Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu (634 SE) esimene lugemine

Järgnevalt tänane teine päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu 634. Ja palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi rahandusminister Jürgen Ligi seda eelnõu tutvustama. Palun, härra minister!

Aitäh! Aga palun, siin ma olen ja tutvustan teile, lugupeetud Riigikogu, valitsuse eelnõu makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ja makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmisest. Selle eelnõu põhilised muudatused on järgmised. Kõigepealt, aluseks on siin Euroopa Liidu välkmaksete määrus. Välkmaksete määrusega võimaldatakse inimestel ja ettevõtetel teha eurodes rahaülekandeid 10 sekundi jooksul ükskõik millal tööpäeva jooksul. Samuti võimaldatakse välkmakseid teha mitte ainult sama riigi piires, vaid ka teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Seni on neid saanud pakkuda eelkõige krediidiasutused ehk pangad, sest neil on ligipääs välkmaksete arveldussüsteemile. Lisaks pankadele aga eksisteerivad ka väiksemat sorti makseteenuste osutajad ehk makseasutused ja e-raha asutused. Makseasutustel ja e-raha asutustel on seni olnud võimalus pakkuda teenuseid krediidiasutuse kui vahendaja kaudu, aga mitte otse. Eelnõu kohaselt tehakse makseasutustele ja e-raha asutustele võimalikuks saada otsejuurdepääs välkmaksete arveldussüsteemidele. Välkmakseid saavad hakata otse pakkuma ka makseasutused ja e-raha asutused, nad ei pea enam kasutama vahendajat. See tähendab ka seda, et makseasutused ja e-raha asutused saavad edaspidi avada kontosid eurodes arveldamiseks keskpangas. Makseasutuste ja e-raha asutuste juurdepääs arveldussüsteemidele ei teki automaatselt, vaid selleks tuleb taotleda Finantsinspektsiooni luba. Loa saamiseks peab makseasutus ja e-raha asutus vastama eelnõus toodud tingimustele. Eesmärk on tagada, et makseasutuste ja e-raha asutuste juurdepääs arveldussüsteemidele ei tekita arveldussüsteemis lisariski. Finantsinspektsioon hindab seega asutuse dokumentide andmete vastavust nõuetele. Kokku võttes omavad eelnõu kohaselt tehtavad muudatused positiivset mõju makseteenuste turule. See aitab kaasa uute makselahenduste teenuste väljatöötamisele ning parandab makseasutuste ja e-raha asutuste konkurentsiolukorda võrreldes krediidiasutustega. Tänan!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Äkki sa avad nende välkmaksete, 10 sekundi maksete nii-öelda olemust? Ja miks see on nagu takerdunud? Ja teine küsimuse pool. Siin taga on tabel, Euroopa Liidu [direktiivide] võrdlustabel. Mõnel normil on siin kõigile taha kirjutatud ei ja teistele peaaegu kõigile jah. Ma ei jõua praegu pikemalt küsida. Ava natuke meile kogu selle maailma sisu maakeeles.

Aitäh! Ega ma seda maailma väga sisuliselt ei tunne, sest ma ei liigu seal. Aga siin on küsimus takerdumise asemel õiguste laiendamises mittekrediidiasutustele, et nad saaksid otse toimetada. Ja miks kes iganes ei peaks saama otse toimetada teiste rahaga, see on ju arusaadav. Siin on suur pettuste risk, maksupettuste risk, rahapesurisk. Nii et igal juhul on see sihuke järelevalvet vajav valdkond, aga on otsustatud seda natukene liberaliseerida, laiendada neid maksete tegemisi, sest reaalselt need asutused turul juba on. Ja on hinnatud, et ei ole tingimata neil vaja seda pankade vahendust, kui järele saab valvata ka neid endid. Aga te küsisite märkuste tabeli kohta – ma ei oska seda tabelit mõnekümne sekundiga kokku võtta, võib-olla komisjonis saab seda arutada.

Jüri Jaanson, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea minister! Jah, ilmselt tegemist on olulise eelnõuga, aga kui te nüüd natukene seletaksite lahti, kuidas see päriselule tegelikult mõjub? Pangad ju teevad välkmakseid juba praegu, aga millistele arvelduste osapooltele see võimalus juurde tuleb või rohkem mõju avaldab? Ja teine küsimus on, et tegemist on Euroopa direktiiviga, aga kindlasti sellega kaasnevad mingisugused, ütleme, tehnilised ja turvalisuse nõuded, mis nõuavad IT-arendusi ja muud säärast. Kas see mõjub osapooltele ja kui kulukaks see tegelikult võib minna? Sellised asjad.

Aitäh! No kliendile muutub asi tõenäoliselt odavamaks. Konkurents tugevneb. Need makseasutused ja e-raha asutused ei oleks turul, kui neil poleks teatav konkurentsieelis. Aga [mis puutub] regulatsioonidesse, siis kui toimetatakse võõra rahaga, siis igasugune raha liikumine peab nii rahapesu kui ka otsese kuritegevuse kontrollimiseks teatud kontrolli all olema. Järelevalve siin ongi olemas ja see jääb. Asutustel on omad nõuded, omad vastutused. Ja igaüks neid õigusi ei saa.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Äkki te natuke seletate, kuidagi võimalikult lihtsalt, mille poolest näiteks e-raha asutus erineb tavalisest makseasutusest? Ja teine pool: millised regulatsioonid kohalduvad nendele makseasutustele ja e-raha asutustele, võrreldes tavapäraste krediidiasutustega? Kas nende puhul turvanõuded, läbipaistvuse nõuded, raha kontrolli nõuded, sanktsioonide järgimise nõuded on kõik ühetaolised või on neil mingeid märkimisväärseid erinevusi? Küsimuse mõte on selles, kas selline laiendamine toob endaga kaasa ka mingisuguseid riske, just nimelt, ütleme siis, seadusandlikus vaates. Kas raha päritolu ja liikumisskeemid on samamoodi kontrollitavad, jälgitavad ka tagasiulatuvalt nagu krediidiasutuste puhul?

Aitäh! Põhiline erinevus krediidiasutustest on selles, et nood võtavad reeglina hoiuseid vastu, hoiavad suuri rahasummasid pidevalt enda valduses. Makseasutused opereerivad ainult ülekannetega – nii palju on minul asjast ettekujutust. See järelevalve, need regulatsioonid, see Euroopa määrus tagavad, et riskid ka selles tegevuses oleks maandatud ja et ei oleks tuge rahapesule ja kuritegevusele üldiselt. Ega see järelevalve lihtne ei ole, aga ega ta pankade puhul ka lihtne ei ole. Aga on leitud, et pankade vahendus ei ole praktiline, kui nad suudavad seda ise teha ja kui neile kehtestatakse samuti ranged nõudmised. Aga kuna nad hoiuseid otseselt ei hoia ja suurt süsteemset riski endast ei kujuta, siis seda turgu liberaliseeritakse.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister, kõigepealt suured tänud eelnõu tutvustamise eest! Aga äkki oskate mõnda näidet tuua, milline siin Eestis on makseasutus ja milline e-raha asutus? Mõnda konkreetset nime ka oskate välja pakkuda?

Jah, ma võib-olla seletuskirjast leiaksin. Aga no kõige tuntum on TransferWise, uue nimega Wise, mis on rahvusvaheline. Aga teisi asutusi on ka. Ma kindlalt ei pretendeeri selle turu tingimusele. Vaatame, kas ma leian teile pikema nimekirja. Igatahes ma arvan, et teise lugemise ajaks on meil kohustus sellele küsimusele vastata. Mul endal ei jäänud see küsimus küsimata, aga ega need nimed mulle midagi ei ütle, nii et need meelde jääksid. Vaatame. (Lehitseb pabereid.) Jah, lehekülg 8. Ahah, näe, ongi, ma just olin keeramas leheküljele nr 8. Eestis asutatud makseasutused: Adson AS, Crowdestate AS, Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu, Maksekeskus AS, Meieni OÜ, Modena Payments OÜ, Paywerk AS, TavexWise AS, Ühisarveldused AS, Wallester AS. Ja siis on ka paar välisasutust ja e-raha asutustest inHouse Pay AS, IPF Digital AS, Monemon AS. Ausõna, ma ei suudaks ühtegi nime praegu meenutada, kui ma neid peast ette peaksin lugema.

Suur tänu! Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma küsin ühe küsimuse veel su käest. Kas sa oskad öelda, kindlasti on see Eesti pankadega ka läbi räägitud, kas pangad toetasid seda eelnõu või see tekitab pankadele tõsist konkurentsi ja koormust? Ma saan aru, et panga kulud on tunduvalt suuremad, et kõiki neid nõudeid täita, ja nüüd nad peavad hakkama pakkuma välkmakseteenust kõigile.

Aitäh! Pangad teevad seda nagunii. Aga jah, nendega konkureerivad makseasutused saavad õigusi juurde ja ei vaja enam panga vahendust. Küsimus on arusaadav. Eks ta ole läbi kalkuleeritud. Teistpidi on oluline, et kui saab ilma pankadeta, siis ei ole tingimata põhjust ju takistada. Aga noh, süsteemselt me muidugi peame eelkõige muretsema, et meie pangad oleksid elujõulised. Nemad hoiavad ikkagi meie hoiuseid ja krediteerivad meie majandust. Aga loomulikult ei ole ma siin pankade esindaja ja pangad ilmselt ka avalikult selle vastu ei sõdi, et neil konkurents tekib. Minu arust pangaliit on selle asja kooskõlastanud, aga ma pean kontrollima, mis oli nende seisukoht ja mis oli nende roll. Kogu seda protseduuri ma ei tunne.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama rahanduskomisjoni liikme Mart Võrklaeva. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjonis arutasime seda eelnõu 6. mail. Eelnõu tutvustas algataja esindaja rahandusminister Jürgen Ligi, nii nagu ta tegi ka praegu siin saalis. Toimus lühike arutelu, toon võib-olla mõned olulisemad küsimused välja. Martin Helme, komisjoni liige, küsis, kas tegemist on määruse või direktiiviga ja miks Euroopa Liit sellega tegeleb. Thomas Auväärt vastas, et tegemist on direktiivi ja määrusega. Praegu pakuvad välkmakseid, e-raha teenuseid peamiselt pangad, aga uus määrus ja direktiiv aga toovad olulise muudatuse. See avab ukse ka makseasutustele ja e-raha asutustele, võimaldades neil tulevikus saada otsene juurdepääs keskpanga maksesüsteemidele. See tähendab, et neil oleks võimalik teostada makseid otse läbi keskpanga süsteemi ilma pankade vahenduseta. See võimalus on neil seni puudunud. See suurendab konkurentsi ja innovatsiooni makseteenuste turul ning võib viia kiiremate ja tõhusamate teenusteni ka tarbijate jaoks. Euroopas on tuntuim näide, mida ka minister juba mainis, TransferWise, kes ei ole saanud tegevusluba Eestis, vaid Belgias. Tuntud on ka PayPal. Nad võivad pakkuda klientidele makseteenuseid ilma panga vahenduseta, kui nad täidavad vajalikud tingimused keskpanga ees. Komisjoni esimees Annely Akkermann tundis huvi, kas siiamaani on sellised makseasutused nagu Wise kasutanud maksete teostamiseks pankade korrespondentkontosid ja kas direktiivil ja määrusel on jõustumistähtaeg. Mis ajaks tuleb need üle võtta? Ja Thomas Auväärt vastas, et näiteks Leedu on juba varem võimaldanud oma makseasutustele piiratud tingimustel otsejuurdepääsu keskpanga süsteemidele, kuid nüüd muutub see võimalus kättesaadavaks ühtselt kogu Euroopas sõltumata riigist. Ja direktiivi jõustumise tähtaeg oli 9. aprill 2025. Lõpuks tehti konsensuslikud otsused: määrata komisjonipoolseks ettekandjaks mind, võtta eelnõu päevakorda 20. mail ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva. Kõik need otsused tehti, nagu öeldud, konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud kolleeg! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 634 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 3. juuni kell 17.15.