Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (556 SE) kolmas lugemine

Kolmas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 556 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid, rõõm teid nii suurel hulgal siin näha! Ma olen nii selle eelnõu teemal kui ka energeetikateemadel siin päris palju rääkinud, aga mõtlesin, et lühidalt mõne asja markeerin ära. Kõigepealt seda, et kui me tegeleksime Eestis mõistliku energeetikapoliitikaga, siis me selle eelnõuga ei peaks tegelema. Kõik see, millega siin tegeletakse – kõik need reservvõimsused, sagedusturg, võrgu ettearendamine selleks, et sinna saaks juhuenergia tootmisvõimsusi ühendada, või siis Eleringile trahvi maksmise kohustuse sätestamine juhuks, kui ta ei saa teatud tootmisvõimsusi võrku lisada –, no siin kolleegid ja ametnikud on püüdnud öelda, et tegelikult riski, et sealt mingid kulud tekivad, meil ei ole. Noh, ma siin Eleringi arvutustele ja analüüsidele liialt ei tugineks. Neil on olnud ka analüüse selle kohta, kui palju see sageduse ja reservvõimsuste hoidmine maksta võiks, ja need on juba esimestel kuudel vastu taevast lennanud. Ja mulle tundub, et jätkuvalt koalitsioonipoliitikud, lisaks ka sotsid ja ametnikkond elavad selles maailmas, et see 100% taastuvatest allikatest elektri tootmise kohustus, mis meil seaduses on, et nad kavatsevad seda seadust täita. Sellisel juhul me peame kolme- kuni neljakordselt üle investeerima võimsustesse, et statistiliselt see Eesti tarbimise maht täis saada. Kusjuures nädal või kaks tagasi ametnikud väljendasid endiselt seda unistust, kuidas Eesti elektritarbimine kasvab praeguse 8,3 teravatt-tunni pealt ikkagi sinna 15 teravatt-tunni peale. Nad küll ei suutnud põhjendada, kust nad seda kasvu näevad. Noh, sellisel juhul küll meil need situatsioonid tekivad, kus tuulest või päikesest energia tootjatele tuleb öelda, et me ei lase teid võrku, sest elektrit on liiga palju. Ja seda tuleb mängida välja nii, et me teeme seda justkui selleks, et Eleringil on valik, kas arendada võrku või maksta trahvi. No see läheb juba päris naljakaks. Siis kellelgi laseme ehitada pargi, usutakse, et ta ehitabki, loomulikult keegi ehita. Ja siis Elering veel valib, kas ta võrgu viib sinna või ei vii. Nii et määramatust tuleb juurde. Reformierakond püüab siin [jätta muljet], et seaduseelnõu on nüüd suur põlevkivielektri tootmise kaitse eelnõu. Seda see kindlasti ei ole. Mina ütleks, et tegeleme Eestis ikka juhitavate võimsuste arendamisega. Seda on öelnud kõik eksperdid, et selle koha pealt on meil mure. Võtame selle esimeseks prioriteediks, tegeleme sellega! Ja mina olen jätkuvalt arvamusel, et kui me juhitavaid võimsusi piisavalt [kasutame], siis sinna kõrvale meil neid juhitamatuid vaja ei ole. Vastupidine valem ei kehti: kui sa juhitamatuid [rajad], siis sinna sa pead juhitavad kõrvale tegema. Muidu ei ole nii, et kogu aeg saab lülitist lambi põlema panna. Nii et ma kutsun üles hääletama selle eelnõu vastu. Lisaks veel värske uudis Lätist: Läti just teatas, et riigimaadel tuuleparkide arendamine peatatakse. Lätlased on astunud mõistliku sammu, proovime ka meie arukamaid otsuseid teha. Aitäh!

Tänan väga teid! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Mario Kadastik, palun!

Aitäh! Kõigepealt heale kolleegile lihtsalt kerge meeldetuletus, et see siin on eelnõu 556, mitte 555. Põlevkivist ja sagedusreservidest me rääkisime selle teise eelnõu puhul. Täna on meil ikkagi tegemist sellega, et me just vastupidi suurendame läbipaistvust ja varustuskindluse võimekust sellega, et me toome sisse fikseeritud liitumistasu. Eleringil tekib väga konkreetne kohustus omada selget plaani, kuhu ta kavatseb võrku arendada ja millises mahus. Sel juhul liitumisi tehes ei ole vaja muretseda selle pärast, et mis see liitumine maksab, see on konkreetne hind. Samamoodi tegelikult – meil juba see fantoomliitumiste teema kunagi oli – saab olema ka väga selge, mis on niinimetatud võrgu alakasutuse tasu. Kui keegi hoiab liitumisest kinni ja ei ehita sinna võimsusi, mida meil tegelikult riigina vaja on, siis ta peab selle eest maksma. See tekitab selge motivatsiooni. Kui nüüd tuua sisse ka tehnoloogiamuudatuse, mis võimaldab meil liikuda olukorda, kus taastuvenergiaparkide asemel rajatakse juhitavaid võimsusi, siis see peaks olema ka Rainil suur motivatsioon tegelikult poolt hääletada. Siis saab ju teoks ka tema soov, et mõne päikese‑ või tuulepargi asemele tuleb hoopis gaasijaam, ja kõik peaks väga hästi olema. Paraneb ka varustuskindlus ja kõik see saab meile boonus olema. Nii et üldiselt selle konkreetse eelnõu tulemusena pigem muutub investeerimiskeskkond selgemaks, konkreetsemaks, tuleb rohkem varustuskindlust, rohkem stabiilsust elektrisüsteemi. Mina küll ei näe, et siin oleks mingisuguseid suuri murekohti. Nii et igal juhul kutsun selle eelnõu poolt hääletama. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Aleksei Jevgrafov, palun!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid ja hea Eesti rahvas! Me oleme täna siin, et arutada ühte äärmiselt olulist küsimust, mis puudutab iga Eesti elanikku, meie energia tulevikku ja sellega kaasnevaid kulusid. Elektriseaduse muutmise seaduse eelnõu toob meie hinnangul kaasa järjekordse lisakoormuse Eesti tarbijatele. Ja seda olukorras, kus elektri hind on niigi üks suuremaid murekohti meie rahvale. Valitsus esitleb seda eelnõu kui sammu taastuvenergia arendamise suunas. Kuid selle eelnõu kohaselt peavad just elektritarbijad hakkama tasuma poole elektrivõrguga liitumise kuludest, kui võrku soovivad liituda uued tootjad, peamiselt tuule- ja päikesepargid. Ma küsin teilt, head kolleegid, ja teilt, hea Eesti rahvas, miks tehakse seda taas tavakodaniku rahakoti arvelt? See rahaline koorem tabab kõige valusamalt just meie eakaid ja väikese sissetulekuga inimesi, kes niigi iga kuu ots otsaga kokkutulemisega hädas on. Valitsuse eesmärk on 100% taastuvelektri saavutamine aastaks 2030. Kas tõesti on ainus väljapääs koormata üha rohkem meie tarbijaid? Meile tundub, et valitsus on valinud kõige lihtsama, aga ühtlasi kõige ebaõiglasema tee. Paneme inimesed maksma ja loodame, et nad lihtsalt lepivad sellega. See ei ole vastutustundlik poliitika. Teine oluline aspekt, mida me ei saa ignoreerida, on see, et tuule- ja päikeseenergia tootmine on katkendlik ning paratamatult sõltuv ilmastikutingimustest. Muidugi on oluline liikuda säästvamate lahenduste suunas, kuid see üleminek peab olema hoolikalt läbi mõeldud, tagades, et elektri hind ei tõuse, vaid langeb. Praegune eelnõu seda ei taga. Head inimesed! Me ei saa rajada oma energiasüsteemi üksnes ebastabiilsetele allikatele. Põlevkivienergeetika on aastakümneid taganud Eestile energiajulgeoleku. See on meie oluline kohalik ressurss, mis on kindlustanud meid väliste šokkide ja importenergia hinna kõikumiste eest. Põlevkivielektrijaamad on pakkunud meile juhitavat võimsust, võimet toota elektrit siis, kui me seda vajame, sõltumata ilmast. Põlevkivil võib endiselt olla oluline roll meie energiajulgeoleku ja stabiilsuse tagamisel. Selle asemel et hävitada olemasolev kindel tootmisvõimsus, peaksime keskenduma innovatsioonile ja investeeringutele uutesse tehnoloogiatesse. Siin peitubki võti. Neid tehnoloogiaid on võimalik kasutada ka meie olemasolevas põlevkivitööstuses. Kui me tõesti panustaksime süsinikdioksiidi püüdmise tehnoloogiate arendamisse ja juurutamisse, siis kaoks vajadus põlevkivienergeetika nii kiireks mahajätmiseks ja sellega kaasnevaks tarbijate koormamiseks. On olemas Narva elektrijaama töötajate teade tööalase leiutise kohta, mis vähendab oluliselt CO2 heitkoguseid. Ja see teade edastati juhtkonnale mitte eile ega üleeile, vaid 20 aastat tagasi. Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktor professor Alar Konist on samuti rõhutanud, et meil on olemas CO2 püüdmise tehnoloogiad. Nende paigaldamine olemasolevatele elektrijaamadele maksaks suurusjärgus 200–300 miljonit eurot. See on kümneid kordi vähem kui see tohutu summa, mille valitsus soovis eraldada ainuüksi meretuuleparkidele. Ma küsin teilt, austatud koalitsioonipoliitikud ja sotsiaaldemokraadid: miks te ei taha tõsiselt tegeleda CO2 püüdmise tehnoloogiate juurutamisega ja seeläbi tõsta meie olulist põlevkivisektorit, tagada energiajulgeolek ja hoida ära tarbijate koormamine? Miks te nii tugevalt toetate roheenergeetikat, jättes vähem tähelepanu meie olemasolevatele ressurssidele ja soovile arendada põlevkivist elektri tootmist, kasutades CO2 püüdmise tehnoloogiaid? Meie kohus on kaitsta Eesti rahva huve. Meie kohus on tagada stabiilne ja taskukohane energia. Meie kohus on toetada lahendusi, mis tagavad meie energiajulgeoleku ja keskkonnasäästlikkuse, ilma et seejuures kannataksid meie inimesed. Seepärast kutsun ma teid üles, head kolleegid, olema kriitilised selle eelnõu suhtes ja kaaluma alternatiivseid lahendusi, mis tõeliselt teeniksid Eesti rahva huve. Me peame toetama põlevkivist elektri tootmist ja olema vastu sellele eelnõule, mis seab tarbijad ebaproportsionaalselt suure koorma alla. Aitäh!

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Aprilli alguses me lugesime, kuidas Eleringi juht ütles, et energeetikas ei tohigi teha Eesti huvidest lähtuvaid otsuseid. 4. aprilli saates "Uudis+" ütles riigifirma Eleringi juht Kalle Kilk, et kui me teeme otsuseid Eesti huvidest lähtuvalt, siis me tulevikus Euroopa ühisturust kasu ei saa ja meil ongi kallim siin elada. Ta viitas, et vajadus kalleid välisühendusi välja ehitada tuleb pigem üleeuroopalisest plaanist, mitte tingimata Eesti enda hädavajadusest. Ja kui ma seda eelnõu vaatan, siis näen, et siin on üks väga oluline ja väga hea asi, mis oleks pidanud ammu tehtud olema. On arutatud, et ettevõtted on endale pannud kohad kinni ja võimsused kinni, aga tegelikult seal tootmist ei arendata. Minu arvates juba ammu on võimalik selle eest trahvida. Ma ei tea, kuidas sellesse seadusesse see trahvimise koht uuesti tuleb. Aga, head sõbrad majanduskomisjonis, te unustasite väga olulise asja ära. Mitte kõikidele ei peaks olema see nõue pandud. Eramajadel, korteriühistutel, kelle katusele läheb 7, 15, 30 kilovatti päikeseparke, on nüüd nõue, et kui nad täna selle liitumise ostnud, siis aasta pärast seda liitumist enam ei ole. Mis siis, et sinna on voolumõõtja pandud, nad võivad uuesti maksma hakata. See on unistuste plaan, kui keegi räägib, et 2030. aastaks meil on ainult juhitamatu elekter. Ma olen siin saalis öelnud, et kõige parem näide on see. Kui veebruarikuus on külm ja pime, siis kõik, kes sellest räägivad, võtke kodunt elekter nädalaks ära. Sest kui ei ole tuult ja ei ole päikest, siis ei ole ka elektrit. Praegu on ainuke võimalus Eestis ellu jääda, kui meil on juhitav elekter. See võrkude jutt ja Eleringi tegevusetus, või vastupidi, tegevus on meie taskust ära võtnud miljardeid. Olgu see kolmas kõrgepingeliin Lätti, millest ma olen korduvalt rääkinud, või LNG terminali torpedeerimine. Ja nüüd me räägime, et jälle tuleb üks miljard võtta lõpptarbijate taskust ära, sest me hakkame kellegi arendaja arendusi kinni maksma. Väga selge seisukoht oli tol hetkel, kui räägiti, et 2030 võiks olla Eestis taastuvenergia tootmine 100% vajadusest. Kuid seal ei olnud öeldud seda, et muud ei võiks olla. Ei räägitud mitte ühtegi korda, et me hakkame sellele peale maksma. Meil oli väga selge teadmine, et 2025. aastaks on kõik taastuvenergia tasud makstud, välja arvatud üks tuulepark. 2017. aastal me teadsime, et tuleb kaks tuuleparki, aga Elering, Eesti Energia tuulepargiarendusele seda pikendust ei andnud. Ja rohkem ei oleks me täna selle pärast muretsenud. Kui keegi tahab arendada ja leiab kinnistu, kus keegi ümberringi vastu ei vaidle, siis jumala pärast, nii palju kui tahavad, ehitagu. Kui kohalikud on vastu, siis tuuleparki ei saa arendada. Kui keegi tahab oma maja katusele panna päikesepaneelid ja see ei riiva arhitektuuriliselt keskkonda, siis pangu nii palju, kui tahab. Aga lõpetame selle pealemaksmise! Ja peale makstakse, [kuigi teatakse], et ainukesele juhitavale elektrile, mis Eestis on, keevitatakse peale CO2 tasu. Ma loodan, et enamus teist saalis ikka teab, et seesama CO2 raha liigub tegelikult riigieelarvesse, mitte kuhugi mujale. On olnud aastaid, kus Eesti Energia maksis 50 miljonit kuus riigieelarvesse seda CO2 tasu. Ja siis me tagurpidi räägime juhitamatust elektrist. Siis me räägime tuumaelektrist, mis, nagu nüüd on selgunud tänu näidispoomisele Kanadas, on tunduvalt kallim, kui on planeeritud. Ja kui Eesti saab heal juhul 10 aasta pärast [jaama] valmis, siis on ta veel kallim. Me peaks vaatama, mis on lõpptarbimise hind sellele, kes kodus või ettevõttes elektrit ostab. Ma olen siin ühe kaaskõnelejaga nõus, et tegelikult on meil olemas väga hea teadusteadmiste [baas] kas või tehnikaülikooli näol. Me peaksime täna tegelema sellega, kuidas see CO2 Narvas kinni püüda. Aga niikaua, kui meil ei ole uut juhitava elektri lahendust, on [lahendus] põlevkivi. See gaasijutt on ka tore asi, aga see on kõige kallim. Siin kogu aeg näidatakse numbreid. Ma vaatasin ka, kui suur see tootmise hind on. Jõle huvitav on see, et üks mees saab põlevkivi tootmise omahinnaks 150 eurot megavatt-tund, aga mina saan 49,3 eurot megavatt-tund.

Hea kolleeg, ma korra segan.

Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit juurde, palun!

See eelnõu mingis osas on mõistlik, aga väga palju on siin ka jama. Ja kuna siin on nii palju jama ja kahjulikkust meie lõpptarbijatele, mis viib majanduse peale üheksat kvartalit langust veel ka kümnendaks kvartaliks ja edaspidi langusesse, siis Isamaa Erakond ei saa mitte kuidagi seda rahva ja ettevõtete suhtes vaenulikku eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel Jaak Aab, palun!

Austatud juhataja! Peaasi et mul on mandaat rääkida, Helir. Lugupeetud Riigikogu! Jah, nii nagu nende elektrituruseaduste ja energeetika aruteludel on, ükskõik mis eelnõu on, ikka tahetakse rääkida kogu maailmast. Tuletan meelde, mis on need peamised muudatused, mida näeb ette see eelnõu, 556 SE. See suures osas puudutab just võrkudega liitumist, puudutab võrkude arendamist. Kindlasti need muudatused, mis siin sees on, parandavad Eestis olukorda nii tootjal kui tarbijal. Nüüd, esimene suurem muudatus on see, et muudetakse liitumise tasustamise loogikat. Tänane kulupõhine süsteem on osutunud mõnel pool aeglaseks, kulukaks ja prognoosimatuks. Uue süsteemi kohaselt kehtestatakse fikseeritud hinnakiri, mis annab arendajatele parema kindluse, aga soosib ka suuremaid tarbijaid otseliitumistega fikseeritud hinnakirja järgi. Fikseeritud liitumistasu eest muidugi saab liituda piirkondades, kus on põhivõrk välja arendatud või kus Elering soovib oma arenguplaanide kohaselt võrku välja arendada. Tulevikus on see samuti seal võimalik. Teiseks laiendatakse elektrivõrguettevõtjate, eelkõige Eleringi arenduskohustust. See tähendab, et võrku tuleb arendada mitte üksnes tänaste liitujate järgi, vaid ka tulevikupotentsiaali silmas pidades. Ja need taastuvenergiavõimsuste arendamise vastased võiksid silmas pidada ka seda, et taastuvenergiavõimsused tekivad hajusalt, eri piirkondadesse. See on ka energiavarustuskindluse ja julgeoleku koha pealt väga oluline. Me võime rajada, ma ei tea, juurde ühe põlevkivijaama, mis asub jälle sealsamas Ida-Virumaal ega ole julgeoleku mõttes ega hajusa tootmise mõttes kuidagi mõistlik. Ja endiselt tuletan meelde ka nendele, kes täna siin on rääkinud, et põlevkivielekter on kõige odavam – no ei ole kõige odavam. Me oleme ise kokku leppinud sellistes reeglites, nii nagu nad on, ja põlevkivielekter lihtsalt ei pääse turule. Jah, ta on teeninud meid hästi ja teenib ka lähiajal, sest juhitavaid võimsusi on vaja, seda võimsusreservi on vaja. Kui aga tuleb uusi juhitavaid võimsusi juurde, siis võib-olla seda kõige kallimat elektrit enam tootma ei pea või toodetakse seda vähem. Siin on räägitud uutest tehnoloogiatest, et on võimalik süsinikku, CO2 kinni püüda. No minu teada praegused prognoosid või arvutused näitavad, et seni, kuni see tehnoloogia on selline, nagu ta praegu on, on see kaks korda kallim kui CO2 hind. Ja pole [tõenäoline], et lähiajal see tehnoloogia muutuks nii odavaks, et seda oleks võimalik rakendada ja pääseda CO2 tasust põlevkivielektri tootmisel. Võib-olla pigem õlitööstuses, kus nii palju CO2 ei eraldu, on tulevikus tõesti see tehnoloogia lähemal ajal või lähemas perspektiivis kasutatav. Kolmandaks, eelnõu selgitab ja täpsustab võrgu alakasutuse korral tasu rakendamise põhimõtteid. See aitab ära hoida olukordi, kus tootjad broneerivad võimsust, kuid ei [lülita] seadmeid võrku. Lihtsalt kogu protsessi või protseduuri täpsustatakse. Ja endiselt, kui tootja on liitumisega broneerinud mingi osa võrgust, aga ta seda ei kasuta ehk siis vastavat tootmist võrku ei too, olgu see siis juhitamatu või juhitav võimsus, peab ta maksma alakasutustasu, ja see on mõistlik. See suunab elektrivõrkusid efektiivsemalt kasutama. Kolm minutit lisa, palun.

Kolm minutit lisaks.

Üks muudatus, mis on toodud sisse ministeeriumi palvel, on järgmine. Varasemate vähempakkumiste korral oli vähempakkumine taastuvenergia [tootmiseks] tehnoloogianeutraalne. Kui kunagi lubatud tehnoloogia ei ole selles mahus nüüdseks välja arendatud, siis ei ole tõenäoliselt probleem, kui sinna liidetakse selle võimsuse ulatuses mingeid uusi tehnoloogiaid juurde. Küll aga tekitas ka komisjonis diskussiooni see, kas selle varasemalt lubatud tehnoloogia võib vahetada teise tehnoloogia vastu. Ja teatud mööndustega nüüd see muudatus siia sisse sai, et juhitava [elektri] ja ka salvestusseadmed on põhimõtteliselt võimalik [kasutusse võtta] selle tehnoloogia asemel, mis esialgse vähempakkumise järgi reeglina oli päikese- või tuuleenergia. Kindlasti mõningad arendajad ütlevad, et nemad vaidlevad selle üle kohtus edasi. Nad näevad, et tagantjärele tehnoloogia muutmine ei ole võrdne kohtlemine. Noh, eks siis tulevik annab vastuse, on see nii või mitte. Nüüd, kindlasti kogu see positiivne suund, mis eelnõus on suuremas plaanis võetud võrkude liitumise, võrkude arendamise osas, on positiivne. Ja ma mainin siin kindlasti ära, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond seda kindlasti toetab. See aitab luua eeldused taastuvenergia arendamiseks, aga ka uute juhitavate võimsuste juurdetoomiseks. Selline hange või vähempakkumine on välja kuulutatud. Nii et õige vastus sellele, mis Eesti energiasüsteemis tuleb edaspidi teha, on erinevate võimsuste väljaarendamine. Ja ka salvestusvõimsuste arendamine – me nägime siin, et sagedusreservi on puudu. Aga erinevaid energiatootmisvõimsusi on juurde vaja, sealhulgas taastuvenergiat, mida on võimalik arendada. Suurte vaidluste peale küll, aga tõenäoliselt seda tuuleenergiat juurde tuleb, samuti päikseenergiat mingis mahus. Tuleb juurde teha juhitavaid [jaamu] ja seni, kui meil teisi juhitavaid [võimsusi] ei ole, ongi [lahendus] põlevkivi, ega midagi ei ole teha. See ülesanne ongi Eesti Energiale antud ja selle eest me alates uuest aastast tarbijatena ka tasume, et see võimsusreserv meil püsiks. Aga tuletan meelde, et see on ühe teise eelnõu teema. Igal juhul palun seda eelnõu toetada. Need on kindlasti sammud õiges suunas, et tagada energiavarustuskindlus, julgeolek ja nende muudatuste abil tulevikus ka odavam hind. Aitäh!

Suur tänu teile! Vastusõnavõtt EKRE fraktsiooni nimel, Rain Epler, palun!

Jaa, paari asja tahaksin kommenteerida. Kõigepealt hakkan Kadastikust pihta. Valetas kahes aspektis. Kõigepealt ütles, et suurendame läbipaistvust, tegelikult ei suurenda me läbipaistvust, vaid toome määramatust juurde ja tulevikuks ka võimaluse potentsiaalseteks suurteks kuludeks. Teine aspekt, kus ta valetas, oli see, et saame teha selle, mida Rain on soovinud: gaasijaama. Ei, Rain on mitu korda isegi siin kõnetoolis rääkinud, et gaasijaama tegemine ei ole mõistlik, ei iseseisvana ega ka taastuva toetuseks. Nüüd, see Jaagu jutt sellest, et oleme kokku leppinud, et põlevkivienergeetika on kallis – no ei saa päris nõus olla, et oleme selles kokku leppinud. Kunagi, kui süsinikukvoodi meede välja mõeldi, siis prognoosid olid sellised, et hind jõuab kusagile, ma ei tea, kümmekonna, võib-olla paarikümne euroni millalgi. Ideoloogia on surunud tegelikult põlevkivi välja, mitte energeetika ega füüsika ega matemaatika. Seda esiteks. Teiseks, kui me vaatame praegu maailmas toimuvat ja mida suurriigid teevad, siis ka need asjad, milles isegi on kokku lepitud, [ei pruugi kehtida]. Tegelikult uuendatakse kokkuleppeid väga erinevates valdkondades. Mõni näide. Saksamaa, kes on suur rohevesiniku eestkõneleja olnud, ütles nüüd prantslastega energeetikakoostööd kokku leppides, et olgu vesinik mis värvi tahes, peaasi, et vesinik on. Ja nii edasi. Ja Aivarit aitaks ka natukene järje peale. See plaan, et teeksime põlevkivist elektrit ja püüaks CO2 kinni ja küll siis saaks soodsalt head elektrit – ei, nii ei tööta. Et süsiniku püüdmiseks tekiks motivatsioon, peaks see kvoodihind tõusma kusagile 200 euro kanti. Siis muutuks süsiniku püüdmine justkui tasuvaks, aga elekter oleks ikka kallis. Nii et ärme seda püüa. Teeme lühiperspektiivis põlevkivist elektrit, aga pikemas perspektiivis ikkagi sihime tuumaenergia poole. Aitäh!

Aitäh! Vastusõnavõtt Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel, Mario Kadastik, palun!

Aitäh! Ma ei hakka siin Raini juttu enam ümber lükkama. Minu vastusõnavõtt on peamiselt Alekseile, kes väitis, et tuleb tohutu suur koormis peale Eesti rahvale, elanikele. Minu arust sai juba teisel lugemisel väga konkreetselt arvutatud, et fikseeritud tasu sotsialiseeritava osa puhul me räägime suurusjärgust 0,002–0,003 senti kilovatt-tunni kohta. See tähendab, et keskmisele elektriarvele ei lisandu isegi ühte senti. Ärme nagu selles mõttes sääsest kolossaalset elevanti tee, see ei ole siin küll mingisugune koormiste loomise eelnõu. Aivarile ütlen Kanada tuuma[jaama] kohta, et esimene reaktor ongi alati kallim. Teine reaktor on esimesest reaktorist oluliselt odavam, kolmas on teisest reaktorist oluliselt odavam. Eestisse ei ole keegi kunagi plaaninud esimest reaktorit ehitada. Teiseks, väga suure komponendi määrab maksumuse puhul tööjõu hind, mis on Kanadas kordi kõrgem kui Eestis. Nii et see ei tähenda, et siin oleks kohe kõik tohutult kallis. Aitaks tal ka meelde tuletada, et meil on aasta 2025. Majanduslangus sai 2024. aasta keskel läbi. Tõsi, me oleme umbes kaks kvartalit olnud majandustõusus, nii et kuidagi ei õnnestu seda majanduslangust pikendada kümnendasse või üheteistkümnendasse kvartalisse, nagu ta rääkis. Selle tahtsin ka ära korrigeerida. Tuletaksin meelde, et meil on tegelikult majandustõus juba mitu kvartalit järjest. Aitäh!

Suur tänu teile! Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 556 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 556. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 58 Riigikogu liiget, vastu 29, erapooletuid 0. Eelnõu 556 on seadusena vastu võetud.