Valitsuse otsused

Aga seda kaheksandat küsimust me ei avanud, liikusime edasi üheksanda küsimuse juurde. Ja üheksas küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teemaks on valitsuse otsused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aga seda kaheksandat küsimust me ei avanud, liikusime edasi üheksanda küsimuse juurde ja üheksas küsimus on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teemaks on valitsuse otsused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud peaminister! Minu küsimus puudutab teie seisukohta Eesti Energia Enefit Greeni kaasuse osas. Te olete kõrvalt kuulnud minu debatte rahandusminister Jürgen Ligiga päris mitmes infotunnis ja nagu te teate, korruptsioonivastases erikomisjonis ma tõstatasin selle teema juba aprillis. Nimelt selle, et oli näha, et siseringist lekkis info. Inimesed, kes teadsid ette, et valitsus plaanib Enefit Greeni riigile ehk Eesti Energiale tagasi osta, kasutasid seda salainfot, ostsid Enefit Greeni aktsiaid ja teenisid selle pealt kuritegelikku tulu. Ja nagu te teate, tänaseks on algatatud ka kriminaalmenetlus. Terve selle aja olen ma palunud Eesti Energialt nimekirja, kus oleks välja toodud kõik need inimesed, kes olid siseringis, kellel oli see salainfo olemas. Aga vähe sellest, et Eesti Energia keeldus alguses seda infot edastamast. Siis, kui see info mulle või meie komisjonile edastati, tuli välja, et tegemist oli libanimekirjaga. Seal ei olnud tegelikult välja toodud need nimed, kes olid siseringis, oli vaid väike osa nendest. Seejuures Finantsinspektsioon ütles kahel erikomisjoni istungil, et nemad ei näe põhjust, miks Riigikogu liikmed ei võiks tutvuda kogu insaiderite nimekirjaga. Mul on teile küsimus, mis on teie seisukoht selles osas. Kas Riigikogu liikmetel, näiteks erikomisjoni kuuluvatel Riigikogu liikmetel peaks olema õigus küsida ja saada kogu insaiderite nimekirja või on teil sama seisukoht nagu Jürgen Ligil, et komisjon tegeleb sisutu asjaga ja meil ei peaks seda õigust olema?

Aitäh, austatud esimees! Austatud peaminister! Minu küsimus puudutab teie seisukohta Eesti Energia Enefit Greeni kaasuse osas. Te olete kõrvalt kuulnud minu debatte rahandusminister Jürgen Ligiga päris mitmes infotunnis ja nagu te teate, korruptsioonivastases erikomisjonis ma tõstatasin selle teema juba aprillis. Nimelt selle, et oli näha, et siseringist lekkis info. Inimesed, kes teadsid ette, et valitsus plaanib Enefit Greeni riigile ehk Eesti Energiale tagasi osta, kasutasid seda salainfot, ostsid Enefit Greeni aktsiaid ja teenisid selle pealt kuritegelikku tulu. Ja nagu te teate, tänaseks on algatatud ka kriminaalmenetlus. Terve selle aja olen ma palunud Eesti Energialt nimekirja, kus oleks välja toodud kõik need inimesed, kes olid siseringis, kellel oli see salainfo olemas. Aga vähe sellest, et Eesti Energia keeldus alguses seda infot edastamast. Siis, kui see info mulle või meie komisjonile edasitati, tuli välja, et tegemist oli libanimekirjaga. Seal ei olnud tegelikult välja toodud need nimed, kes olid siseringis, oli vaid väike osa nendest. Seejuures Finantsinspektsioon ütles kahel erikomisjoni istungil, et nemad ei näe põhjust, miks Riigikogu liikmed ei võiks tutvuda kogu insaiderite nimekirjaga. Mul on teile küsimus, mis on teie seisukoht selles osas. Kas Riigikogu liikmetel, näiteks erikomisjoni kuuluvatel Riigikogu liikmetel peaks olema õigus küsida ja saada kogu insaiderite nimekirja või on teil sama seisukoht nagu Jürgen Ligil, et komisjon tegeleb sisutu asjaga ja meil ei peaks seda õigust olema?

Aitäh, austatud esimees! Austatud peaminister! Minu küsimus puudutab teie seisukohta Eesti Energia Enefit Greeni kaasuse osas. Te olete kõrvalt kuulnud minu debatte rahandusminister Jürgen Ligiga päris mitmel infotunnil ja nagu te teate, korruptsioonivastases erikomisjonis ma tõstatasin selle teema juba aprillis. Nimelt seda, et oli näha, et siseringist lekkis info. Inimesed, kes teadsid juba ette, et valitsus plaanib selle otsuse teha, et osta Enefit Green riigile tagasi ehk Eesti Energiale, kasutasid seda salainfot, ostsid Enefit Greeni aktsiaid ja teenisid selle pealt kuritegelikku tulu. Ja nagu te teate, tänaseks on algatatud ka kriminaalmenetlus. Ja terve selle aja olen ma palunud Eesti Energialt nimekirja, kus oleks välja toodud kõik need inimesed, kes olid siseringis, kellel oli see salainfo olemas. Vähe sellest, et Eesti Energia keeldus alguses seda infot edastamast, siis kui see info mulle edastati, meie komisjonile, tuli välja, et tegemist oli libanimekirjaga. Ehk siis seal ei olnud tegelikult välja toodud need nimed, kes olid siseringis, oli vaid väike osa sellest. Ja kusjuures Finantsinspektsioon juba kahel erikomisjoni istungil ütles, et nemad ei näe põhjust, miks Riigikogu liikmed ei võiks tutvuda kogu insider'ite nimekirjaga. Ja mul on teile küsimus selles osas, mis on teie seisukoht. Kas Riigikogu liikmed, erikomisjoni Riigikogu liikmed, kas nendel peaks olema õigus küsida, saada kogu insider'ite nimekirja või teie seisukoht on nagu Jürgen Ligil, et komisjon tegeleb sisutu asjaga ja meil ei peaks seda õigust olema?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Aitäh, hea küsija! Minu põhimõtteline seisukoht tavaliselt sellistes valikutes on alati olnud, et kui mingid auditid on, järeldused on, raportid on Riigikogu liikmetele, isegi kui tegemist on tundliku informatsiooniga, võiks seda jagada. See on olnud minu põhimõtteline positsioon. Meenutan siin erinevaid auditeid, mida mina olen tellinud. Erikontrollina ma olen soovitanud alati need kättesaadavaks teha. Selleks on eraldi infosüsteemid olemas, kus on näha, mida keegi loeb, milline on juurdepääsutase, kas juurdepääsuvajadus on põhjendatud. Seda saab teha. Ma mäletan, ma vist tollal tegingi selle läbi korruptsioonivastase erikomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni arvutite kättesaadavaks, midagi sellist. Nii et see on minu positsioon olnud üldiselt. Aga see puudutab materjali, mis on juba selline – kuidas öelda? – lahkamisjärgne aruanne või, ütleme, selline analüüs. Uurimisega on nii, et kriminaaluurimise või kriminaalasjade menetlemisega on siiski nii, et ka Riigikogu liikmed, erinevad võimu harud peavad üksteist usaldama. Kohus on sõltumatu, prokuratuur oma uurimises on sõltumatu. Ei saa poliitikud seda mõjutada. Prokuratuuri puhul mida peab jälgima? Prokuratuuril on olemas kõik vajaminev informatsioon, kõik nimekirjad, kõik andmed, mis neil selleks vaja on, et nad saavad oma uurimise läbi viia. Ja need järeldused, nende järeldustega minnakse kohtusse. Siis seejärel kohus otsustab, kas keegi on süüdi või mitte, sest enne seda, kui keegi süüdi on mõistetud, on ta siiski süütu. Nii et seetõttu ma kutsuks teid siiski ka komisjonis hoidma lahus – ma saan aru, et kindlasti on poliitilist indu palju –, hoidma lahus seda, mis on avaliku võimu ehk parlamendi ülesanne järelevalvet teha ja mis on uurimise ülesanne. Kui uurimine on algatatud selliste faktide põhjal või kahtluse põhjal, tavaliselt Eestis algatataks uurimine kahtluse põhjal, et on toimunud informatsiooni ärakasutamine enda kasuks, siis prokuratuur ometi peab selle uurimise läbi viima. Komisjonil ei ole mitte midagi sellele uurimisele tegelikult lisada. Kogu lugupidamise juures, ma ei kujuta ette, mida oleks komisjonil lisada. Küll saab komisjon lisada siis, kui on selge, et midagi süsteemselt tuleb kas riigi juhtimises, seadusandluses ette võtta korruptsiooni valdkonnas. Nii et seetõttu ma ütlen nii, et ma mõistan, et valimised on tulemas ja siis on järgmised valimised tulemas ja kindlasti iga selline teema sobib nokkimiseks. Samas siiski, kui miski peaks olema korruptsioonivastase erikomisjoni pädevuses, siis kui kuskil on kinnitatud, kohtus jõutud otsuseni, et siseteavet on vääralt kasutatud, siis te peaksite selle juhtumi lahti võtma, analüüsima, kas me peame midagi muutma organisatsiooniliselt, et see asi korda saaks. Aga uurimisse sekkumist, seda, et komisjon, parlamendiliige, hakkab prokuratuuri uurimisse sekkuma, ma kindlasti heaks tooniks ei pea.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Aitäh, hea küsija! Minu põhimõtteline seisukoht selliste valikute puhul on alati olnud, et kui on mingid auditid, järeldused või raportid, siis Riigikogu liikmetele, isegi kui tegemist on tundliku informatsiooniga, võiks neid jagada. See on olnud minu põhimõtteline positsioon. Meenutan siin erinevaid auditeid, mida mina olen tellinud. Erikontrolli jaoks ma olen soovitanud alati need kättesaadavaks teha. Selleks on eraldi infosüsteemid olemas, kus on näha, mida keegi loeb, milline on juurdepääsutase, kas juurdepääsusoov on põhjendatud. Seda saab teha. Ma mäletan, ma vist tollal tegingi selle korruptsioonivastase erikomisjoni ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni arvutites kättesaadavaks – midagi sellist. Nii et see on minu üldine positsioon olnud. Aga see puudutab materjali – kuidas öelda? – sellist lahkamisjärgset analüüsi. Uurimisega, kriminaaluurimise või kriminaalasjade menetlemisega on siiski nii, et ka Riigikogu liikmed, erinevad võimu harud peavad üksteist usaldama. Kohus on sõltumatu, prokuratuur oma uurimises on sõltumatu. Ei saa poliitikud seda mõjutada. Prokuratuuri puhul peab mida jälgima? Prokuratuuril on olemas kogu vajaminev informatsioon, kõik nimekirjad, kõik andmed, mis neil vaja on, et nad saavad oma uurimise läbi viia. Ja nende järeldustega minnakse kohtusse. Seejärel kohus otsustab, kas keegi on süüdi või mitte. Enne seda, kui keegi on süüdi mõistetud, on ta siiski süütu. Seetõttu ma kutsuks teid ka komisjonis hoidma lahus seda – ma saan aru, et kindlasti on poliitilist indu palju –, mis on avaliku võimu ehk parlamendi ülesanne järelevalvet teha ja mis on uurimise ülesanne. Kui uurimine on algatatud selliste faktide või kahtluse põhjal – tavaliselt Eestis algatatakse uurimine kahtluse põhjal –, et on toimunud informatsiooni ärakasutamine enda kasuks, siis prokuratuur peab selle uurimise läbi viima. Komisjonil ei ole mitte midagi sellele uurimisele tegelikult lisada. Kogu lugupidamise juures, ma ei kujuta ette, mida oleks komisjonil lisada. Küll saab komisjon midagi lisada siis, kui on selge, et midagi tuleb süsteemselt ette võtta kas riigi juhtimises või korruptsiooni käsitlevas seadusandluses. Seetõttu ma ütlen nii, et ma mõistan, et valimised on tulemas. Ja siis on järgmised valimised tulemas ja kindlasti iga selline teema sobib nokkimiseks. Samas siiski miski peaks olema korruptsioonivastase erikomisjoni pädevuses. Kui kuskil on kinnitatud, kui kohtus on jõutud otsuseni, et siseteavet on vääralt kasutatud, siis te peaksite selle juhtumi lahti võtma, analüüsima, kas me peame midagi organisatsiooniliselt muutma, et see asi korda saaks. Aga uurimisse sekkumist, seda, et komisjon või parlamendi liige hakkab prokuratuuri uurimisse sekkuma, ma kindlasti heaks tooniks ei pea.

Suur tänu! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, austatud peaminister! Vaadake, et mina olen väga tõsiselt alati oma töösse suhtunud, sõltumata sellest, kas on valimised või ei ole valimisi, ja alati teinud väga järjepidevalt oma tööd. Ma tuletan uuesti meelde, et mina tõstatasin selle teema juba aprillis. Te olite ka siis infotunnis, Jürgen Ligi kõrval. Ma mäletan, et teile pakkus see nalja, kui ma rääkisin, et kauplemismahud ületasid kolm, neli korda tavapäraseid mahte, mis viitab, et kellelgi oli konkreetne info, mis kasutati ära siseringist, ja selle pealt teeniti ka tulu. Nüüd te räägite mulle kriminaalmenetluse alustest, millest ma väga hästi tean. Täpselt nagu §-is 284, mis tähendab, et mil määral kriminaalmenetluse ajal tohib mingeid andmeid avaldada, ei tohi, kuidas kõik toimub. Aga probleem on täna üldse teises asjas. Riigikogu liikmed palusid juba kevadel, et neile avaldataks insaiderite nimekirja. Vähe sellest, et Eesti Energia tükk aega vaidles meiega, vaidles Finantsinspektsiooni ees, et meil ei ole õigust sellist infot välja nõuda. Siis vaidles minuga rahandusminister Jürgen Ligi, jätkas seda vaidlemist ka eelmisel nädalal. Kokkuvõttes on probleem selles, et kuidas on võimalik, et Riigikogu liikmed, erikomisjon, kui neil on kahtlused, et võis olla infoleke, võis olla võimalused, kuritarvitati informatsiooni, küsimus sisereeglistikust, siis lihtsalt seda infot ei eraldata, lihtsalt ei saadeta meile. Ja see tänane jutt, et nüüd on see kriminaalmenetlus. Jah, ongi kriminaalmenetlus. Aga ma olen väga paljudele asjadele tähelepanu juhtinud. Ja see, et Riigikogu liikmed seda infot ei saa …

Aitäh, austatud peaminister! Vaadake, et mina olen alati väga tõsiselt oma töösse suhtunud, sõltumata sellest, kas on valimised või ei ole valimisi. Olen alati oma tööd teinud väga järjepidevalt. Ma tuletan uuesti meelde, et ma tõstatasin selle teema juba aprillis. Te olite siis ka infotunnis, Jürgen Ligi kõrval. Ma mäletan, et teile tegi see nalja, kui ma rääkisin, et kauplemismahud ületasid kolm või neli korda tavapäraseid mahte, mis viitab, et kellelgi oli siseringist saadud konkreetne info, mis ära kasutati ja selle pealt teeniti ka tulu. Nüüd te räägite mulle kriminaalmenetluse alustest, mida ma väga hästi tean. [Ma tean paragrahvi, kus on öeldud,] mil määral kriminaalmenetluse ajal tohib mingeid andmeid avaldada ja mil määral ei tohi, kuidas kõik toimub. Aga probleem on täna üldse teises asjas. Riigikogu liikmed palusid juba kevadel, et neile antaks insaiderite nimekiri. Vähe sellest, et Eesti Energia tükk aega vaidles meiega, vaidles Finantsinspektsiooni ees, et meil ei ole õigust sellist infot välja nõuda. Siis vaidles minuga rahandusminister Jürgen Ligi, kes jätkas seda vaidlemist ka eelmisel nädalal. Kokkuvõttes on probleem selles, kuidas on võimalik, et Riigikogu erikomisjoni liikmetele, kui neil on kahtlused, et võis olla infoleke, võis olla võimalus kuritarvitada informatsiooni – küsimus on sisereeglistikus –, lihtsalt seda infot ei saadeta. Ja see tänane jutt sellest kriminaalmenetlusest – jah, ongi kriminaalmenetlus. Aga ma olen väga paljudele asjadele tähelepanu juhtinud. Ja see, et Riigikogu liikmed seda infot ei saa …

Teie aeg!

Vot see on tõesti probleem, ega saa teostada järelevalvet selle üle, mis toimub riiklikes asutustes ja riiklikes ettevõtetes.

Vot see on tõesti probleem. Me ei saa teostada järelevalvet selle üle, mis toimub riiklikes asutustes ja riiklikes ettevõtetes.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Jah, aitäh! Meil muidugi ei ole olemas riiklikke ettevõtteid. Meil on riigile kuuluvad eraõiguslikud äriühingud, seda peaks juristina teadma. See on punkt üks. Teiseks, mis puudutab sedasama infotunnis olemist, siis ma olen peaaegu kindel, et see on tõsi, sest peaminister nimelt käib igas infotunnis. Erinevad ministrid on vahetunud. Seegi pole kuidagi vale väide. Tihtipeale küsimused pakuvad mulle rõõmu, tänagi näiteks heideti meile ette, et midagi pakkus meile rõõmu. Kui on hea küsimus, siis tõepoolest nii on. Viimati Andres Metsoja küsimus näiteks oli minu meelest väga hästi esitatud. Nüüd, komisjoni kohta ma siiski ütleks seda, et vaadake, ehkki olles, nagu ma juba ütlesin, pigem alati avalikustamise pooldaja – mina pooldan seda, et Riigikogu liikmetel on juurdepääsu materjalidele pigem rohkem kui vähem –, siiski igal võimul on omad teatud ülesanded. Ma hästi ei kujuta endiselt ette … Te väga kirglikult tahate võtta prokuratuurilt uurimist üle. Ma olen seda ka varem näinud mingite asjade puhul, kus inimesi on rohkem puudutatud. Parlament, parlamendi komisjon ei saa prokuratuurilt uurimist üle võtta. Kui te küsite mingit materjali, peab olema ka selge, kas see on selle erikomisjoni pädevuses. Kas on tegu seadusandluse muutumisega, kas seal on tegu ametiisikutega? Kõik, mis puudutab näiteks finantsjärelevalvet, väärtpaberiturgu – selleks on teised asutused. Võimude rollid ja lahusus on meil tegelikult hästi kirja pandud. Sellest tuleb siiski lähtuda. Kujutame hetkeks ette, et on mingi muu uurimine, et [tegu on], ma ei tea, mõne Riigikogu liikmega. Loodame südamest, te ei ole sellist infot kasutanud, aga mida te siis täiendavalt teeksite? See on siiski prokuratuuri pädevuses. Nii et seetõttu ma kutsun teid kui selle komisjoni esimeest ja keskerakondlast mitte looma sellist muljet, justkui parlamendi komisjon saaks asendada prokuratuuri sõltumatu uurimise läbiviimisel. Pigem tuleb toetada prokuratuuri selle uurimise läbiviimisel. Süüdi mõistab Eesti Vabariigis ainult kohus, mitte keegi teine, ja uurimist viib läbi prokuratuur, mitte keegi teine.

Jah, aitäh! Meil muidugi ei ole olemas riiklikke ettevõtteid. Meil on riigile kuuluvad eraõiguslikud äriühingud, seda peaks juristina teadma. See on punkt üks. Teiseks, mis puudutab sedasama infotunnis olemist, siis ma olen peaaegu kindel, et see on tõsi, sest peaminister nimelt käib igas infotunnis. Erinevad ministrid on vahetunud. Seegi pole kuidagi vale väide. Tihtipeale küsimused pakuvad mulle rõõmu, tänagi näiteks heideti meile ette, et midagi pakkus meile rõõmu. Kui on hea küsimus, siis tõepoolest nii on. Viimati Andres Metsoja küsimus näiteks oli minu meelest väga hästi esitatud. Nüüd, komisjoni kohta ma siiski ütleks seda, et vaadake, ehkki olles, nagu ma juba ütlesin, pigem alati avalikustamise pooldaja – mina pooldan seda, et Riigikogu liikmetel on juurdepääsu materjalidele pigem rohkem kui vähem –, siiski igal võimul on omad teatud ülesanded. Ma hästi ei kujuta endiselt ette … Te väga kirglikult tahate võtta prokuratuurilt uurimist üle. Ma olen seda ka varem näinud mingite asjade puhul, kus inimesi on rohkem puudutatud. Parlament, parlamendi komisjon ei saa prokuratuurilt uurimist üle võtta. Kui te küsite mingit materjali, peab olema ka selge, kas see on selle erikomisjoni pädevuses. Kas on tegu seadusandluse muutumisega, kas seal on tegu ametiisikutega? Kõik, mis puudutab näiteks finantsjärelevalvet, väärtpaberiturgu – selleks on teised asutused. Võimude rollid ja lahusus on meil tegelikult hästi kirja pandud. Sellest tuleb siiski lähtuda. Kujutame hetkeks ette, et on mingi muu uurimine. Ma ei tea, loodame südamest, et mõni Riigikogu liige ei ole sellist infot kasutanud, aga mida te siis täiendavalt teeksite? See on siiski prokuratuuri pädevuses. Nii et seetõttu ma kutsun teid kui selle komisjoni esimeest ja keskerakondlast mitte looma sellist muljet, justkui parlamendi komisjon saaks asendada prokuratuuri sõltumatu uurimise läbiviimisel. Pigem tuleb toetada prokuratuuri selle uurimise läbiviimisel. Süüdi mõistab Eesti Vabariigis ainult kohus, mitte keegi teine, ja uurimist viib läbi prokuratuur, mitte keegi teine.

Jah, aitäh! Meil ei ole olemas muidugi riiklikke ettevõtteid. Meil on riigile kuuluvad …… äriühingud, seda peaks juristina teadma, punkt üks. Teiseks, mis puudutab sedasama infotunnis olemist, ma olen peaaegu kindel, et see tõsi on, sest peaminister nimelt käib igas infotunnis, erinevad ministrid vahetunud. Seegi pole kuidagi vale väide. Tihtipeale küsimused pakuvad mulle rõõmu, nagu täna heideti meil ette, et midagi pakkus meile rõõmu. Kui on hea küsimus, siis tõepoolest nii on. Viimati Andres Metsoja küsimus näiteks oli minu meelest väga hästi esitatud. Nüüd, komisjoni puhul ma siiski ütleks seda, et vaadake, ehk olles, nagu ma juba ütlesin, pigem alati avalikustamise pooldaja, mina pooldan seda, et Riigikogu liikmetel on pigem rohkem juurdepääsu materjalidele kui vähem, siis igal võimul on siiski teatud ülesanded. Ma hästi ei kujuta endiselt ette … Te väga kirglikult tahate minna sinna, et võtta prokuratuurilt uurimist üle. Ma olen seda ka varem näinud mingites asjades, kus inimesi on rohkem puudutatud. Parlament, parlamendikomisjon ei saa võtta prokuratuurilt uurimist üle. Ja kui te küsite mingit materjali, peab olema ka selge, mis on selle erikomisjoni pädevus. Kas seadusandluse muutumine, kas seal on ametiisikud? Kõik, mis puudutab näiteks finantsjärelevalvet, väärtpaberiturgu, on teised asutused. Võimude rollid ja lahusused on meil tegelikult hästi kirja pandud. Sellest tuleb siiski lähtuda. Sest kujutame hetkeks ette, et on mingi muu uurimine, või ma ei tea, mõni Riigikogu liige, ometi loodame südamest, ei ole sellist infot kasutanud, mida te täiendavalt teeksite? See on siiski prokuratuuri pädevuses. Nii et seetõttu ma kutsun teid selle komisjoni esimehena, keskerakondlasena samamoodi mitte kujutama sellist, looma sellist muljet, justkui parlamendikomisjon saaks asendada prokuratuuri sõltumatu uurimise läbiviimisel. Pigem tuleb toetada prokuratuuri selle uurimise läbiviimisel. Süüdi mõistab ainult kohus Eesti Vabariigis, mitte keegi teine, ja uurimist viib läbi prokuratuur, mitte keegi teine.

Aitäh! Hea Lauri Laats, teil on lisaküsimus.

Aitäh! Ja Lauri Laats, teil on lisaküsimus.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister, mul on hoopis küsimus ühe riigihanke osas. Ja nimelt, riigihankeregistris leidub hange nimega "Maksupoliitika valdkonna uurimistöö ja teaduspartnerlus Rahandusministeeriumile". See hange läks üles 19. augustil, hange lõppeb 24. september. Kogu hanke eeldatav maksumus on 330 000. Ja kui vaadata seda lühikirjeldust, siis hanke eesmärk on sõlmida uurimistöö ja teaduspartnerluse raamleping Rahandusministeeriumi ja teadus- ja arendustegevuse teostaja vahel, et toetada teadmispõhist – teadmispõhist! – maksupoliitika kujundamist ja eesmärkide täitmist Eestis. Ja sellest lähtuvalt … Ja tegelikult, kui vaadata sinna hankesse sisse, siis leidub seal veel huvitavaid ülesandepüstitusi. Nimelt üks lause oli, et kuna maksutõusud on päris laiaulatuslikud olnud ja ei ole päris arusaama, kuidas ta maksukeskkonnale ja majanduskeskkonnale üleüldiselt mõjub ja kuidas ta mõjub inimeste toimetulekule ja ettevõtte jätkusuutlikkusele, ja sellest lähtuvalt tahetaksegi nagu seda teavet hankida, et mis siis toimub. Võib ju järeldada, et sel ajal, kui te kõiki neid suurepäraseid otsuseid vastu võtsite, erinevaid maksutõuse ja kõik nii edasi, ja väitsite, et tegelikult mingisugune analüüs on olemas; samas me nägime selgelt, et seaduseelnõudes oli ka vastav vastava sisuga tekst olemas, et süvaanalüüsi ei ole, kuna on nii-öelda eelarvepõhine küsimus ja kõik nii edasi, nii edasi. Sellest lähtuvalt küsingi: kas sel ajal, kui kõiki neid "häid otsuseid" (jutumärkides) tehti, oli siis mingisugune teadmine ka, kuidas see kõik mõjutab meie majanduskeskkonda? Ja teine pool: kui tõsine see hange üldse on? Kui te sellise nii-öelda summas panete hanke välja, kas te võtate teaduspõhiselt need teadmised töösse ka? (Juhataja: "Teie aeg!") Aitäh!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister, mul on hoopis küsimus ühe riigihanke kohta. Ja nimelt: riigihangete registris leidub hange nimega "Maksupoliitika valdkonna uurimistöö ja teaduspartnerlus Rahandusministeeriumile". See hange läks üles 19. augustil, hange lõppeb 24. septembril. Kogu hanke eeldatav maksumus on 330 000. Ja kui vaadata seda lühikirjeldust, siis hanke eesmärk on sõlmida uurimistöö ja teaduspartnerluse raamleping Rahandusministeeriumi ja teadus-arendustegevuse teostaja vahel, et toetada teadmistepõhist – teadmistepõhist! – maksupoliitika kujundamist ja -eesmärkide täitmist Eestis. Tegelikult, kui vaadata sinna hankesse sisse, siis leidub seal veel huvitavaid ülesandepüstitusi. Nimelt üks lause oli, et kuna maksutõusud on päris laiaulatuslikud olnud ja ei ole päris arusaama, kuidas see maksukeskkonnale ja majanduskeskkonnale üleüldiselt mõjub ja kuidas see mõjub inimeste toimetulekule ja ettevõtete jätkusuutlikkusele, siis sellest lähtuvalt tahetaksegi hankida teavet, et mis siis toimub. Aga sel ajal, kui te kõiki neid suurepäraseid otsuseid vastu võtsite, erinevaid maksutõuse [kehtestasite] ja nii edasi, te väitsite, et tegelikult mingisugune analüüs on olemas. Samas me nägime selgelt ja seaduseelnõude [seletuskirjades] oli ka vastava sisuga tekst olemas, et süvaanalüüsi ei ole, kuna see on nii-öelda eelarvepõhine küsimus ja nii edasi, ja nii edasi. Sellest lähtuvalt küsingi: kas sel ajal, kui kõiki neid "häid otsuseid" tehti, oli siis mingisugune teadmine ka, kuidas see kõik mõjutab meie majanduskeskkonda? Ja teine pool: kui tõsine see hange üldse on? Kui te sellises summas hanke panete välja, kas te võtate need teaduspõhised teadmised töös arvesse ka?

Härra peaminister, palun!

Teie aeg! Härra peaminister, palun!

Jah, aitäh! See on nüüd teisest ampluaast küsimus, aga vastan siiski. Jah, niipalju kui minule on teada, on Rahandusministeerium hankimas endale sellise raamhanke abil uuringupartnerit maksupoliitika valdkonnas. Omavahel pannakse siis paika, mida täpselt ja milliste uurimisküsimuste abil analüüsitakse. Selle järelanalüüsi vajadus tuleneb nii mitmegi juba vastu võetud seadusmuudatuse seletuskirjast. Nende seadusmuudatustega oleme võtnud riigile kohustuse teha järelanalüüsi. Eesmärk on teada saada, kas muudatused on kandnud seda eesmärki, mida sooviti, kas muudatustega on kaasnenud soovitud või soovimatud mõjud. Teadlaste kaasamine, ekspertide kaasamine vastuvõetud otsuste järelanalüüsi on minu meelest ainult mõistlik. Ma ei oska seda küll kuidagi laita. Ma arvan, et mida rohkem on otsused teadmistepõhiselt tehtud, seda parem. Ja alati tasub teha ka järelanalüüsi, kas kõikidel otsustel on olnud soovitud mõjud, ja seda nad siis saavad hindama hakata.

Jah, aitäh! See on nüüd teisest ampluaast küsimus, aga siiski, jah, niipalju kui minule on teada, on Rahandusministeerium hankimas endale sellist raamhankega uuringupartnerit maksupoliitika valdkonnas. Omavahel pannakse siis paika, mida täpselt ja milliste uurimisküsimustega analüüsitakse. Ja selle järelanalüüsi vajadus tuleb nii mitmegi juba vastu võetud seadusemuudatuse seletuskirjast. Nende seadusmuudatustega oleme võtnud sellise vastava kohustuse riigile, et me peame tegema järelanalüüsi. Eesmärk on teada saada, kas see muudatus on kandnud seda eesmärki, mida sooviti teha, ja kas siis muudatusega on kaasnenud soovitud või soovimatud mõjud. Nii et teadlaste kaasamine, ekspertide kaasamine ka järelanalüüsi vastuvõetud otsustele on minu meelest ainult mõistlik. Ma ei oska seda küll kuidagi laita. Ma arvan, et otsused olekski, mida rohkem nad teadmistepõhiselt on tehtud, seda parem. Ja alati tasub ka teha järelanalüüsi, kas kõikidel otsustel olid soovitud mõjud – seda siis saavad nad hindama hakata. Aitäh!

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Enne kui läheme järgmise juurde, on Helir-Valdor Seedril käsi püsti, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Enne kui läheme järgmise juurde, on Helir-Valdor Seedril käsi püsti. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Ma olen nõus peaministriga, et siin infotunnis keskmine küsimuste kvaliteet on parem kui vastuste kvaliteet. Aga mul on ka protseduuriline küsimus: kas mõningad asjad toimuvad meil siin saalis telepaatilisel teel? Anastassia Kovalenko-Kõlvarti nimi ilmus ekraanile enne, kui ta oli siia ruumi sisenenud. Teiste isikute puhul ma ei ole seda varem märganud. Kuidas see nii juhtus?

Aitäh, hea kolleeg! Ka mind üllatas see. Ka mind üllatas see ja ma küsisin kantselei direktorilt järele. Meil tekkis olukord, kus meil oleks olnud kaks küsimust järjest sellised, mille puhul vastajat ei oleks saalis olnud. Ja kuna Mart Helmet ei viibinud saalis küsimise hetkel, siis anti see kõnejärg edasi, aga tõenäoliselt ta siis automaatselt lülitas järgmisele kõnelejale, mistõttu ta ilmus sinna vastamise reale. Kui Anastassia Kovalenko-Kõlvart ei oleks sellel hetkel jõudnud siia saali, siis me ei oleks seda küsimust avanud ja me oleksime edasi liikunud. Lauri Laats oskuslikult kasutas juhust ja küsis protseduurilise küsimuse selleks, et aega viita.

Aitäh, hea kolleeg! Ka mind üllatas see. Ka mind üllatas see ja ma küsisin kantselei direktorilt järele. Meil tekkis olukord, kus meil oleks olnud kaks küsimust järjest sellised, mille puhul [küsijat] ei oleks saalis olnud. Ja kuna Mart Helme ei viibinud saalis küsimise hetkel, siis anti see kõnejärg edasi. Tõenäoliselt see automaatselt lülitas sisse järgmise kõneleja, mistõttu ta ilmus sinna reale. Kui Anastassia Kovalenko-Kõlvart ei oleks sellel hetkel jõudnud siia saali, siis me ei oleks seda küsimust avanud ja me oleksime edasi liikunud. Lauri Laats oskuslikult kasutas juhust ja küsis oma küsimuse selleks, et aega viita.

Aitäh, hea kolleeg! Ka mind üllatas see. Ka mind üllatas see ja ma küsisin kantselei direktorilt järele. Meil tekkis olukord, kus meil oleks olnud kaks küsimust järjest sellised, mille puhul [küsijat] ei oleks saalis olnud. Ja kuna Mart Helme ei viibinud saalis küsimise hetkel, siis anti see kõnejärg edasi. Tõenäoliselt see automaatselt lülitas sisse järgmise kõneleja, mistõttu ta ilmus sinna reale. Kui Anastassia Kovalenko-Kõlvart ei oleks sellel hetkel jõudnud siia saali, siis me ei oleks seda küsimust avanud ja me oleksime edasi liikunud. Lauri Laats oskuslikult kasutas juhust ja küsis protseduurilise küsimuse selleks, et aega viita.