Arupärimine tuuleenergia arendamise mõjude ja regulatsioonide kohta Eestis (nr 749)

Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Arvo Alleri, Helle-Moonika Helme, Rene Koka ja Rain Epleri 14. aprillil 2025. aastal esitatud arupärimine tuuleenergia arendamise mõjude ja regulatsioonide kohta Eestis, arupärimine nr 749. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli jätkama hea kolleegi, Riigikogu liikme Evelin Poolametsa.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitan minister Andres Sutile arupärimise tuuleenergia arendamise mõjude ja regulatsioonide kohta Eestis. Me oleme olukorras, kus me vastuseid keskkonnamõjude kohta oma kodukohas saame välismaistest uuringutest, Taani, Saksamaa või Soome allikatest, samas kui Eesti riik vaikib või viitab napilt normidele, mis ei vasta tegelikkusele. Kohalik inimene, kelle kodurahu, tervis ja elukeskkond on kaalul, vajab selgeid ja usaldusväärseid vastuseid Eesti teadlastelt, Eesti seadustest ja Eesti ametkondadelt. Praegune tuuleenergia planeerimise praktika on killustatud, läbipaistmatu ja tekitab õigustatult umbusku. Eestis puudub selge metoodika, mõõtmaks paljusid mõjusid, sealhulgas pole kumulatiivse mõju hindamiseks siseriiklikku seiremehhanismi, samuti puudub õiguslik alus madalsagedusliku müra ja vibratsiooni realistlikuks modelleerimiseks. Selle arupärimise eesmärk ongi saada ministrilt selgeid ja sisulisi vastuseid küsimustele, mis puudutavad tuuleparkide mõju hindamise õiguslikku ja teaduslikku raamistikku ja kohalike elanike kaitset ning keskkonnaseiret. Aitäh!

Suur tänu teile! Ja nüüd ongi meil kõigil hea võimalus kuulata auväärt energeetika- ja keskkonnaministrit Andres Sutti, kes vastab arupärijate küsimustele.

Aitäh, hea juhataja! Austatud arupärijad Evelin Poolamets, Arvo Aller, Helle-Moonika Helme, Rene Kokk ja Rain Epler! Vastan teie esitatud kaheksale küsimusele järjekorras. Esimene küsimus: "Kas teie hinnangul vastavad Eestis kehtivad müranormid, infraheli, vibratsiooni ja varjutuse hindamise põhimõtted tegelikele oludele ja ohutasemetele?" Vastan nii, et negatiivse tervisemõju vältimiseks on Eestis kehtestatud üldised müra, infraheli ja vibratsiooni normväärtused. Nende kehtestamisel on lähtutud parimatest teadus- ja tõenduspõhistest andmetest, mis aitavad erinevate allikate mõju – ja nende erinevate allikate seas on ka tuulepargid – hinnata ja olulist tervisemõju vältida. Nende üldiste normväärtustega tuleb arvestada ka tuuleparkide planeerimisel ja kasutamisel. Spetsiifilisi normväärtusi tuuleparkidele õigusaktides kehtestatud ei ole. Normväärtused on kehtestatud sotsiaalministri määrusega ning Sotsiaalministeerium hindab norme üle ja kaasajastab vajadusel määruse uue rahvatervishoiu seaduse vastuvõtmise raames hiljemalt selle aasta 1. septembriks. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on normväärtused elukeskkonnale kehtestatud hetkel teadaoleva parima teadmise alusel. Tuulikulabadest tingitud varjutamise efektile ei ole Eestis normväärtusi õigusaktidega kehtestatud. Tuulikute tekitatava varjutamise mõju inimese tervisele on väga ebatõenäoline, kuid siiski hinnatakse keskkonnamõju hindamise raames ka varjutuse võimalikku mõju ning hindamise raames töötatakse vajadusel välja meetmed selle ajalise kestuse piiramiseks. Eestis läbiviidavates keskkonnamõju hindamistes on heaks tavaks järgida teistes Euroopa riikides kehtivaid piirväärtusi ja juhendmaterjale. Eelkõige oleme kasutanud Saksamaa ja Taani metoodikat ning varjutamise kestuse hindamisel võrreldakse tulemusi üldjuhul mõlema riigi piirväärtustega, mis on Saksamaal 30 ja Taanis 10 tundi aastas. Teine küsimus: "Eestis puuduvad seni siseriiklikud suunised, sh juhendid, kuidas arvutada tuulikute madalsagedusliku müra levikut ja vastavust ruumides kehtivatele väärtustele. Millised on ministeeriumi sammud nende puuduste kõrvaldamiseks?" Eestis käsitleb madalsageduslikku müra sotsiaalministri määrus, mille nimi on "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid". Madalsagedusliku müra häirivuse hindamisel, mis kehtib kõikide madalsageduslike müraallikate kohta, nagu kütteseadmed, tuulepargid ja nii edasi, kasutatakse määruse lisas toodud soovitusi. Niisiis ei saa väita, et pole siseriiklikke suuniseid. Madalsagedusliku müra mõõtmise käigus saadud tulemusi võrreldakse määruse lisas toodud madalsagedusliku müra häirivustasemetega. Eestis on mõju hindamise praktikas seni neist lähtutud, et hinnata võimaliku mõju olulisust. Häirivustasemete ületamine ei ole lubatud. Kolmas küsimus: "Eestis ei ole kehtestatud konkreetseid normtasemeid ega metoodikaid tuuleparkidest põhjustatud vibratsiooni hindamiseks. Kuidas plaanib ministeerium neid lünki täita?" Eestis reguleerib vibratsiooni sotsiaalministri määrus, mille nimi on "Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid". Seega ei ole korrektne väita, nagu ei hinnataks tuuleparkide vibratsiooni. Määrusega on kehtestatud muu hulgas inimeste tervisekahjustuste vältimiseks üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes. Vibratsiooniallikaid, mille alla kuuluvad ka tuulepargid, tuleb määruse kohaselt paigaldada, hooldada ja kasutada sellisel viisil, et nende tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei ületa määruses sätestatud piirväärtusi. Kliimaministeeriumi tellitud ja ettevõtte Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ koostatud 2025. aasta tuuleparkide keskkonnamõju analüüsis on välja toodud, et teaduskirjandusele tuginedes ei peeta tuuleparkide tööga kaasnevat vibratsiooni oluliseks häiringuks. Analüüsis on ka välja toodud, et kuigi tuulikute töötamise käigus tekkiv vibratsioon võib otseselt mõjutada tuulikute läheduses esineva vibratsiooni taset, on maismaa tuuleparkide puhul teadusuuringud leidnud, et kaasaegsete kõrge mastiga tuulikute puhul jääb tuulikutest tekkiva vibratsiooni tase juba vähem kui 300 meetri kaugusel alla inimese taju läve ehk ei kujuta ohtu inimestele ja nende tervisele. Seni püstitatud tuuleparkidest on lähim kaasaegne kõrge mastiga tuulik rajatud Saarde tuulepargis eluhoonest 1,1 kilomeetri kaugusele ning Sopi-Tootsi tuulepargis 1,2 kilomeetri kaugusele. Tuuleparkide töötamisest tuleneva võimaliku vibratsioonihäiringu esinemisel viiakse läbi järelevalvemenetlus. Terviseamet teostab asjakohase kaebuse korral riiklikku järelevalvet, sealhulgas võib läbi viia vajalikud mõõtmised. Kui tuvastatakse normtasemete ületamine, on käitaja kohustatud taseme normiga kooskõlla viima. Sarnaselt Eestiga on võrdlusriikides Taanis, Saksamaal ja Leedus kehtestatud normtasemed, silmas pidades kõiki võimalikke vibratsiooniallikaid. Soomes ja Lätis puuduvad ka üldregulatsioonid. Seepärast ei plaani Sotsiaalministeerium kehtestada eraldi normtasemeid tuuleparkide vibratsioonile. Neljas küsimus: "Tuulikute poolt tekitatava varjutamise mõju hindamiseks puuduvad Eestis ühtsed õiguslikud alused ja metoodikad. Millised on ministeeriumi sammud, et nimetatud puudused kõrvaldada?" Selgitan, et Kliimaministeerium tellis 2025. aastal keskkonnamõju analüüsi, milles käsitletakse välisriikide, kelleks on Taani, Soome, Saksamaa, Läti ja Leedu, praktikaid tuulikute keskkonnamõju hindamisel. Selle analüüsi põhjal selgus, et üheski võrdlusriigis ei ole õigusaktidega kehtestatud tuuleparkidega kaasneva varjutamise hindamise metoodikat ega normtasemeid. Küll aga on Taanis ja Saksamaal välja töötatud varjutamise hindamist reguleeriv juhendmaterjal. Eestis lähtutakse samasugusest praktikast. Tuuleparkidega kaasneva varjutamise hindamisel lähtutakse vastavast juhendist. Eesti juhendmaterjali on koostanud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ ning see valmis Kliimaministeeriumi tellimusel 2025. aastal. Juhendis on selgelt välja toodud, millisel viisil tuleb keskkonnamõju hindajal varjutamist hinnata ning millistest piirväärtustest lähtuda. Viies küsimus: "Tuuleparkide kumulatiivsete mõjude hindamiseks puudub Eestis selge metoodika. Kas ja millal on kavas see välja töötada?" Vastan. Tuuleparkide kumulatiivset mõju tuleb hinnata keskkonnamõju hindamise käigus. Suunised selleks annab tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Nii tuuleparkide rajamisel kui kasutamisel tuleb järgida nõudeid, mis on seatud asjakohastes õigusaktides, nagu mainitud seaduste alusel kehtestatud määrused. Esmane kohustuslik meede tuulikute mõju vähendamiseks on kõigi tuulikute tekitatava müraga arvestamine tuuleparkide kavandamisel. Teostatakse asjakohane müra hindamine ning kavandatakse optimaalse suuruse, tuulikute paigutuse ja muude parameetritega tuulepark, mis võib tähendada ka väiksemaid tuulikuid. Keskkonnamüra, sealhulgas helirõhutaseme mõõtmisel järgitakse peamiselt ISO standardit, kus on toodud juhised ja nõuded keskkonnamüra, sealhulgas liiklusmüra ning tööstusmüra mõõtmise teostamiseks. Standardis on toodud täpsed juhised ja tingimused, kuidas tuleb mõõtmised läbi viia, et need oleksid esinduslikud ning hindaksid reaalset müraolukorda. Kuues küsimus: "Millised meetmed on kavandatud, et ennetada ja leevendada tuuleparkide negatiivset mõju kohalike elanike elukvaliteedile, tervisele ja heaolule?" Selleks, et ennetada ja leevendada võimalikku negatiivset keskkonnamõju, viiakse iga tuulepargi rajamisel läbi põhjalik keskkonnamõju hindamine. Selle käigus analüüsitakse tuulepargiga kaasnevat võimalikku keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, ning pakutakse välja vastavad leevendusmeetmed võimaliku negatiivse keskkonnamõju ennetamiseks ja minimeerimiseks. Keskkonnamõju hindamine peab olema põhjalik ja kvaliteetne, mistõttu kehtivad õigusaktides sätestatud konkreetsed nõuded nende mõjude hindamiseks. Seitsmes küsimus: "Kuidas tagab ministeerium, et kohalike kogukondade muresid ja ettepanekuid arvestatakse planeerimisprotsessis sisuliselt, mitte üksnes formaalse ära kuulamisena?" Vastus. Planeeringud algatatakse arendajate palvel ning nende läbiviimise eest vastutavad kohalikud omavalitsused. Seejuures on riik kohalikele omavalitsustele toeks heade kaasamispraktikate kasutuselevõtul ning arendajad korraldavad arutelusid kohalikega, et selgitada välja kohalik väärtuspakkumine. Esiteks, kõige olulisem on see, et kogu planeerimisprotsess on väga täpselt reguleeritud planeerimisseadusega. Seadus paneb ametiasutustele väga täpsed ülesanded ja annab asjast huvitatud isikutele võimaluse oma arvamuse esitamiseks. Ametiasutustel, sealhulgas planeeringuid korraldaval omavalitsusel, on kohustus kirjalikult esitatud arvamused läbi vaadata ja esitada nende kohta põhjendatud seisukoht. Teiseks, sisulised mured ja ettepanekud on enamasti seotud keskkonnamõju hinnangutega. Seatakse kahtluse alla hinnangu tulemused ja ei usuta neid, nõutakse täiendavaid hinnanguid. See tõepoolest võib tekitada inimestes tunde, et muresid ja ettepanekuid ei ole sisuliselt arvestatud. Keskkonnamõju hindamine on aga planeerimisprotsessi üks osa. Keskkonnamõju hindajad peavad kõik kavandatava tegevusega seonduvad keskkonna- ja terviseaspektid läbi vaatama, ära hindama ja veenduma, et kavandatav tegevus ei mõjutaks oluliselt keskkonda ega kahjustaks inimeste tervist. Ekspertide töö üle teevad järelevalvet nii omavalitsus kui Keskkonnaamet. Seega, kui inimestel on mured keskkonna või tervise pärast seoses keskkonnale või tervisele avalduva mõjuga, siis elanikud peavad saama mõjuhinnangust vastused kätte. Tuleb siiski tõdeda, et vastused ei pruugi kõigile olla meelepärased, ja me ei saa sundida inimesi uskuma seda, mida nad uskuda ei soovi. Sestap, mida me teha saame, on korduvalt selgitada, täpsustada, seletada lihtsamalt, seletada vajadusel uuesti, murede ja ettepanekute korral otsida vajadusel täiendavat infot, veendumaks, et kavandatav tegevus on keskkonnale ja inimesele ohutu. Lõpetuseks selle küsimuse juures: nii Kliimaministeerium kui ka teised riigiasutused on aktiivselt abiks omavalitsustele, kohalikele kogukondadele ning ka teistele huvigruppidele nende murede lahendamisel. Ministeeriumi huvi on, et planeeringud saaks tehtud, et mõjuhinnangud oleks sisukad ja kohalikud kogukonnad saaksid kõikidele muredele ja ettepanekutele vastused. Oleme kogukondade ja huvigruppide esindajatega suhelnud ka otse, et leida muredele ja ettepanekutele lahendused juba enne, kui planeeringud on avalikul väljapanekul või kui toimuvad avalikud arutelud. Kaheksas ja viimane küsimus: "Eestis ei ole välja töötatud seire- ja järelevalvemeetodeid tuuleparkide keskkonnamõjude hindamiseks, mis on oluline ka teadusuuringute tegemiseks, et hinnata tuuleparkide keskkonna mõjusid. Millised on ministeeriumi plaanid nende loomiseks ning seire- ja järelevalvetegevuse korraldamiseks?" Kinnitan teile, et Eestis on seire- ja järelevalvemeetodid tuuleparkide mõjude hindamiseks olemas. Neid käsitleb muu hulgas tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Tuuleparkide arendamise protsessis on seire integreeritud keskkonnamõju hindamise ja planeerimise protsessidesse. Tuulikutega seotud seiretingimused on võimalik seada planeerimise või asjakohase loamenetluse protsessis, tuginedes keskkonnamõju hindamise tulemustele. Üldjuhul tehakse mõjuhinnangus ettepanek regulaarse seire teostamiseks, kui projekti elluviimisega võib kaasneda oluline negatiivne keskkonnamõju ehk vajalik on leevendusmeetmete rakendamine ja nende tõhususe kontroll. Järelevalvemenetlus tuuleparkidest põhjustatud häiringute üle sõltub konkreetse kaebuse sisust ja liigist. Tuuleparkide müra-, infraheli- ja vibratsiooninormide täitmise ning nende [tegurite] võimalike tervisemõjude osas on järelevalveorganiks Terviseamet. Tuuleparkidest tulenevate häiringute korral tuleb esitada ametlik kaebus Terviseametile. Terviseamet hindab olukorda ja vajadusel algatab järelevalvemenetluse. Järelevalvemenetlus võib hõlmata mõõtmisi kaebuse esitaja elukohas, et tuvastada, kas lubatud tase ületab kehtestatud piirnorme. Neid näiteid ei ole, kus on mõõdetud ületus. Seega arendajad järgivad kehtestatud norme. On aga sammud, mida saaks edasi teha, kui registreeritakse ületus. Seni ei ole piirnormide ületusi järelevalve käigus mõõdetud. Tuuleparkide müra ei ole varasemate aastate jooksul kuigi palju mõõdetud, sest ei ole olnud ka kaebusi. Viimase paari aastaga on see rohkem fookusesse sattunud. Nende mõõtmiste põhjal, mis on tehtud, pole ületusi [tuvastatud]. Aitäh!

Suur tänu teile! Ka saalist on rida küsimusi. Alustab Martin Helme. Palun!

Aitäh! Ma ütleksin, et on ikka küll korrektne väita, et ei hinnata korralikult müra ja vibratsiooni. Ja on küll korrektne väita, et piirnorme tegelikult ei eksisteeri. Te ise ka räägite, et on soovitused, on naabrite eeskujud, ja siis on Kliimaministeerium tellinud mingisuguselt firmalt suuniseid. Aga see ei ole sama asi. Ma ütleksin küll: valetada ei tohi. Minister ka ei tohi valetada. Aga te valetasite, kui te teatasite sirge näoga, et teadusanalüüsid väidavad, et kogu see tuuliku ümber käiv ažiotaaž on vale ja mingit ohtu tervisele ei ole. Tegelikult on vastupidi: teadusuuringud on selgelt näidanud, et on negatiivsed mõjud tervisele. On olemas teadusuuringud, mis seda kinnitavad. Ja mul on küsimus. Meil on probleem, tõsine probleem: terav vastuseis, inimesed on häiritud. Miks te edasi pressite selle asjaga? Miks aega maha ei võeta? Kas asi on lihtsalt selles 2,6 miljardis või veel suuremas rahas? Kas asi on lihtsalt korruptsioonis?

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti on olemas erinevaid uuringuid, nii nagu teaduses alati. On uuringuid, mis jõuavad ka teistsugustele järeldustele. Need uuringud, mida on kasutatud – ega tuuleenergeetikat ei arendata ainult Eestis. Tuuleenergeetikat arendatakse väga paljudes, enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides. Ja seetõttu ma julgen tugineda nendele uuringutele, mis ütlevad, et tuuleenergeetikal ei ole negatiivset mõju inimeste tervisele. Selle jaoks tehaksegi sedasama keskkonnamõjude hinnangut, kus vaadatakse mõju inimestele ja vaadatakse mõju ka keskkonnale. Nüüd, küsimuse teine pool: kuidas Eestis tuuleenergeetikat edasi arendatakse. Me oleme kokku leppinud, et me korraldame 1–2 teravatt-tunni mahu suuruse vähempakkumise, kus turuosalised saavad osaleda. See puudutab maismaatuule energiat. Meretuulega ei ole hetkel mingeid plaane, sest meretuuleprojektid ei ole panga jaoks rahastatavad.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Te ütlesite, et tuuleenergiat Euroopas arendavates riikides on tehtud juba neid uuringuid. No teate, kas võib üleüldse usaldada mingeid Euroopas tehtud uuringuid, kui on käima lükatud see üleeuroopaline roheideoloogia, mille oluline osa on tuuleparkide rajamine? Loomulikult ei tehta ühtegi hindamist ega uuringut, mis tooks kaasa mingisugusegi negatiivse hinnangu tuuleparkide tekitatava müra, vibratsiooni ja võimalike tervisekahjude kohta. Aga näiteks [üsna] hiljutine, 2021. aastal Taiwani teadlaste koostatud mahukas uurimus tõi esile väga muret tekitavad seosed tuulegeneraatorite madalsagedusliku müra ja südametervise vahel. Samuti on seal kirjas, et paljudes majapidamistes ületas uurimistöö andmetel tuulegeneraatori madalsageduslik heli öösel pea 100% ajast Maailma Terviseorganisatsiooni soovitatud piiri, mis tähendab, et inimene ei saa üldse tunda päris sügavat vaikust. Me nägime, et Terviseamet üritab seda asja inimestele nüüd siis selgitada …

Aitäh!

Perearst Piret Rospu ütles, et see ajab inimesi lihtsalt närvi, et ärge minge närvi, siis te ei kuule ka seda.

Aitäh!

Milliseid teadusuuringuid te kasutate? Äkki kasutaksite ka mingeid teadusuuringuid mujalt maailmast?

Teadusuuringuid on kasutatud väga palju. Nii nagu ma ütlesin, Kliimaministeerium tellis ka eraldi analüüsi, mis tugines teaduskirjandusele. Teie väide, et tuuleenergiat arendatakse ainult Euroopas, aga selles mõttes ei päde, et möödunud aastal moodustasid üle maailma 85% kõikidest uutest elektritootmisvõimsustest, mida arendati, taastuvenergia[võimsused]. Taastuvenergiat arendatakse ühel ja väga lihtsal põhjusel: selle abil toodetud elektri hind on lihtsalt kõige konkurentsivõimelisem.

Anti Poolamets, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Meil on riigikaitse arendamise hoogtöö aeg. Sellega ma olen nõus, seda tuleb teha ja teid peab kõvasti suruma, et te ikka seda teeksite. Ja nüüd on paha lugu sellega, et tuulepargid häirivad väga tugevalt Kaitseväe signaalluure tööd. Näiteks veel aasta lõpul käsitles teemat ka ERR ja siis öeldi, et need signaalid, elektromagnetlained, on häiritud, kuna need peegelduvad tagasi tuuliku labadelt, olenemata sellest, kas tuulikud seisavad või töötavad. Nii et vaadake, neid võltssignaale on Eesti täis. See müra on tohutu, mis meie Kaitseväe silmadele mõjub. Ja mitte ainult meretuuleparkidele, vaid tegelikult peaks iga tuulepargi jaoks selle uuringu tegema. Kuidas te seda plaanite ja kas on valmisolek neid mürauuringuid teha?

Aitäh küsimuse eest! Kõik need teemad, mis puudutavad riigikaitset ja meie võimekust seirata, mis toimub kas õhus või teisel pool piiri – loomulikult nendega arvestatakse. Seepärast on ka tõmmatud joon idasuunale, kust ida poole tegelikult tuulikute arendamist ei saa toimuda. Ja loomulikult on ka Kaitseministeeriumi arvamus kõikide arenduste korral olemas ja neid on kuulda võetud. Ka seda vaadatakse mõjuhinnangute käigus. Nii et riigikaitses kindlasti tuuleenergia puhul kuidagi selle arvel kompromissi ei tehta.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Alles hiljuti kinnitas valitsus energiamajanduse arengukavas 2035, et põlevkivienergiast loobumine võiks toimuda aastal 2040 eeldusel, et taastuvenergia ja võrguarendus suudavad tagada varustuskindluse ja hinnastabiilsuse. Nüüd, aastal 2025 on valitsuse retoorika järsult muutunud: räägitakse vajadusest säilitada põlevkivienergia võimekus ka pärast 2040. aastat. Minu küsimus on selline: kas valitsus sai lõpuks aru, et taastuvenergia, eriti tuuleenergia, ei suuda tagada Eesti energiajulgeolekut usaldusväärselt ja taskukohaselt, ja kas see uus arusaam tähendab ka seda, et tuuleenergia arendamise projekte vähendatakse?

Aitäh! Selleks, et elektrisüsteem toimiks, on lisaks taastuvenergia abil elektritootmisele loomulikult vaja ka juhitavaid võimsusi. Kui juhitavaid võimsusi pole turule tulnud piisavas mahus, siis senikaua saame me kasutada põlevkivienergiat kui ühte juhitavat võimsust. Selleks, et juhitavaid võimsusi tuleks turule rohkem, on Elering välja kuulutanud ka vähempakkumise just gaasielektrijaamade turule toomiseks. Võrreldes põlevkivijaamadega on gaasielektrijaamad kiiremad, paindlikumad, suudavad turu [vajadustele] operatiivselt reageerida. Aga senikaua, kuni meil on vaja juhitavaid võimsusi ja ilma põlevkivijaamadeta neid ei ole, saab ka põlevkivijaamu selleks kasutada. Nüüd, mis puutub sellesse, kas taastuvenergia arendamisel peaks tempot muutma, siis nii nagu ma enne ütlesin, me kuulutame välja ühe vähempakkumise kuni 2 teravatt-tundi. Kui on tulemused teada, siis saab vaadata, kui kiiresti meil taastuvenergia areneb. Aga üldiselt ette vaadates ütlen, et mida rohkem seda arendust tehakse vastu turgu, seda parem on. Ja ma arvan, see hakkab ka tempot kujundama ja dikteerima. Selleks, et süsteem toimiks, ei ole meil vaja ainult tuule- ja päikeseenergiat, meil on vaja ka salvestust. Meil on vaja juhitavaid võimsusi ja meil on vaja ühendusi teiste riikidega. Siis on meil energiajulgeolek tagatud.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te viitasite pidevalt oma vastuses tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhendile, mille on koostanud üks OÜ. Aga ma ei saa aru, kas see juhend on ministeeriumis vastu võetud õigusakt, mis [käsitleb] neid norme. Hetkel jääb küll väga kummaline mulje, et meil on mingi juhend, aga me ju Riigikogus ei ole seda kooskõlastanud. Kas selle juhendi, millele te viitasite, on teadlased koostanud? Ja kuidas korraga on juhtunud selline olukord, et meil ei olegi justkui vaja siseriiklikke norme, mingeid õigusakte, vaid piisab juhendist?

Aitäh! See analüüs, millele ma viitasin, oli küll tellitud väljastpoolt maja. Aga siin küsimustes kõlas läbi ka vibratsioon ja selle piirväärtus ning näiteks seda reguleerib sotsiaalministri määrus. Nii et tegemist on ikka riigi kehtestatud dokumentidega ja reeglitega. Sama kehtib keskkonnamõju hindamise kohta. Nii et need on riigi kehtestatud reeglid.

Suur tänu teile, lugupeetud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Koos sellega, head kolleegid, oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. (Saalist öeldakse midagi.) Head kolleegid, ma olen küll sulgenud läbirääkimised, aga kui me jõuame sellisele kokkuleppele, et on üks läbirääkija, kes antud juhul on Anti Poolamets, siis … Tõepoolest ei olnud kedagi ekraanil, ma ootasin mõne hetke. Kui nüüd mõni teine fraktsioon nõuab, siis ma annaksin ka neile võimaluse. Lepime kokku siis, et üks läbirääkija fraktsiooni kohta. Kui te olete päri, siis ma tulen tagasi selle juurde. Ei pea, loomulikult, kui keegi ei soovi. Avan läbirääkimised uuesti. Anti Poolamets, palun!

Tänan, lugupeetud juhataja! See oli nagu stardi fikseerimine 0,0 sekundi täpsusega. (Juhataja naerab.) Ma loodan, et ma jäin õigele poolele. Ja seda teemat tahakski käsitleda. Toon ühe näite, praktilise näite, mille on postitanud korduvalt selline kodanik nagu Toomas Toimeta, kes elab Sopi-Tootsi tuulepargi läheduses. Ta ise on akustik, kõva akustikaga tegeleja, muusik, kellel on endal vägagi head mõõtmisseadmed. Ta on teinud päris head ja sisukat kriitikat praeguste mõõtmistulemuste kohta. Toon ainult ühe näite. Tsiteerin, Toomas Toimeta: "Väga paljud inimesed, kes elavad Saarde või Sopi-Tootsi tuulepargi läheduses (läheduses pean silmas 10+ km) räägivad mingist müstilisest "lendava lennuki mürast". Lennuk, mis lendab ja lendab ja jääbki lendama. Esimest korda kuulsin seda kusagil möödunud aasta sügisel, kui käisin spetsiaalselt Tootsi lähedal seda kuulamas. [---] Täpselt sama heli kuulen ka oma koduhoovis ca 6 km Tootsi tuulepargist, kui tuul on tuulepargi poolt meie maja suunas. Olen seda korduvalt salvestanud nii videokaamera kui ka Zoomi audiosalvestiga." Omaette teema, nagu ta ütleb, on see, kuidas Baltikumi suurima tuulepargi müra mõõdeti. Näiteks Kajaja Acousticsi juhatuse liige Marko Ründva selgitas, et seepärast ei saagi väga kõva tuulega müramõõdistusi teha, et puulehtede kohin varjab tuulikute heli. Selle kohta ütleb Toomas Toimeta: "See kuuldav müra käib üle igasuguse puulehtede kohina ja nagu minu isiklik kogemus näitab, siis isegi üle kõrval töötava diiselmootoriga bussi heli!" Nii et väga hea küsimus: mida see ettevõte siis üldse mõõtis? Ja see tema analüüs on pikem, kuidas valitakse referentspunktid, mis on väga kummalised, ja samal ajal ei mõõdeta summeeritud tuulikute heli. Tootsi tuulepargis on 38 tuugenit ja kõik tekitavad kuuldavat müra. Panen teile südamele, et need uuringud oleksid päris, professionaalsed ja arvestaksid kriitikaga, sest kriitikud võivad olla meie kõige paremad õpetajad. Nüüd Kaitseväe juurde. Tsiteerin uuesti nagu oma küsimuses. Ma palun kohe ka lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Seesama detsembrikuine ERR-i küsimuste esitamine seoses Kaitseväe probleemidega tuule- ja päikeseparkide tõttu, mis segavad julgeoleku tagamiseks üliolulise signaalluure tööd. Välja pakutud leevendusmeetmed täielikult ei aita. Teadlaste hinnangul võiks abi olla ühtsetest raadiomüra kriteeriumidest. Vaadake, neid kriteeriume ei ole sugugi olemas, need tuleb alles korralikult välja töötada, sest tuulikud on täiesti spetsiifiline müraallikas. Päikesepargid tekitavad samuti raadioluurele suuri probleeme. Vaadake, sellest ei piisa, et kusagile on joon tõmmatud ida suunal. Tegelikult on üks tohutu elektromagnetiline kaos, mürahäire, mida tekitavad tuulikud kogu Eestis. Me ei näe lihtsalt. Me ei näe, see on, nagu oleks kott pähe [tõmmatud]. Lühidalt öeldes, see on nagu kott pähe meie raadioluurele. Ja muide, üks asjatundja ütles selle kohta väga lihtsalt: kui peaks olema sõjaseisukord, siis esimese asjana tuleks õhku lasta tuulikud, sest me ei näe mitte midagi [nende tekitatava] raadiomüra tõttu, millele lisandub veel vastase raadiomüra tekitamine. Nii et see kaos, mida te praegu riigikaitsele tekitate, on mõõtmatu – sõna otseses mõttes mõõtmatu. Sellised mõõtmised peaksid kestma kuid ja kuid ja olema kõrgprofessionaalide tehtud, keda meil ei olegi praegu. Selliste suurte uuringute jaoks me peaksime need [inimesed] välismaalt sisse ostma. Ja alles siis võib-olla te avastate, et tornid, mis te püsti olete pannud, laastavad meie Kaitseväe silmad ja kõrvad. Või siis võtame meie relvade täpsuse. Kui me paneme püsti meretuulepargid, siis vastase allveelaevad võivad seal lihtsalt tukkuda, aga me ei näe neid, sest tuulikud tekitavad nii tohutut mürasignatuuri. Me ei saa vastase laevadele pihta, sellepärast et seal on tohutu raadiomüra. GPS ei tööta ka senisel moel. Häired tekivad muu hulgas laevade, ka tavaliste tsiviillaevade navigatsioonis. Ehk siis olukord on väga keeruline. Kumb on siis tähtsam, kas juhuelekter, dotatsioonid või riigikaitse? Tsiteerin kolonel Kiviselga, kes ütles, et kompensatsioonimeetmed ei asenda sajaprotsendiliselt seda kadu, mis päikese- ja tuuleparkide mõjul tekib. "Paraku ma pean tunnistama, et viimase näiteks kümne aasta jooksul on olukord läinud meie jaoks halvemaks, sest nii-öelda tavapärane mürafoon on ka juba olemas, mis tuleneb linnadest, suurtest elektrijaamadest, ülekandeliinidest, kõrgepingeliinidest." Mõelge, kui tavaline ülekandeliin tekitab raadioluure jaoks või tavalise raadiosaatja jaoks müra, siis need tohutud tuugenid, 300-meetrised tuugenid tekitavad täieliku kaose. Me ei näe! Rootslased on asunud otsustavalt oma rannikul tuuleparkide ehitamist piirama, sest neil on silmad ära võetud. Aga meile räägitakse muinasjuttu, et viskame vette ühe poi ja küll tema meile näitab, kus vastane on. Tõstame sinna ühe laevukese, mis vaatab, kuidas tegelikult on. Sellest ei piisa! Sellise asja jaoks peaks üles ehitama hiiglasliku kalli süsteemi, mis hoiaks meie piiridel Kaitseväe silmad lahti. Ja iga tuulepargi jaoks eraldi tuleks töötada välja uuringumetoodika. Aitäh!

Suur tänu teile! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Oleme koos sellega, head kolleegid, kui just minister hiljaks ei jäänud, kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Ta ei soovinudki sõna, vabandust!