Maksurahu kehtestamise seaduse eelnõu (607 SE) esimene lugemine

Järgnevalt tänane kümnes päevakorrapunkt, see on Isamaa fraktsiooni algatatud maksurahu kehtestamise seaduse eelnõu 607 esimene lugemine. Eelnõu palun Riigikogu kõnetooli tutvustama Riigikogu liikme Aivar Koka. Aivar Kokka ei näe praegu saalis. Aga Helir-Valdor Seederil on käsi püsti ja küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta või ma eeldan, et pigem isegi selgitus. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Mul on tõesti protseduuriline küsimus juhatajale. Kui ettekandjal ei ole kõhuga kõik korras ja ta on hetkel tualetis, kas siis jääb punkti ettekandmine ära või me ootame ära inimese, kuni ta tualetist tuleb ja saab ilusti ette kanda?

Kas teie ettepanek on, et istungi juhataja võtaks väikese vaheaja? (Helir-Valdor Seeder saalist: "Jah, ma palun.") Kümme minutit sobib? Viis minutit? (Saalis reageeritakse häälekalt.) Viis minutit, hästi. Head kolleegid, istungi juhataja võtab viis minutit vaheaega. V a h e a e g

Head kolleegid, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Jätkame Isamaa fraktsiooni algatatud maksurahu kehtestamise seaduse eelnõu 600 esimese lugemisega. Palun ettekandjaks siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Nagu me teame, Eestis maksukoormus pidevalt tõuseb. Me täna küll kuulsime peaministrilt, et nüüd see hakkab langema, aga ta unustas kõige olulisema asja ära: et see ei lange kuidagi sellele tasemele, mis oli enne Riigikogu valimisi. Meil on väga head kogemused. Me oleme valitsuses olnud just sellel ajal, kui oli kõige kriitilisem aeg kogu maailmas – see oli koroonaaeg. Eesti Pank hoiatas, et nüüd on majandus langemises ja üle maailma on majanduskriis. Mida tegi Isamaa sel hetkel valitsuses? Väga lihtne: koos oma partneritega, Keskerakonna ja EKRE-ga, me vähendasime makse, tühistasime aktsiiside tõusud, langetasime aktsiise, toetasime ettevõtjaid kolme kuupalga ulatuses. Ja ennäe imet, kõik, kes rääkisid kõva häälega, kuidas majandus hakkab langema, nägid, vastupidi, et Eesti majandus järgneval kahel aastal oli Euroopa tipus, kõige kiiremini arenev majandus. Mida on tehtud viimase kahe aasta jooksul? Viimase kahe aasta jooksul kõigepealt alustati sellega, et võeti [osaliselt] ära toetus lasterikastelt peredelt. See aasta jõuti selleni, et tuleb pensionäridelt ära võtta 17 miljonit. 2027. aastal on see lausa 76 miljonit, kui vaadata seaduseelnõu seletuskirja. Keskmine pension ei ole enam tulumaksuvaba. Me oleme mõelnud, et kui tõesti on pikk plaan ja Reformierakond ei saa veel aru, et ämbrid kolisevad kogu aeg, siis hommikust õhtuni tõstetakse nii aktsiise kui makse ainult ühel eesmärgil: et kõrgepalgaliste tulumaksu [vähendada]. Aga majandus ei taha kuidagi tõusma hakata. Selle peale küll öeldakse, et näed, viimased kaks kvartalit oleks nagu majandus tõusuteel. Kui vaadata viimaseid numbreid, siis tõesti ainuke number, mis on plussis, on tulumaksu laekumine, aga selle põhjus on väga lihtne: tulumaks on lihtsalt 10% kõrgem kui aasta tagasi. Käibemaks on 10% kõrgem kui aasta tagasi. 1. juulist lisatakse veel 10% juurde ehk siis võrreldes paari aasta tagusega on lausa 4% [võrra] kõrgem. Järgmise aasta 1. jaanuarist soovitakse tulumaksu tõsta. Ma olen aru saanud, et valitsusel on valguskiir tekkinud. Mul on väga hea meel selle üle, et me oleme märganud, et kui Isamaa annab mõne eelnõu sisse, siis on pea seitse nädalat aega valitsusel arutleda, kas on head mõtted või ei ole head mõtted. Ja kui me selle eelnõu Riigikogus üle andsime, siis oli teada, et tulevad veel erinevad maksud ehk siis julgeolekumaks. Isamaa Erakond tegi ja teeb ka täna ettepaneku plaanitav 1. juulist käibemaksu tõstmine 2 protsendipunkti võrra tühistada. 1. jaanuarist 2026 füüsilise isiku tulumaksu tõstmine 2 protsendi võrra tuleks ka tühistada ja jätta ära järgmisest aastast kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustus], mis viiks riigieelarvest rasketel aegadel ära üle poole miljardi euro. Kui me räägime, et seda raha on tegelikult vaja kaitsekulude katteks, siis siiamaani ei ole seda veel kasutama hakatud, aga räägitakse, kuidas kasutama hakatakse ja et tuleks veel makse tõsta. Ja loomulikult tuleb ettevõtete 2%-lise kasumimaksuga naljategemine ka lõpetada. Me eile arutasime valitsuse ettepanekut ja õnneks seal üks punkt oligi, et ettevõtete [kasumi]maksu võtmise järgmisest aastast võiks tühistada. Meie neljast ettepanekust üks on ka valitsuse eelnõus sees. Aga näe imet, kui julgeolekumaksuga siia saali tuldi, siis peaminister siinsamas pukis, käsi piibli peal, lubas, et rohkem makse tema ajal ei tule, enne valimisi ei tule. Aga julgeolekumaks oli kokku lepitud ja seadustatud, et see on ajutine. Ja Eesti rahvas ütles, et okei, ei meeldi, aga me pingutame, 2028 lõpeb see ära. Aga täna ma küsisin peaministri käest kaks korda lühilausega, kas veel mõni maks tuleb. Kummalgi korral sellele küsimusele ei vastatud. Ja me näemegi seda, et mees annab sõna ja mees ka võtab sõna. Täna toodi siia lauale eelnõu, mis läks esimesel lugemisel ka edasi: ajutised maksud soovitakse põlistada. Ehk siis enne jaanipäeva suure tõenäosusega koalitsiooni teerull töötab päris hästi õlitatuna, neid makse tahetakse tõsta. Isamaa on ikkagi selgelt seisukohal, et tuleb õppida oma parematest saavutustest. 2020. aastal tehti kahe nädalaga vajalikud otsused, et tuleb vähendada ettevõtjate ja inimeste maksukoormust. Tänu sellele majandus hakkas vuhinal kasvama ja tõusis Euroopas esimeseks. Nüüd ma veel kord mainin, et üheksa kvartalit järjest oli Eesti majandus languses ainult maksude tõusu tõttu. Me näeme praegu, mida teeb inflatsioon. Inflatsioon ei lange ja iga maksutõus suurendab seda. Peaminister ütleb, et palkade [tõstmine] teeb inflatsiooni. Noh, ma mäletan selle aasta riigieelarve arutelu. Siis öeldi, et me peatame valitsusasutuste palgatõusud. Mõni nädal tagasi kuulsime, et haridusministeeriumis palku tõsteti. Nüüd on uusi ministreid [sama sõnumiga] tulemas. Järgmisest ministeeriumist tuli meile lisaeelarve, kus me nägime, et kümneid ja kümneid miljoneid tõstetakse ühest kohast teise, et vaja juurde saada siin ja seal. Samas kurdetakse, et SKAIS2 ei taha töötada, aga SKAIS1 ka veel töötab. Ma võin teile, sõbrad, öelda, et suure tõenäosusega pidi 2015. aastal SKAIS2 kohe-kohe valmis saama ja SKAIS1 pidi pensionile saadetama. Täna ei ole SKAIS1 veel pensile saadetud ja SKAIS2 programm ei ole veel valmis. Ei ole midagi, kümme aastat nagu siuhti läinud, raha on kordades rohkem kulutatud ja nüüd öeldakse, raha on puudu! Kes süüdi on? Vaene ameti juht sai selle süüdistuse enda peale. Lihtsalt viimased valitsused Reformierakonna juhtimisel on unustanud ära, et nende programmideks tuleb piisavalt raha anda. Ja ükskord tuleb need programmid ka nii kokku panna, et nad üksteisega ühilduvad, et inimesed ja ettevõtjad ei peaks kümnesse kohta kuhugi andmeid panema. Aga tuleme maksude juurde. Mis siis tänane seis on? Me rääkisime seda, et uus aasta tuli tulumaksu tõusuga, tuli automaksu seadustamisega, tuli pensionäridelt raha äravõtmisega. Väidetakse küll, et näed, pension ju natuke tõusis, aga unustatakse ära, et lausa 17 miljonit lihtsalt võetakse pensionifondidest raha ära. Me räägime 1. maist, see ei olegi nii kaugel: elektriaktsiisi tõus, gaasiaktsiisi tõus, diisli tõus. 1. juulil tuleb käibemaksu tõus, bensiini hinna tõus. Ja ennäe imet, tuleb ka maamaksu maksma hakata! Koalitsioon on leidnud, et maamaksu võiks igal aastal lausa 100% tõsta. Kodualuse maa maks tuleb tühistada. Õnneks ma näen, et Tallinna linn on mõistuse teel. Ta ei saanud maamaksu tõstmata jätta, sest seadusesse on sisse kirjutatud, et vähemalt 10% peab tõstma, sõltumata sellest, kas omavalitsus seda soovib või mitte. Aga õnneks või kahjuks, ma ei tea, kuidas seda seadust loetud on, aga ka rahanduskomisjonis ametnikud ütlesid, et kõigil võib [kodualuse maa puhul] 1000 eurot [maksust] vabastada. Kui seadust lugeda, siis sealt saaks küll välja lugeda, et see soodustus on erivajadustega inimestel ja pensionäridel. Seal on ees üks punkt, kus on öeldud, et see 1000 eurot võib tulla. Kuigi kui lugeda, siis mina loen, et seal all on primmis kirjutatud, kellele see mõjub. Aga mina ütlen, et rahanduskomisjoni protokollis on sellesama eelnõu väljamõtleja, kokkukirjutaja, väga selgelt öelnud, et see kehtib kõigile. Ma usun, et pärast keegi ei hakka vaidlustama, et see kõigile mõjub. Aga mis me siis ikkagi lõpuks teeme? Olukord on selline, et kui võimul on kaks erakonda sellise napi enamusega, siis ei taha nagu uskuda, et Eesti majandus võiks tõusta. See väike tõus, mis korra siin tekkis, tulenes sellest, et detsembris paljud inimesed ostsid automaksu ja registreerimistasu hirmus endale auto ära ja mõistlikud ettevõtjad maksid detsembris kõik palgad välja, mitte jaanuari alguses. Ja nad maksid maksud ka kindlasti ära, sest muidu oleks pidanud 10% rohkem maksma. Aga paljud inimesed ei viitsinud seda teha. Kindlasti riigisektor, kuhu Eestis kuulub neljandik palgasaajatest – nende maksud ilusti tulid sellesse aastasse ja see näitab, et kõik on hästi. Ma võin teile öelda, et vaadake omavalitsuste tulubaasi. Esimesed kaks kuud olid väga head, lausa uskumatult head. Aga märtsikuu langus oli nii suur, et see jaanuari-veebruari tõusu tühistas ära, seis läks nulli. Me näeme, kuidas töötus on kasvanud, 60 000 inimest on järjekorras, aga valitsus soovib, et äkki tooks kuskilt väljastpoolt juurde. Ja ma saan aru, et soov on tuua nendest riikidest, kus usk on natukene teistsugune – nii saab siia mingit muud usku ka tuua. Samas meil on omad inimesed täna tööta. Pluss see, et me oleme väga selgelt aru saanud, et Eesti maksumaksjad ei suuda enam seda 140 000 maksumaksjate palgal olevat inimest üleval pidada. Nende hulgas me räägime ligi 24 000-st, kes on sõna otseses mõttes valgekraed. Nad on tublid, keegi ei ütle siin pukis, et need ei ole tublid inimesed. Aga nad on nii tublid, et nad võiksid panustada erasektoris, toota seal, tuua tulu meie majandusele, meie ettevõtlusele ja maksude näol ka riigieelarvesse korralikult raha. Aga ei! Me näeme, et soovitakse aina juurde uusi kohustusi, uusi makse. Tõesti, väga valus on täna inimestele rääkida, kuidas siis nüüd ikkagi nii on, et Reformierakond täidab oma valimislubaduse. No selle 650 euro tulumaksust vabastamise asemel nüüd saab järgmisest aastast olema 700 eurot. Ma peaks ütlema, et Isamaa on palju kõvem. 2018. aastal ta vabastas 180 euro asemel tulumaksust 500 eurot. Aga mingisugust meeletut maksutõusuraginat ei olnud. Tehti ka vigu, tõsteti näiteks mingeid aktsiise liiga palju, tekkis piirikaubandus. Aga Isamaa Erakond on õppimisvõimeline. Paari aasta jooksul aktsiise vähendati, piirikaubandus lõppes, tulud tulid Eestisse ja Eestis majandus hakkas kasvama. Millal tuleb see aeg, kui Reformierakond ja Eesti 200 jõuavad järeldusele, et [nad rapsivad?] No Eesti 200 peaks ammu seda mõtlema, sest noh, kurb on kõrvalt vaadata, kuidas reiting [langeb] või õigemini seda reitingut ei ole. Aga väga tublid inimesed on seal seltskonnas – siinsamas saalis ja üle Eesti. Ma loodan siiralt, et järgnevatel nädalatel Reformierakond mõtleb, kuidas on võimalik Eesti majandust uuesti turgutada. On tore, kui Riigikogu liikmed saavad järgmisest aastast iga kuu ligi 100 eurot palka juurde tänu sellele, et too tulumaksu[muudatus] on. Aga kas tõesti meie palga juures see vajalik on, samas kui madalapalgaliste võit on tulumaksu ühtlustamise puhul praktiliselt minimaalne? Tulumaksu[soodustus] toob inimestele kaasa pool miljardit, aga kõikide maksude ja aktsiiside tõusud tekitavad järgmisest aastast, kui võrrelda 2023. aastaga, 2 miljardit kulu. Kui kaalule panna: kas te soovite 500 000 ehk poolt miljardit kätte saada ja ära anda 2 miljardit? No ma ei usu, et keegi väga selle üle rõõmustab. Ma saan aru, et tore on rääkida, et vaadake, me vabastame ettevõtted [kasumi]maksu maksmisest. Ei saa vabastada! Veel ei kehti see seadus! Ja kes selle tegi? Ise valitsus tegi! Ise määras seadusega, et ettevõtjad peaksid [kasumi]maksu maksma. Nüüd ma ise võtan selle ära. Jumal tänatud, et see seadus veel ei kehti, see hakkaks alles järgmisest aastast kehtima. Selle 100 miljoni kokkukorjamisega on ettevõtjad piisavalt targad. Maksuametile tahetakse nüüd küll anda kõik õigused, mis vähegi võimalik on anda, ja natuke rohkemgi, aga oleme nüüd ausad: maksud tulevad ikkagi eelkõige ettevõtlusest. Kõikidest muudest kohtadest tuleb tühine osa. Nii et veel kord panen koalitsioonipoliitikutele südamele: toetage seda eelnõu! Selle eelnõu vastuvõtmisel, uskuge meid, majandus hakkab kiirelt arenema, ettevõtjatel tekib usk, et neid ei maksustata surnuks, vaid mõistuse hääl hakkab kõlama. Ettevõtjad hakkavad julgemalt investeerima, inimesed julgevad poodi minna ja ostma hakata. Täna me näeme isegi toidukaupluses, et inimeste ostujõud langenud, sest paljude toiduainete hinnad on juba üle kahe korra tõusnud. Ühel hetkel on käes majanduskrahh, kus inimestel lihtsalt ei ole võimekust ise endaga hakkama saada. Siis tuleb neil hakata sotsiaalabi ukse taga käima, aga ka selle jaoks peab maksuraha tulema. Ja kui ei tule maksuraha, siis pole ju ka mitte kusagilt seda maksta. Seega Isamaa Erakond teeb teile ettepaneku toetada seda väga head eelnõu. Samasuguse otsusega aastal 2020 me suutsime majanduse viia tõusuteele. Kui te seda eelnõu toetate, siis uskuge mind, juba kvartal hiljem me näeme, kuidas majandus on tõusuteel. Kui te seda ei toeta, siis me oleme jätkuvalt Euroopa Liidu punane lipp seal kõige lõpus oma majanduslangusega, aga seda me keegi ju ei taha ei oma inimestele ega oma ettevõtjatele. Meie eesmärk on ettevõtlus tõusuteele viia, läbi selle [maksuraha] saada ja see laiali jagada just nendele, kes seda kõige rohkem vajavad – kas või teedeehitusse, mis on juba viimased kolm aastat saanud raha 70% vähem, kui pidanuks. Nii et ootame komisjoni esinaiselt positiivset toetust ja läheme julgelt edasi. Aitäh!

Kas te ignoreerite oma kolleegide küsimusi? (Aivar Kokk vastab saalist.) Ma kardan, et ega midagi asjalikku sealt ei pruugi tulla, aga ikkagi viisakas oleks nad ära kuulata, on ju.

Aitäh, Toomas! Aitäh! (Naerab.)

Kõne oli muidugi väga pikk. Minu arust siin ei ole enam midagi küsida, aga ikkagi. (Mõlemad naeravad.)

Ma tundsin sinu tuge siin selja taga.

Just, täpselt nii. Aitäh! Ja alustab Helir-Valdor Seeder.

Aitäh ettekandjale! Tõepoolest, väga põhjalik ja arusaadav ettekanne, aga kogu selle maksutõusude ja uute maksude kehtestamise puhul ei saa mainimata jätta, et sotsiaaldemokraadid on aidanud sellele suuresti kaasa. Me ei saa rääkida praegu ainult kahest võimuerakonnast. Suur au, jutumärkides au, kuulub ju ka sotsidele, kes on seda vundamenti ladunud, et meil oleks kõrge maksukoormus. Kõike seda on põhjendatud ikka küll energiakriisi ja kõrgete energia hindadega ja Venemaa agressioonisõjaga ja nüüd tollidega ja nii edasi, aga samas olukorras on ka ju meie naaberriigid, soomlased ja lätlased ja teised. Sinul rahanduskomisjoni esimehena on kindlasti ka mingisugune laiem ülevaade. Kas sa oskad nüüd võrrelda, kas ka meie naabrid on valinud sellise suure maksutõusu poliitika ja leiavad sealt lahendusi või oleme meie tõesti nüüd need ainsad, kes on läinud nii-öelda eksperimentaalselt maksutõusudega majandust elavdama ja kriisi lahendama?

Aitäh! Kõigepealt stenogrammi jaoks täpsustus: Annely Akkermann on rahanduskomisjoni esimees. Et oleks nagu õige. Ma olen seal esimees olnud küll, aga praegu olen ainult lihtliige. Aga jah, meie naabrid on kõik läinud vastupidist teed. Rootsi alustas, Soome järgnes, Läti ja Leedu ei ole ka selliseid tõuse teinud. Vastupidi, praegu on ikkagi eesmärk oma majandust turgutada ja ettevõtlust toetada. Naabrid on makse langetanud ja langetamas. Sest täna ei ole teist varianti, et majandus ellu jääks: sa pead investeeringuid meelitama, nii oma ettevõtjate tehtavaid kui ka välisinvesteeringuid. Ja investeeringud tulevad ikkagi sinna, kus maksukoormus on väiksem, kus tööjõukulud on väiksemad. Aga millegipärast jah kuidagi … No sotsiaaldemokraadid alustasid ikkagi väga selgelt, kõigepealt tühistasid [suures osas] lasterikaste perede toetuse. See oli ausalt öeldes uskumatu, et sotsiaaldemokraadid, kes alati on öelnud, et nemad on nõrgemate poolt, esimese otsusena eelmises koalitsioonis selgelt läksid laste kallale. Järgmine otsus oli, et lähme pensionäride kallale ja siis võtame kõik ülejäänud rahvamassid suurema maksukoormuse alla. Aktsiisitõusudest ma ei räägigi. Sa mainisid siin energiakulusid. See oli aeg, kui Reformierakond ja Keskerakond olid võimul. Seal võeti 1,7 miljardit kiiresti, energiakulude kasv toimus nii gaasi kui ka elektri puhul. Ja kui täna siin räägiti energiaturust ja ühendustest, siis oleks pidanud minister siin ees selgelt ütlema, et kõige suurem viga oli sel hetkel kolmanda kõrgepingeliini avamine Läti ja Leedu vahel, mis praktiliselt miljardi meie Eesti majandusest välja viis, rääkimata sellest, et LNG-terminaliga venitati. Nii et kokku oli arvutuslikult 1,7 miljardit energiakandjate tõttu hinnatõus. Ja oleme ausad, elektri hinnast võitsid kaks võrguettevõtet: Elering Eesti poole pealt ja Soome ettevõte, kes jagasid selle kasumi [suures osas] endale, mitte tootjad ei saanud seda kasumit nii palju. Siin on kuluaarides räägitud nagu Soome tuumaenergiast, aga ka Venemaalt tuli elektrienergiat, mida siis müüdi läbi Eesti Lätti ja Leetu. Ja kuna Lätis ja Leedus toodeti elektrit enamasti gaasi abil, siis loomulikult oli võimalus turul hind ajada nii taevasse, et mingil hetkel taheti panna hind kõrgemaks, kui börsil üldse on võimalik panna. Nii et jah, austatud küsija, teil on õigus. Sotsiaaldemokraatide abi on olnud siin hindamatu.

Urmas Reinsalu, palun!

Jah, maksualandustega tuleb tegeleda. 2026. aastal peaks valitsuse poolt [otsustatuna] rakenduma käibemaksu tõus, tulumaksu tõus, juriidilise isiku tulumaksu tõus, ettevõtluskontot [puudutav] tõus, erisoodustusmaksu tõus, bensiini- ja diisliaktsiisi tõus, tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõus, ladestamistasu tõus, vee erikasutuslubade [tasu] tõus, ravimite müügilubade tasu tõus, tervisevaldkonna lõivude tõus ja taimekaitsevaldkonna lõivude tõus. See on [esialgne] nimekiri uue valitsuse kavandatud maksutõusudest 2026. aastal. Minu küsimus on: kas rahanduskomisjon on analüüsinud seda loogikat, kas tuleb miljard täis täiendavaid maksutõuse 2026. aastal või ei tule? Siin võib vaielda selle üle.

Alati võib vaielda. Ma muidugi kurvastan sind, et käibemaksu tõus tuleb juba selle aasta 1. juulist. Nii et ma loodan, et 24%-le ei tule käibemaksu veel otsa järgmine aasta. Aga ega ei või teada, sest peaministrilt täna kahel korral lihtsale küsimusele vastust ei saanud. Ma küsisin, kas veel tuleb mingeid makse selle Riigikogu koosseisu ajal. Sellele vastust ei tulnud, räägiti kõigest muust. Selge on see, et kui lüüa alates 2023. aastast järgmise aasta jaanuarini kokku maksude ja erinevate aktsiiside tõusud ja kõik muud [koormised], siis suurusjärk on 2 miljardit, mis ettevõtjate ja inimeste taskust ära korjatakse. Ja siis räägitakse, et võit on see, et 500–550 miljonit tehakse tulumaksu[soodustusega] tagasi. Aga unustatakse ära üks oluline asi. Eile ja täna läbis esimese lugemise uus maksusüsteem, mille puhul öeldakse, et ettevõtluse 2%-list [kasumi]maksu ei tule ja see viib järgmise aasta planeeritavast riigieelarvest välja üle 100 miljoni. Nii et kui [liita] kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustus] ja ettevõtete [kasumi]maksuvabastus, siis pea 700 miljonit kaob nagu siuhti järgmise aasta eelarvest, võrreldes seni planeeritud summaga. [Seda muidugi,] kui enne jaanipäeva seadus vastu võetakse. Samas räägitakse, et kaitsekuludeks on umbes sama palju raha vaja, kaitsekulude tõstmiseks on raha vaja. Mina ütlen, et makse ei tõsteta kaitsekulude tõstmiseks, makse ei oleks selleks vaja tõsta. Makse tõstetakse ainult selleks, et kõrgepalgalistele tulumaksu[soodustus] teha järgmisest aastast.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea kolleeg! Kõigepealt tahan tänada sind sellise hea ja helge tuleviku ülevaate eest. Aga nüüd, meenutades ühte Reformierakonna valimiseelset reklaami, küsin, mida meie, tuleviku pensionärid, kõigist nendest maksutõusudest saame. Äkki oskad seletada?

Meie pensionäridelt – väga lihtne, nagu ma ütlesin – see aasta võeti keskmise pensioni tulumaksuvabastuse lõpetamisega ära 17 miljonit. Ja mul on meeles, et 2027. aastal see number on 76 miljonit, mis võetakse pensionäride taskutest ära. Aga me räägime ka kõikidest maksudest. Käibemaksust ja tulumaksust me rääkisime, ent räägime ka kõikidest aktsiisidest ja kõigest muust. Käibemaks on ju see, mis läheb kõikidele toodetele ja müügiartiklitele otsa: olgu see elekter, olgu see vesi, olgu see kanalisatsioon, olgu see prügivedu, olgu see gaas, olgu see küte. Ja kõik see [kandub] üle toiduainetele, sest poodi ei jõua need kuidagi teistmoodi, kui need tuleb transportida. Aga enne tuleb põldu harida ja tööstuses toota. Ja kõikidel nendel ridadel jookseb ka käibemaksurida. Netosumma suurenedes ka käibemaksuosa ju kasvab, sest lihtsalt brutonumber suureneb. Nii et pensionäridel see väike pensionitõus kaob ära nagu sipsti, kui 1. juulil käibemaks tõuseb.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole.

Ma tänan.

Võtke heaks! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli auväärt rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni, kes tutvustab arutelu rahanduskomisjonis – loodetavasti mõnevõrra lühemalt – ja ka langetatud otsuseid.

Tere õhtust, austatud juhataja ja head kolleegid! Tõepoolest, Aivar väga pikalt juba tutvustas seda eelnõu. (Saalist öeldakse, et põgusalt. Annely Akkermann naerab.) Jah, Aivar tutvustas põgusalt seda eelnõu. Komisjonis ta nii pikalt ja põhjalikult [ei rääkinud], aga lisada ka enam midagi ei ole. Seda eelnõu arutas komisjon 12. mail. Ja sai öeldud ka, et valitsus eelnõu ei toeta. Komisjon langetas konsensuslikult järgmised otsused: määrata komisjonipoolseks ettekandjaks siinkõneleja ja võtta eelnõu päevakorda täna. Hääletus toimus selle üle, kas lükata eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Selle poolt, et eelnõu tagasi lükata, oli komisjoni enamus, 6 liiget. See ongi minu poolt kõik.

Aitäh! Helir-Valdor Seedril on üks küsimus teile.

Aitäh! Austatud komisjoni esimees ja ettekandja! Kas valitsus ka kuidagi põhjendas ja argumenteeris, miks ta ei toeta inimeste maksukoormuse ja ka ettevõtjate maksukoormuse vähendamist praeguses majanduslikult keerulises olukorras?

Jaa, ma kohe vaatan, kas mul on see siin kaasas. Ahaa, öeldakse nii: "Viimatised geopoliitilised arengud maailmas on kinnitanud arusaama, et kaitsekulude finantseerimiseks ei piisa tähtajalisest julgeolekumaksust, vaid vajalik on pikaajaline, stabiilne eelarvetulu. Seetõttu on koalitsiooni uus koosseis otsustanud julgeolekumaksu leevendada, kehtestades selle asemel nii tulu- kui ka käibemaksumääraks 24%. Seega jäävad vähemkindlustatud maksumaksjad maksutõusust sisuliselt puutumata, sest tulumaksule – erinevalt julgeolekumaksust – rakendub ka maksuvaba tulu. Mis puudutab ettevõtlust ja majanduskasvu, siis hoogustab seda ettevõtete jooksvast maksustamisest loobumine. Eelnõu algatajate mured leiavad seeläbi olulist leevendust – maksumaksjate olukord paraneb. Paranemisele aitab kaasa ka ühtse maksuvaba tulu laiendamine kõigile maksumaksjatele, mis tõstab ostujõudu ja elavdab tarbimist." Seetõttu pole võimalik nõustuda eelnõus tehtud ettepanekutega.

Hea Annely! Mina sain järgmisel aastal – ma ei arvesta neid, mis 2025. aastal on juba rakendunud – 26 uut maksu ja muud koormist, mis tulevad juurde. Rahanduskomisjonil on kindlasti keskne ülevaade selle kohta olemas. Ma ei tea, võib-olla ma eksin, võib-olla neid on rohkem, võib-olla on mõni vähem kui minu arvestuse järgi. Kui mitu maksu ja muud koormist, olgu füüsilistele isikutele või ettevõtetele, 2026. aastal jõustuvana juurde tuleb ning kui suur on nende konsolideeritud finantsmajanduslik mõju, proua rahanduskomisjoni esimees?

Urmas Reinsalu, palun!

Sellest konkreetse eelnõu käsitlemise juures juttu ei olnud, seetõttu mul ei ole vastavaid andmeid kaasas. Te olete kokku lugenud, ma saan aru, ka kõik tasud ja lõivud ja küsite nende mõju majandusele seaduste tõttu, millega neid määrasid on muudetud. Praegu mul neid andmeid küll ei ole ja nende kokkukogumine oleks päris suur töö.

Rain Epler, palun!

Aitäh! Annely! Just sinu viimase vastuse peale, et praegu sul neid andmeid ei ole ja et see oleks suur töö, [märgin], et kõik inimesed Eestis teevad tööd. Tööd on vaja teha ja ma mõtlengi, et sisuka debati huvides ja selleks, et nii parlamendi liikmed kui ka avalikkus oleks hästi informeeritud, äkki on võimalik, et rahanduskomisjoni esimehena sa korraldad, et see konsolideeritud mõju, kõik need koormiste muudatused saavad üheks dokumendiks ja saab see dokument laiali saadetud kõigile Riigikogu liikmetele?

Ma arvan, et rahanduskomisjoni ametnikud võivad teile saata näiteks kevadise majandusprognoosi, kus on kokkuvõtted tehtud.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma mõtlesin küsida, kas teil komisjonis sellel teemal ka veidikene arutelu oli, et mingitpidi ju mõnes mõttes on piinlik. Selles mõttes, et kui seda julgeolekumaksu kehtestati, siis anti väga selge lubadus, et nii käibemaksu tõus kui ka tulumaksu tõus saavad olema tähtajalised. Kui nüüd tehakse ettepanek, et tühistaks selle plaani sellisel kujul, nagu ta on ette pandud, siis võiks ju olla see moment, et kuulge, me ju lubasime, et on tähtajalised, nüüd tuleb välja, et ei ole tähtajalised. Ehk oleks siis mõistlik minna tagasi alguspunkti, kus te alustasime selle valega, ja öelda, et teeme ikkagi siis ausalt. Või nagu see aspekt ei aktualiseerunud üldse?

Ei ole kusjuures sugugi piinlik. Piinlik oleks seda muudatust mitte teha. Kui te mäletate, siis tähtajalise julgeolekumaksu seadus võeti vastu olukorras, kus Kaitsevägi leidis, et lisaks seni eelarvesse planeeritud 3%-lisele kaitsekulude tasemele SKP-st on tarvis juurde 1,6 miljardit eurot, et aastate jooksul maksta teatud uute võimekuste soetamise eest. Aga vahepeal olid presidendivalimised USA-s, kes on väga oluline NATO liige, ja uus president on hoopis teistsuguseid seisukohti väljendanud, rääkides Euroopa riikide enesekaitsest. Ta ootab, et Euroopa riigid kulutaksid 5%, ja ei ole näha, et sellel oleks mingisugust piiri. Ma arvan, et oli ainuõige reageering, et julgeolekumaksu seadust niimoodi muudetakse muutunud olukorras ja muutunud info pinnalt.

Varro Vooglaid, palun!

Aga see pani mind mõtlema, et täna siin saaliski küsiti peaminister Kristen Michalilt, kas nüüd siis lõpuks ometi on ikkagi maksutõusudega kõik. Vist oli kolleeg Aivar Kokk, kes seda küsis. Ja mulle jäi mulje, et te ikkagi ütlesite, et nüüd on kõik. (Saalist öeldakse midagi.) Ei öelnud niimoodi lausa, jah? Hakkas keerutama? (Saalist öeldakse, et üldse ei vastanud.) Üldse ei vastanud küsimusele? No jah, aga mulle selline mulje jäi … (Saalist öeldakse: "Midagi ta ütles. Päris nii ka ei olnud.") Midagi ta ütles, aga kes täpselt aru sai, mida ta ütles?

Head kolleegid, see ei ole klassiõhtu, praegu on Varro Vooglaiu võimalus küsida.

Ei, ma ei pane pahaks, sest see on tõsine küsimus. Keegi ei saanudki nagu aru, mida ta ütles või ei ütelnud. See on ka sümptomaatiline. Aga kui homme leiab aset mingisugune uus poliitiline sündmus? Oletame, et peaminister ütles, et nüüd siis rohkem ei tõsta, et lubasime küll eelmisel suvel, et ei tõsta rohkem, aga tegelikult tuli välja, et ikka tõstsime, aga nüüd rohkem ei tõsta. Kui aga homme leiab aset mingi uus poliitiline sündmus või Kaitsevägi ütleb, et meil on tegelikult ikkagi veel mingeid asju juurde vaja, kas siis ülehomme võite tulla juba järgmise maksutõusupaketiga siia? Kas asi nii käibki ja lubadustest kinnipidamine või mis?

Ma tänast infotundi kahjuks ei saanud jälgida, mul olid siin külalised, õpilased Saksamaalt ja Horvaatiast. Ma tutvustasin neile Eesti demokraatia toimimist. Aga peaminister Kristen Michal on küll öelnud, et maksufestival on läbi. Mul ei ole põhjust tema sõnu kuidagi kahtluse alla seada. Aga noh, ütleme, kui te nägite, kuidas rahvusvaheline poliitiline olukord muutus seoses USA presidendi vahetumisega, siis on selge, et me peame muutunud olukordadele vastavalt käituma.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli juttu ka sellel teemal, et kuna väga paljud pensionärid elavad vaesuspiiril, siis võiks pensioni tulumaksu alt välja võtta?

Evelin Poolamets, palun!

Pensionäridel on alates pensionieast veidi kõrgem maksuvaba tulu: 774 eurot kuus. See on juba praegu tulumaksu alt väljas. Ja kui julgeolekumaksust kõneleda, siis eile läbis esimese lugemise seadus, mille kohaselt sellest 2%-lisest julgeolekumaksust, mida oli kavas võtta ka selle 774 euro pealt, otsustati loobuda. Julgeolekumaksu muudatused tõesti pensionäride olukorda leevendavad.

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Räägime ikkagi jälle meie maksukoormusest, mis on praegu 36% ja millega Reformierakond kiitleb, öeldes, et see on konkurentsivõimeline ja nii edasi. See peaks nagu tagama siia ka investeeringuid. See on selge sõnum ka ettevõtjatele, et meil on väga madala koormusega maksusüsteem. Aga miskipärast Reformierakond unustab rääkida teisest poolest ehk meie tarbimismaksudest, mis praeguseks moodustavad juba 42%. Kui me räägime tarbimismaksudest, siis on ju selge ja sellele on viidanud ka Euroopa Komisjon ja OECD, et need löövad otseselt nende inimeste pihta, kes teenivad väiksemat või keskmist [palka]. Ja see on arusaadav, sellepärast et nende palgad on väiksemad ja toidule kuluva raha osakaal on suurem. Ka IMF juhtis tähelepanu, et võiks maksusüsteemi üle vaadata, et see muutuks jätkusuutlikuks. Samas me tõstame käibemaksu ehk üht tarbimismaksu veel.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea kolleeg!

Mis ikkagi teie arvamus tarbimismaksude kohta on? Kas nendel on liiga suur osakaal meie eelarve tuludes?

Jaa, tarbimismaksud meil on üsna ülemise piiri peal, ainult mõnedel riikidel Euroopa Liidus on näiteks käibemaks veel pisut suurem. Ja seda on meile öeldud nii OECD-st, Euroopa Liidust kui ka nüüd viimati IMF-i poolt, et tarbimismaksud on ülemise piiri peal. Sellest hoolimata on üldine maksukoormus Eestis ikkagi madal võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega. Me oleme selle madalama kolmandiku hulgas. Ja ka rahvusvaheline mõttekoda, kes võrdleb OECD 44 riigi – need on maailma kõige arenenumad riigid – maksusüsteeme, leiab, et Eesti maksusüsteem on kõige konkurentsivõimelisem. Makse on alati raske maksta ja raha teenimine lihtne ei ole, sealt maksude äramaksmine samuti. Meile endile tundub, nagu oleks asjad väga halvasti, aga võrreldes teistega on meil maailma kõige konkurentsivõimelisem maksusüsteem, hea maksutahe ja madal maksutase. Need on konkurentsieelised. Mis puudutab madalama sissetulekuga inimeste hakkamasaamist, siis meil on suhteliselt kõrge tulumaksuvaba tulu määr. See tähendab, et [vähem teenivad] inimesed küll kulutavad rohkem esmatarbekaupadele ehk maksavad suhteliselt suure osa oma sissetulekust käibemaksuna riigieelarvesse, aga nad tulumaksu maksavad üsna vähe.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Lisa? Kindel? Kaheksa minutit.

Istungi juhataja ütles, et meil ei ole siin klassiõhtu. Aga meil on praegu olukord, kus meil on Isamaa ettepanek maksude osas ja valitsuse ettepanek, valitsuse poliitika maksude osas. Isamaa paneb väga lihtsa asja ette. Praeguses tõepoolest objektiivselt keerulises rahandusolukorras on mõtet loobuda Reformierakonna maksuküüru[lubadusest]. Proua Akkermann kõneles julgeolekupoliitilisest olukorrast. Valitsus obsessiivselt jätkab selle Reformierakonna valimislubaduse elluviimist, lootes, et see toob tegelikult [kaasa] Reformierakonna poliitturundusliku tõusu. Ma arvan, et ühiskond seda nõnda ei taju, see on pettekujutelm. Teiseks me paneme ette seda, et jätta ära käibemaksu tõus selle aasta juulist. See tähendaks seda, et hinnatase on madalam ja inimeste toimetulek parem. Inimesed võidavad netopositsioonis, neil on aasta lõpul tegelikult sissetulekud suuremad, ka eakatel inimestel ja tööd tegevatel inimestel, kui aasta alul. Lisaks paneme ette jätta ära tulumaksu tõstmine nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele ja loomulikult ettevõtete kasumimaksu kehtestamine. Sellest lollusest on tegelikkuses ka valitsus ise loobunud. Ja see ongi maksurahu esimene samm. See on esimene ehe samm selles suunas, et vähendada inflatsiooni, tagada stabiilsus ja mitte muuta meid regiooni kõrgeima juriidilise isiku tulumaksuga riigiks ja mitte tõsta hüppeliselt tulumaksu määra. Milline on olukord, kus valitsus Reformierakonna juhtimisel kõneleb sellest, et nad langetavad makse? Kujutate ette, millised tublid mehed ja naised, langetavad makse! Teate, ma hakkasin praegu kokku lugema, kuidas näeb välja maksude langetamine selles olukorras, kus tõde on vale selle valitsuse poliitika järgi. Lihtne loend. Mis meid ootab ees 2026. aastal? Esiteks, 75 miljonit eurot võetakse ära juriidiliste isikute tulumaksu muutmisega, 24% esimest korda. Teiseks, käibemaks 24% muudetakse püsivaks, 235 miljonit eurot võetakse inimestelt täiendavalt ära. Kolmandaks, füüsilise isiku tulumaks tõstetakse püsivalt 24%-le, [võetakse ära] 181 miljonit valitsuse prognoosi järgi. Neljandaks, ettevõtluskonto – selle pealt võetakse ära 0,9 miljonit eurot. Erisoodustusmaksu tõus – selle kohta valitsuse seletuskiri seletusi ei anna. Aktsiisid: 1. jaanuarist alkoholi puhul 21 miljonit, tubaka puhul 27 miljonit eurot, bensiini puhul 8 miljonit eurot järgmisest aastast, lisaks diisliaktsiisi tõus. Saastetasu määrade kehtestamine, see tähendab, et ladestamistasu kehtestatakse – 8,8 miljonit eurot ettevõtlusele täiendavat koormust –, vee erikasutustasu ehk 3 miljonit eurot koormust. Ettevõtetele kehtestatakse lisaks eritasu, mis puudutab taimekaitsevahendite [kasutamist]. Tervisevaldkonna lõivude kehtestamine, ravimite müügilubade tasude kehtestamine. Ja see on algus. Järgmisena võtame ette koduomanikud. Maamaksu tõus kuni 100%. Üleriigiliselt kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine. Järgmisena võetakse ette pensionäride [sissetuleku] maksustamine summa puhul, mis ületab keskmist pensioni. Valitsus prognoosis sellest [saavat] 22% korral täiendavalt 53,2 miljonit eurot, kui pensionide maksustamise tulemust kokku luges. Lisaks ootavad meid ees peidetud tasud. Ringmajanduse liidu hinnangul [tekib] jäätmereformi täielikul jõustumisel kuni 75 miljonit eurot täiendavat koormust lõpptarbijatele ja ettevõtetele. Lisaks siis kolme – kolme, niisuguse kübaratriki, näete, suudab valitsuskoalitsioon teha! – täiendava tasu kehtestamine elektritarbijatele ja -tootjatele. Selle kohta ütles ka härra Sutt, et nad ei teagi, palju see maksab, tuleb veel uurima hakata selles loogikas, mille nad on kehtestanud. Valitsus kahe tasu puhul räägib tagasihoidlikust 96 miljonist eurost, kolmanda puhul me kõneleme 8 miljonist eurost. Tööandjate keskliidu direktor hindab nende tasude kogumõjuks 200 miljonit eurot. Sellise eksperimendi olukorras me oleme. Kui meil on selline olukord, siis asetame asjad perspektiivi. Meil on olukord selline, et meil täiendavaid makse ja muid koormusi tekkis inimestele juurde miljard eurot 2025. aastal. 2026. aastal, tõepoolest, me võime kõneleda lisaks sellele koormusele, mis on miljard eurot, ligi kolmveerand miljardi eurosest täiendavast maksude ja tasude koormast. See on suurusjärk, millega me opereerime. See on minu esmase analüütilise pealevaatamise järeldus ja mul oleks väga hea meel olnud, kui rahanduskomisjoni esinaine oleks olnud võimeline ütlema, milline ikkagi on täiendav konsolideeritud tasude ja koormuste määr, mille me ühiskonnale asetame. Selle peale ütles istungi juhataja, et meil ei ole klassiõhtu. Meil ei ole klassiõhtu! Vabandust, kes see klass on? Eesti inimesed ei ole lapsed, neil on õigus teada, kui me opereerime siin miljardites eurodes täiendavate maksutõusudega. Ja meile öeldakse, et me ei saa küsida, sest meil ei ole klassiõhtu siin. Eesti inimesed ei ole lapsed! Minu küsimus on väga selgelt selles, et üks asi on solidaarsus. Meie valitsus [võtab] see aasta meilt miljardi, järgmisel aastal plaanib veel täiendavalt [võtta]. Hästi, kui me võtame Reformierakonna [soovil] maksuküüru maha, siis jääb ikkagi järgi sadades miljonites eurodes täiendavat maksukoormust. Ja siis öeldakse, et valitsus on solidaarne, vaadake, ta vähendab ka valitsemiskulusid. Isamaa tõepoolest ka tulude kokkuhoiu mõttes – riigil on rahanduslikult raske olukord – nägi ette negatiivse eelarve tegemise ja valitsemiskulude tegeliku vähendamisega 300 miljoni ulatuses katta ka see sissetulekute vähenemine, kui maksutulud eeldatavasti kahanevad. Milline on tegelik olukord? Sellel aastal valitsemiskulud mitte ei vähene 132 miljonit eurot, nagu lubas härra peaminister, vaid hoopis kasvavad 155 miljonit eurot. Mingisuguseid müütilisi kokkuhoiutabeleid on riigi eelarvestrateegia täis kuhjatud! See ei ole klassiõhtu, see on Eesti Vabariik. Need kümned maksud on tegelikkus ja see valitsemiskulude kokkuhoid, millest meile räägitakse, sajad miljonid eurod, vabandust, on kantud nimest – mäletate veel seda asja? – nulleelarve. Ma näen, et inimesed muigavad siin saalis. Jah, oli niisugune mõiste, millega lubati sadu miljoneid eurosid riigi eelarvestrateegias kokku hoida. Selles olukorras on Isamaa üleskutse: lõpetame selle kaose! Lõpetame selle tõmblemise maksukeskkonnas, mis destabiliseerib majanduskeskkonda, halvendab inimeste toimetulekut ja tekitab täiendava inflatsioonilise surve. Esimene eelnõu selles vaimus, mis puudutab julgeolekumaksu küsimust, ongi Isamaa eelnõu. Ja panete tähele, teed on ideeliselt kardinaalselt erinevad, kuigi nii valitsuse plaan kui meie plaan viib välja julgeolekumaksu tühistamiseni, mille puhul kolm kuud tagasi kõneleti, et sellele …

Aitäh teile!

… alternatiivi ei ole. Alternatiiv on, ja see on Isamaa. Aitäh!

Hea kolleeg Urmas Reinsalu! Pean vajalikuks selgitada, et kui ma kasutasin sõna "klassiõhtu", siis pidasin ma silmas seda, et te läbisegi rääkisite, takistasite härra Varro Vooglaiul küsimust esitada. Nii et sellel põhjusel ma kasutasin seda sõna, ei mingil muul põhjusel. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Loomulikult see, mis toimub maksude ja nende tõusuga, kõik need Reformierakonna mõtted ja väljaütlemised – tegelikult on selgelt näha, et see pärsib nii praegu kui ka edaspidi Eesti arengut ja meie inimeste toimetulekut. Teate, alustaks sellest klassikalisest väljaütlemisest, mis kõlas siin 2022. aastal peaministri suust: "Lugege mu huultelt, maksud ei tõuse." Aga tõusid ja tõusevad veelgi. Ma arvan, et mitte keegi ei oleks uskunud, kui 2023. aasta kevadel oleks keegi ütelnud, et teate, 2025 on see aasta, kui käibemaks 1. juulist tõuseb 24% peale ja 2026. aastal tõuseb tulumaks 24% peale. Ma arvan, et siis oleks öeldud, et need on opositsiooni luulud. Aga see on tegelikkus. See on tegelikkus, mis toimub. Ja kogu seda tõusu tahetakse väga oskuslikult varjata sellise ettepanekuga nagu maksuküüru ärakaotamine. See on lihtsalt suitsukate tegelikult. Me oleme jälginud, kuidas seda retoorikat on hakanud kasutama Reformierakonna ministrid, ka Riigikogu liikmed, kuidas aina rohkem ja rohkem on seda tulnud meediasse arvamuslugude kaudu. Ja seda on hakanud kasutama ka Reformierakond oma reklaamsotsiaalmeedias, et tulge ja vaadake kalkulaatori abil, kui palju inimesed võidavad, kui me maksuküüru ära kaotame. Miks ma ütlen, et see on suitsukate? Sellepärast, et praegune valitsus tahab lihtsalt, et inimeste silmad pöörduks ära sellelt tõsiasjalt, et 1. juulist tõstetakse käibemaks 24% peale ja see lööb otseselt nende inimeste pihta, kes on väiksema ja keskmise sissetulekuga. Maksuküüru kaotamise tõttu tegelikult jääb väga suur auk eelarvesse, mida hakatakse kuskilt mujalt teiste maksude abil katma. Üheks katteallikaks on loomulikult seesama käibemaks 24% sellest aastast, tulumaks 24% järgmisest aastast. Maksuküüru kaotamise tõttu ka väga paljud teenused ei jõua inimesteni selle kvaliteediga, mida me tegelikult soovime. Tänagi olid meil fraktsioonis külas Päästeameti töötajad, tuletõrjujad, kes ütlesid selgelt, et netona 800–900 eurot kätte – väga raske on nii teha tööd, mis tegelikult neile meeldib. Ja arvestage, et needsamad tuletõrjujad ju päästavad teiste inimeste elusid, riskides oma eluga, ja saavad Eesti riigi poolt netona 800–900 eurot. Au ja kiitus nendele, et nad teevad seda tööd sellise raha eest! Järelikult nendele meeldib, aga puhtalt sellega, et neile see meeldib, ju ei toida peret ära. Ja nüüd siis Reformierakond soovib oma lubaduse ellu viia, luua olukorra, kus ta paneb maksuküürule stopi, pöörab selle tagasi, lõpetab ära, tekitades sellega eelarves augu suurusega 500 miljonit pluss. Aga teiselt poolt me saame aru, et selle raha oleks võinud suunata tegelikult päästjatele, tuletõrjujatele, tervishoidu, sotsiaalvaldkonda ja nii edasi ja nii edasi. Me selgelt näeme, et meil on vaja julgeolekusse panustada. Ent räägitakse, et julgeolekusse me panustame teised rahad. Me vaatame üle Euroopa struktuurifondidest saadud toetused, mida peaks süstima majandusse, aga suuname need julgeolekusse, võtame laenu, suuname selle raha julgeolekusse, aga igal juhul kaotame maksuküüru ära. See on tegelikult asi, mida praegu tahetakse teha ja mille vastu me kindlasti võitleme, kõik koos siin opositsioonis. Nüüd, kui me räägime käibemaksu tõusust ja selle mõjust majandusele ja käibele, siis loomulikult see on laastav. Kõik ju saavad aru, et kui makse tõstetakse, siis hinnad lähevad kallimaks. Järelikult käibed absoluutväärtuses võib-olla suurenevad, aga inimeste toimetulek väheneb. Raha kulub rohkem, et soetada endale igapäevased asjad, teenused, toiduained. Inimene jätab rohkem raha poodi. Ja loomulikult sellele on juhtinud tähelepanu erinevad organisatsioonid. OECD, Euroopa Komisjon ja IMF on selgelt öelnud, et teate, see Eesti maksusüsteem, mida Reformierakond kiidab ja toob esile, et teil on maksukoormus hästi väike, 36% ainult ja Euroopa keskmisest allapoole, peaks tagama meile mingisuguse konkurentsivõime. See peaks tagama, et siia peaks tulema suured investeeringud, aga neid ei ole ja me näeme, et neid ei tulegi. Ei tule sellepärast, et meil on lisaks maksusüsteemile muidki probleeme, ja nii ei tagagi see maksutase, mis meil praegu on, meile tegelikult mitte mingisugust konkurentsivõimet. Teine pool puudutab tarbimismakse ja nendega me oleme Euroopas esirinnas. Tarbimismaksude osakaal meie eelarve tuludes on 42%, see on Euroopa kõrgeimaid. Mida see tegelikult tähendab? See tähendab seda, et need inimesed, kes igapäevaselt vaevaga leiba teenivad, näiteks needsamad päästjad, kellest ma rääkisin, kui nad lähevad poodi, siis nad jätavad suurema osa rahast sinna, ja vajalike teenuste eest maksmiseks ei jätkugi raha. Ja nii meil vaesemad muutuvad vaesemaks ja keskklass kaob üldse ära. Selle süsteemi on meil Reformierakond koostöös Eesti 200-ga – kunagi olid ka sotsid osalised – tegelikult ehitanud selle peale, et vaesem maksab rohkem. Ja see on vale. Ja kui me ei saa aru, et tegelikult Eesti riik vajab keskklassi selleks, et meie ettevõtetel läheks hästi, selleks, et meie ettevõtjatel oleks kellelegi oma toodangut müüa, siis ei saagi majandust tõsta. See on üks juurpõhjusi, miks meie majandus kogu aeg kiratseb. Ta ei saagi tõusta, sellepärast et ei ole keskklassi, kes jõuaks tarbida. Ma ei räägigi eksporditurgudest, mis on ka suurtes raskustes. Kui me pidevalt niimoodi võtame ära kindlustunde nii inimestelt kui ka ettevõtjatelt, siis midagi head siit ei tule. Nii et igal juhul tuleb toetada seda esitatud eelnõu ja tagasi pöörata kõik need maksud. Aitäh! (Keegi plaksutab saalis.)

Aitäh teile! Sulgen … Urmas Reinsalu, kui, siis vastusõnavõtt Isamaa fraktsiooni nimel. Ma küll tõepoolest … No alati võib öelda, et teie seisukohti puudutati, sest siin ei ole võimalik nii rääkida, et ei puudutaks teie seisukohti. Teema on nii lai. Vastusõnavõtt Isamaa fraktsiooni nimel, Urmas Reinsalu, palun!

Ma tahan tegelikult juhtida tähelepanu valetamisele, kui kõneldakse, et hakatakse makse langetama. Tõepoolest, tegelik maksude langetamine sisaldub Isamaa ettepanekus. Kui me vaatame praegu valitsuse alternatiivi, mis on Isamaa ettepaneku kõrval laual, siis praegu seal väidetakse, otsekui langetatakse maksukoormust. Püütakse ehitada üles õhuloss selle loogika järgi, et kui näiteks homme [teatataks] Eestis, et me tõstame kõiki makse kokku triljon eurot, ja ülehomme teatataks, et me langetame selle [tagasi], ja siis väidetaks, et inimeste maksukoormus langes aastase etteteatamisajaga triljoni võrra. Loomulikult see seda ei ole. Tegelikult on selle valitsuse eelnõu mõju väga lihtne. See näeb ette füüsiliste isikute tulumaksu määra tõstmise, mille mõju on 181 miljonit eurot, juriidiliste isikute tulumaksu määra tõstmise, mille mõju on 75 miljonit eurot täiendava maksukoormusena järgmisest aastast, ja ettevõtluskonto puhul maksumäära 22%-ni tõstmise, mille mõju on 0,9 miljonit eurot. Tegelikult näeb valitsuse eelnõu ette mitte maksude langetamist, vaid efektiivses reaalsuses veerand miljardi euro võrra maksude tõstmist. Loomulikult püütakse rääkida musta valgeks ja loodetakse, et sellel valel võiksid olla pikad jalad. Aga ei lähe läbi. Ei lähe läbi, Toomas, kogu lugupidamisega. Aitäh!

Aitäh teile! Head kolleegid! Nüüd sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 607 esimesel lugemisel tagasi lükata. Järgnevalt seda ettepanekut hääletamegi. Saalikutsung, palun! Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 607 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu 14, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 607 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.