IMF

Aga liigume edasi. Tänane kolmas küsimus on rahandusminister Jürgen Ligile. Küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teemaks on IMF. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! No tõesti, IMF alles ju esitas oma uue ülevaate ja soovitused Eestile. Ma arvan, et IMF on küllaltki konservatiivne ja pragmaatiline institutsioon, kelle peamine sõnum Eestile oli, et Eesti vajab struktuurireforme ja põhjalikku maksusüsteemi ülevaatust. Nad ütlevad selgelt, et majanduskasvu ei tule, kui me ei suuda luua õiglasemat, mitmekesisemat, kestlikumat maksubaasi. Ja samal ajal rõhutavad nad, et Eesti peab leidma jätkusuutlikud allikad kasvavate kaitsekulude ja avalike teenuste katteks. Ja sellest lähtuvalt küsin: miks me räägime ainult maksutõusudest, kuid mitte maksusüsteemi õigluse ja tasakaalu suurendamisest? Kas valitsusel on plaan viia läbi täielik maksusüsteemi audit, nagu IMF soovitab? Ja kas me julgeme lõpuks tõsiselt käsitleda kapitali, varade ja kõrgete dividenditulude maksustamise küsimust, selle asemel et lihtsalt tõsta käibemaksu ja visiiditasusid?

Aitäh! Täpselt ei saanud aru, mida te arvate siis IMF-i olevat [ette heitnud], kas liiga kõrgeid või liiga madalaid makse. Ma võin öelda, et IMF kiidab meie maksupoliitikat juba aastaid, nimetab seda konkurentsivõimeliseks. Ta kiidab oma viimases ülevaates maksuküüru kaotamist ja tunnistab, et maksumäärade tõusule meil alternatiivi ei ole. Aga just eelarve tasakaalutus, jätkuvalt suur eelarve puudujääk teeb talle muret, kaasa arvatud kaitsekulude kontekstis. Ja kuna meil tõepoolest käibemaksu tõstmisel enam ruumi ei ole, siis IMF räägib sellises toonis, et võiks kaaluda alternatiive, mitte sellises toonis, nagu teie sealt loete. Ma ei tea, kas seda on Liina Laks teile ette kirjutanud, aga see ei ole kindlasti see toon, mida IMF on meiega koostöös kasutanud. Nad on väga positiivsed, nad on erinevate meie otsuste puhul toetavad olnud. Muide, automaksu, mis kõiki närvi ajab, nemad toetavad. Nad toetavad seda, mis ajab närvi Isamaad, et tegelikult ei tohiks sellist suurt pindalalist maamaksuerandit olla. Me olemegi selle poolt, et selle võiks otsustada kohalik omavalitsus. Ja mõistlik oleks see loomulikult summaarselt, mitte pindalaliselt määrata, sest see saab olema inimesele väga erinev. Ka praegusel kujul ta on seda olnud. Nii et üldjoontes me oleme IMF-iga nõus. Ja me oleme temaga sellises tõsises akadeemilises arutelus, mitte sellisel tasemel, nagu siin saalis kahjuks välja on tulnud. Me toome Riigikogusse eelnõu ja teie neli tundi pinnite ministrit, nagu eile oli, et miks te makse tõstate, kuigi tegelikult eelnõu makse alandab. Ei, sellel tasemel me asju ei aruta. Meie väike erinevus IMF-ist on see, et me rõhume Eesti maksusüsteemi rahvusvahelisele konkurentsivõimele, mis IMF-i huvi kindlasti ei ole. Ta ei taha panna oma liikmeid, partnereid maksudes omavahel konkureerima. Aga me teeme ausat konkurentsi ja hoiame oma eelistest kinni.

Suur tänu! Lauri Laats, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! IMF tõesti tõi välja ka erinevad positiivsed küljed, nii nagu te oma vastuses need ka välja tõite. Aga teine pool: vaatame nende väljaöeldut tulevikuperspektiivi kohta. Nad näevad, et alates 2026. aastast nende praegu rakendatud maksudega tasakaalu eelarves saavutada ei ole võimalik. Nende soovitus ongi – see on nende lause –, et Eesti vajab struktuurseid reforme ja põhjalikku maksusüsteemi ülevaatust. See on nende ettepanek. Kui me räägime konkurentsivõimest, siis te väidate, et meie maksusüsteem tagab meile selle võime. Te tõenäoliselt viitate sellele, et meil on maksukoormus 33%, ja see ongi Euroopa keskmisest madalam. Aga teine pool, millest te ei räägi, on tarbimismaksud, mis tegelikult moodustavad ju juba üle 40% kogu riigieelarve maksutuludest. Mida see tegelikult tähendab? See tähendab seda, et see võib küll tunduda konkurentsieelisena, kuid me peame küsima, kas see on aus ja kestlik viis riiki pidada, kui maksukoormus langeb suuremal määral just väiksema sissetulekuga inimestele. See on põhiküsimus. Ja sellest lähtuvalt ma tõstatasin juba esimeses küsimuses väga olulise küsimuse: kas me, lähtudes ka IMF-i ettepanekust, vajame põhjalikku maksusüsteemi ülevaatust? Millal hakatakse vara maksustamise poolt vaatama ja võtma raha jõukamatelt, mitte tarbimismaksude näol just nimelt vaesematelt?

Aitäh! Kordan veel kord, et IMF ei saa meilt midagi nõuda ega meile mitte midagi ette kirjutada. Ja tema toon ei olegi selline, et [ta ütleb], et Eesti vajab [alternatiive]. Ta ütleb, et Eesti võiks kaaluda alternatiive. Aga Eesti maksukoormus ei ole, muide, 33%, vaid 36%, ma võin teid rõõmustada. Ma võin teid rõõmustada sellega, et IMF toetab tegelikult maksutõuse, mille suhtes meie oleme palju vaoshoitumad. Me arvame, et me oleme õigel teel ja et see, mis me praegu oleme otsustanud, on paras. Samm tagasi on toimumas. Ja ei, asi on kaugel sellest – härra küsija, kuulake siis vastust ka ikka! – , et asi oleks maksumääras, asi on ikkagi maksustruktuuris. Ja konkurentsivõime koha pealt on erinevad eksperdid kiitnud meie ettevõtte tulumaksu süsteemi, samuti suuremat rõhku tarbimismaksudele. Tarbimismaksud, härra küsija, ei ole konkurentsiobjekt. See on väga suur eksitus, kui te arvate, et tarbimismaksud on need, mis meie konkurentsivõimet vähendavad. Ei, panus nendele tulumaksu asemel suurendab meie konkurentsivõimet, sest tarbimine tähendab sisemajandust. Eesti, väikese riigi puhul on võtmeküsimus see, kas me suudame väljuda turgudele. Probleem on meil tööjõu maksukoormus ja ettevõtte maksukoormus. Investeerijad vaatavad väga tähelepanelikult seda, milline on ettevõtte tulumaksu süsteem – sellega on meil väga hästi –, aga nad vaatavad ka tööjõumakse. Teie tahate neid tõsta, meie oleme siin hästi ettevaatlikud ja tõstame hoopis maksuvaba miinimumi, nagu te olete märganud ja seda kõvasti kirunud. Nii et veel kord, maksuküüru kaotamine on kiituseks meile ja ka IMF tunnistab, et see aitab meil majanduskasvu stimuleerida. Majanduskasvu probleemidena ta loetleb praktiliselt ainult välistegureid. Võin teile selle materjali ka kirjalikult esitada, kui teil seda pole ja te toetute ainult ajalehe refereeringutele.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! See oli väga hea, et te täpsustasite, et ei ole 33%, vaid 36% on maksukoormus. Ehk siis tänu teie otsustele on see ikkagi suurenenud. Te mainisite ka õigesti, et IMF surus tõesti seda automaksu peale, mis meil sellest aastast kehtib ja mis paljusid närvi ajab. See on teie poolt väga õigesti öeldud. Samas, tänaseks on õiguskantsler välja öelnud selle, mida on Keskerakond üle aasta rääkinud: et automaks on põhiseadusega vastuolus. See vastuolu on muu hulgas seetõttu, et pole erisusi lasterikastele peredele, pole erisusi puuetega inimestele, kes on põhiseaduse järgi riigi erilise hoole all. Automaksu tulemusel on tekkinud olukord, kus just lasterikkad pered ja pered, kus on mõni liige erivajadusega, on sunnitud hädavajalikust autost loobuma. Keerulises seisus on tegelikult ka maal elavad pered ja üldse pered, kellel on väiksem sissetulek. Õiguskantsler ütles, et sellises olukorras võib halduskohus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse ehk pöörduda Riigikohtusse. Ja Riigikohus ehk tunnistab automaksu põhiseadusvastaseks. Keskerakond on juba esitanud halduskohtusse kaks kaebust, et automaks tühistada. Oleme valmis minema Riigikohtuni välja. Aga mul on küsimus selle kohta, et õiguskantsler esines selle avaldusega siin Riigikogus. Riigikogu toetas, et automaks on vastuolus põhiseadusega, on vaja teha muudatus. Aga selles osas mitte midagi ei toimu. Kas ma saan õigesti aru, et teie kolleegid Riigikogus ootavad Rahandusministeeriumilt otsuseid, uut eelnõu automaksu kohta? Kas me võime oodata, et teie juhtimisel tuleb Rahandusministeeriumist uuendatud automaksuseaduse versioon, muudetud automaksuversioon? Või hoopis tuleb eelnõu automaksu tühistamiseks?

Aitäh! Tegelikult IMF ei küsi seda. Minu teema on IMF. Ja teie fraktsiooni juhi teema oli see, tema etteheited olid selle kohta, et millal me kehtestame varamaksud. Mina ütlen, et IMF väga toetab seda, et me kaotame lausalise kohustuse omavalitsustele mitte koguda maamaksu, mitte saada tulu. Me kaotame selle, me jätame selle nende valikuks. Ja see on üks varamaks – te tahtsite varamaksu. Automaks – IMF väga toetab automaksu. Me oleme selles suhtes kriitilisemad, aga mööname ka probleeme, mis on lastega peredel ja puuetega inimeste peredel kahtlemata objektiivselt suuremad kui automaksu aated, mis ei ole kindlasti olematud. On ju kõik arenenud riigid kehtestanud automaksu. Aga me tunnistame, et suured pered, lastega pered vajavad autot. Selles mõttes me arutame praegu neile tehtavaid leevendusi. Arutelul on ka võimalus puuetega inimeste [olukorda] leevendada. Aga kui te siin uhkelt ja minu arvates, ütleme niimoodi, ebasiiralt viitate õiguskantslerile, siis võib-olla te teate täpsemalt, aga minu meelest õiguskantsleri kriitika ei ole mitte automaksu põhiseadusvastasuse teemal, vaid sellel teemal, et kui auto hävib, siis tuleb maksu ikkagi maksta terve aasta eest. Vahest ta on midagi uut öelnud, aga ma arvan, et mu eelmises vastuses see [info] sisaldus. Pigem ma arvan, et ta ei ole sellist teemat tõstnud. Ka auto hävimise puhul on väga küsitav see põhiseadusvastasus, sest auto puhul makstakse ju ära ka näiteks käibemaks. Kõik see hävib nagu muu vara puhul. On väga küsitav, kas me tegelikult saame võtta riigi kanda kellegi vara hävimist. Aga me parandame seda, see on õige. Samas ma arvan, et automaksu arutelu ei ole lõppenud. Valitsus tuleb nende muudatustega lähiajal välja. Üldjoontes aga IMF-i missioon jäi sellisest temaatikast hästi kaugele. Nad ikkagi toetasid autode maksustamist.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.