Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada negatiivne lisaeelarve seaduse eelnõu valitsemiskulude vähendamiseks 2025. aastal" eelnõu (608 OE) esimene lugemine

Läheme edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada negatiivne lisaeelarve seaduse eelnõu valitsemiskulude vähendamiseks 2025. aastal" eelnõu 608 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Urmas Reinsalu. Urmas Reinsalu, palun!

Lugupeetav rahvaesindus! Valitsuse läbi surutud kaudsete maksude tõusud toovad kaasa sellel aastal hinnatõusu, mille valitsus ise prognoosib olevat 5% ja Eesti Panga analüüs ütleb, et inflatsioon Eestis on 6%. Euroopa prognoositult suurim hinnatõus! Eesti on Euroopa hinnatõusu tšempion. Ja Isamaa seisukoht on, et sellises olukorras valitsusel peab olema relevantne käsitlus hinnatõusudest. Praegu valitsusel puudub inflatsiooni tõrjumise poliitika. Vastupidi: valitsuse enda poliitika sammud võimendavad inflatsiooni. Ja see on viga. Selles perspektiivis esitas Isamaa parlamendi menetlusse maksurahu seaduse. Maksurahu seadus näeb ette jätta ära viidatud kaudsete maksude tõus, ennekõike käibemaksu 2% võrra tõus 2025. aasta 1. juulist, ning samuti jätta ära maksutõusud, mida valitsus kehtiva õiguse järgi on plaaninud niinimetatud julgeolekumaksu nime all rakendada ja jõustada 1. jaanuarist 2026. Valitsuse rabe poliitika maksude puhul on jätkunud. Valitsus on asunud seisukohale ja esitanud meie eelnõu menetlemise ajal parlamendi menetlusse ettepaneku muuta täiendava maksumuudatusega käibemaksu tõus 24%-le püsivaks. Seda esiteks. Teiseks, muuta Eestis püsivaks füüsilise isiku tulumaksu tõus 24%-le ja kolmandaks, muuta püsivaks juriidilise isiku tulumaksu tõus. Sellega me muutume juriidilise isiku tulumaksu poolest piirkonna suurima tulumaksuga riigiks, nii nagu me käibemaksu tõusu tõttu oleme Euroopas üks suurima kaudsete maksude osakaaluga riike. Järgmisena suurendatakse ettevõtluskontole [laekuva tulu] maksukoormust ning erisoodustuste [puhul kehtivat] maksukoormust. Kogu selles maksude tõusu loogikas on Isamaa ettepanek ja lähenemisnurk põhimõtteliselt teistsugune. Me peaksime maksutõusude asemel tagama ühiskonnas minimaalse lävendina maksurahu. Et tõrjuda inflatsiooni, mis otseselt puudutab Eesti inimeste toimetulekut – nii palka saavate inimeste toimetulekut kui ka pensionäride toimetulekut, sest tõepoolest, aasta algusega võrreldes inimeste reaalsed sissetulekud aasta lõpuks seoses hinnatõusuga [vähenevad] ehk tegelikult elustandard on madalam kui selle aasta alul –, paneb Isamaa ette kehtestada maksurahu. Ühe katteallikana näeme ette negatiivse lisaeelarve tegemist selleks, et tegelikkuses vähendada valitsemiskulusid. Valitsus, tänast Eesti riiki juhtivad mehed ja naised, on paraku osutunud valelikuks – nii poliitika tegemise kui ka poliitiliste lubaduste ja tegude mittekokkulangemise osas. Nii teatas meile ametis olev peaminister loetud kuud tagasi, et Vabariigi Valitsuse poliitika [eesmärk] on vähendada 2025. aastal valitsemiskulusid – valitsuse enda metoodika järgi määratletuna on need personalikulud, majandamiskulud ning seadusest mittetulenevad toetused ja eraldised – 5%, mis valitsuse kalkulatsiooni järgi oleks tähendanud 132 miljonit eurot. Tegelikkus on sõna otseses mõttes risti vastupidine. Nimelt on Riigikontroll tuvastanud, et 2025. aasta eelarves valitsemiskulud mitte ei vähene, vaid hoopis kasvavad, ja paradoksina samas suurusjärgus, kui on valitsuse lubatud valitsemiskulude vähendamine. Ehk siis 155 miljonit eurot. Me liitsime need kaks summat kokku ja meie ülesandepüstitus valitsusele on väga lihtne. Tehke seda, mida te olete ise avalikult lubanud! 300 miljoni euro ulatuses valitsemiskulude vähendamise negatiivne eelarve, mille Isamaa ette paneb, sisuliselt tähendab seda, et valitsemiskulud reaalselt vähenevadki selles mahus, mida valitsus on deklareerinud. Kuid valitsuse samm on hoopis neid valitsemiskulusid samas mahus tõsta. Eriti küüniline on see, et valitsemiskulude vähendamise alla see valitsus liigitab ka moona hankimise vähendamise 2025. aasta eelarves võrrelduna 2024. aastaga. Kaitseministeeriumi majanduskulude real "Kaitseotstarbeline erivarustus" see summa väheneb 96 miljoni euro võrra. Meie ettepanek on lihtne. Et valitsus ei tegeleks riigivalitsemises mitte loosungitega, vaid astuks oma valitsemisajal kahe aasta jooksul esimese reaalse sammu ja võtaks vastu konkreetse negatiivse lisaeelarve, mille kohaselt 300 miljonit eurot jäetakse kulutamata ja see raha suunatakse meie nägemuse järgi maksutõusude vähendamisest tekkiva [puudujäägi] katteallikaks riigieelarves. Sümptomaatiline on see, et retoorika ja tegelikkus kaugenevad üksteisest ülehelikiirusel. Kui 2024. aastal kõnelesid riigi juhtkonna liikmed 5%-lisest valitsemiskulude vähendamisest, siis mõned nädalad tagasi seadsid kaks parteid, Eesti 200 ja Reformierakond, lati heaks kiidetud koalitsiooni aluslepingus palju kõrgemale. Ambitsioon on suurem. Nimelt on must valgel kirjas, et valitsusliit plaanib vähendada riigiametites töötajate arvu 20% ja riigiametite kulusid 20%. Mida mõeldakse nende riigiametite arvu all, seda avalikkus täpselt ei tea. Ma arvan, et kui me võtame tekstilise tõlgendamise, siis riigiametid on vastavalt riigiameti staatuses olevad asutused ning järelevalveasutused samas staatuses. Nende töötajate arv on suurusjärgus 20 000 inimest, nagu Rahandusministeerium kinnitas. Ma küsisin rahandusministrilt loetud nädalad tagasi selle kohta, et kui te ei suutnud täita seda 5%-list kärbet ja vastupidi, kasvatasite valitsemiskulusid 5%, siis nüüd tuima näoga deklareerite, et te kavatsete ametite töötajaid vähendada 20% ja riigiametite kulusid 20%. Minu küsimus oli, kuidas te defineerite ameteid, ja teiseks oli minu küsimus selles, kuidas sisustatakse kulusid: kas kulude alla läheb kogu nende ametite eelarve või peetakse silmas tegevuskulusid ehk halduskulusid, kui jutt on valitsemiskuludest. Ja mida vastas Jürgen Ligi? Jürgen Ligi vastas seda, et see ei ole tema koalitsioonileping, ja põgenes parlamendisaalist pärast seda vägagi dramaatiliselt. Teda otsiti taga, kahjuks ta ei naasnud siia parlamendisaali hilisemas arutelus. Ja see tähendab seda, et niisugune valesignaalide andmine ühiskonnas tekitab umbusku. Ja teiseks, see asetab täiesti ebaproportsionaalselt praeguse koormuse ühiskonnas, ka täiendava koormuse ühiskonna liikmete õlgadele. Milline on proportsioon? Proportsioon on selline, et sellel aastal on Eesti inimesed ja ettevõtted saanud miljard eurot pluss uusi makse. Ja valitsemiskulusid, armas rahvas, ei ole mitte vähendatud, vaid valitsemiskulusid on 5% võrra hoopis tõstetud. See ei ole õiglane. See ei ole ka ratsionaalselt mõistlik, sest selles olukorras, ma juhin tähelepanu, maksutõusud toovad kaasa inflatsiooni. Ja nagu Rahandusministeeriumi enda analüüs näitab, see inflatsioon, mis pikemas vaates tekib, muudab ka raha hinda, avalikud teenused lähevad ka valitsemissektorile endale kallimaks. Päeva lõpuks selles valitsuse enda poliitika sammudega esile kutsutud inflatsioonispiraalis võitjaid ei ole. Meie ettepanek on lihtne ja loogiline. Esiteks, jätta meie esitatud seaduseelnõu kohaselt ära kaudsete maksude tõusud 2025. aastal. Sellega me vähendame inflatsioonilist koormust. Ja teiseks, vähendada valitsemiskulusid, mis tegelikkuses toob samuti kaasa inflatsioonilise koormuse vähendamise. Kaks konkreetset ettepanekut selleks, et Eesti riigis hinnatõuse vähendada. Valitsuse poliitika loogika on vastupidine: suurendada valitsemiskulusid ja suurendada makse, ennekõike kaudseid makse, mis kasvatab inflatsiooni. Milline on inflatsiooni mõju? Inflatsiooni mõju on selline, et see muudab meie taskus oleva raha hinda, muudab nii pensionäride igakuiselt saadava pensioni kui ka palka saavate inimeste palga ostujõu madalamaks. Ja ta teeb seda paraku sellisel moel, et inimeste tegelik ostujõud võrreldes ka prognostilise keskmise palga tõusuga jääb madalamaks. Ja nendest asjaoludest tulenevalt on meie ettepanek, et parlament annab poliitilise signaali, et me ei ole rahul valetava poliitikaga, mis on oma sisult osutunud läbikukkunuks. Ja teiseks: valitsus peab esitama parlamendile negatiivse eelarve eelnõu, millel on sisuline mõju valitsemiskulude vähendamisele. Ilmselt sellele reageeris täna, ma vaatasin, ajakirjanduses Kristina Kallas, kes jutu peale kärbetest [ütles nii]. Et mitte valesti tõlgendada, ma osundan tema [sõnadele], millega ta vastas ajakirjaniku küsimusele selle kohta, kas on võimalik veel kuskilt kärpida. Tsitaadi algus: "Mina küll ei [saa aru], kust me veel kärpida võiksime. Ministeeriumid on tõmmatud väga puhtaks. See kokkuhoid, millest Isamaa räägib, tähendaks teise samba lõplikku lammutamist, aga see oleks järjekordne kuritegu Eesti riigi suhtes." Nii et sama inimene, kes ministrina kõneles meile loetud nädalad tagasi sellest, et Keskkonnaamet tuleb sulgeda – mis osutuks valeks –, kes kirjutas alla paberile, et 20% riigiametite töötajaist tuleb vallandada ja 20% kulusid tuleb riigiametitel vähendada, teatab ilma silma pilgutamata Eesti rahvale täna, et tema küll ei näe, kuidas ministeeriumides on võimalik kulusid vähendada, see oleks kuritegu Eesti riigi suhtes. Näete, kuhu me oleme jõudnud! Ühe käega öeldakse rahvale, kes on saanud sellel aastal miljard eurot maksutõususid, et jah, me oleme teiega solidaarsed, me vähendame valitsemiskulusid. Tegelikkuses neid valitsemiskulusid tõstetakse, ja tõstetakse samas suurusjärgus, ma juhin tähelepanu, kui on mis: kui on automaks! Automaksuga need numbrid on lausa maagilised. Nii et sama palju, kui lubati vähendada, tegelikult hoopis tõstetakse, ja auto aastamaksuga samas suurusjärgus. Meie ettepanek on väga lihtne: valitsemiskulusid tuleb vähendada! See ei ole kuritegu Eesti riigi suhtes, nagu valitsuse esindaja diagnoosib. Ja teiseks on meil ettepanek inflatsiooni mõju vähendamiseks: jätta ära ka eelseisvad selle aasta kaudsete maksude tõusud. Seda eelnõu on parlamendi rahanduskomisjonis mulle teadmata põhjustel jupp aega marineeritud. Ma loodan, et komisjonipoolne ettekandja annab selgituse. Kuid kui me kõneleme sellest, et mitte kuskilt ei anna enam valitsemiskulusid vähendada, siis ma asetan selle olukorra õigesse perspektiivi jutuga sellest, kas meil on võimalik ka negatiivne eelarve aasta keskel. Ilmselt valitsusliidu esindaja on tahtlikult seda kinni hoidnud, nii et ta on jõudnud alles maikuus arutusele, kuigi me esitasime selle märtsikuus. Esialgsetel hinnangutel 2024. aastal riigi tasemel valitsusele kulutamiseks ette nähtud vahenditest valitsus ei kulutanud ära summat suuruses 1,7 miljardit eurot. 1,7 miljardit eurot! Nii et küsimus on selles, kas valitsemiskulusid on võimalik vähendada. Jah, neid on võimalik vähendada. Valitsus, kes kinnitab, et ta tegi seda, teatab samal ajal ühe hingetõmbega, et seda ei ole võimalik teha, sest see on kuritegu Eesti riigi suhtes. Paralleelselt valetamist on liiga palju ja meie ülesanne siin parlamendisaalis on anda valitsusele signaal rahulolematuse kohta ja teiseks, juhtimissuunis. Nii et ma palun kõiki parlamendi liikmeid seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Ja teile on ka küsimusi. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! No on vähe lootust muidugi, et koalitsioon seda mõistlikku eelnõu toetama hakkab. Siiski mul on küsimus tulenevalt sinu ettekandest ja kuna ma täna küsisin infotunnis ka peaministrilt, keda siis kavatsetakse koondada või mille arvelt kavatsetakse kärpida. Pean silmas 20%‑list kärbet, mis koalitsioonis väidetavalt on kokku lepitud. Ja peaminister luges mulle ette, kust ei kärbita. Õpetajate palka ei kärbita – suur saavutus, eks ole, et see aasta enam ei kärbita, eelmisel aastal see palk sisuliselt ju vähenes, ostujõud vähenes –, riigikaitsevaldkonnas tegutsevate ametnike arvu ei kärbita ja nii edasi. Ühesõnaga, ma sain teada, kust ei kärbita. Nii nagu nüüd selgub, et ka haridusminister ei kärbi. Aga kas sul on aimu ja mingisugunegi indikatsioon, kust siis kavatsetakse kärpida – millistes valdkondades, kelle arvelt ja kust?

Paraku praktika on tõe kriteerium. Räägime vastutustundlikult sellest, et kui valitsus on kõnelenud kärpimisest, siis on tulemus olnud valitsemiskulude suurendamine. Kui lubadus 5% võrra valitsemiskulusid vähendada tõi kaasa 5% võrra valitsemiskulude suurendamise, siis ma kardan, et sama saatus võib tabada ka lubadust [vähendada personali] 20% võrra. Me ei ole kuidagi kaitstud selle eest, et 20% võrra see hoopis kasvab. Valitsuse esindajad on oma sõnadega selgelt andnud signaali, et nad ise ei võta sekundiks tõeselt seda oma vekslit ega ei ole suutnud ka sekundikski ümber lükata väidet, et nende eelmise aasta sügisel antud lubadus 5%‑lisest valitsemiskulude vähendamisest on osutunud valeks. Objektiivsed andmed selle kohta on olemas, numbrid on olemas, kvantitatiivnäitajad on olemas, kuid me ei ole kuulnud mitte mingisugust vastust sellele. Lihtsalt tuima näoga mõeldakse, et [eelmist] valet plaasterdatakse uue valega.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun nüüd siia Riigikogu kõnetooli tutvustama rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun! Aega on, Annely.

Tere pealelõunat, head kolleegid! Võtsin kaasa üksnes selle targa eelnõu, mille Isamaa esitas ja mida [täna] ka väga hästi selgitati. Isamaa esimees Urmas Reinsalu andis eelnõu sisust väga põhjaliku ülevaate. Rahanduskomisjon arutas eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamist 2025. aasta 6. mail. Ma räägiks siis, kuidas komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused, sest eelnõu komisjoni istungil ei tutvustatud. Sellel päeval miskipärast Isamaa esindaja rahanduskomisjoni istungil ei saanud viibida. Komisjon langetas konsensuslikult järgmised menetlusotsused: võtta eelnõu päevakorda täna, kolmapäeval, 14. mail ja määrata ettekandjaks siinkõneleja. See on minu poolt kõik.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi … Ikka on, üks küsimus siiski on, küll viimasel hetkel, aga on. Urmas Reinsalu, palun!

No ei ole kunagi viimane, mis sa nii dramaatiliselt nüüd, Lauri, et viimane.

Annely oli juba peaaegu lahkunud kõnetoolist, kui sa nupule vajutasid, aga palun.

Ma arvan, et olukord ei ole nii fatalistlik. Ma arvan, et ühtegi lahingut ei võida pessimistid, on öelnud ju meie eelkäijad. Aga minu küsimus on seotud sellega, et valitsus kavatseb esitada homme lisaeelarve eelnõu. Proua Akkermann, teie rahanduskomisjoni esinaisena kindlasti võite võimuliidu poolt meile ülevaate anda. Isamaa on esitanud oma ettepaneku. Mis küsimusi siis valitsuse lisaeelarve puudutab?

Selle kohta on veel vara midagi öelda, kuna lõplikul kujul eelnõu pole Riigikogule üle antud ja ma ei oska seda enne kommenteerida.

Aitäh! Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Hea ettekandja! [Ma ei küsi] otseselt selle eelnõu kohta, vaid riigieelarve kohta. Ma mäletan, et kui siin riigieelarve arutelud olid, siis mul oli terve rida ettepanekuid. Te ise puldist ütlesite, et need olid väga head ettepanekud ja on suur tõenäosus, et neid hakatakse koalitsiooni ettepanekutena ühel hetkel ellu viima. Ma ei ole seda märganud. On sul mingit infot, millal neid häid ettepanekuid siis hakatakse käisile võtma? Muu hulgas oli seal selguse parandamise ettepanek ja oli ka kulude kokkuhoiu kohti ja nii edasi. On sul mingit infot selle kohta, millal me hakkame nende asjade kallal tööle?

Hea Rain, hea kolleeg! Me tõesti oleme nüüd pool aastat – ehk võib öelda, et ka sinu näpunäidete järgi – arutanud eelarve läbipaistvust. Me oleme läbi käinud ükshaaval kõikide ministeeriumide eelarvete jäägid. Heidy Purga ja Hendrik Terras veel tulevad. Ja kõik see teenib ikkagi eesmärki, et kulud oleks kokku hoitud ja kulud oleks kontrolli all ja riigieelarve järgmine eelnõu oleks selgem ja lihtsamini arusaadav. Vastav baaseelarve, nii-öelda baasseaduse muudatus loodetavasti antakse üle ühel esimesel sügisistungjärgu istungil.

Suur tänu! Hea kolleeg Urmas Reinsalu, ma saan lubada vaid ühe küsimuse kummalegi ettekandjale ehk siis ma ei saa seda teist küsimust võtta. Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta esitatud ei ole, mis tähendab seda, et me saame asuda lõpphääletuse juurde. Austatud ametikaaslased, juhin tähelepanu, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada negatiivne lisaeelarve seaduse eelnõu valitsemiskulude vähendamiseks 2025. aastal" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 14 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu 608 on tagasi lükatud.