Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (597 SE) esimene lugemine

(Saalis on suur sumin.) Head kolleegid, jätkakem debatti juba väljaspool seda saali! Päevakorrapunkt nr 11: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 597 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli auväärt kolleegi, Riigikogu liikme Rene Koka.

Tänan, hea juhataja! Head kolleegid ja kõik, kes meid jälgivad! (Sumin saalis. Juhataja helistab kella.) Ma olen siin puldis teie ees tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga 597. Ega meil muud midagi siin opositsioonis üle jää, püüame ikka jõudumööda järjest tulla eelnõudega, mis aitaksid meie maksupoliitika uuesti tagasi pöörata õigele rajale. Selle eelnõu sisu on suures pildis üsna lihtne, loogiline ja arusaadav kõigile. Eelnõu ettepanek on tulumaksu määra vähendamine ja kehtestada selleks 20%. Praegu on see Eestis 2[2]%. Ja teadupärast pärast viimaseid maksumuudatusi, nagu me oleme kuulnud, plaanib valitsus tõsta tulumaksu määra tähtajatult järgmisest aastast 24% peale. Eelnõu ettepanek on tuua see alla 20% peale. Toon välja mõned aspektid, miks see hea oleks ja miks me peaksime tulumaksu määra vähendama. Esimene asi on see, et see suurendab nende inimeste netotulu, kes palka saavad. See jätab inimestele raha rohkem kätte ja annab neile võimaluse kas säästa, tarbida või investeerida. Teisest küljest võib ka öelda, et see väärtustab inimeste töötegemist. Inimene saab aru, et riik hoolib temast ja arvestab temaga, tema tehtava töö pealt võetakse vähem maksu, mis tegelikult läheb riigi majandusse tagasi. Ja [raha võetakse] ka muude maksude abil, näiteks käibemaksu ja aktsiiside abil. Nii et kui püütakse öelda, et see on ühesuunaline liiklus, et kui me makse ei suurenda, siis riigieelarve laekumised vähenevad, ja kui me makse vähendame, siis jääb raha [ikkagi] vähem kätte, siis see päris nii ei ole. See raha läheb tegelikult majandusse tagasi. Üks väga oluline aspekt, millele võib-olla põhjendamatult vähe tähelepanu juhitakse erinevate maksutõusude puhul, on varimajanduse aspekt. Aeg-ajalt tuleb see teemaks, aga on ju selge, [millega tegu]. Me oleme näinud seda piirikaubandusest, me oleme näinud seda aktsiisi[tõusudest]. Me mäletame kõik erinevaid arutelusid ja kajastusi, kuidas on erinevate kütuste hankimisel käitutud, proovitud neid soodsamalt osta, kuidas maksu[raha] on liikunud ära naaberriikidesse. Ja tegelikult ongi nii, et kui maksudega üle pingutatakse, mida ilmselgelt on juba tehtud ja tehakse edasi, siis hakkab järsult suurenema varimajanduse oht. Ja varimajandus omakorda lisab riigile kulusid, sest varimajandusega tegelemine tuleb välja selgitada ja nii edasi. Maksudega mängimine on selline asi, mis ei too riigile loodetud kasu, vaid tegelikult muudab inimesed riigile vähem lojaalseks, paneb nad vähem maksu maksma. Hakatakse rohkem tegelema varimajandusega. Ametlikult töötamise vormistamise asemel pigem otsitakse rohkem kokkuleppeid, püüdes sissetulekuid optimeerida, ja tõtt-öelda seda inimestele pahaks panna ei saa. Kui me vaatame seda maksufestivali, mis siin toimunud on ja mis toimub edasi, siis see on käsiteldamatu, rääkimata inflatsioonist, mis on viimastel aastatel olnud. Kõik need maksud – käibemaks, aktsiisid, tulumaks ja nii edasi –, ega inimesed ei püüa makse optimeerida sellepärast, et nad kuidagi pahatahtlikud on või ei taha maksu maksta. Küsimus on selles, et inimesed ei saa enam hakkama. Päris suur hulk inimesi on hädas. Ma arvan, et me kõik saame inimestelt kirju samal teemal, et palutakse abi ja öeldakse, et nad ei tule enam ots otsaga välja. Asi on tõsine. Ja seesama tulumaksu vähendamine on üks reaalne võimalus, millega me anname oma inimestele, peredele selge [sõnumi], et riik ei ole neid ära unustanud. Tegelikult saab sellest aru, et inimesed vajavad abi. See vähendamine annaks peredele võimaluse rohkem raha laste kasvatamiseks jätta, hariduseks, kodu soetamiseks ja muude asjade jaoks. Kindlasti ei ole see tulumaksu vähendamine lihtsalt üks rahanduslik otsus. See on väärtuspõhine valik, mille me saame teha ja millega me näitaksime, et me usaldame oma inimesi ja tahame tegelikult ka, et neil läheks paremini. Ma kutsun küll kõiki üles, et hakkame vähemalt selle eelnõu puhul väikeste sammudega uuesti õiges suunas minema Eesti maksupoliitikaga. Kutsun kõiki üles seda eelnõu toetama. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile on mõned küsimused. Martin Helme, palun!

Aitäh! Rene, minu peale võid ka loota, ma hääletan kindlasti eelnõu poolt. Ma tahtsin sellele aspektile kuidagi [viidata], et meil oli siin saalis alles eile Euroopa parim rahapesuminister, kes ise ka kinnitas, et siis, kui ta eelmine kord oli rahandusminister, rahapesuga läks kõik Eestis hästi. Tema tõi meile ka ühe maksueelnõu, mis jutu järgi on selle parempoolse valitsuse maksulangetamise eelnõu. See oli meil eile siin. Mis see erinevus siis on, kui meie eelnõu tema omaga [võrrelda]?

Nojah, see maailma parim või Euroopa parim rahandusminister toob meile siia ju maksude põlistamise eelnõusid. Kõige markantsem on see, et – ma ei tea, kui palju meil siin Eestis on inimesi, ma loodan, et neid on väga vähe, kes seda ei mõista – meie rahandusminister üritas meile eile selgeks teha, et maksud vähenevad jälle. Ehk siis piltlikult öeldes meie valitsus toob meile ühe üüratu maksupaketi, mille ta lepib kokku kellegagi omavahel kuskil kabinetis, et me teeme nüüd sellised maksud. Ja siis ühel hetkel ta tuleb ja ütleb, et me nüüd natuke muutsime seda, me tegelikult üldse makse ei tõsta. Päris hämmastav on vahepeal istuda ja selle üle mõelda ning näha, kui rumalaks inimesi peetakse. Ehk siis plaan oli neil selline, et inimene ei saa sellest aru, et need ettenähtud maksutõusud, mis olid prognoositud, teeme neid mõne silmamoondusega nagu natukene väiksemaks. Aga tegelikult me seda ei tee ja teeme mõned maksud tähtajatuks. Ehk siis, kui maha müüdi plaan teatud maksude tähtajalisusega, siis nüüd tehti need maksud tähtajatuks. Silm ka ei pilgu! Aga ega me kahjuks ei saa üldse väga tõsiselt võtta seda, mida meie tänane rahandusminister räägib või räägi. Nagu ma siin eile ühe teise eelnõu juures näiteks tõin: alles 2023. aastal, kui me siin Ottawa konventsiooni arutasime, needsamad kolm ministrit – peaminister Kristen Michal, meie rahandusminister Jürgen Ligi ja meie majandusminister või kliimaminister, ministeeriumid muutuvad ka nii kiiresti, et ei jõua siin Riigikoguski enam näppu peal hoida …

Andres Sutt äkki?

Jaa, Andres Suti nimi oli mul meeles, aga tema staatuse või ministriportfelli nime juba peab kuskilt järgi vaatama, sest need muutuvad nii kiiresti. Igatahes nad hääletasid sellest Ottawa konventsioonist lahkumise vastu, mis oli igati mõistlik. Iga talupojamõistusega ja reaalselt mõtlev inimene sai juba siis aru, kui see eelnõu meie poolt siia toodi, et see tuleb kohe ära teha, kuna julgeolekuolukord on selline maailmas. Aga siis hääletati sellele vastu. Ma täna küsisin ka välisministri käest, kuidas valitsuses oli, kuidas see arutelu välja nägi. Ei, keegi väga vastu polnud. Ehk siis me näeme, et mingisugust analüüsi pole. Siin on sageli öeldud, et tehke koalitsiooni poolt häid ettepanekuid ja häid eelnõusid, küll me siis toetame. No ei toetata ju! Seesama Ottawast väljatulemise eelnõu oli väga mõistlik eelnõu, millest said aru kõik, kes vähegi süvenesid sellesse. Samamoodi praegu see tulumaksu määra muutmise eelnõu. See on ju väga mõistlik, seda tegelikult peaks igal juhul toetama. Selle arutelu peaks avama, valitsus peaks uuesti tegema need arvutused, kui palju [muutub] sellest, et [esialgu] oleks 2% see vähenemine, aga järgmisel aastal 4%. Kui palju raha tegelikult tuleb riigi majandusse tagasi tänu aktsiisidele, käibemaksule ja muudele maksudele. Aga seda ei vaevuta tegema, pole oluline. Selles mõttes on pilt kurb.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, et siin saalis me mäletame kõik, kuidas Reformierakond on lubanud pensionäridele, et pensioneid ei tõsteta. Aga enne me juba kuulsime, kuidas Annely Akkermann rääkis, et pensionidelt võetakse siiski tulumaks maha. Minu küsimus on: kas pole ülekohtune, et inimene, kes on kogu tööelu jooksul makse maksnud, peab nüüd oma väljateenitud puhkuseaastatel endiselt maksukoormust kandma, samal ajal kui pensioni suurus ei taga enamasti isegi elementaarset toimetulekut? [Me ju näeme,] millised hinnad on ja mida teeb inflatsioon.

Aitäh, hea küsija! Väga asjakohane küsimus. Ma pean jälle tegema tagasipõike ühe teise seaduseelnõu arutamisse, et anda aimu, mismoodi minu arvates valitsus näeb meil Eestis elamist ja poliitika tegemist. Meil oli siin täna arutelu teemal, et tahetakse lennukikütusele kehtestada biokomponendi nõue: 2025. aastal 2% ja lõpuks jõuame kuni 70%-ni. Kui minister vastab küsimusele, mida see piletihindadega teeb, et see suures pildis ei ole määrav, see ei muuda eriti midagi, siis tõsi, see võib-olla ei muuda ministril midagi. Tema palga juures tõesti see ei muuda midagi. Meil on vist tekkinud arusaam, et kõik elavad siin nii hästi, et saavad 7000–8000 eurot palka. Aga ei ole nii, meil on ikkagi suur hulk inimesi, kes peavad väga nappide vahenditega hakkama saama. Minu arusaam ongi, et tegelikult ei suudeta ennast valitsuse tasandil samastada keskmise Eesti inimesega. Ja kui nüüd tulla pensionäride juurde, siis on täpselt sama. Ma olen sada protsenti nõus, et pensionär on oma elutöö ära teinud, ta peaks saama väärikalt pensionil olla ja alles jäänud elupäevi nautida. Aga ei, me võtame pensionäride seljast ka mitu nahka. Eriti grotesksed on siin erinevad valimisreklaamid, mida Reformierakond on teinud pensionäridega enne valimisi. Kindlasti, kahtlemata on see väga ebaõige lähenemine pensionäridele.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Rahanduskomisjon saab kogu aeg ülevaateid maksulaekumistest ja riigi rahanduse olukorrast, seda küll mõnekuulise viiteajaga. Ja selline pealkiri või reklaamtekst, mis sinna juurde käib, on, et maksud laekuvad meil hästi ja on üldiselt prognoosiga kooskõlas. Aga kui vaatad sellesse tabelisse sisse, et mis maksud laekuvad ja missugused ei laeku, siis näed, et on kaks maksu, mis laekuvad hästi. Üks on ettevõtte tulumaks. Ja see on tingitud sellest, et ettevõtjad kardavad ettevõtte [kasumi]maksu kehtima hakkamist, mille meie oleme teinud ettepaneku ära lõpetada, aga millest valitsus räägib. Ja teine on üksikisiku tulumaks, mis on ka võrreldes eelmise aastaga suurem, aga sinna pannakse hästi väikse tärnikese all juurde, et uue maksumäära või maksumäära kasvamise tõttu laekub see paremini. Tegelikult see ei laeku paremini, tegelikult seda laekub rohkem. See on väga oluline vahe. Ja kui majandusest rääkida, siis majandusest on nad raha välja võtnud. Valitsus on teinud inimesed vaesemaks, et ise paremini raha saada. Minu meelest oleks vaja uuesti üle rõhutada: kui maksud tõusevad, siis inimestel läheb kehvemaks. Aga sellest meie valitsus nagu üldse ei saa aru.

Aitäh!

Jah, tõsi. Neid aspekte on mitmeid. Nagu ma ütlesin, kui maksud tõusevad, siis tõuseb kohe hüppeliselt varimajanduse protsent. Hüppeliselt! Teine asi: meilt inimesed hakkavad ära minema. Meil on siin saalis pidevalt juttu sellest, et meie demograafiline olukord on väga halb. Ja siis me ühel ja samal [ajal] näeme, et meil on 64 000 ja rohkemgi töötut, mis on viimse 12 aasta kõige suurem number, ja siis tuleb majandusminister ja teatab, et kohe on vaja hakata meile sisse vedama teise usulise taustaga riikidest "kvalifitseeritud" tööjõudu. Noh, mulle vägisi tundub juba pikemat aega, et tegelikult valitsust ei juhita enam absoluutsete andmete pealt. Või siis on vastupidi: võib-olla juhitakse just andmete pealt, aga andmed on lihtsalt nii valed. Kui tulla tagasi selle valitsuse juurde, kus olid EKRE, Isamaa ja Keskerakond, siis meie võitlesime nende ametnike turmtulest läbi, kes tõestasid meile, et maksulangetamine piirikaubandust ära ei lõpeta ja polegi probleemi olemas. See võibki nii olla, et manatakse täiesti vale pilt valitsusele. Ja kui seal ei võeta endale aega asju selgeks teha ja süveneda, kui see mentaliteet on selline, et tehke ministeeriumis nii, et jama ei oleks, nagu kiputakse tihti ütlema, siis me jõuamegi selleni, et hulk ministreid ei tee endale valdkonda selgeks ja tegelikult päriselt ei saagi aru, mis olukorras [riik] on. On tõsi, et jah, maksude tõstmine tegelikult summa summarum lõpuks ei suurenda laekumisi. Leitakse muud lahendused: varimajandus, viiakse ettevõtlus ära, hakatakse jagama raha erinevate kontode peale ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Eks neid asju peaks asjaomased ministeeriumid ja ametkonnad hästi teadma. Aga kuidas maksulaekumisega lõpuks lood on – nagu öeldakse, tibusid loetakse sügisel. Seda me saame veel näha. Ma olen täiesti kindel, et need numbrid ja selline optimism ei püsi, sellepärast et maksutõusud alles tulevad peale. Selle päris maksukaskaadi tulemuse saame kätte selle aasta lõpus, järgmise aasta esimesel poolel. Siis me alles näeme, millised need mõjud päriselt on.

Varro Vooglaid, palun!

Aitäh! Teate, eilse päeva parim pärl minu meeles siin Riigikogus oli siis, kui multitalendist rahandusminister Jürgen Ligi vastas küsimusele, mida see annab lihtsale tööinimesele, et nüüd nii käibemaks kui tulumaks tõstetakse 20%-lt 22%-le ja edasi 22%-lt 24%-le. Jürgen Ligi vastas selle peale: see annab talle suurema kindluse, et tema riik saab hakkama. Mina mõtlen küll selle peale, et kogu aeg öeldakse meile, et neid maksutõuse on tarvis selleks, et riik saaks hakkama selles keerulises julgeolekupoliitilises olukorras. Aga paralleelselt ma olen lugenud varem ja lugesin ka mõne päeva eest uudist ERR-ist, et Läti ei plaani kaitsekulutuste tõstmiseks maksutõuse. Samamoodi nad plaanivad tõsta kaitsekulud 5%-ni SKT-st, aga maksutõuse ei plaani. Ehk siis kuidagi on võimalik ka teistmoodi. Paralleelselt me loeme ka sellest, et neil ei ole raha eraldatud Rail Balticu ehitamiseks Eesti poole, mis on ju mingitpidi mõistlik. Kui on prioriteedid paigas, siis tuleb neist lähtuda. Kas Eestil ei oleks äkki midagi Lätist õppida?

Aitäh! Ma mäletan seda tsitaati küll. Aga ega ma ei imesta, sest mul on olnud rahandusministriga debatte selle üle, kust kohast riik maksuraha tegelikult saab. Rahandusminister väga südikalt väidab siiani, et ettevõtjatel ei ole riigi maksude maksmisega suurt mingit seost. Mulle meenutab see üht arutelu kunagi ühe riigiametnikuga, kes jäi lõpuni veendunuks, et riik püsib tema makstud maksude peal. Kui ma proovisin selgitada, kas ta saab aru ka, kes tegelikult lisandväärtust tekitab ja kes valdavalt maksab riigieelarvesse raha, ja ütlesin, et need on ettevõtjad, siis ta mind ei uskunud. Ja seda ei usu ka meie rahandusminister. See teie näide eilsest vestlusest ilmestab väga hästi, et tegelikult ei saada aru, kust kohast tegelikult maksuraha tuleb, kes on maksumaksja. Ja kõige kurvem on see, et ei saada ikkagi sellest aru, et ettevõtjad suures pildid ei hädalda. Nad teevad oma ettepanekud, aga ühel hetkel nad lihtsalt kolivad soodsamasse maksukeskkonda. See avaldub meil statistikas siis, kui ettevõtted on siit läinud. See juba avaldub. Me juba näeme, et meil 64 000 pluss inimest [on tööta], on 12 viimase aasta kõige suurem tööpuudus. Nii palju inimesi on töötuna arvel. Need on [arvud], mida peaks igal juhul nägema. Kui sa tunnetuslikult ei saa aru, mida sa teed, siis need on ju numbrid, mis [asjade seisu] näitavad, aga selle peale teine minister ütles siin, et Statistikaamet ei tea, mida ta publitseerib, et need on valed andmed. Kuna need ei sobinud, siis öeldi, et need on valed andmed. Ma tänase päevani küll ei ole näinud, et need ümber oleks lükatud. Ma palusin ministril saata õiged andmed, kui Statistikaamet valesid andmeid publitseerib, aga neid pole tulnud. Aga tulen tagasi selle juurde, et meie naabrid on aru saanud, et majanduse maksudega kägistamine [on kurjast]. Ometi see on majandusfilosoofia mõttes selge. Kõik, kes majandust õppinud on, saavad aru, et sa ei saa [kõrgelt] maksustades riiki madalseisust välja tuua. Maksude tõstmisega sa võid [kriisi] mõnda aega edasi lükata, aga siis kukub riik oma majandusega täiesti kokku. Ja sellel teel me täna oleme. Seesama töötute arvu nii suur tõus on esimene selge märk, mille peale peaks praegu ülikiirelt tegutsema ja lahendusi leidma. Aga isegi see ei pane veel punast tuld põlema. Selles mõttes on asi kurb.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Rene! See valitsus siin rapsib igas suunas nende maksudega. Ma vahel mõtlen, et millest see tuleb, kas nad ise ei saa millegagi hakkama või kuulavad kusagil kedagi teist. Me oleme kuulnud, kuidas väljastpoolt on meile kogu aeg antud nõu, mida teha. Ma äsja lugesin, et IMF on öelnud, et tegelikult peaks Eestis veel automaksu tõstma, et kodualuse maa [maksuvabastust tuleks piirata] ja kinnisvaramaks tuleks kehtestada, samuti luua üleriigiline vararegister. Ilmselt sellega varsti meie ette tullakse, ja ikka jutuga, kuidas see jätab inimestele rohkem raha kätte. Mis sa arvad, kas jätkub jultumust seda teha ja niimoodi öelda? Ja keda siin ikkagi teenitakse, kas oma rahvast või kedagi teist? Või on see lihtsalt suutmatus riiki valitseda?

Aitäh! Hea küsimus. Ei, minu hinnangul ei ole tegemist suutmatusega, tegemist on arrogantsusega, üleolevuse ja karistamatuse tundega. Enne neid viimaseid Riigikogu valimisi osalesin ma nagu me kõik väga paljudes erinevates debattides. Ma olen seda mitmeid kordi öelnud, et kui ma rääkisin, et automaks tuleb, kui te Reformierakonna valite, siis üks vahepeal rahandusminister olnud kodanik süüdistas mind, et ma hirmutan inimesi. Aga lõpuks automaks tuligi. Aga oli ka üks teine debatt, kus üks Reformierakonna liige tõi selgelt välja, et Eesti ei pääse varamaksust, et kinnisvaramaks tuleb teha, varem või hiljem see kindlasti tuleb. Nii et sellega asi ei piirdu. Kahtlemata me varem või hiljem näeme, et Reformierakonnalt tulevad ka ettepanekud varamaksude kehtestamiseks. Meil on fundamentaalne probleem, millest ma olen korduvalt rääkinud, aga ma räägin selle veel kord üle. Ikkagi meie ametkonnad ja meie valitsus ei julge seista Eesti rahva ja Eesti riigi, Eesti majandushuvide eest. Seesama näide, mida ma olen palju toonud: see oli ilmselt ebaõnnestunud ütlemine Eleringi juhilt, aga ta ütles, et me ei peagi Eesti energiajulgeolekus lähtuma Eesti huvidest. Aga kui selliseid lauseid öeldakse välja eestimaalastele, Eesti ettevõtjatele, siis mida me võiksime siin kõik tunda? [Kuidas] see ei ole oluline?! Täna me arutasime eelnõu, mille kohaselt lennukikütustes tõstetakse biokomponendi osakaal lõpuks 70%-ni. See biokomponent on üle kolme korra kallim kui kütus, mida täna lennukid kasutavad. Ma ütlesin, et me oleme tõenäoliselt kõik selle poolt, et looduskeskkond oleks puhtam ja nii edasi, aga see peab minema normaalselt, nii et ühiskond saab aru, nii et ettevõtja saab aru, et tal on mõistlik seda teha, et sellel on mingi mõte. Aga me teeme surudes. Meie oleme tegelikult Euroopa Liidu ääremaa. Ega see [muudatus] võib-olla väga palju Kesk-Euroopat ei kõigutagi. Seal siselennud lähevadki võib-olla kallimaks mõned eurod, eks. Aga meie peame lendama selleks, et kaugemale maailma saada, kõigepealt kuskile Euroopa keskele või äärenurka ja siis edasi lendama. Ent meie ei julge teha või ei tee ettepanekut, et tegelikult, saage aru, palun, Eestile see ei sobi. Meie arvestame oma rahva lendamisvajadusi ja meile ei sobi see. Aga seda ettepanekut ei tehta, seda isegi ei võeta lauale. Ei noh, kus me nüüd ikka lähme, ja noh, mis seal ikka, oleme ikka kõik sõbrad siin Euroopas ja kannatame ära, piltlikult öeldes. See mentaliteet on vaja ära murda, sellest on vaja lahti saada, et meie läbirääkijatel, meie valitsuse liikmetel oleks selg sirge ja me läheksimegi nende ettepanekutega ja nende mõtetega, mis on Eesti rahvale ja Eesti riigile ja meie majandusele kõige olulisemad. Loomulikult on siis läbirääkimised, räägitakse, arutatakse ja jõutakse kuskile või ei jõuta. Aga me peame ära murdma mentaliteedi, et me lihtsalt ei julge midagi rääkida, et me tahame olla mingisugused kiidetavad Euroopas. Selle murdmine on võtmekoht.

Ja küsimustevooru lõpetab Evelin Poolamets.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui me nüüd hindame praegust olukorda, siis tegelikult me oleme ju majanduslanguses. Ettevõtetel on raske, energia hinnad on kõrged ja hiljuti tulid ka andmed töötute kohta: töötute arv on üle 64 000. Ja sellisel hetkel veel tõsta tulumaksu! Kas me ei hakka ületama seda piiri, kus inimene tunneb, et ühiskonnas on õiglustunne kadunud, ja selle peale hakatakse teadlikult maksudest kõrvale hoidma, hakatakse ümbrikupalkasid maksma ja tekib kaos, mis sellele järgneb?

Aitäh! Väga õige täheldus ja küsimus. Minu hinnangul on see piir juba murtud. Me mitte ei hakka sinna jõudma, kus see vint üle keeratakse, vaid me oleme sinna juba jõudnud. Ja me oleme sinna mõnda aega tagasi juba jõudnud. Kui ma kuskil satun rääkima inimestega, kes on Eestist ühte või teise riiki mingil põhjusel elama läinud, siis ma püüan ikka aru saada, miks see valik tehti, miks inimesed kolisid ühte või teise riiki. Soome puhul tuleb alati välja see, et inimesed on [Eestis] väsinud – nad on lihtsalt väsinud sellest pidevast seaduste muutmisest, õigusselgusetusest. Sa kunagi ei tea, mis juhtub. Magama lähed ühtede seadustega või ühtede maksudega, kui hommikul ärkad, siis on juba hoopis teine olukord. Inimene on loomult selline, et ta tahab stabiilsust. See on ka üks moment, miks inimesed lähevad ära. Nad lihtsalt tahavad elada stabiilses keskkonnas, kus nad teavad, et kui nad teevad tööd, siis seda väärtustatakse, nad saavad selle eest raha. Ja inimene teab, et kui ta ühel päeval läheb pensionile, kui ta on oma panuse tööealisena andnud, siis riik tunnustab seda väärikalt, ta saab väärika pensioni. Aga täna meie riigis kahjuks seda ei ole. Õigusselgusetus ja ebakindlus on tegelikult tagasipöördepunkti minu hinnangul juba ületanud.

Helle-Moonika Helme, palun!

No vot, ma tulen tagasi selle juurde, kelle pärast või mille pärast seda kõike siin tehakse ja keda siin teenitakse. Me mäletame, eks ole, kuidas Kaja siin maksuteemalistele küsimustele vastas. Mina just küsisin tookord, eks ole, et kas tuleb automaks, kas tuleb kinnisvaramaks. Ja siis ta tõusis siin püsti ja raius kaks korda, käskis huultelt lugeda, et maksud ei tõuse. Vale, eks ole! Aga selle eesmärk oli tegelikult saada võimule ja tegelikult makse tõsta, et saada Eesti rahva kannatuste arvel endale see kõrge koht Euroopa Komisjonis. Ja nüüd me näeme, kuidas teda europarlamendis mõnitatakse, kuuldavasti ei ole ka Ursula von der Leyen enam temaga rahul. Ma mõtlen, kas tasub ikka nii hirmsasti seal pugeda? Eesti rahvas kannatab ja endale see ka tegelikult hästi ei lõpe.

Aitäh! No ma ei oska muidugi Kaja Kallase eest vastata. Mulle tundub, et temal tasub pugeda, kui sa nii küsisid. Aga kogu selle maksude tõusu juures või selle maksustamise juures jällegi pean selle välja tooma, et inimene on oma loomult tegelikult ju valmis makse maksma, kui ta saab aru, kuhu see maksu[raha] läheb, miks seda vaja on. Kui see ära seletatakse ilusti, miks on seda vaja teha, kuhu see läheb, ja pannakse tähtaeg ka mõnele asjale, siis tegelikult kõik sõltub summadest, aga inimene on põhimõtteliselt valmis maksma. Kui talle seletatakse ja põhjendatakse ja teda veendakse, siis on ta valmis asja arutama ja [maksuga leppima]. Aga meil on ju nii, et võta või jäta, sulle pannakse koormised peale. Kas sa kuidagi hakkama saad või ei saa, kõik needsamad automaksu näiteid ja maksutõusud, eks – see ei huvita absoluutselt. Rahandusminister ütleb siin, et üksikindiviid ei olegi oluline, oluline on riik. Üksikindiviid ei ole üldse oluline! Talle ei ole oluline üksikindiviid, talle ei ole oluline ettevõtja, kes tegelikult makse maksab. Ega inimene ei ole rumal, ta saab aru, kui suhtumine on selline. Aga kõige halvem selle juures on see, mida ma olen ka välja toonud: me iga aasta näeme seda, kuidas riik ei suuda oma eelarvet planeerida, kuidas igal aastal käib summade ülekandmine. 500– 750 miljonit kuni 950 miljonit eurot kantakse igal aastal eelarvest eelarvesse üle. Selge, seal on põhjusi ka, on kindlasti [põhjendatud] asju. Valdavalt suur osa ongi erinevad projektid, mis lähevad järgmisesse aastasse edasi. Aga seal on ka suur osa raha, mis lihtsalt on planeerimata, mille vajalikkust ei ole läbi mõeldud. Ja inimene ju näeb seda kõike. Meie näeme siin ja näeb inimene, kes vaatab ja loeb uudiseid, saab aru. Ja siis tulla ja rääkida, et raha ei ole … Või ütleb üks minister, et raha kulub igale poole ära, kui küsitakse, kuhu te selle raha panete. Ja siis järgmine ütleb, et ettevõtlus pole üldse oluline, et maksud tulevad avalikust sektorist. Ja veel järgmine ütleb, et üksikindiviid pole oluline, riik on oluline. Aga mis see riik on? Riik on meie rahvas, meie inimesed, meie ise, meie ettevõtlus. Meie olemegi see Eesti riik. Sellise käitumise peale ei olegi võimalik eeldada, et inimesed kuidagi mõistaksid kogu seda jama, mis meiega siin tehakse.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole, auväärt ettekandja. Küll on aga üks küsimus istungi juhatajale. Rain Epler, palun!

Jaa, aitäh sõna andmast! Mul ongi täiesti protseduuriline küsimus, mis on seotud istungi juhtimisega. Kuulates nüüd nii selle eelnõu käsitlust kui ka siin täna mitut varasemat, mõtlesin, et siin väga palju tuuakse esile faktilisi asjaolusid Reformierakonna tegevusest. See, et Kaja Kallas ütles, et maksud ei tõuse, ja tunnistas ise kohe peale valimisi: valetas. See, et ministrid käisid mitte sugugi ammu puldis ja ütlesid, et teatud maksutõusud on ajutised. Nüüd nad tulevad ja räägivad siin, et tegelikult need muutuvad püsivaks. Ja siis ma hakkasingi mõtlema, et te ju ikkagi olete Reformierakonna liige. Kui te nüüd seda kuulate, kas teil tekib ka selline stress, mingi torge hinges? Kas te mõtlete: oi pagan, kus me oleme inimestele valetanud? Või te suudategi täiesti kehastuda istungi juhatajaks ja heidate endalt justkui peast minema selle, et te olete Reformierakonna liige? Mingit stressi ei ole, saate rahulikult istungit juhatada, sõltumata sellest, mida te koos erakonnakaaslastega olete teinud?

Aitäh, hea kolleeg! Teil on tõesti õigus: kui ma istungit juhatan, siis ma unustan ära selle, et ma olen Reformierakonna liige. Aga nüüd, head kolleegid, on meil võimalus kuulata juhtivkomisjoni ettekannet. Ja mul on hea meel, et mõned küsimused on ka Annelyle varuks jäänud. Rahanduskomisjoni esimees, hea kolleeg Annely Akkermann, palun!

Tere õhtust, austatud juhataja ja head kolleegid! Sedagi eelnõu siin esitaja esindaja väga põhjalikult avas ja seetõttu ma lähemalt seda ei tutvusta. Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 8. aprilli istungil ja seal viibis veel Inga Klauson Rahandusministeeriumist. Tema käest küsiti, kui suur oleks [seaduse] mõju eelarvele, ja ta ütles, et see oleks 200 miljonit eurot miinussuunas. Eelnõus mainitud tarbimismaksude laekumine kompenseerib seda miinust, aga isegi kui kogu täiendav raha, mida füüsiline isik saaks sellest maksumäära langetusest, läheks tarbimisse, siis käibemaksu näol laekub sellest ainult 24%. Rain Epler arvas, et ministeeriumide võimekus jääb alla plaanidele ja numbritele, mis on eelarves kirjeldatud ja kajastatud. Otsustati teha ettepanekud menetluslikeks otsusteks. Ja need olid, et võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6. mail, see on nüüd erinevatel põhjustel liikunud tänasesse päeva, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Need otsuste ettepanekud tehti konsensuslikult. Aga kolmanda ettepaneku üle, nimelt eelnõu tagasi lükata, toimus hääletus. Selle poolt oli 6 rahanduskomisjoni liiget, see tähendab enamus. Nii et rahanduskomisjoni enamuse arvates tuleks eelnõu tagasi lükata. Aga ma kuulasin seda eelnõu tutvustust ja mulle jäi kõrva, kui raskeks on läinud pensionäride olukord sellel ajal, kui Reformierakond on valitsust juhtinud. Ma tahaks meelde tuletada, et kui Isamaa kehtestas oma maksuküüru, siis töötavad pensionärid said selle kõige enam oma kaela, sest … (Saalist öeldakse midagi.) Ma lükkan ümber valeväidet, Siim Pohlak, ma lükkan ümber valeväidet. Nimelt, pension ja töötasu liideti. Ja sellistel puhkudel näiteks õpetajatel see ületas 2100 euro piiri ning töötavad pensionärid, kes said keskmist palka, ei saanud mitte sentigi – mitte sentigi! – tulu oma maksustatavast tulust maha arvestada. Kui Reformierakond, Kaja Kallase juhitud valitsus tuli võimule, muudeti see ära. Ja selle muudatuse tulemusel, et igal juhul on vanaduspensionieas oleval inimesel keskmine pension tulumaksuvaba, on pensionärid 100 miljonit eurot Kaja Kallase valitsuse esitatud eelnõu punkti järgi pärast seaduse jõustumist rohkem raha kätte saanud.

Suur tänu teile! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel hea kolleeg Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid saalis, tubades ja inimesed ekraanide taga! Tegelikult see tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu on Vabariigi Valitsusele appitulek. Me tahame nende tööd teha lihtsamaks, me tahame, et kõik vaataksid koos rahva poole. Ja see on puhtalt Eesti rahva jaoks tehtud eelnõu, sest tulumaksu maksjale jääb raha rohkem kätte. Ehk siis tööinimesele, kes töötab Eestis, kes kasvatab peret, kellel on elukoht Eestis, jääb tulumaksu maksmise järel rohkem raha kätte. Ja see on kõige suurem garant, kõige suurem garantii inimestele ja riigile, et Eesti riik on kaitstud. Mida me veel teeme? Selle seaduseelnõu headus väljendub ka selles, et me läheme edasi samm-sammult. Kui seni ei ole toetatud teisi maksulangetusi, siis antud maksufestivali ajal on tulumaksu vähendamine, selle vähendamise protsent üks suur oluline otsus Eesti tööinimestele. Ja seda sellepärast, et see kätte jääv raha ju läheb uuesti ringlusesse. Ja kuna käibemaksu on tõstetud ja käibemaks tuleb läbi tarbimise, siis see kätte jääv [suurem summa] läheb uuesti kasutusse. Ja läbi selle tuleb ka rohkem laekumisi riigieelarvesse. 2020, kui EKRE oli valitsuses, see käidi läbi. See on praktiliselt läbi proovitud, et kui me langetame makse, siis on laekumised eelarvesse garanteeritult stabiilsemad ja ka suurenevad. See ei ole pseudoteema. Rahandusministeeriumi ametlik tuli ja ütles, et 200 miljonit jääb vähemaks. Mille pealt see 200 miljonit tuli? Võib-olla oleks Exceli tabelist ühe linnukese ära võtnud, ja oleks 100 miljonit raha rohkem olnud. Nii et seda Exceli tabelit arvestades on see väga põnev. Numbritega on alati hea manipuleerida ja öelda, et see toob vähem raha. Aga nüüd me näeme ju aasta algusest peale, et tulebki vähem raha tegelikult. Maksutõusud ei ole toonud loodetud tulu riigieelarvesse. Mida praegune valitsus on maksudega teinud? Kõige esimene samm oli, et suurperede toetust [vähendati]. Siis hakati järjest aktsiise tõstma. Sellest aastast on kehtestatud uus maks ehk siis automaks. Auto on tavalisele Eesti inimesele, kes elab maapiirkonnas, tarbeese. Ja selle pealt ta peab maksma maksu! Suureneb maamaks. Need on kõik eluliselt vajalikud tegevused ja nendele pannakse maksu otsa! See on seda hullem, et tulumaksu protsendi suurendamisega võetakse kätte jäävat raha vähemaks. See näitab seda, et praegune valitsus ei hooli oma rahvast. Ta teeb kõik selleks, et rahvalt viimane raha kätte saada. Peidetakse ennast selle taha, et on vaja julgeolekumaksu, sõda ju käib. Rahandusministri kuldsed sõnad eile olid, et nemad maksu ei tõsta, maksu tõstab Putin. Nemad tahaksid hoopis kõike teistpidi teha, aga Putin on see, kes maksu tõstab. Sellest saab mõtlev inimene aru nii, et rahandusminister ja praegune valitsus tegelevad Putini propaganda elluviimisega. Makse tõstab ja langetab ikkagi meie Vabariigi Valitsus koos praeguse Riigikoguga. Ja kui Riigikogu enamus on otsustanud neid tõsta, siis see näitab seda, et nad ei hooli oma rahvast. Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Läti näide: nemad maksude kallale ei läinud, kuid ometi riigikaitsekulud tõstetakse 5% peale. Kui meile öeldakse – eile rahandusminister ütles –, et kogu maailm ei oska mitte kuidagi toimida, tema ainult teab, kuidas kõik läheb õigesti. Aga Lätis ometi riigikaitse[kulude] protsent läheb viieni, maksu ei tõsteta ja inimesed püüavad hakkama saada. Ja saavadki hakkama! Muidugi kurb on see, et endised koalitsioonipartnerid, kes olid sotsid, suured rahva teenrid, tõstsid makse. Nüüd, kui on vaja näidata, et võiks ka midagi langetama hakata, rahva heaks teha, on nad kadunud. Õhtu on vabaks võetud, tore on olla! Ja nii see valitsemine käibki, kord võetakse ühtepidi, kord teistpidi. Nii et ma ütlen kindlasti, et antud eelnõu tuleb toetada, sest antud eelnõu teeb Eesti rahva olemise paremaks. Aitäh!

Suur tänu teile. Sulgen läbirääkimised. Vaatamata kõigele eelnevale on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 597 esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja kohe me seda hakkamegi hääletama. Aga enne seda saalikutsung palun! Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 597 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 597 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.