Arupärimine elektrienergia tootmisvõimsuste kohta (nr 746)

Läheme tänase viimase päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Andre Hanimäe, Anti Allase, Tiit Marani, Reili Ranna, Riina Sikkuti, Lauri Läänemetsa, Züleyxa Izmailova, Tanel Kiige ja Madis Kallase 8. aprillil 2025 esitatud arupärimine elektrienergia tootmisvõimsuste kohta, nr 746. Arupärijate nimel ettekandjana Riigikogu liige Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed, kolleegid, kes saalis on! Ja nagu siin armastatakse öelda, ka kõik, kes meid jälgivad interneti vahendusel! Ja muidugi, austatud minister! Mul on au tutvustada arupärimist, mille mina ja üheksa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liiget esitasime 8. aprillil, nii nagu juhataja mainis. Arupärimise teema on elektrienergia tootmisvõimsused ja see on energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile. 2024. ehk eelmisel aastal tarbiti Eestis ligi 8 teravatt-tundi elektrienergiat. Sellest kogusest toodeti Eestis 5,4 teravatt-tundi. Juba mitu aastat on meil toodetud ja turule pääsenud elektrienergia kogus olnud väiksem tarbimisest. AS-i Elering prognoosi kohaselt tõuseb tarbimine 2030. aastaks üle 10 teravatt-tunni. Uusi võrguühendusi naaberriikide elektrivõrkudega küll planeeritakse, aga enne 2033. aastat need tõenäoliselt ei valmi. Lähiaastate kõige suurema arengupotentsiaaliga tootmisvõimsused on ikkagi taastuvenergias. Need kindlasti suurendavad varustuskindlust ja tagavad tarbijatele odavama elektri hinna. Uued võimsused on kriitilised ka majanduse konkurentsivõime kontekstis. Uute tootmisettevõtete loomine ja olemasolevate arendamine on võimalik vaid piirkondades, kus on piisavalt hea hinnaga ja puhast elektrit. Hajus elektritootmine on äärmiselt oluline ka energiajulgeoleku seisukohalt. Ja ma olen ka alati rõhutanud, et taastuvenergia on üks väga hea regionaalpoliitiline meede. Tallinna kesklinna ja Tartu kesklinna ühtegi tuulikut tõenäoliselt püsti ei panda, katustele päikesepaneele küll, seda tehakse. Põlevkivielekter on meid jah hästi teeninud, kui me räägime taastuvenergia alternatiividest, eriti lähiaastate perspektiivis. Aga nii nagu ma ütlesin, põlevkivielekter on suhteliselt kallis ja pääseb viimasel ajal turule siiski suhteliselt harva, ainult siis, kui hinnad on suhteliselt kõrged, võib-olla talvel, aga mitte muidu. Nii et enamikul päevadest põlevkivielekter meil turule ei pääse. Ta on oluline küll võimsusreservina ja sellisena me peame teda hoidma, seni kui meil muid juhitavaid võimsusi pole. Tuumajaam on pigem selline hele unistus. Nagu me hiljuti lugesime, ka Eestisse planeeritav nii-öelda uue põlvkonna reaktor on jälle mitu korda kallimaks läinud. Seda soovitakse arendada ja paigaldada Kanadas. Ka need projektid on veninud ja kallinenud päris tuntavalt. Tuuleparkide arendamine maal ja merel aga ei edene, kuna planeeringud ja loamenetlused võtavad prognoositust palju kauem aega. Ja meie naaberriigid on viimastel aastatel taastuvenergia arendamisel tegutsenud oluliselt kiiremini. Näiteks Soomes on tuuleparkide tootmisvõimsus jõudnud üle 8000 megavati, Leedus 1500 megavati. Eesti kipub tuuleenergia arendamises selgelt maha jääma, meil on tuuleenergiavõimsusi kuskil 700 megavatti. Sellega anname kindla konkurentsieelise teistele riikidele, just nimelt selle kaudu, et kiirem taastuvenergia turule toomine aitab tõsiselt kaasa majanduse arengule ja konkurentsivõimele. Tootmisvõimsuste kiirem ehitamine eeldab aga ka muudatusi seadustes ja arengukavades, mida küll seaduseelnõude näol jupikaupa Riigikogusse järjest jõuab – elektrituruseaduse muudatused, planeerimisseaduse muudatused –, aga see kõik on võtnud liialt kaua aega. Samuti tuleb mõelda meetmete peale, kuidas tagada investeerimiskindlus ettevõtjatele, kes uusi tootmisvõimsusi kavatsevad turule tuua. Lähtudes eeltoodust oleme sõnastanud kokku viis küsimust austatud ministrile ja ootame nendele küsimustele vastuseid.

Arupärimisele vastamiseks energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head arupärijad! Vastan Jaak Aabi, Andre Hanimäe, Anti Allase, Tiit Marani, Reili Ranna, Riina Sikkuti, Lauri Läänemetsa, Züleyxa Izmailova, Tanel Kiige ja Madis Kallase arupärimisele ja võtan need küsimused ühekaupa. Esimene küsimus: "Milliseid seadusandlikke algatusi plaanite, et tagada kiirem elektrienergia tootmisvõimsuste arendamine?" Elektrienergia tootmisvõimsuste arendamiseks on riik juba astunud õige mitu sammu. Esiteks planeerimis- ja loamenetluse lühendamine: keskkonnamõju hindamise, detailplaneeringute ja ehituslubade [taotlemise] protseduure on lühendatud nii maismaa- kui ka meretuuleparkide jaoks eesmärgiga säästa aega vähemalt 30–40%. Lisaks kavandab riik uusi toetusmeetmeid taastuvelektritootjatele. Samuti hinnatakse võimalike sammude [tegemist] elektrienergia tootjate ja tarbijate vaheliste pikaajaliste elektri ostu-müügilepingute soodustamiseks. See turg on meil väga väike, aga sellel on kindlasti potentsiaali ja see peaks suurem olema. Lisaks luuakse elektrituruseaduse muudatusega, mis on läbinud Riigikogus kolmanda lugemise – eelnõu 556 –, elektrivõrguga liitumise fikseeritud tasu põhivõrgus ja arenduskohustuse laiendus, mis võimaldab uutele tootmisvõimsustele võrku ette arendada ja seeläbi kiirendada uute tootmiste võrku tulekut ning loob ka suurema selguse võrguga liitumise kulude osas. Mõistagi on see investoritele oluline. Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga 555, mis on samuti kolmanda lugemise läbinud, luuakse paremad eeldused salvestuse elektrisüsteemi tulekuks, kaotades näiteks salvestusvõimsuste topeltmaksustamise. Sama eelnõuga tutvustati ka uut meedet juhitavate tootmisvõimsuste tagamiseks ehk saartalitluse võimekuse meedet, mis aitab tagada piisava juhitavate tootmisvõimsuste olemasolu juba järgmisest aastast. Juhitavate tootmisvõimsuste tagamiseks taotleme hetkel ka riigiabi luba Euroopa Komisjoni strateegilise reservi jaoks, mis on samuti abinõu, mis aitab piisavas mahus juhitavaid tootmisvõimsusi tagada. Strateegilise reservi võimalus võiks meil tekkida 2027. aastast. Otsus, kas minna seejärel saartalitluse meetmelt üle strateegilisele reservile, sõltub tegelikult sellest, kumb meede on ühiskonnale odavam ja kasulikum. Ja seda on veel raske öelda. Lisaks kavandame uut võimsusmehhanismi uue juhitava võimsuse juurde saamiseks alates aastast 2035 ja edasivaates. Selle jaoks teeb Elering veel sel aastal konsultandi hanke ja seejärel saab juba teha analüüsi uue võimsusmehhanismi disaini jaoks. 2024. aasta elektrituru disaini direktiivi õnnestus Eestil koos Läti ja Leeduga saada sisse ka erand, mis sünkroniseerimise järgselt loodud uute sagedusreservide turu jaoks lubab erandkorras läbi viia pikemaajalisi hankeid. Ja selle erandi raames ongi Elering praegu hanget läbi viimas kuni 500 megavati kiirelt juhitava tootmisvõimsuse hankimiseks. Selle hanke tähtaeg on selle suve juulis, misjärel saame näha, kui palju õnnestus antud meetmega uusi tootmisvõimsusi juurde saada. Teine küsimus: "Kuidas kavatsete tagada energeetika arengu ja läbi selle ka majanduse konkurentsivõime? Millised on Teie poliitilised algatused?" Energeetika areng on konkurentsivõimelise majanduskeskkonna ja ühiskonna ostujõu alustala ja energeetika arendamisel lähtume kolmest lihtsast põhiprintsiibist: tagada varustuskindlus igal ajahetkel, saavutada võimalikult kättesaadav ja jõukohane hind ning tagada sealjuures ka keskkonnahoid. Me toetame kütusevaba taastuvelektri osakaalu suurenemist tarbimises, et saavutada tänasest madalam elektrienergia börsihind aasta lõikes, kuna just taastuvelekter toob börsil madalaima hinna. Ja seda on tegelikult väga kenasti näidanud ka aprillikuu, kus meil oli üsna palju miinushinnaga tunde ja kus tegelikult oli ka väga palju päevi, kus Eesti vähemalt osa ajast oli elektrienergia eksportija. Samuti toetame ajakohase teabe jagamist uute tootmisvõimsuste ja planeeringute edenemise ja ajakava kohta, et luua tööstusettevõtetele ja teistele turuosalistele elektrienergia tarbimist [puudutavaid] otsuseid toetav keskkond. Samuti soodustab riik salvestuse ja tarbimise juhtimise arengut, mis aitab tasakaalustada taastuvenergia suure osakaalu korral hindade volatiilsust ja muuta juhitamatuid taastuvaid energiaallikaid juhitavamaks. Teeme ka ettevalmistusi, et luua võimalusi tuumaenergia kasutuselevõtuks. Hetkel on juba välja saadetud tuumaenergia ja tuumaohutuse seaduse väljatöötamiskavatsus. Loomisel on tuumaregulaator ja eesmärk on, et see kõik oleks valmis 2027. aasta alguseks. Lisaks analüüsime uute välisühenduste, Estlink 3 ja Eesti-Läti neljanda ühenduse rajamist hiljemalt 2035. aastaks. Selle analüüs käib. Mõlema projekti korral on oluline, et sotsiaal-majandusliku kasu hinnang näitaks meie ühiskonnale tulu. Detailsemad sotsiaal-majanduslikud analüüsid on veel planeerimisel ja enne sotsiaal-majanduslike analüüside tulemuste saamist investeerimisotsuseid mõistagi ei tehta. Kuid suures plaanis tagavad välisühendused meile suurema varustuskindluse ja tugevama seotuse Euroopa ühise energiaturuga. Rohkem ühendusi Soomega annab ka meile kokkuvõttes madalama elektri hinna. Kolmas küsimus: "Milliste meetmetega kavatseb Teie juhitud ministeerium anda investeeringukindluse uute tootmisvõimsuste arendajatele?" Investeerimiskindluse tagamiseks kavandame järgmisi samme. Kõigepealt energiamajanduse arengukava ettevalmistamine. Arengukava on kavas selle aasta lõpuks valitsuses heaks kiita. See sisaldab muu hulgas taastuvenergia lisandumise prognoose ühes poliitikasoovitustega. Ja loomulikult on energiamajanduse arengukava arutelu ka siin, Riigikogus. Siis võrguliitumiste kiirendamine ja maksumuse vähenemine. Elektrituruseaduse muudatustega, mida ma just mainisin, luuakse eeldused ühtse võimsuspõhise liitumistasu metoodika kehtestamiseks põhivõrgus ja võimaldatakse arengukavade kaudu võrguettevõtjal võrku nii-öelda ette rajada. See aitab võrguressursse efektiivsemalt kasutada ja uutel tootmisvõimsustel kiiremini võrku tootma hakata. Kolmandaks, maismaatuuleparkide rajamiseks korraldame lähiajal kuni 2 teravatt-tunni mahus vähempakkumise, et kiirendada taastuvenergia turule tulekut. Neljandaks, koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja turuosalistega otsime võimalusi pikaajaliste elektri otseostulepingute turu elavdamiseks, mida ma juba enne mainisin. Viiendaks, uute juhitavate tootmisvõimsuste turule toomiseks oleme välja töötamas ka võimsusmehhanisme, mis rakenduvad plaanide kohaselt hiljemalt 2030. aastal ning annavad uute juhitavate võimsuste turule toomiseks vajaliku pikaajalise kindluse. Neljas küsimus: "On suur tõenäosus, et 2023. aastal toimunud taastuvenergia vähempakkumise tulemusena planeeritavad tuulepargid (üle 400 MW) ei saa nõutud tähtajaks 1. juuliks 2025 ehitusluba. Mida kavatseb Teie juhitav ministeerium teha selle probleemi lahendamiseks?" Oleme kohtunud kõnealuse vähempakkumise võitnud ettevõtjatega ning neljast kaks on seisukohal, et 2027. aasta keskpaigaks kätte jõudvaks tootmise alustamise tähtajaks ei pruugi nad oma projekte valmis jõuda. Vähempakkumise läbiviija Elering teavitab käesoleva aasta juulis Vabariigi Valitsust juhul, kui ettenähtud tähtajaks ei ole vähempakkumise võitnud arendajad või arendaja ehitusluba saanud. Ja peale 1. juulit, mis on see tähtaeg, teeme Kliimaministeeriumi poolt Vabariigi Valitsusele ettepaneku otsustada, milline on kõige otstarbekam tegutsemisviis järgmisteks sammudeks. Viies ja viimane küsimus: "Millal kavatsete tutvustada Riigikogule uut energiamajanduse arengukava?" Nii nagu ma enne ütlesin, uue energiamajanduse arengukava kinnitamine on kavandatud käesoleva aasta lõppu. Enne seda on see aeg, kui Riigikogus saab neid arutelusid pidada. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Mina küsin, kas ja kuidas on teie juhitud ministeerium toetanud kohalikke omavalitsusi taastuvenergia planeeringute koostamisel ja ka kogukondade kaasamisel.

Aitäh! Kohalike omavalitsustega on olnud päris aktiivne koostöö. Ja nii nagu te õigesti ütlesite, mitmes omavalitsuses – ja see on ka peamine põhjus, miks ehituslubadeni ei jõuta – on tekkinud vastuseis. On olnud erinevaid nõustamiskampaaniaid, väga palju üks ühele suhtlemist. Oleme loonud ka võimaluse küsida infotelefonilt 1247 tuulikuid puudutavaid küsimusi. Ja on palju tegevusi veel, nii et see töö käib edasi. Erinevatele omavalitsustele on siin ka erinevad lahendused ja kindlasti omalt poolt me [selles töös] energiat kokku ei hoia.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Küsin natuke laiemalt, milline on teie hinnang üldse Eesti energiajulgeolekule aastani 2030, arvestades meie elektrienergia tootmise defitsiiti ja väga suurt sõltuvust impordist, mida tegelikult näitab nii meie võimetus viimasel ajal taastuvenergiat välja arendada kui ka valitsuse võimetus teha selles küsimuses vajalikke otsuseid, mis tegelikult on olnud ajakriitilised. Kuidas te üldse kavatsete maandada riske, mis on tingitud Eesti energiasõltuvusest teistest riikidest, võttes arvesse ka olukorda, kus me oleme kahjuks näinud, et Läänemerel need intsidendid erinevate kaablitega seoses Vene varilaevastikuga mitte ei vähene, vaid vastupidi, võivad veelgi sageneda. Ehk milline on meie energiajulgeolek aastani 2030, mis on valitsuse konkreetsed sammud, mis seda olukorda parandaksid, ja miks seda on avalikkuse eest varjatud?

Aitäh! Ma küll ei tea, mida avalikkuse eest varjatud on. Ma ütleksin, et ei ole midagi varjatud. Te ise küsisite ka 2023. aasta vähempakkumise kohta, mis on ju väga selge meede või tööriist, et suurendada Eestis kohalikku elektrienergia tootmist. Mõned projektid liiguvad, mõned on takerdunud ja nendest põhjustest oli meil juttu ka. Energiajulgeolekut kindlasti tugevdas lahtiühendamine Venemaa ja Valgevene elektrivõrgust ja sünkroniseerimine Mandri-Euroopa [võrguga]. Eraldi teemana oleme tõstatanud ka Euroopas kriitilise taristu kaitse küsimuse, seda nii füüsilise turvalisuse kui ka küberturvalisuse vaatest. Ka on seesama järgmise vähempakkumise ettevalmistamine, et taastuvenergiat kiiremini turule tuua, samamoodi õigusruumi ja regulaatori loomine tuumaenergia kasutuselevõtuks, samamoodi Estlink 3 ja neljas ühendus Lätiga. Kõik need sammud kogumis kindlustavadki Eesti energiajulgeoleku. Nii nagu siit korra läbi käis, hajatootmisel on kindlasti oma roll ja sinna suunda me liigume. Ja senikaua, kuni meil omal ei ole piisavalt alternatiivseid juhitavaid võimsusi, ei ole põhjust vana kaevu kinni ajada, just sellepärast on ka põlevkiviplokid meil varuks.

Madis Kallas, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mul on küsimus sellest vaatest, mis puudutab meie lähiriikide praktikaid. Kindlasti on ministeerium seda jälginud, aga konkreetsemalt: kas te olete analüüsinud Soome ja Leedu edukaid taastuvenergia arenduse mudeleid? Ennekõike huvitab mind just kodanike kaasamine, kodanike hirmude kohta ja muudele erinevatele küsimustele vastuste andmine, olgu see rahvakoosolekutel või kirjalikele küsimustele vastates. Ja kui seda on tehtud, milliseid praktikaid te olete näinud, mis tasuks Eestil üle võtta ja neid ka siin kasutada, et saaks erinevaid protsesse rahumeelsemalt edasi liigutada?

Aitäh! Oleme vaadanud teisi riike ja oleme õppinud oma kohalikust kogemusest ka. Nagu te teate, ega energeetika ja taastuvenergeetika arendamine Eestis ei ole ju peatunud. Rajatakse tuuleparke, rajatakse kombineeritud parke, rajatakse salvestust ja erinevaid tootmisvõimsusi. Mida me oleme, ma arvan, kindlasti õppinud, on see, et igas omavalitsuses tuleb natuke seda ülikonda kohendada. Ja ka arendajad on õppinud selle protsessi käigus. On pakutud erinevaid soodustusi kohalikule kogukonnale, kes elektri tootmise piirkonda jääb. Ma arvan, et need kõik kogumis ongi mõistlikud asjad, ja ma usun, et me jõuame siin ka edasi. Jah, enne kohalike omavalitsuste valimisi mõned protsessid ongi loomulikult takerdunud, aga valimised saavad ühel hetkel tehtud. Ja on ju ka näiteid, et tegelikult on planeeringutega edasi mindud, vaatamata sellele, et vahepeal on [õhustiku] temperatuur olnud üsna kõrge. Nii et ma arvan, et see omavalitsus- ja inimesekeskne lähenemine on ka lahenduseks. Kui kohalikul inimesel on päris küsimus, päris mure, siis see peab saama vastuse. Kui keegi tuleb kuskilt väljastpoolt trollima, siis see on hoopis teine teema. Ja võib-olla mingites olukordades ei ole avalik koosolek kõige parem ja kõige kiirem tee. Võib-olla kiiremini jõuab [lahenduseni] inimestega ühekaupa rääkides ja selgitades, sest paljud inimesed ei taha sinna [koosolekule] kas üldse tulla või ei taha seal rääkida, kuna see õhustik on selline, mis seda ei soosi.

Tiit Maran, palun!

Aitäh! Mind huvitab selline küsimus. Süsteemi stabiilsus ja selleks vajalikud reguleeritavad reservvõimsused – kuidas need tagatakse tegelikult taastuvenergia arendamisel ja milline roll on selles kontekstis gaasi- ja salvestustehnoloogiatel?

Aitäh! Gaasielektrijaamadel ja salvestustehnoloogiatel on kindlasti oluline roll. Gaasi puhul me räägime sellestsamast Eleringi 500 megavati hankest, mis praegu on käimas. Juuli alguseks me saame teada tulemuse, kui suur see huvi on. Ja samamoodi on salvestusega. Lühiajalist salvestust on turule tulnud niisama. Pikaajalise salvestuse puhul on küsimus selles, kuidas pikaajalise salvestuse projektid oleks pankade jaoks rahastatavad, kuna seal on mahud väga suured ja tasuvusaeg väga pikk, elektrienergia hind kõigub. Seal me valmistame ette erinevate finantsinstrumentide läbivaatamist ja soovime seda teha koostöös nii Euroopa Investeerimispanga kui Põhjamaade Investeerimispangaga, et need võimalused ära kaardistada. Ja lõpuks on see siis investorite otsus, kas sellisel kujul on see projekt neile atraktiivne ja kas sellisel kujul on pangad valmis seda ka rahastama. Jah, vastu turgu või nagu ainult vastu börsihinda on praegu seda ikkagi keeruline, õigemini mitte keeruline, vaid lausa võimatu teha. Kui meil oleks seesama pikaajaline otseostu-müügilepingute turg ja seal oleksid suured tarbijad, siis ma arvan, et nii mõnigi arendus saaks kiiremini edasi minna. Aga seda turgu meil veel ei ole, see tuleb tekitada ja see võtab aega. Praegu töötame erinevate alternatiividega.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Minule teeb väga muret see, et energeetika valdkonnas suur pilt puudub. Ka siin saalis üritatakse seda teha usuküsimuseks ja kokkuvõttes see on Eestile kindlasti äärmiselt halb. Minu küsimus ongi, mis plaanis on. Kas on plaanis see asi nagu tõsiselt ette võtta, usuküsimuse asemel muuta see majandusküsimuseks ning füüsika ja matemaatika stsenaariumidena esitada lahendused? Millal see suur plaan võiks paika saada? Ja kas te teete pingutusi selle nimel?

Jaa, aitäh! Ma olen väga nõus sellega, et energiapoliitilisi valikuid ei peaks tegema usupõhiselt, ja see käib muu hulgas tuumaenergia kohta. Nüüd, see suur pilt tuleb strateegilises võtmes energiamajanduse arengukavva. Ja see on ka üks põhjus, miks me korra veel räägime ministeeriumis ja räägime ka erinevate osapooltega, mida me peame veel juurde kirjutama selleks, et just nimelt see suur pilt ja strateegiline vaade oleks selge. Siis, ma arvan, on kõigil siin saalis ja mujal arusaam, mis suunas me liigume, miks me sinna liigume ja mida me sellel teel peame tegema. Energiamajanduse arengukava on see koht, kus me suure pildi kokku paneme ja esitame.

Heljo Pikhof.

Aitäh! Austatud minister! Milliseid muudatusi seadustes või arengukavades peate vältimatuks, et kiirendada uute taastuvenergia tootmisvõimsuste rajamist? Ja kas olete viinud valitsusse ka konkreetsed ettepanekud?

Aitäh! Tegelikult on Riigikogu juba [heaks kiitnud] kaks olulist seaduseelnõu, needsamad 555 ja 556. Ootel on veel üks seadus, mis puudutab planeeringuid ja ka mõningaid tehnilisi punkte vähempakkumiste korraldamiseks. Ma loodan, et see saab ka siin enne kevadistungjärgu lõppu vastu võetud. Ja nii nagu ma siin vastuses ka ütlesin, tuumaseadusandlust me oleme ette valmistamas, samamoodi on võimsusmehhanismi temaatika ja veel mitmed teised eelnõud. Need meil on töös ja kui on õige aeg, siis me nendega ka siia tuleme. Aga selle suure pildi, nii nagu ma eelnevalt juba vastasin, peaksime saama ilusti kokku energiamajanduse arengukavas ja selle põhjal on siis aru saada, miks üks või teine seadus tuleb sellisel kujul ja sellises tempos, nagu ta just parasjagu tuleb.

Züleyxa Izmailova.

Aitäh, istungi juhataja! Austatud minister! Minu küsimus puudutab planeeringuid. Kuidas te olete hinnanud, mis on seni olnud peamised takistused, mis venitavad tuuleparkide planeeringute ja loamenetluse protsesse? Ja kas te olete algatanud mingeid konkreetseid tegevusi nende protsesside kiirendamiseks ja sisuliseks toetamiseks, näiteks nende omavalitsuste aitamiseks, kes tegelevad planeeringute ja loamenetlusega? Suheldes erinevate osapooltega on küll kuulda olnud seda nurinat, et riik võiks rohkem toeks olla. Kas olete seda tegemas?

Aitäh! Ma tegelikult sellele küsimusele juba varasemalt vastasin, et me energiat ja aega selle koha pealt kokku ei hoia. Omavalitsusi oleme nõustanud. Omavalitsused on erineva suurusega, erinevate probleemidega. Teavituskampaaniad, muud asjad, kogemuste jagamine ka teiste omavalitsuste [tegevuse] põhjal, pluss see formaalne külg, et meil on planeerimis- ja loamenetlused lühemaks tehtud – see kõik loeb, aga ma arvan, et see võti … Pluss arendajatega suhtlemine, et ka nemad mõtleksid, mis konkreetses omavalitsuses oleks just kõige paremini kõnetav lahendus. Aga eks see kõik päeva lõpuks taandub ikkagi sellele, kui hästi õnnestub vastata nendele muredele, mis kohalikel inimestel on, ja tegelikult ka sellele, millist kasu kohalikud inimesed selles arenduses näevad. Mida suuremat kasu nad näevad, kaasa arvatud materiaalset, seda rohkem on nad valmis seda toetama.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Möödunud nädal tõi uudiseid Kanadast, kus on rajatava väikse moodulreaktoriga uue tuumajaama – olgu öeldud, et tegemist on sama tehnoloogiaga, mida Fermi Energia Eestisse soovib tuua – ehituse maksumus kerkinud üle 13,5 miljardi euro, mis on rohkem kui kahekordne kasv [võrreldes] varasema hinnanguga ja see on loomulikult märksa kallim kui seni võrdluseks olnud tuumajaam Soomes. Eesti teatavasti ei ole tuumariik, meil puudub nii kogemus, ekspertiis kui ka taristu, mis tähendab, et rajamise kogukulu võib ulatuda mõne miljardi asemel vähemalt 7 või enamagi [miljardi] euroni. Arvestades valitsuse samme riikliku eriplaneeringu ja tuumaseaduse suunas, küsin, millistele majanduslikele ja tehnoloogilistele kaalutlustele tugineb valitsus tuumajaama rajamiseks eelduste loomisel ning milliseid järeldusi on tehtud nende erinevate tuumaprojektide ebaõnnestumisest ja [eeldatavate] kulude ületamisest. Seda enam, et ütlesite just siin vastates, et energiapoliitilised valikud …

Teie aeg!

… ei peaks olema usuküsimus. Seega jään ootama vastust.

Aitäh! Ei peaks olema usuküsimus ja ei ole ka. Ma arvan, et Kanada näide on väga hea, seda me hoolega jälgime. Ma eeldan, et investorid jälgivad veel suurema hoolega, milliseks selle jaama lõpphind kujuneb. Riigi poolt me loome raamistiku. Milline tehnoloogiline lahendus ja kas see üldse tuleb, on lõpuks investori otsustada. Nii nagu varem korduvalt öeldud – ja ma arvan, et ka siin selles tuumaenergeetika debatis, kui Riigikogu seda arutas –, me kindlasti ei ole uute tehnoloogiate esimene katsetaja. See on tehnoloogia valdkonnas täitsa tavaline, et esimene mudel on kallis. Sealt edasi protsess optimeeritakse ja hinnad tulevad alla. Nii et meil on kümme pluss aastat või vähemalt kümmekond aastat aega rahulikult vaadata, kuidas see turg areneb ja liigub. Ja me ei ole ainsad huvilised, samamoodi on Suurbritannia, samamoodi on Tšehhi, ka taanlased vaatavad. Ma selle koha pealt otse öeldes ei muretse. Kui kõik on liiga kallis, siis seda investeeringut lihtsalt ei tule. Kui tehnoloogia ajas areneb, muutub odavamaks ka investori vaates, siis need investeeringud tulevad. Aga tuumaenergeetika on üle maailma, kaasa arvatud Euroopas, selgelt kasvuteel.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea kolleeg Andres! Oleme [kolleegid] olnud nii valitsuses kui siin Riigikogus majanduskomisjonis. Aga ma pean sult ikkagi poliitiliselt küsima. Oli aasta 2016, Reformierakond oli pikalt olnud peaministrierakond. Ja mis me siis avastasime, kui lõpuks Reformierakonda enam valitsuses ei olnud? Mereala planeering oli koostamata ja radarihangete peale polnud üldse mõeldud, rääkimata raha eraldamisest, aga ometi oli selge, et tuulikuid rajada ei saa, kui neid riigikaitselisi kompensatsioonimehhanisme kuidagi ei [kasutata]. Mereala planeeringu me saime vastu võetud vist 2022. aastal, kui oli meie valitsuse lõpp. Aga Reformierakonda iseloomustab natuke ikkagi jalgade järele lohistamine, ka viimastel aastatel. Viimane tuulepargi ehitusluba anti välja 2020. Miks see niimoodi on, mis sa arvad, Andres? Ma ei saa sind selles süüdistada, aga kas sa oskad vastata, miks see nii on läinud?

Mulle need ajalootunnid vahest meeldivad, aga vahest ma jälle ütlen, et me saame ikkagi mõjutada seda, mis ees on. Sa korra läksid tagasi sinna, ütleme, eelmise kümnendi keskpaika. Seal on ikkagi väga mitu asja. Tehnoloogia või nii päikese- kui ka tuuleenergia ühikukulu, rääkimata salvestustest, on selle ajaga võrreldes oluliselt alla tulnud. Midagi, mis toona ei olnud kindlasti rahastatav, täna on, Excel töötab. See on üks asi. Teine, ma arvan, [on see, et] vahepeal oli väga palju kohtuvaidlusi, kui kiiresti edasi liikuda, ja see kindlasti ka takistas edasiliikumist. Nii et see oli võib-olla veel üks põhjus. Ja nüüd, kui me tuleme tänasele päevale lähemale, siis tegelikult ju asjad liiguvad. 2023. aasta vähempakkumisest oli meil siin arupärimise raames juba juttu, sel aastal tuleb ka vähempakkumine. Siis ka meretuulepargid tegelikult – Saare Wind Energy sai ju hoonestusloa, et ta saaks taotleda ehitusluba. Samamoodi ühenduste temaatika. Nii et ma arvan, et tegelikult me ikkagi liigume riigina ilusti edasi koos erainvestoritega. Ma arvan ajalooküsimuste puhul, et kui keegi kümne aasta pärast siin saalis [selle kohta] küsib, siis saab ehk vastata, et praegu said asjad erilise hoo sisse.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma arvan, et te olete minuga nõus, et mõttetut tööd pole riigil mõtet teha, kui seda tulevikus vaja ei lähe. Noh, see on sama, nagu bürokraatiat juurde toota: ühiskonnale kulu, aga vaja ei ole. Teiseks, Kliimaministeerium on ju oma plaanides arvestanud, et tuumaelekter peaks tulema Eesti portfelli pärast aastat 2035. See on plaanides sees, me mõlemad oleme seda näinud. Aga mul on teile küsimus. Nii SEI Tallinn oma erinevates mudeldamistes kui ka Rohetiiger on jõudnud sinnamaale, et tuumaenergia pääseb oma kalli hinna tõttu turule väga vähe. Nüüd on ka Kanada info, et kõik läheb kallimaks. Kui me teeme selliseid rahalisi kulutusi ja teeme ka riigi plaane selle põhjal, siis meil peab ju olema ettekujutus mingisugusest loogikast, mis see energia umbes maksma läheb ja kuidas tuumaenergia turule pääseb. Palun kirjeldage mulle põhimõtteliselt seda loogikat, mis need hinnad on võrreldes taastuvenergiaga ja kuidas teie vaates on see jätkuvalt üldse majanduslikult võimalik.

Aitäh! Hea meelega. Punkt number üks: riik ju ei hakka tuumajaama ehitama, nii nagu riik ei ehita tuuleparke või päikseparke või akusalvestust. See on erainvestori otsus, kas ta on valmis seda investeeringut tegema või mitte. Tuumajaama investeeringut ei ole võimalik teha, kui meil puudub seadusandlus, puudub ohutus, puudub regulaator. See on see, mida me riigi poolt ette valmistame. Nüüd, kas tuumaenergia on konkurentsivõimeline? Soomes on tuumajaam? On. Rootsis on tuumajaam? On. Prantsusmaal on tuumajaam? On. Selles mõttes ma arvan, et tuumaenergeetikal on väga selge koht. Ja tuumajaama puhul lihtsalt selle vastuse viimane [osa on see, et] kuna tuumajaama eluiga on väga pikk ja tema opereerimiskulu on väga väike, siis tegelikult investor teenib oma investeeringud tagasi kolmandast kümnest edasi minnes, eks ole. Selles mõttes Excel kindlasti töötab, muidu neid jaamu poleks rajatud ei Soomes, Rootsis ega mujal. Kas suured projektid on varem läinud üle eelarve ja üle tähtaja? On küll. Kas nad lähevad ka tulevikus üle eelarve ja üle tähtaja? Osa kindlasti läheb, mõni võib-olla ei lähe. Aga kui me räägime sellest Eesti mastaapi asjast, siis see on ikkagi väiksem kui traditsiooniline suur tuumajaam. Ja veel kord, meil on sinna vähemalt kümme aastat rahulikult minna, investorid saavad mõelda, turg areneb, tehnoloogia areneb ja ma usun, et küll me siis teeme need õiged otsused ka. Aga oluline on see, et me loome võimaluse. Kas seda võimalust kasutatakse, näitab aeg.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Ma tahan küsida sellise teema kohta nagu tuuleenergia ja riigikaitse. Nimelt, siin mõnda aega tagasi oli palju juttu sellest, et tuulikute rajamine merele võib segada Eesti riigikaitset. Hiljuti tutvustati Riigikogu riigikaitsekomisjonile ja majanduskomisjonile ühisistungil uuringut, mis keskendus sellele, kuidas see mõjutab meie radareid. Aga nagu ka selle uuringu läbiviijad möönsid, täielikult oli uurimata see, kuidas see mõjutab rannikukaitseks vajaliku relvastuse kasutamist. Seda ei ole keegi uurinud, analüüsinud. Ja ma mäletan, et sellel komisjoni istungil tõdeti, et tegelikult see on oluline küsimus ja enne, kui me energeetikas edasi saame minna, tuleks kindlasti seda analüüsida, sellepärast et me ei saa ju endale ometi lubada tegevusi, mis Eesti riigikaitset olulisel määral takistaks või kahjustaks. Kuidas on selle uuringu, ma ei tea, kas teise etapiga või millal võetakse ette see küsimus, mis puudutab relvastuse kasutamist ja tuulikuid?

Aitäh! Küsimus on täiesti kohane. Ma mäletan, et ka mina olin vähemalt ühel ühisel istungil (Saalist öeldakse midagi.) – okei –, kus selle uuringu tulemusi tutvustati. Ja võib-olla ka ühe eelneva küsimuse vastuseks: taastuvenergia arendamist hoidsid võib-olla tagasi ka riigikaitselised piirangud, mida nüüd on saanud vähendada, sellepärast et radarisüsteemide kaudu on loodud kompenseerimismeetmed. Ega ilma riigikaitselisi aspekte arvestamata me ei saa ju tuulikuid kuskile püsti panna. Kui kuskil on tegemist, ma ei tea, rannakaitse teemaga, ju see peab saama ikka enne ehitusloa andmist paika loksutatud, nii et kõik teemad on lahendatud. Ja noh, eks seal tuleb ka avatult vaadata, kui üks lahendus kaitsevaldkonnas ei sobi. Maailmas pole kunagi ainult ühte lahendust, vaid on erinevaid viise, kuidas neid piiranguid kompenseerida kaitse vaatest. Ja ma usun, et nutikad inimesed need lahendused leiavad, sest energeetikat meil on vaja, kaitset on meil ka vaja. Mida tugevam on majandus, seda rohkem me saame investeerida kaitsesse ja keskkonda samamoodi. Tegelikult on need kõik ju ühe ökosüsteemi osad.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mis argumentatsioon see on, et Soomes on tuumajaam, Rootsis on tuumajaam – teeme ka! Soomes on astmeline tulumaks, Rootsis on astmeline tulumaks – teeme ka? Soomes on toiduainetel soodsam käibemaks, Rootsis on toiduainetel soodsam käibemaks – teeme ka? Rakendame paketi! Valitsus on näiteks maksuküüru või füüsilise isiku tulumaksuga seotud seadusandlust suutnud viimase nelja aasta jooksul muuta rohkem, kui ma praegu siin minuti jooksul suudan ette lugeda. Meil ei ole järjepidevust. Tuumajaama rajamine on selline küsimus, mille puhul öeldakse, et siin on poliitiline üksmeel. Rahvahääletusel teema otsustamine on oluline. Seda ei saa teha kiirkorras Riigikogus, kus lobikohtumised ei ole avalikud, nii et see strateegilistes dokumentides ei kajastu. Aga ma küsin teema kohta, mis pole veel kajastust leidnud. Salvestusvõimsused, näiteks Paldiski hüdropumpla rajamine – kuidas te näete, mis roll sellel tulevikus energiasüsteemis on?

Jaa, aitäh! Vot selline debatt mulle iseenesest meeldib, sest see on maailmavaatepõhine, mitte usupõhine. On riike, kus on astmeline tulumaks, on riike, kus ei ole astmeline tulumaks. Ja see, mida üks või teine erakond eelistab, on maailmavaateline. Kui sotsiaaldemokraadid erakonnana ei eelista maailmavaateliselt tuumajaama või tuumaenergeetikat, siis ma isiklikult seda aktsepteerin, mul ei ole sellega mingit tõrget. Senikaua, kui see kõik on faktipõhine, on minu meelest hästi. Nüüd siis küsimus. Jah, üks pikaajalise salvestuse võimalus on tõesti pump-hüdroelektrijaam. Pump-hüdroelektrijaama puhul on täpselt samasugune murekoht nagu meretuuleparkide või ka mõne teise suuremahulise investeeringu puhul, mis on seotud elektrituruga: pank oskab küll öelda, mis on müüdava elektri kogus, aga puudub kindlustunne selle suhtes, mis on müüdava koguse hind. Sellepärast ongi need erinevad finantsinstrumendid, mida me soovime läbi rääkida ja analüüsida koos Euroopa Investeerimispanga ja Põhjamaade Investeerimispangaga, et seda laadi projektid oleksid võimalusel pankade poolt rahastatavad, sest muud varianti kui pangad või mingid fondid ma ausalt öeldes väga ei näe, kes selle raha võiks välja käia.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised ja kõigepealt arupärijate esindaja Jaak Aab.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Püüan siiski lühidalt teha, aga kui on aega juurde vaja, siis igaks juhuks kolm minutit palun juhatajalt.

Kolm minutit lisaks.

Sotsiaaldemokraatide esitatud arupärimine puudutab valdkonda, mis on ühtaegu nii keskkonna-, majandus- kui ka julgeolekuküsimus. See on küsimus Eesti energeetilisest tulevikust. Ma ei pea siin vist tõestama, et geopoliitiliselt meil on keeruline olukord, mis objektiivselt on neid probleeme süvendanud, aga toonud eriti esile ka selle, kui õigel ajal on jäetud mingid otsused tegemata või otsused venivad. Faktid on lihtsad, aga muret tekitavad. Eesti tarbib rohkem elektrit, kui ise toodab. Ma tõin need numbrid välja. Tõesti, see puudujääk oli eelmisel aastal ligi 2,6 teravatt-tundi. Ja kahjuks see energiadefitsiit lähiaastatel ei vähene. Meie sõltuvus impordist suureneb, samal ajal kui tarbimine kasvab ning uued ühendused, mis võiksid meid piirkonna tootmisvõimsustega paremini liita, ei valmi enne 2033. aastat. See tähendab, et järgmised viis kuni kaheksa aastat peame ise oma elektritootmist oluliselt kasvatama või riskime kõrge hinna, katkendliku varustatuse ja majandusliku mahajäämusega. Usume, et taastuvenergia kiire arendamine ei ole pelgalt keskkonnateema. See on ka sotsiaalse õigluse teema. Kõrged elektri hinnad ei taba kõiki ühtemoodi. Need löövad kõige valusamini keskmise ja sellest madalama sissetulekuga peresid, aga samuti ka ettevõtjaid, ja see on otseselt meie majanduse konkurentsivõime küsimus. Samas näeme, et taastuvenergia arendajad tahavad investeerida, kuid neid tihtipeale hoiab tagasi aeglane ja takistusterohke menetlussüsteem. Kohalikud omavalitsused jäävad planeeringuprotsessides ja loamenetlustes esilekerkivate probleemidega tihti üksi. Me ei saa jääda paigal tammuma. Nagu ma siin mainisin, Soome on viimastel aastatel tõesti väga kiiresti jõudnud tuuleenergias üle 8000 megavati võimsuseni. Leedu, mis oli meist tõsiselt taga, on jõudnud 1500 megavatini. Ja meie 700 megavatti selle valguses ei kõla just eriti hästi. Nii nagu ma siin mainisin, viimane tuulepargi ehitusluba väljastati 2020. aastal. Ja kaua tehtud kaunikene, Sopi-Tootsi tuulepark sai ikkagi valmis. Kuidas edasi? Ka täna mainiti teatud vähempakkumisi, mille riik on välja kuulutanud. See 2023. aasta oma oli tehnoloogianeutraalne ehk siis selle vähempakkumise tulemusena arendatakse Eestis nii päikeseparke kui tuuleparke. Aga tegelikult on arendajatelt kuuldunud juba päris tõsist muret. Seal on üks tähtaeg, mis kindlalt vähempakkumise tingimustes on: 1. juuli sellel aastal, kui peavad olema väljastatud ehitusload. Minister väitis, et kaks arendajat on graafikus. Ega mina täpselt ei tea, kes graafikus on või mitte, aga ka majanduskomisjonis on kõlanud mitu korda see, et on risk, et selle vähempakkumisega turule toodavatest võimsustest võib midagi ära kukkuda. Nagu te teate, on arendajad vähempakkumisel pakkunud ka tagatisraha, millest nad võivad ilma jääda, rääkimata sellest, et nad kaotavad selle raha, mis nad on pannud kogu sellesse protsessi sisse. Ja samas on meil neid tootmisvõimsusi vaja. Võib-olla 2023. aastal ei osatud ette näha, millised pikad planeerimisprotsessid siin Eestis võivad lahti minna ja kui keeruline see kõik on. Aga kui oleks oldud veidi targem tol hetkel, oleks võinud seda arvestada. Ma tuletan meelde, et Eesti territooriumil, maismaal eriti, on väga palju keskkonnapiiranguid ja leida selliseid alasid, kus mingeid mõjusid ei ole, on väga keeruline. Neid mõjusid kindlasti tuleb hinnata, neid mõjusid tuleb kompenseerida ja samas tuleb saada kaasa [tulema] ka kohalikud inimesed, kogukonnad. No taluvustasuga läks ka päris tükk aega, enne kui siin Riigikogus see sai ära otsustatud. See ehk natukene aitab, aga kõiki probleeme see ei lahenda. Nii nagu siin täna juttu oli, on arendajad kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele pakkunud muidugi väga palju lisamotivatsiooni erinevate projektide näol, odavama elektri näol ja nii edasi ja nii edasi. Aga ma siiski arvan, et riigil on oluline roll. Tuleks aidata nendes protsessides vähemalt omavalitsusi, anda [rahvale] ka õigeid sõnumeid. Nagu me teame, on üks erakond võtnud eesmärgiks üldse tuuleenergia arendamine peatada. Ma kirjutasin sellest ka artikli. See tundub selline, nagu 19. sajandi alguses oli Inglismaal masinalõhkujate liikumine. Kui inimesed hakkavad kartma – inimestes võib olla hirm mingite uute tehnoloogiate arenduste ees –, siis kõige lihtsam on kõik seisma panna. Aga see ei vii meid edasi. Me kaotame tõsiselt konkurentsis naaberriikidega, kogu maailmaga, sest nii nagu siin on mainitud, taastuvenergiavõimsusi on maailmas arendatud rekordiliselt kiiresti. See jutt, et kuskil kõik tossutavad, ei vasta tõele. Hiina on kõige kiirem taastuvenergia võimsuste arendaja. Nende vajadused on suured. Jah, endiselt töötavad seal ka söejaamad, aga progressi, tehnoloogia arengut ei suuda keegi pidurdada. Me peame sellega kaasa minema. Nii et elektrivarustuskindlus ja energiajulgeolek ei ole lihtsalt erakondlik küsimus. Minister ütles, et see on maailmavaate küsimus. Ma arvan, et ei ole maailmavaate küsimus. See on meie riigi rahvuslik huvi. Kas Eesti suudab olla energiapoliitikas iseseisev, õiglane, tulevikku vaatav või jääme loiduse ja otsustamatuse ohvriks? Sotsiaaldemokraadid seisavad kindlalt selle eest, et roheleppe täitmine ja kliimat säästev poliitika ei oleks ainult keskkonnaküsimus, vaid ka sotsiaalselt õiglane ja majandust tugevdav. Me usume, et riik saab olla ja peab olema aktiivne partner energeetikavõimsuste ja ka taastuvenergia arendamises. Selleks vajame selget plaani ja kiiret tegutsemist. Aitäh!

Aitäh! Lauri Läänemets, palun!

Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Head parlamendisaadikud! Ei olnud minul plaanis tulla siia kõnelema, aga kuna ma ministrilt vastuseid ei saanud, siis paneb see mind muretsema. Põhiküsimus on, kust Eestil elekter tulevikus tuleb. Ma saan aru, et härra Sutt on pärandiks saanud Yoko Alendri segaduse, mida Yoko Alender ei tekitanud, aga ei suutnud ka ära klaarida. Selle tekitas Kristen Michal koos oma Kaval-Antsuga – vabandust, ei tulegi riigisekretäri nimi kohe meelde. Koos härra Keit Kasemetsaga tekitas ta sellise suurema segaduse energeetikas. Pole see siiamaani vaibunud, ma saan aru, selgust pole teil Kliimaministeeriumis ikka majas. Ma mäletan, et valitsuses üle poole aasta küsisime seda küsimust, kust tuleb elekter – ega ei suudetud vastata. Ma pean rääkima tuumaenergeetikast, mitte sellepärast, et sotsiaaldemokraadid tuumaenergeetika vastu on, vaid majanduslikel põhjustel. See ei ole usuküsimus, see on puhtalt majanduslik küsimus. Ma pean natuke rääkima, sellepärast et need vastused, mis te andsite, et no teeme, planeerime ja äkki siis midagi tuleb, võrduvad minu arvates esiteks sellega, et plaani ei ole. Kuna Kliimaministeerium on arvestanud tuumaenergeetikaga pärast aastat 2035, see on plaanides sees, siis kui seda ei tule, on tegelikult mure selles, et teil ei ole täielikku plaani, kust kohast tuleb tulevikus elekter. Ja teiseks võiks võrrelda seda bürokraatiaga. Mõttetu bürokraatia on selline asi, mis kõigi aega raiskab, sinna kulub kõigi ressurssi palju. Teha mingisuguseid planeeringuid, ettevalmistavaid tegevusi, mis võtavad tohutult Kliimaministeeriumi ametnike tööaega ära ja mille peale kulub maksumaksja raha, on minu arvates ka mõttetu. Kui tuumaenergeetika juurde minna, siis küsimus on ju puhtalt maksumuses. SEI Tallinn on teinud Eesti võimaliku energiapoliitika või energeetika mudelid, ta on mudeldanud, mudeleid on üle kümne ja mõnes mudelis ei olnud üldse tuumaenergiat, mõnes natukene oli, see pääses natuke turule. Aga see natuke kahjuks ei kata ära tervet investeeringumahtu ehk siis rahaliselt, majanduslikult ei ole see mõistlik. Kogu Eesti ettevõtjate tarkus energeetika valdkonnas on koondatud Rohetiigrisse. Rohetiigri mudelid täpselt samamoodi ütlevad, et tuumaenergia lihtsalt majanduslikult ei tasu ära. Ja nüüd me kuuleme, et Kanadas [seda tüüpi] uus ja odav ja tore tuumajaamakene, mida on lubanud ka Fermi Energia, läheb oluliselt kallimaks maksma. Ka see tähendab seda, et tuumaenergiat rahaliselt kuidagi ei sobi arendada. Ja lugupeetud härra minister, need võrdlused Soomega ei ole ju pädevad. Selles mõttes, et jah, kui me vaatame tänast hinda, siis teil on õigus. Aga kui me vaatame hinnakujundamise loogikat, seda, miks hind selline on, siis te olete ju pilti natukene nagu ilustanud. Esiteks, vanade reaktorite puhul on hind täna odavam sellepärast, et investeering on ennast ära tasunud mingi viimase 50 või 60 aasta jooksul ehk sinna ei pea peale maksma. Aga kui me täna Eestisse ehitaks tuumareaktori, siis me peaks hakkama kohe kõrgemat hinda maksma ehk siis me ei saaks tänast Soome hinda. Tähendab, me peame hakkama seda investeeringut tagasi maksma. Soome vanade reaktorite puhul enam tagasi maksma ei pea. Tänast Soome hinda nende vanade reaktorite puhul ja Eesti uue reaktori [energia] hinda ei ole mõtet võrrelda, sest arendajal on vaja investeeringukomponent kohe kätte saada. Teiseks, uue reaktoriga, mida Soomes on arendatud, juhtus ju niimoodi, et [ettenähtud ehitus]ajast mindi oluliselt üle ja prantslased tegid oluliselt odavamalt Soomele selle reaktori. See on põhjus, miks saab väiksemat energia hinda küsida. Kui sa rohkem kui 100 miljonit pead reaktori eest vähem maksma, siis sa pead hiljem ka tarbijatelt vähem küsima. Ehk need ei ole võrreldavad asjad, mida te esile toote. Tõesti ainult sellisel juhul, kui Eestisse ehitatakse ka tuumajaam, mille [ehitus] läheb üle [ettenähtud] aja, ja tuleb trahve maksta, saame selle võrra võib-olla hinna odavamaks. Samuti plaanitakse – Fermi Energia on seda ju öelnud ka –, et taastuvenergia tasu tuleb ka lisaks tuumajaamale maksma hakata. No kui me paneme selle kõik majanduslikult kokku, arvutame läbi – see ei ole mõttekas, lihtsalt majanduslikult ei tasu ära. Ja see ei ole sotsiaaldemokraatide leiutis. Te võite võtta, vaadata, lugeda, ma soovitan: kõige paremad analüüsid ja mudelid on teinud tõesti SEI Tallinn, sealt on võimalik seda vaadata. Soovitan ka Rohetiigri arvutustega tutvuda. Ja lõppkokkuvõttes, ega Kliimaministeeriumgi väga palju teist juttu ei räägi. Aga poliitiline tahe on. Seega, ma olen jätkuvalt mures, miks me kulutame ametnike aega asjale, mida ei pruugi tänases loogikas tulla, see lihtsalt majanduslikult ei ole [arukas]. Jah, tulevikus see on võib-olla mõistlik, aga teeme siis need inimeste ressursi kulutused. Teiseks, näiteks kaitsepolitseis tuleb inimesi tööle võtta juba täna, kui te planeerimisprotsessiga tegelete. See on kaitsepolitsei hinnang, ma seda mäletan väga hästi. See tähendab, et me hakkame sellele maksumaksja raha kulutama olukorras, kus ei pruugi midagi tulla. Aga kõige suurem mure on see, kust tuleb siis ikka tulevikus energia. Kui teil ei ole seda plaani – ma mäletan, et tuuleenergiaga oli see probleem, et ei klappinud lõpuks need Kliimaministeeriumi numbrid – ja kui nüüd on arvestatud tulevikuks ka tuumajaam sinna sisse, siis kust see elekter tuleb? See on minu arvates põhiküsimus: kust tuleb võimalikult soodne ja võimalikult roheline elekter? Ma arvan, et julgeoleku mõttes on selle juures kõige olulisem, et tootmine oleks hajutatud. Eestis meil ei ole mõtet korrata Ukraina vigu, et me teeme tootmise ühte või kahte või kolme kohta. Ilmselgelt [peab olema] hajutatud tootmine ja me saame selle pigem rohkem tuuleenergia ja päikeseenergiaga, mida on võimalik üle Eesti laiali teha, salvestusvõimsused ja mõned gaasijaamad sinna juurde. Kui meil on selles stsenaariumis igaks juhuks olemas ka põlevkivielekter, [juhuks] kui tõesti väga rasked olukorrad tekivad, siis jah, see võib olla. Ka sõjalises loogikas pole hullu, kui seal midagi peaks juhtuma ja see elektritootmisvõimsus ühel hetkel tuleb maha jätta või hüljata või see satub rünnaku alla. Ehk siis põhiküsimus ei ole mitte selles, kas tuumajaam on usuküsimus. Üldse ei ole usuküsimus, see on puhtalt majanduslik küsimus. Majanduslikus plaanis ma ei saanud kahjuks vastust. Ma tean, me ei saanud pool aastat valitsuses seda vastust, ja te pole suutnud seda segadust kahjuks ära klaarida. Ma soovin teile jõudu selles, sest ma tean, et Yoko Alender püüdis ka. Me väga hindame tema tegevust, aga uskuge mind, seda segadust, mille Keit Kasemets ja Kristen Michal Kliimaministeeriumis igas valdkonnas kokku keerasid, me ju – mitte ainult teie, me kõik siin Eestis – helbime ja proovime parandada. Päris suur jama. Hea oleks, kui riigijuhtimise juures oleksid inimesed, kelle käe all ikka asjad õnnestuks ja oleks mingisugune konkreetsus. Eks me seda tunneme teistes eluvaldkondades ka, kui inimesi edutatakse. Aga me teame, et edutatakse selle piirini, kus kohas nende pädevus otsa saab, ja tundub, et piir on kätte jõudnud. Aitäh!

Tiit Maran, palun!

Aitäh! Ma kindlasti ei saa ennast pidada energiavaldkonna spetsialistiks. Pigem võiks öelda, et ma seda valdkonda üldse ei tunne. Aga ma pean tunnistama, et selle aja jooksul, kui me koalitsioonis olime ja kui energiateemasid arutati, jäi põhiliselt mulje, et see on üks lõputu jokutamine, et me ei jõua õigel ajal tulemuseni. Aga ma tahaks rõhutada kahte olulist asja, mis mind on jäänud selle temaatika juures häirima. Esiteks, kui taastuvenergiaplaane arutati sellesama KEVAD-e raames, siis minu põhiline kriitika nende plaanide kohta oli see, et sõbrad, te räägite ainult tööstusest, te ei räägi inimesest. Ja seda kahest aspektist. Esiteks, need muutused, mis meie ees on, on niivõrd mastaapsed, et inimesi tuleb õigel ajal informeerida, et neile selgeks teha, mis neid ees ootab, mis selle sisu on. Ja teiseks, taastuvenergiale tuleks läheneda eelkõige inimeste [vaatevinklist] ja alles siis tööstuse juurde minna, mitte vastupidi. Praegu ma näen tulemust, et kogu see lappama läinud fantaasiate virvarr, mis on maakohtades, on inimesed ära hirmutanud. See on üks tegemata jäetud töö. Just see, et lähtutud ei ole inimestest. Praegu me rääkisime usust. On välja kujunenud [uskumused], mida on ääretult raske lahendada, [raske on] inimestele seda selgeks teha. Isiklikult ma arvan, et tuuleenergia peaks olema võimalikult hajutatud ja inimestele võimalikult lähedal, et inimesed teaksid, kust tuleb enda energia. Ja mis puudutab tööstust, selle peab tööstus lahendama oma vajadusi mööda. Teine küsimus, mis mind on selles valdkonnas häirinud. Kui ma Kristen Michalile esitasin küsimuse, kui palju meil ikkagi taastuvenergiat tarvis on, siis vastas ta mulle, et nii palju, kui meil on majanduskasvuks tarvis. Ehk siis lõputult. Aga paraku on nii, et taastuvenergia ei ole midagi, mis on 100% keskkonnasõbralik. Ka sellel on olemas jalajälg ja see jalajälg avaldub kas siin meil või kuskil mujal maailmas. Ehk siis ka seal on piirid, kui palju me saame energiat toota. Ja me peame väga täpselt mõtlema, millised on maailmas keskkonnapiirid ja mis on meie piirid. Oleks väga oluline kogu aeg mõelda, kui palju me saame majandust arendada, kui palju me saame energeetikat arendada. Aga selles osas on meil teatud hämu. Ja viimase punktina ma tahaks hüpata siiski tagasi Natura teema ja Natura raiete juurde, sest paraku meie auväärt ministrit on eksitatud. See, et Natura aladel on minimaalselt raiet tehtud, lihtsalt ei vasta tõele. Piisab lühikesest sissevaatest internetti ja me leiame sealt hästi palju huvitavaid artikleid, kus räägitakse sellest, et Natura aladel tehtud raiete pealt on isegi makstud toetusi, Natura toetusi – selline absurd. Riigikontroll väidab, et alates aastast 2015 on raied Natura aladel hüppeliselt kasvanud. Ja viimaseks: kui seda ei oleks olnud, ei oleks olnud vabaühendustel põhjust kaevata sel teemal komisjonile, et asjad on Eestis väga paigast ära. Ma tahtsin seda eksitust lihtsalt parandada. Aitäh!

Aitäh! Soovib minister täiendada? Palun, energeetika‑ ja keskkonnaminister Andres Sutt!

Aitäh, hea juhataja! Ma luban, et ma teen hästi lühidalt ja räägin ainult sellest, kas tuumaenergeetikasse investeerimine on majanduslikult mõttekas tegevus või mitte. Eelmisel aastal investeeriti Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel uutesse tuumajaamadesse maailmas 65 miljardit ja see summa on prognoositud kasvama 2030. aastaks 70 miljardini aastas. Neid investeeringuid ei tehtaks, kui see ei oleks majanduslikult tasuv. Ja siin natuke oli juttu ka sellest, kas need väiksed modulaarsed reaktorid on midagi, mis on huvi mõttes ainuomane meile – ka seal prognoositakse märkimisväärset kasvu tulevikus. Nii et strateegilises vaates, ma arvan, on see kõik õige ja oluline. Ja me saame siin seda strateegilist energiamajanduse plaani ilusti debateerida koos energiamajanduse arengukavaga aastaks 2035. Aitäh küsimuste, kirjalike küsimuste ja saaliküsimuste eest ka! Kena õhtut! (Saalist öeldakse midagi.) Vabandust, mul seda õigust enam ei ole.

Aitäh! Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised ja meil on läbitud tänane viimane päevakorrapunkt.