Arupärimine vaesuse leviku kohta Eestis (nr 757)

Oleme jõudnud teise päevakorrapunktini. Riigikogu liikmete Riina Solmani, Andres Metsoja, Priit Sibula, Helir-Valdor Seedri ja Tõnis Lukase 23. aprillil 2025. aastal esitatud arupärimine vaesuse leviku kohta Eestis. Arupärimine on numbriga 757. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Riina Solmani.

Aitäh teile, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud peaminister! Austatud kolleegid siin saalis ja oma telekate taga ning muud inimesed, kes te meid jälgite! Olen aprillikuus teinud koos oma fraktsioonikaaslastega arupärimise peaministrile, kuna ajakirjandus, aga ka meie teised institutsioonid riigis kajastavad süngeid tulevikuprognoose, mille järgi neljandik Eesti inimesi vaesub ja enim saavad pihta just noored pered. Eesti riigil on olemas peidetud pool, mis jääb väljastpoolt tulnud külalistele nägemata. See on vaesus ja ääremaastumine. Selline olukord on nii meie saartel kui ka Eestimaa teistes otsades: Võrus, Valgas, Põlvamaal. Ja kõige hullem seis on Eestimaa kolmandas nurgas Ida-Virumaal, kus rohkem kui kolmandik elanikkonnast elab suhtelises vaesuses. Kõik need piirkonnad on läbisõitjate jaoks ilusad paigad toredate puhkamisvõimaluste ja korda tehtud linnaväljakutega, kuid oma vaesusnäitajatega jäävad need piirkonnad suurematele tõmbekeskustele – Tallinnale, Tartule, Harju- ja Tartumaale – kõvasti alla. Mina olen pärinud peaministrilt aru, mida ta teeb selleks, et ääremaadel ja mujal maapiirkondades inimeste toimetulekut parandada. Nimelt on just peaministri erakond, Reformierakond, nimetanud madalapalgaliste tulumaksusoodustuste süsteemi jutumärkides maksuküüruks ja ta on väga vapralt asunud seda väljamõeldud maksuküüru kangelaslikult kaotama, tekitades sellega iga-aastaselt riigieelarvesse kahju üle 500 miljoni euro, mida tegelikult saaks rakendada just nimelt inimeste toimetuleku toetamiseks. Reformierakond ja peaminister said sellest ka ise aru ja nad lükkasid selle niinimetatud maksuküüru kaotamise aasta võrra edasi. Meie ei saa siiamaani aru, miks peaministri erakond sellest kümne küünega kinni hoiab, kuigi tegelikult toetas see niinimetatud lineaarne maksuvabastus just [palgatabeli] madalama otsa inimesi, kes saavad vähem sissetulekuid. Ülemine ots teenib kuni 8000 eurot ja sinna küll raha tagasi vaja anda ei ole. Räägitakse ka sellest, et õpetajad ja veidi kõrgemat palka teenivad inimesed saavad selle niinimetatud maksuküüru kaotamisest kuus 100 eurot või veidi enam raha tagasi. Samas võtab maksutõusukaskaad, maksufestival järgmise kuue kuu jooksul inimeste taskutest aastas miljardi lisaks. Ehk siis 100 antakse, 300 võetakse, ja nii edasi. Aga 2015. aastal seadis Ühinenud Rahvaste Organisatsioon eesmärgi: kaotada kõikjal vaesus ning tagada väärikus ja hea elukvaliteet kõigile. Selle eesmärgi saavutamise tähtaeg aasta 2030 on seatud ka Eesti riigile ja meie oleme selle nimel nüüd 10 aastat tööd teinud. Viis aastat on veel jäänud. Selle sihini jõudmiseks on Eestis koostatud tegevuskava ja püstitatud mõõdetavad indikaatorid, mille saavutamist hindab Riigikantselei koos Statistikaametiga. Seal ülearu positiivseid tulemusi vaesuse kaotamisel ei ole. Tahaks teada, kuidas edeneb Eestil vaesuse kaotamine ja hea elukvaliteedi tagamine kõigile vastavalt seatud eesmärgile ja kuidas peaminister ise hindab Eesti olukorda ja Eesti-poolse tegevuskava [täitmist] mõõdetavate indikaatorite alusel, mille saavutamist ta koos Riigikantselei ja Statistikaametiga jälgib. Kuna vaesus on jätkuv probleem Eesti ääremaadel, siis mind väga huvitab, kuidas kavatseb peaministri juhitav valitsus vaesuse küsimust lahendada, milliste meetmetega ennetada elanikkonna sattumist suhtelisse vaesusesse. Meid ootab ju ees maksutõus ja majandusnäitajad ei näita olulist tõusu, majanduse taastumise märke. Elukallidus on endiselt kõrge ja inflatsioon viib esmatarbekaupade hinnad inimestel eest ära. Inimeste toimetulek on kõige toimunu tõttu halvenenud. Mind väga huvitab, milles näeb peaminister lahendust inimeste toimetuleku parandamisel. Siinkohal ma lõpetan ja tänan kuulamast. Aitäh!

Tänan teid! Ja nüüd ongi suur au paluda Riigikogu kõnetooli auväärt peaminister vastama teie küsimustele.

Austatud juhataja! Austatud arupärija! Austatud Riigikogu liikmed! Mõned märkused siia algusesse ja siis kohe loen ette arupärimise küsimused nagu ikka ja seejärel annan vastused. Siis on mugavam jälgida. Mulle läks väga südamesse see esitus. Kõigepealt "väljamõeldud maksuküür". Oleme siiski ausad, et see maksuküür ehk astmeline tulumaks on välja mõeldud Isamaa, Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide ühises loomingus. Riina Solman ütles, et selle kaotamise kahju riigieelarvele on 500 miljonit. Väga õigesti olete aru saanud või oled õigesti aru saanud, hea Riina. See tegelikult tähendabki, et inimestel jääb 500 miljonit rohkem raha kätte. Tõepoolest, nii ongi! Ja see tähendab seda, et inimesed tulevad oma asjadega paremini toime. Sellest ma räägin ka pikemalt. Eraldi läks mulle südamesse mõte, et õpetajad ja teised kõrgepalgalised võidavad. Jah, võidavadki. Aga noh, nimetada politseinikke, õpetajaid ja päästjaid kõrgepalgalisteks – jäägu see sinu südametunnistusele. Ja faktina muidugi maksukoormus langeb, ehk jõuan sellestki rääkida. Aga võtame nüüd järjekorras küsimused. Kõigepealt esimene küsimus: "Kuidas edeneb Eestil vaesuse kaotamine ja hea elukvaliteedi tagamine kõigile? Kuidas hindate olukorda Eesti poolse tegevuskava ja mõõdetavate indikaatorite seisukohalt, mille saavutamist jälgib Riigikantselei koos Statistikaametiga?" Vastus. Suhteline vaesus on kõige suurem üle 65-aastaste üksi elavate inimeste seas. Samuti on vaesusrisk kõrgem üksikvanemaga leibkondades. Hea meel on tõdeda, et suhtelise vaesuse määr üksikvanemaga perede hulgas oli 2023. aastal 30,3%. Võrdluseks: Isamaa, EKRE ja Keskerakonna valitsemisajal 2020. aastal oli vastav määr 36,6%. Samuti on vähenenud vähemalt kolme lapsega paari suhtelise vaesuse määr. 2023. aastal oli see 12,5%, 2019. aastal 16,8%. Valitsus jätkab poliitikat, mille kohaselt pensione ei vähendata ja pensionite indekseerimine jätkub. Tulevikus jääb vanaduspensioniealiste puhul tulumaksuvaba määr samuti kõrgemaks ehk 776 eurot kuus. Tänu sellele poliitikale tõuseb keskmise netovanaduspensioni suhe keskmisesse netopalka 2025. aastal ligi 50%-ni, mis on kõigi aegade kõrgeim tase. Ka on pension kasvanud oluliselt kiiremini kui hinnad. Keskmine vanaduspension kasvas esimeses kvartalis 10,6%, inflatsioon esimeses kvartalis oli 4,5%. Teine küsimus: "Kuidas kavatseb Teie juhitav valitsus vaesuse küsimust lahendada? Milliste meetmetega ennetate elanikkonna sattumist suhtelise vaesuse piiridesse, kui valitsus on tõstnud makse, aga majandusnäitajad ei taastu, elukallidus tõuseb ja inflatsioon viib ka esmatarbekaupade hinnad inimestel eest ära? Inimeste toimetulek on juba kõigest sellest halvenenud. Milles näete lahendust inimeste toimetuleku parandamiseks?" Vastus. Heaolu saab saavutada vaid sissetulekute kasvuga. Valitsus astub otsustavaid samme jätkuvaks majanduskasvuks, alandades maksukoormust ja vähendades bürokraatiat. Loome keskkonna moodsa tööstuse kasvuks. Taastame lihtsa ühetaolise tulumaksu, kehtestame maksuvaba miinimumi 700 eurot kõigile. Kaotame siin juba mainitud Isamaa ja Keskerakonna loodud astmelise tulumaksu ehk kõrgema maksumäära 34,5% palgavahemikus 1200–2100 eurot. Kõrgem maksumäär puudutab pea 250 000 tööealist inimest. [Kõrgema] maksuvaba määra kehtestamisega võidab keskmise palga teenija võrreldes 2025. aastaga 125 eurot kuus ehk 1500 eurot aastas. Kaotame ka praegu kehtiva esimesest eurost tulu maksustamise. Sellest võidavad just väiksema sissetulekuga inimesed, nemad oleksid seda kõige rohkem kandnud. Kõigile inimestele, nagu juba mainitud, tõuseb tulumaksuvaba määr 700 euroni, pensionäridele jääb see kõrgemaks: 776 eurot. Tühistame ka ettevõtte 2%-lise kasumimaksu, rohkem raha jääb investeeringuteks. Kolmas: "Eesti riigil on ka peidetud pool, mis jääb väljastpoolt tulnud turistidele nägemata – vaesus ja ääremaastumine. Selline olukord on saartel, kui Eestimaa teises otsas – Võru-, Valga- ja Põlva[maal]. Kõige hullem seis on Eestimaa kolmandas nurgas – Ida-Virumaal, kus rohkem kui kolmandik elanikkonnast elab suhtelises vaesuses. Kõik need piirkonnad on läbisõitjate jaoks ilusad paigad toredate puhkamisvõimaluste ja korda tehtud linnaväljakutega, kuid vaesusnäitajate poolest jäävad need piirkonnad suurematele tõmbekeskustele Tallinnale, Tartule, Harju‑ ja Tartumaale kõvasti alla. Mida teete selleks, et ääremaadel ja maapiirkondades inimeste toimetulekut parandada?" Vastus. Hea meel on tõdeda, et regionaalne ebavõrdsus väheneb, kuigi aeglaselt. Kui Harjumaa sissetulekud 2025. aasta esimeses kvartalis kasvasid 5,8%, siis näiteks Ida-Virus 6,9%, Jõgevamaal 6,8%, Valgamaal 6,7%, Saaremaal ja Läänemaal 6,4% ning Võrumaal 6,3%. Ehk siis Harjumaal kasvasid sissetulekud vähem kui mainitud maakondades. Valitsus jätkab regionaalarengut toetavat poliitikat. Näiteks suuname vähemalt 40% ettevõtlustoetustest väljapoole Tallinna, Tartut ja nende linnade lähivaldu. Samuti parandame maapiirkondades elavate inimeste ja ettevõtete juurdepääsu kapitalile. Selleks koostab Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium ettepanekud, kuidas parandada laenu- ja käendusinstrumentide tingimusi. Parema ühenduse tagamiseks regioonidega suurendame teedeehituse rahastust. Need uudised on praegu nii rahvusringhäälingus kui teistes portaalides. Pea 100 miljonit läheb täiendavalt teedesse, mis kindlasti on väga positiivne uudis. Neljas: Reformierakond nimetab madalapalgaliste tulumaksusoodustuste süsteemi "maksuküüruks" ja on asunud seda väljamõeldud "maksuküüru" nüüd kangelaslikult kaotama, tekitades sellega iga-aastaselt riigieelarvesse kahju üle viiesaja miljoni euro ulatuses. Reformierakond sai sellest ise ka aru ja lükkas nn "maksuküüru" kaotamise aasta võrra edasi. Mis takistab praegu Reformierakonnal loobuda nn "maksuküüru" kaotamisest, mille tulemusena oleks vabanev rahahulk juba järgmisel aastal üle 500 miljoni euro, mis aitaks muuseas väga oluliselt lahendada inimeste vaesusprobleeme? Miks Te tahate tekitada riigieelarvele üle 500 miljoni euro miinust juurde ja süvendada vaesust? Vastus. Maksuküüru kaotamisega ehk tulumaksuvaba miinimumi järsu tõusuga me alandame maksukoormust ja inimestele jääb rohkem raha kätte. Ühtse maksuvaba määra 700 euro kehtestamisega, maksuküüru kaotamisega võidab keskmise palga teenija igakuiselt 125 eurot ehk aastas 1500 eurot. Näiteks teie mainitud õpetajate töötasu alammäär on 1820 eurot. Õpetajad saavad juurde vähemalt 1058 eurot aastas. Tegevväelaste 2024. aasta töötasu keskmine määr oli 2574 eurot ja tegevväelased võidavad maksureformiga vähemalt 1420 eurot aastas. Ja sellepärast võidavad, et me viskame prügikasti Isamaa, Keskerakonna ja sotside ühiselt [loodud] astmelise tulumaksu. Nii jääb inimestele rohkem raha kätte. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka mõned küsimused. Alustab Peeter Ernits. Palun!

Hea juhataja! Auväärt peaminister! Kuulsin teie rõõmsat ülevaadet vastuseid andes. Sain ma nüüd õigesti aru, et vaatamata sellele, et enamik toidukraami ostetakse soodushinna[siltidega] ja kõik need muud probleemid – pikalt kestnud inflatsioon ja stagnatsioon –, võite kinnitada, et Eesti inimeste elu on teie valitsemise ajal paremaks läinud? Saate kinnitada seda meile?

Ma saan kinnitada seda, et need sammud, mis me astume, alandades maksukoormust, tähendavad seda, et inimestele jääb rohkem raha kätte. Ma saan kinnitada, et see raha, mille me kogume täiendavalt või võtame laenuna, läheb kaitseinvesteeringuteks, et Eesti oleks kindlalt kaitstud. Ma saan kinnitada seda, et väiksema ja keskmise palgaga inimestel läheb elu lihtsamaks. Lastega peredel tuleb kergendus automaksust, puudega inimestel samamoodi. Ja kogutud raha läheb ka teedesse. Ma arvan, jah, me teeme elu Eestis paremaks, ka ettevõtjatel. Kui te lähete valitsus.ee leheküljele, siis seal on väga mugav loend, kust saab vaadata, kus on kirjas kõik needsamad nõuded, mis me kaotame. Meil on praegu käimas, ma julgen arvata, Eesti ajaloo suurim bürokraatlike nõuete kaotamise programm. Need on asjad, mida me teeme riigi kaitsmise ja majanduse konkurentsivõime kasvatamise kõrval paljudes valdkondades. See loetelu on päris pikk. Nii et meie pingutus on suunatud sellele, et inimeste elu läheks paremaks.

Riina Solman, teie küsimus peaministrile.

Millal ma saaksin selle protseduurilise küsida?

Küsimus peaministrile, palun!

Selge, aitäh! Austatud peaminister! See teie jutt, et raha jääb rohkem kätte, elu läheb lihtsamaks, kõik läheb paremaks – no see ei vasta ju tõele. See on silmamoondus. 26 eri maksuliiki: käibemaksu tõus 24% juulis 2025, inimeste tulumaksu tõus 24% tasemele ehk samasugune tõus, juriidilise isiku tulumaksu tõus 24% tasemele 2026. aastal, ettevõtluskonto ja nii edasi ja nii edasi. Ei jää inimestele rohkem raha kätte. Kui te ütlete, et minu südametunnistusele jäägu [lause], et õpetajate ja politseinike palgad oleks justkui kõrgepalgaliste inimeste palgad, siis tõepoolest, kui te vaatate ääremaadele, siis seal need seda kindlasti ka on. Seal pole inimestel üldse tööd ja inimesed siserände korras lahkuvad juba aastaid-aastaid Tallinnasse ja Tallinnamaale ehk Harjumaale siia kuldse ringi valdadesse ja Tartusse, Tartumaale, sinna ümbrusesse. Elukallidus tõuseb ja mujal ei saa enam normaalseid töökohti. Kuidas te kommenteerite, et elu läheb paremaks? Rääkige palun tõtt.

Aitäh!

Aitäh! Nii, maksukoormuse numbritest kõigepealt, et oleks need numbrid olemas. Maksukoormus on sellel aastal 36,8%, järgmisel aastal 35,6% ja aastaks 2029 langeb ta umbes 35%-ni: 35,1% või 35%. Maksukoormuse langus tähendab seda, et nii majandusele kui ka inimestele jääb rohkem raha kätte. Mind isegi veidi üllatab mõningase poliitikakogemuse puhul, et Isamaa Erakond, mida te ju esindate, endiselt võitleb nii visalt astmelise tulumaksu säilimise eest, mis korjaks inimestelt 500 miljonit eurot rohkem ära. Ma ei tea, miks te selle eest nii innukalt võitlete. Ma ei saa sellest aru, tunnistan ausalt. Tegemist on ebaõnnestunud astmelise tulumaksu kehtestamisega. Kui te leiate Keskerakonnaga ja EKRE-ga ühisosa või sotsidega ühisosa astmelise tulumaksu pooldamisel, siis ilmselt sedagi oleks võimalik paremini teha, kui on see ebaõnnestunud maksuküür. Nii et igal juhul see kaob. Ma tean, ka sotsiaaldemokraatidel on olnud aeg-ajalt mõtteid, et selle kaotamist tuleks edasi lükata. Aga kõige suurem astmelise tulumaksu eest võitleja on Isamaa, kes ütleb, et maksuküüru ei tohi mitte mingil juhul kaotada, sest see toob riigieelarvele kahju 500 miljonit. Aga tuleb panna see teine pool juurde: seesama 500 miljonit jääb inimestele rohkem raha kätte, ja see on oluline.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Kui te vastasite hea kolleegi Peetri küsimusele, siis see pani küll kulmu kergitama, ja ma arvan, et mitte ainult mul, vaid kõikidel inimestel, kes parasjagu vaatavad ja kuulavad meid. Meil on nagu kõik hästi, tundub nagu ilus muinasjutt. Ma oleksin tegelikult väga õnnelik, kui see teie väljaöeldu vastakski tõele. Nüüd jõuame tagasi maksukoormuse juurde. Te ütlete, et maksukoormus meil langeb. Samas, 202[2.] aastal oli see 33,6%, 2023. aastal 34,2%, 2024. aastal 35% ja nii nagu te ütlesite, see aasta on see meil 36,8%. Rääkimata tarbimismaksudest. Ja tõsi on ka see, mis on statistikas välja toodud, et tegelikult inimeste toidukorv on [väiksem]. Ehk siis tulude vähenemise tõttu ostetakse vähem toitu ja see tegelikult mõjutab nii füüsilist kui ka vaimset tervist.

Aitäh!

Ma isegi ei saanud aru, mis see küsimus täpselt oli. Aga te ütlesite, et te oleks väga õnnelik, kui minu öeldu vastaks tõele. Needsamad programmid, näiteks bürokraatia vähendamine – valitsus.ee leheküljelt on kõik kergesti kontrollitav, see ei ole meile kummalegi üle jõu käiv ja me saame mõlemad järgi vaadata, kas see vastab tõele. Ja ma olen kindel, et ettevõtjad võivad kinnitada, et see töö käib päris hoolega, mina ütleksin, et isegi täiesti 1990-ndate mastaabis. Asjad liiguvad päris-päris kiiresti. Minu meelest see valitsus töötab päris hästi. Teiseks, maksukoormuse alanemine on fakt. Me võime rääkida erinevatest ajastutest ja erinevatest asjadest. Aga see, mida mina valitsuses saan kujundada, on see, mis tuleb: tulevik. Ja selles tulevikus maksukoormus alaneb, maksusüsteem läheb lihtsamaks. Kaotatakse ära seesama astmeline tulumaks, mille loomises ka Keskerakond on olnud osaline, aga mille eest täna võitleb Keskerakonnast rohkemgi Isamaa. Ma ütleks ausalt, et nad on asunud teie asemel astmelise tulumaksu eest võitlusesse. Eks te peate omavahel arutama, kumb on suurem astmelise tulumaksu pooldaja, kas teie või nemad. Ja fakt on see, et astmelise tulumaksu kaotamisel 2026. aastal jääb inimestele rohkem raha kätte. Meil on olemas maksukalkulaatorid, kust igaüks saab järgi vaadata. Ma möönan loomulikult ja olen seda korduvalt ka avalikult öelnud, et tulumaksu määr ja käibemaksumäär on kõrgemad, kui meile meeldiks. Aga kaitsekulud on samamoodi kõrgemad, kui meile meeldiks. Selle põhjus on ju sõda. Ja see tähendab seda, et järgmisel aastal on meie kaitsekulud pretsedenditult kõrged, üle 5% SKP-st aastas. Üle 5%, see on miljardeid raha. Selle täitmiseks me võtame laenu, üksiti maksudest ei piisa selleks, et järgmised põlvkonnad saaksid Eestis ennast hästi tunda. Sõja põhjus ja probleem on Putini [tekitatud], süü ei ole mitte Eesti poolel. Nii et see raha, mida me kogume, läheb oma riigi pidamiseks ja kaitsekulutuste kasvatamiseks. Eelarve ju kasvab vähem, kui [vajavad] kaitsekulutused ja sotsiaalkulud. Nii et jah, ma arvan, et me võime seda debatti siin veel korduvalt pidada. Ilmselt suvel peame seda debatti vähem ja sügisel siis jätkame. Aga ma ütleksin kenasti, et need faktid siiski, mis näitavad maksukoormuse vähenemist, on reaalsed. Ja see tähendab seda, et inimestele jääb rohkem raha kätte. Ja maksuküüru kaotamist meie edasi ei lükka. Ma saan aru, et Isamaa, sotsid ja Keskerakond võitlevad vastu, aga nii see on kokku lepitud, ära seadustatud ja nii juhtub.

Helmen Kütt, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te rääkisite põhjalikult ja pikalt sellest, kuidas õpetajad ja politsei- ja päästetöötajad võidavad maksuküüru kaotamisest, kuidas automaksu puhul tuleb laste eest lisavabastus. Aga on terve hulk inimesi, kellel aastas tuleb võitu võib-olla 12 eurot, võib-olla mitte sedagi. Ja on inimesed, kellel ei olegi võimalik olnud autot muretseda ja neil on lapsed. Mina räägin toimetulekutoetusest ja selle piirist. Küsimus ongi selle kohta, et sotsiaaldemokraadid esitasid lisaeelarve menetluses muutmisettepaneku toimetulekupiiri tõstmiseks. Viimase kahe aastaga on toiduainete hinnad kerkinud 40% ja väga palju on abi vajavaid peresid juurde tulnud. Kas teie meelest peaks toimetulekupiiri tõstma? See on tegelikult praegu hädavajalik, et lahendada need olukorrad, mis tulevad sügisel kütteperioodiga seoses.

Aitäh, hea küsija! Me seda vist eelmise nädala infotunnis omavahel arutasime. Ja sellel hetkel ma ju ütlesin, et julgeolekuga seotud lisaeelarve puhul, kus meil on muu hulgas meediavõimekuse tõstmine, vastuluurevõimekuse tõstmine, kriisivalmiduse tõstmine, arutelusse muid teemasid ei lisata. Vähemalt meie ettepanek selle [piiri tõstmine] ei ole. Aga RES-i ehk riigi eelarve[strateegia] arutelus, mis algab augustis, me kindlasti oleme nõus seda arutama ja peame vajalikuks seda arutada. Nagu te ka infotunnis [märkisite], Jürgen Ligigi, kes ei ole just maailma kõige lahkem rahandusminister, on öelnud, et selle järgi võiks olla vajadus. Nii et me kindlasti arutame seda augustis. See debatt oli meil just mõned päevad tagasi.

Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Teile ka väga tuntud investor ja ettevõtja Kristi Saare on öelnud sellise mõtte – ma ei tsiteeri, aga enam-vähem ütlen selle edasi –, et iga järgneva koalitsioonileppega on oluliselt rohkem pihta saanud väiksema sissetulekuga inimesed. Ta tõi näiteks päästjad ja poemüüjad. Ta on öelnud ka seda, et ta vaatab seda protsessi piinlikkuse ja häbitundega. Mis te arvate peaministrina, miks väga hästi hakkama saav inimene niimoodi mõtleb?

Aitäh! Fakt on siiski see, et sellesama maksuküüru kaotamisega, mis siin tundub debati peateema olevat, ehk tulumaksuvaba miinimumi tõstmisega võidavad just väiksema ja keskmise sissetulekuga inimesed. Nagu me tuvastasime: õpetajad ja nagu mainisite, poemüüjad ja politseinikud, aga ka paljud teised. See on pigem sedapidi. Ja sellesama esimesest eurost tulumaksu see valitsus tühistab. See sai sotsidega [kokku lepitud] ja seegi aitab väiksema sissetulekuga inimesi. See on meie koalitsioonileppes. Võib-olla hea kõneleja ei olnud kursis kõikide faktidega. Aga minul ei ole vähimatki selle vastu, kui inimene soovib ise ühiskonda rohkem rahaliselt panustada, selleks võimalusi on. See on temast väga liberaalne ja igati mõistlik, nii et ta saab seda kindlasti teha.

Aitäh! Kuulge, härra peaminister! Te ju teate väga hästi, et me kõik teame seda, et teie valetate. Kui me loeme kokku kõik need juba olnud maksutõusud, lõivud ja tasud, mis on tõusnud ja mis veel tõusevad, siis lihtne aritmeetika näitab, et maksukoormus mitte ei alane, nagu te väidate, vaid hoopistükkis on juba tõusnud ja tõuseb veelgi täiesti kolossaalsel määral. Sellele lisaks hinnad tõusevad, inflatsioon möllab, erinevad toetused vähenevad, meie inimeste ostuvõime väheneb. Ja teie väidate, et meie inimestel läheb ikkagi üha paremini. Kas teil piinlik ei ole?

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! See debatt oli päris kvaliteetne teie küsimuseni, ma ütlen viisakalt. Aga ma ei vasta samaga. Ma vastan viisakalt. Andmete kvaliteet on Rahandusministeeriumist, need näitavad maksukoormuse vähenemist. Seesama andmestik, mille ma enne lugesin Riina Solmanile vastates ette, kirjeldab seda, kuidas paljudes maakondades on tõusnud [keskmine] sissetulek kiiremini kui näiteks Harjumaal, kuidas pensionide asendusmäär on oluliselt kasvanud, nagu on kasvanud ka alampalk ja nii edasi. Need on kõik viisakad faktid, mille allikad on olemas. Proovige jah seda debatti faktidest lähtuvalt pidada, mitte inimesi, kuidas öelda, sildistada.

Suur tänu, härra peaminister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Hea kolleeg Riina Solman, küsimus istungi juhatajale. Riina Solman, palun!

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Ma juhin tähelepanu, et peaminister nimelt nimetas minu nime, kui ta ettekannet tegi. Ta isegi korduvalt ütles Riina Solman.

Aga need ei ole läbirääkimised, hea kolleeg.

Kuidas?

Need ei ole läbirääkimised praegu. (Räägivad samal ajal.)

Et siis ta võib [mu nime] nimetada ja ma ei saa vastata sellele, mis mulle tundub, et oli kohatu?

Vastusõnavõtu vormi praegu ette nähtud ei ole, see võimalus on läbirääkimistel olemas. Aitäh, head kolleegid! Avan läbirääkimised. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti probleem ei seisne selles, et me oleksime vaene riik ega suudaks tagada kõigile elanikele väärikat elatustaset. Meie probleem on prioriteetides. Eesti kulutab sotsiaalvajadustele 15% oma SKP-st, mis on kaks korda vähem kui Prantsusmaal, Austrias ja paljudes teistes Euroopa riikides. Inimene, kes elusaatuse tõttu peab sõltuma riigi abist, on määratud elama vaesuses. Samas kuulub Eesti riigivalitsemise kulude poolest Euroopa esiritta. Iga 52 elaniku kohta on meil üks ametnik, samal ajal kui näiteks Saksamaal teenindab üks bürokraat 162 maksumaksjat. Eestis on toimetulekutoetus häbiväärsed 200 eurot kuus ja tervishoiu rahastamiseks jääb igal aastal puudu 250 miljonit eurot. Samal ajal me kulutame miljardeid mastaapsetele projektidele, mille kasulikkus on enam kui küsitav. 2,7 miljardit eurot on Rail Balticu jaoks, mille puhul on juba selge, et sellel ei hakka kunagi olema piisavalt reisijaid ega kaupu ning maksumaksjad peavad igal aastal doteerima projekti vähemalt 35 miljoni euroga. 2,6 miljardit eurot on toetust tuuleparkide omanikele – veel üks projekt, mis ei hakka kunagi kasumit teenima. Kui ohutud on tuulepargid loodusele, on suur küsimärk. Samas on kindel, et tuuleta nad ei tööta. See on riigi raha hullumeelne põletamine, mida võib võrrelda raha lennukilt allapildumisega, ja see kaetakse lõputute maksutõusudega. Maksusüsteem on üles ehitatud nii, et suurim koormus langeb madala ja keskmise sissetulekuga inimestele. Riigi gigantism pöördub enamiku elanike vaesuseks. Tööinimesed annavad riigile ühe suurema osa oma sissetulekust, samal ajal kui ühiskonna jõukaim osa saab maksusoodustusi. Selle tagajärjel on tekkinud ebanormaalne olukord, kus vaid 5% peredest kontrollib 95% kogu leibkondade varast. Ja nende hullumeelsete projektide elluviimine muudab need 5% üha rikkamaks. Me vajame uut maksupoliitikat, mis ei röövi tööinimesi. Me vajame vähem ametnikke ja rohkem töötajaid, kes suudavad tagada majanduskasvu. Me peame suunama ressursid inimestele, mitte väljamõeldud suurprojektidele. Me vajame uut valitsust. Aitäh!

Aitäh! Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea peaminister ja inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Loomulikult, see teema on väga oluline ja puudutab väga paljusid inimesi. Meil elab Eestis absoluutses või suhtelises vaesuses ligikaudu 300 000 inimest. Kui me vaatame, kuidas nad igapäevaselt hinnaralliga peavad hakkama saama, kuidas toime tulema, siis [on selge], et see on väga keeruline. Väga keeruline! Arvestades kõiki neid otsuseid, mis on praegune ja eelmine valitsus teinud maksutõusude kohta, uute maksude rakendamise ja aktsiiside tõusu kohta, on loomulikult reaalsed tulud langenud. Reaalsed tulud on langenud, aga meie seda peaministrilt täna ei kuulnud. Peaminister rääkis edulugu, kuidas valitsus teeb, toimetab, vähendab bürokraatiat, maksukoormus langeb. Selles mõttes tundub, nagu elaksime mingisuguses muinasjutus. Aga kui sa lähed ja räägid tänavatel inimestega, siis sealt peegeldub hoopis teine pilt. Pilt, mis sealt peegeldub, on täiesti kohutav. Inimesed saavad hädavaevu hakkama. Statistika näitab selgelt, et inimeste ostukorv on muutunud väiksemaks. See tähendab seda, et inimene kulutab toidule vähem raha, ostes ka vähem väärtuslikku toitu. Ja loomulikult see mõjutab nii füüsilist tervist kui ka vaimset tervist. Ja vaimse tervise halvenemise korral on tegelikult ka füüsilise tervise langus märgatav. Me [näeme], kuidas tegelikult kogu see surutis inimesi mõjutab ja kuidas Reformierakond suunab inimesi sotsiaalosakondadesse: kui te hakkama ei saa sellise suure hinnatõusu ja maksude tõusuga, siis minge sotsiaalosakonda ja paluge sealt toetust ehk siis almust. See oli eelmise nädala debatt, kus sellise seisukoha ütles välja rahanduskomisjoni esimees, kes on samuti Reformierakonnast. Niimoodi riiki juhtida ei saa. Kui vaadata kogu seda maksusüsteemi, mis meil on, siis on selge, et see maksustab vaeseid rohkem. Ja kui me vaatame eelarvet, siis eelarve ei ole ju pelgalt numbrid. Seal peegelduvad tegelikult praeguse valitsuse väärtushinnangud, kuidas nad suhtuvad inimestesse. Peaminister ütles siin, et meil maksukoormus langeb. Tegelikult, kui me vaatame numbreid, siis näeme, et maksukoormus on pidevalt tõusnud. Tuletan lihtsalt meelde, et peaminister ütles, et selle aasta maksukoormus on 36,8%. Aga see on ju tänu sellele, et erinevad maksud on tõusnud, aktsiisid on tõusnud ja uued maksud on rakendatud, nagu automaks. 2022. aastal oli maksukoormus 33,6%, 2023. aastal 34,2% ja 2024. aastal 35%. See on järjepidevalt tõusnud, tõusnud, tõusnud, tõusnud! Reformierakond on olnud võimul ja see on pidevalt tõusnud. Nüüd räägitakse, et me kaotame ära maksuküüru, mis tegelikult on tõesti ajale jalgu jäänud. Oleks pidanud nii-öelda nihutama seda piiri, seda küüru. Seda praegune valitsus ei teinud. Ja nüüd nii-öelda mängitakse, et nad kaotavad [selle küüru] ära, see otsus on juba vastu võetud. Ja see on nagu mingisugune suur võit, et nüüd saavad inimesed rohkem raha kätte. See raha, mis sealt palgalisana kätte tuleb tänu sellele, et maksuküür kaotatakse ära, kindlasti ei korva üleüldist inflatsiooni. Kui tohib, võtan paar minutit juurde.

Kaks minutit lisaks, palun!

Me teame, et kõikide nende aastate jooksul kokku alates 2022. aastast on hinnad hüppeliselt tõusnud. Inflatsioonimäär on 40% ja rohkem. Kui me vaatame prognoose selleks aastaks ja ka värsket statistikat, mis alles välja tuli, siis näeme, et aasta lõikes on inflatsioon olnud 4,6%, toiduainete [kallinemine] aga 7,1%. Selleks aastaks prognoositakse täpselt samamoodi 5–6%-list inflatsiooni – oleneb sektorist, kuskil on see number suurem, näiteks toiduainetel loomulikult. Ja teiselt poolt öeldakse, aga näete, kui palk on 1200 eurot, siis inimesele jääb 12 eurot lisaraha kätte, kuna me kaotame maksuküüru. Mil viisil see korvab kõiki neid hinnatõuse, mida valitsus on oma otsustega tagant tõuganud? Ja tarbimismaksud. Ma just ütlesin, et see maksusüsteem, mis meil on rakendatud, maksustab rohkem vaeseid ja keskklassi, nad kannatavad selle all rohkem. Jõukamaid inimesi see puudutab vähem. Ja kui me nüüd me vaatame tarbimismakse, siis näeme, et me oleme jällegi esirinnas. Need on otsesed kulud, mida me igapäevaselt kanname, kui me läheme poodi, tangime autot, tarbime elektrit ja nii edasi. Nende osakaal meie eelarves on väga suur ja see näitaja on Euroopas kindlasti esimeste seas. See on väga halb, sellepärast et see tekitabki vaesust ega [lase] anda tõuget meie ettevõtlussektorile ja majandusele. Loomulikult, seda süsteemi tuleb kardinaalselt muuta. Sellele on viidanud ka mitmed rahvusvahelised organisatsioonid, kui nad on siin käinud ja teostanud järelevalvet ja pärast edastanud meile omad mõtted. Nii et kindlasti ei saa päri olla sellega, mis peaminister siin ütles: et meil on kõik korras. Ei ole, meil on kõik halvasti praegu. Aitäh!

Aitäh! Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Palun kolm minutit lisaaega.

Kaheksa minutit.

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma väga tänan teid, et tulite rääkima meile, mida te arvate vaesusest. Aga minu arvamus sellest on muidugi samasugune, nagu te mulle ütlesite, et koputage palun oma südametunnistusele. Millega te tegelete seal valitsuses? Te peaksite tegelema Eesti majanduse konkurentsivõimega, mis taastaks inimeste ja perede toimetuleku. Väga paljud inimesed pole praegu veel teadvustanud, et kõik saavad varsti kätte ka maamaksuteatise. See on väga suur üllatus neile. Valitsus kaotas ära kodualuse maa maksuvabastuse. Reformierakond väidab, et nad langetavad makse ja inimestele jääb raha rohkem kätte, aga tegelikult jääb see 24%-line käibemaks ja tulumaks, mis pidanuks kehtima 2028. aastani, püsivalt selliseks. See võtab inimeste taskutest aastas 250 miljonit eurot. Ja kõik tehtud maksuotsused suurendavad inflatsiooni ja tabavad kõige valusamalt just meie peresid ja [vaesemaid] inimesi. Aga peaminister räägib meile loosungite keeles. Tema ütleb, et on maksuküüru kaotamas ja see annab inimestele rohkem raha kätte. Samas me teame, et see annab [palgaskaala] ülemisele otsale rohkem raha kätte, aga vaesematelt koorib rohkem ära. Ta ütleb meile: üldse jääb inimestele rohkem raha kätte ja elu läheb lihtsamaks. Tegelikult need 26 erinevat maksuliiki, mida ma ei hakka praegu ajapuudusel ette lugema, suurendavad inimeste maksukoormat, teevad nende elu halvemaks. Kõik sisulised analüüsid ja tulevikuprognoosid annavad signaali, et Eesti elanikkonnast koguni neljandik võib lähiaastatel sattuda vaesusesse või vaesuspiirile. Ka meie tugev keskklass saab käesoleva aasta jooksul läbi muserdatud – kordan veel kord üle – 26 erineva maksuliigi tõttu. Eriti muret tekitav on see, et prognooside kohaselt kannatavad just noored pered, kelle toimetulek sõltub sageli mitmest ebastabiilsest sissetulekust, ka laenukoormusest ja kõrgetest eluasemekuludest. Selline areng seab ohtu mitte ainult Eesti inimeste toimetuleku, see mõjutab otseselt ka meie demograafilist olukorda, mis on niigi halb. Laiemalt mõjutab see üldse noorte motivatsiooni Eestisse elama jääda ja siin pere luua. Viimase majanduslanguse ajal lahkus Eestist hinnanguliselt 150 000 inimest ja need olid kõik pereloomeeas noored inimesed. Välismaal olles on nad loonud perekonna ja nende hulgas on tagasitulijaid käputäis võrreldes nendega, kes on laia maailma jäänud. On ilmne, et tegemist ei ole üksnes isiklike probleemidega, vaid küsimus puudutab Eesti riigi strateegilist tulevikku ja tegelikult ka õiglast heaolu jaotust. Ma küsisin peaministrilt üsna selgeid küsimusi. Mida valitsus plaanib nende nukrate tulevikustsenaariumide ärahoidmiseks ette võtta? Aga vastused, nagu kuulsite, olid kesisevõitu või üritati musta valgeks rääkida. Meile öeldi korduvalt, et elu läheb lihtsamaks, elu läheb paremaks, inimestele jääb rohkem raha kätte, samas võtab ta ise peaministrina inimeste taskutest miljard eurot käesoleval aastal. See on pöörane. Ma ei hakka neid absoluutse ja suhtelise vaesuse näitajaid enam ette lugema – Lauri Laats kolleegina on juba seda kõike teinud. Aga Isamaa on seisnud kindlalt selle eest, et Eestis oleks üldse võimalik oma kodu rajada, lapsi kasvatada, et Eesti oleks koduomanike riik. Ja siin on võib-olla mõttekoht ka meie peaministrile: lastega perede maksu[soodustuse] taastamine, mille teie valitsus ära võttis mitte ainult lasterikastelt peredelt, vaid kõigilt lastega peredelt. Taastage! See on otsene investeering Eesti kestmisesse. Pensionid te peaksite elukallidusega siduma. Te olete küll pensione indekseerinud ja väitnud, et Reformierakonnas pole olnud arutelusid, et indekseerida pensionid elukallidusest lahti. Tegelikult see ei vasta tõele. Loomulikult on Reformierakonnas seda arutatud, seda on ministeeriumis arutatud. Aga tõepoolest, teie targa peaministrina teadsite, et meie eakaid inimesi ei saa välja vihastada, muidu läheb valimistel veel halvemini, kui teil praegu reiting näitab. Mis veel? Te ütlesite mulle, et minu südametunnistusele jääb, kui ma räägin, et õpetajad ja politseinikud on siiski suhteliselt hästi teenivad inimesed, seda just äärealadel. Tarvis on regionaalseid toetuspakette. Infrastruktuur, kaasaegsed teed ja taristu ning arstiabi ja haridus ei tohi olla kättesaadav vaid Tallinnas ja Tartus ning neid ümbritseva kuldse ringi piirides. Mujal piirkondades on just julgeolekuaspekti silmas pidades, mida teie armastate rõhutada, tarvis samamoodi elu üleval hoida. Aga mis toimub? Siserände korras on pidev inimeste äravool Tallinnasse ja Harjumaale – siin elab juba üle 600 000 Eesti inimese – ja Tartusse ja Tartumaale. Aga mis on veel lahendus? Töötava inimese maksukoormuse leevendamine, mitte 26 erineva maksu üleskruvimine ja sinna juurde silmamoonduslikult jutt, et kõik läheb paremaks, tehes ise tegelikult inimeste elu halvemaks. Miljard eurot maksumaksja taskust käesoleval aastal arusaamatute selgituste saatel, kuhu raha läheb! Alati on varnast võtta julgeolek. Ega meie keegi pole ju julgeoleku vastu, kui me näeme, et kõik on läbipaistvalt teostatud, et kogu see raha, mille te [inimeste] taskutest võtate, läheb sinna, mitte kusagile mitmekesisuse programmidesse, et see ei lähe niinimetatud puhtasse majandusse, rohepöördesse, mis tegelikult pole sugugi nii puhas, vaid silmamoonduslikult nii-öelda puhas. Igal juhul ei ole valitsuse tänase maksufestivali sarnane lähenemine mingisugune lahendus. Inimesed ei saa pausile panna oma arveid ega oma laste kasvatamist. Seepärast ma palun valitsusel hinnata ja läbi vaadata ka kehtiv sotsiaalpoliitika, sealhulgas toimetulekupiir, mida ka Helmen Kütt mainis. Tuleb vaadata peale noorte perede ja madalama sissetulekuga leibkondade toetamisele, planeerida konkreetseid samme, et vältida vaesusriski kasvu maapiirkondades ja toetada noori peresid lähiaastatel, reformides maksusüsteemi, tõstes lastetoetusi või toetades eluasemepoliitikat, et leevendada noortele peredele langevat koormust. Teil on vaja pikaajalisi strateegilisi ettepanekuid ja tööd, mis puudutab seda, et meie inimesed Eestist ei lahkuks. Uuringute põhjal on peaministri parteil rekordmadal toetus Eesti rahva hulgas. Te peaksite kuulama, mida inimesed teile ütlevad, sest paljud ei taha teid enam näha ega kuulata. Me peame kohustuslikus korras taluma teie juhitavat valitsust veel ligi kaks aastat, enne kui toimuvad Riigikogu korralised valimised. Selline väljavaade ei tekita ühiskonnas entusiasmi ega optimismi tulevikku vaadates. 80% valijatest näeb seda olukorda ja ei toeta teid enam. Ma ütlen teile kohe otse välja, et sellest olukorrast, kuhu te olete valitsusega täna jõudnud, on ainuke pääsetee erakorraliste valimiste korraldamine. Mida me veel kuulsime? Aastaid sisserändajaid võõrustanud Rootsi vanglatesse ei mahu gängsterkurjategijad ja vägistajad enam ära ja osa neist tuleb Eestisse. Kulusid-tulusid kokku lüües me ei võida mitte midagi. Jah, te räägite uhketest miljonitest, aga 6,4 miljonit on kõigest ettevalmistustööd ja te unustate ära kaasneva mainekahju riigile ja Tartu linnale. Seletuskirjas ütlete, et sadu inimesi säilitab töökoha vaid siis, kui pärast lepingu lõppemist kuritegevus Eestis suureneb. See ei saa ju olla meie eesmärk. Aga minu aeg saab otsa, kuigi mul on veel palju öelda. Tegelikult oleks tarvis ikkagi uut ühiskondlikku kokkulepet. Ent ma tänan teid, et te võtsite vaevaks vaesusteemasse süveneda. Lõpetan oma kõne ning tänan kõiki kuulajaid! Aitäh!

Aitäh teile! Helmen Kütt, palun!

Suur tänu, austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Lugupeetud peaminister! Kõigepealt tänan arupärimise esitajaid, sellepärast et teema on väga vajalik, väga terav ja sellest kõnelemine siin saalis äärmiselt oluline. Sotsiaaldemokraadid esitasid lisaeelarve kohta muudatusettepaneku, mille alusel tõuseks toimetulekupiir tänaselt 200 eurolt 250 euroni, et leevendada kitsikuses elavate perede majandusraskusi. Toimetulekutoetuse kohene suurendamine on ülimalt hädavajalik olukorras, kus viimase kahe aasta jooksul on näiteks toiduainete hinnad kerkinud 40% ja abi vajavaid peresid on juurde tulnud. Kuigi peaminister ütles, et see on järgmise aasta ehk 2026. aasta eelarve arutelu teema, lubage mul meelde tuletada, et lisaeelarvega toimetulekupiiri tõstmises ei ole midagi ebatavalist. Nii tehti ka 2022. aastal ja nii tuleks teha ka tänavu. Selle otsusega ei kannata oodata, vastasel korral satub suur hulk inimesi vaesuslõksu ja hätta. Reformierakond on alati rõhutanud, et aidata tuleb neid, kellel on päriselt raske. Toimetulekutoetuse korral on tegu just vajaduspõhise toetusega, mis ongi mõeldud kõige nõrgematele ja ka ajutiselt raskustesse sattunud inimestele ning peaks olema peaministri erakonnale maailmavaateliselt vastuvõetav. Viimasest toetuse tõstmisest on möödunud kolm aastat. Kappav inflatsioon on aga kriitilisse seisu pannud väga mitmeid peresid ja [üksi elavaid] inimesi ja sellepärast tulekski kohe tegutseda. Sotsiaaldemokraadid on ka valmis arutama kompromissi, et uus toimetulekupiir jõustuks 1. septembril, kui ukse ees on kütteperiood koos paljudele üle jõu käivate küttearvetega ning toetuse taotlejaid tuleb juurde. Meil ei ole aega oodata 1. jaanuarini 2026. Kellel on õigus saada toimetulekutoetust? Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elavatel inimestel ja perekondadel, kelle kuusissetulek jääb pärast eluasemekulude mahaarvamist alla kehtestatud toimetulekupiiri. Näiteks kui pere esimese liikme toimetulekupiir jõuab tänaselt 200 eurolt 250 euroni, siis iga alaealise lapse eest lisandub perele 300 eurot ja iga täisealise pereliikme eest 200 eurot. Nelja[liikmelise] kahe lapsega pere jaoks tähendab see [tõusu] tänaselt 840 eurolt 1050 euroni. Toimetulekupiiri kergitamine 50 euro võrra läheb poolaasta eelarvele maksma umbes 6 miljonit eurot, aga mõistagi kulu on väiksem, kui see jõustuks septembris. Selle muudatusettepaneku arvesse võtmine toetab kõiki hädasolijaid, olgu see üksikvanem, töö kaotanud vanemaga lapsi kasvatav pere või üksi elav eakas inimene. Selle tõttu on toimetulekutoetuse suurendamine puudust kannatavate inimeste jaoks kriitilise tähtsusega. Väga loodan koalitsiooni toetust sellele muudatusettepanekule. Aitäh!

Tänan muu hulgas aja säästliku kasutamise eest! Vadim Belobrovtsev, palun! Ma tänasin, Helmen, sind aja säästliku kasutamise eest! See oli kompliment.

Head Eesti inimesed! Me räägime siin vaesusest ja viimastest valitsuse algatustest, mis, ma arvan, seda vaesust ainult suurendavad. Eelkõige tahaks rääkida kahest inimgrupist, kes minu arvates on kõige suuremas ohus, kelle puhul riskifaktor on kõige suurem. Need on lastega pered, eelkõige paljulapselised pered, ja meie pensionärid. Vaadates seda, millega on valitsus viimaste aastate jooksul hakkama saanud just nende kahe grupi vaatevinklist, võib öelda, et vaesusriskis on nüüd palju rohkem inimesi, kui siiamaani on olnud. No vaadake ise! Kui me räägime paljulapselistest peredest, siis me kõik mäletame, et valitsus sai hakkama sellega, et vist esimest korda Eesti Vabariigi lähiajaloos vähendati lapsetoetusi. Nimelt võeti paljulapselistelt peredelt ära 200 eurot kuus, mis on loomulikult hästi suur summa ja see kindlasti tegi nende perekondade toimetuleku palju keerulisemaks. Veel üks suurepärane näide on automaksu kehtestamine. Kui automaksu eelnõu siin Riigikogus menetleti, siis sai kokku paljulapseliste perede toetusrühm, kes töötas välja sellised meetmed, mis oleksid seaduse rakendumise korral toetanud neid peresid. Need oli maksuerisused, maksusoodustused. Praegu ma konkreetselt ei mäleta, kas oli jutt 50%-st või 75%-st sõltuvalt laste arvust, alustades kolmandast lapsest. Aga päeva lõpuks ei ole sellel niikuinii mitte mingit vahet, sellepärast et eelnõu algatajad, Vabariigi Valitsus ja koalitsioonisaadikud lihtsalt tuimalt hääletasid kõik need ettepanekud, mis tehti, maha. Neid ettepanekuid, mis tegi seesama toetusrühm, lihtsalt ei võetud arvesse. Nii et nüüd on olukord selline, et ka paljulapselised pered peavad maksma automaksu täiel määral. Loomulikult, praegu, pärast seda, kui asi kaevati kohtusse, valitsus lubab, et hakatakse erandeid tegema. Teatavasti õiguskantsler ütles, et põhimõtteliselt automaks on põhiseadusega vastuolus. Nüüd siis lubatakse, et võib-olla hakatakse neid soodustusi tegema. Elame-näeme. Siiamaani ei ole seda veel juhtunud. Kui pensionäridest rääkida, siis noh, millega sai seesama valitsus eelmisel aastal hakkama: hakati uuesti tulumaksuga maksustama keskmist pensioni, mida ei ole mitu aastat järjest olnud. See tähendab seda, et kui pensionisumma kasvab kas või tänu indekseerimisele, siis samal ajal kasvab see maks, mis inimestelt, kes on pensionil, ära võetakse. Meil on väga huvitav olukord Eestis. Meil 55% pensionäridest käib jätkuvalt tööl. See on kõige suurem näitaja Euroopa Liidus. Ja kahjuks peab nentima, et meie pensionärid käivad tööl mitte sellepärast, et neile väga meeldib tööl käia ja nad ei ole elu jooksul piisavalt tööl käinud, vaid lihtsalt sellepärast, et neil ei oleks muidu piisavalt raha. Pensionid on liiga väikesed. Need näitajad on teistes arenenud riikides absoluutselt teistsugused. Vaatame näiteks, mis need numbrid on Šveitsis, Taanis, Hollandis ja Norras: keskmine näitaja on 24%, nii paljud pensionäridest töötavad. Palun aega juurde.

Kui palju te soovite juurde?

Soovin kolm minutit. (Juhataja annab.) Ja 24% on täiesti normaalne, sest ongi nii palju inimesi, kes tahaksid tööd jätkata. Aga nendes riikides on pensionid sellised, et inimesed ei pea tööl edasi käima selleks, et üldse ellu jääda. Seda tehakse selleks, et lihtsalt meeldib. 60% on öelnud, et nad jätkavad tööd sellepärast, et neile meeldib nende töö ja nad lihtsalt naudivad seda. Nii et päris nukrad numbrid, mis näitavad tegelikult seda, et paljud meie pensionärid elavad vaesusriskis. Tuletan meelde, et veel üks algatus, mis valitsuselt on tulnud, on üksikpensionäri toetuse [saamise kitsendamine]. Ma arvan, et kui niimoodi läheb edasi, siis lastega perede, eriti paljulapseliste perede ja pensionäride elu Eestis läheb veel keerulisemaks. Siin räägitakse palju sellest, et kaotatakse maksuküür ja inimesed hakkavad rohkem raha kätte saama sellepärast, et 700 eurot on maksuvaba tulu. Aga tegelikult, kui vaadata, kui palju on hinnad kasvanud – 40% võrra kahe viimase aasta jooksul –, kui vaadata, kui palju ja kui kiiresti kasvavad maksumäärad, aktsiisid, ja et on ka uusi makse, siis on selge, et maksuküüru kaotamine ja suurema maksuvaba miinimumi kehtestamine eriti ei aita. Kui aitab, siis marginaalselt, inimesed isegi ei pane seda tähele. Nii et soovitan valitsusel ikkagi rohkem rahvaga suhelda, rohkem vaadata, kuidas inimesed päriselt elavad – mitte Exceli tabelites, vaid päriselus. Aitäh!

Aitäh teile! Anti Allas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Hea peaminister! Võib-olla ma jagan mõningaid mõtteid, mida olen viimastel nädalatel just kehvemas seisus olevate inimeste toimetulekust varemgi siin saalis jaganud, proovides valitsuselt seisukohta saada ja oma mõtteid edasi öelda. Need minu mõtted peegeldavad väga selgelt terve Sotsiaaldemokraatliku Erakonna suhtumist sellesse probleemi. Aga kõigepealt lähen tagasi peaministri vastuse juurde, mille ta äsja mulle andis, kui ma küsisin, miks edukas investor, väga hästi toime tulev inimene Kristi Saare annab sellise hinnangu, et ta vaatab viimast koalitsioonilepingut piinlikkus‑ ja häbitundega. Ma sain peaministrilt tegelikult ainult sellise ideoloogilise vastuse, et noh, midagi näpuotsaga me üritame teha. Kahjuks struktuurselt ja terviklikult ta seda probleemi ei hooma. Ja nii tulebki talle võib-olla appi minna ja selgitada, milles kogu see uba on. Eesti maksustruktuuril on väga suur viga. Tõesti, kui me tõstame käibemaksu ja tõstame tulumaksu, siis need löövad kõige valusamalt just väiksema sissetulekuga inimesi. Tegelikult on just selle segmendi maksukoormus jõudnud täiesti kriitilisele tasemele. Peaks aru saama, et tavalises olukorras, kui majanduskasv on suur ja nii-ütelda elu õitseb ja kõik edeneb, võiks võib-olla vana maksusüsteemiga edasi minna, aga kuna seda ei ole, siis tuleb otsida muutusi. Vahest kõige valusam on see, et täna nii peaminister kui ka terve valitsus ja koalitsioon ei saa aru ühest asjast: ka väga hästi hakkama saavad inimesed saavad Eestis aru, et niimoodi edasi minna ei saa. Kokkuvõttes [pidurdavad] osa inimeste toimetulekuraskused majanduskasvu ja see tegelikult annab väga selge sõnumi, et aeg on Eesti maksustruktuuri muuta. Ja seda tuleb muuta selles suunas, et rikkamad, parema sissetulekuga inimesed panustavad rohkem. Ma olen täiesti veendunud, et praegune nii-öelda maksuküür kindlasti tuleb kaotada, kuid Eesti vajab õiglast klassikalist astmelist tulumaksu. Mida see tähendab? See tähendab seda, et mingist palganumbrist ülespoole inimesed panustaksid rohkem. Kui näiteks 3500 eurost rohkem teenivad inimesed maksaksid rohkem, siis annaks see väga selge lisatulu. Me teame ju väga hästi ka, et ei ole Eesti riigis valdkonda, kus ei käriseks, kus ei oleks probleeme, mis ei vajaks vahendeid. Kolleegide sõnavõttudest võib jääda mulje, et neid probleeme ei ole, et meil ei ole riigina vaja rohkem sissetulekuid. Aga nii see ei ole ja see on tegelikult vastutustundetu suhtumine. Tuleb ausalt öelda ja ka hästi toime tulevad inimesed on andnud sõnumi, et aeg on Eesti maksustruktuur üle vaadata. Tegelikult hästi toime tulevad inimesed on valmis sellesse rohkem panustama. Aitäh!

Väga tänan teidki aja säästliku kasutuse eest! Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Auväärt ülemteener! Me oleme kõik rahva teenrid ja peaminister peaks olema kõige ülem teener. Ma [sel teemal] ei plaaninud rääkida, aga kuuldes ülemteenri kinnitust, et Eesti inimeste elu on läinud ja läheb aina paremaks, otsustasin siiski pulti tulla. Maaelukomisjoni liikmena ma näen pidevalt ja kuulen iga nädal hoopis vastupidist juttu, et singipartei on asendunud odava vorsti parteiga. On selline ütlemine. Inimesed ei saa endale [sinki] lubada ja üle poole ostudest tehakse odava kraami seast. Igasugused brändid ja nii-öelda ökomärgised enam ei tööta. Seega üks [probleem] on, mida inimesed saavad endale süüa osta. Inimesed söövad vähem. Aga kõige kummalisem, samas loogilisem [tõsiasi] on see, et inimesed käivad vähem tualetis. Ja kui käivad, siis käivad kas enne koju jõudmist bensiinijaamas või metsa all. Seda on mulle korduvalt kinnitanud need, keda vanasti nimetati sibideks ja kes [tühjendavad oma autodega] neid hoidlaid. See on reaalsus ja see räägib hoopis midagi muud kui seda, et Eesti inimeste elu on läinud paremaks. Jah, see tuletab meelde Orwelli ja teiste klassikute loomingut ja valitsejana või ülemteenrina tõenäoliselt peakski [tunnistama], et kõik see, mida te siin olete rääkinud – noh, saal on küll kahjuks tühi praegu –, on jama. Enesekindel esinemine ja ka kehahoid kindlasti kedagi veenavad, aga mulle tundub, et mida päev edasi, seda vähem veenavad. Praeguse valitsuse toetus on ju naeruväärselt väike. Kui praegu toimuksid valimised, siis siin saalis, kus on 101 kohta, oleks koalitsioonil paarkümmend kohta: 20 või 19, võib-olla 21 kohta. See ei ole enam vähemusvalitsus, see on eriti vähemuses valitsus. Aga mulle meeldib, et ülemteener või peaminister on rõõmsameelne ja optimistlik ja on veendunud, et elu tema valitsemise ja tema juhtimise all läheb aina paremaks. Ma tahaksin ka, et see nii oleks, ja tahaksin kaasa aidata, aga kui siin saalis teerullina käitutakse, siis on väga raske uskuda, et asi läheb paremaks. Ühel hetkel on peaminister siin opositsioonis ja siis tuleb uus teerull ja sõidab tema headest plaanidest ja ettepanekutest sama julmalt ja tuimalt üle. Aga ikka on rõõm kinnitada peaministri sõnadega, et hea Eesti rahvas, elu läheb praeguse valitsuse juhtimisel aina paremaks. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! Tänan teidki aja säästliku kasutamise eest! Miks ma, head kolleegid, seda rõhutan? Me oleme alles teise päevakorrapunkti juures ja mul on väga suur mure, et me ei suuda kõiki neid arupärimisi [läbi võtta]. Ma ei kavatse kellegi aega piirata, aga ma hindan seda, kui te saate hakkama viie minutiga. Veel kord, ma ei hakka piirama. Aga nüüd on läbirääkimistel lõpetuseks taas sõna peaministril.

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mõni märksõna vaid. Kui me räägime maksukoormusest läbi aastate, siis tõepoolest, faktina see edaspidi langeb. Neid numbreid ma kirjeldasin. Selle languse põhjused on ilmsed: seesama astmeline tulumaks, Isamaa, Keskerakonna ja sotside loodu, kaob. See tähendab seda, et 2026. aasta alguses tõuseb inimeste tulumaksuvaba miinimum päris järsult, 700 euroni. See tähendab seda, et inimestele jääb rohkem raha kätte, õpetajatele, politseinikele ja paljudele teistele keskmise palga teenijatele umbes 1500 eurot. See on reaalne fakt. Kui küsida vahepealsete aastate kohta, siis ma siiski meenutan ka, et Eesti riik on tõstnud ja tõstab väga jõuliselt kaitsekulutusi. Oli 2%, siis 2,4%, siis 3%, nüüd on 3,5% ja järgmisel aastal 5,4%. Eesti riigikaitsesse investeerimine kasvab väga kiiresti. Aga hea meel on mul muidugi selle üle, et nii Keskerakonna esindaja kui ka sotsiaaldemokraatide esindajad möönsid, et see astmelise tulumaksu [komponent], mida ainsana on jäänud kaitsma Isamaa, on oma aja ära elanud ja tuleb ära kaotada. Minu meelest on üsna pentsik, et pikka aega on vasakerakonnad ausalt tunnistanud, et see segane astmelise tulumaksu [loometöö] on ebaõnnestunud, aga Isamaa on ainsana seda astmelist tulumaksu ikka kaitsnud, öeldes, et selle ärakaotamine jätab inimestele 500 miljonit eurot kätte, aga see justkui on halb. Mina arvan, et see on hea. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Oleme teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.