Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (651 SE) esimene lugemine

Aga asume tänase päevakorra juurde. Täna on meil esimene päevakorrapunkt Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 651 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks siia Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Esitlen teile tänavust lisaeelarvet. See ei ole mitte tavaline asi, et me lisaeelarveid teeme, aga antud juhul on see seotud eelkõige julgeolekuolukorraga. Selle eelarve peamine eesmärk ongi riigikaitse tugevdamine. Me ei suuda kaitsehankeid lõputult kiirendada, kuid kuna tulevaste aastate eelarvete koostamine on veel pingelisem kui selle aasta oma ja kuna selle aasta seisu oleme suutnud parandada, siis otsustasime mahutada osa laia riigikaitse asju tänavusse aastasse, et tulevastel aastatel oleks kergem. Need asjad on ühekordsed kulud. Selleks suunatakse 44 miljonit eurot projektidele, mis on vajalikud riigikaitseks mittesõjalistes valdkondades. Ametikohti juurde luua selle raames ei lubata. Laia riigikaitse mõju nominaalsele eelarvepositsioonile on tänavu ligikaudu 39 miljonit eurot ehk 0,1% SKP-st. Lisaeelarvega korrigeeritakse ka välistoetustest ja majandustegevusest laekuvaid tulusid 26,6 miljoni euro võrra ning nende arvel tehakse kulusid 37 miljonit. Need on projektid, mis 2025. aasta alguses riigieelarves ei kajastunud. Lisaeelarve sisaldab ka valitsemisala [asutuste] esitatud muudatusettepanekuid eelarve[summade] ümbertõstmiseks vastavalt projektide täpsustumisele või prioriteetsusele. Need eelarve kogumahtu ei muuda, aga me otsustasime nendega alustada varem kui sügisel. Üks põhjus muidugi, et see vajadus selgus, on eelarve aina detailsemaks tegemine, mis ei ole ainult positiivne tendents. Finantseerimistehinguteks lisab see eelarve 25 miljonit eurot. Sellest 17,6 [miljonit läheb] investeerimisfondi ja Eesti Energia aktsiakapitali, ülejäänu [moodustab] üle 7 miljoni. Lisaeelarvega suurendatakse [tulusid] 26,6 miljonit eurot, kulusid 46,5 miljonit ja investeerimistehinguid 32,5 miljonit. Peamine eesmärk sai mainitud. Jah, ma rohkem ei räägikski.

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh võimaluse eest! Ma arendaks seda vestlust ikkagi edasi. Paar nädalat tagasi oli meil arutelu majanduskasvu üle ja sa ütlesid, et majandus tegelikult kasvab. Aga ma nädalavahetusel lugesin ERR-ist, et see siiski langes eelmises kvartalis. Keda uskuda?

Aitäh! Lisaeelarve majanduskasvu ei suurenda ega vähenda. Uskuda tasub ametlikke teateid. Esialgne hinnang oli selline – mina ise neid ei tee, aga te muidugi innustute eksitavatest numbritest –, et esimene kvartal võrdluses neljanda kvartaliga andis tõepoolest miinuse, aga me teame ka neid ühekordseid põhjusi. Kõige tuntavam oli ostubuum aasta lõpul, mis oli seotud autodega, ja mõõn järgmises kvartalis. Nii et mina küll teie asemel ei juubeldaks ja ei loodaks, et mina, minister, esitan siin mingisuguseid oma kõhutundeid. Ma nimetan alati ikkagi ametlikke andmeid. Kui soovite [hinnangut] aasta kohta, siis mikroskoopiline kasv on kvartal kvartali lõikes ja aasta jooksul on endiselt kehtinud kasvuprognoos.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Nii eelmise aasta eelarvet kui ka selle aasta eelarvet oli päris kõvasti kritiseeritud selle eest, et need ei ole väga arusaadavad. Need on kirjutatud niimoodi, et tavainimesed väga ei saa aru sellest, kuhu raha läheb ja mis mahus. Ausalt öeldes minu arvates ei ole ka see lisaeelarve tekst palju paremini vormistatud. Ma huvi pärast andsin paarile inimesele, kes ei ole poliitikaga, majandusega või rahandusega seotud, seda lugeda ja nemad tunnistasid, et päris keeruline on aru saada, mis raha kuhu läheb. Kas teie arvates on see lisaeelarve tehtud paremini ja arusaadavamalt võrreldes selle eelmisel aastal [vastu võetud] riigieelarvega?

Aitäh! Ma ei tea, mida tähendab see "eelmine aasta oli kritiseeritud". See on mingi toortõlge, täisenneminevik on eesti keeles kasutusel ainult erandina. Ma ei tea, kes kritiseeris – umbisikuline jutt. Ma autoriteete valiks ise, et kelle kriitikat lugeda asjakohaseks ja kelle oma mitte. Eelarve on professionaalselt koostatud dokument. See ei ole ka kunagi [mõeldud] asjaarmastajatele, kes sellega kokku ei puutu, lihtsalt hobi korras hindamiseks. Nii et ma ei soovitaks sellist kõrvalarvamust küsida. [Eelarve] on väga mahukas, detailne. Inimesed, kes sellest aru ei saa, võiksid sellega leppida – siis esitage küsimusi selle kohta, millest te aru ei saa. Ja esitage ka endale küsimus, kas te peate kõigest tingimata aru saama. Riigikogu liige sealhulgas saab alati küsida nendelt, kes on tehnilise poolega paratamatult kursis paremini kui Riigikogu liige. Eelkõige on eelarvepoliitika ja muud erinevad poliitikad need, mida peab Riigikogu arutama, mitte [eelarve] tehnoloogiline külg.

Suur tänu! Urmas Reinsalu, palun!

Härra rahandusminister! Mul on niisugune põhimõtteline küsimus. Miks valitsus nende eraldi võetud kulutuste puhul ei näinud ette võimalust, et valitsemiskuludest esiteks katta eeldatavasti prioriteetsed kulud, mida praegu on selles lisaeelarves kirjeldatud, ning esitada sellega koos kulude ümbertõstmise kõrval negatiivne lisaeelarve parlamendi menetlusse? Sellekohase ettepaneku on Isamaa mitmeid kordi teinud. Praeguses olukorras, nagu meil värske informatsioon on, on üle 300 miljoni euro valitsemiskulusid kantud eelmisest aastast üle kasutamiseks sellel aastal. See on suurusjärgus rohkem, kui praegune lisaeelarve suurendab defitsiiti. See on põhimõtteline poliitikavalik. Miks teie rahandusministrina praegu niisugust poliitikavalikut siin kaitsete?

Kui teie nimetate seda küsimust põhimõtteliseks, siis ma pean aktsepteerima teie õigust niimoodi asju nimetada. Ise ma seda ei usu, sest täpselt samas sõnastuses te olete erinevates kohtades küsinud sedasama küsimust, aga vastusest te ei ole huvitunud. Need suurusjärgud, mida on praegu lisaks vaja riigikaitses, on võrreldamatud sellega, mida annab riiki oluliselt kahjustamata [kokku hoida] valitsemiskuludes: valitsuse enda kuludes, tegevuskuludes, personalikuludes. Terminoloogilist segadust ma ei taha siin pikalt klaarida, aga negatiivne lisaeelarve piltlikult öeldes ei pea olema tingimata eraldi formaat. Küll aga on kõigis valdkondades põhimõtteline ettekirjutus vähendada aastati kulusid 5%, 3% ja 2% järjest. See tähendab, et sisuliselt on palga- ja majanduskulud sellise kärpe all juba põhieelarve raamides, aga lisaeelarves on valdkonnad, mis neid kulusid ei tohi suurendada. Need puudutavad ka hoopis teisi asju, need on ühekordsed asjad.

Aitäh! Meil täna rahanduskomisjonis käis eelarvenõukogu esindaja, kes selle eelarve läbipaistvuse osas oli suhteliselt kriitiline. Me oleme näinud ka õiguskantsleri arvamust eelmisel aastal. Sa vastasid siin hea kolleegi küsimusele nii, et sa valid, mis kriitikaga arvestada. Aga kas tohib küsida, kelle kriitika siis loeb? Need inimesed selgelt ei ole sinu arvamusliidrid, aga kas neid üldse eksisteerib tänases vabas maailmas?

Andrei Korobeinik, palun!

Oi, neid on palju. Mina alati hindan inimesi, kes on omal erialal minust targemad. Mina pean väga paljude inimeste erialaseid teadmisi liitma. Aga sellesse eelarve läbipaistvuse juttu ma paratamatult olen harjunud suure irooniaga suhtuma, sest eelarve ei hakka kunagi läbi paistma. Mida keerulisemaks te seda ajate ja mida rohkem seda nõuate, seda lootusetum on sealt midagi leida. See on paratamatus. Igal juhul tuleb asja võtta filosoofiliselt ja loomulikult kohendada eelarve vormi vastavalt tungivatele nõudmistele, aga et tavakodanik seda lugema hakkaks, see on lootusetu. Ja mida täpselt ütles Peter Lõhmus, seda peab ta ise ütlema. Ma selliseid vahendatud hinnanguid ei tahaks kommenteerida.

Suur tänu! Andrei Korobeinik, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Hea istungi juhataja! Hästi lihtne küsimus oli: kes on Jürgen Ligi arvamusliidrid? Ja mis me vastuseks kuulsime praegu? Väga pikk vastus, aga mitte minu küsimusele. Mis formaadis ma saaks vastuse? Kas tõepoolest peab arupärimise tegema või on lootust, et ettekandja ikkagi vastab küsimusele?

Jaa, me oleme seda diskussiooni siin väga pikalt pidanud. Ei suuda, ei saa ka mina panna ettekandjale ette vastuseid või kangutada sõnu välja. Ettekandja vastab ise ja kui ta püsib teemas, siis Riigikogu istungi juhataja ei saa sekkuda. Nii on see siin saalis olnud ja nii on see ka edasi. Aga teil on veel kümneid võimalusi, kuidas esitada rahandusministrile küsimus. Te saate seda teha Riigikogu infotunnis, te saate esitada arupärimisi ja te saate esitada kirjaliku küsimuse. Nii et teil on neid võimalusi päris palju. Ma usun, et te olete väga aktiivne Riigikogu liige ja kasutate neid võimalusi alati. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra rahandusminister! Mul on küsimus. Kui ma vaatan seda eelarvet, siis siin on ridamisi niisuguseid pisikesi mõne tuhande euroseid eraldisi erinevatele objektidele üle riigi. Siin on mõni tuhat eurot Ugala teatrile, muuseumidele, Tehvandile ja nõnda edasi. Minu küsimus on … Ja need kangesti meenutavad katuserahasid enne kohalikke valimisi. Ma tahaksin, et te täpsustaksite, selgitaksite, härra rahandusminister, kuna seletuskirjast ei selgu, et kas need rahalised vahendid, ridamisi mõne tuhande eurosed objektid, mida on remonditud või parendatud ja nõnda edasi, kas need on lihtsalt rahavajak selle tõttu, et remondid on juba käigus ja [remondieelarvet] oli vaja suurendada, või need on iseseisvad rahalised kulutused. Seletuskirja leheküljel 14 näiteks on toodud üks loend.

Aitäh! Siin on sihuke huvitav formaat juurde tulnud viimastel aastatel, mis minus küll ainult põlgust tekitab, et protseduuriliste küsimuste vormis laimatakse ettekandjat. Andrei Korobeiniku küsimus juhatajale oli tegelikult minu laimamine. Ma pean seda ütlema. Minu vastus, et kes on minu arvamusliidrid, oli selge: erialal minust targemad inimesed on minu jaoks alati arvamusliidrid. Võin nimetada Sven Kirsipuud, asekantslerit, Kadri Klaost, Regina Vällikut – alati küsin nendelt mitu küsimust päevas. Täna tulin komisjonist ja paljud vastused, mida komisjoni esimees kirgliku raamatupidajana tahtis teada saada, delegeerisin neile. Nii et igal juhul olete teie tõenäoliselt minu jaoks autoriteet Keskerakonna siseasjades ja maleliidu juhtimises, aga rohkem mul praegu ei tule ette. Nii et vabandust, kui ei tule. Urmas Reinsalu küsimusele ma tegelikult komisjonis ju vist vastasin, kui ma nüüd meenutan. (Urmas Reinsalu kõneleb saalist.) Aa, need väikesed detailid seal. Sai ju vastatud, et suur hulk nendest on aasta sisemised täpsustused, mitte lisaraha. Ümbertõstmised. Ma ei jaksa, pean tunnistama, jälgida kõike, mida eelarvelt nõutakse, aga pidev reaktsioon on [soov] muuta seda aina jäigemaks. Kui on mingi rida aetud väga detailseks ja kui tegelik elu näitab, et sama raha on vaja hoopis kuskil mujal, siis seda tehakse. Ei saa välistada, et on ka mingisugune projekt, mis lisandub kuskil, aga see ei ole kaugeltki selle eelarve põhiteema, need on mõnedkümned tuhanded, mida nihutatakse haldusala sees siia-sinna, ühest projektist teise. Need kindlasti ei ole asjad, mis on valdavad ja millele teie tähtsa komisjoni juhina peaksite kogu aja ära kulutama, nagu te kulutasite äsja poolteist tundi minuga koos.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma loen siit eelnõust välja, et Eesti Energia ja Tallinna ühendhaigla aktsiakapitali sissemakseks kasutatakse laenuraha. Kas see on teie arvates vastutustundlik rahanduspoliitika olukorras, kus eelarve defitsiit ulatub juba 1,6%-ni SKP-st?

Aitäh! See ei puuduta üldse eelarve defitsiiti, see on eelarveneutraalne tegevus. Eesti Energia kasutab seda omakapitali investeeringuteks ja loomulikult võimendab seda võõrkapitaliga. Tallinna haigla on üks projekt ja see väike summa, mõnikümmend tuhat oli see vist, võimaldab lihtsalt projekti edasi edendada, aga mitte haiglat ehitada. Haigla ehitamine võib olla, muide, eelarvevastutustundliku rahandusega väga kooskõlas, aga see teema praegu ei puutu sellesse.

Aitäh, lugupeetud minister! Ma otsisin, aga ei leidnud sellest dokumendist midagi halduskulude kärpimise kohta. Ma ei tea, kas te olete kursis, aga Eesti on Euroopas esimene ametnike arvu poolest ühe maksumaksja kohta.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Urmas Reinsalu proovis sama asja küsida. Kui jutt on halduskuludest, siis see on lisaeelarve selles mõttes, et tehakse ühekordseid asju, mis tuleks teha veel pingelisematel aastatel, kui defitsiidi piir on pandud täielikult proovile. Kaitsehangetes nii suur kiirenemine võimalik ei ole. See on laiapindse riigikaitse menüü enamuses ja lisakulu, aga ühekordne. Nii et nagu ma ütlesin, nende halduskulude, või kuidas keegi neid nimetab, kärbe on juba eelarvesse sisse kirjutatud.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Lisaeelarves on tõesti palju tehnilisi täpsustusi, nagu te õigesti ütlesite. Aga seal on vähe selliseid, ütleme, otse inimesi puudutavaid muudatusi, näiteks sotsiaalvaldkonnas, toimetuleku valdkonnas. Mulle meenub üks teine lisaeelarve aastast 2022, kus näiteks tõsteti toimetulekupiir 150 eurolt 200-le. Praegu, kui meil on hinnad märkimisväärselt kasvanud, on ka sel aastal reaalpalga ootus pigem negatiivne: mõnel erialal palk võib-olla tõuseb, aga mõnel langeb. Kas teie ja valitsus tervikuna ei pea vajalikuks tõsta toimetulekupiiri, et just nimelt kõige nõrgemad ühiskonnaliikmed saaksid täiendavat abi ja tuge? Te ütlesite, et lisaeelarvega ei saa suuri tehnilisi muudatusi teha. Aga ma sellepärast tõingi võrdluse 2022. aastast, kui oli ka Reformierakonna juhitud valitsus, toona Keskerakonnaga koos, ja siis tõsteti toimetulekupiiri just nimelt lisaeelarvega – toona 1. juunist 2022.

Tanel Kiik, palun!

Aitäh! Kui teie kriteerium inimesse puutuva [hindamisel] seisneb ainult vähekindlustatutele raha andmises, siis mina riigi sellise pisendamisega nõus ei ole. Riik peab toimima igakülgselt. Antud juhul tegeleb see lisaeelarve väga erinevate teemadega, mis kõik on inimestele olulised, sõltumata toimetulekust. Aga selle lisaeelarve üks eeltingimus [ettepanekuid] koondades ja sõeludes oli, et need on ühekordsed kulud. Toimetulekupiiri tõstmine on üks poliitikavalikuid, mida ma praeguses seisus ise toetaksin, aga ma ei tea, kas see on meile jõukohane. Aasta keskel seda selles formaadis lihtsalt teha ei saa.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud minister! Mõnda aega on olnud juttu tõesti lisaeelarvest või ka lisaeelarvetest. Põhiliselt on teema olnud tegelikult riigikaitsehanked ja investeeringud. Kas te saate kinnitada, et see praegune lisaeelarve jääb sellel aastal viimaseks? Minu arust põhiline asi, millest see sõltub, on, kas just riigikaitsesse on võimalik lisaeelarvega panustada, kas on võimalik nii laskemoonahankeid kui teisi investeeringuid Kaitseministeeriumil ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel teha. Kas tuleb sel aastal veel mõni lisaeelarve sel teemal või ei tule?

Aitäh! Mul ei ole mingit voli väita, et tuleb. Üldiselt on ikka nii, et neid asju ei tohiks liiga sageli olla. Praegu ka mina pean endale paremini selgeks tegema, miks see arusaamine, et muudatusi tuleb teha, et eelarve muutmise formaadis peab mahtu suurendama, nii varakult ministeeriumides tekkis, ja kui suur see otsuse ruum on, kus me oleme täpsuse tagaajamisel saavutanud jäikuse. Aga kaitsehangete puhul, nagu ma mainisin, ei ole võimalik järjekorras ette trügida. Kaitsetööstused on praegu suure surve all ja Kaitseministeerium on tunnistanud, et tänavu veel kiiremini kaitsevarustust hankida ei saa. Sellepärast me piirdusime selles eelarves mittesõjaliste asjade ja kulutustega. Ma mõtlen, kas mul jäi midagi vastamata. Ei, vist ei jäänud.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud rahandusminister! Kindlasti ma ei pidanud oma eelmise küsimusega kuidagi silmas seda, et eelarves [tehtavad] muudatused on vähetähtsad. Kahtlemata, riigikaitse valdkonnas, ma arvan, me oleme teiega suhteliselt ühel lainel, aga tihtipeale tundub, et valitsuse sammud on pigem lühemad, kui sotsiaaldemokraatidele meeldiks, ja aeglasemad. Ehk siis me kindlasti julgustame ambitsioonikalt toimetama selle 5% suunas. Neid otsuseid me toetame. Põhjus, miks ma küsisin just nimelt inimeste vaates, on see, et keset kriisi – ma nüüd kasutan teie enda sõnavara – mina eeldaksin, et Vabariigi Valitsus keskendub vähekindlustatud inimeste toetamisele, sealhulgas ka lisaeelarve puhul. Öelda praegu, et noh, vaatame, kas järgmine või ülejärgmine aasta on raha – inimestel on juba täna rahaliselt raske. Te teate seda, olite nõus. Teie vastusest tuli välja, et te tajute seda, et tegelikkuses on toimetulekuraskustes olijate hulk päris suur ja toimetulekupiiri tõstmine hinnatõusu valguses oleks asjakohane. Ma küsin: kas valitsuskabinet on valmis seda küsimust arutama või kas teie erakond on valmis parlamendis seda ettepanekut toetama?

Aitäh! Minul seda muljet ei ole küll jäänud, et sotsiaaldemokraadid oleks kunagigi olnud riigikaitses mingisugused liidrid ja ambitsioonikad kulutajad. Ambitsioon kipub neil tekkima siis, kui neil on enda käes näiteks siseministri portfell. Siis järsku muutub sisekaitse sõjale vaatamata kuidagi proportsionaalselt sama tähtsaks kui sõjaline kaitse ja tehakse ka asju, mida valitsuse enamus tegelikult heaks ei kiida. Tehakse ka asju, mis isegi oma valdkonda ei puutu – [pean silmas] lasteaedu. Nii et ma seda iseenda partei iseloomustust hoiaksin natukene tagasi teie asemel. Ma ei tea, kas te tahate jätta muljet, et kui aasta keskel ei ole mitu korda tehtud kõige nõrgematele uut toetust või toimetulekupiiri tõstetud, siis järelikult ei ole üldse midagi tehtud. See on praegu lisaeelarve – ühekordsed kulud. Püsikulusid ei lubatud sinna kirjutada. Me tulime [lisaeelarvega] välja lihtsalt selleks, et teha järgmistesse aastatesse eelarveruumi. Toimetulekupiiri tõstmine on loomulikult püsikulu, mis, kuigi see mulle tundub vajalik, on paraku vajalik paljude muude ambitsioonide ja soovide keskel. Nii et ma ei tea, mis saab olema teie idee saatus. Aga aasta keskel lihtsalt öelda, et meil on kriis ja nüüd me avastasime, et aasta keskel tuleb kiiruga toimetulekupiiri tõsta – sellega ma päri muidugi ei ole.

Suur tänu! Tanel Kiik, teil on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jaa. Lugupeetud Riigikogu esimees! Mul on ainult tehniline täpsustus või parandus. Austatud minister enne heitis meie heale kolleegile Andrei Korobeinikule ette, et ta kasutab protseduurilist küsimust kuidagimoodi [vastaja] maine kahjustamiseks. Antud juhul kasutas minister Riigikogu istungi pulti pigem meie erakonna ründamiseks, mitte küsimusele vastamiseks. Lihtsalt kui me tahame, et parlamendi liikmed heast tavast kinni peavad, siis eeldaks sedasama ministrilt. Ainult selline tehniline täpsustus.

Aitäh! Mina siin istungi juhatajana eeldan, et lugupidavad ollakse mõlemat pidi. See võiks olla kõige parem viis siin saalis diskussiooni pidada. Priit Sibul, teil on küsimus. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Te oma sissejuhatavas sõnavõtus ütlesite, et ega me ei jõua ja ei ole võimalik täiendavaid relvastuse hankeid läbi viia, sest tehastel on [piiratud] võimekus. Ma ei usu, et nüüd on täpselt aru saada, mis vajadus meil kiirkorras selle lisaeelarve kontekstis on. Mulle jäi mulje, et teie enda arusaam on ju samamoodi see, et kui üldse kuhugi peaks raha täiendavalt panema, siis on see riigikaitse. Teil oli ka viide selle kohta, et järgmiste aastate eelarved on veel keerulisemad. Miks neid kulutusi, mida te praegu siin lisaeelarvega tulete tegema, ei saaks järgmise aasta eelarvega teha? See jäi mulle selles sissejuhatavas sõnavõtus veidi arusaamatuks.

Aitäh! Te jäite hiljaks. Me siin mingis asjas oleme ühel meelel, aga ma vastan siiski ära Tanel Kiigele, kes jõudis õigeks ajaks, aga millegipärast suhtleb minuga istungi juhataja kaudu. Ma arvan, et õige debatt on see, kui ei jäeta väiteid õhku. Teie kasutasite seda küsimise pulti oma erakonna kiitmiseks ja valitsuserakondade kehvemana näitamiseks, mis puudutab kaitsekulusid. Ma võin teile kinnitada, et sotsiaaldemokraadid ei ole kunagi olnud kaitsekulude eestvedajad. Kas nad peavad olema? Ma arvan, et tingimata ei pea. Ma mäletan aega, kui nad nõudsid ka kaitsekulude vähendamist. Ma olin siis rahandusminister. Aga vahetu mälestus teiega koalitsioonist on see, et siseministri kulud tulid palju kergemini, sest erakonna esimehel oli läbirääkimistel jõud. Ja siis me tegime asju, mis mitte kellelegi teisele ei meeldinud: mingi libedarada kusagil – kui igal pool maja põleb, teeme järsku libedaraja! – või tahame piirivalvet militariseerida asjadega, mis on selgelt sõjaväe funktsioon. Olimegi valitsuses päris kurjad sellel teemal ühiselt Eesti 200‑ga. Nii et jätke see iseloomustus endale [andmata], siis ma ei pea ka sellele vastama. Aga lisaeelarve vajaduse kohta ma ütlesin kohe alguses – ma olen seda ka vahepeal öelnud, härra Sibul –, et me otsustasime ühekordseid asju tõsta tulevastest veel pingelisematest aastatest sellesse aastasse, et tulevikus oma 5%-ga [SKP-st] ja rohkemate kuludega mahtuda eelarvereeglitesse paremini ära. Vaatamata ka sellele vabastusklauslile, mis lubab 3%-st 1,5% rohkem SKP-st kulutada eelarvest miinusesse, oleme väga suurtes raskustes järgmise aasta eelarve tegemisel, kui see 5,4%, või palju välja hõigati, peaks realiseeruma. Üks võimalus on, et see ei realiseeru, nagu kaitsehangetega tihti juhtub, sest need võtavad aega, nihkuvad aastate vahel. Aga me ei saa eelarve tegemisel seda eeldada. Sellepärast tõstsime neid ühekordseid [kulusid] järgmistest aastatest praegusesse aastasse, kui oleme eelarvega toime tulnud paremini, kui on lootust toime tulla järgmisel ja ülejärgmisel aastal.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Kõigepealt täpsustus. Minister väitis, et aasta keskel seda sellises formaadis teha ei saa. Toimetulekupiiri tõstmise kohta ma lihtsalt meenutan, et viimati tõsteti toimetulekupiiri 200 euroni 1. juunist 2022 sama aasta lisaeelarvega. Aga küsin selle kohta. Tõepoolest, te olete korduvalt seletanud, kuidas tuleviku pingelistest eelarvetest tõsteti ühekordsed kulud sellesse aastasse, et järgmisel aastal paremini eelarvereeglite sisse ära mahtuda. Ehk siis praegu on pingutus teha ikkagi maksimaalselt kulusid. Täna rahanduskomisjonis andis eelarvenõukogu ülevaate oma seisukohtadest ja on fundamentaalne mure, et enne COVID-it püsitulud ei katnud püsikulusid, ei katnud pärast COVID-it, ei katnud enne sõda, ei kata pärast sõda, ei kata ka selle RES‑i perioodi lõpuks. Kuidas lahendada ära mure, et meie püsitulud ei kata püsikulusid?

Ongi keeruline. Aga ärge mulle sõnu suhu pange. Mina ütlesin toimetulekupiiri tõstmise kohta aasta keskel lisaeelarve formaadis seda, et [lisaeelarve] lähteülesanne oli mitte tekitada püsikulusid juurde. Lähteülesanne oli lisaeelarvele antud: püsikulude [suurendamise] keeld. Ja sellepärast ei arutanud me selles formaadis toimetulekupiiri tõstmist, kuigi, nagu ma mainisin, me oleme seda teemat mitteametlikult puudutanud küll järgmise aasta kontekstis. Aga lubadusi kahjuks anda ei saa, sest eelarvega on praegu väga halvasti järgmistel aastatel kaitsekulude vajaduse kasvamise tõttu. Jaa. Mis veel vastamata jäi? (Saalist vastatakse midagi.) Aa, see suur [puudujääk]. See ei ole kindlasti selle eelnõu raamidesse jääv küsimus, aga ma pean tunnistama, et ma ise olen minevikus Riigikokku toonud ainult struktuurse ülejäägiga eelarveid, kuus tükki. Ja olen väga pettunud, et see kultuur vahepeal kadus, ja kadus selliselt veel, et otsa tulid kriisid. Me ei olnud ei COVID-iks, energiakriisiks ega sellega seotud Ukraina sõjaks eelarveliselt valmis. Me ei olnud manööverdamisruumi endale tekitanud. Eelarve seisu hakkas 2016. aasta valitsus, kus teiegi minister olite, lõhkuma ja see läks kohe miinusesse, viivitamata. Juba 2016. aasta lõpul suutsite sama aasta eelarvet halvendada. See oli eelarvepoliitika muutus, seda peab meenutama. Lihtsalt nii on, selle vilju me praegu sööme. Püsikulud ja püsitulud ei klapi kokku. See juhtus Ratase esimese valitsuse ajal. Valitsuse otsusega lubati struktuurset miinust, mida varem ei lubanud isegi [riigieelarve] seadus. Võib-olla oleks võinud sinna kirjutada suurema paindlikkuse, vältimata oleks varem või hiljem seda tulnud teha, aga siis oleks pidanud seda ka järgima. Jah, me olime kriisideks ikkagi miinuses ja sealt see miinus tuli, nii et vale mehe käest küsite. Mina kritiseerisin seda poliitika muutust pidevalt, niikaua kui Postimees oli veel vaba ajakirjandus ja selliseid tekste avaldas. Nii et lugege ja te saate teada.

Reili Rand, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Alustan positiivsest. On väga positiivne, et selle eelnõuga oleme lõpuks ometi riigikaitsesse lisaraha [panustamise] üle otsustamiseni jõudnud või jõudmas. Aga teatavasti on ka inimeste toimetulek osa julgeolekust. Olete oma ettekandes siin korduvalt rõhutanud muret, et riigieelarve on keerulises [seisus]. Aga üha rohkem peresid tunneb sarnast kitsikust või suurematki kitsikust enda pere rahakotis. Küsin selle kohta: kas lisaeelarvet menetledes oli kõne all, et ka peresid toetavaid või [nende olukorda] leevendavaid [meetmeid] võiks meile otsustamiseks siia tuua? Räägin peretoetuste ühtlustamisest, või kui toetusi jagada ei ole soovi ja valmisolekut, siis näiteks koolitoidu suuremal määral kompenseerimisest.

Aitäh! Toimetuleku julgeolekustamine on mulle küll väga ebausutav, sest Eesti ei ole nii kihistunud, et meil peaks siin klassiviha ja klassivastuolud kuidagi olema need, mis riiki lõhuvad. Aga koolitoit – jah, sellised näited muidugi pigem tekitavad jällegi kiusatust olla irooniline. Minu arust ei ole koolitoit isegi osa haridusest, aga igatahes ei pea see olema keskvalitsuse poolt täielikult kinnimakstav. See, et üldse riik [iga lapse] koolilõunat vist 1 euroga päevas toetab, on suur vastutulek. Tegelikult peaks see olema koolipidaja roll ja vastutus, aga me siin kombineerime: midagi paneb riik ja midagi paneb omavalitsus. Ma ei tea, kas inimesed, lapsevanemad, tänapäeval [maksavad], kuidas nendega suhe on, see vist erineb [omavalitsuseti]. Ei ole mul sellega päris otse kokkupuudet momendil. Riigi julgeolekuks seda teemat ei maksa pöörata, olekuks küll. Kuidas ma ütlen, kui hariduskuludest rääkida, siis mina rõhuksin ikka hariduse sisule ja õpetajatele ja jätaksin toiduraha pigem teisejärguliseks, kuna üldiselt saavad lapsed ikkagi kõhu täis. Nende erandite puhul peab [toetus] olema paremini sihitud, kui see seni on. Ka lastetoetuste kohta ütlen sama. Ilmselt näiteks minusuguse lapsed ja lapselapsed päris õiglaselt maksumaksja arvel koolitoitu ei saa, aga eks see ole jällegi töökorralduse seisukohalt võib-olla mõistlik. Ma ei taha pikalt arvustada seda valikut. Vahepeal oli siin ju hariduse põhiteema koolitoit, nagu oleks kotlet tähtsam kui õpik. Sellega ma praegu küll sõdin siin natuke rohkem, kui vaja oleks selle teema raames. Julgeolek see kindlasti ei ole, ükskõik mis.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Mul on küsimus. Kultuuriministeeriumi haldusala, seletuskirja lehekülg 14. Te olete ikka lubanud saadikuid aidata, kui nad aru ei saa. Ja nüüd ma veidikene abi palungi, et nendest eelarvemuudatustest aru saada. Kas see esimene punkt, kus räägitakse algul 9 miljonist ja siis 5 864 001 eurost, sisuliselt tähendab, et osa eelmise aasta vahenditest, mis jäi kasutamata, tõstetakse sellesse aastasse ja kasutatakse nüüd? Ja siis siin lehekülje viimases punktis räägitakse osa remonttööde [plaanide] korrigeerimisest, millega arendustegevusest tõstetakse vahendeid remonttöödeks. Siin on objektide loetelu. Me oleme teiega käesoleva aasta eelarve menetlemisel mitmel korral rääkinud ka Põlva lasketiiru küsimusest. Küsimus on, et kas ka selle eelarve menetluse ajal arutati Põlva lasketiiru või ei olnud see päevakorras. Siin on osa objekte konkreetselt nimetatud.

Te räägite eelarve[summade] sisemisest ümbertõstmisest. See ei puuduta ületoodavaid vahendeid. Sellele ma võin küll niimoodi esimese hooga ära vastata, aga ma tõesti ei tea nende kõikide väikeste muudatuste tausta. Ja kui te ütlete, et mina olen lubanud teid kõiges aidata, siis tegelikult on pigem nii, et minu ametnikud aitavad enne mind, kui ma teile appi tulen. See on hästi-hästi tehniline raamatupidamislik asi, kus ma ei tahaks ennast siduda mingisuguse isikliku arvamusega. Ma kiiruga ei leia siin seda kohta, nii et kui te tahate [vastust] kirjalikult, siis ma hangin need andmed.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mulle on hästi sümpaatne see, kui te ütlete, et oma valdkonda – ja ma arvan, et te oletegi rahanduses pädev – te teate ja teiste teemade puhul austate neid, kes oma valdkonnast kõnelevad. Lubage mul jääda eriarvamuse juurde, mis puudutab koolitoitu ja toimetulekupiiri, kuigi pean tõdema, et te olete toimetulekupiiri osas alati olnud seda meelt, et seda tuleb tõsta. Minu küsimus puudutab aga seda – mina ei oska nii täpselt eelarvet lugeda –, et kas selles eelarves, lisaeelarves, mis praegu on, on sees ka see mure, mis puudutab 25–30 miljonit eurot, mis on vajalik infotehnoloogilise süsteemi SKAIS parandamiseks. See mure, ja seda muret jagab ka peaminister, on tõsine. Sotsiaalkindlustusamet on selle probleemiga mitmel korral [välja] tulnud. Ja ei ole mõtet Maret Maripuud märtriks või ohvriks tuua selles mõttes, nagu see tema tegemata töö oleks. Tegelikult on selleks, et seda tööd teha, vaja rahalist ressurssi. Kas lisaeelarve selle [mure] lahendab?

Aitäh! SKAIS on natuke pikema vinnaga asi kui lisaeelarve. See mure on teadvustatud ja sotsiaalminister on selle ka mulle edastanud. Aga ma arvan, et see on järgmise aasta eelarve üks prioriteet, mitte selle lisaeelarve oma.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Aastal 2016 olin mina kahe lapsega kodus olev sotsiaaldemokraatide valija. Ekskursid eelarvepoliitika lõdvendamise teemalisse ajalukku on väga huvitavad. Aga kuna meil on tõesti varsti kümme aastat olnud olukord, kus püsitulud ei kata püsikulusid, siis minu küsimus oligi seotud sellega, et kui lisaeelarve motivatsioon, ka teie kirjelduses, on lubada maksimaalselt kulude tegemist järgmistel aastatel ja tuua ühekordsed kulud ettepoole, siis see on samalaadne tegevus nagu teie meelest taunitud käitumine aastatel 2016 ja hiljem: meil ei ole püsivaid tulusid kulude katmiseks. Praegu me ka manööverdame, et seda maksimaalset kulu kuhugi erinevate aastate vahele ära mahutada. Kuidas te näete, kuidas seda muret tuleks siis lahendada, et me saaksime jätkusuutliku eelarvepoliitika ja püsitulud kataksid püsikulusid?

Aitäh! Põhjus, miks mina tulin [siia] alati kergelt struktuurses ülejäägis eelarvetega, oli just nimelt see, et neid küsimusi ei tekiks, vaid et me saaksime olla manööverdamisvõimelised ja kriisideks valmis. Sellepärast me ei saa ilma selle ekskursita. Kui te küsite, kuidas sellest üle saada, siis küsimus algab sellest, kuidas me sinna sattusime. Kas te olete seda toetanud? Kas te olete selles süüdi? Ma ei ole seda toetanud ja ma ei ole selles süüdi. 2016. aastal ametisse asunud valitsus asus eelarve seisu kohe halvendama. Need kommentaarid siin puldis toonaselt rahandusministrilt olid sellised: "No kuulge, kas teid rahuldab siis majanduskasv? Meid ei rahulda!" Majanduskasv oli umbes 3%. Täiesti korralik Eesti potentsiaalile vastav majanduskasv. Nemad otsustasid, et nad muudavad ära eelarvereegli, sest siis hakkab … Teie otsustasite. Mina arvasin, et te olite 2016. aasta lõpus juba ametis. Aga täpselt selline retoorika oli, et riigi kulude peal seisab majandus. Läks veel aastat kolm, siis uus rahandusminister rääkis juba seda juttu, kuidas majandus seisab riigile makstud maksude peal. See oli nagu eriti kole. Ta rääkis muidu igasugu asju. [Ei tea,] kui palju ta neid kontrollis, kui palju ta koperdas lihtsalt sõnastustes, aga see oli päris õudne. Mina olen ikkagi eelarvekonservatiiv. Ma tean, kui raskelt on poliitikas protsessid pööratavad. Kui minna [eelarvereegleid] lihtsalt jõuga lõdvendama, nagu mindi aastal 2016, siis on ette teada, et me satume sellisesse [olukorda]. Ma kirjutasin sellest toona päris palju. Me oleme just sellises olukorras. Ka kogu [poliitiline] kultuur on nii palju muutunud, et siin saalis ei leidu piisavalt inimesi, kes oleksid nõus seda seisu muutma. Teen, mis suudan omalt poolt, aga ma ei hakka praegu lubadusi lisaeelarve arutelu raamides andma. Vaatame, kas järgmise aasta eelarves saab teha midagi paremaks, kui praegu paistab.

Reili Rand, palun!

Aitäh! Jätkan oma küsimust perede toetamise kohta. Oma esimesele küsimusele, kuidas lisaeelarve perede toimetulekut toetab, ma vastust ei saanud. Ma küsin siis konkreetsemalt. Meil Tallinna linnas on üks põnev arutelu alanud seoses lisaeelarve menetlemisega. On tehtud ettepanek lihtsalt öeldes lasteaedade kohatasu kaotada või luua nii-öelda tasuta lasteaiakohad. Just lisaeelarve raames on teie erakonnakaaslased sellise ettepaneku teinud ja põhjendanud seda nii, et nüüd on ootamatu vajadus tekkinud. Seetõttu on sellise olulise muudatuse tegemine lisaeelarves põhjendatud. Kujutame ette, et Tallinn sellise muudatuse teeb. Siis tõenäoliselt suurendab see oluliselt lisakoormust lasteaiakohtade [pakkumisel] pealinnas. Tung kõrvalomavalitsustest, ma kujutan ette, kasvab veelgi. Sellest tulenevalt küsin: kas see ettepanek võiks hoopis olla üleriigiline muudatus, et lasteaed oleks osa haridusteest ja olekski Eesti peredele ja lastele tasuta?

Aitäh! Tõesti, see [küsimus] ei puuduta seda eelnõu ja Tallinna eest mina vastutust ei võta. Võin küll lisada, et ma ise haridusministrina selgitasin, et kuna lasteaed ei ole kohustuslik, siis on mõistlik siiski mingisugust lasteaiatasu hoida, kuni me ei leia sellele eelarvekatet. Kas praegu on see leitud, ma pole kindel. Aga loogika, et alusharidus võiks pigem olla tasuta ja kõrgharidus mitte, on jällegi järgmine loogika, mida ma olen kaitsnud. Võib-olla tõesti. Miks me pakume tasuta ülikooliharidust ja lasteaia kohatasu küsime? Siin väga head loogikat ei ole. Nii palju on, et kumbki [haridus] pole kohustuslik, kooliharidus on.

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Eelmise aasta piirmääraga eelarvest kannab Rahandusministeerium 2025. aasta eelarvesse üle 584 miljonit eurot. (Mikrofon ragiseb.) No ma saan aru, et juurde midagi ei tule, lihtsalt siin jagatakse seda …

Helle-Moonika Helme, palun!

Palun rääkige mikrofoni.

… laiali. Mitte laiali, vaid ümber.

Vabandust, proua Helme, kas te saate mikrofonile lähemal rääkida?

Rääkige mikrofoni, mitte paberile. Mul läks algus täitsa kaduma.

Siis me kuuleme kõik paremini. Selles mõttes oli härra ministril õigustatud märkus, et me kuuleme halvasti. Kui te mikrofonile natukene lähemal räägite, siis me kuuleme kõik paremini. Aga suur tänu! Proua Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ma saan aru, et selle lisaeelarvega ei jagata siin midagi laiali, vaid jagatakse juba olemasolevat raha ümber, sest enamus on juba 2025. aasta eelarvesse sisse planeeritud. (Mikrofon ragiseb edasi.) Ma näen, et siin on sellised huvitavad prioriteedid, näiteks Riigikantselei saab 2,5 miljonit eurot. Siin on erinevad suunad, aga põhimõtteliselt on eesmärk võimendada riigi propagandat, mis muu hulgas [maaliks] rahvale musta valgeks ehk et [räägitaks], kuidas maksud tõusevad, aga maksukoormus ei tõuse; kuidas tulevad uued maksud, aga inimestele jääb selle kõige tulemusena ikka rohkem raha kätte, ja nii edasi ja nii edasi. Samas, õpetajatele 8 miljonit palgatõusuks ei jätkunud. Miks sellised prioriteedid? Ma loodan, et te kuulsite nüüd selgelt.

Aitäh! Äkki saaks nüüd teile veel mikrofoni anda, et te esitaksite ka küsimuse, mis teid tegelikult huvitab. Suutsin kinni püüda selle krabina seast, mis ei ole küll teie süü, lihtsalt võib-olla teil telefon kutsus, et te rääkisite, kuhu oleks võinud teie arvates raha minna. Aga mis see üks prioriteet on, see läks tõesti kaduma. (Saalist räägitakse.) Kui te suudaks oma küsimused niimoodi formuleerida, et te minut aega ei tänitaks, siis ma saaksin aru, mis teie huvi on. Ma hea meelega diskuteerin teiega, kui ma saan täpselt aru, mille üle peaks diskuteerima. Heitsite mingisugust artiklit ette, mille te neelasite ise alla ja mille kohta ma kuulsin igasugu halbu asju, kuidas valesid asju tehakse. Proovige äkki uuesti või delegeerige see küsimus oma naabrile, kes oli lähemal ja sai võib-olla aru, mida te küsisite.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Püüan hästi rahulikult formuleerida oma küsimust. Ma loen siin lisaeelarves tööjõukulude ridu. Neid on küll keeruline kokku arvutada, aga enamus neist on miinusmärgiga ehk siis tööjõukulud suurenevad. Ma tahaksin teada teie käest, kas teil on ka täisülevaade, milline on selles lisaeelarves kulude ja tulude bilanss seoses tööjõukuludega. Kas tööjõukulud suurenevad või vähenevad ja kui palju kokkuvõttes selle paksu lisaeelarvega?

Jah, see on piisavalt paks, et olla konkreetne vastustes ja näidata neid kohti. Ma kindlasti küsin sellistel juhtudel ise ametnike abi, aga eelarve tegemise tingimus oli meil poliitiline valik, et me püsikulusid ei tõsta. Kui seal on palgakulud plussiga, siis kuskil mujal on analoogsed kulud järelikult miinusega. Need ümbertõstmised on üks selle eelarve osa. Bilanss iseenesest võib olla ka sedapidi hoopis tööjõukulusid suurendav, et näiteks finantstehingud kaudselt tekitavad ka tööjõuvajadust. Kui Eesti Energiale eraldatakse 100 miljonit eurot, siis selle rakendamisel, ei saa salata, tekib ka mingisugune tööjõuvajadus. Nad küll teistpidi jällegi vähendavad tööjõudu. Sellist kaudset personali liikumist on selle taustal. Aga me oleme eelarve tegemisel, tegelikult esimese koalitsioonilepingu tegemisel seadnud eesmärgiks, pannud ministritele kohustuse leida 5%, 3% ja 2% järgemööda aastati kokkuhoidu sellistes [kulu]artiklites nagu tööjõukulud, majanduskulud ja toetused. See on olnud valdkonniti väga erineva raskusega ülesanne. Eriti raske on see olnud kultuuri [valdkonnal], kus on toetused ja sedasorti tegevuskulud. Nemad on olnud struktuursetel põhjustel justkui kõige valusamas seisus. Aga jah, selle lisaeelarve eeltingimus on, et püsikulusid juurde ei tekitata, järelikult ka uusi ametikohti ei looda ega looda ka palgatõuse.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on kahju, et te Riigikogu liikmete suhtes ei ole lugupidav, vaid esimese asjana võtate neid kohe nuhelda. Mina olen vähemalt kümneid kordi kuulnud, kui te olete Moonika Helmele öelnud, et ta tänitab teid. See on ikka kummaline vastuste stiil küll teil. Aga jäägu see teie südamele, kuidas te olete kriitika talumises peaaegu et nullilähedane. Aga proovige lahti seletada, mida tähendab kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine. Seletuskirjast ei saanud ma aru, millele see [raha] kõik kulub ja kuidas me siis kliimamuutustega kohaneme selle lisaeelarve kohaselt. Küll oli siin … Kõik need olid väga kummalised kulud. Mina ei saanud aru, äkki aitate.

Kõigepealt, proua Helme puhul see ei käinud selle kohta, et ta mind tänitaks, vaid ta tänitab Eesti riiki, tänitab eelnõu, tänitab halvemal juhul ka ettekandjat, seda ta tavaliselt ikka natuke teeb. Aga minu etteheide on see, et küsimuse sissejuhatus, kogenud kolleegina ütleksin, peaks viima küsimuseni, mitte igale poole laiali, nii et lõpuks küsimus ise kaob ära. Ei ole loogilist seost eelneva tänituse – siiski ma nimetan seda tänituseks, kuna see ei ole suunatud küsimusele – ja küsimuse vahel. Sellepärast lähebki …

Härra minister, ma teen ettepaneku, et läheks nüüd selle konkreetse küsimuse juurde. Küsimus oli hästi konkreetne, katsuks sellele vastuse leida. Siis me …

Aga see ongi ju …

Siis me suudame siin väga lugupidavalt diskussiooni jätkata.

Kliimamuutuse küsimus ei olnud konkreetne. Küsijal on ees mingisugused kirjeldused ja tegevused, mida mina peaksin hakkama täpsemalt otsima. Ma samamoodi saaksin ette lugeda seda, mis tema nina all on. Mina ikkagi saan aru, et see on praegu tema hinnang kliimapoliitikale. Ma kujutan ette, et tegevusi, mis kliimamuutustega kohaneda aitavad, on riigis väga erisuunalisi. Kui te oleksite küsimusse pannud loetelu, siis me oleks proovinud neid natukene mõtestada. Aga üldjoontes rahandusminister ikka koondab kokku poliitikavalikud teistest ministeeriumidest, mitte ei tee ise neid rohkem kui üldises poliitilises loogikas. Aga jah, ma ei saa keelata näiteks Kliimaministeeriumil edendada projekte, mis aitavad kohaneda kliimamuutustega, või ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil, kes edendab mingisuguseid uuringuid, projekte või ennetavaid meetmeid. Ei saa kuidagi [keelata]. Aga teil on paber ees, lugege, saate targemaks. Proovige küsida nii, et ma saaks kirjeldada poliitikavalikut nii palju, kui ma tean.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Mul on küsimus seoses Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumiga. Siin lisaeelarves on suhteliselt väike osa, mis puudutab seda ministeeriumi. Siit on küsimus: kas sellelt ministeeriumilt tuli mingisuguseid täiendavaid ettepanekuid lisaeelarvesse või neid ei tulnud? Ennekõike huvitab just näiteks ühistranspordi rahastamine. Kas see oli kuidagi laual, et juba enne suve puudujääk [katta], või ei olnud?

Aitäh! Selle lisaeelarve eeltingimus, nagu ma olen juba mitu korda öelnud, oli püsikulude mittesuurendamine. Kui regionaalministeerium oleks tulnud ühistranspordireformiga, mida me ootasime juba Piret Hartmanilt, siis oleks valitsus saanud arutada, mis rahavajadus või kokkuhoid sealt tuleb ja mis on struktuurne võit kogu selles asjas. Aga sellist [kava] pole tulnud. Mina tean, et ministrilt tuli pressiteade, et ta sooviks 50 miljonit eurot juurde saada, aga nii need asjad ei käi. Ma võin mõista tema võimet seda ära kulutada ja ka [ühtse] ühistranspordi idee ei ole mulle mitte kauge, aga mul ei ole seda raha kuskilt niimoodi võtta. Lisaraha [andmisel] peab olema mingi äärmiselt ahvatlev põhjus teiste ministrite silmis, mingi väga tuntav muudatus üldises elukorralduses, et üldse seda arutama hakata. Praegu on ikkagi kõik need toredad plaanid vaja ellu viia olemasoleva ja ühest servast kogu aeg kärbitava eelarve raamides, mitte [saata] pressiteateid ja kirju.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, et lubatakse siin veel küsida! Meile on siia toodud seaduseelnõu 651 ehk riigi 2025. aasta lisaeelarve seadus. Vaat seda me siin loeme ja lähtuvalt sellest me ka küsime. Mina küsisin oma eelmise küsimuse väga selgelt raha suunamise prioriteetide kohta, mida saabki siin ju ainult küsida. Minu järgmine küsimus on samamoodi selle kohta. Ma loen, et Justiits- ja Digiministeerium saab 3,1 ja isegi rohkem miljonit eurot, et tagada e-valimiste jätkusuutlikkus ja parendada e-hääletuse infosüsteemi. Proovige nüüd mulle lahti seletada, äkki te kirjeldate, mida saab muuta turvalisemaks süsteemis, mis on juba a priori põhiseadusvastane ja täiesti ebademokraatlik.

Aitäh! See viimane on ju ainult teie hinnang. Aga IT-süsteemi saab alati paremaks teha. Infotehnoloogia areneb, ka ründevõimalused suurenevad, samuti tehnilised seadmed vahetuvad. Nii et ma ei oska sellele täpsemalt vastata. Mida te ütlesite prioriteetide kohta? Ma ei tea, minu jaoks oli nagu väga laialivalguv kirjeldus asjadest, ei olnud prioriteetide kirjeldust. Prioriteet tuleb sõnast prio, mis viitab ühele kõige tähtsamale. Mina teie esimesest küsimusest aru ei saanud. Mis selles pikas jutus teile tähtis oli? Mis oli lihtsalt hinnangute jagamiseks ja mis oli küsimuse esitamiseks? Läks täiesti kaduma. Ma vabandan, aga teil oli võimalus uuesti küsida.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt rahandusminister! Minu küsimus on seotud kulude planeerimise täpsusega, ütleme siis nii. Üks võimalus on lisaeelarve tekitamiseks planeerida tulusid vähem ja kulusid rohkem. Aga ma ei kahtlusta, et sellega praegu tegemist on, kui ma vaatan üldist planeerimise täpsust Rahandusministeeriumis. Siiski ma loen, et Rahandusministeeriumi valitsemisalas tõstetakse raha ümber. Põhjenduseks on, et soodsa elektri hinna tõttu on kulud osutunud planeeritust väiksemaks. Ja siit minu küsimus. Kui Rahandusministeerium on planeerinud [kulusid kalli elektri hinna järgi] ja elektri hind on Rahandusministeeriumi arvestuste kohaselt osutunud üllatavalt soodsaks, miks siis teistes ministeeriumides [ülejääki] ei teki? Kas nemad on arvestanud teistsuguse energia hinnaga? Kas teie arvates on ka praegu Eesti riigis elektri hind soodne?

Aitäh! Ma arvan, et praegu on see väga soodne, börsihind on tihti päeva jooksul negatiivne. Minu arust on elektri hind ülehaibitud teema. See moodustab ettevõtete kuludest keskeltläbi alla 1%, perede omast umbes 4%, aga juttudest on [vaat et] 100% kõik elektri hinnast. See rida seal viitab lihtsalt sellele, et Rahandusministeerium on juba hööveldatud üsna õhukeseks ja põhjendamisega, kust siiski raha leiti, mindi üsna konkreetseks. Aasta keskel võib tõesti elektri hind olla oodatust madalam, eriti suvel, taastuvenergia olemasolul. Ja sealt kokkuhoid ja [raha] ümbertõstmine markeeriti ära. Aga jah, need põhjendused võiksid ka teistes ministeeriumides olla sama detailsed. Mul ei oleks selle vastu midagi, kui nad leiaksid kokkuhoidu ka selles, et elektri hind on väga odav. Aga muidugi ei ole poliitiliselt küll kuidagi tark mul tunnistada, et elektri hind on odav, kui see on negatiivne või nullis. Mina peaksin ikkagi siin oigama, kuidas elekter teeb inimesed vaeseks. Aga mulle endale tundub natuke teisiti. See on ülepingutatud, ühe [kulu]artikli üle kurtmine. Üldine elukallidus, toiduainete hinnad on kahtlemata teine [asi], aga elektri hind ei ole põhiline.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Targutasite siin elektri hindade üle, kuidas see on nii väike osa [kõigist kuludest], aga arvestades seda, et energia hinnad mõjutavad kõiki teisi aspekte samamoodi, on teie nimetatud 1% ju naeruväärne. Aga ma räägin siiski sellest lisaeelarvest. Ma nüüd natuke näppude peal lugesin kokku, et tööjõukulud suurenevad üle 5 miljoni euro. (Saalist räägitakse.) Ma ikkagi paluks nüüd selgust, et mis koha peal siis meie valitsus pingutab ja kuskohalt see kokkuhoid hakkab meil tulema, kui reaalselt on näha, et tööjõu hinnad on tegelikult tõusnud. Tähendab, eelarves on tööjõu hinnad tõusnud.

Tööjõu hinnad?

Tähendab, palgad. (Saalist räägitakse.) Palgakulu. Ühesõnaga, lisaeelarvega küsitakse üle 5 miljoni lisaraha just nimelt tööjõukuludeks.

Selle elektri hinna kohta on jällegi kommentaar, et see ongi arvestus: elektrikulu ettevõttel on keskeltläbi alla 1% praegu. Ei ole nii tähtis teema, nagu te räägite. See, et see mõjutab kõiki teisi hindu – no 0,9% mõjutab järgmisi asju. Keskeltläbi. Aga on valdkondi, kus see on väga oluline. Küllap te olete ettevõtetes käinud. Kui te neilt mõistlikult küsite, siis lüüakse käega – ei, see ei ole üldse määrav, määravad on muud kulud. Aga ma ei tea, mis see maksuralli, mis jutt … Te rääkisite nüüd maksude alandamisest või millest te rääkisite? (Mart Maastik vastab saalist.) Aa, maksudega on nüüd niimoodi, et maksukoormus kukub selle aasta 36,8%-lt 35%-le aastaks 2029 viimaste otsuste ja eelnõude kohaselt. Kõige suurem võit maksude langetamisel kodanike vaates, mitte riigi vaates, tuleb Isamaa maksuküüru kaotamisest, mille hind on peaaegu pool miljardit eurot, läheneb 500 miljonile. Aga maksusüsteemi taastamine on seda väärt ja ühtlasi ka majandusele stiimul. Oli veel mingi küsimus? Tööjõu hind. Tööjõu[kulu] on peidus siin ja seal kuludes, aga selle lisaeelarve eeltingimus oli, et see ei suurenda püsikulusid. Tööjõu[kulu] võib olla ka ühekordne. Kuna siin on väga palju sisemisi ümbertõstmisi, siis ei ole mina eitanud, et ka tööjõu[kulu] real võib olla mõni koht plussiga. Mingis muus kohas on järelikult miinus. Ja suur tulemus on loomulikult see, et kui me prioritiseerime riigikaitset, siis riigikaitses tuleb ka meestele palka maksta. Kus tõesti on arvestatav tööjõukulude kasv, on tervishoius, nii inimeste arvu kui ka palgakasvu tõttu.

Aitäh! Anti Allas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Sooviks teilt aru saada, palun selgitage, miks ikka jätkub ühistranspordis sihuke kummaline rahastamine, mis on valitsusest valitsusse ja aastast aastasse kestnud ning mille puhul me kõik teame, palju ühistranspordi dotatsiooniks kulub. Need kulud kasvavad. Väga palju kasvavad need taristutasude tõttu aasta-aastalt, aga ometi pole üheski eelarves seda õiget kulu sinna lähedalegi sisse planeeritud ja käib sihuke kummaline tants. Kas selliseid valdkondi on Eestis veel? Miks see lisaeelarve lõpuks seda ära ei lõpeta? Mis need põhjused on? Palun selgitage.

Tantsu ei toimu. Aga nagu ma juba korra mainisin, siis kui ma valitsusse tulin, oli minister Piret Hartmanil kohustus tulla välja struktuurse reformiga ühistranspordis. Me ei välistanud ka kokkuleppe tegemist mingi lisaraha kohta, aga eelkõige oleks [reform] pidanud olema struktuurne võit. Peab tunnistama, et sellist toimivat projekti ei tulnud, kuigi valitsuses [selle ideega] käidi. Ja nüüd on praegusel regionaalministril sama ülesanne. Tantsu ei toimu. Kuna seda reformi oodatakse, siis planeeritakse osa ühistranspordi rahast sihtotstarbelise [toetusena] valitsuse reservist ja vastavalt vajadusele see eraldatakse. Ega ühistranspordi kulu planeerimine ei ole ka väga lihtne, seal on omad valemid. Kütuse hind, nagu ma mäletan, on üks komponent, mis võib muuta üldsummat päris palju. Nii et see on selline poolik reform. Ma loodan, et me ükskord jõuame tulemuseni ka.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! [Jätkan] sama teemaga, sest ega sealt tegelikult vastust ei tulnud, et miks siis niimoodi rahastatakse ühistranspordikeskusi. Praegu on üle riigi transpordiliikluses eelarve puudujääk kokku 37 miljonit eurot. Arvestamine, palju [eelarves] peab olema aasta alguses või eelmise aasta lõpus, on ju tegelikult väga lihtne: iga ühistranspordikeskuse juhatus teab neid summasid ja ilmselt teab ka Rahandusministeerium. Miks siis kohe ei panda sedasama 35 või 37 miljonit [eelarvesse] sisse? Miks venitatakse kogu aeg? Kuskil septembris-oktoobris hakkavad ühistranspordikeskused rabelema, ehitama plaane B ja C ja D, et kui rahastust ei tule, mis siis hakkab juhtuma. Miks selline lähenemine on, et kohe ei panda eelarvesse raha sisse?

Aitäh! See [küsimus] ei puuduta tõesti lisaeelarvet. Ühistranspordikeskuste [teema] ka ei puuduta lisaeelarvet. Ma ei hakka kogu riiki ära kirjeldama. Niigi liiga pikalt vastasin sellele küsimusele.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Oluline on riigikaitsekulude kasvatamine ja teie räägite ka sellest kohati täitsa õigel moel. Aga laia riigikaitse all on siin kummalisi asju, näiteks Riigikantselei [tegevuse] toetamise eelarve suureneb 2,5 miljoni euro võrra, laia riigikaitse vahendite võrra. Eesmärk on suurendada meediamajade suutlikkust kriisis tegutseda ja nii edasi. Muu hulgas on selle toetamise eesmärkide alla kirjutatud, et arendada kohalike väljaannete jätkusuutlikkust. See on nii universaalne asi: sisuliselt te maksate erameediale raha, mille puhul on veel suur oht, et see muutub riigivõimu käepikenduseks, kui Riigikantselei seda teeb. Ma arvan, et kui EKRE niimoodi teeks, siis te ütleksite, et küll on paha lugu, nüüd tehakse midagi hullu. Kuidas teie seda kommenteerite?

See on õige küll, et kui EKRE seda teeks, siis minus oleks suur umbusk, sest te olite paralleelmeedias ja sõltumatute institutsioonide kriitikas ju Eesti meister. Mina ise olen jällegi sellise poliitika vaenlasena medalimees, võib-olla mitte meister. Tõesti, ma olen seda tauninud rohkem, kui ma olen kedagi teist seda tegemas kuulnud. [Tehakse] sellist poliitikat, ajakirjanduslaadseid tooteid ja ajupesu oma auditooriumile. See konkreetne asi on kergem juhtum, kui on EKRE, see on Riigikantselei ülesanne riigi üldist toimimist garanteerivaid asju-ideid koondada. Need paar miljonit eurot on projektitaotluste vormis võimalik saada meedialiidu ettevõtetel. Sinna kuuluvad respekteeritud ajalehed, sealhulgas, et oleks selge, kuulub sinna ka Aivar Koka Vooremaa. Ta siin oli väga mures teiste [toetuse] saajate pärast, aga võin veel kord rahustada: ka tema võib sealt oma ajalehele raha taotleda. Aga need on projektitaotlused ja peavad olema ausad ja riiklikel eesmärkidel. Ma ei kujuta ette, et keegi saaks siin vähimalgi määral näidata partei mütsi. Minu arust see on välistatud, ma ei karda väga. Aga et see on delikaatne teema, kui valitsus eraldab raha meediale, sellega ma olen nõus. Teie küsimus on täiesti arusaadav. See jätab kahtlase mulje opositsioonile, aga ma arvan, et vastus siiski on rahustav, ka mulle on rahustav. Ma ka ei saanud kohe hingerahu, aga praegu ma võtan seda suhteliselt leplikult.

Anti Allas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kõigepealt aitäh, et te minu küsimusele vähemalt püüdsite vastata, kolleegi omale enam eriti ei soovinud. Aga palun ikka selgitage. Kui Riigikogus küsitakse ministri käest või tehakse ettepanek, et näiteks lisaeelarvega võiks likvideerida sellise aastaid [kestnud] puudujäägi – ei ole ju loogiline, et valitsus jagab päris suuri miljoneid ja sellesse ei sekku selgelt parlament, kes peaks läbi eelarve andma loa, kas seda raha kasutada nii või mitte –, siis palun selgitage, miks võetakse ühistranspordi mitukümmend, 30 ja enam miljonit eurot järjest nii-ütelda reservist? Miks see ei ole riigieelarves? Miks te seda [probleemi] ära ei soovi lahendada?

Aitäh! See raha on sihtotstarbeliselt planeeritud ja jagatakse välja vastavalt täpsustusele. Seal on omad kuluvalemid, mida arvestatakse, nii palju kui ma olen kursis asjaga. Ma arvan, et see on endistviisi niimoodi. See ei ole minu valik, ei ole minu eelistus, aga mitu aastat on niimoodi olnud. Ja vastavatelt ministritelt on oodatud siiski ühistranspordi reformi. Palju lihtsam oli muidugi tasuta [ühistransporti pakkuda] ja kinni maksta ja siis kulud läksid taevasse. Me loobusime sellest poliitikast ja loobumine oli õige, aga nüüd on uue transpordisüsteemi ehitamine ilmselt esialgu käinud sellele ministeeriumile natukene üle jõu. Aga küll nad midagi välja mõtlevad, ma arvan, et midagi paremat. Neid märksõnu on palju olnud. Ma ei hakka kordama, et mis suunas see peaks arenema.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun nüüd siia Riigikogu kõnetooli tutvustama rahanduskomisjoni liikme Diana Ingeraineni. Palun!

Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas oma istungil eespool tutvustatud eelnõu 20. mail. Rahanduskomisjoni oli palutud ka rahandusminister Jürgen Ligi. Rahandusminister tutvustas eelnõu, komisjoni liikmed said küsida, osa vastuseid saadeti hiljem kirjalikuna järgi. Lõpuks tehti otsused. Konsensuslikult otsustati, et võetakse eelnõu täiskogu päevakorda 2. juunil, see on täna. Konsensuslikult otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Ja kolmas konsensuslik otsus oli määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind. Tehti ka neljas otsus: teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 6. juuni. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Palun siia Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeiniku. Palun!

Aitäh! Head kolleegid! Ma alustaks tsitaadiga: "Kõik, mida Partei tõeks peab, on tõde. Võimatu on näha reaalsust teisiti kui Partei silmade läbi." See alati meenub siis, kui hea kolleeg rahandusminister Jürgen Ligi esineb siin Riigikogus. Kohe, kui tuleb mõni ebamugav küsimus, on süüdi küsija, ja kõik, mis Jürgen arvab, ongi tõde. Keset majanduslangust tutvustab Jürgen majanduskasvu. Ta selgitab siin, et lisaeelarve ei ole mingisugune majanduskasvu tekitamise instrument, ja sisuliselt väidab, et lisaeelarvel ei olegi mingit mõtet. Aga tegelikult meil on olukord, kus Eesti majandus langeb kolm aastat. Seda ei saa põhjendada välisfaktoritega, kuna selliste riikide nagu näiteks Leedu [majandus] kasvab samal ajal, olukorras, kus Leedu riigil on ühine piir nii Venemaaga kui ka Valgevenega. [Majanduslanguse] põhjus on väga selgelt Reformierakonna juhtimises. Reformierakond muidugi ei ole ainuke. Siin on olnud väga tore näha, kuidas sotsiaaldemokraadid avastasid, et toimetuleku[piir] on väga väike. Need on samad inimesed, kes vähem kui pool aastat tagasi hääletasid maha keskfraktsiooni ettepaneku tõsta toimetuleku[piir] 250 euroni. See ja paljud muud küsimused on tegelikult lisaeelarve teemad. Meil on olukord, kus riik võtab raha kõige vaesemate inimeste käest ja põhjustab sellega tugevat majanduslangust. Jürgen rääkis siin sellest, et kohe hakkab maksukoormus langema, majandus hakkab kasvama. Ta unustas mainida, et see rikaste maksusoodustus, mis on plaanitud 1. jaanuariks, läheb riigile maksma üle poole miljardi euro. Seesama niinimetatud maksuküür läks maksma omal ajal kolm korda vähem ja jättis raha ka kõige vaesemate kätte. See on põhjus, miks Eesti majandus kasvas koroonaajal ja enne koroonat kiiremini kui pea kõik Euroopa Liidu majandused. See on põhjus, miks Reformierakond ei suuda majanduskriisi ajal teha ühtegi päästvat sammu: kuna nemad jagavad raha vaid rikkamatele. Lisaeelarve oleks üks instrument, kuidas seda olukorda parandada. Aga selle asemel jagatakse seal uuesti ainult ülekantavaid summasid ja ühtegi sisulist sammu ei tehta. Siin kolleegid küsisid ka tööjõu[kulu] kohta. Tõepoolest, kui vana koalitsioon – Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid – tuli võimule, lubas ta optimeerida riigiaparaati, et ametnike arv enam ei kasvaks, vaid saaks teha riigivalitsemist soodsamaks ja efektiivsemaks. Tulemuseks on see, et iga aasta on meil aina rohkem ametnikke, ja see aasta ei ole erand. Ka see lisaeelarve suurendab rõõmsalt ametnike palka ja mitte ükski minister tegelikult ei kavatse enda ministeeriumis midagi optimeerida. Suur riigiaparaat on üks põhjus, miks Eesti majandus langeb olukorras, kus teiste riikide majandused saavad kriisiga palju paremini hakkama. Võib-olla kõige suurem … Võtaks veel lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun.

Kõige suurem probleem on see, et eelarve koostamise põhimõtted ei ole piisavalt läbipaistvad. See võib olla enam-vähem sobilik olukorras, kus majandus kasvab ja nende suurte programmide abil suudavad ministeeriumid raha jagada, kui iga aasta tuleb raha rohkem. Aga praegu on meil mitu aastat kestnud majanduskriis ja reaalselt ei saa nende programmide sisust aru mitte ainult ministrid, vaid ka muud ministeeriumide esindajad. Selle asemel et korraldada Eesti majandusele saneerimist, korraldab Reformierakond Eesti majanduse matuseid, mis on kestnud juba hästi mitu aastat. Kõige suurem probleem on see, et kui koalitsioon vahetub, siis uus koalitsioon peab opereerima eelarvega, mis on läbipaistmatu, ja Eesti riigi majanduse päästmine võtab tegelikult rohkem aega, kui ta oleks võinud võtta. Nii et mul on lootus, et vähemalt järgmise aasta eelarve koostamisel teeb Reformierakond muutuse eelarve koostamise printsiibis. Siis ta jätaks neile, kes tulevad Reformierakonna asemele, võimaluse Eesti majandus kiiresti päästa. Kui ta seda ei tee, siis me kaotame veel aastakese ja jätkame Euroopa Liidus majanduskasvu poolest viimasel kohal. Jõudu tööle! Ja mul on veel muide ka [eelnõu] tagasilükkamise ettepanek. Kohe leian selle, siin ta on.

Suur tänu! Uues vormis, aga tõepoolest, tagasilükkamise ettepanek on minu lauale jõudnud. Nii, järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun.

Lugupeetud rahvaesindus! 2024. aastal jõustus 16 Reformierakonna [kehtestatud] maksutõusu ja koormist. See tempo ajalises vaates kiirenes kaks korda. Selle aasta esimesel poolaastal jõustub juba sama palju maksutõuse ja koormisi. Vaatega 2026. aastasse plaanib Reformierakonna valitsus tõsta juba 26 maksu ja koormist. See tähendab selle aasta vaates üle miljardi euro täiendavat maksukoormat Eesti inimestele ja Eesti ettevõtetele. Valitsus peaministri isikus kõneleb, et valitsus on ühiskonnaga solidaarne ja vähendab sellel ajal ka valitsemiskulusid. Mis on aga tegelikkus? Valitsuse sõnul vähendatakse valitsemiskulusid 2025. aasta eelarves kokku 132 miljoni euro ulatuses ehk niinimetatud 5%. Tegelikkus on kardinaalselt vastupidine: nimelt, Riigikontrolli analüüsi järgi kasvavad 2025. aasta eelarves, mille me oleme vastu võtnud, valitsemiskulud sellelt platoolt, mille pinnalt neid arvestati, 155 miljonit eurot. Ehk kulud ei vähene 5%, vaid hoopis kasvavad 5%. Kuid ka sellest pole vähe. Eelmisel aastal ei kasutanud valitsus ära vahendeid, mis neile kasutamiseks oli antud – kokku 2,27 miljardi euro ulatuses. Valitsus on otsustanud, et sellest summast tõstetakse omakorda valitsemiskuludesse kasutamiseks sellel aastal üle palgavahendeid 32 miljonit eurot, majanduskulusid 132 miljonit eurot ja erinevaid toetus[summasid] kokku 208 miljoni euro ulatuses ehk kokku 372 miljonit eurot. Koos lisaks baaseelarve alusel tõusva 155 miljoni eurose valitsemiskulude tõusuga saame kokku efektiivset valitsemiskulude tõusu sellel aastal 527 miljonit eurot. Panete tähele? See hakkab tõusma juba samasse suurusjärku maksukoormusega, ainult et valitsemiskulud mitte ei vähene, vaid samal ajal kasvavad riigi eelarvestrateegia 2024–2027 baaslähtealusel. Selles olukorras on valitsusel jultumust tulla lagedale riigi kulusid kasvatava lisaeelarvega. See on häbematuse tipp olukorras, kus kõiki maksutõuse käsitletakse kui alternatiivituid seoses riigi majandusliku ja rahandusliku olukorra keerukusega. Paari nädala pärast jõustub 2%-line käibemaksu tõus üle riigi, mis toob kaasa selle, et inflatsiooniline spiraal saab uuesti hoogu juurde. Nii nagu pankade analüütikud on öelnud, tähendab see seda, et palka saavate inimeste ja pensionäride ostujõud – ehk nende elukvaliteet – on selle aasta lõpuks madalam kui aasta alul. Kahetsusväärselt puudub valitsusel igasugune inflatsioonitõrjepoliitika ja see on probleem nii majandusele kui ka inimeste toimetulekule. Isamaa ei vaidlusta sugugi neid laiapindse riigikaitse kulutusi, mida valitsus paneb ette selles lisaeelarves teha. Vastupidi, me toetame neid. Samas on selles eelarves rida väga väikseid, kuid konkreetse rahaeraldise perimeetriga rahaeraldisi, mis kangesti meenutavad – enne kohalikke valimisi – niinimetatud katuserahasid, mille kohta on valitsus deklareerinud, et ta ei kavatse selle poliitikaga enam jätkata. Meie ettepanek on selge ja ühemõtteline: valitsus peab esitama parlamendile negatiivse lisaeelarve valitsemiskulude vähendamiseks vähemalt selles mahus, kui palju tõsteti valitsemiskulude vahendeid üle 2025. aastasse. See tähendab ka sisulise kvaliteediga katteallikat sellele lisaeelarvele, nendele valitsuse vaates vajalikele kulutustele, mis puudutavad sisejulgeoleku teemade lahendamist. Praegu valitsus tõdeb oma käpardlikkust, et ta ei olnud võimeline ühe kümnendiku ulatuses – ühe kümnendiku ulatuses! – ületõstetavatest valitsemiskuludest kokku hoidma selle aasta valitsemiskulusid, et see eelarve esitada minimaalselt vähemalt sisuliselt tasakaalus olevana. See on halb signaal riigi rahandusele ja see on usalduskriisi suurendav signaal Eesti ühiskonnale, nii inimestele kui ka majandusele ja ettevõtetele. Isamaa ettepanek on see eelarve eelnõu sellisel kujul tagasi lükata siin parlamendisaalis ja anda valitsusele seeläbi suunis esitada sisulise kvaliteediga valitsemiskulusid vähendav lisaeelarve ning selle ühe osana näha ette ka need vajalikud kulud, mida valitsus arvab heaks teha, et sisejulgeoleku vajadusi rahuldada. Praeguses olukorras on valitsus koostanud uue koalitsioonilepingu ja kahjuks ei olnud rahandusminister võimeline sisulist vastust andma, aga möönis ausalt, et selle koalitsioonilepingu kvantitatiivseid ehk rahalisi kulusid hõlmavaid arvestusi keegi teinud ei olegi. Vähemalt rahandusministri või Rahandusministeeriumi käsutuses seda ei ole. Selle koha peal haigutavad küsimärgid. Ainukene ettepanek, mis maksude valdkonda puudutab, on koalitsioonil välja tulla internetikasiinode maksu langetamisega, mis on seda paradoksaalsem, et needsamad mehed ja naised, riigi juhtkond, on seda internetikasiinode maksu tõstnud 2024. aastal jõustununa ja seaduses määranud ka 2026. aastal jõustuvana. Nüüd on millegipärast võetud prioriteet kõikide muude maksutõusude kontekstis, et just nimelt see on valiku loogika, mis lähtub tõdemusest, et kui maksumäära langetada, siis laekub maksutulu ühiskonnale ja ennekõike riigieelarvesse rohkem. Hämmastav, et see seaduspärasus ei päde ühegi teise maksu [ja koormise] puhul 26-st, mida valitsus kavatseb jõustada ja mis on juba seaduses määratud eelseisva aasta perspektiivis. Nii et Isamaa annab üle ettepaneku lükata see rahanduspoliitiliselt sisult ebakvaliteetne lisaeelarve eelnõu tagasi. Aitäh!

Aitäh! Nii, palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel kõnelema kolleeg Riina Sikkuti. Palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud kolleegid! Kahtlemata, täpne eelarveseadus on parem kui ebatäpne, nii et on tehnilisi muudatusi, mida on vaja teha. Teiseks, laia riigikaitset puudutavate kulude tegemist, mis on sellesse aastasse lisaeelarvega plaanitud, sotsiaaldemokraadid toetavad. Samas, nii nagu eelmise aasta detsembrist, mil riigieelarve vastu võeti, on muutunud nii palju, et me tõesti teeme lõpuks kümnete miljonite eurode ulatuses muudatusi lisaeelarves, on täpselt samamoodi muutunud olud ka inimeste jaoks. Sotsiaaldemokraadid tõesti arvavad, et toimetulek on julgeolek. Kui inimene ei suuda oma pere ostukorvi poes [täita], on väga keeruline loota, et tema motivatsioon riiki kaitsta oleks kõrge. Sotsiaaldemokraadid on esitanud ettepaneku toiduainete käibemaksumäära langetamiseks, et tõepoolest anda eelis nii Eesti toidutootjatele kui ka muuta toidukorv inimesele soodsamaks. Aga arusaadavalt on selles küsimuses siin saalis ideoloogilised erimeelsused. Samas, arvestades vajaduspõhist toetamist, ma arvan, et ei ole siin ideoloogilist erimeelsust selles, et toimetulekupiiri tuleks tõsta. Ja seda seisukohta rahandusminister siin puldis ka väljendas. Hea näide on suvest 2022, kui toimetulekupiir tõsteti 1. juunist 200 euroni. Juunist 2022 on möödunud enam-vähem täpselt kolm aastat. Selle aja jooksul on hinnad pea viiendiku võrra kallinenud ja seetõttu on toimetulekupiiri tõstmine erakordselt asjakohane. Kui vaadata toimetulekutoetuse kulusid eelarves, siis näiteks 2024. aastal need kulud vähenesid 2023. aastaga võrreldes. Vaatamata sellele, et abivajajaid on palju – eelmisel korral toimetulekupiiri tõstmise järel nende arv kasvas, lisandus tuhatkond leibkonda, aga paljudel inimestel läheb ka paremini ja toimetulekutoetust ei ole olnud vaja –, kogukulu oli 38,7 miljonit eurot 2024. aastal, siis isegi kui see viiendiku võrra tõuseb, mahub see ilusti lisaeelarve raamesse. Seda muudatust on võimalik tahte korral kiiresti rakendada. Nii nagu valitsus peab oluliseks tõsta laia riigikaitse kulud aasta võrra ettepoole ja teha nüüd ära, ei kannata toimetulekumurede lahendamine samamoodi oodata. Eelmisel korral oli 50 euro võrra toimetulekupiiri tõstmise kulu hinnanguliselt 5,3 miljonit eurot ja võimalik, et jääb sellesse suurusjärku ka tulevikus. Sotsiaaldemokraadid teevad lisaeelarvesse vastavasisulise muudatusettepaneku ja tõesti otsivad siin saalis poliitilist toetust selle sisulise mure lahendamiseks. Vajaduspõhiseid toetusi toetavad siin saalis tegelikult kõik. Me räägime abi võimaldamisest neile, kellel on tõesti kõige raskem. Lisaeelarve eesmärkidega peaks see olema kooskõlas. Nii nagu on vaja kiiresti reageerida laia riigikaitse teemadel, on vaja kiiresti lahendada ka toimetulekumured. Selle kõrval küsisin rahandusministri käest tegelikult kaks korda, kuidas lahendada küsimus, et püsitulud ei kata püsikulusid. Ei ole mingi argument öelda, et kuna me oleme sellises puudujäägis, ei ole võimalik ka toimetulekupiiri tõsta, sest kõiki teisi kulusid me selles puudujäägis teha ikkagi saame. Meil on enne COVID-it, pärast COVID-it, enne energiakriisi, pärast energiakriisi, enne sõda ja pärast suure sõja [puhkemist] pidevalt olnud olukord, kus püsikulud on suuremad, kasvavad kiiremini kui püsitulud. Ka praegu ei vastanud rahandusminister sellele küsimusele ja ei ole ka valitsuse koalitsioonileppest seda lahendust tulemas. Nii et siin on ainult üks järeldus. Rahandusminister teab seda muret, selle olemust, teab ka valitsus, aga selle lahendamine lükatakse 2027. aasta valimiste järgsesse aega, sest tegemist on ebapopulaarse teemaga, mida arutada. Nii et, kolleegid, kutsun teid üles toetama sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekut toimetulekupiiri tõstmiseks. Panen valitsusele südamele, et tegelikult ei ole võimalik ka jätkusuutliku eelarvetrajektoori peale liikumist lükata 2027. aasta valimiste järgsesse aega. Ausat arutelu peaks pidama varem. Aitäh!

Aitäh! Palun siia Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõnelema Anti Poolametsa. Palun!

Tänan, lugupeetud juhataja! Kahjuks ei saa siin ministriga näost näkku debatti pidada, sest ta ilmselt arvaks siis, et Riigikogu liikmed on jälle tänitama hakanud. See paistab olevat siin meie põhitegevus tema arvates. Samas, kui kriitikataluvus on nii madal, kas siis ikka tasub siia pulti tulla? Jürgen Ligi on jah omas elemendis. Kunagi ta oli omas elemendis siis, kui ta [tahtis] teha palgaarmeed ehk tahtis Kaitseväge likvideerida. Siis ta oli ka omas elemendis, kui Eestis toimus maailma suurim rahapesu. Ja nüüd ta on jälle omas elemendis: ta korraldab majanduse kidumist, mille kohta on tõendid laual: majanduslangus oli 0,3% esimeses kvartalis. Ehk siis praeguse koalitsiooni tegevuse peamine karakteristik on võimetus tagada majanduskasvu ja samal ajal kindla käega meie juhtimine kidumise ja tegelikult ka majanduskriisi poole. Ja mitte ainult majanduskriisi, vaid ka energiakriisi poole: me nägime Hispaanias ja Portugalis juhtunut, aga paraku ei avanud see silmi. Juhuelektri peale kulutatakse ka selles lisaeelarves märkimisväärne summa raha. Kõike seda oleks vaja riigikaitsele. Kõik, iga sent, mis pannakse valesse kohta, jääb ju puudu olulistest asjadest, nagu riigikaitsest, mis peab olema kindlasti prioriteet. Probleem on selles, et kui majandus kidub, siis tegelikult jääb raha vähemaks, olgu või protsent 5. Nii et sellisel keerulisel ajal ei tõsta minu optimismi ka 5%. Minu optimismi tõstaks see, kui meil oleks majanduskasv ja siis oleks 5% – on täiesti usutav, et me saavutaksime kaitsevõimes märkimisväärse hüppe. Aga nüüd on see kõigest number majanduse kidumise tingimustes. Toon mõned praktilised näited. Oma küsimuses ma tõstatasingi selle: nimelt [kulutatakse] 2,5 miljonit eurot, et arendada kohalike väljaannete jätkusuutlikkust. Tuleb tuttav ette? Koroonaajal supsutati meediat selleks, et ta räägiks seda juttu, mida valitsus tahab. Nüüd supsutatakse kohalikke väljaandeid ja kohalikku meediat, nagu neil oleks väga kehv olukord. Minu meelest Ekspress Grupp aina laieneb ja laieneb igas suunas, ka Leetu, Lätti ja kuhu veel. Miks me peaksime Ekspress Grupile peale maksma kodanike rahaga? Ekspress Grupp, võiks öelda, nii kurb kui see ka ei ole, kunagine Eesti ajakirjanduse lipulaev, on muutunud vasakäärmusluse hääletoruks. Näiteks tuulikuteemalisi kriitilisi artikleid seal lihtsalt ei avaldata. Vasakäärmuslik arvamusdiktaator Paris lihtsalt lükkab need tagasi ja ütleb: "Ei sobi, ei sobi. Ei sobi kahjuks!" Tema abikaasa lükkab need Õhtulehes tagasi. Nii et meie rahvas saab ajupesu, valet, informatsioonilist moonutust, tegelikkuse moonutust. Ja seekord pannakse sinna jälle 2,5 miljonit eurot juurde. Õigupoolest algab ju tarkade otsuste tegemine tegelikkuse korralikust peegeldusest. Aga me ei saa peegeldust, me saame helgiheitja tuld endale silma näiteks Ekspress Grupist, selle asemel et saada informatsiooni või vähemalt debatti. Me ei saa sealt isegi debatti, me ei saa minimaalseltki sõltumatu ajakirjanduse kriteeriumile vastavat informatsiooni. Mina palun kolm minutit lisaaega.

Ja selle kolm minutit lisaaega te saate. Palun!

Nii et siin on kurb lugu, kuidas riik mõjutab ajakirjandust endale meeldivas suunas. Me oleme seda varem näinud, ja mis kõige hämmastavam, Jürgen Ligi tunnistas seda ohtu ise siit puldist ja ütles, et opositsioonil on õigus seda küsida küll. Hetkeks ta unustas tänitamise jutu. Ma olen siin väga murelik. Nii, läheme edasi. Riigikogu Kantselei suunab, just, Riigikogu Kantselei … Meie kantseleil on kogu aeg rahast puudus, isegi välisreiside jaoks ei jätku raha sellel kriitilisel ajal, kui on vaja Riigikogu liikmetel teha välispoliitikat, toetada Välisministeeriumit, tugevdada meie pisikest diplomaatilist korpust oma tegevusega. Aga ei, Riigikogu Kantseleilt suunatakse ehk võetakse ära Justiits- ja Digiministeeriumi eelarvesse üle 3 miljoni euro, et tagada mobiiliga valimiste jätkusuutlikkus, parandada e-hääletuse infosüsteemi, tagada valimiste infotehnoloogiline tugi ja turvaline e-valimisprotsess. No ravimatut haiget ei saa ravida. Kaua te ravite? Ebaseaduslik hääletamisviis, pime valimisviis, mida ligi pool elanikkonnast ei toeta – kuidas saab sinna raha veel panna? Te peaksite kiiremas korras rahvusvahelise avalikkuse ees [meie riigi hea] näo taastama. Muidu võib-olla tuleb meie juhtiv liitlane USA ja küsib, kas teil ikka on demokraatia. Kas teil on sõnavabadus? Kas teil on demokraatia? Kas sellisesse riiki peaks investeerima tähelepanu? Kas siia peaks investeerima riigikaitse raha? Nad on andnud signaali oma liitlastele, et kui te sõnavabadust ei taga, siis miks me peame teie selja taga olema. Diktatuuririike ju ei toetata, autoritaarseid riike nad ei toeta. Kuhu meie siirdume, on kahtlane. Ja kõik selle rumalusele kuluva raha, nagu ma ütlesin, 3 miljonit, oleks me võinud panna välispoliitikasse: USA-suunalise tegevuse arendamiseks, Ukraina-suunalise diplomaatia arendamiseks. Aga ei, m-valimised on ikka tähtsamad. Läbipaistmatu valimissüsteem on justkui parem. Ja muidugi, läheme edasi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium suunab 35 000 eurot Kliimaministeeriumi valitsemisala infotehnoloogiakeskusesse, Maa- ja Ruumiametile ja nii edasi ja nii edasi. 82 töökohale tarkvaralitsentsid, arvutitehnika. Selliseid pudinaid, mis lähevad kliimamajanduse peale, on siin ikka lugematu hulk. Oleks võinud koolidele vähemalt mõne droonikomplekti selle raha eest osta. Mul on ka siin häid nõuandeid. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 651 esimene lugemine lõpetada, aga meile on laekunud kaks ettepanekut: üks neist Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja teine Isamaa fraktsioonilt. Need on identsed, mõlemad teevad ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 651 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud ametikaaslased! Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 651 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 14 Riigikogu liiget, vastu 45, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 651 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 6. juuni kell 16. Nii. Enne kui me läheme edasi teise päevakorrapunkti juurde, Helle-Moonika Helme, teil on käsi püsti. Kogemata? (Saalist vastatakse.) Selge, kogemata läks vastu. Seda juhtub siin saalis üsna tihti, arusaadav.