Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute regulatsioon) eelnõu (633 SE) esimene lugemine

Asume nüüd tänase päevakorra juurde. Täna meil on viis päevakorrapunkti. Neist esimene on Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 633 esimene lugemine. Palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Palun! Jaa, Jürgen Ligi, palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Esitlen teile Vabariigi Valitsuse nimel väärtpaberituru seaduse ja mitme teise seaduse muudatusi. Selle eelnõu kohased peamised muudatused on järgmised. Esimene eesmärk on parandada tuletis- ja repotehingute regulatsiooni. Tuletistehingute alla kuuluvad tehingud selliste väärtpaberitega nagu optsioonid, forward'id ja futuurid. Tuletistehingutega on võimalik maandada erinevaid riske, mis seonduvad näiteks toorainete hindade ja intressimäärade muutusega. Praktikas on see oluline riskijuhtimise tööriist eelkõige pankadele ja teistele finantsasutustele, samuti suurfirmadele, näiteks energiafirmadele. Repotehing on sisuliselt laen väärtpaberite tagatisel. Lihtsustatult [öeldes] aitavad repotehingud tagada ettevõtetele lühiajalist likviidsust. Tuletistehingute turg on pika ajalooga ja maailma suurim. Tuletistehingute turu maht on globaalselt kordades suurem kui kogu võlakirja- ja aktsiaturg kokku. Seepärast on rahvusvaheliselt kokku lepitud reegleid, kuidas neid tehinguid tehakse. Need tehakse lõpuni ka juhul, kui üks tehingu osapool muutub maksejõuetuks. Eesti õigus on paraku puudulik ega taga selliste tehingute kooskõla rahvusvahelise standardiga. Näiteks ei ole meil selliste tehingute tasaarveldus korrektselt reguleeritud. Samuti ei paku Eesti õigus täit kindlust, et pankrotiolukorras tehingud lõpuni viiakse. Nendele puudujääkidele on tähelepanu juhtinud nii kohalikud pangad kui ka rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks EBRD. Praeguse olukorra tõttu võivad rahvusvahelised finantsasutused pidada Eesti pankade ja teiste turuosalistega selliste tehingute tegemist kulukaks ja riskantseks. Eelnõu parandab need puudujäägid. Muudatused tagavad välispartneritele suurema õigusselguse ja õiguskindluse. Selle tulemusena suureneb eelkõige Eesti pankade ja teiste finantsasutuste ja suurettevõtjate ligipääs rahvusvahelisele tuletis- ja repotehingute turule, mis tõstab laiemalt kogu meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet. Ja neid tehinguid ei saa teha suvalised osapooled. Kui tekib kahtlus, et võib olla näiteks pankrotiprotsessist möödahiilimisi, siis peab üks osapool olema alati järelevalvatav finantsasutus. Eelnõu teine eesmärk on muuta pankade suhtes kehtivaid kriisimeetmeid. Need muudatused tulenevad otseselt Euroopa Liidu õigusest. Kehtiv õigus näeb ette, et pangad peavad koostama ennetavalt kriisiplaane ja koguma lisaks tavapuhvritele eraldi kriisipuhvreid. Aga on leitud, et väiksemate pankade puhul on see liiga koormav ja ebaproportsionaalne. Eelnõuga nähaksegi ette, et väiksemaid panku ei pea kriisiolukorras tingimata saneerima, nad likvideeritakse sel juhul tavakorras. Muudatustega täpsustatakse väikepankade likvideerimise tingimusi. See võib mõne panga jaoks tähendada, et ei pea koostama koormavat kriisiplaani ja väheneb kohustus hoida kriisipuhvreid. Hoiustajat aga kartma ei pea, hoiused on jätkuvalt tagatud Tagatisfondi poolt kuni 100 000 euro ulatuses, teatud tingimustel ka suuremas ulatuses. Kolmandaks muudetakse eelnõu kohaselt eluasemelaenude tagatiseks oleva kinnisvara hindamise kord paindlikumaks. Selle tulemusena saavad pangad õiguse kasutada senisest rohkem statistilisi mudeleid tagatisvara hindamisel. See välistab vajaduse tellida tingimata kinnisvarabüroolt kinnisvara hindamise akt ning aitab tarbijal sõltuvalt hinnatava vara väärtusest kokku hoida sadu eurosid. See soodustab kodulaenude refinantseerimist teisest pangast, kuna vähenevad üleminekukulud tagatisvara hindamise näol. Selle kõige eelduseks on ka rahandusministri vastava määruse muutmine, kuna konkreetsemad mudeli kasutamise nõuded sisalduvad seal. Veel muudatusi. Eelnõu kohaselt võetakse kasutusele rohevõlakirja mõiste ning [kehtestatakse] rohevõlakirja märgise kasutamise tingimused. Täpsustatakse Finantsinspektsiooni poolt kohapealse kontrolli läbiviimise tingimusi. Sätestatakse investeerimisühingute ning makseasutuste ja e-raha asutuste kohustus saada Finantsinspektsioonist luba vabatahtlikuks lõpetamiseks. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Austatud minister! Ma tahtsin küsida ühe selle eelnõu kõrvalteema kohta, see ei ole põhiteema. See puudutab kinnisvara hindamisega seotud muudatusi, eelkõige üleminekut statistilisele meetodile. Ma saan aru, et see eesmärk on õilis, soovitakse vähendada kulusid laenude üleviimisel ja tehingukulu tervikuna. Aga arvestades Eesti turu väiksust ja hajaasustust, ei pruugi statistilise mudeli kasutamine olla edukas ja adekvaatne. Kas see on Rahandusministeeriumil ikka piisavalt läbi mõeldud, et selline muudatus teha?

Aitäh! See on piisavalt läbi mõeldud. Ja teie küsimus on ka läbi mõeldud, ei ole üldse mingi kõrvalteema. See on üks selle eelnõu oluline teema. Ja siin on tegemist võimalusega, mitte kohustusega. Kui te viitate hajaasustusele, siis see on ka adekvaatne märkus. Üldiselt need hindamised ongi hajaasustuse puhul spetsiifilisemad ja mudelite kasutamine on keeruline. Nii et igal juhul see on [kasutatav] pigem sihukese standardsema asustuse puhul ja sagedamini linnades.

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Aivari küsimus on väga oluline ja ma loodan, et meil komisjonis arutatakse seda teemat süvitsi. Aga ma küsin sinu käest, miks on tehtud see otsus, et väikepangad lastakse põhja, kui peaks midagi juhtuma. Saneerimiskava ei plaanitagi teha. Ma saan aru küll, et hoiused on garanteeritud kõikides Eesti pankades, aga miks selline otsus on tehtud?

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ka selle Aivari küsimus on oluline, nii nagu eelmise Aivari küsimus oli oluline. Nii et aitäh ka tema tunnustamise eest! Aga alati saab neid diskussioone rahanduskomisjonis pidada ja te olete sinna teretulnud. Kui see mudeli jutt oli, siis oleks saanud seda diskussiooni juba minuga alustada. Aga väikepankade puhul on probleem nende endi koormuses. Nad peavad hoidma neid kriisipuhvreid rohkem, kui nad praegu tahaksid. Samas, süsteemset riski nad endast erilisel määral ei kujuta. Jäetakse võimalus, et otsustatakse neid mitte päästa. Samas ma ei ütle, et on kohustus mitte päästa. Kaalutlused on alati erinevad ja väikepankade puhul on väga erinevad kriisimudelid. Näiteks teie kodupank Bigbank on hästi riskantse strateegiaga olnud läbi aegade ja ei ole kindel, et teie suursponsor peaks olema see, kes saab riigi poolt ära päästetud.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Mind ajendas küsima see seletuskirja väide, et Eestis on tuletis- ja repotehingute arv ja turumaht väga väike. Samas seletate kenasti, et see repotehing on sisuliselt laen aktsiate või muude väärtpaberite tagatisel. Kas te prognoosite turumahu kasvu ehk siis suuremat huvi selle vastu või mis te arvate, kui nüüd see seadusemuudatus läbi läheb?

Aitäh! Me oleme pisike turg ja siin üldiselt need protsessid on natukene väiksema mastaabiga, mis puudutab kapitaliturge üldiselt. Aga oodata on jah, et meil sellega repotehingute turg kasvab, eelkõige pangad ja energiafirmad on sellest huvitatud. Igal juhul see on üks võimalus jälle. Aeg näitab. Aga rahvusvaheliste standarditega [tuleb] kaasas käia. Me ei tea täpselt, kui palju seda tulevikus praktikas vaja läheb, aga loodame, et läheb.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Küsimus on selline. Võib-olla ma olen vähe informeeritud, aga sinu kõnest käis läbi väikepank ja ühest küsimusest käis ka läbi väikepank. Äkki seletad, et millega on tegu? Väikepank ja suurpank – kas teatud summad või mingid likviidsused on ära määratud?

Toomas Järveoja, palun!

Aitäh! [Väike]pangad sõelutakse välja Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni hinnangute järgi. Nendel pankadel üldiselt ei ole näiteks kohustust põhimakseid teha. Ma vaatan, kas ma nimeliselt ka need leian … Ahaa! Need pangad eelduslikult on Bigbank ja mõni pank veel. Kas nimetan neid ka? On teil huvi mõne muu panga [nimetamise vastu ka]? Okei, ma nimetan: Coop Pank, Inbank ja Holm Bank. Aga see võib muutuda vastavalt panga suurusele ja olulisusele.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Sa nagu mainisid, et mul on oma pank, ja selle panga nime ka mainisid. Ma võin sulle öelda, et mul ei ole seal kunagi arvet olnud ja ma ei ole seal ka aktsiate omanik, nii et see ei saa kuidagi olla minu pank. Aga kuna sa kõike tead, võib-olla sa täpsustad, mis asi see kvalifitseeritud isik on, mida me nüüd väga oluliseks peame ja oleme eraldi paragrahvina eelnõusse sisse toonud? Millise asutuse või organisatsiooni kohta see täpsemalt käib?

Aitäh! Võib-olla te viitate konkreetsele paragrahvile, et mul oleks lihtsam vastata? Aga mina ei rääkinud teie isikust, mina rääkisin teist kui kollektiivist, teie olete [üks] Isamaa juhte ja, kuidas öelda, [erakonna] finantsaju tegelikult, olgem ausad. Mina arvan, et me saame kõik [asjadest] ühtemoodi aru, kui üks sponsor on andnud ühele erakonnale üle 2 miljoni ja teistele mitte midagi, kusjuures ta on andnud rohkem kui ükski teine sponsor. Igal juhul ma lugupidamisest teie kontserni vastu võin öelda "teie", aga see ei puuduta teie isikut. Ma tõesti ei arvanud, et teil on seal hoiused. See oli ikka kollektiivselt mõeldud, teie kollektiivi tunnustuseks. Aga kui te tahate selle konkreetse paragrahvi kohta küsida, siis ma hea meelega otsin selle üles. Kas te võiksite öelda? (Aivar Kokk vastab saalist.) See on 2293? Kuidas? (Aivar Kokk täpsustab.) 2295? " … kvalifitseeruva finantstehingu tagatiseks seatud finantstagatise või muu tagatise kokkulepe …" ma loen. Aa, jah, viis on siin. "Kvalifitseeruv isik käesoleva seaduse [tähenduses] on asjaõigusseadustiku [§ 3141] lõikes 1 või käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktides 3–[5] nimetatud isik, asutus või organisatsioon." Nii et isik on siin juriidilises mõttes, ta võib olla isik, organisatsioon või asutus isegi.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Kui palju neid on, neid rohevõlakirja emiteerijaid meil siin Eestis? Kui palju neid on, kelle üle Finantsinspektsioon hakkab siin [kontrolli teostama]? Umbes mingi arv? Ja kes nad on?

Aitäh! See alles sätestatakse seadusega. Iseenesest, kui ma nüüd õigesti mäletan, on need reeglid kehtestatud otsekohalduva määrusega ja meie võtame need regulatsioonid üle. Aga ma ei tea, kui paljud praegu kvalifitseeruksid nendele tingimustele. Ma vaatan, kas ma leian täpsemalt midagi paberitest ... Rohevõlakirjad. See mõiste alles võetakse kasutusele ja vastava märgise kasutuse tingimused sätestatakse, samuti Finantsinspektsiooni poolt kohapealse kontrolli läbiviimise tingimused. Nii et praegu see asi sätestatakse, näis, kui populaarseks see saab. Ma arvan, et me mõlemad kindlasti soovime, et see saaks populaarseks, sest see on mõeldud ka tarbija teadlikkuse [tõstmiseks] ja tarbija kaitsmiseks, et ei toimuks rohepesu, vaid tõesti aateline ja aus tegevus.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas antud eelnõu esimese lugemise ettevalmistamiseks 6. mai istungil. Arutelul osalesid rahandusminister Jürgen Ligi, ministri nõunik Moonika Oras, Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt ja osakonna nõunikud Anastasia Nõmmik ning Jarmo Lilium. Eelnõu sisu ja eesmärke minister juba tutvustas, ma ei hakka seda üle kordama. Komisjon langetas järgmised otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20. mail, see oli meil konsensuslik otsus. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, selles küsimuses oli ka komisjonil konsensus. Ja kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, selles osas oli ka komisjoni positsioon konsensuslik. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10 tööpäeva ja kui esimene lugemine täna lõpetatakse, siis saabub see muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 3. juunil kell 17.15. Ma annan järgnevalt ülevaate ka komisjonis toimunud arutelust. Nii nagu täna siin saalis, tutvustas minister Jürgen Ligi ka komisjonis eelnõu eesmärke ja sisu. Eelnõu põhieesmärk on parandada kehtivat tuletis- ja repotehingute läbiviimise regulatsiooni. Eesti praegune õigus sisaldab tuletis- ja repotehinguid käsitlevaid sätteid, kuid see regulatsioon on puudulik nende tehingute tasaarvestamise nõuete osas ning ei vasta täies ulatuses rahvusvahelisele praktikale. Kokkuvõtlikult: kui me need muudatused sisse viime, siis selle tulemusena eelkõige suureneb Eesti finantsasutuste ja suuremate ettevõtjate juurdepääs rahvusvahelistele tuletis- ja repotehingute turgudele, mis omakorda tõstab Eesti ettevõtjate ja laiemalt kogu meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet. Ja eelnõus on ka muid aspekte, mis puudutavad finantskriiside lahendamist, kriisi[ennetus- ja] -lahendusmeetmeid, Finantsinspektsiooni järelevalve volitusi ja siin eelnevalt käsitletud eluasemelaenude tagatiseks oleva kinnisvara hindamise korra paindlikumaks muutmist. Komisjonis küsis Mart Võrklaev selle kohta, et kohtumisel pangaliiduga toodi välja, et meil on probleeme standardite puudumise tõttu. Nimelt puudub ühtne arusaam ja ühtlustatud lähenemine, mis tagaks hindamistööde võrreldavuse. Pankade mure on see, et praeguses olukorras võivad varade hindamise aktid olla tehtud erineva põhjalikkusega. Nende kvaliteet on erinev. Kui suur see probleem on, oli tema küsimus. Thomas Auväärt, ministeeriumi esindaja, selgitas, et Rahandusministeerium on teemaga kursis. Kinnisvarahindajad ja pangad on ka Rahandusministeeriumi poole pöördunud. Samas, seaduses muudetakse vaid ühte sätet, mis lubab hindamist ilma füüsilise kohalolekuta, kui see on asjakohane. Aga täpsemad nõuded, sealhulgas hindamise standardid ja hindamisakti sisu, kehtestatakse rahandusministri määrusega. See puudutab eelkõige tüüpkortereid, mida saab hinnata statistilistele andmetele tuginedes, mitte keerulisemaid objekte. Kolleeg Martin Helme tundis huvi, kas nende määruste kavandid on olemas, kas komisjonil on võimalik nendega tutvuda. Rahandusministeeriumi esindaja vastas, et elamukinnisvara hindamist puudutava määruse kavand on olemas ja käinud ka kooskõlastusringil, määruste kavandi struktuur on antud eelnõu lisas. Ma ise küsisin rohevõlakirjade kohta. Rahandusministeeriumi esindaja Thomas Auväärt vastas, et rohevõlakirjade puhul on tegemist Euroopa Liidu otsekohalduva määrusega, mis kehtestab tingimused, mille täitmisel on võimalik võlakirjadele ametlik rohemärgis lisada. See tähendab seda, et kui emitent kasutab saadud vahendeid keskkonnasõbralike projektide rahastamiseks ning vastab määruses sätestatud nõuetele, saab ta seda märgist kasutada. See oligi lühidalt ülevaade rahanduskomisjonis arutatud teemadest. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Ja tundub, et kõik on nii selge, et küsimusi ei ole. Aitäh, lugupeetud kolleeg! Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 633 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 3. juuni kell 17.15.