Arupärimine töökohtade ja heaolu kohta väljaspool Harjumaad - tööstuse ja tootmise areng versus energiapuudujääk (nr 768)

Head kolleegid! Oleme jõudnud neljanda päevakorrapunktini, milleks on Riigikogu liikmete Jaanus Karilaiu, Andres Metsoja, Priit Sibula, Tõnis Lukase, Enn Eesmaa ja Ants Froschi 7. mai 2025. aasta esitatud arupärimine töökohtade ja heaolu kohta väljaspool Harjumaad – tööstuse ja tootmise areng versus energia puudujääk, arupärimine nr 768. Ja ettekandeks arupärijate nimel palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Jaanus Karilaiu.

Head kolleegid! Oleme jõudnud neljanda päevakorrapunktini, milleks on Riigikogu liikmete Jaanus Karilaiu, Andres Metsoja, Priit Sibula, Tõnis Lukase, Enn Eesmaa ja Ants Froschi 7. mail 2025. aastal esitatud arupärimine töökohtade ja heaolu kohta väljaspool Harjumaad – tööstuse ja tootmise areng versus energia puudujääk, arupärimine nr 768. Ja ettekandeks arupärijate nimel palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Jaanus Karilaiu.

Aitäh juhatajale! Head kolleegid! Istungi juhataja juba tsiteeris siin kollast raamatut ja näitas kõrget poliitilist pilotaaži koos härra Laatsiga. Seda on ikkagi väga harva näha, et [sõnavõtt] tagasi võetakse. Ma loodan, et …

Suuremeelsus! Suuremeelsus!

Ma loodan, et siis istungi juhataja ei pahanda, kui ma tsiteerin ka eelmist arupärimist praegu uut arupärimist refereerides. Kui härra Läänemets väitis, et ärme näita näpuga, siis ikkagi tema jutt lõppes sellega, et ta näitas näpuga Isamaale. Nii et on veel arenguruumi, kuidas seda poliitilist kultuuri tõsta, mitte näpuga näidata. Aga antud arupärimine on üle antud juba neli kuud tagasi. Aga see ei tähenda, et see olemuslik probleem, mida see arupärimine endas kätkeb, oleks ära kadunud. See puudutab töökohti ja heaolu väljaspool Harjumaad, puudutab tööstuse ja tootmise arengut versus energia puudujääki. Olgem ausad, väljaspool Harjumaad, väljaspool Tallinna enamik erakondade poliitikuid on rääkinud, mis puudu on: töökohad. Ma arvan, et need, kes siin saalis on, härra Keldo, härra Laats, kõik on rääkinud: "Sõbrad, ma tulen teie valimisringkonda, teil on siin puudu töökohad. Kui mind valite, siis töökohad tulevad!" Kõik seitsme-kaheksa erakonna poliitikud käivad mööda valimisringkondi ja lubavad neid töökohti. Ja siis tuleb tegelikkus, valimiskampaania on möödas, aga näed, läheb neli aastat mööda, ja jälle sama [jutt]: siia oleks vaja töökohti! Ja kõik kordub. [Räägitakse], kuidas me sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust vähendame ja kuidas me heaolu loome väljaspool Harjumaad. Sellest kuldsest ringist on räägitud juba [pikalt]. Ma arvan, et majandusgeograafid tulid selle mõistega vist välja üle 20 aasta tagasi, julgelt üle 20 aasta tagasi. Regionaalse ebavõrdsuse vähendamisest on samuti palju räägitud ja ainukene viis, kuidas seda muuta, on avaldada poliitilist survet ja küsida küsimusi, kuidas sellega tegeletakse. Läänemaal on samuti praktilised küsimused. Ettevõtted on tahtnud laieneda, on tahtnud tegelikult oma tootmist suurendada, on tahtnud inimesi rohkem tööle võtta. Aga mis tuleb välja? Tegelikult ei ole võimalust energiat saada või see maksab miljoneid või koostöö riigiga on puudulik. Ma olen kursis ka sellega, et härra Keldo pareerib natuke tasakesi teise ministri peale, me saame seda arutelu iseenesest jätkata. Aga [tuleb] jõuda selle tuumani, kuidas neid poliitikaid nii kujundada, et me ei peaks Läänemaal näiteks [nägema olukorda, kus] mõni ettevõtja, omanik, kes tahaks oma tootmist laiendada, kel on olemas äriplaan ja nägemus, kuidas oma toodangut eksportida, aga kes ütleb, et näed, ma sellepärast ei saa sinna tulla või isegi kaalun oma tootmise äraviimist Läänemaalt kuhugi mujale, kus energiavõimsuse küsimus on lahendatud. Et saada siin selgust, kuidas me selle puudujäägi ära lahendame, siis, loomulikult, majanduskeskkonna, majanduse konkurentsivõime parandamiseks on vaja teede korrashoidu. Me teame, et tervikvaates on teede[ehituses] puudu üle nelja miljardi viimastel aastatel. See on majanduskeskkonna ja konkurentsivõime jaoks väga oluline asi. Me räägime täna energiavõimsusest, räägime taristust laiemalt, üldse sellest, kuidas elukeskkond on korraldatud, kui tugev on kohalik omavalitsus, kui tugev on tema eelarve, kuidas selle abil saab teisi elu[vald]kondi [toetada], et päeva lõpuks ettevõtja tahaks sinna tulla ja kõik need kümned erinevad aspektid on lahendatud. Aga võtame kõigepealt selle ühe aspekti, energia puudujäägi Läänemaal, ja vaatame-kuulame, kuidas härra minister sellele vastab.

Ma loodan, et siis istungi juhataja ei pahanda, kui ma tsiteerin ka eelmist arupärimist praegu uut arupärimist refereerides. Kui härra Läänemets väitis, et ärme näita näpuga, siis ikkagi tema jutt lõppes sellega, et ta näitas näpuga Isamaale. Nii et on veel arenguruumi, kuidas seda poliitilist kultuuri tõsta, mitte näpuga näidata. Aga antud arupärimine on üle antud juba neli kuud tagasi. Aga see ei tähenda, et see olemuslik probleem, mida see arupärimine endas kätkeb, oleks ära kadunud. See puudutab töökohti ja heaolu väljaspool Harjumaad, puudutab tööstuse ja tootmise arengut versus energia puudujääki. Olgem ausad, väljaspool Harjumaad, väljaspool Tallinna enamiku erakondade poliitikuid on rääkinud, mis puudu on: töökohad. Ma arvan, et need, kes siin saalis on, härra Keldo, härra Laats, kõik on rääkinud: "Sõbrad, ma tulen teie valimisringkonda, teil on siin puudu töökohad. Kui mind valite, siis töökohad tulevad!" Kõigi seitsme-kaheksa erakonna poliitikud käivad mööda valimisringkondi ja lubavad neid töökohti. Ja siis tuleb tegelikkus, valimiskampaania on möödas, aga näed, läheb neli aastat mööda, ja jälle sama [jutt]: "Siia oleks vaja töökohti!" Ja kõik kordub. [Räägitakse], kuidas me sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust vähendame ja kuidas me heaolu loome väljaspool Harjumaad. Sellest kuldsest ringist on räägitud juba [pikalt]. Ma arvan, et majandusgeograafid tulid selle mõistega vist välja üle 20 aasta tagasi, julgelt üle 20 aasta tagasi. Regionaalse ebavõrdsuse vähendamisest on samuti palju räägitud ja ainukene viis, kuidas seda muuta, on avaldada poliitilist survet ja küsida küsimusi, kuidas sellega tegeletakse. Läänemaal on samuti praktilised küsimused. Ettevõtted on tahtnud laieneda, on tahtnud tegelikult oma tootmist suurendada, on tahtnud inimesi rohkem tööle võtta. Aga mis tuleb välja? Tegelikult ei ole võimalust energiat saada või see maksab miljoneid või koostöö riigiga on puudulik. Ma olen kursis ka sellega, et härra Keldo pareerib, [lükates] seda natuke teise ministri peale. Me saame seda arutelu [hiljem] iseenesest jätkata, et jõuda selle tuumani, kuidas neid poliitikaid nii kujundada, et me ei peaks Läänemaal näiteks [nägema olukorda, kus] mõni ettevõtja, omanik, kes tahaks oma tootmist laiendada, kel on olemas äriplaan ja nägemus, kuidas oma toodangut eksportida, peab ütlema, et näed, ma sellepärast ei saa sinna tulla või isegi kaalun oma tootmise äraviimist Läänemaalt kuhugi mujale, kus energiavõimsuse küsimus on lahendatud. [Me soovime] saada siin selgust, kuidas me selle puudujäägi ära lahendame. Loomulikult, majanduskeskkonna, majanduse konkurentsivõime parandamiseks on vaja teede korrashoidu. Me teame, et tervikvaates on teedeehituses puudu üle 4 miljardi viimaste aastatega. See on majanduskeskkonna ja konkurentsivõime jaoks väga oluline asi. Me räägime täna energiavõimsusest, räägime taristust laiemalt, üldse sellest, kuidas elukeskkond on korraldatud, kui tugev on kohalik omavalitsus, kui tugev on tema eelarve, kuidas ta saab teisi eluvaldkondi [toetada], et päeva lõpuks ettevõtja tahaks sinna tulla ja kõik need kümned erinevad aspektid oleks lahendatud. Aga võtame kõigepealt selle ühe aspekti, energia puudujäägi Läänemaal, ja vaatame-kuulame, kuidas härra minister sellele vastab.

Ma loodan, et siis istungi juhataja ei pahanda, kui ma tsiteerin ka eelmist arupärimist praegu uut arupärimist refereerides. Kui härra Läänemets väitis, et ärme näita näpuga, siis ikkagi tema jutt lõppes sellega, et ta näitas näpuga Isamaale. Nii et on veel arenguruumi, kuidas seda poliitilist kultuuri tõsta, mitte näpuga näidata. Aga antud arupärimine on üle antud juba neli kuud tagasi. Aga see ei tähenda, et see olemuslik probleem, mida see arupärimine endas kätkeb, oleks ära kadunud. See puudutab töökohti ja heaolu väljaspool Harjumaad, puudutab tööstuse ja tootmise arengut versus energia puudujääki. Olgem ausad, väljaspool Harjumaad, väljaspool Tallinna enamik erakondade poliitikuid on rääkinud, mis puudu on: töökohad. Ma arvan, et need, kes siin saalis on, härra Keldo, härra Laats, kõik on rääkinud: "Sõbrad, ma tulen teie valimisringkonda, teil on siin puudu töökohad. Kui mind valite, siis töökohad tulevad!" Kõik seitsme-kaheksa erakonna poliitikud käivad mööda valimisringkondi ja lubavad neid töökohti. Ja siis tuleb tegelikkus, valimiskampaania on möödas, aga näed, läheb neli aastat mööda, ja jälle sama [jutt]: "Siia oleks vaja töökohti!" Ja kõik kordub. [Räägitakse], kuidas me sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust vähendame ja kuidas me heaolu loome väljaspool Harjumaad. Sellest kuldsest ringist on räägitud juba [pikalt]. Ma arvan, et majandusgeograafid tulid selle mõistega vist välja üle 20 aasta tagasi, julgelt üle 20 aasta tagasi. Regionaalse ebavõrdsuse vähendamisest on samuti palju räägitud ja ainukene viis, kuidas seda muuta, on avaldada poliitilist survet ja küsida küsimusi, kuidas sellega tegeletakse. Läänemaal on samuti praktilised küsimused. Ettevõtted on tahtnud laieneda, on tahtnud tegelikult oma tootmist suurendada, on tahtnud inimesi rohkem tööle võtta. Aga mis tuleb välja? Tegelikult ei ole võimalust energiat saada või see maksab miljoneid või koostöö riigiga on puudulik. Ma olen kursis ka sellega, et härra Keldo pareerib natuke teise ministri peale. Me saame seda arutelu [hiljem] iseenesest jätkata, et jõuda selle tuumani, kuidas neid poliitikaid nii kujundada, et me ei peaks Läänemaal näiteks [nägema olukorda, kus] mõni ettevõtja, omanik, kes tahaks oma tootmist laiendada, kel on olemas äriplaan ja nägemus, kuidas oma toodangut eksportida, aga kes ütleb, et näed, ma sellepärast ei saa sinna tulla või isegi kaalun oma tootmise äraviimist Läänemaalt kuhugi mujale, kus energiavõimsuse küsimus on lahendatud. Et saada siin selgust, kuidas me selle puudujäägi ära lahendame, siis, loomulikult, majanduskeskkonna, majanduse konkurentsivõime parandamiseks on vaja teede korrashoidu. Me teame, et tervikvaates on teede[ehituses] puudu üle nelja miljardi viimaste aastatega. See on majanduskeskkonna ja konkurentsivõime jaoks väga oluline asi. Me räägime täna energiavõimsusest, räägime taristust laiemalt, üldse sellest, kuidas elukeskkond on korraldatud, kui tugev on kohalik omavalitsus, kui tugev on tema eelarve, kuidas ta saab teisi elu[vald]kondi [toetada], et päeva lõpuks ettevõtja tahaks sinna tulla ja kõik need kümned erinevad aspektid oleks lahendatud. Aga võtame kõigepealt selle ühe aspekti, energia puudujäägi Läänemaal, ja vaatame-kuulame, kuidas härra minister sellele vastab.

Suur tänu teile! Ja nüüd ongi meil suurepärane võimalus kuulata majandus- ja tööstusministrit, head kolleegi Erkki Keldot.

Suur tänu teile! Ja nüüd ongi meil suurepärane võimalus kuulata majandus- ja tööstusministrit, head kolleegi Erki Keldot.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Aitäh arupärimise eest! Kuna kolleeg Jaanus Karilaid küsimusi ette ei lugenud, siis ma hästi lühidalt ka neid mainin, et vaatajad-kuulajad konteksti teaksid. Küsimus on töökohtade ja heaolu kohta väljaspool Harjumaad, eelkõige on see seotud Läänemaaga. Ja küsiti, milliseid konkreetseid samme plaanib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, et lähiaastatel tagada piisav energiavõimsuste kättesaadavus väljaspool Harjumaad. Esiteks peab ära mainima, et võrguühendused, energiataristu on energeetika- ja keskkonnaministri vastutusvaldkonnas. Aga kuna energia on väga oluline sisend tööstusele, siis me kindlasti seda ka energeetikaministriga koos vaatame. Energeetika arengut, just selle lähemat tulevikku, [on kirjeldatud] energiamajanduse arengukavas ehk ENMAK-is 2035. Seal me lähtumegi väga pragmaatilisest ja teaduspõhisest vaatest. Energiavarustatus on üks olulisemaid lähtepunkte ja väga oluline on väärtustada energiavarustatust parima võimaliku lõpphinnaga, et olla konkurentsivõimeline. Eesmärk on regiooni parim keskmine hind igas hinnagrupis kodumajapidamisest suurtarbijateni. Lisaks sellele, mida teeb Kliimaministeerium, toon välja veel mõned punktid. Majandusministeeriumiga toetame ettevõtjat varustuskindluse toetusega. Sellega oleme toetanud juba ligi 200 ettevõtet, muu hulgas salvestus- ja oma elektri tootmis[võimaluste] loomisel, ja selle puhul on maksimaalne toetussumma 500 000 eurot. Pikendatud on samuti otseliini, elektri[võrguga] liitumisel on maksimaalne pikkus nüüd tõstetud lausa 15 kilomeetrini just sellepärast, et suurtarbija saab tänu sellele madalama lõpphinna. Küsiti ka regioonide kohta. Konkreetsemalt suuname täiendavat raha Ida-Virumaa elektrivõrkude arendamisse, tagamaks suure elektritarbimisega tööstusettevõtetele piisava võimsusega elektriühenduse. Ja kuna selle aasta algusest on planeeringud majandusministeeriumi vastutusvaldkonnas, siis teeme ka planeerimisseadusesse muudatusi, et kiirendada ja lihtsustada planeeringuid, mis on samamoodi ettevõtja vaatest kulu. Teine küsimus oli, kas ma olen teadlik, et Läänemaal on mitmed ettevõtted, kes on olnud sunnitud loobuma laienemisest, tulenevalt sellest, et neil ei ole võimalik liituda piisava energiavõimsusega [elektrivõrguga]. Sellised ettevõtete mured minuni ei ole jõudnud. Küsisin ka ministeeriumis, kas on küsitud täiendavat infot ja abi. Ei ole. Küll aga ma kindlasti ütlen, et kõik ettevõtted, kes soovivad laieneda ja kasvada, on väga olulised. Ja kui neil on küsimusi – kolleeg Jaanusega ka juba rääkisime sellest –, hea meelega kuulame, lähme külla. Mis on need küsimused: kas varustuskindluses, kas liitumisvõimsuses? Kas on võimalik lahendusi leida? Kindlasti oleme valmis aitama, et ettevõtted saaksid investeerida ja kasvada ning töökohti väljaspool regioone pakkuda. Kolmas küsimus oli, millist pikaajalist energiapoliitikat plaanib Eesti rakendada, et kindlustada piirkondades tööstuse ja tootmise arenguvõimalused, et vältida piirkondliku ebavõrdsuse süvenemist ja tõsta jõukust väljaspool Tallinna keskust. Tööstus oma olemuselt ongi regionaalne. Meeldib see meile või mitte, aga ma arvan, et väga keeruline kui mitte võimatu on täna Tallinna kesklinnas või Tartu kesklinnas tööstust rajada, lihtsalt kohalikud elanikud sellega nõus ei oleks. Eestis me olemegi väga süstemaatiliselt – sellest ajast on nüüd natuke üle aasta tagasi, kui mina ametisse sain, esimest korda on meil tööstusminister – tööstuse arengu ette võtnud. Võime selle laias laastus jagada kolmeks: Kirde-Eesti, kus tegeletakse põlevkivi keemiatööstusega väga tõsiselt; Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Eesti, kus tegeletakse puidutööstusega; ning Kesk- ja Lääne-Eesti ja saared, kus on valdavalt laevaehitus, aga on toidutööstus. Kõik meie tööstused panustavad regionaalsesse arengusse. Ja energeetikast rääkides, nagu ma ütlesin, meil on energiamajanduse arengukava, mis näeb ette konkurentsivõimelist lõpphinda, varustuskindlust ja julgeolekut. Lisaks eelmainitud meetmetele, mida me juba teeme, nagu otseliini pikendamine, investeeringud varustuskindlusesse, siis mis puudutab regioonides tööstuse aitamist, oleme algatanud suuremahuliste investeeringute toetuse. See meede on olemas, avatud. Kui investeering on üle 100 miljoni euro, siis toetuse suurus saab olla kuni 20 miljonit eurot projekti kohta. Toetusmäär on Harjumaal 10% ja väljaspool Harjumaad 15%, et veel enam [tugevdada] kaugemaid regioone, tingimusel, et luuakse kõrgemapalgalisi töökohti regioonides. Teine konkreetne meede on tööstusparkide arendamine. Tulemas on erinevad meetmed. Meil on planeeritud tööstusalad, kus saab kiiremini ehitada, planeerida ja menetleda. Meil on regionaalministeeriumiga koostöös taristumeede, mis toetab tööstustaristu arendamist. Transpordiametiga koostöös teeme toetusmeedet tööstusparkidele ligipääsetavuse [loomiseks]. Ja meil on ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses käimas reformid, mis puudutavad kapitali kättesaadavust, erinevate laenude ja garantiide tingimuste ülevaatamist. Ehk nendel juhtudel, kus ettevõtted vajavad täiendavat riigi sekkumist või tuge, näiteks eksportimisel, kiirel kasvamisel, oleksid riigi toetusmeetmed olemas. Seesama näide: me teeme seadusemuudatuse, et strateegilised investeeringud Eestis saaksid kiirtee ehk saaksid siia kiiremini maanduda. Teeme ka seadusemuudatuse, mis võimaldaks lihtsamaid menetlusi üle 30-hektarilistel strateegilistel tööstusaladel. Nagu ma ütlesin, Tallinnas-Tartus kindlasti selliseid alasid ei ole, need alad asuvadki regioonides. Ehk kui pikk jutt kokku [võtta] arupärimisele vastamisel: kindlasti, kui on küsimusi, kui ettevõtjad tahavad teemasid läbi arutada, oleme rohkem kui valmis, hea meelega mõtleme kaasa ja proovime leida lahendused, et ettevõtted investeeriksid nii Tallinnasse, Tartusse kui ka mujale regioonidesse. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Aitäh arupärimise eest! Kuna kolleeg Jaanus Karilaid küsimusi ette ei lugenud, siis ma hästi lühidalt ka neid mainin, et vaatajad-kuulajad konteksti teaksid. Küsimus on töökohtade ja heaolu kohta väljaspool Harjumaad, eelkõige on see seotud Läänemaaga. Ja küsiti, milliseid konkreetseid samme plaanib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, et lähiaastatel tagada piisav energiavõimsuste kättesaadavus väljaspool Harjumaad. Esiteks peab ära mainima, et võrguühendused, energiataristu on energeetika- ja keskkonnaministri vastutusvaldkonnas. Aga kuna energia on väga oluline sisend tööstusele, siis me kindlasti seda ka energeetikaministriga koos vaatame. Energeetika arengut, just selle lähemat tulevikku, [on kirjeldatud] energiamajanduse arengukavas ehk ENMAK-is 2035. Seal me lähtumegi väga pragmaatilisest ja teaduspõhisest vaatest. Energiavarustatus on üks olulisemaid lähtepunkte ja väga oluline on väärtustada energiavarustatust parima võimaliku lõpphinnaga, et olla konkurentsivõimeline. Eesmärk on regiooni parim keskmine hind igas hinnagrupis kodumajapidamisest suurtarbijateni. Lisaks sellele, mida teeb Kliimaministeerium, toon välja veel mõned punktid. Majandusministeerium toetab ettevõtjat varustuskindluse toetusega. Sellega oleme toetanud juba ligi 200 ettevõtet, muu hulgas salvestus- ja oma elektritootmis[võimaluste] loomisel, ja selle puhul on maksimaalne toetussumma 500 000 eurot. Pikendatud on samuti otseliini, elektri[võrguga] liitumisel on maksimaalne pikkus nüüd tõstetud lausa 15 kilomeetrini just sellepärast, et suurtarbija saab tänu sellele madalama lõpphinna. Küsiti ka regioonide kohta. Konkreetsemalt suuname täiendavat raha Ida-Virumaa elektrivõrkude arendamisse, tagamaks suure elektritarbimisega tööstusettevõtetele piisava võimsusega elektriühenduse. Ja kuna selle aasta algusest on planeeringud majandusministeeriumi vastutusvaldkonnas, siis teeme ka planeerimisseadusesse muudatusi, et kiirendada ja lihtsustada planeeringuid, sest need on samamoodi ettevõtja vaatest kulu. Teine küsimus: "Kas minister on teadlik, et näiteks Läänemaal on mitmeid ettevõtteid, kes on olnud sunnitud oma tootmisüksuste laienemisest loobuma just seetõttu, et neil ei ole võimalik liituda piisava energiavõimsusega? [---]" Sellised ettevõtete mured minuni ei ole jõudnud. Küsisin ka ministeeriumis, kas on küsitud täiendavat infot ja abi. Ei ole. Küll aga ma kindlasti ütlen, et kõik ettevõtted, kes soovivad laieneda ja kasvada, on väga olulised. Ja kui neil on küsimusi – kolleeg Jaanusega ka juba rääkisime sellest –, hea meelega kuulame, lähme külla. Mis on need küsimused: kas varustuskindluses, kas liitumisvõimsuses? Kas on võimalik lahendusi leida? Kindlasti oleme valmis aitama, et ettevõtted saaksid investeerida ja kasvada ning töökohti [kaugemates] regioone pakkuda. Kolmas küsimus oli, millist pikaajalist energiapoliitikat plaanib Eesti rakendada, et kindlustada piirkondades tööstuse ja tootmise arenguvõimalused, vältida piirkondliku ebavõrdsuse süvenemist ja tõsta jõukust väljaspool Tallinna keskust. Tööstus oma olemuselt ongi regionaalne. Meeldib see meile või mitte, aga ma arvan, et väga keeruline kui mitte võimatu on täna Tallinna kesklinnas või Tartu kesklinnas tööstust rajada, lihtsalt kohalikud elanikud sellega nõus ei oleks. Eestis me olemegi väga süstemaatiliselt – sellest ajast on nüüd natuke üle aasta tagasi, kui mina ametisse sain, esimest korda on meil tööstusminister – tööstuse arengu ette võtnud. Võime selle laias laastus jagada kolmeks: Kirde-Eesti, kus tegeletakse põlevkivi- ja keemiatööstusega väga tõsiselt; Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Eesti, kus tegeletakse puidutööstusega; ning Kesk- ja Lääne-Eesti ja saared, kus on valdavalt laevaehitus, aga on ka toidutööstus. Kõik meie tööstused panustavad regionaalsesse arengusse. Ja energeetikast rääkides, nagu ma ütlesin, meil on energiamajanduse arengukava, mis näeb ette konkurentsivõimelist lõpphinda, varustuskindlust ja julgeolekut. Lisaks eelmainitud meetmetele, mida me juba teeme, nagu otseliini pikendamine, investeeringud varustuskindlusesse, siis mis puudutab regioonides tööstuse aitamist, oleme algatanud suuremahuliste investeeringute toetuse. See meede on olemas, avatud. Kui investeering on üle 100 miljoni euro, siis toetuse suurus saab olla kuni 20 miljonit eurot projekti kohta. Toetusmäär on Harjumaal 10% ja väljaspool Harjumaad 15%, et veel enam [tugevdada] kaugemaid regioone, tingimusel, et luuakse kõrgemapalgalisi töökohti regioonides. Teine konkreetne meede on tööstusparkide arendamine. Tulemas on erinevad meetmed. Meil on planeeritud tööstusalad, kus saab kiiremini ehitada, planeerida ja menetleda. Meil on regionaalministeeriumiga koostöös taristumeede, mis toetab tööstustaristu arendamist. Transpordiametiga koostöös teeme toetusmeedet tööstusparkidele ligipääsetavuse [loomiseks]. Ja meil on ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses käimas reformid, mis puudutavad kapitali kättesaadavust, erinevate laenude ja garantiide tingimuste ülevaatamist. Ehk nendel juhtudel, kus ettevõtted vajavad täiendavat riigi sekkumist või tuge, näiteks eksportimisel, kiirel kasvamisel, oleksid riigi toetusmeetmed olemas. Seesama näide: me teeme seadusemuudatuse, et strateegilised investeeringud Eestis saaksid kiirtee ehk saaksid siia kiiremini maanduda. Teeme ka seadusemuudatuse, mis võimaldaks lihtsamaid menetlusi üle 30-hektarilistel strateegilistel tööstusaladel. Nagu ma ütlesin, Tallinnas-Tartus kindlasti selliseid alasid ei ole, need alad asuvadki regioonides. Ehk kui pikk jutt kokku [võtta] arupärimisele vastamisel: kindlasti, kui on küsimusi, kui ettevõtjad tahavad teemasid läbi arutada, oleme rohkem kui valmis, hea meelega mõtleme kaasa ja proovime leida lahendused, et ettevõtted investeeriksid nii Tallinnasse, Tartusse kui ka mujale regioonidesse. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Aitäh arupärimise eest! Kuna kolleeg Jaanus Karilaid küsimusi ette ei lugenud, siis ma hästi lühidalt ka neid mainin, et vaatajad-kuulajad konteksti teaksid. Küsimus on töökohtade ja heaolu kohta väljaspool Harjumaad, eelkõige [on see] seotud Läänemaaga. Ja küsiti, milliseid konkreetseid samme plaanib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, et lähiaastatel tagada piisav energiavõimsuste kättesaadavus väljaspool Harjumaad. Esiteks peab ära mainima, et võrguühendused, energiataristu on energeetika- ja keskkonnaministri vastutusvaldkonnas. Aga kuna energia on väga oluline sisend tööstusele, siis me kindlasti seda ka energeetikaministriga koos vaatame. Energeetika arengut, just selle lähemat tulevikku, [on kirjeldatud] energiamajanduse arengukavas ehk ENMAK-is 2035. Seal me lähtumegi väga pragmaatilisest ja teaduspõhisest vaatest. Energiavarustatus on üks olulisemaid lähtepunkte ja väga oluline on väärtustada energiavarustatust parima võimaliku lõpphinnaga, et olla konkurentsivõimeline. Eesmärk on regiooni parim keskmine hind igas hinnagrupis kodumajapidamisest suurtarbijateni. Lisaks sellele, mida teeb Kliimaministeerium, toon välja veel mõned punktid. Majandusministeeriumis toetame ettevõtjat varustuskindluse toetusega, millega oleme toetanud juba ligi 200 ettevõtet, muu hulgas salvestus- ja oma elektri tootmis[võimaluste] loomisel. Seal on maksimaalne toetussumma näiteks 500 000 eurot. Pikendatud on samamoodi otseliini, elektri[võrguga] liitumisel on maksimaalne pikkus nüüd tõstetud lausa 15 kilomeetrini just sellepärast, et suurtarbija saab tänu sellele madalama lõpphinna. Küsiti ka regioonide kohta. Konkreetsemalt suuname täiendavat raha Ida-Virumaa elektrivõrkude arendamisse, tagamaks suure elektritarbimisega tööstusettevõtetele piisava võimsusega elektriühenduse. Ja kuna selle aasta algusest on planeeringud majandusministeeriumi vastutusvaldkonnas, siis teeme ka planeerimisseadusesse muudatusi, et kiirendada ja lihtsustada planeeringuid, mis on samamoodi ettevõtja vaatest kulu. Teine küsimus oli, kas ma olen teadlik, et Läänemaal on mitmed ettevõtted, kes on olnud sunnitud loobuma laienemisest, tulenevalt sellest, et neil ei ole võimalik liituda piisava energiavõimsusega [elektrivõrguga]. Sellised ettevõtete mured minuni ei ole jõudnud. Küsisin ka ministeeriumis, kas on küsitud täiendavat infot ja abi. Ei ole. Küll aga ma kindlasti ütlen, et kõik ettevõtted, kes soovivad laieneda ja kasvada, on väga olulised. Ja kui neil on küsimusi – kolleeg Jaanusega ka juba rääkisime sellest –, hea meelega kuulame, lähme külla. Mis on need küsimused: kas varustuskindluses, kas liitumisvõimsuses? Kas on võimalik lahendusi leida? Kindlasti oleme valmis aitama, et ettevõtted saaksid investeerida ja kasvada ning töökohti väljaspool regioone pakkuda. Kolmas küsimus oli, millist pikaajalist energiapoliitikat plaanib Eesti rakendada, et kindlustada piirkondades tööstuse ja tootmise arenguvõimalused, et vältida piirkondliku ebavõrdsuse süvenemist ja tõsta jõukust väljaspool Tallinna keskust. Tööstus oma olemuselt ongi regionaalne. Meeldib see meile või mitte, aga ma arvan, et väga keeruline kui mitte võimatu on täna Tallinna kesklinnas või Tartu kesklinnas tööstust rajada, lihtsalt kohalikud elanikud sellega nõus ei oleks. Eestis me olemegi väga süstemaatiliselt – sellest ajast on nüüd natuke üle aasta tagasi, kui mina ametisse sain, esimest korda on meil tööstusminister – tööstuse arengu ette võtnud. Võime selle laias laastus jagada kolmeks: Kirde-Eesti, kus tegeletakse põlevkivi keemiatööstusega väga tõsiselt; Kesk-, Lõuna- ja Kagu-Eesti, kus tegeletakse puidutööstusega; ning Kesk- ja Lääne-Eesti ja saared, kus on valdavalt laevaehitus, aga on toidutööstus. Kõik meie tööstused panustavad regionaalsesse arengusse. Ja energeetikast rääkides, nagu ma ütlesin, meil on energiamajanduse arengukava, mis näeb ette konkurentsivõimelist lõpphinda, varustuskindlust ja julgeolekut. Lisaks eelmainitud meetmetele, mida me juba teeme, nagu otseliini pikendamine, investeeringud varustuskindlusesse, siis mis puudutab regioonides tööstuse aitamist, oleme algatanud suuremahuliste investeeringute toetuse. See meede on olemas, avatud. Kui investeering on üle 100 miljoni euro, siis toetuse suurus saab olla kuni 20 miljonit eurot projekti kohta. Toetusmäär on Harjumaal 10% ja väljaspool Harjumaad 15%, et just veel [tugevdada] kaugemaid regioone. Ja tingimusel, et luuakse kõrgemapalgalisi töökohti regioonides. Teine konkreetne meede on tööstusparkide arendamine. Tulemas on erinevad meetmed. Meil on planeeritud tööstusalad, kus saab kiiremini ehitada, planeerida ja menetleda. Meil on regionaalministeeriumiga koostöös taristumeede, mis toetab tööstustaristu arendamist. Transpordiametiga koostöös [töötame välja] toetusmeedet tööstusparkidele ligipääsetavuse [loomiseks]. Ja meil on ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuses käimas reformid, mis puudutavad kapitali kättesaadavust, erinevate laenude ja garantiide tingimuste ülevaatamist. Ehk nendel juhtudel, kus ettevõtted vajavad täiendavat riigi sekkumist või tuge, näiteks eksportimisel, kiirel kasvamisel, oleksid riigi toetusmeetmed olemas. Seesama näide: me teeme seadusemuudatuse, et strateegilised investeeringud Eestis saaksid kiirtee ehk saaksid siia kiiremini maanduda, ja teeme ka seadusemuudatuse, mis võimaldaks lihtsamaid menetlusi üle 30-hektarilistel strateegilistel tööstusaladel. Nagu ma ütlesin, Tallinnas-Tartus kindlasti selliseid alasid ei ole, need alad asuvadki regioonides. Ehk kui pikk jutt kokku [võtta] arupärimisele vastamisel: kindlasti, kui on küsimusi, kui ettevõtjad tahavad teemasid läbi arutada, [oleme] rohkem kui valmis, hea meelega mõtleme kaasa ja proovime leida lahendused, et ettevõtted investeeriksid nii Tallinnasse, Tartusse kui ka mujale regioonidesse. Aitäh!

Suur tänu teile! Jaanusel on üks küsimus. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh istungi juhatajale! Hea minister! Kuna härra Kivimägi alustas täna juba sellise kõrgema poliitilise stiiliga ja näitas meile head taset, siis ma ka ei hakka praegu ründama, miks see tegemata on ja miks too tegemata on. Ma teeks platsi peal avaliku ettepaneku: teeme siis kokkuleppe, et ma aitan korraldada seda visiiti enne selle aasta jõule, lähima 2–3 kuu jooksul. Külastame Läänemaa ettevõtteid, vaatame neid probleeme ja võimalikke lahendusi. Ma arvan, et see kokkulepe oleks praegu kõige konstruktiivsem. Kas saan selle nõusoleku?

Aitäh istungi juhatajale! Hea minister! Kuna härra Kivimägi alustas täna juba sellise kõrgema poliitilise stiiliga ja näitas meile head taset, siis ma ka praegu ei hakka ründama, miks see tegemata on ja miks too tegemata on. Ma teeks platsi peal avaliku ettepaneku: teeme siis kokkuleppe, et ma aitan korraldada seda visiiti enne selle aasta jõule, lähima 2–3 kuu jooksul. Külastame Läänemaa ettevõtteid, vaatame neid probleeme ja võimalikke lahendusi. Ma arvan, et see kokkulepe oleks praegu kõige konstruktiivsem. Kas saan selle nõusoleku?

Aitäh! Härra minister, see ei olnud küll küsimuse, aga pigem palve vormis. Kas te soovite sellele vastata?

Jah, muidugi!

Oli ettepanek külastada Läänemaad 3–4 kuu jooksul.

Jah! Esiteks, muidugi, nõus! Ma olen juba selle aasta jooksul, ma arvan, kümneid kordi erinevates Eesti piirkondades, maakondades käinud. Just selsamal [põhjusel], et näha, mis reaalselt kohapeal on toimumas, et saada otse tagasisidet. Mul on ka kord poole aasta jooksul suurte erialaliitude ja katusorganisatsioonidega kohtumine, et seda tagasisidet otse saada ja majanduse tegevuskava kokku panna. Jah, muidugi!

Jah! Esiteks, muidugi, nõus. Ma olen juba selle aasta jooksul, ma arvan, kümneid kordi erinevates Eesti piirkondades, maakondades käinud. Just sellesama tõttu, et näha, mis reaalselt kohapeal on toimumas, et saada otse tagasisidet. Mul on ka kord poole aasta jooksul suurte erialaliitude ja katusorganisatsioonidega kohtumine, et seda tagasisidet otse saada ja seda majanduse tegevuskava kokku panna. Jah, muidugi!

(Jaanus Karilaid kõneleb kohapealt.) Repliik, palun täpsustuseks Jaanus Karilaiule mikrofon.

… valmistame seda visiiti ja viin [selle info] ettevõtetesse, kus on see probleem reaalselt olemas – ettevõtted, kes tahaksid laieneda, ja ka kohad, kuhu sooviti tulla, aga kuhu nad ei saanud sellepärast tulla.

… valmistame seda visiiti ja viin ettevõtetesse, kus on see probleem reaalselt olemas – ettevõtted, kes tahaksid laieneda, ja ka kohad, kuhu sooviti tulla, aga [kuhu nad] ei saanud sellepärast tulla.

Jaa, nagu ma ütlesin, olen kindlasti valmis kohtuma. Aga ma ütlen, et me ei pea ootama ainult kohtumiseni. Kui on konkreetseid ettepanekuid, mõtteid, saab need kohe ka juba kirjalikult saata, et me saaksime kohe hakata tööle nende ettepanekutega.

Jaa, nagu ma ütlesin, [olen] kindlasti valmis kohtuma. Aga ma ütlen, et me ei pea ootama ainult kohtumiseni. Kui on konkreetseid ettepanekuid, mõtteid, saab need kohe ka juba kirjalikult saata, et me saaksime kohe hakata tööle nende ettepanekutega.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Härra minister! Jah, töökohad ja kõik muu väljaspool Harjumaad [on oluline], aga sina kui Põltsamaa poiss, räägi nendest tuulikutest, mis sinna Põltsamaa ümber taheti külvata. Mis sellest saab, kas see on kohalike võit ja nad saavad juubeldada või ikkagi surute need tuulikud sinna püsti? Võib-olla mõni töökoht ka, kui palju sinna töökohti tuleb nende Põltsamaa tuulikutega?

Hea juhataja! Härra minister! Jah, töökohad ja kõik muu väljaspool Harjumaad [on oluline], aga sina kui Põltsamaa poiss, räägi nendest tuulikutest, mis sinna Põltsamaa ümber taheti külvata. Mis sellest saab, kas see on kohalike võit ja nad saavad juubeldada või ikkagi surute need tuulikud sinna püsti? Võib-olla mõni töökoht ka? Kui palju sinna töökohti tuleb nende Põltsamaa tuulikutega?

Aitäh küsimuse eest! Minu parima teadmise kohaselt on nüüd Põltsamaa vallavolikogu teinud otsuse see planeering lõpetada. Arendaja on ka kommenteerinud, ma ei oska küll teiste eest rääkida, aga nad mõtlevad, kas nad lähevad õigusselguse huvides kohtusse või mitte, see on nende kaalutlusõigus. Mul on väga kahju Põltsamaa inimesena. See on kogukonnas väga palju tekitanud valeinfot, sellist kisklemist, ebavajalikku pahameelt. Selles mõttes, et kui me soovime saada taskukohasemat energiat, siis tootmisvõimsusi tervikuna on meil igal juhul vaja juurde igal pool Eestis. Seda debatti tuleks ratsionaalselt ja faktipõhiselt pidada. Kahjuks Põltsamaa näite puhul jah, oli väga palju hirmutamist, valeinfot, ebaviisakat suhtlemist omavahel. Seda ei oleks vaja. Nagu ma enne ka siin ütlesin, kui alguses küsiti, mida sellelt poliitaastalt oodata: omavahel viisakat suhtlemist, faktipõhist argumentatsiooni ja siis selle pealt tuletada, milliseid otsuseid teha ja [milliseid] mitte. Ja lõpuks, kas mingeid planeeringuid teha või mitte, ongi kohaliku volikogu pädevuses. Riigina on võimalik riiklikke planeeringuid teha või üldist seadusandlust muuta.

Aitäh küsimuse eest! Minu parima teadmise kohaselt on nüüd Põltsamaa Vallavolikogu teinud otsuse see planeering lõpetada. Arendaja on ka kommenteerinud, ma ei oska küll teiste eest rääkida, aga nad mõtlevad, kas nad lähevad õigusselguse huvides kohtusse või mitte, see on nende kaalutlusõigus. Eks mul on väga kahju Põltsamaa inimesena. See on kogukonnas tekitanud väga palju valeinfot, sellist kisklemist, ebavajalikku pahameelt. Selles mõttes, et kui me soovime saada taskukohasemat energiat, siis tootmisvõimsusi tervikuna on meil igal juhul vaja juurde igal pool Eestis. Seda debatti tuleks ratsionaalselt ja faktipõhiselt pidada. Kahjuks Põltsamaa näite puhul, jah, oli väga palju hirmutamist, valeinfot, ebaviisakat suhtlemist omavahel. Seda ei oleks vaja. Nagu ma enne siin ütlesin, kui alguses küsiti, mida sellelt poliitaastalt oodata: omavahel viisakat suhtlemist, faktipõhist argumentatsiooni ja siis selle pealt tuletada, milliseid otsuseid teha ja milliseid mitte. Ja lõpuks, kas mingeid planeeringuid teha või mitte, ongi kohaliku volikogu pädevuses. Riigina on võimalik riiklikke planeeringuid teha või üldist seadusandlust muuta.

Aitäh küsimuse eest! Minu parima teadmise kohaselt on nüüd Põltsamaa vallavolikogu teinud otsuse see planeering lõpetada. Arendaja on ka kommenteerinud, ma ei oska küll teiste eest rääkida, aga nad mõtlevad, kas nad lähevad õigusselguse huvides kohtusse või mitte, see on nende kaalutlusõigus. Eks mul on väga kahju Põltsamaa inimesena. See on kogukonnas tekitanud väga palju valeinfot, sellist kisklemist, ebavajalikku pahameelt. Selles mõttes, et kui me soovime saada taskukohasemat energiat, siis tootmisvõimsusi tervikuna on meil igal juhul vaja juurde igal pool Eestis. Seda debatti tuleks ratsionaalselt ja faktipõhiselt pidada. Kahjuks Põltsamaa näite puhul, jah, oli väga palju hirmutamist, valeinfot, ebaviisakat suhtlemist omavahel. Seda ei oleks vaja. Nagu ma enne siin ütlesin, kui alguses küsiti, mida sellelt poliitaastalt oodata: omavahel viisakat suhtlemist, faktipõhist argumentatsiooni ja siis selle pealt tuletada, milliseid otsuseid teha ja milliseid mitte. Ja lõpuks, kas mingeid planeeringuid teha või mitte, ongi kohaliku volikogu pädevuses. Riigina on võimalik riiklikke planeeringuid teha või üldist seadusandlust muuta.

Suur tänu! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Oleme neljanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.