Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seaduse eelnõu (559 SE) teine lugemine

Liigume viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seaduse eelnõu 559 teine lugemine. Ettekandja on väliskomisjoni liige Ester Karuse. Palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on eelnõu nr 559 teine lugemine. (Juhataja helistab kella.) Ma annan ülevaate menetluse käigust juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Vabariigi Valitsuse 13. jaanuaril algatatud eelnõu esimene lugemine lõpetati 9. aprillil. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 24. aprill. Selleks ajaks ei esitatud ühtegi muudatusettepanekut. Keeletoimetaja ettepanekul on tehtud keeleline korrektuur, siia on lisatud sõna "ning". Selline väike keeleline korrektuur. Muid ettepanekuid ei tulnud. Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused olid, et väliskomisjon otsustas 5. mail toimunud istungil teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda teiseks lugemiseks täna ehk 14. mail, kinnitada eelnõu tekst ja seletuskiri teiseks lugemiseks ning teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Selle eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälte enamus. Muid tähelepanekuid ei ole. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Varro Vooglaid, palun! (Saalist öeldakse midagi.) Need tulevad hiljem natuke.

Jaa, suur tänu! Ega ma ei näe siin mõtet pikalt rääkida, sellepärast et eks me ju ühelt poolt teame, et see eelnõu leiab koalitsiooni häältega toetust ja kedagi me siin ümber ei veena. Aga võib üle korrata seda, mida sai öeldud ka esimesel lugemisel: tegemist on täiesti mõttetu organisatsiooniga, millega liitumine ei anna Eesti Vabariigile reaalselt mitte midagi. Ma mäletan, et esimesel lugemisel ma küsisin eelnõu esitlejalt, mida see päriselt Eesti Vabariigile annab, kui me selle organisatsiooniga ühineme. Vastus oligi selline, et ega ta otseselt midagi ei anna, lihtsalt võimaldab meil nagu näidata, et me oleme kuidagi samameelsed. Selline üldine pehme mingi kuvandi moment. Reaalselt pole kasu absoluutselt mitte midagi. Minule teeb niisuguste asjade puhul meelehärmi see, et selle asemel, et tegeleda päriselt demokraatliku ühiskonnakorralduse aluseks olevate põhimõtete jõustamisega, tegeleme me siin mingisuguste pseudoasjadega, millega loome muljet, et näete, kui oluline demokraatia meile on, liitume IDEA-ga, eks, Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudiga. Vaatad peale, siis tundub ju küll, et tõesti, ega me muidu ei liituks, kui me demokraatiat oluliseks ei peaks. Ometi ei anna sellega liitumine absoluutselt mitte midagi. Ma loen teile ette eelnõu seletuskirjast, mida on kirjutatud selle seaduse mõjude kohta. Kuulake, tsiteerin: "Eestile on välispoliitiliselt oluline olla üleilmselt tuntud kui edumeelne riik, kes toetab demokraatiat ja inimõigusi. IDEA-s osalemine on hea vahend selle kuvandi edendamiseks, kuna IDEA on rahvusvaheliselt üks tuntumaid ja hinnatumaid demokraatia eest seisjaid. Samameelsus tugevate lääneriikidega suurendab ka Eesti julgeolekut, edendades suhteid ja kinnistades Eesti samameelse partnerina." No täielik iba ju. [Tahetakse] kinnistada Eesti kuvandit samameelse partnerina. Aga kuidas oleks sellega, head kolleegid, kui me üritaksime kinnistada kuvandit Eestist kui demokraatlikust riigist sel moel, et me hakkame päriselt meie ühiskonnakorraldust demokraatlikumaks tegema? Kuidas oleks, kui ehitaks kuvandit, millel on ka tõepõhi all? Mitte et on lihtsalt kuvand, mis on kuidagi üles blufitud nagu mingi fassaad, mille taga on lagunev maja? Kuidas oleks sellega, kui võtaks kasutusele valimissüsteemi, mis on reaalselt usaldusväärne ja läbipaistev, nagu teistes Euroopa riikides on? Selline valimissüsteem on jälgitav ja vaadeldav tavaliste inimeste poolt nende tavaliste teadmiste pinnalt. Kuidas sellega oleks, kui soovite ehitada kuvandit Eestist kui demokraatlikust riigist? Kuidas sellega oleks, kui taastaks rahvaalgatuse õiguse, mis oli ette nähtud 1920. aasta ja 1933. aasta põhiseadusega? Rahvas sai algatada parlamendis eelnõusid nii vastuvõetud seaduste tühistamiseks kui ka uute seaduste vastuvõtmiseks. Kusjuures, kui parlament ei toetanud rahva algatatud eelnõu, siis läks eelnõu automaatselt rahvahääletusele ja kui rahvas ise seda toetas, siis see oli ühtlasi umbusaldusavaldus parlamendile. Oli võimalus reaalselt kutsuda esile erakorralised valimised, kui parlamendi enamus oli minetanud rahva enamuse toetuse. Kuidas sellega oleks? Ehitame äkki niimoodi kuvandit Eestist kui demokraatlikust riigist? Või kuidas oleks sellega, kui ühe korra 22 aasta jooksul annaks ka rahvale võimaluse rahvahääletusel osaledes üheainsagi küsimuse üle otsustada? Näiteks selle üle, kas hakata fosforiiti kaevandama või mitte, näiteks selle üle, kas rajada suuri sõjaväebaase kusagile või mitte. Kuidas sellega oleks? Siis öeldakse, et ei-ei-ei-ei, me ei saa niimoodi anda rahvale õigust otsustada selliseid asju. Või kuidas oleks sellega, kui annaks rahvale tagasi võimaluse valida endale ise riigipead? Mitte nii, et riigipea määratakse koalitsioonierakondade tagatubades. Vot ühtegi nendest asjadest ju tegelikult koalitsioon ei toeta. Ka oluline osa opositsioonist ei toeta, sotsid kindlasti ühtegi nendest asjadest ei toeta, eks. Selle asemel minnakse edasi näiteks selliste muudatustega, et võtta kohalikelt inimestelt võimalus seista vastu näiteks tuuleparkide rajamisele. Minnakse, eks ole, demokraatiast eemale. Selle asemel soositakse üha enam Euroopa föderaliseerumist, mis jätab meile kohalikule tasandile järjest vähem võimu. Nii et see on suitsukate, head sõbrad, aga see suitsukate on läbinähtav. Te loote illusioone, tegelikult austus demokraatia ideaali vastu puudub. Tegelikult austus, nagu eelnevalt sai räägitud, ka põhiseaduse ideaali vastu puudub. Aga lõputult ei saa neid valesid ehitada ja üleval hoida. Veel kord: igal juhul sellel konkreetsel eelnõul, mis näeb ette selle organisatsiooniga liitumise, ei ole mitte mingit sisulist mõtet. Mõttetu jutuklubi, mis tekitab meile lihtsalt kulusid juurde. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 559 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seaduse eelnõu 559. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 50 Riigikogu liiget, vastu 12, erapooletuid 1. Eelnõu 559 on seadusena vastu võetud.