Energiakandjate aktsiisitõusude kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (627 SE) esimene lugemine

Tänane üheksas päevakorrapunkt on Isamaa fraktsiooni algatatud energiakandjate aktsiisitõusude kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 627. See on selle esimene lugemine. Ja palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Aivar Koka. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Eelnõu on lühidalt, kokkuvõtlikult lihtne. Me teame, et majandus on olnud pikemat aega languses, maksud on tõusnud. Isamaa Erakond teeb lihtsa ettepaneku: aktsiiside tõusud, mis 2021. aasta novembris ja 11. detsembril 2024 otsustati, ära jätta. Me teame, et 1. mail sellel aastal tõusid mitmed aktsiisid. Kui me räägime, et elektri hind on kõrge, siis ma loodan, et te, head kolleegid, teate, et 1. maist tõusis elektriaktsiis 45% ja täpselt sama palju soovitakse seda tõsta järgmise aasta 1. maist. Me teame väga hästi, et kõige puhtam [kütus] on tegelikult gaas. Kui keegi püüab selle üle vaielda, siis me võime sellest pikemalt rääkida. Aga gaasiaktsiis tõusis ka 1. mail 18% ja tõuseb järgmisel aastal ka 18%. Ja kui me räägime kõigest muust, diisliaktsiisist ja 1. juulist [tõusvast] bensiiniaktsiisist, siis nagu me aru saame, kõik need aktsiisitõusud mõjutavad sõna otseses mõttes lõpptarbijaid, olgu see siis kütuseaktsiiside [mõju] kaudu transpordile ja [seeläbi] ka toidupoehindadele. Kui me räägime elektri‑ ja gaasiaktsiisi tõusust, siis mõned meie head kolleegid ehk ei tea, et toiduainetööstuses kasutatakse väga rohkelt gaasi ja samas ka elektrit, aga sama on meie kodutarbijate ja ettevõtete, ka tööstusettevõtete puhul. Me saame alati tuua hea näite. Kui kevadel 2020 koroona tuli ja Isamaa valitsuses oli, siis me suutsime kahe nädalaga teha lisaeelarve ja vähendada aktsiise. Tänu sellele aktsiiside vähendamisele ja ettevõtjatele kolmeks kuuks tööjõutoetuse tegemisele oli Eesti järgneval kahel aastal Euroopas kõige kiirema majandus[kasvuga] riik. Nüüd me oleme aastast aastasse makse tõstnud, aktsiise tõstnud ja me teame, et me oleme aastast aastasse olnud Euroopas punane lipp, jäänud ainukeseks miinusega. Isegi Statistikaamet parandas vea ära ja näitas, et esimeses kvartalis oli majandus meil miinuses. Ma loodan, et koalitsioonipoliitikud on sellest aru saanud, et ükski riik ei ole veel siiamaani maksutõusudega rikkaks saanud. Me oleme näinud, et maksude tõusudega on viidud majandus langusesse, ettevõtjad raskustesse, rääkimata meie inimestest, eelkõige pensionäridest ja suurperedest, lasterikastest peredest. Isamaa on kindlal seisukohal, et need aktsiisitõusud tuleb ära jätta, et anda majandusele võimalus kasvada ja riigile [võimalus] saada majanduskasvu kaudu tulu, mitte proovida veel tõsta ja tõsta. Me teame, 1. juulist tõuseb ka käibemaks ehk 1. juuliks on käibemaksu tõus viimase kahe aasta jooksul siis 20%. [Ei ole] nii, nagu üks Reformierakonna liige, Riigikogu liige Facebookis postitab, kirjutab, et on 4%. Ei, see on neli protsendipunkti. Protsendipunkt ja protsent on täiesti erinevad asjad. Tuleb lihtsalt natukene matemaatikat vaadata, siis saadaks sellest aru. Järgmise aasta 1. jaanuariks on tulumaks meil võrreldes 2023. aastaga 20% tõusnud. Pensionärid kaotavad iga aasta kümneid ja kümneid miljoneid selle tõttu, et keskmine pension ei ole tulumaksuvaba. Tänu sotsiaaldemokraatide suurele toetusele on võimalik teha maamaksu tõus 100%. Järgmisest aastast kaob ära kodualuse maa maksusoodustus ehk [maamaksu]vabastus. Nii et meil on ainult tõusud, tõusud, tõusud, ja majanduses on ainult langus, langus, langus. Veel kord, ma soovitan koalitsioonipoliitikutel väga tõsiselt mõelda ja toetada Isamaa ettepanekut, toetada energiakandjate aktsiisitõusude kehtetuks tunnistamise seaduse [eelnõu]. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma tänan, et te lugesite ette neid maksutõuse, mis on kohe tulemas lisaks aktsiisitõusudele, mida te soovite selle eelnõuga ära jätta. Aga meenutage, kas teile meenub, et mõni aeg tagasi avalikustati koalitsioonileping ja siis peaminister rääkis meile teist juttu: et ära jääb ettevõtete kasumimaks, kasumi maksustamine, ja kaotatakse ära Reformierakonna tulumaksuküür – see maksab küll 500 miljonit eurot, aga räägiti, et kõik läheb paremaks. Vastupidi, maksud langevad ja elu läheb paremaks, inimestele jääb rohkem raha kätte tänu maksuküüru kaotamisele. Kuidas seda peaministri juttu nimetada võrreldes sellega, mida teie rääkisite? Kas see oli infooperatsioon, silmamoondus, tõe väänamine? Andke hinnang!

Noh, ma jätaks hinnangu andmata, ma piirdun faktidega. Kui võrrelda 2023. aastat peale Riigikogu valimisi ja järgmise aasta 1. jaanuarit, siis selle ajaga [jõustunud ja] jõustuvate maksudega on nii, et aastas võetakse inimeste ja ettevõtjate taskust ära 2 miljardit eurot. Reformierakonna kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus toob tagasi ühe neljandiku, 500 miljonit ehk pool miljardit, aga teistpidi poolteist miljardit võetakse taskust ära, ja kõige rohkem just väiksema sissetulekuga inimestelt: lasterohketelt peredelt, pensionäridelt. Tahan rõhutada, et see aasta võttis koalitsioon koos sotsiaaldemokraatidega pensionäridelt ära 17 miljonit eurot puhtalt sellega, et keskmine pension ei ole sellest aastast enam tulumaksuvaba. 2027. aastal on see summa, mis võetakse ära meie pensionäridelt, 76 miljonit eurot. Rääkimata sellest, et 2023. aasta esimene otsus oli vähendada iga kuu lasterikaste perede toetust 200 eurot – iga kuu! – ehk 2400 eurot [aastas]. Siis teeb keegi tabelit ja saadab selle [laiali] Reformierakonna [logoga] ehk oravaga [ning selle kohaselt] on 2000-eurose palga juures võimalik natukene alla 1500 euro võita. Aga jäetakse kõrvale märkimata, et selleltsamalt perelt võeti ära lastetoetust aastas 2400 eurot ehk sealt on juba 1000 eurot miinust. Paneme sinna [juurde] 20% tulumaksu tõusu, paneme sinna 20% käibemaksu tõusu, paneme elektriaktsiisi, mida on juba kahel korral 45% tõstetud ja järgmisel aastal tahetakse tõsta sama palju. Räägime sellest, et 2%-line kaitsekulude tõus, nii käibemaksu kui tulumaksu [tõus], pidi olema ajutine ehk 2028. aastani, aga see soovitakse nüüd, enne jaanipäeva, püsivaks teha. Nii röövellikku käitumist oma inimeste ja ettevõtete suhtes mina oma elu jooksul pole näinud. Alustatakse lastega peredelt raha äravõtmisest, järgmisena [võetakse] pensionäridelt. Ja nüüd võetakse kõigilt ülejäänult ainult sellepärast, et 51 või 52 koalitsioonipoliitikut tahavad saada järgmisest aastast tulumaksu[soodustusest] iga kuu natuke üle 100 euro. Ma ütleks: ausalt öeldes piinlik.

Anti Allas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te siin mainisite sotsiaaldemokraate. Räägime niimoodi, kuidas asjad olid.

Noh!

Kui maamaksu muutmine oli, siis mitmed Isamaa juhitud Eesti omavalitsused näitasid selle vastu huvi üles. Ja maamaksu [tõusuga] on lõpuks nii, et ega seda ei pea kehtestama, see on omavalitsuse teha. Kes siis selle on kehtestanud? Väga mitmed omavalitsused, kus on seda päris usinasti tõstetud, on just Isamaa juhitud. Nii et vähem silmakirjalikkust!

Jah, ma nüüd vabandan su ees, aga mul on tõesti piinlik su pärast. Sotsiaaldemokraadid! Seadus kehtib kui pikalt juba? Võeti vastu eelmisel aastal ja ikka ei ole aru saadud, et seadusesse kirjutati klausel, et sõltumata omavalitsusest, sõltumata omavalitsuse volikogu otsusest peab alates 2026. aastast maamaks tõusma vähemalt 10%, aga võib tõusta 100%. Eelmine koosseis siinsamas saalis püüdis konsensuslikult kokku leppida selles, et kuna maa hind on tõesti viimase 15 aasta jooksul kõvasti tõusnud, siis anname võimaluse maamaksu tõsta, aga mitte üle 10%. Siis sotsiaaldemokraatide eestvedamisel, teie ministri eestvedamisel siinsamas saalis raiuti [seadusesse] sisse see, et peab [tõstma] vähemalt 10%, aga võib 100%. Teie [erakonna] ettekandjad, nii endine minister kui ka endine peasekretär, endine fraktsiooni esimees, tänane Kastre vallavanem, siinsamas pukis vaidlesid vastu, kui me palusime mitte panna 10% sinna sisse, vaid jätta see omavalitsuse volikogu otsustada. Ei saadud aru, et seal on sihuke klausel. Sa mulle praegu püüad sama asja öelda, et sellist asja ei ole, see on volikogu otsus. Vaieldav teema on see, mis on [seotud] kodualuse maa maksuga. Kui ma loen seadust, siis seda saab kahtepidi lugeda. Ühelt poolt on kirjas, et võib teha kuni 1000 euro ulatuses kodualuse maa maksuvabastuse eakatele, pensionäridele. Aga seal ees on rida, et seda võib kõikidele teha. Ja mina ütlen, et kuna siin pukis komisjoni esindaja ütles, et see on nii, ja ministeeriumis see ametnik, kes selle eelnõu tegelikkuses kokku kirjutas poliitikute nõudmisel, ütles ka nii, siis ma küll soovitan kõikidel volikogudel teha see otsus, et kodualuse maa maksu[vabastus] on kõigil 1000 eurot. Ja ma tahaks näha, kellel tuleb kodualuse maa maks üle 1000 euro. Aga veel kord rõhutan sulle: 10% peab tõusma sõltumata Võru volikogu otsusest, see on sinna seadusesse kirjutatud. Ja see on sotsiaaldemokraatide … Sina mulle ütlesid küll ühel hetkel, et see oli teadlik. Aga ma sain aru, et see oli lihtsalt nii, et minister ka ei teadnud, mis eelnõu ta kaitseb, ja rahanduskomisjonis see, kes eelnõu kaitses, ei teadnud ka, mida ta kaitseb. Kahjuks on nii, et meie inimesed ei loe läbi eelnõusid, mida tullakse siia ette kaitsma, vaid võetakse see paber, loetakse heal juhul seletuskirja natukene, ja kogu lugu. Ma pean tunnistama, et ma loen rahanduskomisjoni omasid, ja kui mul oma mõistusest ei [piisa], siis ma küsin nõunike käest. Meil on õnneks rahanduskomisjonis väga head nõunikud. Me arutame, me vaidleme, saame vahest ka erinevalt aru, aga ikka igal juhul teeme endale asja selgeks.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sa oled olnud rahanduskomisjoni esimees ja ilmselt oled näinud ka selle sisemisi arutelusid seal. Mis siis juhtuks, kui see eelnõu, mida sa ette kannad siin, saaks ka eluõiguse? Kas ja kui palju riigilaev läheks kreeni? Või on see selle tõttu, et kõik on juba nii kindlaks määratud, ja see viib riigilaeva praegu tasakaalust välja?

Aitäh, Peeter, selle küsimuse eest! Ma toon näite. Ma korra ka mainisin seda, et kui me 2020. aastal vähendasime aktsiise, siis selle tulemusena Eesti majandus, vastupidi, languse asemel hakkas kasvama. Sisendhind on ettevõtluses kõige olulisem. On kaks komponenti: üks on palgakomponent ja teine on sisendhinna komponent. Kui need suudetakse hoida kontrolli all, siis on võimalus kaupa müüa ka väljaspool Eestit ja samas müüa meie enda tarbijatele. Tänaseks me oleme jõudnud selleni, et maksude tõusude tõttu on toiduainete hinnad jõudnud sellise tasemeni, et ka toidukauplustes on sõltumata hinnatõusust – [hinnad] on mõnedel toodetel juba peaaegu üle kahe korra tõusnud – käibed langenud, rääkimata kasumist. Aga ettevõtlusega [tegeldakse] ainult ühel põhjusel: kasumi saamiseks. Loomulikult peavad ettevõtted kasumit saama, et ka edaspidi investeeringuid teha. Kui keegi küsib, kas Eesti majanduses midagi juhtuks, kui aktsiisitõusud ära jätta – jah, juhtuks, majandus võiks hakata kasvama. Selle tõttu, et pidevalt makse tõstetakse, ei ole võimalik majandusel tõusta. Ega käibenumber ei ole oluline. Tulu, kasum on oluline. Kasumi kaudu tekivad maksud, kasumi [abil] on võimalik investeerida uude tootmisse. Aga ma olen siin korduvalt öelnud, et ühel hetkel tehti rumalad otsused. Siis, kui olid sinu tänane kodupartei ja Reformierakond võimul, tehti kahjuks kolmas kõrgepingeliin Läti ja Leedu vahele. Ei olnud seda vaja! Isegi Ansip kaks nädalat tagasi – talle tuli ka valgus – sai sellest aru ja ta ütles ajaleheartiklis, et see oli üks suurimaid vigu. Soome poolt tuleb sõrme[paksune] kaabel ja Läti poole tehti käejämedune. Midagi teha ei ole, see odav elekter läkski Eestist mööda. Sama on LNG-terminaliga, mida ei lastud teha. Kui lõpuks lasti teha, siis ei pannud Elering oma käppa sinna. Loomulikult, täna gaasimüüjad [küsivad], miks nad peaks toitma [neid], kes nendele jalga kogu aeg ette panid. Siis võeti sellesama energiaga ära 1,7 miljardit Eesti majandusest, nii ettevõtlusest kui inimeste käest. See oli see [aeg], kui tegelikult Eesti jäi vaeseks. Selles vaesuses ei oleks tohtinud enam makse tõsta, vaid oleks pidanud makse võib-olla langetama, et saada nina uuesti vee peale. Majandus oleks uuesti kasvanud. See on täpselt see, mida me tegime 2020. Ma mäletan väga hästi, kuidas nii mõnedki ministeeriumi ametnikud viimase minutini meil kallal olid. Meil ka väga paljud poliitikud ei olnud sellega nõus, mis me tol hetkel koalitsioonis jõuga tegime – aktsiise langetasime. See oli risk tol hetkel, aga see risk õigustas ennast, majandus oligi kaks aastat tõusus. Koalitsioonipoliitikud võiksid õppida sellest hetkest. Jah, ma mäletan, et ka Eesti Pank oli kriitiline, oldi kriitiline ka selle pärast, et kolm kuud anti ettevõtjatele palgatoetust. Nii mõnedki ettevõtjad kuritarvitasid seda. Aga tegelikkuses oli nii, et kui majandus uuesti avanes, siis Eesti turul olid töötajad alles, mujal Euroopas olid nad kõik ära koondatud, ja tänu sellele meil majandus tõusis. Ja kuna meil sisendhinnad olid alla viidud, siis Poola, Läti ja Leedu autovedajad ei tulnud Eesti turule kohe tagasi, vaid Eesti ettevõtjad said hakata kaupa vedama. Sisendhinnad olid odavamad ja nad said turul konkurentsieelise sel hetkel. Aga nüüd me oleme seal, kus täiesti nahaalselt on praktiliselt igas kvartalis mingisugune maksutõus. Täna tuli uudis, et jälle mõeldakse mingit tõusu välja. Me räägime, et elektri hind on meil konkurentsitult kõrgeim. Siis püütakse rääkida Euroopa mingitest hindadest. Aga räägime 2019.–2020. aasta hindadest. Täna on elektri hind ju kordades kallim, kui oli siis. Sama on põlevkiviga. Räägime siis sellest, et CO2-kvoot on julmalt mingisuguste panga maaklerite käes. See ei ole enam see, kui Eesti Energia ostis endale CO2-kvooti, see ei ole enam see koht, see on börs! See on nii, nagu Trump [teenis] oma sõpradele, kes toetasid tema kampaaniat, aktsiisitõusu ja -langusega kahe päevaga miljardeid tagasi. Praegu käib börsil mängimine CO2-ga. CO2[-kvoot] tehti eelmise kümnendi alguses. Oli kokkulepe, et see ei ole üle 25 euro megavatt-tunni eest, siis oli see 12,5. Täna räägime 80 eurost, vahepeal oli üle 100. Kui see oleks rahulikult 30 euro peal, oleks ka põlevkiviõli ja elektri tootmine turul täiesti konkurentsivõimeline. Siin räägitakse erinevatest numbritest. Kui võtta tabel lahti, siis [näeme, et] koos keskkonnatasudega on põlevkiviõlist koos puiduga elektri tootmine alla 50 euro megavatt-tunni kohta. Ja me ei räägi seal CO2-st. Auvere kateldesse on võimalik panna 50% hakkepuitu. Siis keegi tuleb ütlema, et ei tohi põlevkivikatlaid ümber teha hakkepuidu või pelleti [kasutamiseks]. Kaheksa riiki Euroopas, kuhu Eesti pellet läheb, on seda teinud, aga Eestis öeldakse, et jõle jama, tead. Kas see puit mädaneb metsas või see viiakse Inglismaale või võidakse seda panna Eestis [kateldesse], et toota elektrit oma inimestele? Meil ei ole täna juhitavat elektrit, ja siis tullakse ja öeldakse, et paneme 45% elektriaktsiisile otsa. Siis tullakse ja öeldakse, et meil on vaja sageduse hoidjat, ja siis tullakse ja öeldakse, et on saarestikku vaja. Aga unustatakse ära, et kui Soomest odav elekter tuleb ja Eestisse jõuab, siis Elering ja Soome võrguettevõtjad võtavad sealt vahelt sadu miljoneid aastas. Ja kelle taskust? Meie taskust, meie inimeste, meie ettevõtjate taskust. See on, Peeter, kuritegelik. See on see koht, kus tegelikult võib selgelt öelda, et Eesti majanduse tõusu võti on maksude langetamine, mitte maksude tõus.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Milline oleks eelnõu mõju inflatsioonile ja kas see võiks aidata hoida üldist hinnatõusu madalamana? Aktsiiside tõusu autorid väidavad, et isegi kui langetatakse aktsiise, siis kaupmehed ja kütusemüüjad hoiavad hinda niikuinii kõrgel tasemel.

Vladimir Arhipov, palun!

Kas sa saaksid alguse uuesti küsida?

Inflatsioon.

Inflatsioon. Selge on, et see on ju inflatsiooni tõstmine. Me teame, et inflatsioon tõuseb ainult maksude kaudu, see on väga selge. Ma küll palun ühte asja. Sa oled ka väga pikaajaline omavalitsusjuht ja kõik muu. Ärge arvake, et ettevõtjad tahavad röövida. Mina olen ettevõtja. Ma võin teile öelda, et kui ma esimese ettevõtte tegin, siis oli [küsimus], miks ma ettevõtlust teen, ja ma kirjutasin sinna: kasumi saamine. Kolm kuud ei tahetud mu seda ettevõtet registreerida. Öeldi, et ikka ehituse jaoks. Ei, ma ei taha ehitada, tahan kasumit saada. Nii on ka kaupmeestel, nad peavad kasumit saama, sest nad muidu ei suuda ju oma kauplustesse investeerida. Aga ma ei taha uskuda, et ükski ettevõtja saab röövellikult kasumit saada, sest inimesed on väga hinnatundlikud. Ja tegelikkuses on nii, et marginaal on täna palju väiksem, kui oli viis või kuus aastat tagasi, ja iga maksutõus, iga aktsiisitõus [mõjutab]. Mõtleme sellelesamale, millest me praegu räägime: elektri ja gaasi [hind] on ju üks toiduainetetööstuse sisendhindadest. Lihatööstus ilma gaasita ei ole võimalik. Siis, kui gaasi hind tõusis 280 euro peale megavatt, tehti küll igasuguseid imesid, püüti kõiki asju panna, tehti väga kalleid investeeringuid oma viimaste rahadega. Aga tegelikult tootmises on vaja temperatuur kiirelt üles saada ja kiiresti uuesti alla saada. Seda on võimalik ainult gaasiga teha, tänapäeval ei ole muud tehnoloogiat. Toodi vedelgaasisüsteemid ja kõike muud ehitati välja. See on selge, et iga tõus suurendab inflatsiooni. Selle [mõju], mis juhtub 1. juulil, on juba käes, sest ega ettevõtja ei julge ühel päeval tõsta plaksti 10% oma kauba hinda. Ta hakkab vaikselt seda tõstma ja sellepärast oli inflatsioon [suur] juba mais, juunis ja juulis on kindlasti veel – selle tõttu, et me tõstame hommikust õhtuni makse. Mina ei ole siiamaani aru saanud, kuidas Riigikogu liikmed … Ma saan aru, et osa võib-olla tõesti ei pea majandusest aru saama ja mõned on veel võib-olla noored, pole elukogemust, aga siin saalis on enamus ju elukogemusega inimesed. Peaks nagu aru saama, et ühel hetkel ei saa enam olla see aeg, kui makse veel tõstetakse. No ei ole võimalik, ei ole seda raha. Riigikogu liikmel on jah, aga enamus Eesti inimesi ei saa Riigikogu liikme palka. Alla Eesti keskmise saab 70% ja 54% on neid, kellel on ikka väga raske. Aga iga päevaga läheb elu veel raskemaks, kui tulevad need [tõusud]. Ei ole ju enam mitu päeva [jäänud]. Palju on? 12 päeva veel ja automaksu esimene pool tuleb ära maksta.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Selle eelnõu mõju on ikka inflatsiooni vähendav, mitte inflatsiooni suurendav. Selle eelnõu, mida siin praegu esitletakse.

Jaa, eelnõu küll, aga ta küsis, et kui [seda seadust] ei tule.

Eelnõu mõju [küsis].

Okei, vabandust!

Aga mul on küsimus, mis puudutab maamaksu, kuna siin kolleeg küsis maamaksu kohta. Ja ma olen ka üllatunud, et meie teadmised maksupoliitikast siin saalis niivõrd tagasihoidlikud on. Kas maamaksuga ei olnud mitte nii, et selle [tõus] on tegelikult kaks korda otsustatud? Kõigepealt otsustati maksutõusuredel aastateks ette …

Just!

… et inimesed, majaomanikud, ettevõtjad teaksid oma investeerimisplaanide puhul arvestada, milliseks võib kujuneda maamaksukoormus ja maa hind tulevikus. Ja siis avalik võim ehk Riigikogu otsustas seda muuta ja tõsta järsult [kuni] 100%-le ehk pööras asja pea peale. See teeb muidugi kõikide võimalike investorite, ettevõtjate elu kallimaks ja ettemääratumaks. Kas see oli nii?

Jah, see oli nii. Aga ma veel täpsustan seda, et kui redel ehk 10% aastas otsustati eelmise koosseisu ajal, siis lepiti kokku maksimum. Kohaliku omavalitsuse volikogu ei pidanud seda tõstma, talle jäeti võimalus tõsta kuni 10%, aga oleks võinud ka 0%. Aga nii nagu ma enne rõhutasin, sotsiaaldemokraatide eestvedamisel on [seadusesse] sisse kirjutatud, et 10% peab tõusma, aga võib tõsta kuni 100%. Ja seal on see konks, mille üle mina vaidlen, olles tänaseks olnud – ei julge kõva häälega öelda – üle 35 aasta volikogus. Täitsa lõpp! Volikogu on see, kes [peaks] tegema neid otsuseid, aga täna ei saa teha. Sotsiaaldemokraadid arvasid, et riik on targem kui volikogu. Sa oled ise volikogu liige. Kurb! Kurb!

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eesti majandus langes esimeses kvartalis jälle, 0,3%. Kui nüüd see eelnõu ei leia toetust, kuidas te ennustate, milline saab olema Eesti konkurentsivõime ja kas on ka loota, et mingil ajal majandus hakkab tõusma?

Aitäh! (Saalist öeldakse midagi.) Jah, õige, Helir, tänane situatsioon on küll väga selge. Nii eelmine kui tänane koalitsioon on teinud kõik selleks, et Eesti majandus läheks veel [rohkem] allamäge ja meie inimesed [jääks] veel vaesemaks ja ettevõtjate soov Eestis ettevõtlusega tegeleda veel väheneks. Sellisele maksukoormusele ei ole suuteline Eesti ettevõtja ega inimene vastu pidama. Tihti räägitakse, et Euroopas on nii ja nii suur [maksukoormus]. Me unustame ühe väga olulise komponendi: me ei ole keset Euroopat, me oleme piirimaa, piiririik, Euroopa piiril [riik], mis ei ole veel jõudnud vabas Euroopas väga pikka aega olla. Me ei ole jõudnud sellele arengutasemele, kus on meie põhjanaabrid. Kui meie majanduse areng oleks sama, mis Soomes, ehk neli korda parem kui meil … Ma olen siin saalis mitmel korral lõõpinud, et parim investeering oleks olnud juba aastaid tagasi tunnelisse Soome ja Eesti vahel. Väga lihtsal põhjusel: see oleks majanduses tekitanud ühendatud anumad. Ühendatud anumatel on kombeks tasakaalustuda. Kui see ei oleks päris fifty-fifty olnud, siis ma arvan, et oleks olnud kaks ühele, mitte neli ühele, nagu täna on. Me räägime pensionitest, palkadest, räägime majandusest. Kui meie palgad oleksid nii kõrged, kui meie pensionid oleksid nii kõrged [kui Põhjamaades], siis võib-olla ei oleks tänane maksukoormus mure. Aga kahjuks meie pensionid on Euroopas taga[otsas], punase laternana. Meie keskmine palk ei ole Euroopa riikide keskmisega võrreldav. Vahest tuuakse siin näiteks Bulgaariat ja kõike muud, aga räägime ikkagi arenenud Euroopa riikidest. Me olime aastaid tõusuteel, me oleme ka raskustest läbi tulnud. Me oleme suutnud alati oma vigadest õppida, aga kahjuks viimased kaks aastat astutakse päevast päeva samale rehale. Ja siis ma naeran, kui on välja arvutatud … Tõesti, 2200-eurose palga puhul on võimalik rääkida, et kõrgepalgaliste tulumaksutoetus on võib-olla kasulik. Aga räägime sellest allapoole [jäävate] palkadega inimestest ja paneme selle tabelisse. Kui me paneme sinna ka aktsiisid ja 20%-lise käibe- ja tulumaksu tõusu, siis need inimesed kaotavad, rääkimata [suur]peredest. Nende arvutuste juurde ei panda näiteks automaksu. Kui sul on kolm last, siis su perel on suure tõenäosusega kaks autot. Need autod on natuke suuremad kui pisikesed. Sellised nagu siin õue peal mõned suuremad on, elektrit panevad, ma täna hommikul nägin. Sellised suured, võimsad, et saaks maal lumehangest [välja, lapsed] kooli, lasteaeda, huvikooli viia, isad-emad tööle minna, poest toitu tuua. Siis on automaks suurem kui loodetav kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus, kui nendes peredes peaks olema vanematel kõvasti üle keskmise palk. Me kogu aeg arvutame selle järgi, mis on meie palgad, mis on riigiametnike palgad. Need palgad on üle Eesti keskmise. Ma ei taha öelda, et kellegi palk on suur või väike, aga me peame vaatama, mis on tegelikult Eesti inimeste palgad. Ma usun, et enamus teist käib valimiskampaania ajal natuke rohkem ringi. Kui keegi Tallinna linnas või Tartu linnas on, siis võib-olla nad ei märka nii palju. Maapiirkonnas käies näeb ju, kui raske on inimestel tegelikkuses tänase maksukoormusega elada, kui raske on pensionäridel hakkama saada. Aga veel raskem on lastega peredel. Töötute arv on jõudnud üle 60 000 ja siis ma kuulen ministrilt, et tuleb tuua teise usu inimesi siia sisse. Siis ma [mõtlen]: "I'm sorry, kui inimene pole ühtegi päeva ettevõtluses olnud, majandusest mitte midagi ei tea, ainult siis saab nii rumalat juttu ajada." Meil on üle 10 000 noore töötu. Aga miks töökohad kaovad? Sest ettevõtjatel ei ole enam usku, et on mõistlik siin majandada. Täna on mõistlikum vaikselt üksinda nokitseda, mitte endale 5–10 või 15–20 inimest tööle võtta. Jah, kasumit toob tavaliselt väike protsent, 15% suuremaid ettevõtteid, ja 85% on väikeettevõtjad. Need väikeettevõtjad on siiamaani suutnud oma peret toita, nad ei ole käinud omavalitsuste ukse taga sotsiaalabi küsimas. Aga me teeme kõik selleks, et kui ettevõtja on saanud 60, siis ta võtab eelpensioni, sest ta ei jõua enam makse maksta. Ta lihtsalt ei jõua enam makse maksta. Ta kaotab küll pensionis, aga ta suudab oma ettevõtet võib-olla veel kuidagigi hoida, [hoida] naha toorena ning endale sealt kõrvalt leiba teenida. Aga kas see on meie eesmärk? Eesti eesmärk peaks olema ettevõtluse maksimaalne toetamine, see, et meie siin ääremaal saaksime oma kaupa eksportida. Aga ikka me teeme kõike vastupidi.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Jah, värvida, hea kolleeg Aivar, sa oskad. Väga ilus jutt, aga …

Õpin parimatelt.

… räägime ikka sellest, kuidas Eesti sellesse [olukorda] on jõudnud. Isamaa on olnud viimase paarikümne aasta jooksul ka korduvalt valitsuses ja kõigele, milleni Eestis on jõutud, on ka Isamaa väga-väga palju kaasa aidanud – et see maksustruktuur on täpselt selline, nagu ta on, ja ei tööta. Sellesse on Isamaa väga suure panuse andnud. Me näeme tõesti, et maksustruktuur on jõudnud pankrotti, nagu ma siin ka ütlesin. Kust võtta on? Ega Eestis ei ole kohta, kust ei ole [raha] puudu. Aga sinna jõudsime juba headel aastatel, Aivar. Headel aastatel! Miks me jõudsime sinna? Jõudsime lihtsalt sellepärast, et meil lähevad Eestist investeeringud täiesti maksuvabalt välja. Kes on sellele kaasa aidanud, kes on seda toetanud? Isamaa on toetanud. Raha lihtsalt läheb välja, aga meil on vaja õpetajatele palka maksta. Ma tunnen väga palju õpetajaid …

Lihtsalt on küsimus, kas see ongi Isamaa, kes räägib üht ja teeb teist. Mitmes Isamaa juhitud omavalitsuses on maamaksu tõstetud …

Teie küsimus, palun!

Aitäh!

… rohkem kui 10%?

Kui sotsid teevad mingisuguseid võimalusi, siis eks ikka on neid inimesi, kes neid võimalusi ära kasutavad. Aga ma räägin sulle, vastupidi, et tänu Isamaale on majandus olnud kogu aeg korras. Me räägime sellest, et tasuta kõrgharidus on tehtud Isamaa poolt. Lasterikaste perede toetus on tehtud Isamaa poolt. Õpetajate palgatõusu 120 miljonit eurot pani 2020. aastal riigieelarvesse Isamaa. Sellist tõusu polnud mitte kunagi varem olnud. 120 miljonit on kõigi aegade kõige suurem õpetajate palkade tõus, mitte see, et sotsid püüavad katuserahadega [kedagi] ära osta valimiste eel. Kui me hakkame neist numbritest, neist objektidest siin rääkima, siis meil enne [lõpuni jõudmist] päike loojub. Ärme hakka sellega peale. Isamaa oli valitsuses 2020, mina olin rahanduskomisjoni esimees. Ma mäletan väga hästi, kuidas me Heliriga kolmapäeva hommikul pidime ka fraktsioonis vaidlema, kuidas käib nende aktsiiside langetus. Muud teha ei olnud, me kirjutasime üksteise võidu Postimehesse artikleid. Isamaa tegi selle otsuse, Keskerakond ja EKRE olid seal meeskonnas. Tehti ära ja tänu sellele majandus tõusis. Ka Isamaa on teinud apse. Jah, 2017 oli aktsiiside tõusu aps, aga ta parandas selle ära. Ta tunnistab seda, kui tal oli mingi probleem. Me oleme olnud need, kes on üksi elava pensionäri toetuse teinud, me oleme lasterikaste perede toetuse teinud, me oleme aktsiise langetanud. Tänu sellele majandus tõusis. Aga viimased kaks aastat on olnud hullumeelsus. Hullumeelsus! Mis tegid sotsid 2014. aastal, kui said korra valitsusse? Te mäletate? Sind ei olnud siin veel. Aga mina mäletan. Kütuseaktsiisi sidusid lahti teederahast. Jah, see oli sotside ja Reformi valitsus, mis oli alla aasta, ma arvan. Oli umbes see aeg. Visati, nii nagu Reformil ikka kombeks on, Isamaa välja ja võeti sotsid. Esimene otsus: teedelt raha ära võtta. Ma saan öelda, et mina olin esimeses koosseisus see, kes omavalitsuste teederaha korrutas kahega. See oli – ma võin eksida aastaga – kas 2012. või 2013. aastal. Isamaa oli tookord valitsuses, ma olin lihtsalt kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühma juht nagu tänagi ja surusime selle läbi oma ministriga. Isamaa on ainuke erakond siin saalis, kes vähemalt 2011. aastast alates on kõik oma Riigikogu valimiste pealubadused täitnud: nii 2011, 2015 kui 2019. 2019 tegime keskmise pensioni tulumaksuvabaks, tänu millele sajad tuhanded inimesed said pangalaenukoormusest lahti, said korterite omanikeks, maksid võlad ära. Nad oleksid [end] surnuks maksnud vahepeal, kui need protsendid siin tõusid. Said valgeteks inimesteks, võlgadest vabaks. Mõni räägib, et küll oli halb otsus. Halb on see, et pangad teevad reklaami, et riik paneb 4%. Ei, riik ei pane mitte ühtegi senti teise pensionisambasse, see võetakse maksumaksja esimesest pensionisambast, sealt võetakse 20% ära ja [inimene] maksab enda poolt 2% juurde, nüüd võib maksta 4% või 6%. Nii et riigilt ei tule sinna ühtegi senti. Kui vabatahtlikuks tehti pensionisammas – keegi ei räägi sellest –, siis õnneks me muutsime seadust nii palju, et pangad saavad pensionisamba raha palju paremini investeerida ja tänu sellele pensionisamba tulu kasvab. See on see pluss.

Aitäh! Head kolleegid, mul on ettepanek, et jääks ikkagi nüüd konkreetse eelnõu piiresse.

See on nii seotud, see on nii seotud!

Jah, head kolleegid, ma saan aru, et teie jaoks on see kõik praegu seotud, aga seda on võimalik ka läbirääkimiste käigus 5 + 3 minuti jooksul käsitleda. Aga järgmine küsija on Riina Solman. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Aivar, hea kolleeg! Jään nüüd selle palve juurde, mille Riigikogu esimees välja ütles, [jään] teema piiresse. Aktsiisitõusude tühistamine on vajalik selleks, et inflatsiooni pidurdada ja inimestele midagigi kätte jätta sellest, mis on maksutõusuralli käigus juba ära võetud ja plaanitud ära võtta. Ja nüüd ma küsingi, tsiteerides kolleegi, sotsiaaldemokraati. Tema [küsis], et aga kust siis võtta. Ma esiteks tuletan talle meelde, et ta on praegu opositsiooni langenud, ta ei pea valitsuse poliitikat enam kaitsma, kuigi jah, ta oli enne selle ettevalmistamise juures. Aga siiski, kust siis võtta? Kas sul on mõni nõuanne? Kas ei ole näiteks mitte Reformierakonna suurepärane maksuküüru kaotamise plaan see, kust raha saaks võtta? Ja võib-olla on mõni näide veel?

Aitäh! Oleme nüüd ausad, siiamaani me ei ole sentigi pannud kaitsekuludesse. Räägitakse küll ilusatest numbritest, aga ühel hetkel tuleb muidugi raha maksma hakata. Piisaks tõesti sellest, et kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus ära jätta. Järgmisel aastal, ma arvan, on see [summa] juba üle 550 miljoni, mis selle katteks peab eelarvest võtma, iga aasta see number kasvab. Kui keegi küsib, kas kehtiv süsteem on ajale jalgu jäänud – jah, see on ajale jalgu jäänud. Alumine number 1200 eurot on väike, aga see tehti sellel ajal, kui keskmine palk oli väiksem kui 1200 eurot. Tegelikult oli mõeldud nii, et see alumine number jookseb kaasa meie alumise palgaga ehk keskmise palgaga arvestatakse. See peaks täna olema 1800 ja ülemine number peaks olema 3000 juures. Siis oleks selle kulu poole väiksem kui täna. Me peame eelkõige toetama seda, et väiksema sissetulekuga inimesed elaksid ära nii, et nad ei peaks minema sotsiaalabi küsima. Meil on vaja ka neid inimesi, kes poes müüjad on, erinevaid teenuseid pakuvad, kelle palk ei saa kunagi olema väga kõrge. Nad väärivad ka väärikat elu. Aga praegu see kõrgepalgaliste tulumaksuvabastus ei aita neid üldse, ei aita neid praktiliselt üldse, aitab meiesuguseid meie palga juures. Ja see ei ole aus, see lihtsalt ei ole aus! Täpselt nii nagu me 2021. aastast muutsime pensionisüsteemi. Ma arvan, et enamik Riigikogu liikmeid ei tea seda, et enam ei ole pension ainult sotsiaalmaksu [põhjal] makstav, vaid koefitsient, esimene [pool], on kõigil võrdne ja teine pool on sotsiaalmaksu laekumisest. Me peame olema näoga oma inimeste poole. Ja kui väiksema sissetulekuga inimesi on meil üle 50%, siis neid tuleb aidata ja toetada. Ei ole teist võimalust. Need inimesed, kes saavad siin Riigikogus kätte juba üle 5000 euro, saavad ise hakkama. Kui nad on ennast lõhki laenanud, nii nagu me näeme siin deklaratsioonide pealt, siis see on nende mure. Igaüks peab suutma ise majandada, aga otsuseid tuleb teha nii, et Eesti inimesed saaks hakkama. Sa küsisid, kust raha tuleb. Raha tuleb ainult ühest kohast: see on ettevõtlus. Ja kui me ei aita ettevõtjaid, vaid koormame neid hommikust õhtuni maksudega, siis seda raha ei tule. Ma olen siin toonud korduvalt näite, et on olnud üks minister, kes arvas, et raha tuleb Eesti Pangast. Kui ma küsisin ta käest, kust see Eesti Panka tuleb, siis ta arvas, et riigieelarvest. Kui sellised ministrid on, siis on probleem. Raha tuleb ainult ettevõtlusest. Ega Antiga ei tohi norida, sest tegelikult on ta väga tubli Võrumaa miis oma vallas, seal väga hästi hakkama saanud ja tegutsenud. Lihtsalt vahest tekib erinevatel teemadel lahkarvamus, erinev arusaamine. Aga kõik siin, ma loodan, 101 Riigikogu liiget, soovivad ainult ühte: et Eestis majandus kasvaks, meie inimesed saaks hakkama ja ettevõtjad suudaks toota kasumit, majandaks, suudaks eksportida. Ja maksudega ei ole võimalik riigieelarvet täita, vaid ettevõtluse tootlikkuse, madalamate maksude ja suurema käibe- ja kasuminumbriga on see võimalik. Ma veel kord rõhutan: ma ootan, kas keegi suudab öelda, milline riik on läbi sajandite tänu maksudele rikkaks saanud. No ei ole sellist riiki. Mõistlikud maksud saavad olla, aga ei saa olla nii, et inimesed ja ettevõtjad on üle maksustatud.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Me kõik mäletame, mis toimus 2018. aastal, kui Reformierakonna valitsus tõstis aktsiise – maksud sõitsid Lätti. Me oleme harjunud Lätile ja Leedule ülevalt alla vaatama, aga nüüd on olukord, kus Lätis ja Leedus majandus kasvab, aga Eesti oma ikkagi langeb. Mis on teie nõuanne, kuidas me nüüd peaksime toimima, et Lätile jälle järgi jõuda ja et maksud ei hakkaks Lätti sõitma?

Aitäh! Siin on see näide, et Läti, Leedu, Soome, Rootsi – vaatame oma naabreid – õppisid sellest, mida meie tegime 2020. aastal. Me vähendasime aktsiise, toetasime oma ettevõtjaid. Seda teevad 2023. aastast alates meie naaberriigid, rääkimata Saksamaast või [ülejäänud] Euroopast. Aga meie peame jälgima [teisi riike], meie turul, meie ettevõtjate jaoks on väga olulised turud Soome, Rootsi, Norra ja mingil määral Läti ja Leedu. Läti ja Leedu puhul on oluline komponent see, kas meie inimesed lähevad üle piiri kaupa ostma või mitte. Täna käiakse seal, rääkimata kütusest või söögist, ehitusmaterjale ja aiandus[kaupu ostmas]. Läti ja Leedu ei ole tõstnud neid makse. Ma alati naeran, et kui siin ka räägitakse – meil vahest on natuke erinev arvamus pangandusmaksust ka Keskerakonna ja sotsidega –, siis unustatakse ära, et Eestis on pangandus ainukene [sektor], kus makstakse avansiliselt tulumaksu, meil ei ole ühtegi teist sellist ettevõtlusvormi, ja see on tõstetud 14%‑lt 18% peale. On avansiliselt [maksmine] ja kui ettevõtted [kasumit] välja võtavad, siis nad maksavad sama palju kui ka ülejäänud ettevõtjad. Jah, oli võib-olla üks aasta, kui oleks saanud pankadelt rohkem võtta, aga siis oli teine suur mure: Eesti pangad oleksid jäänud siis nõrgaks, sest nendel ei ole omakapital nii suur, ja siis oleks kõik laenud läinud Rootsi pankadele. Oleme nüüd ausad, raha teenitakse ikka nende laenude pealt, mitte millegi muu pealt. Nii et see dilemma alati on. Ma pean tunnistama, et mina olin see, kes ütles sel hetkel ka kõva häälega, et ei ole võimalik pankadelt seda ära võtta, sest me tahaks, et Eesti pangad ellu jääks. Kahjuks ei ole seda varianti, et välispankadelt võtame ja omadelt ei võta. Sealt oleks saanud teoreetiliselt võtta, aga ma veel kord rõhutan, et sealt võtab Eesti riik sellest ajast, kui Isamaa oli võimul ja tegi selle otsuse, et on avansilised maksed. Minu arvates, kui ma mäletan õigesti, juba [alates] 2017. või 2018. aastast see kehtib.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja nüüd, kui kell on sealmaal, et kodudes hakatakse "Aktuaalset kaamerat" vaatama, hakkame meie hoopis kuulama seda, mida Riigikogu rahanduskomisjonis arutati. Ja sel puhul palun siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Diana Ingeraineni. Palun!

Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas tutvustatud eelnõu 20. mail. Rahanduskomisjonis tegi hea kolleeg Aivar Kokk ülevaate (Saalis räägitakse.) eelnõust ja komisjoni liikmed said esitada küsimusi. Ja võeti vastu kolm otsust: teha ettepanek [võtta] eelnõu täiskogu päevakorda täna, 4. juunil, see otsus oli konsensuslik; määrata juhtivkomisjoni esindajaks Diana Ingerainen, see oli ka konsensuslik; ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata, see ei olnud konsensuslik, poolt oli 5 komisjoni liiget ja 2 oli vastu. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 627 esimesel lugemisel tagasi lükata ja me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 627 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu oli 9 ja erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 627 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.