Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (609 SE) teine lugemine

Ja läheme tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 609 teine lugemine. Ettekandja on justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eks see mõneti tavatu on, et minister [teisel lugemisel] siin seisab. Praeguse seaduse kehtivuse ajal on see kolmandat korda, kui minister esindab eelnõu teisel lugemisel algatajat. Ja eks selleks on ilmselt palju põhjuseid. Üks nendest on see, et me menetleme endiselt Euroopa Liidu õiguse ülevõtmist, alates 11. detsembrist 2018. aastal. Sellest on möödunud 2373 päeva. Kui me paneme õppeaasta päevad kõrvuti, siis on see isegi rohkem kui kogu põhikool ja gümnaasium kokku. Meie ees on teisel lugemisel eelnõu, mis parandab konkurentsiolukorda Euroopas ja ka Eestis. Euroopa õiguse sisu, mille me üle võtame, on see, et tõstetakse trahve ja selle tasakaalustamiseks tugevdatakse leebusmeetmeid ja võimestatakse Konkurentsiametit. Seda kõike selleks, et inimestel oleks kasutada paremad ning uuenduslikumad teenused ja kaubad kõige õigema hinna eest tänu õiglasele konkurentsiolukorrale. See on peamine eesmärk, millega me siin tegeleme ning mida Eesti on läbi aegade toetanud ja toetab ka praegu kõhklusteta. Konkurentsiolukorra parandamine on äärmiselt oluline majandusele, veelgi olulisem tarbijatele õiglase hinna tagamiseks ja ka selle tagamiseks, et oleks usinust kõige paremaid teenuseid ja kaupu leiutada ning pakkuda. Selle vaidluse tuum – tuletan veel kord meelde – on olnud selles, et kui lihtsalt saavad Eestis järelevalveasutused inimesi ja ettevõtteid ikkagi karistada. Või veel lihtsamalt, kas Eesti riigis [peaks] saama väga lihtsalt inimesi karistada. Eesti riigi eesmärk on ikka õiglus, mitte võimalikult lihtne karistamine. Meil on praegu nii, et karistamiseks peab olema olemas konkreetne süüteokoosseis. Konkreetne süüteokoosseis tähendab seda, et karistusõiguses on ära kirjeldatud see, mida teha ei tohi ja mille eest on võimalik karistada. Ja riik peab tõendama väljaspool igasugust mõistlikku kahtlust, kes ja kuidas selle koosseisupärase teo tegi. Ja teisel poolel on olnud soov teha seda karistamist tavapärases haldusmenetluses. Tavapärane haldusmenetlus on nõustamine, suunamine, kohustuste panemine, kusjuures polegi justkui vaja konkreetset süüteokoosseisu. Seal peaksid karistused olema kiired ja karmid, tõendamise standard oleks madalam ja see, kelle kallal riik niimoodi toimetab, peaks veel iseenda karistamisele innukalt kaasa aitama. Et Eesti õiguskorda pole selline riigi omavolitsemine sobinud, on olnud läbi kõikide valitsuste selle eelnõu venimise põhjus. Kui ma nüüd siin juba nimetasin enese mittesüüstamise privileegi, siis [lisan, et] see on olnud Eesti riigi seisukohtades alates selle direktiivi menetluse algusest Euroopa Liidus. Ja direktiiv resulteerus teatavasti artikliga 8, mis ütleb, et kaks asja peavad juhtuma samaaegselt. Samaaegselt peab olema tagatud enese mittesüüstamise privileegi kaitse ja tuleb kõikidel kõik tõendid esitada. No meil on praegu raamatuaasta. Ega see tõesti esmakordne olukord ei ole, kus tuleb kahte vastandlikku asja korraga teha. See on paljudes talupojajuttudes Euroopas nii nagu Eestiski, et öeldakse talupojale, et mine sinna, tee nii, aga ära mitte mingil juhul käi tee peal, ära käi ka tee ääres. Ja siis on see kaval talupoeg lahendanud selle niimoodi, et ta käib üks jalg teel või teine kraavis, sõltuvalt loost. Mõnes loos paneb ka saapad kätte ja käib käte peal, üks käsi tee peal, teine kraavis. Ka selle eelnõu esimese ja teise lugemise vahepeal on see enese mittesüüstamise privileegi arutelu korduvalt tõusetunud ja peamiselt sellest aspektist, kas see privileeg laieneb juriidilistele isikutele või siiski mitte. Põhiseaduse järgi on täiesti ilmselge, et füüsilistel isikutel on täielik õigus mitte esitada tõendeid, mis inimest ennast halvas valguses näitaksid. Küll on aga õigusteadlased, sealhulgas õiguskantsler, rõhutanud, et põhiseadus ei võimalda enese mittesüüstamise privileegi osas eristada füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Teised õigusteadlased, näiteks Priit Pikamäe, on jälle esitanud arvamust, et juriidilistele isikutele ei peaks see siiski laienema. Kuidas siis tõlgendada põhiseaduse § 22, mis ütleb, et kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda vastu? Privileegi täpne ulatus on olnud kohtuvaidluste teema Euroopa Liidus laiemalt, mitte ei ole see küsimus üleval ainult Eestis. Ja eelnõu on jõudnud teisele lugemisele mõneti ebatavaliselt selles mõttes, et eelnõusse on jäetud enese mittesüüstamise privileegi osas väga lai tõlgendamisruum. Seda tulenevalt sellest, et konkurentsiõiguse praktika on tegelikult olnud ka Euroopa Kohtus tõlgendamistes vastuoluline. Eelnõus on võetud seisukoht, et siin on otsad lahti ja edaspidi jääb see täpne ulatus iga kord tulenevalt täpsetest asjaoludest kohtu tõlgendada. See on mõnevõrra tavatu lähenemine. Aga tõesti, kui vaadata Euroopa kõige tunnustatumat Euroopa Liidu õiguse käsiraamatut, Paul Craigi ja [Gráinne] de Búrca [raamatut, mis] eelmisel aastal ilmus juba kaheksandas trükis Oxfordi Ülikooli kirjastuselt, ja selle lehekülge 1036, kus Euroopa Liidu aluspõhimõtteid avatakse, siis on seal välja toodud, et tõesti, konkurentsiõigus on küll väga olulisel kohal Euroopa Liidu õiguses, aga selle roll on aja jooksul muutunud, isegi eesmärgid ei ole püsivalt samaks jäänud. Leheküljelt 1037 loeme, et pendeldatud on nii õigusloomes kui ka kohtulahendites võimu kontrolli ja majanduse efektiivsuse tagamise vahel. Ka järgnevad leheküljed toovad välja küsitavusi ja vastuolusid Euroopa Liidu kohtupraktikas. Aga tagasi meie eelnõu juurde. Tõesti, eelnõu võtab siin enese mittesüüstamise privileegi puhul võib-olla tavapäratult avatud lähenemise. Kuidas täpselt seda kohtud hakkavad tõlgendama, veel kord, sõltub tõenäoliselt konkreetsetest asjaoludest konkreetsetes juhtudes. Kas on nii nagu siis, kui Vanapagan käskis Kaval-Antsul panna nuia pilve peale, see sinna üles visata, ja Kaval-Ants ootas rahulikult ära, kuni pilv maandus, ning pani ilusti ja pehmelt nuia pilve peale? Aga nüüd muudatusettepanekute juurde. Tahan väga tänada majanduskomisjoni ja majanduskomisjoni juhti Marek Reinaasa selle eest, et ära on tehtud väga suur ja põhjalik töö. Ma isiklikult olen alati väga rõõmus selle üle, kui Riigikogu ei ole kummitempel, vaid võtab oma tööd igati tõsiselt ja töötab erinevaid osapooli kaasates eelnõu põhjalikult läbi. Nende pikkade ja põhjalike arutelude käigus tuli välja ka see, et osast sõnastustest oli võimalik mitmel erineval moel aru saada. Nii et tihedas koostöös majanduskomisjoniga esitasime Justiits- ja Digiministeeriumi poolt terve rea ettepanekuid, nendest suur osa tehnilist laadi või, ütleme, sõnastuse selgemaks ja täpsemaks saamiseks. Kui vaadata kaasatust, mis on olnud ka Riigikogus, siis see on tõesti olnud märkimisväärne. Olen väga tänulik majanduskomisjonile, et on tehtud nii tihedas koostöös eri osapooltega, Konkurentsiametiga ning Justiits- ja Digiministeeriumiga selle eelnõu kallal tööd. Justiits- ja Digiministeerium esitas koostöö pinnalt juhtivkomisjonile kaalumiseks 36 ettepanekut. Ja need ettepanekud lühidalt kokku võttes enamasti arvestavad Konkurentsiameti ettepanekutega, tehes eelnõu selgemaks, tehes Konkurentsiameti ülesandeid selgemaks ja täpsustades mõisteid, et edaspidine õiguse tagamine oleks kõikidele osapooltele selgem. Äärmiselt oluline on ka see muudatus, mis oli Konkurentsiameti ettepanek, et Konkurentsiameti haldusjärelevalve ei peaks tingimata lõppema väärteomenetlusega. See on täiesti õigusselgelt siin välja toodud. Kindlasti tasub tähelepanu pöörata sellele, et ühelt poolt küll mõistest "kartell" loobuti, aga loobuti sellepärast, et see mõiste ei ole piisavalt õigusselge. Sama mõiste on igal pool pikemalt ja selgemalt lahti kirjutatud. Kindlasti on võitlus kartellide ja kartellikokkulepete vastu selles eelnõus nii nagu ka Euroopa Liidu ja Eesti õiguses laiemalt ja üheste arusaamade kohaselt igati tagatud. Samuti muudeti ettevõtja mõistet. Nüüd on see sõnastatud järelevalve all olevaks isikuks, et oleks ikkagi arusaadav, millega täpsemalt tegeldakse, ja see oleks menetlusõiguslikult poolelt ühtlustatud. Kui nüüd vaadata advokatuuri ja ettevõtjate ettepanekuid, siis neid arvestati oluliselt vähem. Tõsi on see, et advokaatide kutsesaladuse kaitset vastavalt rahvusvahelisele õigusele täpsustati. See on kindlasti äärmiselt oluline. Näiteks siis, kui on läbiotsimine advokaadibüroos, on advokatuuri esindaja juures ja tuleb tagada see, et kogutud andmete see osa, mis ilmselgelt ei ole Konkurentsiameti menetletava võimaliku rikkumisega seotud, ehk ärisaladus ei saaks menetlusdokumentide kaudu teistele konkurentidele avalikuks. Olgem ausad, ka see on täiesti loomulik osa õiglase konkurentsi tagamisest ja selle põhilisest eesmärgist pakkuda tarbijatele kõige odavama hinnaga kõige paremaid teenuseid. Kui vaadata veel muudatusettepanekuid, siis jah, ka Justiits- ja Digiministeerium ei toetanud sotsiaaldemokraatide esitatud ettepanekut pöörduda tagasi haldustrahvide kontseptsiooni juurde. Seda peamist vaidlust ja selle argumente ma oma ettekande alguses ka põhjalikumalt tutvustasin. Ma vast ei hakka veel kord kõiki muudatusettepanekuid ükshaaval kommenteerima, põhilise ülevaate olen siin andnud. Tõesti on selgemaks tehtud ka seda, täpsemalt lahti kirjutatud seda, kui Konkurentsiamet saavutab kokkuleppe ettevõtjaga, et ettevõte need muudatused teeb. See on direktiivi järgi üks peamisi eesmärke. Direktiiv ei sea eesmärgiks mitte tingimata karistamist, vaid seda, et tarbijate jaoks läheks olukord paremaks ja ettevõte teeks muudatused tarbijate kasuks. Seda, kuidas seda täpsemalt tagada, on muudatusettepanekute [arutamise] käigus täpsustatud. Aga siinkohal ma oma tutvustuse lõpetan. Aitäh teile!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab seda, kuidas siis teised Euroopa Liidu riigid – kuna te ise tulite siia rääkima, siis ma ei räägi ainult muudatustest lugemiste vahel, vaid küsin laiemalt, kui te nõus olete – on selle konkurentsidirektiivi üle võtnud. Ja ma tahan rõhutada, et direktiiv ei ole eesmärk omaette, tegelikult on sisu oluline ehk see, kuidas meil turul konkurents toimib ja kuidas selle järele valvatakse ja kas reeglitest peetakse kinni. Minu teada, nii nagu seletuskirjas on olnud, näiteks eelmises – ma ei tea, kas selles oli –, on enamus Euroopa Liidu riike selle uuendatud konkurentsidirektiivi üle võtnud haldusmenetlusena, mõnel pool erisusena haldusmenetlus pluss tsiviilkohus. Ma ei ole jurist, ma ei tea täpset vahet, aga mulle on väidetud, et tsiviilkohus nendes riikides vastab enam-vähem sellele, mis meil on halduskohus. Oskate seda kommenteerida? Miks teised on teinud nii ja seal ei tunta omavoli konkurentsiameti poolt? Te ütlete, et meil äkki tekib omavoli.

Aitäh! Nii nagu teie küsimusest välja tuli, on tõesti seda Euroopa Liidus üle võetud väga erineval moel. Eesti on ka varasemad Euroopa Liidu [kehtestatud] haldustrahvid üle võtnud just nimelt väärteomenetluses. See on olnud erinevates valitsustes järjekindel suhtumine. Sellist väärteomenetlust, nagu Eestis on, osas riikides üldse ei ole. Erinevates riikides on erinev õiguskord. Küll on aga selles eelnõus tehtud kahe lugemise vahel üks väga oluline muudatus, mida tõesti on väga kohane teie küsimusele vastates veel põhjalikumalt tutvustada. Ja see on nimelt muudatusettepanek 34. Priit Pikamäe, üks peamisi meie karistusõiguse autoreid, selle ettepaneku tegi. Selle ettepaneku sisuks on see, et me muudame karistusseadustiku kõige esimest paragrahvi kõige esimeses lõikes. Ehk et me muudame Eesti Vabariigi karistusseadustiku algust ja ütleme sisuliselt, et kui Euroopa Liidust tuleb veel selliseid mõtteid, kuidas liikmesriigid peaksid oma karistusõigust korraldama, siis edaspidi on meil olemas sellele üldviide. See muudab Eestis senised haldustrahvide ülevõtmised, mis me kõik oleme teinud väärteomenetluses, Priit Pikamäe arvates üheks loogiliseks tervikuks. Võib-olla see vastus näitlikustab, kuidas Eesti õiguskorda see tervikuna sobitub. Veel kord, erinevatel riikidel on erinevad õiguskorrad ja erinevad detailid nende sees. Aga siin ma väga tunnustan meie karistusõiguse ühte kõige suuremat korüfeed Priit Pikamäed, kes on leidnud väga elegantse ja pikka aega toimiva lahenduse, kuidas see kõik kokku sobitub Eesti õiguses ja sobitub ka edaspidi Euroopa Liidu algatuste puhul.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! See on omamoodi irooniline, et me sellist paralleelmenetlust täna arutame. Esimeses päevakorrapunktis oli siin Riigikohtu esimees, kes rääkis kohtute ülekoormusest ja sellest, kuidas siin saalis me peaksime muutma menetlusi, et need oleks vähem koormavad eri osapooltele. Ja nüüd me liigume tegelikult vastupidises [suunas]. Tegelikult ei ole oluline, mis seal eelnõus kirjas on. Rohkem kui kahe aasta jooksul ei ole valitsuses Eesti 200 jaoks olnud mitte ühtegi teist teemat või eelnõu, mis oleks nii oluline kui konkurentsiseaduse [vastu] võtmine. Selleks ajaks, kui Liisa Pakosta jõudis justiitsministeeriumisse, oli Margus Tsahkna juba loendamatu arvu kordi võtnud selle teema välja valitsuse istungi päevakorrast, kabineti aruteludest ja koalitsiooninõukogu päevakorrast. Kuidas saab erakonna jaoks olla pigem tarbijaid kaitsev, konkurentsiolukorda parandav eelnõu poliitiliselt niivõrd oluline, sõltumata sellest, mis sinna kirja on pandud?

Teie aeg!

Kelle ärihuvide eest te seisate?

Alustan kõigepealt kohtute koormusest. Siin eelnõus on valitud kohtuid kõige vähem koormav lahendus, mis on ka kõikide osapoolte jaoks absoluutselt selgelt kõige kiirem. Me ei saa rääkida mingisugusest halduskorras karistamise tõhususest. Ka eelnevates ettekannetes te kuulsite, kuidas Tallinna Halduskohtus on järjekord kaks aastat. Halduskohtus on menetluse aeg kolm korda pikem kui väärteoasja arutamine kõigi kolme kohtuastme peale kokku. Ma kordan selle veel kord üle: halduskohtus on menetluse aeg kolm korda pikem kui väärteoasja arutamine läbi kolme kohtuastme. Ehk et valitud on kõige kiirem ja kõige efektiivsem lahendusviis. Mis puudutab seda, mille eest seisab Eesti 200, siis Eesti 200 seisab kõhklematult tarbijatele odavamate hindade ja hea konkurentsiolukorra tagamise eest. Aga täpselt samamoodi seisame me sellise riigi eest, kus karistused ei ole omavolilised ja kus karistatakse ikkagi sellisel juhul, kui süüteokoosseis on olemas. Jah, me oleme näinud, et Eesti riigis on terve rida riigiasutusi, kes teevad järelevalvet ja on väga huvitatud sellest, et saaks lihtsamini, kiiremini karistada, tühja sellest, kas inimene on üldse milleski süüdi või ei ole. Ja vot sellisele suhtumisele meie oleme vastu. Meie seisame selle eest, et karistus peab olema alati õiglane ning alati peavad olema mõistlikud kahtlused enne karistamist riigi enda poolt välja selgitatud ja kõrvaldatud. Ja rõhutan üle, et me Eesti 200-s oleme sama meelt Euroopa Liiduga. Ka Euroopa Liidu eesmärk selle direktiiviga on olnud see, et karistamine oleks üleüldse kõige viimane võimalik lahendus. See direktiiv väga palju laiendab just nimelt leevendusmeetmeid, laiendab koostööd Konkurentsiameti ja ettevõtja vahel selleks, et ettevõtja mitte ei [hakkaks] karistust kandma, vaid et ettevõtja teeks vajalikud parandused tarbijate jaoks olukorra parandamiseks. See on see, mille eest me koos Euroopa Liiduga kõhklematult seisame, parandades konkurentsiolukorda ka muul moel.

Mario Kadastik, palun!

Aitäh, lugupeetud minister! Tahtsin seda küsida. Üks selle direktiivi põhilisi eesmärke on piirideülene konkurentsikaasuste menetlemine. Väga palju Euroopa riike on selle võtnud üle haldusmenetluse korras. Antud eelnõusse on Eesti õiguse kontekstis toodud sisse, et me saame tõendeid kanda üle ühest menetlusliigist teisi menetlusliiki. Aga küsimus on, kuidas on see tehtav riikide vahel, arvestades, et teised riigid võivad väga otseselt öelda, et kuna teil on rikkumismenetlus, siis meie oma haldusmenetluse tõendeid üle ei anna. Kuidas see [oht] on maandatud ja kas see võib olla aluseks sellele, et Euroopa Komisjon ütleb, et me ei ole direktiivi üle võtnud?

Meile teadaolevatel andmetel vastab see eelnõu Euroopa Liidu õigusele. Ja veel kord, ka varasemalt on Euroopa Liidu üleste haldustrahvide ülevõtmine olnud lahendatud väärteomenetluse korras. Euroopa Liidus üldiselt on see praktika, et kuna riikide õiguskorrad on erinevad, siis ei lähtuta mitte formalistlikest piirangutest, et teil on selle menetluse nimi nii ja teil on selle menetluse nimi naa, vaid lähtutakse ikkagi selle menetluse eesmärgist. Vastasel korral ei oleks ükski piiriülene menetlus võimalik, kuna erinevates riikides on menetlusliikidel väga palju erinevusi. Ja tõesti, kahe lugemise vahepeal on täpsustatud seaduse sõnastust tõendite ülekantavuse kohta konkurentsijärelevalve menetluse ja väärteomenetluse vahel, et oleks täiesti ilmselge see, et kui Konkurentsiamet on kogunud tõendeid haldusmenetluse käigus ehk konkurentsijärelevalve menetluse käigus – seda Konkurentsiamet teeb praegu ja jääb ka edaspidi haldusmenetlusena tegema –, siis on välistatud see, et neid väärteomenetluses välja arvataks üksnes formalistlikul põhjusel, et need on kogutud muu kui väärteomenetluse toiminguga. See on Eesti õiguses tegelikult ikkagi suur tagasiastumine riigipoolse mõistliku tõendamise nõudest, aga oleme pidanud seda vajalikuks just nimelt selleks, et oleks ilma mingite vaidlusteta selge, et konkurentsijärelevalve menetluses mingisuguse formalistliku vabanduse taha pugeda ei saa. Tõendid haldusmenetlusest on ülekantavad. Loomulikult otsustab alati kohus mis tahes tõendi puhul, kas ta seda arvestab või ei arvesta. Aga see on üks nendest asjadest, mis on kahe menetluse vahel veelgi täpsemini eelnõusse kirja saanud, nagu ka need muudatusettepanekud üldiselt, mida majanduskomisjon üksmeelselt toetas.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ka minul on kurb, et me ei ole saanud sellel teemal jätkuvalt lahendust, mis võtaks erinevaid süüdistusi või ärihuvide kahtlusi maha. Ma olen aru saanud, et ka majanduskomisjoni tellitud eksperthinnang ütles üheselt ja selgelt, et kahe eraldi menetluse läbiviimine on kallim, ajamahukam ning keerulisem. Palun teil veel kord selgitada või põhjendada, miks ikkagi sellisel kujul edasi minnakse.

Aitäh! Kinnitan veel kord üle, et sellel eelnõul ei ole mingit pistmist kellegi majandushuvidega. See eelnõu on valminud Justiits- ja Digiministeeriumi ametnike poolt. Mina ega teised Eesti 200 liikmed ei ole kirjutanud siia mitte ühtegi paragrahvi. Kõikide õigusanalüüside tulemustel, kust see veelahe jookseb, kas lahendada niipidi või lahendada naapidi, mõlemal versioonil on olnud erinevaid toetajaid. [Lahendusel] mitte minna haldustrahvide peale on ka õigusvaldkonnas olnud oluliselt rohkem toetajaid. Nimetan siin näiteks Tartu Ülikooli õigusteaduskonda ja õiguskantslerit, kes tegi pretsedenditu sammu ja kirjutas Riigikogule, rääkimata tervest reast tõesti silmapaistvatest konkurentsiõiguse asjatundjatest. Ja veel kord rõhutan üle, et tänan väga Priit Pikamäed, kes tegi sellise muudatusettepaneku, millega on siin eelnõus ka ilusti arvestatud, et tõesti, juba karistus[seadustiku] alguses võtta arvesse Euroopa Liidu üldist lähenemist ja minna edasi Eesti õiguskorda austavalt. See Priit Pikamäe parandus võiks ehk kokku võtta need senised vaidlused, pakkudes väga elegantse lahenduse, kuidas me õiguse üldprintsiipidest alates juba näeme, et meie Eestis lahendame neid asju niimoodi. Rõhutan üle ka selle, et kõik varasemad trahvid, mida Euroopa Liit on välja pakkunud haldustrahvide nime all, on erinevad valitsused Eestis võtnud üle väärteomenetluse kaudu. Ehk et kui siin asuda süüdistama, et haldus[menetluse variandist] hoidumine on kuidagi seotud mingite majandushuvidega, siis noh, sellisel juhul kehtiks see kõikide kohta. Ei, see on valesüüdistus. Õige on see, et just nimelt õiguskorra selguse huvides ja selle huvides, et me Eestis näeme, et karistamine ei tohi olla liiga lihtne, vaid karistamine peab olema õige ja õiglane, oleme me kõikide haldustrahvide puhul valinud väärteomenetluse tee. Väärteomenetlus ei ole kriminaalmenetlus, seda me näeme ka väga selgelt vaenukõne raamotsust üle võttes ja Euroopa Liidu mustvalgete seisukohtadega selles osas tutvudes. Nüüd, mis puudutab kiirust ja efektiivsust, siis täiesti ilmselgelt ka seniste haldusmenetluste puhul, mis on väärteomenetluse kaudu üle võetud, on kohtutel pikk praktika, allmenetlused on kiired, põhimõttelisi vaidlusi ei ole, asjad liiguvad kiiresti ja efektiivselt edasi. See on kokkuvõttes ikkagi kõige odavam. Ja veel kord rõhutan üle, et haldusmenetlus konkurentsijärelevalve menetlusena jääb alles. Nii nagu Konkurentsiamet tegi seda siiamaani, teeb ta veidi täiendatud tööriistadega edaspidi. Ja see on ka direktiivi eesmärk, et konkurentsiametid suunaks liikmesriikides võimalikult kiiresti ettevõtjaid oma käitumist muutma ja/või õiglast konkurentsi tagama. See on ka selle eelnõu eesmärk.

Ester Karuse, palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma heitsin pilgu peale statistikale ja see näitab, et Eestis on konkurentsirikkumisi tuvastatud väga vähe. Kuidas teie ministrina hindate praegu konkurentsijärelevalve toimimist ja konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamist Eestis? Kas konkurents toimib Eestis tõesti nii hästi või tegelikult puuduvad lihtsalt Konkurentsiametil vajalikud seaduslikud tööriistad parema järelevalve teostamiseks? Ja nüüd tulen konkreetselt selle teie eestvedamisel koostatud eelnõu juurde. Kuidas see konkreetne eelnõu parandab seda olukorda, kui jätkuvalt tuleb Konkurentsiametil tõestada rikkumisi mitme menetlusviisiga?

Aitäh! Alustan küsimuse lõpust. Ei ole senimaani pidanud Konkurentsiamet mitme menetlusviisiga tõestama rikkumisi ja ei pea seda tegema ka edaspidi. See kindlasti ei vasta tõele. Mis on tõesti tõsi, on see, et Eesti on väike riik, meie riigi suurus on umbes pool Hamburgi linna. Ja kui me eeldaks, et seal pooles Hamburgi linnas on tohutult palju neid konkurentsirikkumisi … Meil ei ole andmeid selle kohta. Mina jätkuvalt kutsun üles, et kui keegi teab, et konkurentsirikkumine on toime pandud, palun andke otsekohe Konkurentsiametile teada. Konkurentsiamet on kõiki asju menetlenud, on ka mitmeid rikkumisi tuvastanud, on ka mitmeid karistusi määranud. Seega ei saa öelda, et Konkurentsiametil pole olnud tööriistu. Mida on tõesti Konkurentsiamet ka ise tunnistanud, [on see,] et pöördumisi rikkumiste osas on vähe. Ja ka nende juhtumite puhul, kus nad on rikkumist kahtlustanud ja uurinud, on siiski selgunud, et rikkumist ei ole toime pandud. Ma toon näite, mis on Eesti rahvale vast lihtsalt arusaadav. Inimesed on tähele pannud seda, et kui ühel bensiinijaamal muutub tablool hind, siis kohe muutub ka teisel bensiinijaamal üle tee hind. Mõistagi võib sellises asjas tekkida kahtlus kartellikokkuleppes, et äkki on see hind kokku lepitud. Seda on Konkurentsiamet uurinud ja jõudnud järeldusele, et ei ole. Seda on ka meedias ilusti tutvustatud, et bensiinijaamal on kaamera, mis on vaadanud üle tee oleva bensiinijaama hinnatablood, ja nähes seal muutust, on automaatselt sisse viidud muudatus ka enda bensiinijaama tablool. See ei ole keelatud ei Eesti õiguse ega Euroopa Liidu õiguse alusel. Ehk ka sellistel juhtudel, kus võib tunduda, et äkki on rikkumine, kui asja uuritakse, on selgunud, et rikkumist siiski pole olnud. Aga veel kord rõhutan, mitmed rikkumised on ju tuvastatud. Kõige suuremad trahvid olid mäletatavasti seoses viinakartelliga, kus tõesti hindu lepiti kokku. Konkurentsiamet selle tuvastas ja väga suured karistused määras. See eelnõu teeb vastavalt Euroopa Liidu õigusele, ja seda isegi pisut üle kullates, Konkurentsiameti olukorra veelgi tugevamaks.

Heljo Pikhof, palun!

Suur tänu, austatud minister! See viimane näide nüüd küll õnnestunud ei olnud. Aga eelnõus väljapakutud paralleelmenetluse mudel raskendab ju oluliselt ja põhjendamatult konkurentsirikkumiste menetlemist. Ja kõik märgid näitavad, et see jääb tulevikus sama elujõuetuks kui kehtiv menetluskord. Kuna eelnõu eesmärk on Euroopa Liidu uuendatud konkurentsidirektiivi ülevõtmine, võib kahelda, kas eelnõus konstrueeritud paralleelmenetluse mudel vastab Euroopa Liidu õiguse ülevõtmises kehtivatele võrdväärsuse ja efektiivsuse nõuetele. Minu küsimus on, kes vastutab selle eest, kui praeguse eelnõu vastuvõtmisel seadusena jätkub rikkumismenetlus ja Eesti maksab edasi suurt rikkumistrahvi. Kas teie olete valmis vastutama ja tagasi astuma, kui Eesti peab ka tulevikus ebapädeva seaduse tõttu trahvi maksma? Minu palve on vastata otse ja mitte jälgi segada.

Täiesti jälgi segamata, nii nagu ma alguses tõin näite, [ütlen,] et seda eelnõu on menetletud ju sisuliselt 2373 päeva. Mina olen sellest ajast minister olnud üsna üürikese aja ja see, et trahvi maksmine on Eesti õuele jõudnud, ei saa kuidagi olla seotud minu tagasihoidliku isikuga. Justiits- ja Digiministeeriumi parima teadmise järgi on see eelnõu Euroopa Liidu õigusele vastav. Nüüd, süüdistus selle kohta, et paralleelmenetlused takistavad kuidagi menetluse kiirust. Vastupidi, eelnõu on üles ehitatud niimoodi, et üks menetlus ei sega teist. Konkurentsiamet teeb ka täna kahte eri menetlust. Konkurentsijärelevalve menetlus haldusmenetlusena ei sega võimalikku väärteomenetlust. Ühega on võimalik edasi minna teise ajal ja on võimalik teha neid eraldi. Konkurentsiametil on kõik tööriistad, et valida kõige kiirem võimalik menetluseviis õiglase olukorra saavutamiseks.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Esiteks aitäh, et te isiklikult teise lugemise ajaks tulite saali, tavaliselt on siin teise lugemise ajal komisjonipoolne ettekandja. Aga ma lähen selle enese mittesüüstamise privileegi punkti juurde. Kriminaalmenetluses ei pea enda vastu ütlusi andma, see tuleneb põhiseaduse §-st 22. Nüüd, selles eelnõus jääb see õigus ebaselgeks. Kas see laieneb juriidilistele isikutele ja kui see juriidilistele isikutele ei laiene, siis kas see pole vastuolus põhiseadusega ja ka õiguskantsleri seisukohaga?

Aitäh! Teie küsimus on igati õigustatud. Nii nagu ma oma algses ettekandes tutvustasin, on selles eelnõus võib-olla pisut tavapäratu lähenemine õigusloomele, et tõepoolest on jäetud see küsimus mõneti lahtiseks ja see ülesanne on osaliselt delegeeritud kohtutele, et võimaliku vaidluse korral konkreetsete asjaolude pinnal see iga kord konkreetselt ära lahendada. See lahti jätmine on tingitud ka Euroopa Kohtu enda vastandlikest seisukohtadest ja erinevatest arvamustest Euroopa Liidus ja ka väga erinevatest seisukohtadest Eesti õigusteadlaste hulgas. Oleme pakkunud välja sõnastuse, mis on natuke Kaval-Antsu ja Vanapagana stiilis ja mis küll vastab direktiivi sõnastusele, aga tõesti jätab need otsad lahti. Ma juba kasutasin [üht] paralleeli. Võib tuua veel [paralleeli] ühest teisest Kaval-Antsu ja Vanapagana loost, kus Vanapagan ütleb, et söö kõik ära, aga ära söö midagi, ja Kaval-Ants sõi kõik ära, aga jättis kondid taldrikule ehk midagi jättis ikka söömata. Noh, raamatuaasta puhul toon neid näiteid. Selline see lahendus siin praegu on. Möönan, see on mõneti ebatavaline.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Olgu tõe huvides kõigepealt öeldud, et valdav osa sellest eelnõuga tegelemise uhkest päevade arvust, mille te välja tõite, läks sisulisele tööle selleks, et eelmist eelnõu versiooni meie ette tuua. Ja Eesti 200 ikkagi nägi väga aktiivselt vaeva, et see eelnõu kunagi siia saali ei jõuaks. Alles Reformierakonna esimehe muutus tõi meelemuutuse peaministri erakonnas ja seetõttu me täna siin sellist eelnõu menetleme. Aga kui teilt nii esimesel lugemisel kui ka täna küsiti vastutuse kohta, et kui ikkagi komisjon ütleb, et me ei ole direktiivi korrektselt üle võtnud, siis te ütlesite, et te endal selles vastutust ei näe ja mis siis ikka, Eestil tuleb maksta ja läheme edasi, varemgi on eksitud. Ma küsin, aga mis sealt edasi saab. Kas te sellisel juhul näete, et te olete valmis tulema meie ette ja tutvustama esialgset eelnõu, mille [teksti] sotsiaaldemokraadid tänase eelnõu muudatusettepanekuna on esitanud?

No siiski olgem faktides täpsed. Eesti oleks pidanud selle [direktiivi] üle võtma 2021. aastal. 2021. aasta alguses oli viimane tähtaeg eelnõu [vastu] võtta. Siis hakkas rikkumine jooksma. Teiseks, veel kordan, et kõik senised Euroopa Liidu haldustrahvid on Eestis üle võetud väärteomenetlusega. Euroopa Liidule on see sobinud. See eelnõu on tehtud parima teadmisega, et ka see eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. See tugineb senisele praktikale, seniste haldustrahvide ülevõtmise praktikale, senise Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisele ja senistele Euroopa Liidu poolsetele vastulausetele, mis puudutavad kriminaalmenetluse ja väärteomenetluse erisust, mida Eesti on mitu korda üle küsinud. Me oleme mitmekordselt välja selgitanud, et see eelnõu peaks vastama Euroopa Liidu õigusele. Samas kõik, kes on Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega tegelenud – nii vastasin ma ka eelmine kord –, teavad, et nagu ikka on kaks juristi ja kolm arvamust. Mitte ükski erakond, mitte ükski minister ei ole mitte kunagi kaitstud selle eest, et Euroopa Komisjon võib siiski avastada, et mõni koht nende tõlgenduses vajaks kohendamist. Vastavalt sellele, mis seisukoht on sealt tulnud, Eesti on need kohendused alati ära teinud. Alati on vastavalt konkreetsele ettepanekule need muudatused tehtud. Kui sealt peaks tulema mingisugune selline seisukoht, siis loomulikult me vaatame sellele otsa ning võimalikult kiiresti need muudatused ja parandused teeme. Aga kordan veel, et selline eelnõu senise praktika põhjal peaks vastama Euroopa Liidu õigusele.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mina küsisin, kelle ärihuvide eest te seisate, ja te ütlesite, et tarbijate huvide eest seisate. See on vale. Näiteks kollektiivse esindushagi eelnõu puhul te olite täiesti ükskõiksed selle osas, kes esindab tarbijate huve. Eestis puuduvad tarbijate ühendused ja näiteks tarbijate minimaalne arv, et kohtusse pöörduda, sai paika alles Riigikogu õiguskomisjonis. Teiseks, väga paljud tarbijad on hädas tarbijakrediidi ja kiirlaenudega. Täna kuulsime, et halduskohtute koormus on väga palju kasvanud ja see on suuresti tingitud tarbijakrediidiga seotud menetluste [arvu] kasvuga. Selle reklaami piiramine jäi Eesti 200 taha. Nii et tarbijate huvide kaitsmise eest te kindlasti ei seisa. Nüüd, teil on töölaual näiteks nõusolekuseadus, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadus. Mitmes koalitsioonileppes on kokku lepitud, et nendega tuleks edasi liikuda. Need eelnõud ei ole siia saali jõudnud, aga ometi arutame me mitmendat versiooni konkurentsiseadusest.

Aitäh!

Kuidas on see üks eelnõu teie jaoks olnud kõige olulisem?

Selles küsimuses sisaldus nii palju eksitavaid väiteid, et ma ei teagi, kust alustada. Tarbijakrediidivaidlustega tegeleb ikka maakohus. Ja mis puudutab tarbijate ühenduste loomise soodustamist, siis tolle direktiivi eesmärk oli ju Euroopa Liidus toetada seda, et just nimelt kodanikuühendused, kodanikuühiskond saaks seista aktiivsemalt tarbijate õiguste eest. Direktiivi eesmärk oli see, et liikmesriigid looksid selge õigusliku aluse, kuidas kodanikuühendused saaksid raha küsida tarbijate õiguste eest seismiseks, sest ka kodanikuühendustel on vaja ressursse selleks, et tegutseda. Nii et ma ei tea, kui teie arvate, et kodanikuühendustel ei ole kohta Eestis või et neid ei peaks kuidagi toetama, siis me oleme selles osas küll erineval arvamusel. Mina tõesti arvan, et väga tuleks soodustada seda, et Eestis tekiks rohkem kodanikuühendusi, kes tarbijate huvide eest seisavad, ja olen jätkuvalt igati valmis selleks samme astuma, nii nagu me oleme astunud. Nüüd küsimus sellest, miks me üleüldse selle eelnõuga siia tulime. Võib-olla ikkagi sellepärast tulime, et selles asjas parasjagu on rikkumismenetlus ja 2021. aasta alguseks ehk tähtajaks ei olnud seda [vastu] võetud. See on see kõige peamine põhjus, miks me selle eelnõuga siin oleme.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Teil oli muidugi väga armas kõne, aga kahjuks liiga demagoogiline. Ja minu arust on kahju, et te ei kuulanud Riigikohtu esimehe ülevaadet, oleksite saanud mõned olulised faktivead oma ettekandes ära parandada. Aga küsin otse teie käest, miks te tegutsete monopolistide, mitte laiemalt Eesti rahva huvides ja miks te tegelete ausa konkurentsi ja vabaturu takistamisega. Miks te tahate, et eestlased maksaks teenuste ja kaupade eest teistest palju rohkem? Ja kui te väidate meile siin vastupidist, siis põhjendage ka, kuidas täpsemalt tavalised inimesed, kes teie tõttu peavad hakkama isegi toidu eest maksma kordi rohkem kui teistes Euroopa Liidu riikides, sellest kasu saavad.

Züleyxa Izmailova, palun!

Siin küsimuses oli absoluutselt kõik vale, alates sellest, et justkui ma poleks kuulanud Riigikohtu esimehe sõnavõttu, kuni kõikide muude süüdistusteni. Eelnõu seletuskiri vastab kõikidele teie küsimustele selle kohta, kuidas see eelnõu tarbijate olukorda ikkagi paremaks teeb.

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Kõigepealt aitäh, et te tulite siia suurde saali selle teise lugemise ettekandeks! Ma arvan, et see on väga oluline selle debati mõttes. Ja teine asi, mis ma tahaksin ära klaarida, on see, et ega ma väga täpselt aru ei saa, kust see sääsk sotsiaaldemokraate on hammustanud ja kus neil täpsemalt sügeleb. Aga ma tulen korra selle eelnõu menetlemise juurde. Kas ma saan õigesti aru, kui me võtame esimese ja teise lugemise vahepealse perioodi, kui tegelikult ministeerium tuli väga suure hulga muudatusettepanekutega välja, et põhiõiguste kaitse mõttes on rohkem pööratud rõhku füüsilistele isikutele ja vähem juriidilistele isikutele või koheldakse neid ikkagi seaduse mõttes võrdselt? Just nimelt see põhiõiguste riive.

Aitäh! Need 36 ettepanekut, mis Justiits- ja Digiministeerium töörühmade [töö] ja majanduskomisjoni arutelude tulemusena tegi, lähtuvad sellest väga põhjalikust tööst, mida Riigikogu majanduskomisjon tegi. Veel kord tänan kõiki osapooli, kes oma arvamusi esitasid ja nendes asjades kaasa mõtlesid, kaasa rääkisid. See nimekiri on tõesti äärmiselt pikk, peaaegu terve lehekülg. Esimene lehekülg teise lugemise seletuskirjast ju seda pikka loetelu kajastab. Mis puudutab teie küsimust põhiõiguste kohta, siis veel kord tulen tagasi selle juurde, mida ma oma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesin. Jah, enese mittesüüstamise privileegiga on olnud siin probleeme, on olnud erinevaid seisukohti ja eelnõu mõnevõrra tavatult jätab osa küsimusi siin kohtu lahendada, jätab selle avatumaks, kui see võib-olla tavapäraselt on. Kindlasti ei saa öelda seda, et see eelnõu riivab lubamatult põhiõigusi. Tavaliselt selline väide on väga lai, umbes [sama] nagu öelda, et see on demagoogiline, või [küsida], ma ei tea, kelle kasuks see tehtud on, või mis iganes. See eelnõu ja ka eelnõu muudatusettepanekud on tehtud parimate teadmiste alusel. Eelnõu muudatusettepanekud on eelnõus parandanud advokaadi kutseõigustest tulenevaid küsimusi, mis on ilmselgelt rahvusvahelisest õigusest tulenevad. Nii et see osa on kindlasti tehtud paremaks. Ja teine osa, mis on põhiõiguste vaates kindlasti tehtud paremaks, on just see ärisaladuse kaitse väljaspool seda, mida Konkurentsiamet menetleb. Ka need tähelepanekud on olnud igati asjakohased ja tõesti on muudatustena ja parandustena eelnõusse sisse viidud. Kõigile, kes on murelikud, et eelnõu on ühtpidi kaldu, ma ikkagi rõhutan üle, et valdavas osas need 36 ettepanekut tuginevad Konkurentsiameti enda muudatusettepanekutele. Neid on siin arvestatud ja need on kenasti leidnud üksmeelset toetust majanduskomisjonis ja on teise lugemise raames teie ees.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Konkurentsiamet muidugi tegi need ettepanekud, selleks et, ütleme, seda seaduse teksti, kas või selle olemasolevat sisu paremaks teha. Aga Konkurentsiamet on varem olnud ja minu teada ka praegu on samal seisukohal, et lihtne, selge ja läbipaistev menetlus oleks võinud olla haldusmenetlus. Väga õigesti märkisite, et tegelikult need trahvid … Kellegi eesmärk ei ole ju suurelt trahvida, vaid teha ettevõtjaga koostööd, et sellised rikkumised või moonutused saaks lihtsalt likvideeritud. Minu küsimus on see. Esialgse eelnõu kohta justiitsministri ministeeriumi ametnikud ütlesid, et selle kohta küsiti Euroopa Komisjonilt esialgset kooskõlastust, kas see vastab direktiivile. Aga mitu korda on komisjonis küsitud, kas teie ei ole sellist esialgset arvamust sealt küsinud, ja ametnikud tõesti ütlevad, et selle eelnõu kohta seda küsitud ei ole.

Siin oli kaks küsimust. Justiits- ja Digiministeerium on küsinud ka selle eelnõu kohta esialgset arvamust, kuid see ei ole veel laekunud. Sellist esialgse arvamuse esitamise kohustust Euroopa Komisjonil ei ole ja nad tegelikult ametlikult seda ka kunagi ei anna. Nüüd teiseks, ma rõhutan siiski üle – võib-olla see vastab mitmele eelnevale küsimusele eelnõu võimaliku kallutatuse kohta –, et kaks Konkurentsiameti eelmist juhti on väga selgelt toetanud seda eelnõu, seda väärteomenetlusepõhist eelnõu, on väga selgelt välja toonud selle eelnõu plussid ja olnud seisukohal, et see eelnõu on parem kui haldustrahvidepõhine eelnõu. Nii et siin rääkida mingist Konkurentsiameti üldisest vastuseisust kindlasti ei ole õige. Praegune Konkurentsiameti juht on kinnitanud, et selle eelnõu alusel saavad nad igati tõhusalt konkurentsiolukorda Eestis kaitsta. Ja tänan siinkohal Konkurentsiameti juhti, kes on tõesti eelnõu menetlemise käigus kogu aeg kaasa mõelnud ja teinud siia terve rea ettepanekuid, mida me oleme toetanud.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mina arvan ka, et on väga tore, et te olete siin teisel lugemisel. Ühtlasi on see ka üllatav, sest tavaliselt ministrid ei käi. Ju siis see huvi selle seaduse vastu on väga suur. Ei tea, kas see on hea või halb, eks ajalugu näitab. Minu küsimus teile puudutab ikka seda. Seletage nüüd ära, ma ei saa sellest aru, kuidas siis Eesti majandusel paremini läheb. Siin üks kriitika selle kohta oli see – ja see on fakt –, et kui kõik haldusmenetluse, kriminaalmenetluse etapid ära teha, kuus etappi, siis võib juhtuda, et see [protsess] läheb nii pikaks, et need juhtumid aeguvad. Ja kui see väga pikaks läheb, siis teatud asju pole mõistlik isegi alustada või poole pealt edasi minna või [pole mõtet] riigil või Konkurentsiametil [kohtusse] kaevata. Kuidas see siis Eesti konkurentsikeskkonda aitab ja kuidas see majandusele kasulik on? Ja kuidas see väikseid ettevõtteid aitab, sest tegelikult on see ju suurte huvides?

Aitäh! No kõigepealt ma pean nüüd jälle ümberlükkamisega alustama. Esiteks tuletan tagasihoidlikult meelde, et kuni 2003. aastani, kui praegune Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus vastu võeti, käisid ministrid sageli teisel lugemisel ette kandmas. Eriti 90-ndate alguses oli see pigem reegel kui erand. Ja praegu kehtiva Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse alusel on nii, et kui Riigikogu komisjon otsustab, et eelnõu algataja kutsutakse saali, siis eelnõu algataja tuleb. Kui teie olete sellest aru saanud niimoodi, et mina hirmsasti tahtsin siia praegu tulla, siis te olete täiesti valesti aru saanud, sest sellist võimalust tahtmise järgi siia tulla ei ole. Ainukene võimalus saali tulla on siis, kui komisjon seda käsib. Ja loomulikult täitevvõimu esindaja kuulab oma ülemuste sõna, Riigikogu sõna ja tuleb siia kohale. Tõesti, kolmandat korda selle seaduse kehtimise ajal on minister [eelnõuga] saalis. Süüdistada, et see on nagu ministri mingi erihuvi, kindlasti ei ole õige, ka kahe eelneva ministri puhul, kes siin saalis on käinud. Sellise konstruktsiooni ehitamine kehtiva seaduse peale ei ole ühemõtteliselt õige. Ma loodan, et see sai nüüd ümber lükatud. Nüüd, mis puudutab seda, kuidas on konkurents Eestis paremini tagatud. Konkurents on Eestis paremini tagatud vastavalt Euroopa Liidu arusaamadele. Veel kord rõhutan, et see direktiivi ülevõtmine on Eestis tehtud ka pisut üle kullates. Me oleme siia lisanud asju, selleks et see oleks veel tõhusam, kui Euroopa Liit ette näeb. Ja see on tagatud niimoodi, et Konkurentsiamet saaks kasutada omal valikul kõige kiiremaid tööriistu. Kõige kiiremaks tööriistaks on Euroopa Liit pidanud, peame ka meie ja oleme pidanud seda ka direktiivi ettevalmistamise ajal kõik ühiselt, seda, et ettevõte muudab võimalikult kiiresti konkurentsi rikkuvat olukorda ehk et ettevõte muudab oma praktikat, oma käitumist ja teeb muudatused tarbijate kasuks. See on kõige kiirem viis tarbijate aitamiseks. Juhul kui ettevõte ei nõustu seda tegema ja alustatakse karistuslikku menetlust, siis ka selles karistuslikus menetluses on valitud kõige kiirem viis karistuseni jõudmiseks. Ühtlasi on eelnõu üles ehitatud niimoodi, et üks ei sega teist ehk et Konkurentsiametil on täispakett, et valida kõige kiirem viis tarbijatele soodsa olukorra saavutamiseks. Aegumistähtajad. Te muretsesite selle üle, et äkki läheb liiga kaua. Aegumistähtajad on viidud maksimumini, need vastavad teise astme kuriteo aegumistähtaegadele. Ükski menetlus pole kaugeltki nii pikk olnud, kui on siin praegu need aegumistähtajad. Nii et kõik turvameetmed tarbijate huvide kaitseks on kasutusele võetud. Kõik turvameetmed!

Head kolleegid, ma vaid repliigina [ütlen], et mina näen seda igati positiivsena, kui minister on valmis osalema ka teisel lugemisel. See kindlasti ei tee olukorda halvemaks. Minu veendumus on see, et minister peaks olema ja valdavalt ka on kõige enam kursis selle teemaga. Siin ei jää kõrvale ka komisjoni esimehe ettekanne. Nii et veel kord, meie kollane raamat seda võimaldab ja see on igati asjakohane. Ma küll loodan, et ma ei tee Marekile liiga, võib-olla Marek on veel paremini informeeritud kui minister Pakosta. Aga printsiibis, ma arvan, see niimoodi on, kuna ministritel on see ikkagi igapäevane töö. Lauri Läänemets, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma saan aru, et te osaliselt vastasite siin tulenevalt minu küsimusest. Lihtsalt [ütlen], et õigesti aru saadaks, et ma alguses kiitsin ministrit. Aga muidugi see huvi, mis põhjusel, mis siin veel taga on, see on kontekstist [tulenev]. Loomulikult Marek Reinaas ei pruugi olla nii palju asjadega kursis kui Liisa Pakosta, kes nende asjadega on kokku puutunud. Tõesti, ma alguses siiralt tunnustasin, aga muidugi oli mul mure ärihuvide pärast, mida siin esindatakse.

Veel kord [ütlen], et Marekile liiga ei teeks, et ei saa üldse välistada, et Marek on veel paremini sellega kursis, aga printsiibis … (Saalis räägitakse.) Veel kord, ma arvan, et see on igati õiglane. Ka mina oma repliiki öeldes ei andnud hinnangut seisukohtade suhtes, mis siin on kõlanud, see oli pigem formaalne kinnitus. Aga lähme edasi. Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Ma loodan muidugi, et te vastate ausalt mu järgmisele küsimusele, aga lootus selleks on väga väike. Sellegipoolest, kuidas kavatseb justiitsministeerium tagada seda, et konkurentsiseadus oleks tõhus ja ajakohane instrument suurte turuosaliste mõju piiramisel, selleks et kaitsta väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid, tarbijaid ning Eesti ettevõtluskeskkonna jätkusuutlikkust? Kas on kavas analüüsida, kuidas muuta seaduse rakendamise praktikat nii, et saaksime tõhusamalt ennetada ja ohjata turgu moonutavaid kokkuleppeid ning struktuurseid konkurentsirikkumisi?

Aitäh! Ma kõigepealt ka omalt poolt tänan kõiki heade sõnade eest. Kinnitan veel kord üle, et ma ei esinda siin ärihuve. Me võtame üle Euroopa Liidu õigust, seda isegi üle kullates. Vastus hea Riigikogu liikme küsimusele. Täiesti ausalt. Nii nagu seadus ja hea õigusloome tava ette näevad, tuleks igale õigusaktile teha umbes kolme kuni viie aasta möödudes järelhindamine, kuidas selle õigusakti rakendamine on läinud, kas midagi tuleks muuta, kas midagi tuleks parandada. Ma olen kindel, et Justiits- ja Digiministeerium sellise järelhindamise ka selle eelnõu seaduseks vormumise järel teeb. See on täiesti tavapärane praktika. Mis puudutab seda laiemat küsimust, kuidas me kavatseme tagada õiglast konkurentsiolukorda Eestis, siis loomulikult, kui on kellelgi tähelepanekuid … Veel kordan, esimene asi, palun pöörduge Konkurentsiameti poole, kui teil on kahtlus, et kuskil rikutakse konkurentsiõigust, kui kuskil on mindud seadusega vastuollu. Konkurentsiamet kurdab, et ta saab aastas ainult paar sellist pöördumist. Minu üleskutse, veel kordan, on see, et inimesed, kes märkavad, et kuskil konkurentsiõigust on rikutud, palun tehke tingimata pöördumine Konkurentsiameti poole. Ainult nii saab Konkurentsiamet tõhusalt oma ülesandeid täita. Konkurentsiamet tegutseb sõltumatult, otsustab ise täiel määral oma analüüside, otsuste, menetluse algatamise, menetluse läbiviimise ja kõige muu sellise üle. Aga selleks, et nad saaksid seda tõhusamalt teha, oleks kõige suurem ja kõige kiirem abi Konkurentsiametile sellest, kui tehtaks võimalike rikkumiste kahtluse puhul neile teavitus.

Raili Rand, palun!

Istungi juhataja! Hea minister! Hiljuti saime teada, et Konkurentsiamet vähendas oma võimekust just nimelt kartellikokkulepete uurimise üksuse menetlejate hulgas, koondas kartellikokkulepete uurimise menetlejaid. Selle kohta ma tahakski veidi taustainfot. Kas tegemist oli teiepoolse survega valitsuse kärpeülesande täitmiseks? Mis tingis selle muudatuse? Mis käimasolevatest menetlustest ametis edasi saab? Küsimuse teine pool on see, kuidas antud eelnõu mõjutab Konkurentsiameti võimekust ja ressursivajadust.

Aitäh! Nagu ma eelmisele küsimusele vastates juba ütlesin, tegutseb Konkurentsiamet sõltumatult. See on üleeuroopaline põhimõte, et poliitikud ei juhi Konkurentsiameti valikuid, keda nad koondavad, keda nad ei koonda. Ma olen varem ka avalikult öelnud, et minu jaoks oli selline Konkurentsiameti otsus küsimusi tekitav. Ma ise ei oleks niimoodi teinud. Miks koondas Konkurentsiamet just nimelt menetlejaid, aga ei koondanud näiteks ürituste juhti või ei koondanud näiteks, ma ei tea, PR-inimest? Mul ei ole midagi nende kahe inimese vastu, aga lihtsalt kui ma vaatan Konkurentsiameti koosseisu, siis veel kord [ütlen, et] mina isiklikult oleksin juhina teinud teistsuguseid otsuseid. Aga Konkurentsiamet tegutseb sõltumatult, Konkurentsiameti juhil on täisvolitused oma meeskonda koostada nii, nagu tema seda õigeks peab. Miks ta just nii valis, seda eriti olukorras, kus oli teada, et kriminaalmenetlused lõpevad, juba 11. detsembrist 2018. aastal, seda peab Konkurentsiamet ise täiendavalt selgitama. Minu isiklik arvamus on, et mina ei oleks menetlejaid koondanud. Aga veel kord, ameti juht vastutab ameti juhtimise eest ja teeb oma otsustused ise.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Väga austatud minister! Minu jaoks on äärmiselt muret tekitav teie lähenemine, et te nagu ütlete ainult, et keegi soovib siin, et saaks lihtsalt Eesti riigis karistada. Kindlasti mitte. Täna on oluline see, et Eestis konkurentsireeglid toimiksid ning tarbijate jaoks hinnad oleksid ikka madalad. Selle eest me seisame. Aga minu küsimus on see. Kuidagi lihtsustatult on nüüd välja toodud, et kui me teeksime seda haldusmenetluse kaudu, siis haldustrahv ei olegi kohtus vaidlustatav, nagu sinna see lõpeks, et kedagi lihtsalt karistatakse ja pärast seda ei saa vaidlustada. Seda saab ju samamoodi vaidlustada. Miks te selle järgmise osa ära unustate?

Aitäh selle küsimuse eest! Ei, kindlasti ei unusta ära. Veel kord, kõiki seniseid haldustrahve on Eestis üle võetud väärteomenetluse korras. Eesti õiguskorda üldiselt iseloomustab see, et halduskohus kaitseb inimest riigi ülemvõimu eest, riigi ülemäärase võimutarvituse eest. Maakohus on see, kes tegeleb trahvidega. Maakohtul on pikk kohtupraktika, mistõttu on menetlused kiired, õigusselged, tulemused arusaadavad, keegi ei pea midagi uut leiutama. Sellest ei tohi kindlasti välja lugeda, et mul oleks mingeid kõhklusi või kahtlusi selles osas, kas halduskohus saab hakkama trahvide menetlusega. Absoluutselt saaks, selles ei ole mingisugust kõhklust ega kahtlust. Meil on suurepärased halduskohtunikud ja suurepärased maakohtunikud. Lihtsalt kogu senine kohtupraktika on olnud maakohtus. Meil on pikk kohtupraktika all ja see annab kõikides riikides, mitte ainult Eestis õiguskindlamad tulemused. Kohtunikel on tulnud väga palju sarnaseid asju juba lahendada, mistõttu nad suudavad teha otsuseid kiiremini. Praktika on välja kujunenud. Riik on õigusselgem, kohtuotsused on paremini ette ennustatavad, mis kõik on ju hea õigusriigi tunnused.

Ester Karuse, palun!

Aitäh! Siin ennist oli juttu kärbetest. Võib-olla saaksite minna pisut konkreetsemaks ja tutvustada meile kui Riigikogu liikmetele, kui suur see kärpeülesanne oli, kui me räägime Konkurentsiametist ja kui me räägime sellest aastast ja ka järgnevatest aastatest. Ma usun, et see oleks tegelikult oluline teadmine praegu siin.

Aitäh! See, et meil on riigieelarvega olukord pingeline, ei tule mitte ühelegi Eesti inimesele üllatusena. Ka see, et avaliku sektori lõputu laienemise asemel tuleb mõistlikul määral koomale tõmmata, leides sealjuures ka täiendavaid ressursse riigi turvalisuse tõstmiseks, meie julgeoleku parandamiseks. Vaatasin, et just täna oli järjekordne uudis sellest, kuidas vist Saksa luurejuht tõi välja, et kõik Euroopa riigid peavad väga tõsiselt suhtuma võimalikku Venemaa ründesse Eesti vastu. Ja selleks tuleb valmistuda. See, et me riigieelarves pöörame tähelepanu riigikaitsele, et me tõstame riigikaitselisi kulutusi, tähendab seda, et me peame muudes valdkondades pisut kokku tõmbama. Minu üleskutse kõikides valdkondades on olnud see, et kokkutõmbamine ei oleks inimeste arvelt, et me vähendaksime remontide [arvu], et me vähendaksime ruutmeetreid, et me vähendaksime selliseid kulusid, mille puhul kahju inimestele oleks võimalikult väike või olematu, et me kasutaksime rohkem digitaalseid vahendeid, meie kui väga tubli digiriik. Ma olen teinud ka ettepaneku, et Rahandusministeeriumis oleks digikulud ja personalikulud ühel real, et oleks paremini näha, kuidas digitaalsete vahendite kasutamine võimaldab tegelikult muid kulusid kokku hoida. Sarnase tee on valinud näiteks Taani, kes on maailma digiriik number üks. Ja nagu on näha koalitsioonileppest, on see suund selgelt võetud. Ehk meie eesmärk on tagada kõige paremad teenused Eesti inimestele, sealhulgas kõige tõhusam võimalik konkurentsijärelevalve ja konkurentsirikkumiste menetlemine, ja tagada seda nii, et võimalikud kokkuhoiukohad on need, mis teenuse kvaliteeti ei halvenda, vaid vastupidi, tegelikult parandavad, näiteks digivahendite [kasutamine].

Anti Allas, palun!

Hea eesistuja! Väga austatud minister! Kas siis enamus Euroopa riike, kes kasutavad haldusmenetlust, soovivad oma [menetlus]osalisi võimalikult lihtsalt karistada? Mis nende taust on? Palun selgitage, miks nad teevad seda.

Aitäh! Sellele küsimusele ma vastasin juba alguses. Kordan sama vastust. Erinevates riikides on erinevaid menetlusliike. Need menetlusliigid on ka erinevalt sisustatud. Iga riik on valinud igaks lahenduseks enda riigile sobiva korra. Sellist väärteomenetlust, nagu Eestis on, paljudes riikides näiteks üldse ei olegi.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Esmalt ma tänan. Vastused on tegelikult väga põhjalikud ja pikad. Minul on selline küsimus, mis võib-olla nõuab natuke pikemat vastamist. Miks ikkagi ei võiks jääda ainult haldusmenetlus või kriminaalmenetlus? Ma ei tea, kas seda on võimalik kuidagi lühidalt edasi anda. Miks me ei saa ainult ühe lahendusega edasi minna?

Aitäh! Konkurentsiametile on antud kaks tööriista. Üks tööriist on see, et ta saab panna ettevõtetele kohustusi, muuta tarbija jaoks olukord soodsamaks. Seda ta teeb haldusmenetluse käigus. Ja see tähendab seda, et see ettevõte ei pruugi tingimata veel milleski üldse süüdi ollagi. Ettevõtja ja Konkurentsiamet vaatavad koos olukorda ja jõuavad järeldusele, et tõepoolest, tarbija jaoks saaks olukorda parandada, ja nad lepivad kokku, et ettevõte niimoodi teeb. Sellisel puhul ei tähenda see üldse seda, et ettevõtja oleks milleski süüdi. Võib olla täiesti selline olukord, et ettevõte pole sellist võimalust märganud või et Konkurentsiamet oma analüüsiga pakub välja mingi täiesti uue lahenduse, mis ka ettevõtjale sobib, ja ühiselt tehaksegi olukord tarbija jaoks paremaks. See ei ole karistuslik menetlus ehk et seda menetlust ei ole mõtet teha nagu karistamist. Seda on mõtet teha riigi ja ettevõtjate heas tõhusas koostöös. Ja see on ka üks direktiivi kõige peamisi eesmärke tegelikult, et seda koostööd veel edendada ja pakkuda konkurentsiametitele veel tööriistu, kuidas võimalikult hästi tagada tarbijate õigusi. Kui nüüd aga ettevõte siiski keeldub tarbija olukorra parandamisest või on ettevõtja teinud sellise raskusastmega rikkumisi, et Konkurentsiamet otsustab, et siin küll muud ei saa olla, kui ikka tuleb karistamisele minna, juba kas või selleks, et edaspidi ka teisi ettevõtjaid heidutada selliste rikkumiste eest, siis ettevõte läheb sinna potti, kus teda võib ähvardada karistamine. Ja trahviga karistamine, trahvimine, heidutava trahviga karistamine võib-olla 10% globaalsest käibest. See võib olla hiigelsuur trahv, mis tegelikult ikkagi Eesti oludes, nagu on öelnud üks eelmine Konkurentsiameti juht, lõpetab ettevõtte tegevuse, inimesed kaotavad töö ja ettevõte kaob turult. Sellise karistuse puhul ongi menetlus teistsugune ja sellist karistust määrab kohus. Sellepärast on need kaks menetlust erinevad. Ja veel kord, eelnõu näeb selgelt ette selle, et mõlemat võib teha korraga. Võib olla niimoodi, et on üks ja sama ettevõte ja see ettevõte ühte asja parandab, aga teises [menetluses] on üleval tema trahvimine. Ka nii võib olla.

Tiit Maran, palun!

Aitäh! See on hästi huvitav diskussioon siin. Selle diskussiooni käigus teil oli üks selline huvitav väide, et seda seadust pole tehtud mitte kellegi, mitte ühegi ettevõtja huvides. Ma arvan, et te olete lihtsalt natuke eksinud sõnastuses, sest see seadus sellisel kujul peaks olema väga paljude huvides ja väga väheste monopoolsete huvide vastu. Mäletan, et te varasemates sõnavõttudes olete ütelnud kogu aeg, et hästi oluline on vaadata, et kedagi põhjuseta ei karistata. Sada protsenti nõus! Aga samal ajal on väga oluline, et kogu see protsess, mis toimub, oleks võimalikult kiire, et see ei jääks pidama lõpututesse kohtuaruteludesse, eriti siis, kui see on mitmejärguline. Ja siit võib [moodustada] sellise küsimuse. Kas teile ei tundu, et see mitmejärguline arutelu viib lõpuks meid olukorda, kus nende puhul, kes võiksid olla monopoolses seisundis, me ei olegi suutelised jõudma välja [tulemuseni], sest kõik takerdub mingitesse lõpututesse kohtu aruteludesse?

Aitäh! Kõigepealt, selles osas ma täiesti nõustun teiega, et kõik ettevõtted Eestis väärivad õiglast konkurentsiolukorda, nii nagu kõik tarbijad väärivad õiglast konkurentsiolukorda. Kõik Konkurentsiameti menetlused on nende kodulehel jälgitavad. Sealt te näete seda, et nad on tervel real juhtudel menetlenud ka väikeettevõtteid, väikeseid ettevõtteid. Seal oli näiteks – mulle nüüd peast ei tule kõik näited meelde – mingisugune hobuse registreerimise tasu kuskil küsimuse all. Veel kord kordan üle, et siin on valitud kõige kiirem võimalik menetlusliik ja menetluste kombinatsioon. Üks ei sega teist. Halduskorras karistamine on oluliselt aeganõudvam. Halduskohtus on menetlusaeg kolm korda pikem kui väärteoasja arutamine kolmes kohtuastmes. Ja päris kindlasti tasub veel kord üle rõhutada, et see eelnõukohane menetlus ei sea järelevalvet ega karistamist üksteisest sõltuma. Mõlemad protsessid saavad edasi minna isegi siis, kui teine mingil põhjusel peaks kauem aega võtma. Nii et siin on kõikide meetoditega tagatud kõige kiirem võimalik menetlus kõikides asjades.

Head kolleegid, natukene tavapäratu, ent küsin, kas on veel küsijaid peale Lauri Läänemetsa, kes sooviksid küsida ministri käest. Kuna ministri osalemine on meile siiski lisavõimalus, siis kui on küsimusi jäänud ainult üks, ma tõepoolest rikuksin mõnevõrra kodukorda ja oleksin valmis selle võtma, selleks et vähemalt ministril oleks [homme] võimalus teiste asjadega toimetada. Kuulan Lauri Läänemetsa küsimust istungi juhatajale.

Vabandust, istungi juhataja! Kuna algas komisjon ja ma pean tõesti minema komisjoni, sest üks sotsiaaldemokraatide eelnõu tuleb seal just päevakorda, siis ma pean selle küsimuse kahjuks homme küsima.

Selge, tänan! Aitäh teile, head kolleegid! Tänane istung on lõppenud.