Intsident varilaevastiku tankeriga merel

Liigume edasi. Seitsmes küsimus on kaitseminister Hanno Pevkurile. Küsib Riigikogu liige Vladimir Arhipov ja teemaks on intsident varilaevastiku tankeriga merel. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Uudised tankeriga seotud intsidendi kohta Eesti vetes on tekitanud avalikkuses palju küsimusi. Ka see, et täna siin infotunnis lausa peaaegu pooled küsimused on seotud selle intsidendiga, näitab, et Eesti rahvas on väga mures. Avalikkusel on õigus teada, kas meie vetes tehtav julgeolekuga seotud tegevus ikka põhineb seadustel ja selgel vastutustundel. Minu küsimus on: milline seaduslik alus oli sellel sekkumisel? Kas oli rutiin ja tavaline kontroll või oli mingi imperatiivne info? Ja kes langetas selle otsuse konkreetselt? Kas selle taga olid ka poliitilised otsused või võttis mingi kõrgem ohvitser kätte ja andis sellise käsu? Kuidas see asi oli? Palun selgitada! Eesti inimesed kuulavad.

Aitäh, hea küsija! Peaminister on umbes kolm korda sedasama juttu rääkinud. Päris kõike üks ühele ma kordama ei hakka, aga mõned pidepunktid käiks üle. Esiteks, Eesti riigil on õigus nii territoriaalmeres kui ka majandusvööndis laevu kontrollida. Laeva kontrollimise eelduseks loomulikult on see, et igat üksikut juhtumit vaadatakse eraldi. Eesti merevägi monitoorib Läänemerel Soome lahes toimuvat kogu aeg ja vastavalt iga kord langetatud üksikule otsusele, nagu peaminister ütles, on tänavu veidi enam kui 450 juhul erinevat tüüpi kontrolli läbi viidud. Tuleks aru saada, et merevägi täidab oma igapäevaseid ülesandeid, mis Riigikogu on talle andnud. Riigikogu on andnud need ülesanded mitme õigusaktiga. Esiteks, kui otsustati ühendada Eesti merevägi ja Eesti piirivalve veejõud, siis pandi mereväele ka ülesanne teha piirivalvelisi toiminguid. Teiseks, konkreetselt selle juhtumi puhul tuleneb [kontrolli]õigus ka rahvusvahelisest õigusest, täpsemalt juba mainitud ÜRO mereõiguse konventsioonist ehk UNCLOS-ist. Seal, kui täpsemalt soovite lugeda, on artikkel 110. Artiklis 110 räägitakse õigusest kontrollida juhul, kui on kahtlus, et puudub lipuriik ehk puudub riik, kes on võtnud laeva oma registrisse. Selle laeva puhul lipuriik puudus. Sellest tulenevalt oli mereväel igati õigustatud ülesanne ja isegi ka kohustus neid tehiolusid kontrollida. Samamoodi oli mereväel lisaülesanne tagada Eesti kriitilise taristu turvalisus, mis meie vaates, valitsuse vaates oli tegelikult peamine ülesanne. Mereväeoperatsioonid, mereväe kohalolek Soome lahes on eelkõige seotud meie kriitilise taristuga, mille toimepidevus peab olema tagatud. Ja ega siin rohkem midagi nagu kommenteerida ei olegi. Merevägi tegi oma tavapärast tööd. See, kes mustrist välja astus, oli Venemaa, sidudes oma sõjaväelise kohaloleku selgelt varilaevastikuga. Seda kunagi varem pole tehtud. Meie tegime oma tööd ja kindlasti teeme seda tööd ka tulevikus, kui on oht Eesti kriitilisele taristule või kui on vaja lähtuda mere turvalisusest ja meresõiduohutusest.

Suur tänu! Vladimir Arhipov, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Kuidas kaitseminister ise hindab seda operatsiooni? Kas see oli ebaõnnestunud või vastupidi, väga edukas? Ja kas juhtum laevaga, mis väljus Sillamäe sadamast, oli mingisugune vastulöök sellele intsidendile, millest me praegu rääkisime, või see oli mingisugune teine juhtum?

Aitäh! Hea on kuulata konkreetseid küsimusi – lühike, konkreetne, arusaadav! Esiteks sellest, mis puudutab mereväe tegevust. Merevägi koos Politsei- ja Piirivalveameti ja Transpordiametiga, kes üheskoos alati selliseid sündmusi koos menetlevad, käitus täpselt nii, nagu on kokku lepitud. Elik tuvastatakse elektrooniliste vahendite abil võimalik rikkumine ja kui vaja, siis tehakse järgmised sammud. Esimene eesmärk on tagada kriitilise taristu kaitse. Kui kriitilise taristu pealt oli laev üle läinud, siis eskorditi ta Eesti vetest välja. Seetõttu – ma kinnitan veel kord üle, kui kellelgi on jäänud arusaamatuks – ei olnud algusest peale plaani minna pardale. Kui keegi tahab kaasa minna mingisuguse Venemaa narratiiviga, siis ma siiralt soovitan seda mitte teha. Venemaa soovib igat sellist intsidenti näidata teises valguses, kui asjaolud tegelikult on. Mis puudutab Sillamäe sadamast väljunud tankerit, siis tasub üle rõhutada, et Transpordiamet tegelikult on juba mitu aastat tagasi, 2022. aastal andnud soovituse vältida Venemaa territoriaalmerd. Samas tuleb sedagi rõhutada, et kui tankerid, mis on väljunud Eesti sadamast, konkreetsemalt Sillamäe sadamast, on selle väikese lõike seal teinud, siis see on alati toimunud kokkuleppel ja Venemaa loal. Ka selle tankeri puhul oli teadaolevalt olemas Venemaa luba seda nii-öelda väikest nurgakest sealt lõigata. Eelkõige tulenes see meresõiduohutusest, sest meresõiduohutusest ja veeteedest tulenevalt on Sillamäe sadamast väljumisel suurtel tankeritel mõistlikum liikuda seda trajektoori pidi. Miks Venemaa otsustas selle konkreetse loa ühepoolselt tühistada ja võtta meetmed tarvitusele, selle kohta on minul raske hinnangut anda.

Ja lisaküsimuse esitab Priit Sibul. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Minu küsimus puudutab võimekuste arendamist, üht Eestis kehtivat seadust ja selle rakendamist. Ma mäletan, et mul oli teile üks arupärimine ja kui ma järelsõna korras sõna võtsin, siis te kuulasite seda saali tagaotsas ja minu kõne peale ajasite pöidlad püsti. Ma julgen sellest järeldada, et meil on enam-vähem ühine arusaam sellest, mis puudutab suhteliselt jäika relvaseadust. Ehk see ühine arusaam on, et Siseministeerium on pigem kruvisid liiga kõvasti kinni keeranud. Aga ühe muudatuse me relvaseadusse oleme teinud. See hakkas kehtima aasta algusest ja sellele pidi järgnema kolm ministri määrust. Nendest üks, ma saan aru, on tänaseks kehtestatud, kaks endiselt ootavad. Milles on probleem ja põhjus, et meil sellised asjad nii kaua aega võtavad? Ma eeldan, et me mõlemad oleme endiselt seda meelt, et relvaseaduses on veel vaja palju muuta, kui me tahame, et asi Eestis edeneks nii, nagu me loeme oma naabrite kohta, kes [loovad] täiendavaid võimekusi ja rajavad tehaseid. Meil on endiselt relvaseadusest tulenevalt väga keeruline selleks õigusi nii ettevõtetel kui eraisikutel saada. Aga nüüd küsimus konkreetselt. Esiteks, kas minu [info] on õige, et osa määrusi on ministril ette valmistatud, aga veel kehtestamata ja see peaks kunagi mais toimuma? Kas üks määrus on märtsikuus tehtud? Ja miks see on nii kaua aega võtnud?

Aitäh küsimuse eest! Mõned faktitäpsustused siiski tuleb teha. Esiteks, nendest kolmest määrusest üks on Vabariigi Valitsuse tasemel. Me peame valitsuses heakskiidu saama, aga küllap me selle kokkuleppe leiame. Teiseks, mul oleks ka väga hea meel, kui oleks nii, et kui Vabariigi Valitsus tuleb seaduseelnõuga parlamenti, siis on rakendusaktid kohe juures ja ei muutuks ei seaduseelnõu ega ka rakendusaktid. Aga tihtipeale siin parlamendis siiski juhtub, et eelnõu muudetakse. See on igati mõistetav. On igati mõistetav, et parlamendi liikmetel on õigus teha eelnõu kohta muudatusettepanekuid. Ja seetõttu tegelikult need rakendusaktid tihtipeale kipuvad ka nendest muudatusettepanekutest tulenevalt muutuma. Tõepoolest, relvaseaduse puhul on erinevaid nüansse päris palju. See ei ole ainult meie valitsemisala ehk siis ainult Kaitseministeeriumi valitsemisala, see on ka Siseministeeriumi valitsemisala. [Mis puutub] nende rakendusaktide tegemisse, siis jah, see võttis, ma möönan, võib-olla liiga palju aega. Oleks võinud võtta vähem aega. Aga tuleb arvestada, et samal ajal oli samadel inimestel ülesanne kaitsetööstusparki kiiresti tagant lükata ja muid ülesandeid veel. See muidugi ei ole hea vabandus, aga lihtsalt reaalsus on see, et me saime need valmis alles mõned nädalad tagasi. Tegime otsuse, et me anname lühema kooskõlastusaja. Ja nüüd, täna on meil 21. mai ja kahe päeva pärast ehk siis reedel on kooskõlastustähtaeg. Me loodame, et sealt ei tule väga palju asju, mida me peame veel nendes määrustes muutma. Kui tuleb, siis me peame võtma jälle kõik huvigrupid kokku ja need muudatusettepanekud läbi käima. Kui muudatusettepanekuid ei tule, siis ministri allkirja vajavad määrused saavad järgmine nädal allkirja. Ja loodetavasti siis valitsuse allkirja ülejärgmisel nädalal. Ta peab käima ka valitsuse kooskõlastusringi läbi ja justiitsministeeriumi kooskõlastuse ka saama. Nii et teeme praegu maksimaalselt kiires tempos. Aga mis puudutab relvaseadust, siis olen teiega sada protsenti päri. Me oleme oma investeeringute programmis tegelikult näinud ette täiendavalt lasketiirude rajamise. Ja me kindlasti toetame seda, et inimestel ei peaks olema relva legaalseks omamiseks ilmtingimata vaja kuuluda Kaitseliitu. See on olnud üks politsei soovitus, et astuge Kaitseliitu, siis saate endale relvaloa taotleda. Kaitseministeeriumi [seisukoht] on, et rahva kaitsetahte huvides peaks inimestel olema võimalik legaalselt normaalsel moel relvi omada. Legaalsete relvadega ei ole Eestis kuritegusid sisuliselt toime pandud. Võib-olla mõne üksiku leiab pika ajaloo jooksul. Aga härra Sibul küsis, härra Vooglaid, ja nii on. Nii et tegeleme edasi relvaseadusega koos Siseministeeriumiga. Loodame, et parlament toetab siin seda.

Aitäh! Ma lõpetan tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.