Töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (519 SE) kolmas lugemine

Number 1: Vabariigi Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 519 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Tanel Kiik, palun! Volitus kenasti olemas.

Jaa. Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ei toeta antud eelnõu kolmandal lugemisel. Seda eeskätt kahel peamisel põhjusel, kuid neid põhjuseid on muidugi rohkem. Esiteks, me näeme, et selle eelnõu menetluse käigus, menetluse ajal ei ole piisavalt läbi mõeldud ja maandatud neid riske, mis puudutavad seda osa tänastest töötutoetuse saajatest, kes ei kvalifitseeru tulevikus baasmääras töötuskindlustushüvitise saamisele. See puudutab eeskätt õpilasi ja üliõpilasi, teatud juhtudel ka lapsevanemaid, võib puudutada ka omastehooldajaid. Me näeme, et riskid on tegelikult lõpuni maandamata, kuigi seda oleks pidanud sellise suure reformi puhul kahtlemata tegema. (Juhataja helistab kella, sest saalis on lärm.) Ja vaadates tagasisidet erinevatelt osapooltelt, on see Eesti Puuetega Inimeste Koda, on see ametiühingute keskliit, tuleb kahjuks nentida, et kogu see kaasamine tervikuna ei ole vastanud meie hinnangul heale tavale ja sellisele poliitilisele kultuurile, mida niivõrd põhimõtteliste muudatuste tegemisel, nagu töötuskindlustushüvitiste valdkonnas tehakse, oleks mõistlik [rakendada]. Teine põhjus, miks me ei toeta seda eelnõu, on seotud laiemalt praeguse koalitsiooni poliitikaga. Me näeme, et Reformierakonna ja Eesti 200 valitsus on algatamas ja jõustamas halvas mõttes uut poliitilist kultuuri, mille korral otsuseid tehakse pelgalt kahe partei ühisel, ma ei tea, fraktsioonide koosolekul või kuskil tagatubades, tegelikult sisuliselt huvitatud osapooli ja sihtrühmi kaasamata. See puudutab töölepingu seaduse muudatusi, mis parlamendis soovitakse läbi suruda, ja see puudutab tegelikult laiemalt kogu seda kärpepoliitikat. Me näeme, et pihta saavad sihtrühmad, kellega ei ole alternatiive piisavalt arutatudki – olgu need tudengiorganisatsioonid, olgu need mis tahes kohaliku tasandi esindajad. Meile ei sobi selline poliitiline kultuur. Tööturu valdkond, tööõiguse valdkond on üks selliseid, mis on seni suutnud sõltumata koalitsioonist – nii sel ajal, kui peaminister oli Jüri Ratas, kui ka sel ajal, kui peaminister oli Kaja Kallas – hoida taset ja standardit ja arusaama, et olulisi kokkuleppeid tehakse ametiühingute, tööandjate ja riigi vahel ehk kolmepoolsete läbirääkimiste käigus. Praegune koalitsioon on otsustanud sellest lõplikult – nende jaoks lõplikult, loodetavasti tuleviku vaates ikkagi tagasipööratavalt – loobuda, algatada eelnõusid, mis puudutavad väga laialdaselt tööõigust, töötuskindlustuse valdkonda, tööturupoliitikat, sealhulgas välisrändega seotud muudatusi, ilma tegelikult kokkulepet otsimata või siis seda näiliselt otsides, aga ilma seda tagasisidet, mida tööturu osapooled annavad, arvestamata. Nendel põhjustel ei ole võimalik Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonil seda eelnõu täna toetada. See on ka meie signaal ja sõnum valitsusele: palun võtke ennast heas mõttes kokku! Tööturu valdkond, tööõiguse valdkond ei ole valdkond, kus kogu kompetents asuks kahe erakonna tagatoas või Riigikogu fraktsioonides või ka valitsuses. See on valdkond, kus on seni olnud tavaline kultuur kaasata tööturu osapooli, kuulata nende tagasisidet nii-öelda otse põllult, arvestada mõlema osapoole ootusi, nii tööandjate kui ka ametiühingute omi. Meie hinnangul see kultuur on olnud tegelikult Eesti edu võti töövaldkonnas. Selle kergekäeline kõrvalelükkamine on väga lühinägelik, vastutustundetu ja meie hinnangul lubamatu. Aitäh!

Aitäh teile! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Andrei Korobeinik, palun!

Head rahvasaadikud! Head külalised! Väga hea kõne oli kolleeg Tanelilt. Sotsiaaldemokraadid, kes algatasid selle eelnõu, olles valitsuses, kes toetasid seda eelnõu esimesel lugemisel, kui keskfraktsioon tegi ettepaneku see tagasi lükata, on nüüd avastanud, et midagi on valesti. Midagi on tõepoolest väga valesti. Sotsiaaldemokraatide eestvedamisel on eelmine koalitsioon rünnanud just neid kõige nõrgemaid. Automaksuga rünnati maal elavaid inimesi ja suurperesid, pensionäridelt hakati võtma tulumaksu pensionide pealt. Ja nüüd on järg noorte inimeste käes, kes jäävad töötutoetusest ja koolitustest ilma, üksikemade käes, kes jäävad lastega koju, puuetega inimeste käes ja nii edasi. Eelmine koalitsioon alustas sotsiaaldemokraatide eestvedamisel rünnakuid nende gruppide vastu ja nüüd Reformierakond koos Eesti 200-ga seda jätkab. Oli lootus, et kui sotsiaaldemokraadid lendavad koalitsioonist välja, siis võib-olla tuleb natukene tervet mõistust tagasi. Aga seda ei ole juhtunud. Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioon jätkab sedasama vana kurssi ja sellest on siiralt kahju. Ja kui me mõtleme, kuidas see nii on juhtunud, siis tegelikult praeguse koalitsiooni tulemus valimistel oli 44,5% ehk alla poole. Neil ei ole mandaati selleks, et rünnata Eesti inimesi. Tänane koalitsiooni reiting on umbes 20%. Selle reitingu pealt minnakse lammutama Eesti tööjõuturgu, Eesti majandust. Ja ma tuletan teile meelde, head kolleegid: rahvas ei ole selleks teile mandaati andnud. Mul on väga hea meel, et sotsiaaldemokraatide silmad on avanenud – küll väga hilja, aga parem hilja kui mitte kunagi. Ja ma väga loodan, et ka koalitsioonis on inimesi, kes mõtlevad Eesti inimeste peale. Need inimesed võiksid täna sellele eelnõule punast tuld näidata. Jõudu tööle!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Signe Riisalo, palun!

Suur aitäh, istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ma oleksin palju rohkem rahul, kui lugupeetud kolleegid süveneksid eelnõudesse, mida me vastu võtame, ja ei esineks siit puldist pooltõdedega. Me selle seadusega asendame töötutoetuse töötuskindlustuse baasmääras makstava toetusega. Töötuskindlustuse saajate hulk tõuseb 33%‑lt 64%-le kõikidest töötutest. Väide, et erivajadusega inimesed sattuvad halvemasse positsiooni, ei vasta tõele. Vastupidi: kui täna peavad erivajadusega inimesed tegema valiku, kas nad saavad vähenenud töövõime toetust või töötutoetust, sest kahte toetust samal eesmärgil samaaegselt riik ei maksa, siis tulevikus saavad nad vähenenud töövõime või ka puuduva töövõime toetust ja lisaks sellele baasmääras töötuskindlustust. Nüüd need noored, kellele samamoodi viidati. Tõsi, meie noored on haavatavas positsioonis tööturule sisenedes eeskätt seetõttu, et paljudel juhtudel on õpingud katkenud. Kuid me selle seadusega anname perest lahus elavatele noortele paralleelselt täiendava õiguse saada toimetulekutoetust, mida nad seni ei ole saanud. Ja kui me vaatame noori, kes peale kooli lõpetamist suve hakul on ennast registreerinud töötuna – seda nad saavad ka tulevikus teha ja kõiki tööturuteenuseid, ümber‑ ja täiendõppeid saada, selleks et ennast tööturul paremini tunda –, siis tõsi, nad ei saa tulevikus baasmääras töötuskindlustust, aga ka täna ei saa nad esimesest päevast töötutoetust, vaid saavad seda kolme kuu möödumisel. Ja selleks hetkeks, kui neil tekib õigus toetusele, on enamus neist kas asunud õppima või läinud tööle ja see pilt on septembrikuus absoluutselt teistsugune kui juunis, kooli lõpetamise hetkel. Kui rääkida nendest inimestest, kellel tulevikus ei ole võimalik saada baasmääras töötuskindlustust, siis nende hulk hinnanguliselt on 600–700 täiendavat inimest. Tuletan meelde, et töötutoetuse ja töötuskindlustusega me püüame inimesi, kes on jäänud tööst ilma, saada tööturule tagasi. Nende kummagi eesmärk ei ole pakkuda sissetulekut, kui inimese valik on olnud mitte töötada. Selleks valikuks on inimestel ka õigus. Veel kord kaasamisest. Tehti etteheide, et valitsuse poolt, enne Riigikokku tulemist ei olnud kaasamine kõige paremini korraldatud. Püüdsime seda kompenseerida sotsiaalkomisjoni kahe ekstra kaasamisüritusega, kuhu olid kohale kutsutud kõik osapooled. Viimast üritust juhtisin mina ise ja ma pean küll tunnistama, et kõik need sotsiaalkomisjoni liikmed, kes kohal olid, ei saa teha järeldust, et sealt jäi üles olulisi erimeelsusi. Mina soovitan küll seda eelnõu toetada, arvestades, et selle kohaselt töötuskindlustuse saajate hulk tõuseb 33%‑lt 64%‑le kõikidest töötutest ja erivajadusega, vähenenud töövõimega inimesed hakkavad saama töötuskindlustuse baasmääras makset või kui nad varasemalt on töötanud, siis suuremas määras – kehtivat õigust selles mõttes ei muudeta – ja sellega paralleelselt samal ajal ka töövõimetoetust. Aitäh teile!

Suur tänu teile! Vastusõnavõtt Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel. Andrei Korobeinik, palun!

Aitäh! Need [osa]pooled, kellele te viitasite, teilt väga kommentaare ei saanud. Ma juhin tähelepanu, et noorte inimeste valik ei ole mittetöötamine. Nad tahavad tööle, nad tahavad väärikale tööle, aga nad jäävad sellest võimalusest ilma, sellepärast et … (Sumin saalis.) Kas on mingi mure või? Sellepärast et nemad lisaks sellele töötutoetusele jäävad ka teistest töötukassa teenustest ilma, nagu näiteks koolitused. Reformierakond peab seda väga hästi teadma. See on nende teadlik valik rünnata neid nõrgemaid gruppe, ja mul on sellest siiralt kahju. Muidugi ma väga loodan, et ka Reformierakonnas on mõistlikud inimesed, kes seda eelnõu südames ei toeta. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Selgituseks kolleegile saalis, et vastusõnavõtu õigus ei teki üksnes selle tõttu … Signe Riisalu, selgitan teile ennekõike. Vastusõnavõtu õigus ei teki mitte üksnes nime nimetamisel, vaid ka siis, kui sõnavõtus puudutatakse kellegi seisukohti. Nii et ei pea ilmtingimata nime nimetama. Selles mõttes ei ole [protest] õigustatud. Ja veel kord rõhutan, et minu selge käsitlus on see, et vastusõnavõtt on fraktsiooni nimel antud juhul. Head kolleegid ... (Saalis räägitakse.) Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 519 lõpphääletus ja asume seda hääletust ette valmistama. Head kolleegid! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 519. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu 28, erapooletuid 1. Eelnõu 519 on seadusena vastu võetud.