Допрос относительно будущего эстонского сельского хозяйства (№ 730)

Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Vladimir Arhipovi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Andrei Korobeiniku ja Vadim Belobrovtsevi 19. märtsil käesoleval aastal esitatud arupärimine Eesti põllumajanduse tuleviku kohta. Ja palun siia Riigikogu kõnetooli arupärimist tutvustama kolleeg Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Tõesti, täna sooviks rääkida Eesti põllumajanduse tulevikust ja kindlasti ka olevikust. Vastav arupärimine oli esitatud 19. märtsil. Teatavasti märtsis toimus meil ka valitsuse vahetus, kus tuli kõne alla, kas sellisel viisil põllumajandus- ja regionaalministeerium peaks säilima. Erinevatelt poliitikutelt tuli erinevaid sõnumeid. Näiteks Kristina Kallas avaldas arvamust, et põllumajandusteemade viimine majandusministeeriumi alla oleks Eesti 200 arvates mõistlik. Teiselt poolt aga maaelukomisjoni esimees ütles hoopis vastupidist. Tänaseks on selge, et muudatusi ei tehtud. Maaelukomisjon Riigikogus on alles, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium samuti. Seega mõned küsimused, mis on esitatud, on tegelikult läbi tegevuse vastused saanud. Aga mille üle kindlasti sooviks siin diskuteerida ja debateerida, on üleüldiselt põllumajanduse tulevik ja põllumeeste olukord. [Mis puutub] praegusesse olukorda, siis me teame, et juba 2025. aastal alustati läbirääkimisi uue perioodi rahastuse üle. Jutt on ühisest põllumajanduspoliitikast Euroopas. Kui me vaatame eelmisi eesmärke, siis neid oli kümme, kui niimoodi üldistada. Ma loen need eesmärgid ette, millest püüti ka Eestis lähtuda. Aga tegelikult me peaksime küsima, kas ikka lähtusime ja kas need seisukohad, mis kujundati Euroopa Liidus, olid sobilikud ka meie põllumeestele, oli sellest neile mingit kasu või mitte. Ja need eesmärgid olid: tagada põllumajandustootjatele õiglane sissetulek, suurendada konkurentsivõimet, parandada põllumajandustootjate positsiooni toidutarneahelas, kliimamuutustevastased meetmed, keskkonnakaitse, säilitada maastike elurikkust, toetada põlvkondade vahetust, elujõulised maapiirkonnad, kaitsta toidu kvaliteeti ja tervist, edendada teadmisi ja innovatsiooni. Soovikski teada, kus me nende eesmärkidega oleme. Ehk peaminister annab hinnangu, kas on toetatud põlvkondade vahetust, kas meil maapiirkonnad on muutunud elujõulisemaks või vastupidi, ja loomulikult, kas põllumajandustootjad on ikka saanud õiglast sissetulekut, kas see on tagatud. Aga suures plaanis on loomulikult palju põhimõttelisemaid küsimusi, mis puudutavad toetusi ja kogu põllumajanduse jätkusuutlikkust. Meie kolmas ja neljas küsimus on väga sisulised ja loodame, et tuleb ka sisuline diskussioon. Aitäh!

Suur tänu! Palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastamiseks peaminister Kristen Michali.

Hea Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Head küsijad! Nüüd on käsil arupärimine Eesti põllumajanduse tuleviku kohta. Siin on erinevad küsimused, loen küsimuse ette ja siis vastuse ka. "Kas valitsusel on kavatsus teha muudatusi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi struktuuris või tegevuses ning milliseid muutusi on kaalutud?" See on esimene küsimus. Vastus. Põhimõttelisi muudatusi ei ole kavas teha. Töökorralduslikud otsused on ministeeriumi juhtkonna pädevuses. Teine küsimus: "Milline on valitsuse seisukoht Riigikogu maaelukomisjoni rolli ja pädevuse võimalike muutuste osas?" Vastus. Valitsus kui täitevvõim ei sekku seadusandja ehk Riigikogu enesekorralduslikesse otsustesse. Kolmas küsimus: "Kuidas plaanib valitsus tagada põllumajandustootjatele stabiilsuse ja kindluse praeguses ebamäärases olukorras, et vältida võimalikke kahjusid Eesti toidutootmisele ja põllumeestele?" Vastus. Valitsuse jaoks on oluline tagada põllumajandustootjatele ja ka toiduainetööstusele majanduslik elujõulisus. Majanduskasvuga on võimalik tagada sektori elujõulisus. Majanduskasvu toetavad maksukoormust alandavad otsused on: kaotame ettevõtete kasumimaksu 2%, et toidutootjad ja -töötlejad saaksid enam investeerida tootearendusse, kaotame füüsilise isiku tulumaksu alates esimesest eurost ning kehtestame 700 euro suuruse tulumaksuvaba määra kõigile, et vähendada toidutootjate ja -töötlejate survet palka tõsta. Lisaks on valitsus kinnitanud Eesti raamseisukohad järgmise perioodi ühise põllumajanduspoliitika kohta. Eesti soovib, et uuel perioodil, esiteks, tagatakse põllumajandustootjatele õiglane sissetulek, teiseks, suureneb nende konkurentsivõime ja kolmandaks, suureneb maapiirkondade elujõulisus tänu teadmiste edendamisele, innovatsioonile ja digiüleminekule. Neljas küsimus: "Kuidas nähakse koostööd põllumajandussektori esindajatega uue Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel ja milliseid meetmeid kavatsetakse rakendada, et toetada sektori jätkusuutlikkust ja arengut? Kes on nende läbirääkimiste raames Eesti riigi eestkõneleja täna ja tulevikus?" Vastus. Valitsus kinnitas raamseisukohad järgmise Euroopa Liidu pikaajalise eelarveperioodi kohta tervikuna 9. mail 2024. aastal, konkreetsemad seisukohad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta aga jaanuaris 2025. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium informeeris, et kinnitatud seisukohad on edastatud Riigikogu juhatusele. Eesti raamseisukohti on tutvustatud põllumajandussektori esindusorganisatsioonidele, Riigikogu maaelukomisjonile ja Euroopa Liidu asjade komisjonile. Ministeerium kinnitas, et esialgsete läbirääkimiste seisukohtade kujundamisse kaasati maaeluministeeriumi partnerorganisatsioonid. 2024. aasta teises pooles toimus esialgsete seisukohtade tutvustus ja arutelu. Põllumajanduspoliitika tuleviku läbirääkimistel on Eesti riigi eestkõneleja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja regionaal- ja põllumajandusminister Terras. Euroopa Liidu eelarveläbirääkimised on rahandusministri vastutusalas ning lõplik kokkulepe Euroopa Liidu pikaajaliste eelarvete osas saavutatakse ülemkogul riigipeade ühehäälse otsusega. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Selle kohta oligi küsimus, kas praeguseks on mingisugused seisukohad kujundatud. Nii nagu me teame, juba kevade lõpus ehk siis suve hakul hakatakse Euroopas pidama läbirääkimisi, mis puudutavad ühist põllumajanduspoliitikat uueks perioodiks. Kujundatakse uueks perioodiks nii ühine põllumajanduspoliitika kui ka selle rahastus. Kui te vastasite kolmandale küsimusele, siis te mainisite ära kolm asja, mis on prioriteediks: tagada põllumajandustootjate õiglane sissetulek, edendada teadmisi ja innovatsiooni ning suurendada konkurentsivõimet. Aga mis nende loosungite taga on? Kas oskate lahti seletada, mis need kolm eesmärki täpselt tähendavad?

Aitäh! Need tähendavad erinevaid tegevusi. Ma võin need seisukohad ju veidi täpsemalt ette lugeda, kui te tahate, mitte muidugi kogu seda juttu. 2028. aastal, kui uus eelarveperiood algab, on üks Eesti prioriteet jätkata põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamist. 2027. aastaks jõuavad Balti riikide toetused hektari kohta 80%-ni Euroopa Liidu keskmisest tasemest. Ja läbirääkimistel seisame selle eest, et toetuste võrdsustamine jätkuks, eesmärk on jõuda Euroopa Liidu keskmiseni. On ilmselt arusaadav, et see tõstaks Eesti põllumehe konkurentsivõimet. Ja konkurentsiolukorda parandavad ka maaelu arengu toetused. Need on aastatel 2021–2027 kokku 702 miljonit eurot. Need toetused on suhteliselt suuremad nendel riikidel, kelle otsetoetused on olnud madalamad. [Mis puutub] seisukohtadesse, mille kohta hea küsija küsis, siis valitsus on ettevaatavalt need seisukohad võtnud ja Riigikogu heaks kiitnud. Need on siin olemas.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud peaminister! Konkreetne küsimus eeldab konkreetset vastust. Millised sammud, konkreetsed sammud on valitsuse poolt tehtud, et vähendada Eesti põllumajanduse sõltuvust impordist, eriti niisugustes kriitilistes sektorites nagu näiteks linnulihatootmine, kus impordist sõltumine võib ohustada niinimetatud toidujulgeolekut?

Aitäh! Nojah, kui me räägime rahalise poole pealt, siis needsamad sammud, mida ma kirjeldasin, aitavad Eesti toidutootmisel ja põllumajandussektoril olla konkurentsivõimeline. Ja mida konkurentsivõimelisem meie majandus on ükskõik mis sektoris, seda paremini me saame ju hakkama. Selleks on koostatud lisaks sellele rahalisele poolele, mida ma uuesti ei hakka ette lugema, näiteks ka arengukavasid, mis valdkonda puudutavad, mis seovad need valdkonnad kokku ja kirjeldavad, kuidas konkurentsivõimet kasvatatakse. Need on jagatud erinevate valdkondade ja sekkumiste vahel. Ma kogu seda programmi ja tegevust ei hakka teile ette lugema, aga võin selle teile pärast saata, kui tahate.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Te olete mitu korda öelnud, et üheks selle valitsuse olulisemaks suunaks on bürokraatia vähendamine ja konkurentsivõime parandamine. Te rääkisite toetustest, aga kõik need erinevad keskkonnanõuded, mis Euroopa Liidu rohepoliitika raames on kehtestatud, tegelikult koormavad päris mitmeid väiketalunikke ebaproportsionaalselt. Kas te selle üle olete ka valmis läbi rääkima, midagi ette võtma, et tagada väiketalunike konkurentsivõime?

Aitäh! Kui küsimus oli kas-küsimus, siis jah, muidugi. Ka minu vaated on üldiselt sellised, et olen pigem lihtsuse poolt ja majanduse konkurentsivõime poolt. Seal pole küsimust. Ma ei tea, kas me sellest oleme juba avalikult teada andnud, aga meil on käimas erinevate ministeeriumide õigusaktide revisjon ja valdkondlike õigusaktide lihtsustamine. Seda ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis, kellel, kui mälu mind ei peta, on õigusakte vist isegi enim. See töö käib. Lisaks on meil peaministri majanduskasvu ja efektiivsuse nõukojas ka põllumajandusvaldkonna ettevõtjad ja investorid, kes teevad ettepanekuid ka põllumajanduses kehtivate reeglite lihtsustamiseks. Nii et sektorist on tulnud ettepanekuid ja ka Euroopa Liidust on tulnud igasuguseid ettepanekuid. Kui te küsisite kas-küsimuse, siis vastus on loomulikult jah. Minul on olemas valmisolek ja ma arvan, et ka valitsusel on olemas valmisolek. Mida lihtsamaks, praktilisemaks elu saab, seda parem.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Noortest. Noorte huvi põllumajandussektori vastu on vähenenud. Eks ta ole nii Eestis ja ka teistes Euroopa riikides ja siin on põhjuseks nii töö raskus kui ka see, et noored arvavad, et seal eriti kõrget palka ei saa. Ja paljud peavad põllumajandust selliseks vanamoodsaks kolhoosnikutööks, loomulikult innovatiivsust ja perspektiivi nad selles valdkonnas ei näe. Milliseid meetmeid on rakendatud või plaanitakse rakendada, et aktiviseerida noorte tulekut põllumajandussektorisse?

Aitäh! Hea küsimus! Meil on isegi uues koalitsioonileppes kirjas, et me toetame põlvkondade koostööd põllumajandussektoris ja otsime võimalusi, et noored põllumajandustootjad saaksid ligipääsu, tuleksid põllumajandusse. Üks meede selleks on näiteks riigimaadele juurdepääsu tagamine. Ja kui ära märkida, mis noorte tulekule ja uute ettevõtjate tulekule kaasa aitab, siis kindlasti teadus- ja arendustöö, mis aitab ka põllumajandusel olla rohkem konkurentsivõimeline. Aga neid meetmeid on kindlasti veel.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Millised on valitsuse suunad, et vähendada kontrolle või luua ühtne kontrolli andmekogu? Ma ise olen tootjana kokku puutunud PRIA, Põllumajandus- ja Toiduameti ja Keskkonnaameti sageli kattuva kontrollikavaga. Tullakse eri aegadel kontrollima ühesuguseid asju. Kas valitsuse mõte on liikunud selles suunas, et ühtlustada neid andmekogusid, et vähendada bürokraatiat ja vähendada ka tootjate aja raiskamist?

Jah, ma arvan, et me oleme teiega väga ühel nõul. Peab olema pigem selline riskipõhine kontrollimine ja targalt, mõistlikult kasutatud andmed võiksid olla selle alus mis tahes majandusvaldkonnas, on see põllumajandus või mis tahes muu valdkond. Kui te lähete valitsus.ee leheküljele, siis tänahommikuse seisuga oli seal kirjas 108 – see on juba päris suur number – kaotatud bürokraatlikku nõuet ja meedet. Oleme seda kas valitsuses ise teinud või koostöös ettevõtjatega. Näiteks oleme kaotanud nähtavalt erinevaid alkoholiregistreid. Kaotame alkoholiregistri, mis puudutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valdkonda ja [mille täitmine] on bürokraatlik nõue ettevõtjatele. Astume erinevaid samme, mis puudutavad just nimelt kontrollide ja muude selliste nõuete vähendamist. Neid kurioosumeid on praktiliselt igas valdkonnas. Selleski valdkonnas, põllumajanduses, on meil kirjas printsiibid, mida me ka järgime ja millest me lähtume. Koos ettevõtjatega ühtlustatakse erinevaid asutuste järelevalve plaane. Ühendame need järelevalve infosüsteemid ja rakendame riskipõhist kontrollisüsteemi, mida ma ka enne mainisin. Lausalise või sellise topeltkontrolli asemel on siis võimalik riskipõhiselt kontrolle läbi viia. Nii et mida lihtsam, mida digitaalsem, seda parem asjaajamine on, olenemata sektorist. Aga me ootame ettepanekuid ja meil on endal ka plaanid olemas.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Te rääkisite siin Eesti põllumajanduse konkurentsivõimest, aga kuidas selle Eesti põllumajanduse konkurentsivõimega on, kui Euroopa rohepoliitika on viinud sektori katastroofi äärele, ja mitte ainult meil, vaid terves Euroopas? Teistel on ka raske ja paha, aga suurtel riikidel ja nende põllumajandussektoril on suurem puhver, sest juba rohepöörde-eelne toetuste süsteem on olnud selline, et Euroopa teiste riikide põllumehed on aastaid saanud suuremaid toetusi kui meie omad. Euroopa Liitu astudes Eesti pool ei rääkinud midagi läbi, peaasi oli Euroopa Liitu saada. Meil ei ole midagi vaja, me peame saama Euroopa Liitu! Tulemus on, et meie põllumehed on ka rohepoliitika direktiivide tõttu rohkem käpuli. Ka seal ei rääkinud Eesti pool milleski läbi, vaid kirjutas kõigele alla ja nüüd on Eesti võtnud Kaja Kallase valitsuse ajal veel suuremad kliimaeesmärgid. Mis lootus Eesti põllumehel üldse on?

Aitäh! Te olete kuidagi väga nukker täna, vähemalt küsimused on sellised. Ma veidi siiski parandan, kui lubate. Me ilmselt ei jõua ühele nõule, ma täitsa mõistan seda, aga vaadake, mitte rohepööre ei ole probleem põllumajanduses, vaid kliimamuutused. Kui klimaatilised olud muutuvad, siis see mõjub nii inimestele, metsandusele, põllumajandusele – kõigele. Te võitlete vale asjaga, aga ma saan aru, et see on poliitiline retoorika. Pigem tuleb aidata kohaneda ja tuleb aidata edasi minna. Ja kui te viitasite nendelesamadele otsetoetustele, siis sellele ma tegelikult juba enne vastasin, et meie eesmärk on saavutada see, et otsetoetused vähemasti oleksid Euroopa Liidu keskmisel tasemel. See on eesmärk. Ja lootust on alati.

Ja Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Kui ma nüüd Riigikogusse tagasi tulin, siis küsiti, kuhu ma tahan minna. Ma ütlesin, et ma tahan maaelukomisjoni minna. Seepeale öeldi, et see ei ole üldse populaarne koht. Mina küll niimoodi ei arva. Aga ma tahan küsida, lugupeetud peaminister: kas see ei ole kõige populaarsem komisjon ka valitsuse silmis?

See küll on veider küsimus. Valitsusele on ühtviisi armsad kõik valdkonnad ja kõik komisjonid, nagu ka peaaegu kõik Riigikogu liikmed.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus on ajendatud ühest teie eelmisest vastusest, et põllumehe peamine vaenlane on kliimamuutused. Mida te silmas pidasite? Kas aastaaegade vaheldumist, et on kevad, suvi, sügis, talv? Eks me mäletame, et vanasti olid ka põllumehe peamised vaenlased ikka kevad, suvi, sügis ja talv ja vahelduvad aastaajad, ikaldumine ja liigniiskus, millega saab põhjendada puuduvat või väga ebaõnnestunud põllumajanduspoliitikat. Mida te silmas pidasite?

Aitäh! Jah, muidugi mitte seda, millele te viitasite, et [süüdi] on neli aastaaega ja rahvusvaheline imperialism. Ehkki jah, teie kolleegid võib-olla aeg-ajalt seda silmas peavad. Mina viitasin eeskätt ebasoodsatele ilmastikutingimustele, mis on tekitanud ka põllumajandusele suurt majanduslikku kahju. Me oleme ise seda erakorraliste toetustega [püüdnud] kompenseerida. Selle alla käivad põuad, öökülmad, kuumalained ja nii edasi. See ei ole midagi ebatavalist. Ja ka keskmise temperatuuri tõus mõjutab nii metsandust kui põllumajandust.

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi arupärijate esindaja Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Hea peaminister! Ja head inimesed, kes meid jälgivad interneti vahendusel! Kui ma enne teie ees olin ja lugesin ette arupärimise küsimused, siis lugesin ette ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid. Nendest kümnest põhieesmärgist oli minu arust üks hästi oluline eesmärk elujõulised maapiirkonnad. Paraku elujõulisi maapiirkondi meil väga palju ei ole. Seda näitavad ka erinevad [andmed] nii sissetulekute kui ka majanduse kohta. Tegelikult üle poole SKT-st tuleb Tallinnast. Kui vaadata teisi maakondi ja piirkondi, siis päris nukker [seis] on. See näitabki, kui halvas olukorras on meie põllumajandus ja põllumajanduspoliitika ja regionaalpoliitika. Sellest lähtuvalt me ei räägigi enam arengust, vaid ellujäämisest põllumajanduses. Sektor on järjest enam survestatud nii väljastpoolt Euroopa Liidu regulatsioonide tõttu kui ka oma riigi poliitikast tulenevalt maksukoormuse ja lahenduseta jäetud probleemide tõttu. Peaminister ütles, et üks konkurentsivedur on kindlasti see, et nad kaotavad ära ettevõtte [kasumi]maksu. No andke andeks! Te ju ise kehtestasite selle 2%-lise ettevõtte [kasumi]maksu ja nüüd te siis likvideerite seda viga. Noh, kuidas võtta – kas see on tõesti mootor, mis viib põllumajandust edasi? Pigem mitte. Ja kui me räägime rahastusest, siis Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika järgmise rahastusperioodi üle peetavad läbirääkimised määravad, kas Eesti põllumeestel on tulevikku või mitte. Me ei tohi minna laua taha lihtsalt formaalselt osalema, me peame esitama selgelt põhjendatud ja konkreetseid vajadusi arvestavaid ettepanekuid. Loomulikult, kui tuua näiteid, siis me räägime toetuste õiglasemast jaotusest ja tulu säilitamisest kriiside ajal. Ja seda me oleme näinud, kuidas tegelikult geopoliitilised šokid põhjustavad kahjusid, ja põllumehed on need kahjud ka sisse nõudnud. Teiseks, kodumaised probleemid, millele valitsus on pigem hoogu andnud. See on käibemaks, tulumaks, automaks, aktsiisid – kõik on tõusnud või tõusmas. Ja pealekauba me see nädal hakkame arutama, kuidas [justkui] ajutiselt kõrgem käibemaks teha pidevaks. Kas see tõstab kuidagi konkurentsivõimet? Julgen arvata, et kindlasti mitte. Ja ma arvan, et minu seisukohta toetavad ka põllumehed. Põllumeestele soovitatakse, et investeerige energiat säästvatesse lahendustesse, salvestusse, paigaldage päikesepaneele ja nii edasi, aga teiselt poolt ei suudeta liitumisi tagada. Siin ei ole küsimus isegi hinnas, hinnad on niikuinii väga kõvasti üles läinud, aga ei ole lihtsalt võimekust. Siis põllumajandusmaade vähenemine. Igal aastal kaob kuni 1000 hektarit haritavat maad hoonestuse ja taristu arenduse alla. Need on probleemid, millega põllumehed iga päev tegelevad. Ja loomulikult seesama küsimus, mille tõstatas minu hea kolleeg Vadim Belobrovtsev: toidujulgeolek. Näiteks linnuliha tootmine sõltub täielikult haudemunade impordist. Kriisiolukorras lõppeks varu vähem kui kahe kuuga. Need on need probleemid. Kolmandaks: bürokraatia, Euroopa Liidu bürokraatia. Põldude kohustuslik metsastamine – see on paljudele tootjatele vastuvõetamatu. Aga me oleme selle Euroopast üle võtnud: põllumaale istutame metsa. Taimekaitse, väetamise piirangud. Siin on toodud näide meie maasikakasvatajast. Selgelt öeldi välja, et … Kas ma tohin paluda kolm minutit juurde?

Kolm minutit lisaaega, palun!

Tegelikult üks meie suurimaid maasikakasvatajaid ütles, et ta ei ole konkurentsivõimeline. Ta ei suuda odavalt maasikat toota, sellepärast et Läti, Leedu ja Poola maasikas on soodsam, sest nad saavad kasutada rohkemaid taimekaitsevahendeid. Eestis on võimalik ainult ühte toodet kasutada ja see on loomulikult probleem. Ja veel kord käiks üle maksupoliitika. Kui me räägime maksudest, mis otseselt mõjutavad meie konkurentsivõimet ja ekspordipotentsiaali, siis ma viitan tulumaksu tõusule 20%-lt 22%-le, 22%-lt 24%-le. Käibemaksu tõus samamoodi, samad astmed, pluss aktsiisitõusud elektril ja gaasil. Kõik need on tegelikult põllumajanduses vajalikud [sisendid]. Ma ei räägigi automaksust ja registreerimistasust. Need on sisendid, mis teevad meie toidu lihtsalt kallimaks. Ja kui nüüd see asi nagu kokku võtta, siis ma arvan, et meil on võimalus, kui me seda soovime, suunata järgmiseks ühise põllumajanduspoliitika perioodiks sektor tulevikku tugevamana ja vastupidavamana. Aga seda vaid juhul, kui seisame Brüsselis järjekindlalt oma rahvuslike huvide eest ja peame siin selget sisulist arutelu selle üle, milline reform on Eestis vaja läbi teha. Ja lõpetame valitsuse tasemel maksude ja muude regulatiivsete koormiste pealesurumise sektorile, mis on niigi surve all. Me ei saa rääkida rohepöördest või isemajandamisest, kui me samal ajal suretame välja need, kes meid reaalselt toidavad. Nii et siin on mõtteainet küll. Ma tulen tagasi selle esialgse mõtte juurde, et just elujõulised maapiirkonnad veavad Eestit edasi. See peab omandama suurema osatähtsuse. Ja seda kõike on võimalik teha, kui me suuname õiged mõtted õigesse kohta ja seisame enda eest ja meie inimeste eest ka Brüsselis. Aitäh!

Suur tänu! Ja järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Helir-Valdor Seederi. Palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh! Head kolleegid! Ma tahaksin lühidalt kommenteerida kahte küsimust, mis arupärijad on esitanud. Esimene puudutas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nime ja struktuuri. Tegelikult on see laiem küsimus. See on tõsine probleem, et iga valitsus, kes Eestis ametisse astub, muudab erinevaid struktuure. Väga pikaajalist ja selget sihti sellel ei ole, lihtsalt nimetatakse ministeeriumeid-ameteid ümber ja tõstetakse erinevaid valitsemisalasid ringi. Tegelikult enamus neist tegutsevad selles ühes suures ministeeriumide kolhoosihoones ja ega sellest nimemuutusest ei muutu muud, kui juhtimises tekib ebastabiilsust, ebakindlust rohkem ja see on ka kulukas. Aga ametnikud töötavad ikka selles majas, kes viiendal korrusel, kes seitsmendal korrusel, kes üheksandal korrusel, aga valdkonna juhtimise ühtset tunnetamist ja vastutust, ma julgen öelda, sel moel ei teki. See on väga kahetsusväärne. Ma mäletan veel, kui me Riigikogus arutasime siin valitsuse seaduse muudatusi, siis eelmisel korral oli üks ettepanek lausa selline, et Riigikogu ei peakski valitsuse seaduses üldse ministeeriume ka määrama. Et see on täitevvõimu sisene asi, millised ministeeriumid meil on, kuidas neid nimetatakse ja millised on nende vastutusalad. Et sellega saab täitevvõim ise hakkama, ega parlament ei peagi sekkuma sellesse protsessi. Juhin tähelepanu: parlamentaarses riigis! Nii et minu lühikommentaar: mul on väga hea meel, et vähemalt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil on õige nimi. Kui nüüd see valitsemisala saaks ka korrastatud. Pean siin silmas Maa-ametit ja paljusid muid asju, ka seda, et Euroopa Liidu maaelu toetused ja kõik siseriiklikud toetused, mis on mõeldud maaelu [edendamiseks] ja regionaalpoliitika elluviimiseks, oleksid koordineeritult ühe ministeeriumi all, kui see vähegi võimalik ja ratsionaalne on. See, et kord on maaeluministeerium, siis on mingisugune muu ministeerium, näiteks põllumajandusministeerium või regionaalministeerium – ega nimemuutusest väga palju ju ei muutu tegelikus elus. Nüüd, kolmas küsimus, mis oli väga sisuline ja puudutas põllumajanduspoliitikat. Sellele küsimusele kahjuks peaminister ei vastanud. Täielikult puudus spetsiifiline teemakäsitlus, oli lühikene loosunglik raamseisukohtade tõdemine ja propagandistlik viide maksupoliitikale, seejuures iseenda poolt varem kehtestatud maksude ärajätmine. Ja see oli kõik, millega siis tulevikus püütakse tagada jätkusuutlik põllumajanduspoliitika ja stabiilsus põllumajandustootjatele. No seda on ilmselgelt vähe. Mis on jätkuvalt meie probleemid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika puhul? Ebavõrdsus, mis on tekkinud loomulikult juba ühinemise eel ja ühinemisel Euroopa Liiduga ja mida me ei ole suutnud järgmise enam kui 20 aasta jooksul likvideerida. No ma julgeksin öelda, et olulises osas ei ole suutnud muuta. Tegelikult see kahetsusväärselt nii on. Sellel on omad objektiivsed põhjused. Toon mõned näited, et oleks võimalik aru saada. Kui soomlased ühinesid Euroopa Liiduga, siis nende omamaised toetused enne Euroopa Liiduga liitumist olid oluliselt kõrgemad, kui olid toetused Euroopa Liidus. Ja nemad pidasid läbirääkimisi, milliseid toetusi nad peavad millise aja jooksul vähendama. Eesti, teised Balti riigid ja enamus Ida-Euroopa riike – meie toetused olid peaaegu olematud võrreldes Euroopa Liidu toetustega enne liitumist. Ja meie pidasime läbirääkimisi, kuidas me võiksime hakata saama suuremaid toetusi, kuidas toetusi võrdsustada, milliste sammudega me hakkame minema. Ja ausalt öeldes see protsess käib siiamaani ja mingisugust erilist võrdsust ei ole. See ei ole etteheide praegusele valitsusele ja peaministrile. Aga see on tõdemus, mis on 20 aasta jooksul toimunud. Me oleme teosammul selles protsessis edasi liikunud, aga põllumehed on sellel niinimetatud ühisel turul toimetanud ju aastakümneid. Ja seda on kompenseeritud, ütleme nii, teatud mastaabiefektiga. See tähendab, et me oleme pidanud olema efektiivsemad, me koondame, kontsentreerime oma tootmist väikses riigis. Maakasutuse kontsentreerumine on meil tegelikult tõsine probleem. Ma ei jõua seda siin selle lühikese sõnavõtu ajal lahata. Aga see on üks tõsiseid probleeme, mille tõttu me oleme pidanud kompenseerima keskkonnanõudeid maaelu üldise arendamise arvel, et [leevendada] ebavõrdseid tingimusi, et püsida Euroopa Liidus konkurentsis. Ma muidugi lootsin – ja loodan endiselt, kuna peaministril on lõppsõna võimalus –, et puudutatakse eraldi üht strateegilise tähtsusega [teemat], mis on, julgen öelda, põllumajandussektoris kõige olulisem, aga mida siin saalis väga vähe puudutatakse ja millest valitsused on hiilivalt mööda läinud. Selleteemalist eelnõu on siin vist üle-eelmises koosseisus korra menetletud, aga koosseisu volituste lõppemise tõttu langes ta välja. Jutt on viljaka põllumajandusmaa kaitsest. Eestis puudub igasugune viljaka põllumajandusmaa kaitse, aga viljakas põllumajandusmaa on taastumatu loodusressurss, mis halastamatult kahaneb ühelt poolt valitsuskoalitsioonile meeldiva [teema], niinimetatud kliimamuudatuse tulemusena – Eestis võib-olla vähem, laias Euroopas rohkem –, aga eriti [on selle taga] ohjeldamatu ja läbimõtlematu sellise maa kasutamine igasuguste rajatiste, hoonete all ja mõtlematute planeeringute jaoks. Me loome tegelikult piirkondi, kus me ei tee korralikke planeeringuid, läbi mõeldud arendusi, ei ole seal korralikku maaparandust. Ma ei räägi praegu soode taasloomisest ja nii edasi. Aga see, et viljakat põllumajandusmaad on vahepeal isegi Euroopa toetustega metsastatud, on täielik rumalus. Paljudes riikides on olemas viljaka põllumajandusmaa kaitse seadus. Seda ei saa hoonestada mõnel pool üldse mitte, ei olegi võimalik viljakat põllumajandusmaad hoonestada. Paljudel puhkudel on mõistlikum võtta maha väheviljakal maal kasvav mets ja see ala hoonestada, mitte hoonestada maid, mis on väga viljakad. Aga meil see puudub. Me oleme koosseisude kaupa rääkinud, erinevates koosseisudes, aga me ei ole selleni jõudnud. Mul süda valutab selle pärast. See on strateegiline ressurss ja seda ei ole võimalik taas tagasi pöörata põllumaaks. Sõbrad, seda ei ole võimalik mitte kunagi, ei 100 ega ka 500 aasta jooksul tagasi pöörata viljakaks põllumajandusmaaks! Nii et ma väga loodan, et see mahub ka põllumajanduspoliitika mappi praegusel valitsusel, kui koalitsiooniläbirääkimised käivad. Otsetoetused, maaelu toetused, järjest rohkem karmimaks muutuvad keskkonnatingimused ja ühine põllumajanduspoliitika on järjest rohkem muutunud ühiseks keskkonnapoliitikaks, kus põllumajandustootjate konkurents on täiesti teisejärguline [teema]. Konkurentsivõime on täiesti teisejärguline! Nii et ma väga loodan, et kui valitsus praegu peab koalitsiooniläbirääkimisi ja mõtleb järgmisele Euroopa Liidu finantsperioodile, siis ta tegeleb nende tõsiste küsimustega. Ja kui peaminister tuleb siia parlamendi ette, siis tal on ka mingisugune sõnum nii saadikutele kui ka põllumeestele. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Härra peaminister, soovite? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised ja lõpetame meie teise päevakorrapunkti käsitlemise.