Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE) teine lugemine

Neljas päevakorrapunkt: keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu 393 teine lugemine. Head kolleegid! Et emotsioone vaka all hoida, informeerin teid kohe alguses, et juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 393 teine lugemine katkestada ja vastavalt kollasele raamatule see hääletamisele ei kuulu. Ehk kui me oleme selle punkti ära menetlenud, toimub selle eelnõu katkestamine. Nüüd palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks hea kolleegi, keskkonnakomisjoni esimehe Yoko Alenderi.

Aitäh! Austatud aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Tõepoolest, katkestamise ettepaneku komisjon teeb. Seda seetõttu, et eelnõu on võrreldes algse versiooniga piisavalt muutunud. Me soovisime anda Riigikogu liikmetele võimaluse teha muudatusettepanekuid. Aga ma tutvustan lühidalt eelnõu sisu ja tausta. Eelnõu tuleneb tegelikult õiguskantsleri märkusest, et atmosfääriõhu kaitse seadusest ei selgu piisavalt täpselt, millisel juhul müra sihtväärtust rakendatakse. Sellest tulenevalt on keskkonnakomisjon koostanud eelnõu. See problemaatika on olnud [fookuses] tegelikult päris kaua. Eelnõu algatati 6. märtsil 2024. aastal ja eesmärk on [määratleda] paremini just müra sihtväärtuse mõiste ja kõrvaldada need probleemid rakendamisel praktikas. Esimene lugemine toimus 20. märtsil 2024. aastal. Riigikogu liige Priit Sibul tegi toona eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut. Vahepeal on keskkonnakomisjon arutanud eelnõu kolmel istungil: 2. aprillil 2024. aastal ja sel aastal 12. mail ja 19. mail. On kuulatud ka huvigruppe ja kujundatud komisjoni seisukoht muudatusettepanekute kohta. Neid muudatusettepanekuid, mille Priit Sibul esitas, on sisuliselt arvestatud. Uue lahendusega [täpsustakse] definitsiooni: nii nagu on defineeritud müra piirväärtus, antakse ka sihtväärtuse mõistele [täpsem] definitsioon ja sätestatakse, millisel juhul sihtväärtust kasutada. Täpsustused mõõtmise kohta teeb Kliimaministeerium vastavas määruses. Komisjonis toimus vahepeal arutelu huvigruppidega. Saadi teada seda, kuidas sihtväärtusi praktikas rakendatakse. Tõepoolest on selge, et arendaja ei saa vastutada müra eest, mis tuleneb näiteks möödasõitvatest autodest. See lahendus, mis nüüd muudatusettepanekutega on antud, aitab tegelikult selle õigusselguse tuua ja seadust korrektselt rakendada. Viimased otsused tegi komisjon 19. mail. Muudatusettepanekuid, mille esitas Priit Sibul, otsustati arvestada sisuliselt ja keskkonnakomisjoni muudatusettepanekuid otsustati arvestada täielikult. Juhtivmenetlejaks määrati siinkõneleja ja eelnõu saadeti tänaseks suurde saali teisele lugemisele. Aga nagu ma juba mainisin, me katkestame selle, et Riigikogu liikmed saaksid uue versiooni kohta teha omad muudatusettepanekud. Aitäh!

Suur tänu teile! Evelin Poolamets, küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli juttu ka sellest, et see eelnõu puudutaks tuuleparke? Kui juba mingis piirkonnas on üks tuulepark loodud, kas siis ei pea enam arvestama seda müra, kuna müratase on juba nii kõrge, et võib vabalt ilma mureta teise tuulepargi kõrvale teha?

Aitäh! Ei, komisjonis tuulikutest juttu ei olnud, aga seadus kohaldub igat laadi mürale ja kõikidele planeeringutele, kui see on asjasse puutuv, loomulikult.

Tänan! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Kõigepealt tänan keskkonnakomisjoni esimeest. Ma arvan, et see on väga mõistlik ettepanek eelnõu teisel lugemisel katkestada. Seda tõesti põhjusel, millele eelkõneleja viitas, et eelnõu muutub [suurel määral]. Kutsun üles kolleege suhtuma tõsiselt täiendavate muudatusettepanekute esitamisse, sest minu hinnangul ei pruugi see, mis praegu siia kirja on saanud, lahendada seda probleemi, millele õiguskantsler viitas. See, et me tekitame nii-öelda lisaks piirväärtusele sihtväärtuse ja delegeerime ministrile õiguse [määrata] määruse tasandil, kuna, kus ja mis tingimustel sihtväärtust mõõtma hakatakse. Minule tundub, et seadusandjal ei ole vaja mitte kellelegi seda delegeerida, vaid see tuleks reguleerida [seadusega] ära, sest need on üsna pisikeste detailide kontekstis olulised teemad, mille peale inimesed ei pruugi alati ise tulla enne, kui nad on omale vara soetanud ja siis üks hetk on juba hilja, eks. Nendest kahest muudatusettepanekust, mille ma esitasin, esimene puudutas eelnõust selle punkti välja võtmist, mis rääkis sellest, et kui müra on piltlikult öeldes kodus, rõdul või terrassil liiga suur, siis võiks [inimene] minna [aega veetma] lähedal asuvale alale. Ka esimese lugemise ajal – võib-olla kolleegid mäletavad – käis meil tohutu arutelu selle üle, kui lähedal see [ala] olema peaks ja kas kiviviskekaugus on piisav vahemaa ja nii edasi. Aga see on täna siin eelnõus lahendatud teistpidi, ehk nii nagu ma ütlesin, sihtväärtuse hindamine on jäänud ministri määruse reguleerimise tasandile. Teine [ettepanek] puudutab seda, kui planeeritakse hoonet, millel on väljaulatuvad osad ehk rõdud ja terrassid, mürarikkasse paika. Minu ettepanek oli näha ette kohe konkreetsed kompensatsioonimehhanismid, näiteks terrasside ja rõdude klaasimine sõltuvalt sellest, kust müra pärineb. Ehk siis [vajadusel paigaldada] maanteeäärse seina juurde müratõke, kas klaasseina või mingil muul kujul. Mulle öeldi, et uue korra järgi ei olegi võimalik [mürarikkasse kohta] hooneid planeerida ja selles kontekstis on seda ettepanekut justkui sisuliselt arvestatud. Aga tegelikult neid kompensatsioonimehhanisme ei teki. Ma ütlen, et paljudel puhkudel tekib mure siis, kui inimesed on soetanud endale vara ja hakkavad tagantjärele sellega tegelema. Tõsi on see, et ega me ei saa ka arendajate ja planeerijate eest kõike ära teha, aga mu meelest on meil mõistlik teatavas kontekstis neid muresid ennetada ja neile eelnõu abil lahendus leida, milleks keskkonnakomisjon on meile võimaluse andnud. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu teile! Yoko Alender, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! Täpsustan lihtsalt eelnenud kõne vastuseks, et õiguskantslerile on seda keskkonnakomisjoni välja pakutud lahendust tutvustatud ja õiguskantsler leiab, et see lahendab selle olukorra ja loob vajaliku õigusselguse. Ma mainin ka ära, et tõepoolest eelnõus määratletakse ära, et sihtväärtust kohaldatakse just müratundliku ala planeeringu koostamisel, kui planeeringuga muudetakse maakasutuse juhtotstarvet ja planeeringualal ei ole müra sihtväärtus ületatud. See selgus siiski selle muudatusettepanekuga luuakse.

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid! Vaatamata sellele, et juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 393 teine lugemine katkestada, peame ikkagi läbi vaatama esitatud muudatusettepanekud, mida me ka teeme. Muudatusettepanek nr 1, esitanud keskkonnakomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 2, selle on esitanud Priit Sibul. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt, viide: vaata muudatusettepanekut nr 1. Priit Sibul, palun!

Ma palun teist muudatusettepanekut hääletada.

Jah, me teeme seda. Head kolleegid, mulle on tegelikult laekunud veel ühe Riigikogu liikme poolt selline märkus, et seoses Pika Hermanni torni külastamise aktiivsusega täna võib saali jõudmine tõepoolest võtta rohkem aega, millele Peeter Ernits tähelepanu juhtis. Minu ettepanek oleks, et me teeme saalikutsungi 2 minutit ja 30 sekundit nüüd ja edaspidi kuni kella 21-ni, sest minule teadaolevalt on kella 21-ni ekskursioonid. Peale seda neid enam ei ole, sealt edasi 2 minutit. Nii et saalikutsung on 2 minutit ja 30 sekundit. Palun! Head kolleegid, kuna teid on nüüd rohkem saalis ja tähelepanu on rohkem, siis ma informeerin teid veel kord, et seoses avatud uste päevaga ja oluliselt aktiivsema Pika Hermanni torni külastamisega Eesti lipupäeva puhul on teekond saali [pikem]. Üks nurk on lausa suletud seal, nagu ma olen aru saanud. Kaks Riigikogu liiget on avaldanud selle pärast muret, et ei pruugi [õigeks ajaks] saali jõuda. Seetõttu sellest hetkest kuni – pange nüüd tähele! – kella 19-ni on kõik saalikutsungid 2 minutit ja 30 sekundit. Ma ütlesin enne, et kella 21-ni. Kell 19-ni! Ma arvasin algul, et kella 21-ni on külastus, aga virgats andis teada, et kella 19-ni. Kella 19-ni on kõik saalikutsungid 2 minutit ja 30 sekundit, kui on vaja hääletada. Peeter Ernits, kas teil on sellega seoses veel küsimusi?

Hea juhataja! Aitäh, et tulite saadikute murele vastu. Aga et me oleme teaduspõhine riik, siis minu küsimus on, kas on mingeid mõõteandmeid selle kohta: miks te pikendasite kutsungiaega just 2 minuti ja 30 sekundini? Kas selle ajaga, [2 minuti ja] 30 sekundiga, jõuavad siia need, kes on seal kõige kaugemates kohtades, näiteks, Luisa Rõivas? On see piisav? Kas on mõõteandmed olemas?

Teaduslikku uurimust selle kohta tehtud ei ole, lihtsalt ei ole veel jõudnud, vaat see ajavahemik on nii lühikene, et me peame praegu otsustama, ei jõua seda uuringut teha. Aga kui mõned kolleegid kurdavad, et sellega ei jõua, siis on järgmisel juhatajal võimalus seda aega pikendada. Aga mulle ei ole laekunud kaebust, et keegi ei jõuaks selle ajaga. Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Priit Sibul. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt, viide: vaata muudatusettepanekut nr 1. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 10 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 2 ei leidnud Riigikogu toetust, kuigi on arvestatud. Muudatusettepanek nr 3, ka selle on esitanud hea kolleeg Priit Sibul, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Viide: vaata muudatusettepanekut nr 4, mis on küll veel hääletamata. Priit Sibul, palun!

Palun ka seda hääletada.

Jah. Kas me võime kohe minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Priit Sibul. Juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada sisuliselt, viitega järgmisele muudatusettepanekule nr 4. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 10 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid 0. Muudatusettepanek nr 3 ei leidnud Riigikogu toetust. Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Nagu ma eelpool juba olen korduvalt viidanud, on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 393 teine lugemine katkestada. Teine lugemine on katkestatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 18. juuni kell 17.15. Oleme neljanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.