Arupärimine välisriikide vagunite kasutamise kohta Ukrainas (nr 740)

Ja liigume kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksandr Tšaplõgini, Andrei Korobeiniku, Vadim Belobrovtsevi ja Aleksei Jevgrafovi 7. aprillil 2025 esitatud arupärimine nr 740 välisriikide vagunite kasutamise kohta Ukrainas. Ettekandjaks Riigikogu liige Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Aprillikuu alguses tuli üks uudis, mis puudutas Ukrainat ja puudutas vagunite kasutamist Ukrainas meie ettevõtjate poolt, kes seal tegutsevad. Ma ei mäleta, kas see lugu ilmus Postimehes või Delfis, aga igal juhul oli see mure seal kirjeldatud ja vastavalt sellele murele otsustasime me 7. aprillil esitada arupärimise. No täna on juba 19. mai. Aga loodame sisulisi vastuseid ja loodame, et Eesti riik kaitseb Eesti ettevõtteid ka välismaal, on see Ukraina või mõni muu riik. Nimelt, Eesti ettevõtjaid on tugevalt mõjutanud Ukraina Raudtee otsus keelustada välisriikide kaubavagunite kasutamine Ukraina territooriumil. Selle otsuse tagajärjel on rohkem kui 500 Eesti ettevõtetele kuuluvat kaubavagunit seisma pandud. See oli aprillikuu alguses. Vagunite koguväärtus on 20 miljonit. Selleks et oma ettevõtetele turul paremaid tingimusi luua, otsustati välisriikide vagunid kõrvale jätta, märkis üks Skinesti asutajaid. Ma tsiteerin tema sõnu: "See on pragmaatiline ja küüniline lähenemine. Nad aktsepteerivad Eesti maksumaksjate abi, kuid nad ei luba neil oma territooriumil töötada. [---] Ukraina on loonud oma ettevõtetele eelistused. Kohalikud vaguniomanikud tegid lobitööd välismaiste vagunite kasutamise keelamise nimel. Kõik Baltikumi vagunid on peatatud." See on ärimehe tsitaat, mis on välja võetud aprillikuu alguse Delfi või Postimehe loost, mis ilmus portaalis. Ja sellest lähtuvalt me esitasime majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole küsimused, kuidas siis ettevõtjad peaksid hakkama saama, kas Eesti riik neid kaitseb, kas on juba suheldud Ukraina poolega, erinevate ametitega, ja kui on suheldud, siis mis ajal on suheldud ja millised on kogu selle situatsiooni võimalikud lahendusstsenaariumid. Nii et loodame sisukat debatti. Aitäh!

Palun arupärimisele vastama majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Palun!

Suur aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Kuna kolleeg tegi siin sissejuhatuse ära, siis ma liigun kohe vastuste juurde küsimustele, mis te mulle edastasite. Küsimus nr 1: kas olete isiklikult suhelnud ettevõtjatega, keda see otsus puudutab? Ei, ettevõtjad ei ole ei minu ega majandusministeeriumi ametnike poole pöördunud. Punkt 2: kas MKM on olnud kontaktis Ukraina Raudtee või teiste Ukraina ametiasutustega, et saada selgust keelustamise tagamaade kohta ja väljendada Eesti riigi muret? Majandusministeerium ei ole Ukraina Raudtee ega teiste Ukraina asutustega suhelnud. Seda on teinud peamiselt Välisministeerium ja Eesti saatkond Kiievis, kes seda suhtlust koordineerivad. Punkt 3: kas MKM on antud probleemidega seoses teinud koostööd Välisministeeriumiga, sealhulgas infot vahetanud ja tegevusi koordineerinud? Millised on konkreetsed ühised sammud? Jah, majandusministeerium on olnud korduvalt ühenduses Välisministeeriumiga ja Eesti saatkonnaga Kiievis, et olla välismaiste vagunite tegutsemise keelu asjaolude ja viimaste arengutega kursis. Hetkel veab teemat peamiselt Eesti saatkond Kiievis. Eesti saatkond Kiievis on korduvalt taotlenud erinevatel tasemetel kohtumisi Ukraina kogukondade ja territooriumide arendamise ministeeriumis, mis tegeleb konkreetselt transporditaristu ja teiste selliste valdkondadega. Küsitud kohtumisi ei ole minule teadaolevalt seni kinnitatud. Suursaadik Annely Kolk suhtles eelmisel nädalal vagunite teemal Ukraina asevälisministri Marjana Betsaga ning [Eesti saatkonna] asejuht Vahur Soosaar Ukraina välisministeeriumi Eestit katva osakonna peadirektoriga. Tallinnas on vagunite teemast teadlik ka Ukraina saadik Eestis, kes püüab omalt poolt lahenduste otsimisel kaasa aidata. Teemaga tegeleb aktiivselt veel Euroopa Liidu delegatsioon Kiievis. Aprilli keskel kohtuti Ukraina Raudtee esindaja Roman Biloussoviga, kes ütles, et ta mõistab Baltikumi ettevõtjate probleemi, ja andis lootust, et asjale leitakse lahendus. Eesti saatkond Kiievis on suhelnud ka Läti ja Poola saatkonnaga Kiievis. Läti saatkonnalt pole Läti ettevõtjad toetust küsinud. See teema pole prioriteetne ka Poola saatkonnas Kiievis. Selline info on meile edastatud. Küsimus nr 4: kas Eesti kavatseb ametlikult tõstatada teema Ukraina valitsusega ja seista meie ettevõtete investeeringute kaitse eest? Nagu juba mainitud, käib töö probleemi lahendamisega mitmel rindel. Korduvalt on kohtumist taotletud taristuvaldkonna ministeeriumis. Kohtutud on välisministeeriumi kõrge ametnikuga ja asevälisministriga. Ja algselt püstitatud küsimusele vastan: jah, Eesti kaitseb ja toetab enda ettevõtteid nii Eestimaal kui ka välismaal. Kui on võimalik abistada, toetada suhtlusega, kontaktide leidmisega, siis kindlasti me seda teeme. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et meie Välisministeeriumiga teil on arutelu olnud ja ka saatkonnaga Kiievis. Kas te äkki olete ka pärinud – on arusaadav, sõda käib ja seal sõja ajal juhtuvad igasugused asjad –, mis saab peale sõda? Kas need vagunid saavad seal Eesti ettevõtjate huvides edasi liikuda või kuidas?

Aitäh! Mul ei ole täiendavat informatsiooni, kas saavad. Ja nagu ma ütlesin, pigem seda tegevust koordineerivad hetkel Välisministeerium ja saatkond Kiievis.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Härra minister! No ei ole väga ilus lugu. Selles mõttes, et Eesti on ikka silma paistnud sellega, et me oleme Ukrainat väga palju abistanud viimastel aastatel, väga palju toetanud. Aga nüüd on tekkinud selline probleem. Meie arupärimise päevast on möödunud rohkem kui poolteist kuud, ja mitte midagi, ma saan aru, pole selle aja jooksul muutunud. Võib-olla tasuks Eesti valitsusel see teema ette võtta. On aru saada, et läbi saatkonna seda kiiresti, kui üldse, lahendada ei saa. Ehk ikkagi proovida lahendust leida kõrgemal tasemel, võib-olla just ministeeriumide vahel.

Aitäh! Nagu ma ütlesin, lisaks saatkonnale seda tegevust ongi koordineerinud Välisministeerium, kelle esindajad on kohtumisi palunud ja taotlenud. Kindlasti see ei jää ainult saatkonna tasemele. Välisministeerium koos oma kõrgete ametnikega veab seda eest.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea minister! Tundub, et sealtpoolt toimub lihtsalt venitamine. Eks võib võtta ühelt poolt ja teiselt poolt, aga paraku on nii, nagu ka USA uus administratsioon on välja öelnud, et eelkõige [maksavad] riigi enda huvid. Loomulikult, ka meie huvi on see, et Ukrainas sõda kiiresti lõpeks, ja Ukraina võiduga. Me oleme Ukrainat tublisti toetanud. Need rahad, mis on Eesti maksumaksjalt sinna läinud, on päris märkimisväärsed. Aga teiselt poolt me peame loomulikult seisma meie ettevõtjate eest, kes seal erinevates valdkondades tegutsevad. Ja sellest vaatevinklist ma arvan, et Eesti valitsus peaks rohkem panustama, et need probleemid, mis on tekkinud, lahenduse saaks.

Aitäh! Siin väga küsimust ei olnud. Aga olen nõus, et kui Eesti ettevõtjatel on välisriikides muresid, küsimusi ja arusaamatusi, siis Eesti riik peab oma diplomaatilise korpuse, saatkondade ja Välisministeeriumi kaudu kindlasti nõu ja jõuga abiks olema, aitama vajadusel välisriigis nii seadusandlusele [toetudes] kui ka ametkondadega [suheldes probleemide lahendamist] koordineerida. Selles mõttes saab nõustuda.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Me oleme per capita üks põhilisi, üks suurimaid Ukraina aitajaid. Aga paraku riiklikud huvid sageli prevaleerivad, ja ka siin prevaleerivad. Me oleme rääkinud, et tahame Ukrainat kiiremas korras Euroopa Liitu ja avada neile suurt Euroopa Liidu turgu ja nii edasi. Nüüd tuleb välja, et meie ettevõtjaid nagu eriti ei tervitata, ei taheta neid kasutada. Kas valitsus on [midagi teinud] või kas sina oled? Mis meelt sa oled? Kas Eesti peaks rohkem oma ettevõtjate eest seisma, mitte ainult esitlema ennast Ukraina eestkõnelejana? Kas me peaksime oma huve kuidagi tugevamalt esindama?

Aitäh! Ma usun, et [seda on] teinud tänane valitsus, aga ka eelmised. Loodetavasti ka tulevased valitsused seisavad Eesti inimeste ja Eesti ettevõtjate eest nii kodumaal kui ka välismaal. Mis puudutab, hea kolleeg, seda, kui me oleksime ühisel Euroopa Liidu siseturul, siis tegelikult selliseid täiendavaid siseriiklikke reegleid ei saaks panna. Euroopa Liidu siseturul peavad olema ettevõtted võrdselt koheldud. Ja tõesti see, kui tulevikus Ukraina liigub Euroopa Liidu siseturuga, Euroopa Liiduga tugevama integratsiooni suunas, siis see annab ka meie ettevõtjatele, kes Ukrainas tegutsevad, selge õiguskindluse. Kõik reeglid ja seadused peavad sellisel juhul ühtemoodi kehtima nii Ukraina ettevõtetele kui ka teiste riikide omadele. Nii et ma arvan, et see on samm õiges suunas, kui me anname rohkem õiguskindlust ja -selgust.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Kuues päevakorrapunkt on läbitud.