Второе чтение законопроекта об изменении Закона об упрощенном налогообложении предпринимательской деятельности и Налогового закона, а также об отмене Закона о налоге на солидарности (645 SE)

Viies päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 645 teine lugemine. Ja palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt kolleegi, rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Teen ülevaate eelnõu 645 käsitlemisest rahanduskomisjonis peale esimest lugemist Riigikogu suures saalis. Komisjon pöördus arvamuse saamiseks kokku 18 huvigrupi poole, kes olid kaasatud julgeolekumaksu seaduse menetlusse. Ja arvamused laekusid kolmelt huvigrupilt. Teenusmajanduse Koda juhtis tähelepanu sellele, et normitehniliselt tuleks julgeolekumaksu seadus tunnistada kehtetuks, ja sellega rahanduskomisjon ka nõustus. Sellest natuke hiljem. [Eesti] Kaupmeeste Liit osundas, et sisekaubanduse olukorra parandamiseks tuleks makse alandada. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pidas väga positiivseks julgeolekumaksuna sätestatud tähtajalise ettevõtete kasumimaksu kaotamist, pakkus välja käibemaksumäära tõstmise kohta mõjuanalüüsi kohustuse sätestamise ja pidas maksumuudatuste järgselt oluliseks maksurahu tagamist. Rahandusministeeriumil on üldine kohustus oma valdkonna õigusaktide mõju ja toimimist seirata ning vajadusel asjaomaste algatustega välja tulla. Kuna käibemaksuseaduses on sätestatud Rahandusministeeriumi kohustus analüüsida eelmise aasta alguses toimunud käibemaksumäära tõusu mõju 2027. aastal, ei leidnud rahanduskomisjonis kandepinda käesoleva eelnõuga täiendava spetsiifilise analüüsi kohustuse sätestamine. Kuna see kohustus on juba olemas, siis täiendaval [analüüsil] mõtet ei ole. Eelnõu läbis esimese lugemise 21. mail. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks laekus Isamaa fraktsioonilt kuus muudatusettepanekut. Eelnõu oli [pärast seda] rahanduskomisjoni päevakorras 5. ja 9. juunil sel aastal. Me vaatasime läbi muudatusettepanekute loetelu ja jätsime sinna kandmata ühe Isamaa fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku. Põhjus on selles, et muudatusettepaneku sisuks oli Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemine lisaeelarve seaduse eelnõu algatamiseks. See on [ettepanek], mida Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt tuleb teha eraldi menetlusena ja tuleb teha otsuse eelnõuna, nii et see ei sobinud nagu selle [eelnõuga]. Samuti osutati sellele, et üldiselt peaksid muudatusettepanekud olema seotud eelnõus reguleeritavate küsimustega ja lähtuma eelnõu eesmärgist. Antud juhul ei olnud sellega tegemist, kuna [valitsusele taheti] panna lisaeelarve esitamise kohustust. Meil aga oli samal ajal menetluses, ja on endiselt teatavasti, lisaeelarve. See muudatusettepanek oleks pidanud olema õige eelnõu kohta siis, kui midagi seal tahetakse muuta. Ei saa iseenesest pidada ka väga heaks tavaks tuua eelnõusse sisse mitte eelnõuga seotud teemasid. Jah, me oleme seda teinud, neid kobareelnõusid, aga see on kahtlematult halb menetlustava ning parem on seda mitte teha. Selle hääletas komisjon ka läbi ja jättis selle sisse võtmata. Rahanduskomisjon tegi normitehnilise muudatuse, [ettepanekute] loetelus muudatus nr 2. Ja rahanduskomisjon lisaks osutas sellele, et Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek nr 3 on sellega sisuliselt arvestatud. Ülejäänud muudatusettepanekud ei saanud rahanduskomisjoni toetust. Rahanduskomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Kui see lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda 18. juunil ja viia läbi lõpphääletus. Natuke ka sellest muudatusettepanekust, mis rahanduskomisjoni poolt [tehti]. Selleks, et eelnõu oleks korrektne ja ei tekiks olukorda, et eelnõu sisuks muutuks üksnes pealkiri, muudetakse esiteks seaduse pealkirja. Ehk pealkirjaks oleks julgeolekumaksu … Vabandust! Paragrahvi 2 muudetakse ja see oleks julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamine. Ja siis ka juurde jõustumissätted. Ja kogu seaduse pealkirja [muudatus] on [punktis] 2.3. ja eelnõu pealkirjaks saaks "Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seadus". See muudatusettepanek sai komisjonis toetuse ja vastu oli Isamaa esindaja. Kuigi, nagu öeldud, Isamaa ettepanekut, mis oli järgmine, võeti sisuliselt arvesse. Minu poolt kõik. Aitäh!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Teen ülevaate eelnõu 645 käsitlemisest rahanduskomisjonis peale esimest lugemist Riigikogu suures saalis. Komisjon pöördus arvamuse saamiseks kokku 18 huvigrupi poole, kes olid kaasatud julgeolekumaksuseaduse menetlusse. Ja arvamused laekusid kolmelt huvigrupilt. Teenusmajanduse Koda juhtis tähelepanu sellele, et normitehniliselt tuleks julgeolekumaksuseadus tunnistada kehtetuks, ja sellega rahanduskomisjon ka nõustus. Sellest natuke hiljem. [Eesti] Kaupmeeste Liit osundas, et sisekaubanduse olukorra parandamiseks tuleks makse alandada. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pidas väga positiivseks julgeolekumaksuna sätestatud tähtajalise ettevõtete kasumimaksu kaotamist, pakkus välja käibemaksumäära tõstmise kohta mõjuanalüüsi kohustuse sätestamise ja pidas maksumuudatuste järgselt oluliseks maksurahu tagamist. Rahandusministeeriumil on üldine kohustus oma valdkonna õigusaktide mõju ja toimimist seirata ning vajadusel asjaomaste algatustega välja tulla. Kuna käibemaksuseaduses on sätestatud Rahandusministeeriumi kohustus analüüsida eelmise aasta alguses toimunud käibemaksumäära tõusu mõju 2027. aastal, ei leidnud rahanduskomisjonis kandepinda käesoleva eelnõuga täiendava spetsiifilise analüüsi kohustuse sätestamine. Kuna see kohustus on juba olemas, siis täiendaval [analüüsil] mõtet ei ole. Eelnõu läbis esimese lugemise 21. mail. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks laekus Isamaa fraktsioonilt kuus muudatusettepanekut. Eelnõu oli rahanduskomisjoni päevakorras 5. ja 9. juunil sel aastal. Me vaatasime läbi muudatusettepanekute loetelu ja jätsime sinna kandmata ühe Isamaa fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku. Põhjus on selles, et muudatusettepaneku sisuks oli Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemine lisaeelarve seaduse eelnõu algatamiseks. See on [ettepanek], mida Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt tuleb teha eraldi menetlusena ja tuleb teha otsuse eelnõuna, nii et see ei sobinud nagu selle [eelnõuga]. Samuti osutati sellele, et üldiselt peaksid muudatusettepanekud olema seotud eelnõus reguleeritavate küsimustega ja lähtuma eelnõu eesmärgist, millega antud juhul ei olnud tegemist, kuna [taheti] panna lisaeelarve esitamise kohustust. Ja meil oli samal ajal menetluses, ja on endiselt teatavasti, lisaeelarve. See muudatusettepanek oleks pidanud olema õige eelnõu kohta siis, kui midagi seal tahetakse muuta. Ei saa iseenesest pidada ka väga heaks tavaks tuua eelnõusse sisse mitte eelnõuga seotud teemasid. Jah, me oleme seda teinud, neid kobareelnõusid, aga see on kahtlematult halb menetlustava ning parem on seda mitte teha. Selle hääletas ka komisjon läbi ja jättis selle sisse võtmata. Rahanduskomisjon tegi normitehnilise muudatuse, muudatuste loetelus nr 2. Ja rahanduskomisjon lisaks osutas sellele, et Isamaa fraktsiooni muudatusettepanek nr 3 on sellega sisuliselt arvestatud. Ülejäänud muudatusettepanekud ei saanud rahanduskomisjoni toetust. Rahanduskomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Kui see lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks täiskogu päevakorda 18. juunil ja viia läbi lõpphääletus. Natuke ka sellest muudatusettepanekust, mis rahanduskomisjoni poolt [tehti]. Selleks, et eelnõu oleks korrektne ja ei tekiks olukorda, et eelnõu sisuks muutuks üksnes pealkiri, muudetakse esiteks seaduse pealkirja. Ehk pealkirjaks oleks julgeolekumaksu … Vabandust! Paragrahvi 2 muudetakse ja see oleks julgeolekumaksuseaduse kehtetuks tunnistamine. Ja siis ka juurde jõustumissätted. Ja kogu seaduse pealkirja [muudatus] on [punktis] 2.3. ja eelnõu pealkirjaks saaks "Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seadus". See muudatusettepanek sai komisjonis toetuse ja vastu oli Isamaa esindaja. Kuigi, nagu öeldud, Isamaa ettepanekut, mis oli järgmine, võeti sisuliselt arvesse. Minu poolt kõik. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Küsiksin nüüd natuke laiema küsimuse. Kas te arutasite või olete varasemalt arutanud rahanduskomisjonis, sealhulgas valitsuse esindajatega, miks Eesti maksusüsteem on kreenis jõukate suunas? Kohe täpsustan. Teil on väga palju selliseid makse, näiteks käibemaks, mis on oma olemuselt regressiivsed. See tähendab seda, et väiksema sissetulekuga inimene maksab suurema osa oma sissetulekust ära. Samal ajal astmelist ehk progressiivset tulumaksu meil ei ole. Meil on ühetaoline [tulumaks] erinevalt enamikust Euroopa Liidu riikidest. Ning meil ei ole sellist traditsioonilist ettevõtte kasumimaksu, millest nüüd valitsus pärast selle esialgset kehtestamist otsustas loobuda. Kas see on teie meelest adekvaatne ja õiglane, et Eestis on reaalselt kujunenud välja maksusüsteem, mille kohaselt madalapalgaline inimene maksab oma sissetulekust maksudena riigile suurema osa kui jõukam inimene? Ja kui see on teie hinnangul õiglane, siis miks ülejäänud Euroopa, eeskätt Põhjamaad, käituvad teistviisi?

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Küsiksin nüüd natuke laiema küsimuse. Kas te arutasite või olete varasemalt arutanud rahanduskomisjonis, sealhulgas valitsuse esindajatega, miks Eesti maksusüsteem on kreenis jõukate suunas? Kohe täpsustan. Teil on väga palju selliseid makse, näiteks käibemaks, mis on oma olemuselt regressiivsed. Ehk see tähendab seda, et väiksema sissetulekuga inimene maksab suurema osa oma sissetulekust ära. Samal ajal sellist maksu, [näiteks] astmeline ehk progressiivne tulumaks, meil ei ole. Meil on see ühetaoline erinevalt enamikust Euroopa Liidu riikidest. Ning meil ei ole sellist traditsioonilist ettevõtte kasumimaksu, millest nüüd valitsus pärast esialgset kehtestamist otsustas loobuda. Kas see on teie meelest adekvaatne ja õiglane, et Eestis on reaalselt kujunenud välja maksusüsteem, mille kohaselt madalapalgaline inimene maksab oma sissetulekust maksudena riigile suurema osa kui jõukam inimene? Ja kui see on teie hinnangul õiglane, siis miks ülejäänud Euroopa, eeskätt Põhjamaad, käituvad teistviisi?

Aitäh! Seda küsimust rahanduskomisjon ei arutanud.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan Tanel Kiige küsimust. Kas teie komisjoni esindajana ja komisjoni liikmena või valitsuse esindaja polegi kordagi tõstatanud teemat, et Eestis on kõrged maksud vaestele ja keskmise sissetulekuga inimestele ja madalad maksud rikastele? See loob ju ühiskonnas olukorra, kus paljud inimesed ei tule toime. See mõjutab tegelikult lõpuks majanduse arengut, sest kui inimestel tulevad tervisemured või haridus jääb saamata, siis nad panustavad tulevikus ühiskonda vähem. Te olete ju kohtunud IMF-i ja OECD esindajatega. Nad kõik sellele viitavad. Nad soovitavad loobuda regressiivse maksupoliitika loogikast. Ma küsin, kas teie komisjoni liikmena olete või keegi valitsuse esindajatest on üldse seda probleemi komisjonis tõstatanud nüüd eelarve menetluse raames.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan Tanel Kiige küsimust. Kas teie komisjoni esindajana ja komisjoni liikmena või valitsuse esindaja polegi kordagi tõstatanud teemat, et Eestis on kõrged maksud vaestele ja keskmise sissetulekuga inimestele ja madalad maksud rikastele? See loob ju ühiskonnas olukorra, kuskohas paljud inimesed ei tule toime. See mõjutab tegelikult lõpuks majanduse arengut, sest kui inimestel tulevad tervisemured või haridus jääb saamata, siis nad panustavad tulevikus ühiskonda vähem. Te olete ju kohtunud IMF-i ja OECD esindajatega. Nad kõik sellele viitavad. Nad soovitavad loobuda regressiivse maksupoliitika loogikast. Ma küsin, kas teie komisjoni liikmena olete või keegi valitsuse esindajatest on üldse seda probleemi komisjonis tõstatanud nüüd eelarve menetluse raames.

Ma olen siin komisjoni esindajana. Oma isiklikku seisukohta väljendan ma sel juhul, kui ma võtan kõne. Rahanduskomisjonis on olnud eri aegadel väga erinevaid diskussioone maksusüsteemi üle, sealhulgas erinevate muudatuste üle üht- ja teistpidi. Nii et tegemist on kahtlematult poliitilise valikuga, mis sõltub sellest, millised on poliitilised jõud ja milline on tasakaal parasjagu Riigikogus.

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Siin parlamendis on huvitav praktika välja kujunenud, et kui tahetakse, [küsimus] meeldib millegipärast, siis avatakse isiklikke seisukohti, [peetakse] laiemaid arutelusid, aga kui on ebamugav küsimus, ebamugav teema, siis on hästi hea ja mugav öelda, et seda asja komisjonis ei arutatud. Ma arvan, et võiks olla ühetaoline lähenemine, et kui me ikkagi arutame niivõrd olulist eelnõu – ma usun, et te olete nõus, et see on väga kaalukas eelnõu –, siis oleks ju adekvaatne teil anda komisjonipoolse ettekandjana, ka endise rahandusministrina ikkagi ülevaade, miks me oleme teie koduerakonna juhtimisel Eestis ehitanud sellise maksusüsteemi, mille tõttu madalapalgaliste inimeste maksukoormus reaalselt, summa summarum on proportsionaalselt, võrreldes nende sissetulekuga suurem kui jõukamal osal ühiskonnast. Näiteks madalamad detsiilid maksavad rohkem kui kaks kõrgemat detsiili. Kuidas see on loogiline, kuidas see on adekvaatne? Kui te nüüd ütlete, et seda küsimust komisjonis ei arutatud, siis ma tahaks teada, miks selliseid küsimusi rahanduskomisjonis ei arutatud.

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Siin parlamendis on huvitav praktika välja kujunenud, et kui tahetakse, [küsimus] meeldib millegipärast, siis avatakse isiklikke seisukohti, [peetakse] laiemaid arutelusid, aga kui on ebamugav küsimus, ebamugav teema, siis on hästi hea ja mugav öelda, et seda asja komisjonis ei arutatud. Ma arvan, et võiks olla ühetaoline lähenemine, et kui me ikkagi arutame niivõrd olulist eelnõu – ma usun, et te olete nõus, et see on väga kaalukas eelnõu –, siis oleks ju adekvaatne teil anda komisjonipoolse ettekandjana, ka endise rahandusministrina ikkagi ülevaade, miks me oleme teie koduerakonna juhtimisel Eestis ehitanud sellise maksusüsteemi, mille tõttu reaalselt madalapalgaliste inimeste maksukoormus summa summarum proportsionaalselt nende sissetulekust on suurem kui jõukamal osal ühiskonnast. Näiteks madalamad detsiilid maksavad rohkem kui kaks kõrgemat detsiili. Kuidas see on loogiline, kuidas see on adekvaatne? Kui te nüüd ütlete, et seda küsimust komisjonis ei arutatud, siis ma tahaks teada, miks selliseid küsimusi rahanduskomisjonis ei arutatud.

Aitäh! Mina olen siin puldis komisjoni esindajana. Kui te olete jälginud minu varasemaid esinemisi, siis ma olen alati järginud siin just nimelt seda positsiooni ja kavatsen seda ka edaspidi teha. Seda küsimust, nagu ma ütlesin, antud eelnõu menetluse käigus ei arutatud, küll on varem erinevates olukordades erinevate eelnõude puhul maksuteemasid erinevatest nurkadest komisjonis arutatud.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt komisjoni ettekandja! Isamaa Erakond maksude tõstmise põlistamist loomulikult ei toeta. Aga minu küsimus tuleneb teie ettekandest otseselt selle kohta, mida te arutasite komisjonis. See puudutab Isamaa muudatusettepanekut, mida te ei arvestanud ja ei kandnud lehele hääletamiseks. Ma ei küsi selle muudatusettepaneku sisu kohta, vaid teie kommentaari kohta, et muudatusettepanek peab olema seotud eelnõu eesmärgiga ja kui ta eelnõu eesmärgiga ei ole seotud, siis ta on vastuolus kodu- ja töökorra seadusega. Ja nüüd, auväärt juhataja, pange tähele, ma küsin ka teie käest. Kas see tähendab seda, et kui eelnõu eesmärk on makse tõsta, siis muudatusettepanekut makse vähendada ei ole võimalik teha, isegi mitte maksud samaks jättes, sest see ei ole kooskõlas eelnõu eesmärgiga? Kas selline tõlgendus kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt ongi rahanduskomisjoni ametlik seisukoht?

Aitäh! Auväärt komisjoni ettekandja! Isamaa Erakond maksude tõstmise põlistamist loomulikult ei toeta. Aga minu küsimus tuleneb teie ettekandest ja on otseselt selle kohta, mida te arutasite komisjonis. See puudutab Isamaa muudatusettepanekut, mida te ei arvestanud ja ei kandnud lehele hääletamiseks. Ma ei küsi selle muudatusettepaneku sisu kohta, vaid teie kommentaari kohta, et muudatusettepanek peab olema seotud eelnõu eesmärgiga ja kui ta eelnõu eesmärgiga ei ole seotud, siis ta on vastuolus kodu- ja töökorra seadusega. Ja nüüd, auväärt juhataja, pange tähele, ma küsin ka teie käest. Kas see tähendab seda, et kui eelnõu eesmärk on makse tõsta, siis muudatusettepanekut makse vähendada ei ole võimalik teha, isegi mitte maksud samaks jättes, sest see ei ole kooskõlas eelnõu eesmärgiga? Kas selline tõlgendus kodu- ja töökorra seadusest tulenevalt ongi rahanduskomisjoni ametlik seisukoht?

Aitäh! Ma loetlesin kolm põhjendust ja ma loen need veel kord ette. Esimene ja kõige olulisem põhjendus puudutab seda, et tegemist oli ettepanekuga valitsusele koostada lisaeelarve. Lisaeelarve ettepanekut valitsusele tuleb teatavasti Riigikogu kodu- ja töökorra järgi, peatükk 19 § 154, menetleda teistsuguse korra järgi, ehk see on otsuse eelnõu, mida esitatakse. Ja kui mu mälu ei peta, siis Isamaa on seda varem ka teinud. Nii et kõigepealt selle ettepaneku oleksite te pidanud esitama otsuse eelnõuna, mitte muudatusettepanekuna antud eelnõu juurde. Teiseks, see eelnõu ei käsitle lisaeelarvet, vaid käsitleb konkreetset maksuseadust. Nii et selles mõttes ei vasta see minu arvates Riigikogu kodu- ja töökorra § 99 lõike 1 tingimustele. Ja nagu ma ütlesin, kolmas põhjendus oli see, jah, mille puhul tõesti võib vaielda. Meil on olnud olukordi, kus on esitatud niinimetatud kobareelnõusid. See võimalus on töö- ja kodukorras loodud erilisteks oludeks. Siis on alati küsimus, kas see situatsioon ja olukord on selline, mis seda nõuab. Nii et kindlasti ei olnud tegemist ühe põhjendusega, vaid kolmega, eelkõige sellega, millele ma esiteks osutasin, et tegemist oleks pidanud olema otsuse eelnõuga. Selle esitamine muudatusettepanekuna ei ole korrektne. Ja me oleme ka varem komisjonis ja Riigikogu siin saalis selle üle vaielnud ja alati seda täpselt samamoodi lahendanud.

Aitäh! Ma loetlesin kolm põhjendust ja ma loen need veel kord ette. Esimene ja kõige olulisem põhjendus puudutab seda, et tegemist oli ettepanekuga valitsusele koostada lisaeelarve. Lisaeelarve ettepanekut valitsusele tuleb teatavasti Riigikogu kodu- ja töökorra järgi, peatükk 19 § 154, menetleda teistsuguse korra järgi, ehk see on otsuse eelnõu, mis esitatakse. Ja kui mu mälu ei peta, siis Isamaa on seda varem ka teinud. Nii et kõigepealt, selle ettepaneku oleksite te pidanud esitama otsuse eelnõuna, mitte muudatusettepanekuna antud eelnõu juurde. Teiseks, see eelnõu ei käsitle lisaeelarvet, vaid käsitleb konkreetset maksuseadust. Nii et selles mõttes ei vasta see minu arvates Riigikogu kodu- ja töökorra § 99 lõike 1 tingimustele. Ja nagu ma ütlesin, kolmas põhjendus oli see, jah, mille puhul tõesti võib vaielda. Meil on olnud olukordi, kus on esitatud niinimetatud kobareelnõusid. See võimalus on töö- ja kodukorras loodud erilisteks oludeks. Siis on alati küsimus, kas see situatsioon, olukord on selline, mis seda nõuab. Nii et kindlasti ei olnud tegemist ühe põhjendusega, vaid kolmega, eelkõige sellega, millele ma esiteks osutasin, et tegemist oleks pidanud olema otsuse eelnõuga. Selle esitamine muudatusettepanekuna ei ole korrektne. Me oleme ka varem komisjonis ja siin Riigikogu saalis selle üle vaielnud ja alati seda täpselt samamoodi lahendanud.

Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Komisjoni esindaja vastas küsimusele, mida ma ei küsinud. Ma just rõhutasin, et ma ei küsi konkreetselt Isamaa muudatusettepaneku kohta, vaid küsin rahanduskomisjoni tõlgendust selle põhjenduse kohta, mida komisjoni esindaja ütles, et muudatusettepanekud peavad vastama eelnõu eesmärgile. Meil on ka varem siin olnud selleteemalisi arutelusid, kuidas kodu‑ ja töökorra seadust tõlgendada sellest lähtuvalt, ja mu küsimus oli nii-öelda teoreetiline, oletuslik, et me teaks, kuidas muudatusettepanekuid esitada nii, et neid arvestataks. Et kui ikkagi on väga üheselt fikseeritud, et eelnõu eesmärk on maksude tõstmine, siis justkui ei ole võimalik selle [paragrahvi] alusel esitada maksude alandamise muudatusettepanekut? Kas on nii või ikkagi võib esitada muudatusettepanekuid, mis ei ole kooskõlas ja on lausa vastupidised eelnõu eesmärgiga? Kas see on võimalik või mitte?

Aitäh, auväärt juhataja! Komisjoni esindaja vastas küsimusele, mida ma ei küsinud. Ma just rõhutasin, et ma ei küsi konkreetselt Isamaa muudatusettepaneku kohta, vaid küsin rahanduskomisjoni tõlgendust selle põhjenduse kohta, mida komisjoni esindaja ütles, et muudatusettepanekud peavad vastama eelnõu eesmärgile. Meil on ka varem siin olnud selleteemalisi arutelusid, kuidas kodu‑ ja töökorra seadust tõlgendada sellest lähtuvalt, ja mu küsimus oli nii-öelda teoreetiline, oletuslik, et me teaks, kuidas muudatusettepanekuid esitada nii, et neid arvestataks. Et kui ikkagi on väga üheselt fikseeritud, et eelnõu eesmärk on maksude tõstmine, siis justkui ei ole võimalik selle põhikirja punkti alusel esitada maksude alandamise muudatusettepanekut? Kas on nii või ikkagi võib esitada muudatusettepanekuid, mis ei ole kooskõlas ja on lausa vastupidised eelnõu eesmärgiga? Kas see on võimalik või mitte?

Protseduuriliselt seda menetleb komisjon ju, et kas ta võtab seda arvesse või ei võta. Riigikogu juhatus ega istungi juhataja ei saa sinna protseduuri kuidagi sekkuda. Urmas Reinsalu tahab veel protseduuriliselt küsida.

Ja väga halb, et ei sekku. Sedasorti Tagurpidiantsla loogikat varasemates parlamendi koosseisudes vabanenud Eestis ei ole olnud. Ja kui teie arvate, et teil on enamushääled – see ei ole konkreetselt istungi juhatajale suunatud, vaid enamusele, kes on tegelikult annihileerinud Isamaa ettepaneku –, ja et see lubab nii parlamendi varasema tava kui ka seadusesätte tühistada, siis teil ei ole niisugust õigust. Ma ei hakka teid ähvardama, et see pendel lööb ükskord tagasi, sellepärast et teiesarnaseks me selles käitumises – ma luban teile – ei muutu.

Ja väga halb, et ei sekku. Sedasorti Tagurpidi-Antsla loogikat varasemates parlamendi koosseisudes vabanenud Eestis ei ole olnud. Ja kui teie arvate, et teil on enamushääled – see ei ole konkreetselt istungi juhatajale suunatud, vaid enamusele, kes on tegelikult annihileerinud Isamaa ettepaneku –, ja et see lubab nii parlamendi varasema tava kui ka seadusesätte tühistada, siis teil ei ole niisugust õigust. Ma ei hakka teid ähvardama, et see pendel lööb ükskord tagasi, sellepärast et teie sarnaseks me selles käitumises – ma luban teile – ei muutu.

Nüüd protseduuriline küsimus.

Aga nüüd on konkreetne küsimus. See oli raamistus, probleemiasetus. On asutud seisukohale, et kodukorraseadus võimaldab enamusel otsekui annihileerida parlamendi liikmete muudatusettepanekuid, kui neid ei ole esitatud [õige] eelnõu kohta, ja kui komisjon lubaks neid, siis tuleks eelnõu menetlemine katkestada. Tegelikult on ju, lugupeetav istungi juhataja, öeldud selles komisjoni tehtud seletuskirjas, et komisjon neid otsekui lubada saab. Praegu ei ole ju küsimus sisuliselt lubamises, et kas komisjon kiidab heaks, vaid meilt on võetud õigus üht meie muudatusettepanekut üldse hääletada, nii nagu detsembris oli baaseelarve menetlemise puhul. Mu [mõte] on, lugupeetav istungi juhataja, et parlament peab ju menetlema seaduseelnõusid vastavalt seadusele, aga praegu me ei menetle seda eelnõu vastavalt seadusele. Mida teie istungi juhatajana näete, millised õiguskaitse võimalused on parlamendi liikmetel? Te ütlete, et komisjoni liikmetel on enamus, enamus võib teha, mis ta tahab, ja sellega ongi raamistatud Eesti Vabariigis parlamentaarne seadusandluse protseduur. See ei saa ju olla piisav õigusriigis.

Aga nüüd on konkreetne küsimus. See oli raamistus, probleemiasetus. On asutud seisukohale, et kodukorraseadus võimaldab enamusel otsekui annihileerida parlamendiliikmete muudatusettepanekuid, kui neid ei ole esitatud [õige] eelnõu kohta, ja kui komisjon lubaks neid, siis tuleks eelnõu menetlemine katkestada. Tegelikult on ju, lugupeetav istungi juhataja, öeldud selles komisjoni tehtud seletuskirjas, et komisjon neid otsekui lubada saab. Praegu ei ole ju küsimus sisuliselt lubamises, et kas komisjon kiidab heaks, vaid meilt on võetud õigus üht meie muudatusettepanekut üldse hääletada, nii nagu detsembris oli baaseelarve menetlemise puhul. Mu [mõte] on, lugupeetav istungi juhataja, et parlament peab ju menetlema seaduseelnõusid vastavalt seadusele, aga praegu me ei menetle seda eelnõu vastavalt seadusele. Mida teie istungi juhatajana näete, millised õiguskaitse võimalused on parlamendiliikmetel? Te ütlete, et komisjoni liikmetel on enamus, enamus võib teha, mis ta tahab, ja sellega ongi raamistatud Eesti Vabariigis parlamentaarne seadusandluse protseduur. See ei saa ju olla piisav õigusriigis.

Aitäh protseduurilise [küsimuse] eest! Kuidas komisjon käitub, seda istungi juhataja ei saa kuidagi mõjutada. (Urmas Reinsalu räägib saalist.) Komisjoni esindaja selgitas komisjonis toimunud arutelu ja ka põhjendas, miks üks või teine otsus tehti. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Kodu- ja töökorda, kui tekib erinevaid tõlgendusi ja vaidlusi, tõlgendab lõplikult ikka Riigikogu juhatus. Iga komisjon ei tohiks kodu‑ ja töökorda erinevalt tõlgendada. Ja selle eest, et oleks ühtne praktika, vastutab juhatus. Sellepärast on ka minu küsimus teile, ja mitte ainult konkreetsest Isamaa muudatusettepanekust lähtuvalt, mille puhul, ma saan aru – komisjoni esindaja võib mind parandada, kui ma olen valesti aru saanud –, on selline otsus [tehtud], et seda justkui ei kanta hääletamiseks tabelisse, et see ei ole kõlbulik. Nii et me ei saa kodukorrast lähtuvalt kasutada seda võimalust, et kui kaks komisjoni liiget seda toetavad, siis tuleb see suure saali hääletamisele. See võimalus võetakse ära. Ma lähen selle tõlgenduse juurde, ärge jääge kinni meie konkreetsesse ettepanekusse. See on väga oluline protseduuriline küsimus, et me teaksime, kuidas me käsitleme muudatusettepanekuid, ja saaksime neid vormistada ja esitada. Kas selline tõlgendus, et kui muudatusettepanek ei ole kooskõlas seaduseelnõu eesmärgiga, siis ei pruugita seda üldse hääletustabelisse kandagi ja see ei ole hääletamiskõlbulik suures saalis, on tõesti kodu‑ ja töökorra seadusega kooskõlas? Ja kuna see on juba mitmes kord, kui niimoodi tõlgendatakse, siis on see tõsine probleem ja see on minu küsimus. Ja julgen öelda, et enamik opositsiooni muudatusettepanekuid muudavad koalitsiooni algatatud eelnõu kas sisu või eesmärki ja seega ei peaks need tulevikus üldse hääletamisele tulema. Kas me oleme tõesti nii kaugele jõudnud, auväärt juhataja?

Aitäh, austatud juhataja! Kodu- ja töökorda, kui tekib erinevaid tõlgendusi ja vaidlusi, tõlgendab lõplikult ikka Riigikogu juhatus. Iga komisjon ei tohiks kodu‑ ja töökorda erinevalt tõlgendada. Ja selle eest, et oleks ühtne praktika, vastutab juhatus. Sellepärast on ka minu küsimus teile, ja mitte ainult konkreetsest Isamaa muudatusettepanekust lähtuvalt, mille puhul, ma saan aru – komisjoni esindaja võib mind parandada, kui ma olen valesti aru saanud –, on selline otsus [tehtud], et seda justkui ei kanta hääletamiseks tabelisse, et see ei ole kõlbulik. Nii et me ei saa kasutada kodukorras [sätestatud] võimalust, et kui kaks komisjoni liiget seda toetavad, siis tuleb see suurde saali hääletamisele. See võimalus võetakse ära. Ma lähen selle tõlgenduse juurde, ärge jääge kinni meie konkreetsesse ettepanekusse. See on väga oluline protseduuriline küsimus, et me teaksime, kuidas me käsitleme muudatusettepanekuid, ja saaksime neid vormistada ja esitada. Kas selline tõlgendus, et kui muudatusettepanek ei ole kooskõlas seaduseelnõu eesmärgiga, siis ei pruugita seda üldse hääletustabelisse kandagi ja see ei ole hääletamiskõlbulik suures saalis, on tõesti kodu‑ ja töökorra seadusega kooskõlas? Ja kuna see on juba mitmes kord, kui niimoodi tõlgendatakse, siis on see tõsine probleem ja see on minu küsimus. Ja julgen öelda, et enamik opositsiooni muudatusettepanekuid muudavad koalitsiooni algatatud eelnõu sisu või eesmärki ja seega ei peaks need tulevikus nagu üldse hääletamisele tulema. Kas me oleme tõesti nii kaugele jõudnud, auväärt juhataja?

Ei, kindlasti me nii kaugele ei ole jõudnud. Paljud muudatusettepanekud tulevad suurde saali ja neid hääletatakse. Urmas Reinsalu, palun, protseduuriline [küsimus], lühike!

Lepime kokku. Lepime kokku. Meil kehtib parlamendis ka niisugune asi, et siin armastatakse kollast raamatut tsiteerida nii nagu Vana Testamenti, kust igaüks leiab endale õigust. Aga siin on ka põhimõte, hea tava seaduseelnõude menetlemiseks, mis sätestab, et kobareelnõusid ei menetleta. On nii? Kobareelnõuna põhimõtteliselt seda ei käsitleta. Me juhtisime tähelepanu julgeolekumaksu [seadusele], mis oli pundareelnõuna kokku keerutatud. Lõviosa Eesti Vabariigis kehtivaid riiklikke makse oma rahalise mõjuga, välja arvatud sotsiaalmaks, oli tegelikult sellega hõlmatud. Ja nüüd on mõned kuud hiljem kokku keeratud täpselt samasugune tagurpidipundar, mis nendest ajutistest maksudest teeb püsivad maksud. Ja nüüd on minu küsimus. Seaduseelnõul peab olema eesmärk ja pundareelnõude vältimiseks ongi tegelikult need sisemised protseduurid parlamendi juhatuse kinnitatuna vastu võetud. Ja nüüd ütleb see rahanduskomisjoni antud seletus või õigemini teise lugemise seletuskiri, kus pool teksti on pühendatud Isamaa ettepanekule, mitte-ettepanekule … Näete, ettepanekut ei olnud, aga [sellele pühendati terve] lehekülg – huvitav paradoks! Hästi! Seal on põhjendatud, et tegelikult ei saa esitada muudatusettepanekuid, mis ei ole kooskõlas eelnõu eesmärgiga. Aga kuidas me pundareelnõu puhul saame üldse määratleda, mis on seadusandja eesmärk? Härra istungi juhataja, mis on selle eelnõu eesmärk? Kui te ütlete, et meie kuidagi reageerida ei saa, juhtivkomisjonil on võim, voli, siis on väga oluline teada, mis on enamuse käsitlus, et mis ettepanekuid me õigupoolest tohime esitada, kui need peavad olema eesmärgiga seotud. Aga eesmärk on ju pundarseadusel see, et vägagi risti-rästi muudetakse makse.

Lepime kokku. Lepime kokku. Meil kehtib parlamendis ka niisugune asi, et siin armastatakse kollast raamatut tsiteerida nii nagu Vana Testamenti, kus igaüks leiab endale õigust. Aga siin on ka põhimõte, hea tava reegel seaduseelnõude menetlemiseks, mis sätestab, et kobareelnõusid ei menetleta. On nii? Kobareelnõuna põhimõtteliselt seda ei käsitleta. Me juhtisime tähelepanu julgeolekumaksule, mis oli pundareelnõuna kokku keerutatud. Seal oli lõviosa Eesti Vabariigis kehtivaid riiklikke makse, maksu rahaline mõju, välja arvatud sotsiaalmaks, oli tegelikult sellega hõlmatud. Ja nüüd on mõned kuud hiljem kokku keeratud täpselt samasugune tagurpidipundar, mis nendest ajutistest maksudest teeb püsivad maksud. Ja nüüd on minu küsimus. Seaduseelnõul peab olema eesmärk ja pundareelnõude vältimiseks ongi tegelikult need sisemised protseduurid parlamendi juhatuse kinnitatuna vastu võetud. Ja nüüd ütleb see rahanduskomisjoni antud seletus või õigemini teise lugemise seletuskiri, kus pool teksti on pühendatud Isamaa ettepanekule, mitte-ettepanekule … Näete, ettepanekut ei olnud, aga [sellele pühendati terve] lehekülg – huvitav paradoks! Hästi! Seal on põhjendatud, et tegelikult ei saa esitada muudatusettepanekuid, mis ei ole kooskõlas eelnõu eesmärgiga. Aga kuidas me pundareelnõu puhul saame üldse määratleda, mis on seadusandja eesmärk? Härra istungi juhataja, mis on selle eelnõu eesmärk? Kui te ütlete, et meie kuidagi reageerida ei saa, juhtivkomisjonil on võim, voli, siis on väga oluline teada, mis on enamuse käsitlus, et mis ettepanekuid me õigupoolest tohime esitada, kui need peavad olema eesmärgiga seotud. Aga eesmärk on ju pundarseadusel see, et vägagi risti-rästi muudetakse makse.

Aitäh küsimuse eest! Istungi juhataja siin suures saalis nüüd küll otsustama ei hakka, mis on eesmärgid. Tähendab, esimese lugemise seletuskirjas on toodud eelnõu eesmärgid, kuhu tahetakse selle seaduseelnõuga jõuda. Aga küsimus ettekandjale, Andrei Korobeinik, palun!

Jah, aitäh! Ma tuleks siin eelmise teema juurde. Ma saan aru, et sa komisjoni esindajana tahad ikkagi rääkida ainult sellest konkreetsest eelnõust, mitte tervikuna sellest, mis komisjonis toimus. See on mõistetav. Kuigi mõned sinu kolleegid, nagu Aivar Sõerd ja Jürgen Ligi, olid palju sõnakamad, kui nad esitasid komisjoni seisukohti. Aga mul on küsimus võib-olla siis üldiselt parlamentaarse debati kohta. Siin sotsiaaldemokraadid väga soovivad rakendada astmelist tulumaksu, mida nad Reformierakonnaga koos koalitsioonis olles blokeerisid. Nende tõttu seda tegelikult täna Eestis ei ole. See on väga kahetsusväärne! Olen kolleegide Läänemetsa ja Kiigega väga nõus, aga ainult nende pärast seda ei olegi. Kas sa arvad, et parlamentaarsele debatile tuleb kasuks selline silmakirjalikkus, kus Riigikogu saadik, kes hääletas mõni kuu tagasi konkreetselt ettepaneku vastu, nüüd siiralt kiidab seda ja küsib sinu käest, miks astmelist tulumaksu Eestis ei ole?

Jah, aitäh! Ma tuleks siin eelmise teema juurde. Ma saan aru, et sa komisjoni esindajana tahad ikkagi rääkida ainult sellest konkreetsest eelnõust, mitte tervikuna sellest, mis komisjonis toimus. See on mõistetav. Kuigi mõned sinu kolleegid, nagu Aivar Sõerd või Jürgen Ligi, olid palju sõnakamad, kui nad esitasid komisjoni seisukohti. Aga mul on küsimus võib-olla siis üldiselt parlamentaarse debati kohta. Siin sotsiaaldemokraadid väga soovivad rakendada astmelist tulumaksu, mida nad Reformierakonnaga koos koalitsioonis olles blokeerisid. Nende tõttu seda tegelikult täna Eestis ei ole. See on väga kahetsusväärne! Olen kolleegide Läänemetsa ja Kiigega väga nõus, aga ainult nende pärast seda ei olegi. Kas sa arvad, et parlamentaarsele debatile tuleb kasuks selline silmakirjalikkus, kus Riigikogu saadik, kes hääletas mõni kuu tagasi konkreetselt ettepaneku vastu, nüüd siiralt kiidab seda ja küsib sinu käest, miks astmelist tulumaksu Eestis ei ole?

Aitäh! Nagu ma juba varem korduvalt olen öelnud, olen ma siin hetkel komisjoni esindajana, mitte isiklikult oma seisukohti avaldamas.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud komisjoni ettekandja! Mina ei küsi teie käest selle kohta, et kui Keskerakond oli koalitsioonis Reformierakonnaga, siis nad astmelist tulumaksu ei toetanud. Selle pärast ei küsi, et Andrei Korobeinik pole nii pikalt Keskerakonnas olnud ja te ei mäleta neid asju. Ma ei hakka talle seda ette heitma. Aga ma küsin teie käest konkreetselt, kuna Eesti maksusüsteem on tõesti regressiivne ehk mida väiksem on sissetulek, seda rohkem sa sissetulekust maksudena ära maksad. OECD ja IMF on soovitanud Eestil kaotada ära selline maksusüsteem, kus maksustame rohkem vaeseid ja vähem rikkaid. Mul on küsimus, kas selle eelarve menetluse käigus valitsuse esindaja ehk rahandusminister seda probleemi puudutas ja kas ta nimetas seda probleemiks või ei nimetanud.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud komisjoni ettekandja! Mina ei küsi teie käest selle kohta, et kui Keskerakond oli koalitsioonis Reformierakonnaga, siis nad astmelist tulumaksu ei toetanud. Selle pärast ei küsi, et Andrei Korobeinik pole nii pikalt Keskerakonnas olnud ja ta ei mäleta neid asju. Ma ei hakka talle seda ette heitma. Aga ma küsin teie käest konkreetselt, kuna Eesti maksusüsteem on tõesti regressiivne ehk mida väiksem on sissetulek, seda rohkem sa sissetulekust maksudena ära maksad. OECD ja IMF on soovitanud Eestil kaotada ära selline maksusüsteem, kus maksustame rohkem vaeseid ja vähem rikkaid. Mul on küsimus, kas selle eelarve menetluse käigus valitsuse esindaja ehk rahandusminister seda probleemi puudutas ja kas ta nimetas seda probleemiks või ei nimetanud.

Aitäh! Antud eelnõu käsitleb julgeolekumaksu tühistamist ja sellist diskussiooni ei olnud.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua Lauri! No seda eelnõu ei ole ju sisuliselt võimalik vaadata lahus loetud kuud tagasi vastuvõetud julgeolekumaksu seadusest. Siis rida ettevõtlusorganisatsioone andis oma arvamuse, esitas ka julgeolekumaksu seaduse eelnõu kohta palve, et see jääks ainult tähtajaliseks ehk kehtiks kolm aastat. Ja nii andsid valitsus ja koalitsiooni esindajad siin kõnetoolis omapoolse kinnituse. Nüüd on mul palve, et te tutvustaksite huviorganisatsioonide seisukohti ja ka vastuseid neile, mis puudutasid julgeolekumaksu kehtestamist. Praegu jääb kuidagi mulje, et see kaasamine või dialoog on olnud sisuliselt puuduv. Siin on ju võimatu lahutada seda arutelu, mis toimub praegu, juunikuus, arutelust, mis toimus novembris ja detsembris. Mis seisukohtadel millised organisatsioonid olid, kui seda julgeolekumaksu jõustati vägagi kärarikkalt?

Aitäh! Proua Lauri! No seda eelnõu ei ole ju sisuliselt võimalik vaadata lahus loetud kuud tagasi vastuvõetud julgeolekumaksu seadusest. Siis rida ettevõtlusorganisatsioone andis oma arvamuse ja esitas ka julgeolekumaksu seaduse eelnõu kohta palve, et see jääks ainult tähtajaliseks ehk kehtiks kolm aastat. Ja selle kohta andsid valitsus ja koalitsiooni esindajad siin kõnetoolis omapoolse kinnituse. Nüüd on mul palve, et te tutvustaksite huviorganisatsioonide seisukohti ja ka vastuseid neile, mis puudutasid julgeolekumaksu kehtestamist. Praegu jääb kuidagi mulje, et see kaasamine või dialoog on sisuliselt puudunud. Siin on ju võimatu lahutada seda arutelu, mis toimub praegu, juunikuus, arutelust, mis toimus novembris ja detsembris. Mis seisukohtadel millised organisatsioonid olid, kui seda julgeolekumaksu jõustati vägagi kärarikkalt?

Aitäh! Ma olen praegu siin puldis eelnõuga 645. On selge, et ma ei suuda kuidagi peast üles lugeda juba kuid tagasi menetletud eelnõu teatud elemente ja seal toimunud diskussioone. Aga nagu ma enne juba ütlesin – ma kordan, kui te juhuslikult tähele ei pannud oma vestluste käigus –, et komisjon pöördus kokku 18 huvigrupi poole, just nende poole, kes olid ka varem kaasatud, ja vastused tulid kolmelt. Teenusmajanduse Koda soovitas teha normitehnilise muudatuse, mida me ka teeme, mida me oleme ette pannud ja millele teie komisjonis vastu hääletasite. Eesti Kaupmeeste Liit osundas, et sisekaubanduse olukorra parandamiseks tuleks makse alandada. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pidas selle eelnõu tegemist väga positiivseks just nimelt tähtajalise ettevõtete tulumaksu kaotamise tõttu ja pakkus, et tuleks teha mõjuanalüüs käibemaksumäära tõstmise kohta. Aga kuna otsustati juba varasemal korral, et see tuleb teha 2027. aastal, siis ei pidanud komisjon vajalikuks seda sätet veel kord üle kirjutada.

Aitäh! Ma olen praegu siin puldis eelnõuga 645. On selge, et ma ei suuda kuidagi peast üles lugeda juba kuid tagasi menetletud eelnõu teatud elemente ja seal toimunud diskussioone. Aga nagu ma enne juba ütlesin – ma kordan, kui te juhuslikult tähele ei pannud oma vestluste käigus –, et komisjon pöördus kokku 18 huvigrupi poole, just nende poole, kes olid ka varem kaasatud, ja vastused tulid kolmelt. Teenusmajanduse Koda soovitas teha normitehnilise muudatuse, mida me ka teeme, mille me ette panime ja millele teie komisjonis vastu hääletasite. Eesti Kaupmeeste Liit osundas, et sisekaubanduse olukorra parandamiseks tuleks makse alandada. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pidas selle eelnõu tegemist väga positiivseks just nimelt tähtajalise ettevõtete tulumaksu kaotamise tõttu ja pakkus, et tuleks teha mõjuanalüüs käibemaksumäära tõstmise kohta. Aga kuna otsustati juba varasemal korral, et see tuleb teha 2027. aastal, siis ei pidanud komisjon vajalikuks seda sätet veel kord üle kirjutada.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Küsin seda, kas komisjonis arutati, et kui maksumuudatused tehakse, siis on nagu tulu- ja kulupool, et midagi tuli juurde, midagi võeti maha. Milline on see saldo? Ja kas selle kulu- või tulupoole katmiseks arutati ka õiglase klassikalise tulumaksu vajadust, kui jah, siis mis olid seisukohad?

Aitäh! Ei, nendel aruteludel ei arutatud neid küsimusi.

Aitäh! No esiteks on väga huvitav, et rahanduskomisjonis ei arutatud tulude ja kulude poolt. Aga ma tulen selle mõju ulatuse küsimuse juurde. Ma loen seletuskirja, kus on kirjas: "Mõju ulatus […] on suur, kuna mõjutab kõiki lõpptarbijaid iga standardmääraga maksustatud ostu ja teenuse tarbimise korral." Ja eraldi on ka ebasoovitatavate mõjude kaasnemise riski kohta kirjutatud, et see on seotud kõrgest käibemaksumäärast tuleneva toimetulekuga. Ja täna te ütlete, et ei ole mõju inimeste toimetulekule üldse arutatud. Aga mul on küsimus, kuidas see on võimalik, kui seletuskirjas on väga pikk analüüs eraldi lõpptarbijate kohta. Kas tõesti mitte keegi ei küsinud siis selle kohta küsimusi?

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Ma juhin tähelepanu, et tegemist on eelnõu arutamisega saalis peale esimest lugemist. [Meil on] teine lugemine, kus arutatakse võimalikke muudatusi. Just nimelt sellega on komisjon tegelenud. Muudatusettepanekute käsitlemisel need küsimused ei tõusetunud.

Urmas Reinsalu, palun!

Proua Lauri, muidugi ma mõistan teatud kimbatust praegu võimuliidu poolt, et niisugune radikaalne tõmblemine käib maksudega. Aga teate, vaatame veidikene avarama pilguga, kui suur see maht rahaliselt on. Teie ka ju majandusinimesena [saate hinnata] – rahanduskomisjon, ma arvan, on seda kindlasti arutanud –, [milline see] on tegelikult kõigi varjatud, otseste ja kaudsete maksudega sellel aastal ja milliseks see kujuneb järgmiseks aastaks konsolideeritult nüüd selle maksu [kontekstis], kui parlament võtab selle seaduse enamushäältega vastu. Milline see nominaalsumma on?

Ma saan aru, et küsimus on lõppenud. Nii lühike oligi seekord! Aitäh, kui see küsimus nii lühike oli! Aga … (Urmas Reinsalu ütleb midagi saalist.) Ei, ma olen lihtsalt harjunud, et sinult tulevad alati hästi pikad lohisevad küsimused, millest on raske aru saada. Kuna sa ise olid komisjoni istungil, siis sa tead täpselt, et me ei arutanud sellist küsimust.

Raili Rand, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Reformierakonnale on ikka meeldinud rõhutada müüti, et Eesti maksusüsteem on justkui maailma parim ning soosib majanduskasvu. Tegelikult me teame, et Eesti maksusüsteem on ebaproportsionaalselt just väiksema sissetulekuga inimesi mõjutav, negatiivselt mõjutav, ning toidu käibemaks ja aktsiisid on ühed Euroopa kõrgeimad. Minu küsimus ongi see, kas teil oli komisjonis juttu sellest vaatest, et me teame, et julgeolekusse panustamist on meil vaja ka järgnevatel aastatel veelgi pikema perspektiiviga. Me räägime aastatest 2028, 2029. Mis võiks olla tänase valitsuskoalitsiooni nägemus pikaajaliste riigi [kulude] katmiseks?

Aitäh! Sellist küsimust sellise nurga alt komisjon toimunud istungitel ei arutanud.

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma mäletan, et kui Kristen Michali juhitud Reformierakonna valitsus selle julgeolekumaksu kehtestas suure trummipõrina saatel, siis räägiti, kui oluline see on ja kuidas see suurendab meie julgeolekut, sest kohe algab sõda ja selleks tuleb valmistuda. Arusaadav. Ja tegelikult selle varjus taheti tõsta sedasama käibemaksu ja tulumaksu, aga seda ei julgetud inimestele öelda. Siis nimetati seda julgeolekumaksuks. Noh, nüüd siis selle eelnõu kohaselt kaotatakse see kavandatud julgeolekumaks. Mina küsin, kas meil on nüüd siis julgeolekut rohkem või pigem vähem.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Komisjon seda küsimust ei arutanud.

Rohkem küsimusi teile ei ole. Küll on küsimus istungi juhatajale. Mart Helme, palun!

Ma soovin protokolli huvides fikseerida, et see [küsimus], mille tõstatasid kolleegid Isamaast, Urmas Reinsalu ja Helir-Valdor Seeder, ei saanud tegelikult vastust. Ja siit saab teha ühe järelduse, et kogu see menetlus on praegu siin seadusvastane, sest norme on rikutud. Ja kuna see on seadusvastane, siis tegelikult ka sellisel juhul, kui see koalitsiooni häältega siin vastu võetakse, ei ole see legitiimselt vastu võetud eelnõu ja järgmistel valitsustel lasub kohustus see eelnõu tühistada, tagasi pöörata ja tegelikult ilmselt ka sanktsioone rakendada, et parlamendis niisuguse õigusvastase olukorra jätkumine ei oleks võimalik.

Aitäh! Nagu te ütlesite, stenogrammi huvides oli see öeldud. (Hääl saalist.) Stenogrammi huvides, olen nõus. Aga avan läbirääkimised ja esmalt Aleksandr Tšaplõgin. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskriisi ajal on riigil kaks võimalikku tegutsemismudelit. Esimest varianti eelistavad täna … (Juhataja helistab kella.) Jälle, majanduskriisi ajal on riigil kaks võimalikku tegutsemismudelit. Esimest varianti eelistavad täna paljud Euroopa riigid, teise on juba rohkem kui korra valinud Eesti. Esimese mudeli kohaselt püüab riik majanduslanguse tingimustes kergendada inimeste ja ettevõtete elu eeskätt maksude ja energiahindade alandamise kaudu. Selle tee on praegu valinud näiteks Saksamaa ja Soome. Nende loogika on lihtne: las inimestele jääb rohkem raha tarbimiseks ja ettevõtjatel rohkem vahendeid tootmiseks, see aitab elavdada majandust. Jah, maksude langetamine vähendab riigieelarve tulusid, kuid see on ajutine. Kui majandus hakkab taas kasvama, kasvavad ka maksulaekumised. Teine mudel, Eesti oma, tähendab eelarve tasakaalu saavutamist igal juhul. See tähendab seda, et kui majandus langeb ja maksulaekumised vähenevad, tuleb makse tõsta. Peamine on see, et eelarve oleks korras. Selle tee valis Eesti aasta 2009 kriisi ajal. Tuletan meelde, et siis lõppes kõik maailma sügavaima majanduslangusega, 18%, ja umbes samasuguse töötuse tasemega. Selle katastroofi põhjus on lihtne. Makse tõstes võtab riik majandusest raha välja ajal, kui ressursse nagunii napib. Tulemuseks on see, et majandus satub sügavasse kriisi, sest ilma rahata ei ole võimalik töötada. Täna kordame aasta 2009 vigu ja mingil arusaamatul põhjusel on meie valitsus veendunud, et seekord läheb teisiti. Ei lähe, sest majandusseadused pole muutunud. Järeldus on lihtne. Maksude tõstmise asemel tuleb neid langetada. Aktsiiside ja rohepöörde asemel tuleb otsida odavat energiat, meie puhul põlevkivist. Seda mõistavad sakslased ja soomlased, kuid millegipärast ei saa sellest aru Michal ja Ligi. Jah, Eesti SKT on hakanud pisut kasvama, kuid need numbrid ei kajastava majanduse tegelikku kasvu, vaid hindade tõusu, mille peamine põhjus ongi maksutõusud. Reaalne majandus on endiselt põhjas. Kui tahame paremat elu ja majanduskasvu, vajame teistsugust poliitikat. Ja kuna Michal ja Ligi sellest aru ei saa, vajame ka teistsugust valitsust. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskriisi ajal on riigil kaks võimalikku tegutsemismudelit. Esimest varianti eelistavad täna … (Juhataja helistab kella.) Kordan, majanduskriisi ajal on riigil kaks võimalikku tegutsemismudelit. Esimest varianti eelistavad täna paljud Euroopa riigid, teise on juba rohkem kui korra valinud Eesti. Esimese mudeli kohaselt püüab riik majanduslanguse tingimustes kergendada inimeste ja ettevõtete elu eeskätt maksude ja energiahindade alandamise kaudu. Selle tee on praegu valinud näiteks Saksamaa ja Soome. Nende loogika on lihtne: las inimestele jääb rohkem raha tarbimiseks ja ettevõtjatel rohkem vahendeid tootmiseks, see aitab elavdada majandust. Jah, maksude langetamine vähendab riigieelarve tulusid, kuid see on ajutine. Kui majandus hakkab taas kasvama, kasvavad ka maksulaekumised. Teine mudel, Eesti oma, tähendab eelarve tasakaalu saavutamist igal juhul. See tähendab seda, et kui majandus langeb ja maksulaekumised vähenevad, tuleb makse tõsta. Peamine on see, et eelarve oleks korras. Selle tee valis Eesti aasta 2009 kriisi ajal. Tuletan meelde, et siis lõppes kõik maailma sügavaima majanduslangusega, 18%, ja umbes samasuguse töötuse tasemega. Selle katastroofi põhjus on lihtne. Makse tõstes võtab riik majandusest raha välja ajal, kui ressursse nagunii napib. Tulemuseks on see, et majandus satub sügavasse kriisi, sest ilma rahata ei ole võimalik töötada. Täna kordame aasta 2009 vigu ja mingil arusaamatul põhjusel on meie valitsus veendunud, et seekord läheb teisiti. Ei lähe, sest majandusseadused pole muutunud. Järeldus on lihtne. Maksude tõstmise asemel tuleb neid langetada. Aktsiiside [tõstmise] ja rohepöörde asemel tuleb otsida odavat energiat, meie puhul põlevkivist. Seda mõistavad sakslased ja soomlased, kuid millegipärast ei saa sellest aru Michal ja Ligi. Jah, Eesti SKT on hakanud pisut kasvama, kuid need numbrid ei kajasta majanduse tegelikku kasvu, vaid hindade tõusu, mille peamine põhjus ongi maksutõusud. Reaalselt on majandus endiselt põhjas. Kui tahame paremat elu ja majanduskasvu, vajame teistsugust poliitikat. Ja kuna Michal ja Ligi sellest aru ei saa, vajame ka teistsugust valitsust. Aitäh!

Aitäh! Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Täna arutame siin seaduseelnõu, mis ei ole pelgalt muutus maksumäära protsentides. See on otsus Eesti tuleviku kohta, selle kohta, millises keskkonnas kasvab meie majandus ja tegutseb meie ettevõtlus ning millise kindluse loome me oma inimestele. See seadus on osa laiemast maksureformist, mis kaotab ettevõtte kasumimaksu, säilitab tulumaksuvabastuse esimeselt eurolt ja muudab maksusüsteemi lihtsamaks, õiglasemaks ning prognoositavamaks. Just see on olnud Eesti edu võti viimased 30 aastat: ettevõtjasõbralik ja läbipaistev maksusüsteem, mida peetakse üheks parimaks ka kogu maailmas. Austatud kolleegid! Kui me täna siin saalis midagi muudame, siis mitte ainult maksumäära. Me taastame üheksakümnendate aastate vaimu, ajastu, kui otsused sündisid kiiresti, julgelt ja Eestile kasulikult. Ka täna on meil selleks julgus ja vajadus. Meie eesmärk on sama selge kui toona: vabadus, vastutus ja tugev majandus. Peaminister Kristen Michal ütles hiljuti väga otse, et Eestis on käimas ajaloo suurim bürokraatia vähendamise programm. Me töötame täna samas tempos ja sama otsusekindlusega nagu üheksakümnendatel. Just selline tempo ja otsustavus on see, mida ettevõtjad ja kodanikud ootavad. Ja miks nad seda ootavad? Sest nad tahavad kindlust, kindlust, et riik ei takista, vaid toetab, et reeglid on selged ja need ei muutu iga nelja aasta tagant, et maksukeskkond on soodne investeerimiseks ja kasvu loomiseks. See seadus toetab seda kõike. Jaa, maksumäär küll tõuseb 2%, aga süsteem jääb arusaadavaks, halduskoormus madalaks ja stiimul ettevõtlusega tegelemiseks alles. Julgeolekumaksu asendamine tulumaksumäära tõusuga on sisuliselt õiglane ja majanduslikult põhjendatud lahendus. Me ei maksusta jooksvalt ettevõtte kasumit, maksustame ainult jaotatud kasumit, mis on ka varasematel aastatel olnud meie konkurentsieeliseks. Just see loogika aitas meil tõusta tippu majandusvabaduse indeksites. Nüüd me taastame selle. Ka füüsiliste isikute maksukoormus on seaduse järgi selgelt [väiksem] võrreldes varasemalt kavandatud lahendusega. Tulumaksusüsteemi lihtsustamine ja ühtne maksuvaba miinimum toovad inimestele reaalse tulu suurenemise. Keskmise palgaga töötaja võidab ligi 1500 eurot aastas. Me ei räägi enam plaanidest, me räägime tulemustest. Valitsus on juba otsustanud suunata 1 miljardit eurot Eesti kaitsevõime tugevdamiseks. Investeeritakse kaitsetööstusesse, luuakse uusi töökohti, arendatakse taristut. Kaitsevõime on majandusliku kindluse vundament. Kui meil pole julgeolekut, pole ka usaldust ega investeeringuid. See seadus aitab tagada pikaajalise rahastuse Eesti kaitsevõimele ilma ebastabiilsete ja lühiajaliste maksude kehtestamiseta. Head kolleegid! On aus öelda, et olukord on keeruline. Paljud inimesed üle Eesti tunnevad survet, hinnad on tõusnud, pere-eelarvet tuleb hoolikamalt planeerida ning nii mõnigi inimene seisab silmitsi vajadusega langetada raskeid valikuid. Me mõistame seda. Aga just sellepärast peame tegutsema täna, et luua paremad tingimused homseks. See eelnõu ei ole ainult numbrite ümbertõstmine, see on investeering tulevikku, see aitab tugevdada meie majanduse alustalasid, toetab ettevõtlust, hoiab töökohti ja loob selgema, õiglasema ja usaldusväärsema maksusüsteemi. Kutsun teid üles seda eelnõu toetama. Teeme otsuse, mis aitab Eestil ja meie inimestel liikuda sellise heaolu suunas, mida nad tõepoolest väärivad, stabiilselt, targalt ja vastutustundlikult. Aitäh!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Täna arutame siin seaduseelnõu, mis ei ole pelgalt muutus maksumäära protsentides. See on otsus Eesti tuleviku kohta, selle kohta, millises keskkonnas kasvab meie majandus ja tegutseb meie ettevõtlus ning millise kindluse loome me oma inimestele. See seadus on osa laiemast maksureformist, mis kaotab ettevõtte kasumimaksu, säilitab tulumaksuvabastuse esimeselt eurolt ja muudab maksusüsteemi lihtsamaks, õiglasemaks ning prognoositavamaks. Just see on olnud Eesti edu võti viimased 30 aastat: ettevõtjasõbralik ja läbipaistev maksusüsteem, mida peetakse üheks parimaks ka kogu maailmas. Austatud kolleegid! Kui me täna siin saalis midagi muudame, siis mitte ainult maksumäära. Me taastame üheksakümnendate aastate vaimu, ajastu, kui otsused sündisid kiiresti, julgelt ja Eestile kasulikult. Ka täna on meil selleks julgus ja vajadus. Meie eesmärk on sama selge kui toona: vabadus, vastutus ja tugev majandus. Peaminister Kristen Michal ütles hiljuti väga otse, et Eestis on käimas ajaloo suurim bürokraatia vähendamise programm. Me töötame täna samas tempos ja sama otsusekindlusega nagu üheksakümnendatel. Just selline tempo ja otsustavus on see, mida ettevõtjad ja kodanikud ootavad. Ja miks nad seda ootavad? Sest nad tahavad kindlust, kindlust, et riik ei takista, vaid toetab, et reeglid on selged ja need ei muutu iga nelja aasta tagant, et maksukeskkond on soodne investeerimiseks ja kasvu loomiseks. See seadus toetab seda kõike. Jaa, maksumäär küll tõuseb 2%, aga süsteem jääb arusaadavaks, halduskoormus madalaks ja stiimul ettevõtlusega tegelemiseks alles. Julgeolekumaksu asendamine tulumaksumäära tõusuga on sisuliselt õiglane ja majanduslikult põhjendatud lahendus. Me ei maksusta jooksvalt ettevõtte kasumit, maksustame ainult jaotatud kasumit, mis on ka varasematel aastatel olnud meie konkurentsieeliseks. Just see loogika aitas meil tõusta tippu majandusvabaduse indeksites. Nüüd me taastame selle. Ka füüsiliste isikute maksukoormus on seaduse järgi selgelt [väiksem] võrreldes varasemalt kavandatud lahendusega. Tulumaksusüsteemi lihtsustamine ja ühtne maksuvaba miinimum toovad inimestele reaalse tulu suurenemise. Keskmise palgaga töötaja võidab ligi 1500 eurot aastas. Me ei räägi enam plaanidest, me räägime tulemustest. Valitsus on juba otsustanud suunata 1 miljard eurot Eesti kaitsevõime tugevdamiseks. Investeeritakse kaitsetööstusesse, luuakse uusi töökohti, arendatakse taristut. Kaitsevõime on majandusliku kindluse vundament. Kui meil pole julgeolekut, pole ka usaldust ega investeeringuid. See seadus aitab tagada pikaajalise rahastuse Eesti kaitsevõimele ilma ebastabiilsete ja lühiajaliste maksude kehtestamiseta. Head kolleegid! On aus öelda, et olukord on keeruline. Paljud inimesed üle Eesti tunnevad survet, hinnad on tõusnud, pere-eelarvet tuleb hoolikamalt planeerida ning nii mõnigi inimene seisab silmitsi vajadusega langetada raskeid valikuid. Me mõistame seda. Aga just sellepärast peame tegutsema täna, et luua paremad tingimused homseks. See eelnõu ei ole ainult numbrite ümbertõstmine, see on investeering tulevikku, see aitab tugevdada meie majanduse alustalasid, toetab ettevõtlust, hoiab töökohti ja loob selgema, õiglasema ja usaldusväärsema maksusüsteemi. Kutsun teid üles seda eelnõu toetama. Teeme otsuse, mis aitab Eestil ja meie inimestel liikuda sellise heaolu suunas, mida nad tõepoolest väärivad, stabiilselt, targalt ja vastutustundlikult. Aitäh!

Aitäh! Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma juba lootsin, et hea kolleeg Maria Jufereva-Skuratovski andis üle katkestamisettepaneku, aga see oli ainult volitus fraktsiooni poolt. Aga hea uudis – hea uudis! –, head kolleegid, on see, et mul on katkestamisettepanek. Miks keskfraktsioon ei toeta seda eelnõu? Alustame selle eelnõu pealkirjast "Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus". Milles see lihtsustatud maksustamine seisneb? See seisneb selles, et Reformierakond pakkus välja lihtsalt nagu päevapealt, et maksustame ettevõtete tulu. Läks mõni kuu aega ja nad ütlesid, et okei, tegelikult ei maksusta. Ja see ongi lihtsustamine, head kolleegid, et sa mõtled välja mingisuguse rumaluse ning mõne kuu pärast mõtled ümber ja serveerid seda suure saavutusena. Nii Reformierakonna poliitika käibki. Hea kolleeg Maria rääkis sellest, et see eelnõu on alus tulevase majanduskasvu jaoks, see jätab rohkem raha Eesti inimestele ja põhimõtteliselt tekibki see helge tulevik. Selle eelnõu võibki ümber nimetada helge tuleviku eelnõuks, sellepärast et sellel nimel ei oleks eelnõu sisuga mitte mingisugust pistmist nagu ka praegusel. Millest tuleb see majanduskasv, mis jätab inimestele rohkem raha kätte? Kui me vaatame eelnõu sisu, siis selgub, et see on maksutõus. 2%-line maksutõus jätab inimestele rohkem raha kätte! See ilmselt viitab sellele, et Orwelli raamat "1984" on iga Reformierakonna saadiku sahtlis ja ta võtab sealt põnevaid ideid, millest saab siin saalis rääkida. Aga loomulikult me peame ikkagi keskenduma sisule. Kui sa võtad inimestelt raha, siis inimestele raha juurde ei tule. See on iseenesest loogiline. Ja kui sa väidad midagi vastupidist, siis sa lihtsalt valetad. Seisad siin puldis ja valetad inimestele näkku. See ei ole viisakas – mitte ainult poliitiku puhul, vaid ka ükskõik millise inimese puhul. Valetamine ei ole ilus. Kui me mõtleme selle peale, miks seda kõike tehakse, siis jällegi, hea kolleeg Maria rääkis sellest, et nüüd peab riiki kaitsma, selleks on raha vaja. Aga reaalsus, head kolleegid, on see, et raha inimeste käest võetakse selleks, et 1. jaanuarist hakkaks kehtima rikastele mõeldud maksusoodustus. Selle hind on üle poole miljardi aastas ja selleks võetakse raha kõigilt: pensionäridelt, miinimumpalga saajatelt, igaüks maksab suuremat tulumaksu. Ja see praegune eelnõu, mis on küll veel teisel lugemisel, sätestabki, et kui see võetakse vastu, siis igaüks meist – välja arvatud muidugi kõrgepalgalised, kes järgmisel aastal saavad raha juurde –, igaüks, kes ei ole nii rikas, kaotab raha järgmisel aastal. Hea kolleeg Maria pidas väga sütitava kõne. Ta rääkis eduloost, millele pani aluse ilmselt Reformierakond. See edulugu seisneb selles, et kolm ja pool aastat on Eesti majandus langenud. Eesti majandus on täna maailma kehvimate seas ja see ongi Reformierakonna arvates edulugu. Seda edulugu üritab Reformierakond praegu tsementeerida selle konkreetse eelnõuga. Ja nüüd uus selline PR-sõnum, mille tagatuba mõtles välja, on see, et meieni jõuab tagasi üheksakümnendate vaib, et nüüd liigub Eesti sama kiiresti nagu üheksakümnendatel koos reformidega ja nii edasi. Vaatame tõele näkku, head kolleegid, Kristen Michal ei ole üheksakümnendate Mart Laar ja Maria Jufereva-Skuratovski ei ole proua Lauristin – kaugeltki mitte! Nii et paraku see üheksakümnendate kiirus jääbki ulmeks. Ja ma väga loodan, et kui me selle eelnõu isegi võtame vastu kolmandal lugemisel koalitsiooni häältega, siis kui koalitsioon muutub, lendab see [seadus] prügikasti, kus on selle konkreetse ettepaneku koht. Aga ma annan katkestamisettepaneku üle. Aitäh!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma juba lootsin, et hea kolleeg Maria Jufereva-Skuratovski andis üle katkestamisettepaneku, aga see oli ainult volitus fraktsiooni poolt. Aga hea uudis – hea uudis! –, head kolleegid, on see, et mul on katkestamisettepanek. Miks keskfraktsioon ei toeta seda eelnõu? Alustame selle eelnõu pealkirjast "Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus". Milles see lihtsustatud maksustamine seisneb? See seisneb selles, et Reformierakond pakkus välja lihtsalt nagu päevapealt, et maksustame ettevõtete tulu. Läks mõni kuu aega ja nad ütlesid, et okei, tegelikult ei maksusta. Ja see ongi lihtsustamine, head kolleegid, et sa mõtled välja mingisuguse rumaluse ning mõne kuu pärast mõtled ümber ja serveerid seda suure saavutusena. Nii Reformierakonna poliitika käibki. Hea kolleeg Maria rääkis sellest, et see eelnõu on alus tulevase majanduskasvu jaoks, see jätab rohkem raha Eesti inimestele ja põhimõtteliselt tekibki see helge tulevik. Seda eelnõu võibki ümber nimetada helge tuleviku eelnõuks, sellepärast et sellel nimel ei ole eelnõu sisuga mitte mingisugust pistmist nagu ka praegusel. Millest tuleb see majanduskasv, mis jätab inimestele rohkem raha? Kui me vaatame eelnõu sisu, siis selgub, et see on maksutõus. 2%-line maksutõus jätab inimestele rohkem raha! See ilmselt viitab sellele, et Orwelli raamat "1984" on iga Reformierakonna saadiku sahtlis ja ta võtab sealt põnevaid ideid, millest saab siin saalis rääkida. Aga loomulikult me peame ikkagi keskenduma sisule. Kui sa võtad inimestelt raha, siis inimesele raha juurde ei tule. See on iseenesest loogiline. Ja kui sa väidad midagi vastupidist, siis sa lihtsalt valetad. Seisad siin puldis ja valetad inimestele näkku. See ei ole viisakas – mitte ainult poliitiku puhul, vaid ka lihtsalt inimese puhul. Valetamine ei ole ilus. Kui me mõtleme selle peale, miks seda kõike tehakse, siis jällegi, hea kolleeg Maria rääkis sellest, et nüüd peab riiki kaitsma, selleks on raha vaja. Aga reaalsus, head kolleegid, on see, et raha inimeste käest võetakse selleks, et 1. jaanuarist hakkaks kehtima rikastele mõeldud maksusoodustus. Selle hind on üle poole miljardi aastas ja selleks võetakse raha kõigilt: pensionäridelt, miinimumpalga saajatelt, igaüks maksab suuremat tulumaksu. Ja nii see praegune eelnõu, mis on küll veel teisel lugemisel, sätestabki, et kui see võetakse vastu, siis igaüks meist – välja arvatud muidugi kõrgepalgalised, kes järgmisel aastal saavad raha juurde –, igaüks, kes ei ole nii rikas, kaotab raha järgmisel aastal. Nüüd mõtleme selle peale, et jällegi, kui hea kolleeg Maria pidas väga sütitava kõne, ta rääkis sellest eduloost, millele pani aluse ilmselt Reformierakond. See edulugu seisneb selles, et kolm ja pool aastat on Eesti majandus langenud. Eesti majandus on täna maailma kehvimate seas ja see ongi Reformierakonna arvates edulugu. Seda edulugu üritab Reformierakond praegu tsementeerida selle konkreetse eelnõuga. Ja nüüd uus selline PR-sõnum, mille tagatuba mõtles välja, on see, et meieni jõuab tagasi üheksakümnenndate vaib, et nüüd liigub Eesti sama kiiresti nagu üheksakümnendatel koos reformidega ja nii edasi. Vaatame tõele näkku, head kolleegid, Kristen Michal ei ole üheksakümnendate Mart Laar ja Maria Jufereva-Skuratovski ei ole proua Lauristin – kaugeltki mitte! Nii et paraku see üheksakümnendate kiirus jääbki ulmeks. Ja ma väga loodan, et kui me selle eelnõu isegi võtame vastu kolmandal lugemisel koalitsiooni häältega, siis kui koalitsioon muutub, lendab see eelnõu prügikasti, kus on selle konkreetse ettepaneku koht. Aga ma annan katkestamisettepaneku üle. Aitäh!

Aitäh! Järgmiseks Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh! Järgmiseks, Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hea Eesti rahvas! Majanduslanguse ajal ootaks Eesti inimesed valitsuselt eelkõige kainet mõistust ja tasakaalustatud valikuid. Aga see seadus[eelnõu], mida me täna arutame, ei too leevendust. Vastupidi, see muudab toimetuleku veelgi raskemaks, ja seda ajal, kui paljude perede jaoks on iga sent arvel. Valitsus nimetab seda eelnõu julgeolekumaksu kaotamise [eelnõuks]. Tegelikult tähendab see hoopis maksukoormuse ümberjagamist ja selle mitte kergemaks, vaid raskemaks muutmist. Jah, ühelt poolt loobutakse ettevõtlustulu eraldi maksustamisest, aga samal ajal tõstetakse üldist tulumaksumäära 24%-ni. Ja kõige krooniks jääb jõusse käibemaksumäära tõus 24%-ni tähtajatult. Mida see tähendab? See tähendab hindade tõusu, inimeste ostujõu vähenemist, väiksemaid palku, väiksemaid pensione, ettevõtjate teenitud väiksemaid kasumeid. Kõik maksavad rohkem. Raskel ajal peaks maksukoormust leevendama, mitte [raskendama]. Just seda on teinud paljud teised Euroopa riigid kriisides: alandatakse makse, et hoida majandus elus ja inimesed vee peal. Keegi ju ei vaidle vastu, et julgeolek on loomulikult tähtis. Aga julgeolek ei ole ainult relvad ja hävitajad, julgeolek on ka see, et inimesed ei jää külma kätte, et nad saavad toitu osta, et ettevõtted ei sulge uksi ega koonda töötajaid. Sotsiaalne ja majanduslik kindlus on samamoodi julgeoleku osa. Seega tekib küsimus, kas riiki saab tugevdada sellega, et me nõrgestame oma inimesi. Kas me saame tagada kaitsevõime, kui me jätame pered ilma toetuseta ja pensionärid ilma rahast, mida apteegis [kasutada]? Keskerakonna seisukohalt ei pea julgeolek ja toimetulek olema vastandid. Aga selle eelnõuga valitsus seab nad vastamisi. Nii et maksutõus, mis jääb püsima ka parematel aegadel, ei ole lahendus, see on probleem. Ja sellega Keskerakond kindlasti nõustuda ei saa. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Täna hommikul kell 10 sain ma Eesti inimeselt kirja, millest ma mõned laused loeksin ette. Ma palun teid, ja ütlen seda väga tõsiselt, et seiske selle vastu, et toiduainete käibemaks tõuseb 24%-le. See on ühiskonnale liiga suur löök ja suurendab veelgi usaldamatust poliitikute vastu. Kui riik tahab kärpeid või lisatulu, tuleb esmalt vaadata suurkulutusi, raiskamist ja ebaefektiivsust riigiaparaadis, mitte suruda raskust jälle tavalise inimese õlgadele. Ma loodan, et te kuulate seda häält, mis tuleb rahvalt. See ei ole ainult minu mure. Selle teema üle räägitakse kodudes, töökohtades ja turulettide ääres. Inimesed on pahased, sest nad tunnevad, et nende peale ei mõelda. Tsitaadi lõpp. Reformierakonna juhitav valitsus on riigi risk Eesti inimestele ja paraku Eesti majanduse väljavaadetele – nii nagu eksperdid analüüsivad riigi riski ettevõtluses rahvusvahelises keskkonnas – ja tegelikkuses on Reformierakonna maksupoliitika tulem olnud 16 uut maksu 2024. aastal, 16 uut maksu 2025. aasta esimeses poolaastas – kaks korda kiirem tempo – ja nüüd seisab meil ees 26 uut maksu 2026. aasta vaates. Võimuparteide esindajad isegi keelduvad vastamast küsimusele, kui palju on konsolideeritud koormuse maht inimestele ja ettevõtetele. Sel aastal on see üle miljardi euro ja see summa kasvab 2026. aastal. Valetav poliitika jätkub. Samad mehed ja naised, kes surusid siin läbi julgeolekumaksu seaduse eelnõu, tühistavad nüüd selle maksu ja muudavad ajutised maksutõusud, mille [ajutisust] lubati ühiskonnale ja lubati ettevõtlusorganisatsioonidele, kes oma arvamusavaldustes seda tingimusteta nõudsid 2025. aasta sügisel, püsivateks maksutõusudeks. Veel eelmise aasta sügisel kõneles peaminister Michal, et [maksutõusudeks] ei ole mandaati – mäletate? –, et tänastel poliitikutel ei ole mandaati kehtestada püsivaid maksutõususid sellises määras, vaid selle üle peaksid otsustama valijad valimistel. Nüüd on sellest retoorikast loobutud. Selle seaduse järgi muutub mõne nädala pärast jõustuv käibemaksu tõus püsivaks. Tulumaksu tõus muutub püsivaks 1. jaanuarist 2026. aastal. Juriidilise isiku tulumaksu tõus muutub püsivaks. Ettevõtluskonto maksutõus muutub püsivaks. Isamaa ei toeta seda lähenemisnurka. Me oleme esitanud selle seaduseelnõu kohta oma ettepanekud, mis näevad ette täies mahus nende eesseisvate maksutõusude kõrvalejätmist ning tõsi, ka selle tasakaalustamise mõttes Reformierakonna maksuküüru kui rahanduslikus mõttes ühiskonnas üle jõu käiva Reformierakonna valimislubaduse kõrvalejätmist. Asi, mida me tahame ja mida ühiskond vajab, meie majandus vajab, inimesed vajavad, on maksurahu, mitte irdretoorikas vale, millest te kõnelete. Me vajame maksurahu ja me vajame täpselt nii, nagu ütles see heausklik Eesti inimene, kelle kirja ma tsiteerisin, ka valitsemiskulude vähendamist. Praegu tuleb välja niisugune perimeeter, et valitsemiskulud koos eelarves ettenähtuga ja eelmisest aastast üle tõstetud valitsemiskuludega kasvavad sel aastal üle poole miljardi euro ja maksukoormis kasvab miljardi euro võrra. Näete, milline proportsioon! Inetu on see olukord. Mõned nädalad tagasi öeldi inimestele kõlavalt, et nad hakkavad saama automaksutoetust või automaksusoodustust. 15. juunil seisab ees selle maksu maksmine. Nüüd tuleb välja, et see ei vasta tõele. 15. juunil peavad esimese makse kõik inimesed maksma. Samamoodi on nõutud puuetega inimeste esindusorganisatsioonid, vaadates seda formuleeringut, mis puudutab puuetega inimesi selles tekstis. Väga inetu oli mul täna hommikul kuulata seda, kuidas puuetega inimeste kojalt saadi nõusolek automaksu kehtestamiseks 2024. aasta suvel. Kuidas saadi see nõusolek? Neis tekitati ettekujutus, et neilt võetakse raha ära. Neilt pressiti see välja. Vabandust, Eesti Vabariik, 2025. aasta! Me kõneleme eelmisest aastast. Kuhu me oleme sattunud? Milline on käsitlus normaalsest kodanikuühiskonnast, dialoogist ja poliitiliste otsuste langetamisest? Teil puudub demokraatlik legitiimsus sellise agenda läbisurumiseks. Jah, teil on täna see võim ja seda te kasutate maksimaalselt, kuid kahjuks kehvasti, halbade tulemustega. Viimased numbrid näitavad, et Eesti on jätkuvalt Euroopa hinnatõusutšempion ja eelseisev, viitan konkreetselt käibemaksu tõusule, maksutõus toob kaasa hinnatõusu kiirenemise. Teil puudub igasugune relevantne käsitlus, kuidas kontrolli alt väljunud inflatsiooni tõrjuda. Vastupidi, te ei saagi seda deklareerida, et teil mingisugune käsitlus on, kuna teie enda poliitikavahendid survestavad ja kasvatavad seda inflatsiooni ja võtavad inimestelt reaalsissetulekuid ära. Puuetega inimestel, pensionäridel, töötavatel inimestel, kes elavad sissetulekust, on selle aasta algusega võrreldes kahjuks sissetuleku tase aasta lõpuks madalam maksutõusude ja hinnatõusude tõttu. Omaette küsimus on see inetu käitumine, et Isamaa muudatusettepanekut ei pandud isegi rahvaesinduse ette saali hääletusele, viitega, et see ei ole sisuliselt võimulolijate tahtega kooskõlas selle seaduseelnõu puhul, kus on kobarana erinevad maksuteemasid kokku koondatud, ja seetõttu ei ole seda võimalik menetleda. See on otsene Eesti Vabariigi põhiseaduse, Riigikogu kodukorra seaduse sätete rikkumine. See ei vabasta teid vastutusest selliste rikkumiste eest! Teil ei ole küll nendest enamushäältest, mis teil siin saalis on, vaid te peate oma tahet läbi suruma ka seadust rikkuval ja oponente, kes, ma julgen öelda, esindavad praegu Eesti ühiskonna nõutut ja murelikku enamust, alandaval teel.

Täna hommikul kell 10 sain ma [ühelt] Eesti inimeselt kirja, millest ma mõned laused loeksin ette. Ma palun teid, ja ütlen seda väga tõsiselt, et seiske selle vastu, et toiduainete käibemaks tõuseb 24%-le. See on ühiskonnale liiga suur löök ja suurendab veelgi usaldamatust poliitikute vastu. Kui riik tahab kärpeid või lisatulu, tuleb esmalt vaadata suurkulutusi, raiskamist ja ebaefektiivsust riigiaparaadis, mitte suruda raskust jälle tavalise inimese õlgadele. Ma loodan, et te kuulate seda häält, mis tuleb rahvalt. See ei ole ainult minu mure. Selle teema üle räägitakse kodudes, töökohtades ja turulettide ääres. Inimesed on pahased, sest nad tunnevad, et nende peale ei mõelda. Tsitaadi lõpp. Reformierakonna juhitav valitsus on riigirisk Eesti inimestele ja paraku Eesti majanduse väljavaadetele – nii nagu eksperdid analüüsivad riigiriski ettevõtluses rahvusvahelises keskkonnas – ja tegelikkuses on Reformierakonna maksupoliitika tulem olnud 16 uut maksu 2024. aastal, 16 uut maksu 2025. aasta esimesel poolaastal – kaks korda kiirem tempo – ja nüüd seisab meil ees 26 uut maksu 2026. aasta vaates. Võimuparteide esindajad isegi keelduvad vastamast küsimusele, kui suur on konsolideeritud koormus inimestele ja ettevõtetele. Sel aastal on see üle miljardi euro ja see summa kasvab 2026. aastal. Valetav poliitika jätkub. Samad mehed ja naised, kes surusid siin läbi julgeolekumaksu seaduse eelnõu, tühistavad nüüd selle maksu ja muudavad ajutised maksutõusud, mille [ajutisust] lubati ühiskonnale ja lubati ettevõtlusorganisatsioonidele, kes oma arvamusavaldustes seda tingimusteta nõudsid 2025. aasta sügisel, püsivateks maksutõusudeks. Veel eelmise aasta sügisel kõneles peaminister Michal, et [maksutõusudeks] ei ole mandaati – mäletate? –, et tänastel poliitikutel ei ole mandaati kehtestada püsivaid maksutõususid sellises määras, vaid selle üle peaksid otsustama valijad valimistel. Nüüd on sellest retoorikast loobutud. Selle seaduse järgi muutub mõne nädala pärast jõustuv käibemaksu tõus püsivaks. Tulumaksu tõus muutub püsivaks 1. jaanuarist 2026. aastal. Juriidilise isiku tulumaksu tõus muutub püsivaks. Ettevõtluskontolt [võetav kõrgem] maks muutub püsivaks. Isamaa ei toeta seda lähenemisnurka. Me oleme esitanud selle seaduseelnõu kohta oma ettepanekud, mis näevad ette täies mahus nende eesseisvate maksutõusude ära jätmist ning tõsi, ka selle tasakaalustamise mõttes Reformierakonna maksuküüru kui rahanduslikus mõttes ühiskonnas üle jõu käiva Reformierakonna valimislubaduse ära jätmist. Asi, mida me tahame ja mida ühiskond vajab, meie majandus vajab, inimesed vajavad, on maksurahu, mitte irdretoorikas vale, millest te kõnelete. Me vajame maksurahu ja me vajame täpselt nii, nagu ütles see heausklik Eesti inimene, kelle kirja ma tsiteerisin, ka valitsemiskulude vähendamist. Praegu tuleb välja niisugune perimeeter, et valitsemiskulud koos eelarves ettenähtuga ja eelmisest aastast üle tõstetud valitsemiskuludega kasvavad sel aastal üle poole miljardi euro ja maksukoormis kasvab miljardi euro võrra. Näete, milline proportsioon! Inetu on see olukord! Mõned nädalad tagasi öeldi inimestele kõlavalt, et nad hakkavad saama automaksutoetust või automaksusoodustust. 15. juunil seisab ees selle maksu maksmine. Nüüd tuleb välja, et see ei vasta tõele. 15. juunil peavad esimese makse kõik inimesed maksma. Samamoodi on nõutud puuetega inimeste esindusorganisatsioonid, vaadates seda formuleeringut, mis puudutab puuetega inimesi selles tekstis. Väga inetu oli mul täna hommikul kuulata seda, kuidas puuetega inimeste kojalt saadi 2024. aasta suvel nõusolek automaksu kehtestamiseks. Kuidas saadi see nõusolek? Neis tekitati ettekujutus, et neilt võetakse raha ära. Neilt pressiti see välja. Vabandust, Eesti Vabariik, 2025. aasta! Me kõneleme ka eelmisest aastast. Kuhu me oleme sattunud? Milline on käsitlus normaalsest kodanikuühiskonnast, dialoogist ja poliitiliste otsuste langetamisest? Teil puudub demokraatlik legitiimsus sellise agenda läbisurumiseks. Jah, teil on täna see võim ja seda te kasutate maksimaalselt, kuid kahjuks kehvasti, halbade tulemustega. Viimased numbrid näitavad, et Eesti on jätkuvalt Euroopa hinnatõusutšempion ja eelseisev – viitan konkreetselt käibemaksu tõusule – maksutõus toob kaasa hinnatõusu kiirenemise. Teil puudub igasugune relevantne käsitlus, kuidas kontrolli alt väljunud inflatsiooni tõrjuda. Vastupidi, te ei saagi seda deklareerida, et teil mingisugune käsitlus on, kuna teie enda poliitikavahendid survestavad ja kasvatavad seda inflatsiooni ja võtavad inimestelt reaalsissetulekuid ära. Puuetega inimestel, pensionäridel, töötavatel inimestel, kes elavad sissetulekust, on selle aasta algusega võrreldes kahjuks sissetuleku tase aasta lõpuks madalam maksutõusude ja hinnatõusude tõttu. Omaette küsimus on see inetu käitumine, et Isamaa muudatusettepanekut ei pandud isegi rahvaesinduse ette saali hääletusele, viitega, et see ei ole sisuliselt võimulolijate tahtega kooskõlas selle seaduseelnõu puhul, kus on kobarana erinevaid maksuteemasid kokku koondatud, ja seetõttu ei ole seda võimalik menetleda. See on otsene Eesti Vabariigi põhiseaduse, Riigikogu kodukorraseaduse sätete rikkumine. See ei vabasta teid vastutusest selliste rikkumiste eest! Teil ei ole küllalt nendest enamushäältest, mis teil siin saalis on, vaid te peate oma tahet läbi suruma ka seadust rikkuval ja oponente, kes, ma julgen öelda, esindavad praegu Eesti ühiskonna nõutut ja murelikku enamust, alandaval teel.

Teie aeg!

Teie aeg saab varsti läbi, mõne aja pärast. Aitäh! Ja ma annan üle ka Isamaa poolt ettepaneku katkestada selle seaduseelnõu menetlemine.

Aitäh! Järgmisena Tiit Maran, palun!

Palun kolm minutit [lisaks].

Kolm minutit lisaks.

Aitäh, auväärt asejuhataja! Auväärsed kolleegid saalis ja kuskil telefonide või televiisorite juures! Ma tunnistan, et ma räägin teemast, mida ma tegelikult ei pea enda valdkonnaks. Aga samal ajal on see teema väga oluline, kuna selle taga on see, kuidas meie riik toimib ning kuidas me suudame hakkama saada keskkonnakriisiga, millesse oleme sisenenud, ja ka geopoliitilise kriisiga. Räägin sellest, kui ebaühtlaselt jaotub meie riigis ühelt poolt ühiskonna loodud jõukus ja teiselt poolt ühiskonna ülalpidamise koormus. Meie maksusüsteemi ja riigi toimimiseks vajaminev on järjest rohkem pandud nende peale, kellel on niigi vähe. Ja selle tõttu paratamatult koguneb väikese osa kätte märkimisväärne osa meie rahvuslikust jõukusest. Väidan, et see teeb meie riigi rumalaks, nõrgaks, ja see on ohtlik. Kuidas siis on meie jõukuse jaotumisega ühiskonnas? Ma ei armasta rääkida jutte niisama, ma tahaks, et oleks mingid numbrid. Seetõttu vaatasin sisse suurepärasesse andmebaasi World Inequality Database, mis on netis saadaval [aadressil] wid.world, mida kasutavad teadlased ja mida peetakse respektaabliks kogu maailmas. Nagu alati on indeksitega see, et need võivad kalduda süsteemselt ühele ja teisele poole, aga võrdluseks nad kindlasti sobivad. Mida see näitab? Tegelikult hästi palju. Soovitan kõigil sinna sisse vaadata. Aga mind huvitas eelkõige see, kuidas jaotub rahvuslik jõukus Eestis ja kuidas see paistab välja võrreldes teiste maadega. Teen teile lühikese ekskursi. Vabandan, et numbreid tuleb palju. Esiteks, kui me räägime 10%‑st jõukaimast osast meie ühiskonnast, siis 2010. aastal kontrollis see 65,8% meie jõukusest, 2023. aastal 66,8%. Tõus oli 1%. Ühe protsendi jõukaima osa käes oli 2010. aastal 30,2% ja 2023. aastal 33,2%. Tõus oli 3%. Seega, 1% käes olev jõukus tõusis kolm korda kiiremini kui 10% käes olev, mis tegelikult näitab seda, et meie ühiskonnas koondub jõukus järjest rohkem väga väikese ühiskonnaosa kätte. Teisisõnu, ebavõrdsus Eesti ühiskonnas kasvab ja paraku kiirenevas tempos. Muuseas, kas teate, kui palju jääb Eesti rahvuslikust jõukusest kätte sellele 50%-le sellest alumisest osast, kes on see vaesem osa? 1,3%. Võrdluseks: Taanis 4,1%, USA-s 0,9%. Siis võiks huvi pakkuda see, kuidas Eesti paistab välja võrreldes teiste maadega. Meenutan, et 2023. aastal oli 1% meie rahva käes 33,2% jõukusest. Taanis, tarkade, hästi toimiva riigisüsteemiga õnnelike inimeste riigis oli sama määr 20,4%, Soomes 18,1%, Suurbritannias 21,3%, Saksamaal 27,8%, Prantsusmaal 27,2% ning Lätis ja Leedus vastavalt 28,9% ja 23,2%, ikkagi vähem kui meil. Aeg-ajalt me küsime, miks Leedul on viimasel ajal palju paremini majandusega kui meil. Aga võimalik, et selles ongi põhjus, et riigil on rohkem raha, et mõistlikult toimida. Milline on Euroopa Liidu keskmine? 25% ehk siis palju-palju vähem kui Eestis. Samas Eesti läheneb selle 1% jõukuse [näitajaga] väga kiiresti USA-le, kus sama [näitaja] on 34,8%, nii et vahe ei ole väga suur, natukene alla 1%. Õnneks Venemaani on meil päris palju maad, sinna on 48,6%. Sisuliselt peegeldavad need arvud seda, et oleme üha kiirenevas tempos liikumas sellest kunagisest igava Põhjamaa paleusest ameerikalikku mitte eriti õnnelike inimeste ühiskonda. Miks see on halb, kui enamik ühiskonna jõukusest koondub väga väikese osa ühiskonna kätte? Väga erinevatel põhjustel. Käsitlen ainult mõnda. Ja seda saab vaadata paralleelis sellega, mis toimub USA-s. Esiteks, ühiskonna sidusus ja stabiilsus kannatab. Juba praegu on võõrandumine riigist märkimisväärne. Inimesed tunnevad, et see riik ei ole nende oma. Väga palju on vastuolusid, seda on tunda Eestis igal sammul. Järjest keerulisemaks muutub ka riigi ülalpidamine, sest midagi ei ole teha, kui me jaotame [maksukoormuse] ühtlaselt – meenutan teile, et 50% allpool oleva käes on ainult väga väike osa Eesti jõukusest –, siis me ei suuda seda riiki lihtsalt üleval pidada. Ühiskond muutub ka järjest rumalamaks, sest haridussüsteemi ülalpidamine muutub sellisel juhul kalliks ja meile üle jõu käivaks ja tuleb paratamatu kokkuhoid hariduse arvel. Nii et targa ühiskonna asemel liigume sellisel juhul paratamatult rumala ühiskonna loomise poole. Ja mõelge sellel puhul meie võimekusele majanduse, riigikaitse ja keskkonnakriisi osas. Muuseas, me räägime, et majanduskasv on oluline, aga kui majanduskasvu [ajal] enamikust tulenev jõukus koondub väga väikese osa kätte, siis tekib küsimus, mida teevad ülejäänud. Järjest raskemaks muutub keskkonnakriisile vastu seismine. Mulle tuleb meelde kümne aasta tagune NASA uuring, kus esitati küsimus või uuriti, mis on põhilised faktorid, mis teevad keskkonnakriisi lahendamise ülimalt keeruliseks. Neid on kaks. Ebaadekvaatsed vastused, sammud keskkonnakriisis ja liiga suur ebavõrdsus ühiskonnas. Sama on ka geopoliitiliste kriisidega hakkama saamisel. Oma riigis pettunud ja sellest võõrandunud inimese valmisolek oma riigi eest seista ei ole just väga suur. Aga kui meil seda ei ole, ei aita ka miski muu. Kas olukord on lootusetu? Ma arvan, et ei ole. Ajaloos on näiteid, kuidas riik võib sellisest ummikseisust välja tulla. Eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel oli Taani riik umbes samalaadses seisus. Lahenduseks oli üleriigiline lepe riigi, ettevõtjate ja töötajate vahel. Leppe tulemusel tekkis see, mida me tänapäeval nimetame tasakaalukaks põhjamaiseks riigimudeliks, ja ka see, et Soomet ja Taanit peetakse tänapäeval maailma õnnelikemate inimeste maaks. See on väga erinev sellest mudelist, kuhu suunas me läheme, mis on USA-s. Ma arvan, et siin on, mille peale mõelda, eriti meil siin majas ja ka väljaspool, sest meie kätte on usaldatud selle rahvakillu, selle kultuuri ja riigi juhtimine. Aitäh!

Aitäh, auväärt asejuhataja! Auväärsed kolleegid saalis ja kuskil telefonide või televiisorite juures! Ma tunnistan, et ma räägin teemast, mida ma tegelikult ei pea enda valdkonnaks. Aga samal ajal on see teema väga oluline, kuna selle taga on see, kuidas meie riik toimib ning kuidas me suudame hakkama saada keskkonnakriisiga, millesse oleme sisenenud, ja ka geopoliitilise kriisiga. Räägin sellest, kui ebaühtlaselt jaotub meie riigis ühelt poolt ühiskonna loodud jõukus ja teiselt poolt ühiskonna ülalpidamise koormus. Meie maksusüsteemi ja riigi toimimiseks vajaminev on järjest rohkem pandud nende peale, kellel on niigi vähe. Ja selle tõttu paratamatult koguneb väikese osa kätte märkimisväärne osa meie rahvuslikust jõukusest. Väidan, et see teeb meie riigi rumalaks, nõrgaks, ja see on ohtlik. Kuidas siis on meie jõukuse jaotumisega ühiskonnas? Ma ei armasta rääkida jutte niisama, ma tahaks, et oleks mingid numbrid. Seetõttu vaatasin sisse suurepärasesse andmebaasi World Inequality Database, mis on netis saadaval [aadressil] wid.world, mida kasutavad teadlased ja mida peetakse respektaabliks kogu maailmas. Nagu alati on indeksitega see, et need võivad kalduda süsteemselt ühele ja teisele poole, aga võrdluseks nad kindlasti sobivad. Mida see näitab? Tegelikult hästi palju. Soovitan kõigil sinna sisse vaadata. Aga mind huvitas eelkõige see, kuidas jaotub rahvuslik jõukus Eestis ja kuidas see paistab välja võrreldes teiste maadega. Teen teile lühikese ekskursi. Vabandan, et numbreid tuleb palju. Esiteks, kui me räägime 10%‑st jõukaimast osast meie ühiskonnast, siis 2010. aastal kontrollis see 65,8% meie jõukusest, 2023. aastal 66,8%. Tõus oli 1%. Ühe protsendi jõukaima osa käes oli 2010. aastal 30,2% ja 2023. aastal 33,2%. Tõus oli 3%. Seega, 1% käes olev jõukus kasvas kolm korda kiiremini kui 10% käes olev, mis tegelikult näitab seda, et meie ühiskonnas koondub jõukus järjest rohkem väga väikese ühiskonnaosa kätte. Teisisõnu, ebavõrdsus Eesti ühiskonnas kasvab, ja paraku kiirenevas tempos. Muuseas, kas teate, kui palju jääb Eesti rahvuslikust jõukusest kätte 50%-le sellest alumisest osast, kes on see vaesem osa? 1,3%. Võrdluseks: Taanis 4,1%, USA-s 0,9%. Veel võiks huvi pakkuda see, kuidas Eesti paistab välja võrreldes teiste maadega. Meenutan, et 2023. aastal oli 1% meie rahva käes 33,2% jõukusest. Taanis, tarkade, hästi toimiva riigisüsteemiga õnnelike inimeste riigis oli sama määr 20,4%, Soomes 18,1%, Suurbritannias 21,3%, Saksamaal 27,8%, Prantsusmaal 27,2% ning Lätis ja Leedus vastavalt 28,9% ja 23,2%, ikkagi vähem kui meil. Aeg-ajalt me küsime, miks Leedul on viimasel ajal palju paremini majandusega kui meil. Aga võimalik, et selles ongi põhjus, et riigil on rohkem raha, et mõistlikult toimida. Milline on Euroopa Liidu keskmine? 25% ehk siis palju-palju vähem kui Eestis. Samas Eesti läheneb selle 1% jõukuse [näitajaga] väga kiiresti USA-le, kus sama [näitaja] on 34,8%, nii et vahe ei ole väga suur, natukene alla 1%. Õnneks Venemaani on meil päris palju maad, seal on see 48,6%. Sisuliselt peegeldavad need arvud seda, et oleme üha kiirenevas tempos liikumas sellest kunagisest igava Põhjamaa paleusest ameerikalikku mitte eriti õnnelike inimeste ühiskonda. Miks see on halb, kui enamik ühiskonna jõukusest koondub väga väikese osa ühiskonna kätte? Väga erinevatel põhjustel. Käsitlen ainult mõnda. Ja seda saab vaadata paralleelis sellega, mis toimub USA-s. Esiteks, ühiskonna sidusus ja stabiilsus kannatab. Juba praegu on võõrandumine riigist märkimisväärne. Inimesed tunnevad, et see riik ei ole nende oma. Väga palju on vastuolusid, seda on tunda Eestis igal sammul. Järjest keerulisemaks muutub ka riigi ülalpidamine, sest midagi ei ole teha, kui me jaotame [maksukoormuse] ühtlaselt – meenutan teile, et 50% allpool oleva [rahva] käes on ainult väga väike osa Eesti jõukusest –, siis me ei suuda seda riiki lihtsalt üleval pidada. Ühiskond muutub ka järjest rumalamaks, sest haridussüsteemi ülalpidamine muutub sellisel juhul kalliks ja meile üle jõu käivaks ja tuleb paratamatu kokkuhoid hariduse arvel. Nii et targa ühiskonna asemel liigume sellisel juhul paratamatult rumala ühiskonna loomise poole. Ja mõelge sellel puhul meie võimekusele majanduse, riigikaitse ja keskkonnakriisi osas. Muuseas, me räägime, et majanduskasv on oluline, aga kui majanduskasvu [ajal] enamikust tulenev jõukus koondub väga väikese osa kätte, siis tekib küsimus, mida teevad ülejäänud. Järjest raskemaks muutub keskkonnakriisile vastu seismine. Mulle tuleb meelde kümne aasta tagune NASA uuring, kus esitati küsimus või uuriti, mis on põhilised faktorid, mis teevad keskkonnakriisi lahendamise ülimalt keeruliseks. Neid on kaks. Ebaadekvaatsed vastused, sammud keskkonnakriisis ja liiga suur ebavõrdsus ühiskonnas. Sama on ka geopoliitiliste kriisidega hakkama saamisel. Oma riigis pettunud ja sellest võõrandunud inimese valmisolek oma riigi eest seista ei ole just väga suur. Aga kui meil seda ei ole, ei aita ka miski muu. Kas olukord on lootusetu? Ma arvan, et ei ole. Ajaloos on näiteid, kuidas riik võib sellisest ummikseisust välja tulla. Eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel oli Taani riik umbes samalaadses seisus. Lahenduseks oli üleriigiline lepe riigi, ettevõtjate ja töötajate vahel. Leppe tulemusel tekkis see, mida me tänapäeval nimetame tasakaalukaks põhjamaiseks riigimudeliks, ja ka see, et Soomet ja Taanit peetakse tänapäeval maailma õnnelikemate inimeste maadeks. See on väga erinev sellest mudelist, kuhu suunas me läheme, mis on USA-s. Ma arvan, et siin on, mille peale mõelda, eriti meil siin majas ja ka väljaspool, sest meie kätte on usaldatud selle rahvakillu, selle kultuuri ja riigi juhtimine. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Rahvas on väsinud valedest, murtud lubadustest ja ülbest suhtumisest. See on see, mis on viimased kaks aastat toimunud. Selleks, et nende maksutõusudega, selle eelnõuga täna välja tulla, valetati rahvale vähemalt viis korda. Alguses, enne valimisi, öeldi, et makse ei tõsteta. See oli vale number üks. Pärast valimisi öeldi, et tõstetakse käibemaksu ja tulumaksu, aga seda ainult 22%-ni. See oli vale number kaks. Siis öeldi, et tõstetakse need maksud 24%-ni, aga tehakse seda ajutiselt. See oli vale number kolm. Täna on meil hääletusel eelnõu, mille kohaselt käibemaksu- ja tulumaksu tõus 24%-ni jääb püsima tähtajatult. Siis räägiti, et need maksutõusud on julgeoleku jaoks – lausa oli eraldi nimetus "julgeolekumaks". Tänaseks on ka sellest loobutud. See oli vale number neli. Seejuures peaminister Michal rääkis meile, kuidas maksufestival peab lõppema. Aga ka see oli järjekordne vale, vale number viis. Maksufestival jätkub, täpsemini, maksupõrgu jätkub. Pärast selliseid valesid, pärast täielikku rahva usalduse kaotamist peaks valitsus tagasi astuma. Kui teil oleks veel mingitki riigimehelikkust alles, siis te astuksite ise tagasi, mitte ei tuleks välja eelnõudega, milleks pole küsitud mandaati ja mille kohta rahvale süüdimatult näkku valetati. Ma väga vabandan, aga see ei ole demokraatia. Ma usun, et paljud mäletavad seda, kui mitu korda ma olen küsinud rahandusminister Jürgen Ligi ja peaministri käest inimeste toimetuleku kohta, selle kohta, kas valitsuse esindajad tajuvad, kuidas inimesed elavad. Ja teate, mind on alati pannud imestama, et mingit adekvaatset vastust pole kordagi ju tulnud. Ma olen enda peas mõelnud, et ma ju ei küsi midagi nii väga keerulist, enda arvates sõnastan küsimuse arusaadavalt, aga normaalseid vastuseid ei tule. Peamiselt on ülbitsemine. Aga teate, neid vastuseid ei tule selle pärast, et tegelikult meie riigi valitsejad täna lihtsalt ei tea, kuidas inimesed elavad, kuidas nad hakkama saavad, mis meil toimub lastega peredega, noorte peredega, pensionäridega. Te ei tea, et inimestel ei saa raha enam mitte kuu lõpus otsa, vaid inimestel saab raha juba kuu keskel otsa. Ja veel üks oluline asi. Need inimesed ei ole ju Reformierakonna valijad. Järelikult neid ei olegi olemas. Neid inimesi lihtsalt ei ole olemas. [Ainsana] on nad olemas Exceli tabelis, kust vaadatakse, kui palju ühe või teise maksu tõstmine või uue maksu lisamine raha eelarvesse toob. Kahjuks kõik uued maksud, kõik need maksutõusud löövad just neid peresid, kellel on keskmine ja väiksem sissetulek – neid peresid, keda ei ole selle valitsuse jaoks olemas. Siis kõlab see pidev silmakirjalik jutt, et Reformierakond teeb suure kingituse rahvale, kaotades see niinimetatud maksuküür. Kristen Michal uhkelt reklaamib maksukalkulaatorit, mille Reformierakond oma kodulehele üles pani. Kui palju siis iga inimene kuus võidab? No ma vaatasin seda kalkulaatorit. Inimene, kelle praegune sissetulek on 1200 eurot, võidab kuus tervelt ühe euro, aastas 12 eurot. Riigikogu liige võidab seejuures 554 eurot aastas. No mina ei saa aru, kust otsast see õiglane on. Inimestele antakse mõned eurod juurde, aga muude maksutõusudega korjatakse see raha mitmekordselt tagasi. Ja mis toimub meil hindadega? Me oleme inflatsiooni poolest Euroopas esiriik, kõige suurema hinnatõusuga riik Euroopas, ja see on veel ajal, kui meil ei ole rakendunud täiendav käibemaksu tõus, mis nüüd 1. juulist rakendub. Mis siis saama hakkab, ma küsin. Mis juhtub toidukorvi hinnaga? Neljandik inimestest ei saa juba praegu olemasoleva sissetulekuga hakkama. Kindlustunne kaob, vaesusse langemise risk kasvab. Ja vaadake, Reformierakond, te ei ole riik. Jürgen Ligi arvates on muidugi esmatähtis tema riigi hakkamasaamine. Need on tema sõnad. Ja seejärel kunagi mõeldakse inimeste peale, nagu ta ütles. See, kuidas mõni pere hakkama saab, on kolmandajärguline võrreldes sellega, kuidas tema riik hakkama saab. Mul on küsimus: aga mida te teete selles riigis, kus enam inimesi pole, riigis, kust inimesed kolivad ära, kus sündimus aina väheneb, kus inimesed ei saa hakkama? Mida te selles riigis teete? Mul on kurb vaadata seda, kuhu me oleme jõudnud. Ega see pole niisama. Uuringud näitavad, et elanike ühiskonda kuuluvuse tunne on langustrendis. Inimesed ei tunne end ühiskonna osana, inimesed tunnevad, et keegi neid ei kuula, nende arvamusest sõidetakse üle, trambitakse üle. Aga nii ongi. Millal viimati kuulasid valitsuse esindajad rahvast? Iga kord, kui rahvasaadikutele vastatakse infotunnis üleolevalt, üleolevas toonis, on see tegelikult ju ka vastus rahvale, suhtumine rahvasse. Keskerakond jätkab võitlust. Me jätkame võitlust selle nimel, et rahva häält oleks kuulda, et rahva hääl oleks valitsuses. Sest kõrgeima võimu kandja on jätkuvalt rahvas, mitte keegi muu. See on põhiseaduse esimene paragrahv ja seda ei tohi unustada. Ja mis kõige olulisem, inimesed, teie ei tohi seda unustada. Teie, kes te praegu seda kõnet kuulate, teie hääl jätkuvalt loeb. Teie olete kõrgeima võimu kandjad, mitte keegi siin Riigikogus, mitte keegi valitsuses. Seda olete jätkuvalt teie. Ja tuleb aeg, kui need valevalitsejad on sunnitud lahkuma ja need maksutõusud saavad tühistatud, sest ma usun, et rahva hääl jätkuvalt loeb. Ja tuleb päev, kui sellel häälel on siin Riigikogus ülekaal. Ja selle jaoks tulge juba järgmisel kolmapäeval, 18. juunil kell 12 Riigikokku ette ja avaldage meelt selle valitsuse vastu, nende maksutõusude vastu ja nende valede vastu. Teie hääl jätkuvalt loeb. Aitäh!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Rahvas on väsinud valedest, murtud lubadustest ja ülbest suhtumisest. See on see, mis on viimased kaks aastat toimunud. Selleks, et nende maksutõusudega, selle eelnõuga täna välja tulla, valetati rahvale vähemalt viis korda. Alguses, enne valimisi, öeldi, et makse ei tõsteta. See oli vale number üks. Pärast valimisi öeldi, et tõstetakse käibemaksu ja tulumaksu, aga seda ainult 22%-ni. See oli vale number kaks. Siis öeldi, et tõstetakse need maksud 24%-ni, aga tehakse seda ajutiselt. See oli vale number kolm. Täna on meil hääletusel eelnõu, mille kohaselt käibemaksu- ja tulumaksu tõus 24%-ni jääb püsima tähtajatult. Siis räägiti, et need maksutõusud on julgeoleku jaoks – lausa oli eraldi nimetus "julgeolekumaks". Tänaseks on ka sellest loobutud. See oli vale number neli. Seejuures peaminister Michal rääkis meile, et maksufestival peab lõppema. Aga ka see oli järjekordne vale, vale number viis. Maksufestival jätkub, täpsemini, maksupõrgu jätkub. Pärast selliseid valesid, pärast täielikku rahva usalduse kaotamist peaks valitsus tagasi astuma. Kui teil oleks veel mingitki riigimehelikkust alles, siis te astuksite tagasi, mitte ei tuleks välja eelnõudega, milleks pole küsitud mandaati ja mille kohta rahvale süüdimatult näkku valetati. Ma väga vabandan, aga see ei ole demokraatia. Ma usun, et paljud mäletavad seda, kui mitu korda ma olen küsinud rahandusminister Jürgen Ligi ja peaministri käest inimeste toimetuleku kohta, selle kohta, kas valitsuse esindajad tajuvad, kuidas inimesed elavad. Ja teate, mind on alati pannud imestama, et mingit adekvaatset vastust pole kordagi ju tulnud. Ma olen enda peas mõelnud, et ma ju ei küsi midagi nii väga keerulist, enda arvates sõnastan küsimuse arusaadavalt, aga normaalseid vastuseid ei tule. Peamiselt on ülbitsemine. Aga teate, neid vastuseid ei tule selle pärast, et tegelikult meie riigi valitsejad täna lihtsalt ei tea, kuidas inimesed elavad, kuidas nad hakkama saavad, mis meil toimub lastega peredega, noorte peredega, pensionäridega. Nad ei tea, et inimestel ei saa raha enam mitte kuu lõpus otsa, vaid inimestel saab raha juba kuu keskel otsa. Ja veel üks oluline asi. Need inimesed ei ole ju Reformierakonna valijad. Järelikult neid ei olegi olemas. Neid inimesi lihtsalt ei ole olemas. [Ainsana] on nad olemas Exceli tabelis, kust vaadatakse, kui palju ühe või teise maksu tõstmine või uue maksu lisamine raha eelarvesse toob. Kahjuks kõik uued maksud, kõik need maksutõusud löövad just neid peresid, kellel on keskmine või väiksem sissetulek – neid peresid, keda ei ole selle valitsuse jaoks olemas. Siis kõlab see pidev silmakirjalik jutt, et Reformierakond teeb suure kingituse rahvale, kaotades niinimetatud maksuküüru. Kristen Michal uhkelt reklaamib maksukalkulaatorit, mille Reformierakond oma kodulehele üles pani. Kui palju siis iga inimene kuus võidab? No ma vaatasin seda kalkulaatorit. Inimene, kelle praegune sissetulek on 1200 eurot, võidab kuus tervelt ühe euro, aastas 12 eurot. Riigikogu liige võidab seejuures 554 eurot aastas. No mina ei saa aru, kust otsast see õiglane on. Inimestele antakse mõned eurod juurde, aga muude maksutõusudega korjatakse see raha mitmekordselt tagasi. Ja mis toimub meil hindadega? Me oleme inflatsiooni poolest Euroopas esiriik, kõige suurema hinnatõusuga riik Euroopas, ja see on veel ajal, kui meil ei ole rakendunud täiendav käibemaksu tõus, mis nüüd 1. juulist rakendub. Mis siis saama hakkab, ma küsin. Mis juhtub toidukorvi hinnaga? Neljandik inimestest ei saa juba praegu olemasoleva sissetulekuga hakkama. Kindlustunne kaob, vaesusse langemise risk kasvab. Ja vaadake, Reformierakond, te ei ole riik. Jürgen Ligi arvates on muidugi esmatähtis tema riigi hakkamasaamine. Need on tema sõnad. Ja seejärel kunagi mõeldakse inimeste peale, nagu ta ütles. See, kuidas mõni pere hakkama saab, on kolmandajärguline võrreldes sellega, kuidas tema riik hakkama saab. Mul on küsimus: aga mida te teete selles riigis, kus enam inimesi pole, riigis, kust inimesed kolivad ära, kus sündimus aina väheneb, kus inimesed ei saa hakkama? Mida te selles riigis teete? Mul on kurb vaadata seda, kuhu me oleme jõudnud. Ega see pole niisama. Uuringud näitavad, et elanike ühiskonda kuuluvuse tunne on langustrendis. Inimesed ei tunne end ühiskonna osana, inimesed tunnevad, et keegi neid ei kuula, nende arvamusest sõidetakse üle, trambitakse üle. Aga nii ongi. Millal viimati kuulasid valitsuse esindajad rahvast? Iga kord, kui rahvasaadikutele vastatakse infotunnis üleolevalt, üleolevas toonis, on see tegelikult ju ka vastus rahvale, suhtumine rahvasse. Keskerakond jätkab võitlust. Me jätkame võitlust selle nimel, et rahva häält oleks kuulda, et rahva hääl oleks valitsuses. Sest kõrgeima võimu kandja on jätkuvalt rahvas, mitte keegi muu. See on põhiseaduse esimene paragrahv ja seda ei tohi unustada. Ja mis kõige olulisem: inimesed, teie ei tohi seda unustada. Teie, kes te praegu seda kõnet kuulate, teie hääl jätkuvalt loeb. Teie olete kõrgeima võimu kandjad, mitte keegi siin Riigikogus, mitte keegi valitsuses. Seda olete jätkuvalt teie. Ja tuleb aeg, kui need valevalitsejad on sunnitud lahkuma ja need maksutõusud saavad tühistatud, sest ma usun, et rahva hääl jätkuvalt loeb. Ja tuleb päev, kui sellel häälel on siin Riigikogus ülekaal. Ja selle jaoks tulge juba järgmisel kolmapäeval, 18. juunil kell 12 Riigikokku ette ja avaldage meelt selle valitsuse vastu, nende maksutõusude vastu ja nende valede vastu. Teie hääl jätkuvalt loeb. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Kalle Grünthal, palun!

Vladimir Iljitš Lenin ütles kunagi möödunud sajandi alguses, et … Mitte ei öelnud, vaid kirjutas ühe raamatu, mille pealkiri oli "Mida teha?", sest olukord oli riigis muutunud väljakannatamatuks ja see viis lõpuks revolutsioonini, kus valitsev klikk pühiti minema. Ilmselt tuleks küsida täpselt sama küsimus ka sellelt valitsuselt, kes on lihtsalt rumal või on siis Eesti inimeste suhtes pahatahtlik. Ilmestan seda kahe näitega. Ilmselt on väga tuttav kõigile siin saalis viibijatele ja kogu Eesti rahvale lause, mille ütles üks rahandusminister: "Maksutõusud jätavad teile rohkem raha kätte." Ma ei tea, millises koolis see minister käis. Tegelikult kõik esimese kursuse majandusõpikud ütlevad selgelt ära, et tulumaksu tõusu tõttu sissetulekud vähenevad, sest inimesed peavad maksma suurema osa rahast ära maksudena. Kõrgem tulumaks vähendab inimeste tarbimis- ja investeerimisvõimet, kuna neile jääb lihtsalt vähem raha kätte. See võib omakorda mõjutada aga majanduskasvu ja ettevõtlust, eriti kui tulumaks mõjutab ettevõtete kasumit ja kapitalitulu. See pole ainukene asi. Tulumaksu tõus mõjutab ka tööjõuturgu. Mõned inimesed võivad lihtsalt Eestist lahkuda või leida viise maksude maksmise vältimiseks. Aga seda me ju ei taha. Selle asemel, et ministrid kuskil kraanikausi juures asjataksid, teeksid seal oma asju, võiksid nad võtta hoopis kätte majandusõpiku ja seda tudeerida. Ja teine valem, mida meile serveeritakse siin igapäevaselt, on see, et on majanduskasv ja inimeste ostuvõime statistiliselt suureneb. Kurat, kui ma lähen poodi ja ütlen, et statistiliselt mul raha on, aga tegelikult raha ei ole, ja tahan selle eest kaupa saada, siis mis näoga see müüja mulle otsa vaatab? "Lolliks oled läinud või?" – "Ei ole lolliks läinud, sest valitsus ütles, et statistiliselt on mul raha olemas." Kas keegi annab mulle kaupa? Ütleksin ühe ropu venekeelse sõna, aga ei ütle. Või siis tooge siia eelnõu, mille kohaselt on võimalik statistilise näitaja abil poest kaupa saada, mis siis, et raha ei ole. Vaat sellised on lood. Hea Eestimaa rahvas! Tulumaksu tõus 22-lt 24%-ni. Ettevõtlustulu maksustamine – 20-lt 22%-ni. Tulen alguse juurde tagasi, selle juurde, et Lenin kirjutas kunagi raamatu "Mida teha?". Ma ei tea. Ajalugu kordub, revolutsioon tuleb teha selle valitsuse vastu.

Vladimir Iljitš Lenin ütles kunagi möödunud sajandi alguses, et … Mitte ei öelnud, vaid kirjutas ühe raamatu, mille pealkiri oli "Mis teha?", sest olukord oli riigis muutunud väljakannatamatuks ja see viis lõpuks revolutsioonini, kus valitsev klikk pühiti minema. Ilmselt tuleks küsida täpselt sama küsimus ka sellelt valitsuselt, kes on lihtsalt rumal või on siis Eesti inimeste suhtes pahatahtlik. Ilmestan seda kahe näitega. Ilmselt on väga tuttav kõigile siin saalis viibijatele ja kogu Eesti rahvale lause, mille ütles üks rahandusminister: "Maksutõusud jätavad teile rohkem raha kätte." Ma ei tea, millises koolis see minister käis. Tegelikult kõik esimese kursuse majandusõpikud ütlevad selgelt ära, et tulumaksu tõusu tõttu sissetulekud vähenevad, sest inimesed peavad maksma suurema osa rahast ära maksudena. Kõrgem tulumaks vähendab inimeste tarbimis- ja investeerimisvõimet, kuna neile jääb lihtsalt vähem raha kätte. See võib omakorda mõjutada aga majanduskasvu ja ettevõtlust, eriti kui tulumaks mõjutab ettevõtete kasumit ja kapitalitulu. See pole ainukene asi. Tulumaksu tõus mõjutab ka tööjõuturgu. Mõned inimesed võivad lihtsalt Eestist lahkuda või leida viise maksude maksmise vältimiseks. Aga seda me ju ei taha. Selle asemel, et ministrid kuskil kraanikausi juures asjataksid, teeksid seal oma asju, võiksid nad võtta hoopis kätte majandusõpiku ja seda tudeerida. Ja teine valem, mida meile serveeritakse siin igapäevaselt, on see, et on majanduskasv ja inimeste ostuvõime statistiliselt suureneb. Kurat, kui ma lähen poodi ja ütlen, et statistiliselt mul raha on, aga tegelikult raha ei ole, ja tahan selle eest kaupa saada, siis mis näoga see müüja mulle otsa vaatab? "Lolliks oled läinud või?" – "Ei ole lolliks läinud, sest valitsus ütles, et statistiliselt on mul raha olemas." Kas keegi annab mulle kaupa? Ütleksin ühe ropu venekeelse sõna, aga ei ütle. Või siis tooge siia eelnõu, mille kohaselt on võimalik statistilise näitaja abil poest kaupa saada, mis siis, et raha ei ole. Vaat sellised on lood. Hea Eestimaa rahvas! Tulumaksu tõus 22-lt 24%-ni. Ettevõtlustulu maksustamine – 20-lt 22%-ni. Tulen alguse juurde tagasi, selle juurde, et Lenin kirjutas kunagi raamatu "Mis teha?". Ma ei tea. Ajalugu kordub, revolutsioon tuleb teha selle valitsuse vastu.

Aitäh! Järgmisena Martin Helme, palun!

Andsin üle katkestamisettepaneku ja nüüd räägime põhjustest. Minu meelest on lihtsalt kurb ja ausalt öeldes vahel ka jube tüütu, et kogu meie töö siin Riigikogus tegelikult keerleb selle ümber, et meil on valetajate valitsus. Lihtsalt tuimalt valetatakse kõige kohta. Noh, alates sellest, et maksud ei tõuse, ja nüüd, kui me selle konkreetse eelnõuni jõuame, siis sellest, et oi, me nüüd teeme teile maksuleevendust, näe, enam ei pea esimesest eurost maksu maksma. Ise kõigepealt teete maksu, tohutu uue maksulaviini, ja siis [teete] need maksud, mille kohta algul valetasite, et on ajutised, selle eelnõuga alaliseks, selle nii-öelda ettevõtte osa peidate teise kohta ära selle eelnõuga ja siis tulete rääkima, kuidas alandate makse. See on vale ju! Tuim valetamine jälle! Esimene asi on see valetamine, selle pärast ei saa seda eelnõu toetada. Teiseks loomulikult selle pärast, et valetatakse ju selle sisu kohta, nagu langeks meil maksud. Ei lange! Kinnistatakse ajutisena müüdud maksutõuse või lausa tõstetakse neid. Ja arvatakse, et keegi ei hammusta läbi, et inimesed ei saa aru, et siin saalis ei saada aru, et avalikkus ei saa aru, kui piisavalt mitu korda seda ühte ja sama vale räägitakse piisavalt tuima näoga. Noh, mis seal siis ikka! Ega propagandistid meedias, kinni makstud meedias, või lihtsalt ideoloogiliselt samal liinil olevad propagandistid aitavad seda vale natukenegi püsti hoida. Küll saab edasi liibata. Küll paneme varsti valimiste ajal jälle mingisuguse peibutuspardi välja – ma ei räägi inimestest, ma räägin teemadest –, ajame ühiskonnale jälle mingisuguseid ilusaid valesid. Küll saab! Küll saab! E-valimised ka kõigele lisaks olemas. Ei saa tegelikult! Terve riik on ummikusse aetud, majandus on põhja aetud, inimesed on vaeseks aetud. Ja inimestele öeldakse: "Teie ärge uskuge oma valetavaid silmasid, et teie rahakott on tühi. Te uskuge meie ilusat juttu sellest, et elu on läinud paremaks, ja me teeme veel paremaks. Ja siis tulge valima ja valige meid, sest ärge uskuge ennast, vaid uskuge meid." Ja mõnda aega võib ju mõnda inimest niimoodi lollitada, aga minu meelest me oleme Eestis jõudnud sellise olukorrani välja, kus aina vähem on võimalik aina vähemat hulka inimesi lollitada. Lihtsalt enam ei saa! No inimestel ei ole raha, et maksta oma arveid, ei ole raha, et lauale toitu panna, ei ole raha, et autoga tööle sõita. No lihtsalt ei ole raha. Ja siis kuulad seda juttu, mida räägib meile Reformierakond, käojaanijuttu, et elu on paremaks läinud, et palgad tõusevad, pensionid tõusevad, maksud alanevad, ja mõtled, mis ainete all nad on, et nad seda räägivad. Kuidas nad suudavad seda juttu rääkida nii siiraste silmadega? No siin Leninit enne tsiteeriti, silmad olid nii siirad-siirad, eks. Aga näe, suudavad ja arvavad, et me kõik läheme kaasa sellega. No ei lähe kaasa sellega! See kõik, mis te teinud olete Eesti majandusele kogu maksundusega, kogu regulatsiooniga, energiapoliitikaga, inimeste stressiviimisega, igasuguse hüsteeriaõhutamisega, ei saa enam kesta, see lendab vastu taevast. Mina teie nahas siis enam olla ei tahaks.

Andsin üle katkestamisettepaneku ja nüüd räägime põhjustest. Minu meelest on lihtsalt kurb ja ausalt öeldes vahel ka jube tüütu, et kogu meie töö siin Riigikogus tegelikult keerleb selle ümber, et meil on valetajate valitsus. Lihtsalt tuimalt valetatakse kõige kohta. Noh, alates sellest, et maksud ei tõuse. Ja nüüd, kui me selle konkreetse eelnõuni jõuame, siis [öeldakse], et oi, me nüüd teeme teile maksuleevendust, näe, enam ei pea esimesest eurost maksu maksma. Ise kõigepealt teete maksu, tohutu uue maksulaviini, ja siis [teete] need maksud, mille kohta algul valetasite, et on ajutised, selle eelnõuga alaliseks, selle nii-öelda ettevõtte osa peidate teise kohta ära selle eelnõuga ja siis tulete rääkima, kuidas alandate makse. See on vale ju! Tuim valetamine jälle! Esimene asi on see valetamine, selle pärast ei saa seda eelnõu toetada. Teiseks loomulikult selle pärast, et valetatakse ju selle sisu kohta, nagu langeks meil maksud. Ei lange! Kinnistatakse ajutistena müüdud maksutõuse või lausa tõstetakse neid. Ja arvatakse, et keegi ei hammusta läbi, et inimesed ei saa aru, et siin saalis ei saada aru, et avalikkus ei saa aru, kui piisavalt mitu korda seda ühte ja sama valet räägitakse piisavalt tuima näoga. Noh, mis seal siis ikka! Propagandistid meedias, kinni makstud meedias, või lihtsalt ideoloogiliselt samal liinil olevad propagandistid aitavad seda valet natukenegi püsti hoida. Küll saab edasi liibata. Küll paneme varsti valimiste ajal jälle mingisuguse peibutuspardi välja – ma ei räägi inimestest, ma räägin teemadest –, ajame ühiskonnale jälle mingisuguseid ilusaid valesid. Küll saab! Küll saab! E-valimised ka kõigele lisaks olemas. Ei saa tegelikult! Terve riik on ummikusse aetud, majandus on põhja aetud, inimesed on vaeseks [tehtud]. Ja inimestele öeldakse: "Teie ärge uskuge oma valetavaid silmasid, et teie rahakott on tühi. Te uskuge meie ilusat juttu sellest, et elu on läinud paremaks, ja me teeme veel paremaks. Ja siis tulge valima ja valige meid, sest ärge uskuge ennast, vaid uskuge meid." Mõnda aega võib ju mõnda inimest niimoodi lollitada, aga minu meelest me oleme Eestis jõudnud sellise olukorrani välja, kus aina vähem on võimalik aina vähemat hulka inimesi lollitada. Lihtsalt enam ei saa! No inimestel ei ole raha, et maksta oma arveid, ei ole raha, et lauale toitu panna, ei ole raha, et autoga tööle sõita. No lihtsalt ei ole raha! Ja siis kuulad seda juttu, mida räägib meile Reformierakond, käojaanijuttu, et elu on paremaks läinud, et palgad tõusevad, pensionid tõusevad, maksud alanevad, ja mõtled, mis ainete [mõju] all nad on, et nad seda räägivad. Kuidas nad suudavad seda juttu rääkida nii siiraste silmadega? No siin Leninit enne [mainiti], tema silmad olid nii siirad-siirad, eks. Aga näe, suudavad ja arvavad, et me kõik läheme kaasa sellega. No ei lähe kaasa sellega! See kõik, mis te teinud olete Eesti majandusele kogu maksundusega, kogu regulatsiooniga, energiapoliitikaga, inimeste stressiviimisega, igasuguse hüsteeria õhutamisega, ei saa enam kesta, see lendab vastu taevast. Mina teie nahas siis enam olla ei tahaks.

Aitäh! Järgmisena Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Martin Helme alustas hoogsalt, selgitades seda segadust, kas maksud tõusevad või langevad. Ja ma kinnitan, et mina saan küll aru, et maksud tõusevad. Vaatamata sellele, et meil siin võib olla huvitav teha teoreetilisi arvutusi selle kohta, et kui mingi varasem seadus või eelnõu oleks kehtima hakanud, siis mis oleks maksumäär või maksukoormus olnud ja kuidas me võrreldes sellega välja paistame, inimeste jaoks võrreldes tänasega maksud tõusevad. Kui see nüüd selge on, siis [räägin sellest, et] makse saab muuta ju mitmel moel. Valitsuse tehtud valikuid ma kritiseerisin ka esimesel lugemisel. Esiteks, olukorras, kus tarbimismaksud on meil väga kõrged, me tõstame maksumäära veel. [Meie] hinnatõus on olnud Euroopa tipus ja käibemaksu tõstmine tõstab hindu veelgi. Nii et vaatamata sellele, et konkurentsivõime ja toimetulek peaksid olema tähtsad, kuidagi sellest eelnõust ei paista välja, et valitsus vaataks nii inimeste toimetulekut, elukalliduse tõusu kui ka seda, kuidas me tarbimismaksude poolest teiste riikidega võrreldes välja paistame. Teine valik, mille valitsus tegi, oli see, et meie niigi madalad kapitalimaksud jäetakse senisele tasemele ja kaotatakse plaanitud 2%‑line klassikaline ettevõtte [kasumi]maks. Saan aru, et see on ideoloogiliselt Reformierakonnale vastuvõetamatu, see on väga vaieldav punkt, aga samamoodi võiks selle asendada siis ju maksuga, mida maksavad eelkõige jõukad. Praegu on olukord selline, nagu mu kolleeg Tiit Maran ilusasti kirjeldas, et jõukuse kontsentreerumine on meil suurem kui naaberriikides, suurem kui suures osas Lääne-Euroopas. Me oleme mõnes mõttes jõudnud Ameerika tasemele ja see kontsentreerumine kestab edasi. Ka viimaste aastate jooksul on meil jõukus koondunud järjest väiksema elanikkonna[osa] kätte. See, et 50%-le Eesti inimestest, kes [kuuluvad vaesemate hulka], kuulub 1,3% kogu varast, on ikkagi ehmatav. On võimalik ka teistmoodi. Hollandis on see ligi 10% ja ebavõrdsust on võimalik teadlike sammudega vähendada. Niigi madalad kapitalimaksud jäävad meil madalaks ja maksukoormus madala palga teenijate jaoks on meil kõrge, suure palga teenijate jaoks aga ikkagi madal. Kolmas valik ongi see, et olukorras, kus meil suhteline vaesus püsib suur ja madalapalgaliste maksukoormus on kõrge võrreldes teiste riikidega – maksuerisusi meil ei ole –, kaotame maksuküüru, mis oli õiglane element meie maksusüsteemis. Ma tunnistan, et mulle ka ei meeldi maksuküür. Ta ei sobinud meie maksusüsteemi, ta oli keeruline, jäi ajale jalgu. Küüru oleks pidanud koos keskmise sissetuleku kasvuga ikkagi edasi nihutama. Aga küüru kaotamine peaks ikkagi tähendama mingisugust targemat otsust kui ühtlane maksuvaba tulu ja ühtne maksumäär. See on eelarve jaoks kallis muudatus, see on ebavõrdsust suurendav muudatus ja õiglust maksusüsteemis vähendav muudatus. Seda on praegusel ajal eelarveliselt samuti väga keeruline teha, et kõrgema sissetuleku teenijatele põhimõtteliselt jagada pool miljardit ja muuta käibemaksu tõus püsivaks. Neljas muudatus, mis tehakse, on julgeolekumaksu tähtajalisuse kaotamine. Tähtajalised maksud iseenesest ei olegi hea plaan. Aga poliitikute usaldusväärsus Eestis on erakordselt madal. Eesti inimestest varsti vist vähem kui kolmandik usaldab erakondi, valitsust, Riigikogu. See on üle aegade madalaim tase. Ja siin selline pidev oma sõnade söömine ja plaanide ringitegemine on ikkagi keeruline. Riigikogus oma kõnes peaminister Kristen Michal lubas, et pärast julgeolekumaksu kehtestamist hoiab valitsus maksurahu. Seejärel kutsus ta üles seda kokkulepet ühiskonnas austama ja mitte seadma kahtluse alla seda, et julgeolekumaks on tähtajaline. Palun kolm lisaminutit.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Martin Helme alustas hoogsalt, selgitades seda segadust, kas maksud tõusevad või langevad. Ja ma kinnitan, et mina saan küll aru, et maksud tõusevad. Vaatamata sellele, et meil siin võib olla huvitav teha teoreetilisi arvutusi selle kohta, et kui mingi varasem seadus või eelnõu oleks kehtima hakanud, siis mis oleks maksumäär või maksukoormus olnud ja kuidas me võrreldes sellega välja paistame, inimeste jaoks võrreldes tänasega maksud tõusevad. Kui see nüüd selge on, siis [räägin sellest, et] makse saab muuta ju mitmel moel. Valitsuse tehtud valikuid ma kritiseerisin ka esimesel lugemisel. Esiteks, olukorras, kus tarbimismaksud on meil väga kõrged, me tõstame maksumäära veel. [Meie] hinnatõus on olnud Euroopa tipus ja käibemaksu tõstmine tõstab hindu veelgi. Nii et vaatamata sellele, et konkurentsivõime ja toimetulek peaksid olema tähtsad, kuidagi sellest eelnõust ei paista välja, et valitsus vaataks nii inimeste toimetulekut, elukalliduse tõusu kui ka seda, kuidas me tarbimismaksude poolest teiste riikidega võrreldes välja paistame. Teine valik, mille valitsus tegi, oli see, et meie niigi madalad kapitalimaksud jäetakse senisele tasemele ja kaotatakse plaanitud 2%‑line klassikaline ettevõtte tulumaks. Saan aru, et see on ideoloogiliselt Reformierakonnale vastuvõetamatu, see on väga vaieldav punkt, aga samamoodi võiks ta asendada siis ju maksuga, mida maksavad eelkõige jõukad. Praegu on olukord nii, nagu mu kolleeg Tiit Maran ilusasti kirjeldas, et jõukuse kontsentreerumine on meil suurem kui naaberriikides, suurem kui suures osas Lääne-Euroopas. Me oleme mõnes mõttes jõudnud Ameerika tasemele ja see kontsentreerumine kestab edasi. Ka viimaste aastate jooksul on meil jõukus koondunud järjest väiksema elanikkonna kätte. See, et 50% Eesti inimeste varast moodustab 1,3% kogu varast, on ikkagi ehmatav. On võimalik ka teistmoodi. Hollandis on see ligi 10% ja ebavõrdsust on võimalik teadlike sammudega vähendada. Niigi madalad kapitalimaksud jäävad meil madalaks ja maksukoormus madala palga teenijate jaoks on meil kõrge, suure palga teenijate jaoks on meil ikkagi madal. Kolmas valik ongi see, et olukorras, kus meil suhteline vaesus püsib suur ja madalapalgaliste maksukoormus on kõrge võrreldes teiste riikidega – maksuerisusi meil ei ole –, kaotame maksuküüru, mis oli õiglane element meie maksusüsteemis. Ma tunnistan, et mulle ka ei meeldi maksuküür. Ta ei sobinud meie maksusüsteemi, ta oli keeruline, jäi ajale jalgu. Küüru oleks pidanud koos keskmise sissetuleku kasvuga ikkagi edasi nihutama. Aga küüru kaotamine peaks ikkagi tähendama mingisugust targemat otsust kui ühtlane maksuvaba tulu ja ühtne maksumäär. See on eelarve jaoks kallis muudatus, see on ebavõrdsust suurendav muudatus ja õiglust maksusüsteemis vähendav muudatus. Seda on praegusel ajal eelarveliselt samuti väga keeruline teha, et kõrgema sissetuleku teenijatele põhimõtteliselt jagada pool miljardit ja muuta käibemaksu tõus püsivaks. Neljas muudatus, mida tehakse, on julgeolekumaksu tähtajalisuse kaotamine. Tähtajalised maksud iseenesest ei olegi hea plaan. Aga poliitikute usaldusväärsus Eestis on erakordselt madal. Eesti inimestest varsti vist vähem kui kolmandik usaldab erakondi, valitsust, Riigikogu. See on üle aegade madalaim tase. Ja siin selline pidev oma sõnade söömine ja plaanide ringitegemine on ikkagi keeruline. Riigikogus oma kõnes peaminister Kristen Michal lubas, et pärast julgeolekumaksu kehtestamist hoiab valitsus maksurahu. Seejärel kutsus ta üles seda kokkulepet ühiskonnas austama ja mitte seadma kahtluse alla seda, et julgeolekumaks on tähtajaline. Palun kolm lisaminutit.

Kolm lisaminutit.

Sellest palvest ühiskonnale mitte seada maksu tähtajalisust kahtluse alla on möödunud pool aastat, veidi rohkem, ja tegelikult seesama peaminister muudab maksu tähtajatuks, kaotab õiglased elemendid maksusüsteemist ja tõstab maksukoormust eelkõige nende inimeste jaoks, kes suure osa oma sissetulekust [kulutavad] tarbimisele, ja need on sageli madala sissetuleku teenijad. Seega, need sammud on sellised, mida sotsiaaldemokraadid ei saa toetada. Nii et annan sotsiaaldemokraatide poolt üle teise lugemise katkestamise ettepaneku. Aitäh!

Aitäh! Maris Lauri, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eks maksudebatt on alati ideoloogiline ja siin saalis me seda nüüd ka kuulsime. On hea, kui inimesed on ausad, ja selle pärast ma tunnustan sotsiaaldemokraate. Nad ütlevad ausalt, mida nad tahavad ja miks nad seda tahavad. See, et mina ei ole nendega alati nõus ja ka selles maksudebatis näen nõrku kohti, on minu ideoloogiline vaade. Ma tahaksin paari asja selgitada. Kuna Eestis on koalitsioonivalitsused, siis paratamatult on iga valitsuse otsused koalitsiooni nägu. Kui valitsusest on lahkunud vasakpoolne erakond, siis kahtlematult on valitsusel õigus muuta oma käitumist parempoolsemaks. Ja tõsiasi on see, et praegu valitsuses olevate erakondade jaoks olid teatud elemendid selles julgeolekumaksus, ütleme, ideoloogiliselt ülimalt vastuvõetamatud, aga [need olid seal] koalitsiooni nimel ja selle tõttu, et Eesti põhiseadus tegelikult toetab kokkuleplust. Kahjuks tõesti poole aasta jooksul oli neid vastuolusid liialt palju, et koos jätkata. Nüüd veel sellest jutust, et maksud tõusevad. Minule meeldivad numbrid. Selle aasta maksukoormuseks prognoosib Rahandusministeerium 36,8% SKP-st, järgmiseks aastaks 35,6%, see langeb 1,2% võrra, ja 2029. aastaks 35,1%. Nii et maksukoormus langeb. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Antud eelnõu kohta on tehtud kuus muudatusettepanekut ja alustame nende läbivaatamist. Muudatusettepanek nr 1 on esitatud Isamaa fraktsiooni poolt ja juhtivkomisjoni [seisukoht on] jätta see arvestamata. Muudatusettepanek nr 2 on esitatud rahanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni [seisukoht on] arvestada seda täielikult. Helir-Valdor Seeder, palun!

Ma oleksin soovinud esimest muudatusettepanekut hääletada.

Ma päris pikalt ootasin, aga nüüd on [muudatusettepanek] nr 2. Kas te soovite [seda hääletada]? Me esimesest läksime üle juba. Soovite number kahte hääletada? (Saalist vastatakse.) Ei soovi. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni [seisukoht on] arvestada seda sisuliselt [märkusega] "vaata muudatusettepanekut nr 2". Muudatusettepanek nr 4, [see on] Isamaa fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni [seisukoht on] jätta see arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Muudatusettepanekut saame hääletada peale saalikutsungit. Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni [seisukoht on] jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 36 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Läheme edasi viienda muudatusettepanekuga, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni [seisukoht on] jätta see arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Seda muudatusettepanekut saab hääletada. Kas me võime kohe alustada või tahate väikest …? (Saalist vastatakse.) Läheme siis hääletuse juurde. Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 36 Riigikogu liiget, vastu 47 ja erapooletuid oli 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Kuues muudatusettepanek on esitatud Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni [seisukoht on] jätta see arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Hääletamise saame läbi viia. Kas me saame kohe alustada? (Saalist vastatakse.) Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni [seisukoht on] jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 36 Riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid oli 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 645 teine lugemine lõpetada. Kuid on tulnud neli samasisulist ettepanekut Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt, Isamaa fraktsiooni poolt, Eesti Konservatiivse [Rahva]erakonna fraktsiooni poolt ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, et eelnõu 645 teine lugemine katkestada. Me peame neid ettepanekuid hääletama. Kas me alustame ettevalmistust või läheme kohe hääletuse juurde? (Saalist vastatakse.) Läheme hääletuse juurde. Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Isamaa fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 645 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 37 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid oli 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Ja teine lugemine on lõpetatud.