Arupärimine Kagu-Eesti piiriala julgeoleku kohta (nr 729)

Asume nüüd tänase päevakorra juurde. Meie esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Rain Epleri, Evelin Poolametsa, Rene Koka, Arvo Alleri, Helle-Moonika Helme ja Anti Poolametsa 19. märtsil käesoleval aastal esitatud arupärimine Kagu-Eesti piiriala julgeoleku kohta. Arupärimist tutvustama palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Rain Epleri. Palun!

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Head kolleegid! Hea peaminister! Juba 2023. aastal ilmus Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse uuringuaruanne, mis puudutas Kagu-Eestit ja sellega seonduvaid riigielu kitsaskohti. Muu hulgas see uuringuaruanne toob välja järgmisi aspekte. Eriti just piirivööndit iseloomustab suur väljaränne, töökohti on vähe, elamistingimuste kvaliteet jätab soovida, seda ka seoses puuduliku infrastruktuuriga. Seal on tegemist sellise demograafilise olukorraga, kus tööealiste elanike osakaal on madal, aga teisipidi jäävad ka sealsed sissetulekud Eesti keskmisele 27% alla. Ja sellega seoses me esitasime peaministrile terve rea küsimusi selle kohta, kas nüüd, kui see uuringuaruanne on juba kaks aastat väljas olnud – ja selles tuuakse üsna selgelt esile neid kitsaskohti, millega peaks tegelema –, on valitsus selles osas midagi ette võtnud. Tasub ära märkida ka seda, et lisaks sellele, et tegu on väga kauni ja olulise Eesti piirkonnaga, on Kagu-Eesti kindlasti oluline ka meie julgeoleku vaates. See olulisus väljendub ka selles, et kui maa on tühi või tühjenemas, siis kindlasti tekivad uued väljakutsed, kuidas meie piiriala turvalisena hoida. Nii et, ütleme, poliitilise juhtimise kvaliteedi üle ja juhtimise kohatise puudumise üle erinevates valdkondades oleme me siin ennegi arutelusid pidanud. Suure huviga kuulame, kas selles osas, mis puudutab meile kõigile armsat Kagu-Eestit, on peaminister haaranud härjal sarvist ja andnud valitsuse liikmetele korraldusi tegutseda. Nii et olge hea, härra peaminister! Kuulame huviga teie vastuseid.

Suur tänu! Ja arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kristen Michali.

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Ma siis mainin küsimused ka ära, siis on lihtsam jälgida seda arupärimisele vastamist. Kõigepealt esimene küsimus: "Milliseid meetmeid on valitsus plaaninud või juba rakendanud Kagu-Eesti piirivööndi julgeoleku tugevdamiseks, arvestades, et uuring rõhutab looduslike tõkete ja inimasustuse puudumise tõttu teatud piirilõikude suuremat haavatavust?" Vastus. Kõige olulisem meede on, et riigieelarve ja välisfondide rahastuse toel saab piiritaristu valmis 2026. aastal. Kuna valitsus 2019. aastal – see oli siis tollal EKREIKE valitsus – vähendas piiriehituse rahastust, siis idapiiril luuakse droonide tuvastamise võimekus aasta võrra hiljem ehk 2027. aastaks. Teine küsimus: "Kas valitsus on kaalunud spetsiaalseid meetmeid piirivööndi rahvastiku püsimise ja kasvu soodustamiseks, näiteks elamufondi arendamise, maksusoodustuste või sihtotstarbeliste investeeringute kaudu? Kui jah, siis palun täpsustage!" Vastus. Koalitsioonilepingu koostamisel oleme võtnud eesmärgiks parandada tingimusi, et noored ja spetsialistid asuksid elama maapiirkonda ja piirkondlikesse keskustesse. Selleks töötame välja ettepanekud eluaseme kaaslaenu paremaks rakendamiseks ning kodupoliitika ja eluasemepoliitika programmi. Kolmas: "Uuring soovitab riiklikku tuge piirivalvurite, kaitseliitlaste ja päästjate elamistingimuste parandamiseks ning nn piirivalvetalude loomist. Millal ja milliseid samme plaanib valitsus astuda nende soovituste elluviimiseks?" Vastus. Arupärimises viidatud Tartu Ülikooli uuring tugines piiriarendustes 2018. aasta strateegilistele plaanidele. Tänaseks on piiri valvamise vajadused oluliselt muutunud ning valitsuse eesmärk on kasutada piiri valvamisel kõige moodsamaid tehnilisi lahendusi. Valitsus on töötanud selle nimel, et tugevdada piirivalvet tänapäevaste ja moodsate meetoditega. On loodud tsentraalsed kaugseireüksused, mis võimaldavad piirivalvelisi ülesandeid täita suurte vahemaade tagant. Taktikalise tasandi võimekus ohtude tuvastamiseks ja neile adekvaatseks reageerimiseks on tänu uuendatud tehnikale ja relvastusele oluliselt paranenud. Valitsusel ei ole kavas suurendada mehitatud piiripunktide arvu piiril, küll aga saab kogu piir moodsa tehnilise valve. Sõjalise riigikaitse tagamiseks on valitsus tugevdanud Kaitseväe rahastust ning kokku leppinud eesmärgis investeerida kaitsesse vähemalt 5% SKP-st järgmise nelja aasta jooksul. Neljas küsimus: "Kuidas plaanib valitsus tagada piirialade elanikele paremad sideteenused ja internetiühenduse, arvestades, et praegune olukord kahjustab nii igapäevaelu kvaliteeti kui ka turvalisust?" Vastus. Juurdepääsuvõrkude rajamist maapiirkondades on riiklikult toetatud alates 2018. aastast kokku nelja erineva toetusmeetmega kogusummas 51,1 miljonit eurot. Liitumisvõimaluse on saanud üle 47 000 aadressi ja tööd on pooleli umbes 10 000 aadressil. Kokku saab liitumise seega circa 57 000 aadressi. Ettevalmistamisel on 45 miljoni euro suurune viies toetusmeede, mida rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, ja sellega on kavas välja tulla 2025. aasta jooksul. Selle meetmega on kavas luua liitumisvõimalus vähemalt 10 000 aadressile, sealhulgas maapiirkondades. Viies: "Kas valitsus on kaalunud strateegiliste investeeringute tegemist piiriala julgeoleku parandamiseks, näiteks mehitatud piiripunktide suurendamist, tehnilise seirevõimekuse arendamist või kohalike kogukondade senisest suuremat kaasamist julgeolekumeetmetesse?" Vastus. Valitsusel ei ole kavas suurendada mehitatud piiripunktide arvu piiril, küll aga saab kogu idapiir moodsa tehnilise valve. Alates 2022. aastast on piiriületuste arv oluliselt vähenenud. Seetõttu ei ole kavas suurendada mehitatud piiripunktide arvu. Kriisiolukordade lahendamiseks piiri peal on peale 2022. aastat muudetud oluliselt paremaks Politsei‑ ja Piirivalveameti, Kaitseliidu ja Kaitseväe omavahelist koostööd. Näitena võib esile tuua Politsei‑ ja Piirivalveameti, Kaitseliidu ja Kaitseväe 1. jalaväebrigaadi õppuse Kilp 2025, mis toimus 28. aprillist 2. maini. Selle käigus mängiti stsenaariumijärgsed tegevused läbi Ida prefektuuri vastutusalas, täpsemalt Narva maantee piiripunktis ja piiril. Sõjaväestatud piirivalve taastamise järele puudub vajadus, kuna Politsei‑ ja Piirivalveamet, Kaitseliit ja Kaitsevägi on välja töötanud piiri kaitsmise lahenduse ja on ka läbi harjutatud, kuidas vastavalt sündmuste eskaleerumisele rakenduvad proportsionaalsed meetmed. Aitäh!

Suur tänu! Ja teile on ka küsimusi. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra peaminister! Suur osa küsimustest ja sellest tõstatusest arupärimises oli suunatud sellele, kas riigil on plaanis midagi teha, et soodustada seda, et meil jätkuvalt oleks kagunurgas inimesi, kes seal elada ja töötada saavad. Läbi selle oleks ka meie julgeolek tugevdatud. Te oma vastuses rääkisite sellest, mida te koalitsioonilepingus, ma ei saagi aru, kas olete kokku leppinud või kokku leppimas. Teil ju läbirääkimised jätkuvalt käivad. Aga vastates kolmandale küsimusele minu arvates te ütlesite üsna otse, et on plaanis moodsad ja tänapäevased lahendused. See vastabki küsimusele: see, et seal oleks inimesi, kes elaksid oma taludes ja iga päev piirkonnal pilku peal hoiaks, valitsuse prioriteet ei ole. Kas ma sain sellest õigesti aru? Ja teine küsimus. 57 000 liitumist?! Sideteenuste küsimusele vastates [ütlesite seda]. Kindlasti piirialadel nii palju inimesi ei ole, kellele need 57 [000 liitumist vajalikud oleks]. Kas te mainisite lihtsalt ühte üldist Eesti numbrit meile, et mingigi vastus oleks?

Aitäh! Vastasin küsimustele küsimuste esitamise järjekorras, lugesin ka küsimused ette, millisele küsimusele milline vastus. Nüüd kordan üle. Teisele küsimusele vastates [pidasin silmas], et 57 000 aadressi puudutab kogu Eestit. Ja ettevalmistamisel on ka täiendav 45 miljoni euro suurune viies toetusmeede. See tuleb välja 2025. aasta jooksul ja sellega luuakse liitumise võimalus veel vähemalt 10 000 aadressile, sealhulgas maapiirkondades. Nüüd, te küsisite ka piiri kohta. Ja ma ütlesin, et täiendavaid mehitatud piiripunkte, kuna piiriületused on vähenenud, ei ole plaanis juurde luua. Küll saab piir moodsa tehnilise valve.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Kui hästi te olete hetkel kursis sellega, mis toimub Kagu-Eestis? Uuringute järgi on seal sissetulekud 27% väiksemad kui Eestis keskmiselt. Millal te viimati seal käisite ja tutvusite kohalike oludega Kagu-Eestis?

Aitäh! Ma käin seal tihti. Alles hiljuti käisin visiidil ja tutvusin oludega. Ja võin kinnitada, et inimesed ja ettevõtjad on seal tublid. Mõnes kohas on näiteks ka töökäte puudus, võin kinnitada. Ma ei hakka ühele ettevõttele tingimata reklaami tegema, aga inimesi otsitakse juurde. Ja loomulikult inimesed muretsevad seal selle pärast, mille pärast inimesed ka igal pool mujal muretsevad: kuidas Eesti julgeolek on tagatud, kuidas majandus kasvab, millised need võimalused on, millised on plaanid, mis puudutavad bürokraatia vähendamist, asjade lihtsamaks tegemist. Muu hulgas on palutud ettevõtete kasumimaksu kaotamist ja üksikisiku tulumaksu alandamist. Need leidsid kindlasti toetust. [Mis puutub] muresse selle pärast – see on kogu Euroopa mure –, milline on demograafiline olukord, siis seda jagab kogu Eesti olenemata piirkonnast. Võimalustena nähakse Kagu-Eestis seda, mida ettevõtjad ise ka kirjeldavad: uued investeeringud, uued tööstused, eriti see, mida majandus- ja tööstusminister toimetab ja teised valdkonnainimesed toimetavad. Pluss ka kaitsetööstuse kasv, see on üks võimalus, millesse panustada. Aga see kõik ilmselt käib koos kvaliteetsete ühendustega ja oskuslike töökäte olemasoluga. See on see kokkuvõte.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Heitsite siin, viskasite jälle õhku oma toreda loosungi "5% SKP-st", mis peaks julgeolekut meil tagama rohkem kui kunagi varem. Aga räägime numbrimaagiast, kuigi teile see ei meeldi. Kui majandus jahtub, inflatsioon kasvab maksutõusude ja uute maksude tõttu, ettevõtted lõpetavad tegevuse, inimesed jäävad töötuks, ei tarbi, sest raha ei ole, või lähevad nad üldse minema perekonniti, sugukonniti, siis 5% SKP-st on tegelikkuses ju hoopis vähem kokkuvõttes kui näiteks 3% SKP-st, kui majandus kasvab, ettevõtted arenevad, inimesed töötavad, tarbivad. Kas teie valitsuse käpardliku tegevuse tõttu riigi valitsemisel on meil ikka 5%-ga SKP-st tegelikkuses rohkem julgeolekut või pigem jääb seda vähemaks? Ja kas inimeste kaitsetahet on Lõuna-Eestis, millest me praegu räägime, seetõttu pigem rohkem kui vähem?

Aitäh! No ma ei tea, millises maailmas teie majandusvaldkond või finantsvaldkond asub, aga 3% SKP-st ei saa kuidagi ületada 5% SKP-st. Seda esiteks. Lihtsalt sõbralikult öeldes, see käsitlus pole minu arvates päris adekvaatne. Aga ilmselt minu arvamus sellest, milline teie käsitlus on, ei muuda seda. Te [arvate] seda endiselt edasi. Teiseks, kaitsesse, jah, on meie kokkulepe 5% SKP-st panna ja mind üllatab, et te ründate seda. Minu arvates on üliklaar, et Eesti tunneb oma naabrit. Kaitsesse tuleb rohkem raha panna ja see on keeruline, me teame. Me oleme tõstnud selleks makse, me võtame selleks isegi laenu, sest eelarve on ju defitsiidis. Meil kulub rohkem raha, kui meil on. Me teeme kõike seda selleks, et Eesti püsiks vabana, iseseisvana. Sellesse tuleb panustada ja ma arvan, et sõnum, et kaitsesse investeeritakse täiendavalt, [arendatakse] neid võimeid, ostetakse varustust, mida Kaitseväel vaja on – ma arvan, et see mõjub positiivselt igas maakonnas Eesti inimeste kaitsetahtele. Puutun päris tihti kaitsevaldkonna inimestega kokku ja kinnitan, et kaitsetahe Eestis on kõrge ja Eesti inimesed hoiavad Eestit.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! See numbrimaagia ongi see, et 5% või 3% [rahaline maht] suures pildis sõltub SKP suurusest. Aga ma küsin selliselt. Te tõite 5%, see kehtib üle Eesti. Kui me räägime idapiirist, siis idapiir läheb ju alt Luhamaalt kuni üles Narvani välja. Võimekus piiri jälgida on üks asi, aga piiri nagu ka reaalselt kaitsta – seda võimekust meil ju ei ole. Me saamegi ainult piiri jälgida. See ongi seesama tehniline võimekus. Kui inimesi seal ei ole, siis me jälgimegi piiri. Seda näitas tegelikult piiripoide Narva jõelt äraviimine. Me jälgisime, aga me ei teinud mitte midagi. Aga tulles tagasi selle arupärimise juurde, ma küsin ikkagi üle. Millised on riigi tegevused, et tuua inimesed tagasi maapiirkonda ja sellega suurendada ja tagada riigi julgeolekut?

Aitäh! Te peaksite selle küsimustesse ka kirja panema. Kui te küsite piiri kohta ja piiri väljaehitamise kohta, siis saate ka vastused piiri väljaehitamise kohta. Erinevaid tegevusi, mida ma kirjeldasin, on hulga. Need on olnud erinevate valitsuste ajal. Ka eelmises valitsuses oli seesama printsiip, mis puudutab välisrahastuse suunamist väljapoole selliseid – ma ei tea, [nimetan] neid parema termini puudumisel nii – kuldseid ringe või jõukaid piirkondi. Meil oli kokkulepe ja see kokkulepe endiselt kehtib, et sellisest välisrahastusest hulk raha, 40% läheb väljapoole kuldseid ringe. See tähendab seda, et selle toel luuakse uusi investeeringuid üle kogu Eesti. Lisaks, nagu ma kirjeldasin, on erinevaid samme. Ja selle kohta oli ka küsimus, mida me teeme juurdepääsuvõrkude rajamiseks, investeeringuteks, et juurdepääsuvõrgud oleksid tehtud. Nagu öeldud, 2018. aastast on selleks investeeritud üle 50 miljoni, 47 000 aadressi on sellest kasu saanud ja pooleli on tööd umbes 10 000 aadressil. Ja nagu ma ütlesin, ettevalmistamisel on ka viies toetusmeede, mis on 45 miljoni euro suurune, mis annab liitumisvõimaluse 10 000 aadressile. Sellele lisaks on erinevad investeeringud ja võimalused, mis puudutavad tööstuse rajamist. Selle eesmärgi seadis see valitsus, mis oli koos sotsiaaldemokraatidega, ja see on kindlasti ka uue, sündiva valitsuse eesmärk. Nii et erinevad tegevused selleks, et elu oleks kvaliteetne ja majandus areneks üle kogu Eesti, käivad. Kui on häid ettepanekuid, tehke neid.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No tüüpiline, tüüpiline üleolev küsijaid süüdistav, küsijaid alandav demagoogiline pläma. Meie küsimused ei saanud ühtegi vastust. Küsimused puudutavad inimeste eluolu, küsimused puudutavad investeeringuid elamufondi, sotsiaalsetesse tagatistesse, aga te hakkate ajama siin mingist 5%-st. Mitte 5%-st ei ole jutt praegu! Vaadake need küsimused veel kord üle. Küsimus on selles, mida teha, et inimesed ei lahkuks piirialadelt, eelkõige Lõuna-Eestist, et meil oleks seal julgeolekupuhver, et meil oleks tagalatugi meie sõjaväelastele, piirivalvuritele. Nendele küsimustele mitte mingisugust – mitte mingisugust! – sisulist vastust ei tulnud. Mida te tulete siia? Te olete täiesti ettevalmistamata. Tulete ajama mingit demagoogilist pläma. Pole vaja! Pole vaja, Kristen Michal! Eriti pärast seda läbikukkumist, mis eelmisel nädalal oli Soome lahel. Te ei ole millekski valmis.

Teie aeg!

Te ei ole mitte millekski valmis!

Aitäh!

Häiresüsteem ei tööta! Mitte miski ei tööta!

Teie aeg, Mart Helme!

Te räägite sellest, kuidas 5% … See 5% …

Mart Helme, teie aeg!

… see on see, mille pärast end … ära uputada.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Mulle jäi segaseks, kas selles tiraadis oli ka küsimus. (Mart Helme saalist: "Küsimust ei olnud.") Kui küsimust ei olnud, siis ei ole ka vastust.

Liigume edasi siis. Anti Allas, palun! (Mart Helme: "Vastust ei tule ju!") Mart Helme, Mart Helme! (Mart Helme: "Jah! Kutsuge korrale vastaja, kes ei vasta!") Jäägem palun üksteise suhtes lugupidavaks! Ma palun teil siiski pidada kodu- ja töökorra seaduse reeglitest kinni! (Mart Helme: "Ei pea, sellepärast et vastaja ei pea kinni elementaarsest viisakusest!") Anti Allas esitab järgmise. Aitäh! Anti Allas esitab järgmise küsimuse. Palun! (Mart Helme räägib koha pealt.) Aitab, Mart Helme! Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud peaminister! Nagu te teate, eelmine regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman andis sisse sellise memorandumi, mille pealkirjaks oli "Töökohtade ja investeeringute toomine piirkondadesse". Aga valitsuses seda arutada ei jõutud. Kas te oleksite nii hea ja kirjeldaksite, mis sealt nendest mõtetest leiab täpsemalt kajastamist ka uues koalitsioonilepingus?

Aitäh, hea küsija! Ma nüüd pean tunnistama, et ma seda memorandumit kohe ei suuda meelde tuletada. Võib-olla olen näinud, võib-olla mitte, ma ei ole päris kindel. Ma hiljem vaatan üle selle, järsku seal on tõesti häid ideid.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa! Eks peab muidugi nõustuma sellega, et vaadates viimase aja intsidente piiril ja, ütleme, jõe peal poidega toimunut, samuti eelmisel nädalal Läänemerel toimunut, siis tõesti ei teki sellist tunnet, et meil on väga suur võimekus niisuguseid riiklikke funktsioone täita. Aga ma mõtlesin küsida teie käest ikkagi seonduvalt sellega, millele oli osutatud ka arupärimises. Ehk võiks üks moodus selle tagamiseks, et Kagu-Eesti ka inimtühjaks ei jääks, seisneda siiski selles, et [kehtestada] reaalsed regionaalsed maksuerisused. Nii nagu mina aru saan, filosoofilises plaanis inimesed maksavad makse selleks, et saada vastu mingisuguseid avalikke hüvesid, eks. Aga kui me räägime perifeersest piirkonnast nagu Kagu-Eesti, kus koole ja lasteaedu kodu lähedal ei ole, haiglaid ei ole, politsei on kaugel, päästjad on kaugel, postkontoreid suletakse, ühistransporti pole, teedevõrk jääb järjest viletsamaks, siis tegelikult oleks ju igati loogiline mõneti teha maksuerisused ja selle kaudu muuta seal elamine inimestele atraktiivsemaks. Mis te sellest arvate?

Aitäh! Regionaalsete maksuerisuste loogika üle, ma julgen arvata – võib-olla ma hindan ekslikult –, on debateeritud niikaua, kui Eestis on olnud selline maksusüsteem, nagu ta praegu on. Seda debatti on kaua peetud ja alati selle arutelu käigus jõutakse selleni, et maksuerisus ei lahenda seda probleemi, et meil on inimeste, ressursi, töökäte, ettevõtjate, investeeringute puudus. See üksiti ei muuda seda pilti. Pigem lahendab probleemi ikkagi see, kui kuskil on võimalik juba olemasolevat tööstusala kasutada uuteks ettevõtmisteks. Ma käsin Valgas aprillis, Põlvas näiteks veebruaris. Valgast võin tuua näite, kuidas seal on. Tööstusala on kasutatud just selleks, et sinna luua hulk erinevaid ettevõtteid. Ja nende puhul ongi täna nii, et eeskätt on ju vaja ühendusi ja oskuslikke töökäsi. Seal on töökäsi puudu, selleks et saaks teha seda, mis annab kõrgemat lisandväärtust. Pigem ei küsita maksuerisusi, vaid seda, et oleks võimalusi oma kaupa müüa, et ühendused oleksid võimalikult head, teedetaristu ka hea, et tööjõud saaks üle piiri liikuda. Oskuslikke töökäsi aga on eriti vaja. Nii et need on pigem teemad, mille kohta küsitakse. [Ja mis veel puutub] regionaalsetesse maksuerisustesse, siis Eesti on nii väike, et kõik need arutelud on alati viinud selleni, et see ei lahenda probleeme. Ma pigem usun, et lahendus on selles, mida valitsus praegu teeb. Planeerimine läheb oluliselt kiiremaks, nii et varem kokku lepitud ja väljaarendatavad alad saavad uute tööstuste rajamisel kiiremini kasutusele. Ja on ka selline võimalus, et nüüd saab kasutada näiteks toetusprogrammi suurinvesteeringute meetme raames: kui lood 30 otsest ja 70 kaudset töökohta, siis sul on võimalik saada päris arvestatav osa sellest investeeringust rahaliselt tagasi. Näiteks sellised meetmed loovad töökohti. Nii et seetõttu ma ütlen, et ma pigem ei toeta seda filosoofiat. See ei ole senise arutelu käigus leidnud valideerimist, et regionaalsed maksuerisused [aitaksid]. Pigem aitavad suunatud meetmed, kiirem planeerimine, kohalike omavalitsustega hea koostöö, omavalitsuste enda kiire tegutsemine, kui seal on mõni ettevõte.

Suur tänu, lugupeetud peaminister, rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja kutsun siia Riigikogu kõnetooli tagasi arupärijate esindaja Rain Epleri. Palun!

Aitäh! Peaminister oli täna kuidagi sihukese nukra ja, ei oska öelda, emotsioonita olemisega. Kas ise hakkab ka aru saama, et ta hakkab väsima ja aeg on tagasi astuda? Ma loodan, et hakkab. Nüüd selle arupärimise juurde. Mõned teemad markeeriksin ära. Meie küsimuse peale, kas valitsus on kaalunud spetsiaalseid meetmeid piirivööndi rahvastiku püsimise ja kasvu soodustamiseks, rääkis peaminister mingisugust mitte väga arusaadavat juttu sellest, et koalitsioonilepingus on midagi kokku lepitud või alles lepitakse kokku. Nagu me teame, koalitsiooniläbirääkimised meil ju käivad veel. Nii et lihtsam oleks olnud otsejoones vastata, et ei ole plaaninud midagi. Nüüd, mis puudutab küsimust selle kohta, et uuring ütleb, et hea oleks aidata kaasa seal piiri ääres elavate inimeste elutingimuste parandamisele, sealhulgas piirivalvurite, kaitseliitlaste ja päästjate elutingimuste parandamisele, siis peaminister vastas selliselt, et plaanis on kasutusele võtta kõige moodsamad lahendused. Ta rääkis kaugseirest, droonivõimekusest ja muustki. See oli juba üsna otse ütlemine, et tegelikult valitsuse prioriteet on pigem vastupidine: et inimesi seal piirialal ei olekski. Et kasutame moodsaid lahendusi, las maa olla tühi. No ja neljanda küsimuse vastuse juures me jõudsime teatud mõttes ikka täiesti absurdsesse olukorda. Nii küsijatele ehk meile kui ka peaministrile oli teada, et küsimus puudutab Kagu-Eestit ja piirialasid. Küsimus kõlas, kuidas plaanib valitsus tagada piirialade elanikele paremad sideteenused ja internetiühenduse, arvestades, et praegune olukord kahjustab nii igapäevaelu kvaliteeti kui ka turvalisust. Ja tõepoolest see nii on, et kui sattuda sinna piirialadele, siis levi kipub kaduma. Peaminister vastas, et on tulemas meetmed, tänu millele tekib 57 000 uut liitumispunkti. See ei puutu selles mõttes asjasse, et kui sa kusagil, ma ei tea, Rae vallas või Saku vallas või mujal valglinnades kümneid tuhandeid inimesi uute sideühendustega varustad, siis see tegelikult piirialade sideteenuste kvaliteeti mitte kuidagimoodi ei puutu. Ja kui ma täpsustava küsimuse küsisin, siis peaminister tõesti tunnistas, et jah, see 57 000 näitab üle-eestilist liitumispunktide arvu. Nii et käis meil siin jälle mees, kes ei vastanud küsimustele, vaid jutustas mingisugust oma lugu. Viimase asjana tahaks markeerida seda, et küsimus oli ka regionaalse erisuse tegemise võimaluse kohta. Vastus on juba pikki aastaid Eestis olnud see, et ei, me ei saa Eestit kaheks eraldi piirkonnaks lüüa. Jutt käib sellest, et meil oleks tegelikult võimalik tuua Eesti maapiirkondadesse, sealhulgas Kagu-Eestisse, suuremal määral euroraha, et elu edendada. Aga siin on Tallinna mehed, kui nii võib öelda, jämedat otsa kogu aeg enda käes hoidnud ja öelnud, et seda ei saa teha. Eks kardetakse, et siis võib-olla Tallinnasse tuleb eurorahast vähem, või ma ei tea, mis see hirm on, sest kas või meie head naabrid leedulased saavad seda teha. Saadakse seda piirkondlikku erisust teha ka väiksemates riikides, nii et taas kord peaministri poolt mitte eriti asjalik vastus. Nii et jah, ma kutsun üles veel kord, nagu ma ütlesin ka oma sõnavõtu alguses: härra peaminister, poliitiline juhtimine on väga nõrgaks muutunud viimasel ajal, aeg on tagasi astuda. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Mart Helme. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! No ma tulin pulti ausalt öeldes sellepärast, et Kristen Michalit on raske peaministriks nimetada – väga raske on teda peaministriks nimetada! –, sest tegelikult ta ei juhi mitte midagi. Ta ei juhi mitte midagi! Seda tõestab see, mis toimus eelmisel nädalal Soome lahel. Uskumatu! Uskumatu! Kas see oli poliitiline korraldus, sellist käkki kokku minna keerama? Või oli see mingisugune mõne yuppie-jumala isiklik initsiatiiv? Ega me teada ei saa, sest vastuseid kunagi ei tule. Aga põhjus, miks ma tulin, on see, et kohe osundati, kuidas EKREIKE valitsus vähendas idapiiri investeeringuid – või kuidas see täpselt sõnastatud oligi. Ei vähendanud, vaid kratsis maha selle, mille oli Reformierakond kokku kirjutanud kõikide tulede, vilede ja ma ei tea mis asjade peale. Ja me nüüd saame ju väga hästi aru, miks niisugust suurt-suurt-suurt summat – kui ma õigesti mäletan, oli see tookord üle 80 miljoni või midagi nii – [vaja oli]. See kirjutati ju kokku selleks, et oleks, mida kantida, et oleks, mida varastada, et oleks, mida omadele hangetele anda. See on ju puhas korruptsioon! Ja me näemegi, me teame ju kõik seda, et võim korrumpeerub alati ja absoluutne võim korrumpeerub absoluutselt. Kuna meil on praegu demokraatliku riigi asemel üdini korrumpeerunud reformierakondlik režiim, siis see ongi absoluutselt korrumpeerunud. Ja osundus, et meie võtsime ja vähendasime investeeringuid, ei pea paika. Me viisime investeeringud reaalsusega vastavusse. Ja reaalsusega vastavusse viimise tulemus oli see, et me hakkasime kohe idapiiri või täpsemalt kontrolljoont välja ehitama. Reformierakonna eelmised valitsused ei olnud hakkama saanud rohkemaga kui kolme kilomeetri ulatuses mingi näidislõik, mida siis kõikidele väljamaalastele näidati: vot, näete, missugune meil siin on ja missugune meile tuleb ja kuidas me oleme kõik nüüd ikka jubedalt kõvad tegijad. Kohe-kohe surume Venemaa põlvili, nagu meil presidentki on öelnud. Aga tegelikult millegagi hakkama ei saadud. Ja tegelikult see teie poolt ikkevalitsuseks nimetatud väga praktiline ja väga toimekas valitsus pani selle piiriehitamise käima. Pani käima, nii et inertsist läks edasi. Ma ei tea, mis on hetkeseis – ma ei ole oma nina sinna toppinud –, aga meie panime selle käima ja see on nüüd see, mille najal te saate sõita. Täpselt nagu meie eraldasime raha, et välja ehitada viimane teelõik Mäo suunas Tartu maanteel. Jaa, vastab tõele, et teatud projekteerimised ja asjad tehti siis, kui Kristen Michal oli minister. Aga raha andsime meie. Ja ilma rahata, nagu me teame, miski ei liigu. Mitte miski ei liigu! Aga meie andsime raha ja tänu sellele saab praegu sõita Mäoni neljarealisel teel. Mis siis veel rääkida? Rääkida tuleb seda, et meie arupärimine oli ju punkt-punktilt keskendunud sellele, et saada valitsuselt vastus, missugused on ikkagi need reaalsed investeeringud, et meil rahvastik ei kahaneks maapiirkondades, eelkõige antud juhul Lõuna-Eestis. Täna lugesin uudist kusagilt, kuidas Lõuna-Eestis elanikkond kiiresti kahaneb ja kõik kohad on täis kinnisvarapakkumisi, mille hinnad ülepakkumise tõttu loomulikult langevad. See on ju teie poliitika tulemus! Ja kui te räägite kaitsetahtest, siis ma olen üpriski kindel, jälgides seda, mis toimub nii sotsiaalmeedias, muus meedias kui ka rahva hulgas laiemalt – inimesed räägivad omavahel silmast silma, suust suhu –, et see teie buldooserirežiim ja Nursipalu on eestlaste kaitsetahet sügavalt kahjustanud. Sügavalt kahjustanud! Te võite rääkida siin, kuidas Siilil silmad säravad. Mul on täiesti teistsugune tagasiside seal osalenutelt. Molutamist oli palju, käsud olid ebaadekvaatsed, üksuste omavaheline koostöö jättis soovida. Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Ei ole siin mingit [sära]. Te kustutate seda silmade sära ja räägite ainult rahast. Jaa, ilma rahata midagi ei juhtu, vastab tõele. Aga teie rahad on ju suurel määral selleks, et saaks ümber kantida jällegi mingitele omadele. No kuhu siis on jooksnud meil need kõrged riigikaitsetegelased? Kõik on ju jooksnud kaitsetööstusse. Miks nad sinna küll jooksnud on, huvitav? Aga sellepärast, et raha on. Sellepärast, et sealt saab raha. See on raha kantimine. See on korruptsioon. Teil on muidugi korruptsioonist täiesti teistsugune ettekujutus. Ja räägime veel rahast. 2011. aastal hakati rääkima Rail Balticust. Mitu kilomeetrit Rail Balticut on valmis ehitatud peale nende mõnede viaduktide ja mingisuguste muude kaasnevate asjade, trammitee ja mis siin veel võib-olla arvesse tulevad? Aga keegi on saanud 2011. aastast prisket palka. Mille eest?! Mille eest?! Selle eest, et meil ei ole 14 aasta jooksul raudteed tulnud, millega pidi kiiresti saama Berliini ooperisse. Kas eraldate äkki Häädemeestele või Iklasse nüüd ooperiteatri ehitamise raha? Äkki jällegi on asjal mõte: mingid omad joped, ehitusettevõtjad ja muud tegelased, korruptandid saavad raha? See teie valitsus on ju absoluutselt riigikõlbmatu, riigi juhtimisega mitte hakkama saav seltskond, kes siis, kui midagi tegelikult juhtub, poeb põõsasse. Kristen Michal! Kas Kristen Michal võtab vastutuse selle eest, et ta viis meid eelmisel nädalal Venemaaga praktiliselt sõjalise konflikti piirini? Ei, tema ei tea midagi. Tema ei tea sellest midagi! Tema usaldab spetsialiste, tema usaldab neid asjatundjaid! Mingi yuppie-jumal ütles, et nüüd paneme dessandi seal rahvusvahelistes vetes maha. Meid ei huvita mingid Vene lennukid ega Vene laevad! Mitte miski meid ei huvita, me oleme sõjaline suurriik, me läheme võtame selle laeva ära! Teate, kui keeruline on ühte suurt tankerit ära võtta? Teate, kui lihtne on ühte suurt tankerit kaitsta? Kaptenisillale pääsemine ei ole naljategu. Seal pannakse rauduksed vahepealt kinni. Mis need mehed seal teinud oleks? Aga võib-olla venelased oleks teise kopteriga toonud oma dessandi sinna peale. Seal tankeril oleks läinud venelaste ja eestlaste vahel tulevahetuseks. Lollakad olete! Lihtsalt vastutustundetud lollakad olete! Ausalt, lihtsalt muid sõnu ei ole.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ka minule jäi peaministri jutust mulje, et tegu on ebamugava teemaga. Erilist entusiasmi vastustest välja ei paistnud. Aga kui nüüd kokku võtta, siis Kagu-Eesti piiriala puhul ei ole tegemist lihtsalt äärealaga geograafilises mõttes. Tegemist on Eestiga, meie riigi piirialaga, ja kui riigi piiriala muutub järjest hõredamaks ja nõrgemaks, nõrgeneb ka Eesti. Piirivööndi elanikkond väheneb aastast aastasse: noored lahkuvad, tööealised kolivad mujale ja alles jäävad vanemaealised. Eesti julgeolekupoliitika alustes öeldakse, et elu peab olema elamisväärne ja turvaline kõikjal Eestis. Kagu-Eestis see enam ei kehti. Riik tõmbub ääremaalt tagasi, piirivalve olemasolu küll hoiab veel turvatunnet, kuid see ei kompenseeri lagunevaid teid, tühjenevaid külasid ja noorte puudumist. Isegi kui inimesed tahaksid jääda, ei toeta neid ei pangad ega riik. Eluasemelaenu on seal pea võimatu saada või kui saad, siis räigelt halvematel tingimustel kui Tallinnas. Noore pere jaoks tähendab see: koli ära, siin ei ole tulevikku. Veelgi enam tekitab muret see, et kui peaminister räägib kaitsetahtest ja valmisolekust, siis piirkonnas, kus oht on kõige vahetum, puudub inimestel sageli üldse võimalus saada kätte igapäevaseid teenuseid. Jah, piiritara ehitatakse, aga keda see kaitseb, kui selle taga pole enam kogukonda? Me kuuleme sageli, kuidas Reformierakond räägib terviklikust regionaalpoliitikast, kogukonna kaasamisest, julgeolekust, aga see kõik on silmakirjalik vale. Tegelikkus on see, et ei ole raha kohalikele teedele, pole tuge vabatahtlikele päästjatele, pole kriisikindlaid sideühendusi, pole tugistruktuure. Hea peaminister! Kui te ei suuda või ei taha Kagu-Eestit hoida, siis olge vähemalt ausad ja öelge seda. Ärge rääkige piiriala julgeolekust, kui piirivalve peab patrullima lagunenud külatänavatel, mille remondiks ei ole teil raha! Ärge rääkige kogukonna kaasamisest, kui te ei toeta seltsi- ja külaelu ning jätate inimesed nende muredega üksi! Riik peab suunama investeeringuid elamufondi parandamisse, et soodustada piirivalvurite ja teiste riigitöötajate elama asumist piirivööndisse. Parandada tuleb mobiililevi ja internetiühendust, tuleb säilitada koolid, noortekeskused ja esmavajalikud teenused. Vajadusel tuleks rakendada piirkondlikku erikoefitsienti hariduse rahastamisel ja arendada kaugõppelahendusi, mis võimaldavad väikese õpilaste arvuga piirkondades siiski kvaliteetset haridust pakkuda. Tuleb tugevdada vabatahtlikke organisatsioone, kes panustavad siseturvalisusesse, pakkuda varustustoetusi ning kaasata rohkem inimesi ennetustöösse. Samuti tuleb tagada parem ligipääs hädaabiteenustele ja suurendada politsei ning päästeteenistuse kohalolekut. Üks suurimaid kitsaskohti on laenutingimused, mis ei soosi elukoha rajamist või ettevõtluse alustamist äärealadel. Riik peaks looma käendusmehhanismid ja survestama pankasid, pakkuma soodsamaid tingimusi väljaspool nii-öelda tõmbekeskusi. Need lahendused ei nõua alati suuri kulutusi. Sageli piisab paindlikumast ja piirkonnatundlikumast lähenemisest. Küsimus pole ainult regionaalpoliitikas, vaid ka riigi terviklikkuses ja julgeolekus. Kui me ei suuda hoida oma äärealasid elujõulisena, ei suuda me hoida ka oma piiri. Kagu-Eesti ei vaja suuri loosungeid, nagu "Kindlates kätes". Kagu-Eesti vajab otsustavat poliitilist tahet ja selgeid otsuseid. Aitäh!

Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Mina olen pärit Lõuna-Eestist. Ja ma tunnen neid inimesi, ma tunnen neid olusid. Ma olen väga kurb, kui ma vaatan, mis minu kodukandis praegu toimub. Seal on toimunud juba tükk aega üks riigi suurimaid kokkutõmbumisi, kui nii võib öelda – eriti kui võrrelda seda ülejäänud Eestiga, kus ka asjad ei ole üldse enam korras. Inimesed lahkuvad massiliselt sellest nii ilusast, ma ütleksin, ühest Eesti kõige kaunimast piirkonnast. Võib-olla ma olen subjektiivne, aga Lõuna-Eesti on tõesti üks kõige ilusamaid piirkondi minu arvates. Ja ma tean, et inimesed tegelikult üldse ei taha sealt ära minna. Pigem vastupidi. Inimesed tahaksid, väga tahaksid minna sinna elama, aga kõik need ohumärgid, mis on praegu Lõuna-Eesti kohal, kõik need ohumärgid hoiavad neid tagasi. Sest me teame väga hästi, kuidas on, kui sul tööd ei ole, tänapäevaseid teenuseid ei ole, koolid lähevad kinni, arstiabi ei ole. Ega mujal ka ei ole, aga mäletate, kuidas tegelikult Lõuna-Eestist sai alguse võib-olla kõige ikoonilisem tervishoiuteenuste kokkutõmbumine üldse: pandi kinni Põlva sünnitusosakond. Ja valitsus, riigi valitsejad jõudsid isegi selleni, et hakati rääkima, et meie esiemad ju sünnitasid põllu peal kartulivagude vahel, asi teilgi siis seda teha ei ole. Inimesed muuseas loevadki märke, nad loevadki märke õhust. Tihtipeale piisab ühest väga väikesest sellisest mentaalsest sisendist, ja see toob kaasa terve kaskaadi. See on nagu doominokivide langemine. Üks asi viib teiseni. Ja lõpuks me olemegi olukorras, kus võime küsida, et kuidas me küll sinna jõudsime. Me võime ju kõik need asjad ära seletada, aga me teame, et kui inimesed näevad, et riik neist ei hooli mitte ainult suurtes asjades, vaid ka väikestes asjades, siis nad käituvad vastavalt. Teate ju seda ütlemist, et kuidas küla koerale, nõnda koer külale. Me oleme siin täna rääkinud ka kaitsetahtest. Ma võin teile öelda, olles rääkinud Võrumaa inimestega, et ükskõik, kuidas seda kaitsetahet pusada ja propagandaga üles kloppida, vahtu ei aja. Tegelik olukord, see, mis toimub inimeste südames, see, mis toimub inimeste peades, on kaitsetahte ja ka lõppkokkuvõttes julgeoleku seisukohalt väga-väga kurb. Inimeste kaitsetahe on julgeoleku nurgakivi ja julgeolek on loomulikult oluline. Aga Võru kandi inimesed – kui peaminister veel ei tea, kui kaitseminister, kes on seal küll episoodiliselt kohal käinud, veel ei tea –, Võru kandi inimesed käivad suures osas ringi, riigi suhtes rusikas taskus. Just julgeolekule rõhudes on Reformierakonna juhtimisel Lõuna-Eestis aetud asju ülimalt käpardlikult. Inimestest on üle sõidetud, inimeste suveräänsusest ja põhiseaduslikest õigustest on üle sõidetud. See, kuidas Nursipalu harjutusvälja on loodud, no see on sada protsenti näide sellest, kuidas asju teha ei tohi.

Kas vajate lisaaega?

Jaa, ma võtaksin kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh! Ja nüüd jätkatakse täpselt samamoodi inimestest ülesõitmist nende tuulikuparkide läbisurumisel. Selline olukord ei ole enam ainult Lõuna-Eesti probleem – ma pean silmas riigikaitsetahet, soovi riiki toetada. See probleem on muutunud juba epideemiliseks kogu Eestis. Inimesed massiliselt pettuvad oma riigis ja kui inimesed on oma riigis pettunud, siis nad ju ka ei taha seda riiki kaitsta. Väga paljud lähevad ära. Ma küsisin peaministri käest, kas sellises olukorras, kuhu nad on Eesti riigi ja rahva viinud, on meil siis rohkem julgeolekut või pigem vähem, ja kas meil on pigem rohkem kaitsetahet või pigem vähem. Me teame, kuidas inimesi on sunnitud oma armsaks saanud kodudest loobuma, perekondade pärandist loobuma, hoolega üles ehitatud kinnisvarast loobuma. Just eile oli uudis, kuidas inimesed massiliselt müüvad oma kinnisvara Lõuna-Eestis. Kinnisvara on seal väga palju müüki tulnud. Aga kõige selle tõttu, mida ma just eelnevalt kirjeldasin, inimesed ei julge seal enam kodu soetada. Ja noh, ma võin siin öelda, et õigesti teevad. See kõik on inimlikult väga arusaadav. Ise ka ei ostaks, ise ka võib-olla läheks ära, läheks üldse Eestist ära. Ja see ongi nii kurb. Ma mäletan, kuidas küüniliselt hurjutati kõiki, kes julgesid nendele suurejoonelistele Nursipalu harjutusvälja rajamise plaanidele vastu seista. Terve Lõuna-Eesti oli lõpuks putinistid ja Kremli käsilased. Aga kes inimesed selliseks teeb? Kes nad selliseks tegi? Teie ise! Järjekindlalt oma tegevusega! Teie, kes te ei hooli inimestest, ei hooli eestlastest, ei hooli meie oma inimeste vajadustest, röövite nad paljaks maksudega, muudate töötuks, rahatuks, lootusetuks! See ei ole riigimehelik. Selline tegevus ei ole üldse enam tegelikult mingisuguse väärika debati alus. Teie tegevus, muuseas, ongi kõige ehtsam Putini rõõm. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra peaminister soovib sõna? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised ja lõpetan tänase esimese päevakorrapunkti käsitlemise.