Maksud

Tänane seitsmes küsimus on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teema on maksud. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra peaminister! Läinud nädalal esitas valitsus maksutõusude paketi parlamendi menetlusse. See tähendab, et tulumaks [tahetakse] püsivalt tõsta 24%-le, käibemaks püsivalt 24%-le, juriidilise isiku tulumaksu määr 24%-le, [tahetakse] erisoodustusmaksu tõsta ja ettevõtluskonto maksustamist suurendada. Ja see oli, ma arvan, viimase kahe aasta jooksul suurim otsuste pakett, mis puudutas konkreetselt ühe päeva jooksul tehtud maksutõuse. Ja ma usun, et see, et te paarist lollusest, mida teie juhtimisel eelmisel aastal tehti, muu hulgas ettevõtte kasumi maksustamine, loobusite, ei tähenda mitte maksukoormuse langetamist tulevikku vaadates, vaid tegelikkuses tähendab see seda, kui vaadata reaalset maksukoormust, et te paraku järgmisel aastal tõstate seda selles valguses. Aga mu küsimus puudutab automaksu. Nagu näha, on aprillikuu seisuga sõiduautode müük kukkunud 50%. Mulle näib, et need teie omistatud kliimaeesmärgid [maksule] ei ole kuidagi realiseerunud, kui vaadata autode ostmist sellel aastal, täpsemalt auto tüüpi, mida ostetakse. Kas ei oleks mõistlik loobuda sellest automaksust? Ma vaatasin teie seletust praegu. Kliimaministeeriumi esindajad on nendes kliimaeesmärkides, mis te olete seadnud, väga kinni. Teie kliimaseaduse eelnõu põhjendab, et vaesemad inimesed – on koostatud selline analüüs – sõidavad rohkem rattaga, et tuleks rohkem rattateid ehitada, see oleks alternatiiv väiksema sissetulekuga inimestele. Teate, ma arvan, et inimestel on praegu väga paljuski sundvalikud. Kas ei oleks mõtet võtta valitsusel kätte, kui ta nii kokku lepib, ja öelda, et see automaks tühistatakse? Mul on selline konkreetne ja selge ettepanek.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Teil on asjad veidi tagurpidi, aga ma loomulikult saan aru, et teie huvides on seda asja sedasi näidata. Tõde sedapidi siiski ei ole. Nende muudatustega, mis me parlamenti saadame, maksukoormus lähiaastatel väheneb, võrreldes kehtestatuga, ja raha[summa], mis inimesed [kätte] saavad, kasvab. 2026. aastal, kui me kaotame Isamaa juhtimisel, täpsemalt koostöös Keskerakonnaga loodud maksuküüru, tõuseb tulumaksuvaba miinimum 700 euroni. Kaotame ka ettevõtete kasumimaksu, mis oli sotsiaaldemokraatidele ideoloogiliselt südamelähedane, ja kaotame ka esimesest eurost tulumaksu, mis oleks rakendunud – see on praegu juba seaduses kehtiv – 2026. aastast. See annab hõlpu just väiksema ja keskmise sissetulekuga inimestele. Rahas väljendatuna võib-olla kõige lihtsam võrdlus oleks selline, et keskmise palgaga, mis on veidi üle 2000 euro või 2000 euro kanti, [töötaja] võidab 2026. aastal umbkaudu 1500 eurot aastas rakendatavatest maksumuudatustest ehk siis juba seaduses olevast esimesest eurost tulumaksu kaotamisest ja tulumaksuvaba miinimumi tõusust 700 euroni. Pensionäridele jääb tulumaksuvaba miinimum kõrgemaks kui see 700 eurot, olgu seegi öeldud. Nii et ma kordan teile üle, et te ei peaks elama eksituses. Ma ei tea, kas see muudab teie retoorikat. Ma selles veidi kahtlen, aga faktitäpsus on siiski oluline. Nende maksumuudatuste ja maksuvaba miinimumi tõusu ehk teie tehtud maksuküüru kaotamise tulemus on, et 2026. aastal saavad inimesed umbes 1500 eurot rohkem raha kätte. Ma olen kindel, et aja jooksul tulevad ka erinevad maksukalkulaatorid, kus igaüks saab vastavalt enda sissetulekule hinnata seda, mida see talle tähendab. Maksumuudatuste puhul kindlasti on ka tähtis tähele panna, et nüüd, kui me kaotame kasumimaksu ja esimesest eurost tulumaksu, tulumaks ja käibemaks jäävad 24%-le. Jaa, see on tõsi. See on võib-olla kõrgem, kui meile meeldiks, aga kaitsekulud, mis on vähemalt 5% SKP-st, on ka kõrgemad. See tähendab seda, et kaitsekulusid, vähemalt osa neist, katame me nendest maksudest [tuleva rahaga]. Puudujäävaks osaks – ma juhin tähelepanu –, sest sellest üksiti ei piisa, võtame ka laenu, et osta neid võimeid, seda relvastust, mida Eestil vaja on. Kaitsekulud Eestis kasvavad samamoodi üle 5% SKP-st.

Aitäh! Urmas Reinsalu, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Kuulge, härra peaminister! Mul oli teile konkreetne ettepanek konkreetse küsimusega. Te rääkisite kõigest muust, aga mitte sellest, mis ma küsisin. Mu küsimus oli väga lihtne. See automaksueksperiment on esimestel kuudel osutunud läbikukkunuks. Minu küsimus teile oli, härra peaminister, kas ei oleks mõistlik [automaksust loobuda], nii nagu valitsus tunnistas, et julgeolekumaks on läbi kukkunud, ja tühistab selle, ainult paar lõiku jääb kehtima. Te ise paar kuud tagasi ütlesite, et ettevõtte kasumile tulumaksu kehtestamisele ei ole alternatiivi, surusite selle läbi, ja nüüd te ütlete, et te loobute sellest. Mõistlik on rumalustest taganeda. Mu küsimus on, et kas samamoodi ei peaks sellest automaksust taganema. Jah, on see kliimaeesmärkide retoorika, mille te olete ka kliimaseaduse eelnõusse [kirjutanud], et vaesemad inimesed kasutavad rohkem jalgratast, sõidavad rattaga, ja kui ehitada rattateid – ma saan aru, et mõttekäik on selline –, siis see kompenseerib selle automaksukoormuse väiksema sissetulekuga inimestele. Ma arvan, et see on täiesti irrelevantne ja elukauge mõttekäik. Ja mis puudutab seda, et te ütlete, et inimestel maksukoormus kas langeb või mitte, siis tõepoolest, teie maksutõusud on läinud ennekõike Reformierakonna maksuküüru projekti teenindamiseks. Seda tõepoolest tuleb tunnistada. Kuid reaalsus on selline, et kui me liidame kokku ükskõik millise sissetulekuga inimeste … Osal inimestel, väiksema sissetulekuga inimestel teie projekti tulemusena efektiivne tulumaksukoormus kasvab, nii kaudsete kui ka otseste maksude puhul loomulikult inimeste maksukoormus kasvab. Te ütlete, et te alandate makse, aga see tähendab seda, et te jätate enda tulevikus planeeritavaid makse osaliselt ära, kuid sellest ulatuslikumalt kehtestate neid juurde. Minu küsimus on teile, härra peaminister, esiteks, mis te arvate automaksu kaotamisest. Teine küsimus: palju siis aastal 2029 teie vaates …

Teie aeg!

… täiendavat maksuraha kokku kogutakse riigi eelarvestrateegia perspektiivis? Öelge see number Eesti rahvale, et saada nelja aasta perspektiivi pilt.

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Ükskõik, mida ma teile räägin, teie huvi vist on lugeda enda küsimus ette. See infotund on muutunud selliseks kentsakaks loosungite vahetuseks. Aga proovime jõuda ühiselt selleni, kes maksuküüru kehtestas. Maksuküüru, mis tegelikult inimesi koormab, kehtestas Isamaa, Keskerakonna ja vist sotside valitsus. Oleme siiski ausad, lappame ajaloos, vaatame hiljem järgi. See oli Isamaa, Keskerakonna ja sotside kehtestatud, nii et katse omistada seda kellelegi teisele on, noh, jäme faktide moonutamine. Täpselt samamoodi, kui me ei muudaks kehtivaid seadusi – rõhutan: kui me ei muudaks kehtivaid seadusi! –, siis ettevõtte tulumaks ehk seesama ettevõtte kasumimaks, täpsustan, ei kaoks. Ja jääks esimesest eurost inimeste tulu maksustamine, mille me ju ka kaotame. Teie soov, ma saan aru, on jätkata sellesama maksuküüruga, Isamaa, Keskerakonna, sotside ühise maksuküüruga, ehk mitte tõsta inimeste tulumaksuvaba miinimumi. Mina ei ole sellega nõus! Me ei lükka seda edasi, me ei jäta seda kaotamata. Tulumaksuvaba miinimum tõuseb 700 euroni, pensionäridel on see kõrgem. See tähendab seda, et järgmisest aastast keskmise palgaga inimene, keskmise palga teenija võrreldes selle aastaga saab umbes 1500 eurot rohkem raha kätte. Sellest isegi olulisem on see, et maksusüsteem saab jälle lihtsaks ja ühetaoliseks. Möönan, ma olen seda ka korduvalt avalikult öelnud, et maksukoormus võiks olla madalam. Me oleme siiski Euroopas, noh, ütleme nii, tagumises kolmandikus. Ma kahtlustan, et umbes seitsmendad-kaheksandad tagantpoolt. Meie naaber Soome on näiteks esimeses kolmandikus. Vahed on väga suured. Ja me jääme sinna tagumisse otsa, meie maksukoormus jääb madalamaks. Kaitsekulud omakorda kasvavad meil väga kõrgeks. Need on vähemalt 5%. Ja me võtame laenu veel selle juures, kuigi eelarve on defitsiidis. Järelikult me kulutame rohkem raha, kui meil sisse tuleb. Nii et püüdke sellest kuidagi aru saada, kui neid küsimusi konstrueerite. Esiteks tunnistage omaks maksuküür. See oleks juba algus faktide tunnistamisel. Ja teiseks, eelnõuga inimeste maksukoormus järgmisel aastal langeb.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Andres Metsoja. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Maksud on üks osa riigist, milleta kindlasti ei saa, aga vast veelgi olulisem osa on toimiv majandusruum. Just tulin kantseleist, lugesin rikkumismenetluse [dokumenti], mis on seotud meie keskkonnaga ja Natura aladega. Tean, et täna on saalis kaks sellekohast valitsuse algatatud eelnõu, 610 ja 612 SE. Paratamatult tekib küsimus seoses selle rikkumismenetluse dokumendiga, millele on tegelikult Välisministeerium pannud [märke] "avaliku kasutamise piiranguga", avalikkus sellega tutvuda ei saa. Seal on Vabariigi Valitsuse poolt välja pakutud lahendus üle 40 000 hektaril põhimõtteliselt igasugune metsa majandamine lõpetada ja lubada seda omanikel teha ainult küttepuude varumiseks. Ja tekib küsimus. Kui me ühelt poolt ütleme, et rahva käest on vaja riigi pidamiseks raha, ja see ressurss saab tulla majandustegevusest, ja me teiselt poolt ütleme sisuliselt ilma mõju hindamata, et sellise ressursi majandamine lihtsalt keelatakse ära, siis sellel on ilmselgelt mõju Eesti majandusele ja see võib olla õpetajate palgatõusu summa aastas. Kas nii saab selle riigi pidamisega edasi minna, et me tegelikult ühe käega tahame makse juurde [panna] ja teise käega paneme piiranguid selga? Ma saan aru, et loodust on vaja kaitsta. Rikkumismenetluse [dokumendis] on ka öeldud, et viiakse läbi kogu Natura ala mõju hinnang, keskkonnamõju hinnang, aga seda pole minule teadaolevalt tänaseni tehtud, vaid tulevad seadusesse piirangud. Miks nii? Oskate äkki kommenteerida?

Aitäh! Kuidas te sõnastasite? Et paneme makse juurde ja piirangud selga? Mul on teile hea uudis. See valitsus on võtnud hoiaku, nagu ma teie kolleegile Reinsalule just enne selgitasin, et selle eelnõuga, mis valitsusest tuleb, saab maksusüsteem mõistlikuks ja ühetaoliseks tagasi. Tulumaks, käibemaks 24% peale. Ma veel kord möönan, et see tase on kõrgem, kui meile meeldiks, aga sõjakulutused, kaitsekulutused on ka seda. See ei ole meie valik, vaid Putini valik tegelikult, olla agressiivne. Eesti peab ennast kindlustama. Nii et jah, maksukoormus langeb järgmisel aastal. Kaob ära ettevõtete kasumimaks, seda esiteks. Ma olen kindel, et ettevõtjatele on see väga positiivne sõnum, et me tühistame selle. Teiseks, esimesest eurost tulumaks, mis puudutab oluliselt vähem kindlustatud inimesi ja pensionäre. Ja kolmandaks tõuseb tulumaksuvaba miinimum kõigile 700 euroni, nagu ma kirjeldasin Urmas Reinsalule. Isamaa koostatud ja Keskerakonnaga ühiselt loodud poliitiline laps ehk seesama maksuküür – selle [kaotamine] annab ka inimestele suure hulga hõlpu. See tähendab seda, et keskmise palgaga inimesele lisaks sellele, et ta teab, et maksusüsteem on ühetaoline, jääb umbes poolteist tuhat eurot aasta peale selle tõttu rohkem raha kätte. Ja see on positiivne minu hinnangul. Piirangute osas, ma arvan, oleme me ka üsna ühel arvamusel: mida vähem piiranguid on, mida lihtsam [see süsteem] on, seda parem. See valitsus, kus ei ole sotsiaaldemokraate, mis on parempoolne, paremliberaalne valitsus, vaatab koos ettevõtjatega, muu hulgas metsandusettevõtjatega koos, [regulatsiooni] üle ja astub samme selleks, et metsanduses [muutuksid] asjad lihtsamaks ja piirangud arusaadavamaks. Euroopa rikkumismenetlused. Jah, see on päris keerukas küsimus, kuidas lahendada [olukord] nii, et see ei lõpeks meile trahviga. Millisel viisil me saame seda teha? Varasemalt on Eesti püüdnud seda teha kaunis automatiseeritult, et kõigil oleks lihtsam. See ei ole õnnestunud. Tuleb otsida teisi lahendusi, ilma täiendavat bürokraatiat ja ilma uusi bürokraatlikke reegleid loomata. Aga ruttan juba sündmustest ette ja ütlen, et homme toob energeetika- ja keskkonnaminister valitsusse metsandusvaldkonna päris olulise printsiibi, et 70% metsadest on majandatav. See tähendab seda, et kaitse all on 30%. Tulevikus lähevad kaitse alla ainult riigimaad, ja kui üle selle protsendi läheb, siis hakatakse neid kaitse alt välja võtma. Nii et selline printsiip tuleb. Ma arvan, et see on väga positiivne sõnum kogu Eestile, kes metsandussektorit oluliseks peab.

Suur tänu! Lõpetame tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise. Enne, kui läheme kaheksanda küsimuse juurde, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Urmas Reinsalu, palun!

Teate, härra Riigikogu esimees! Siin me nüüd kahekesi oleme.

Meid on rohkem!

Ma esitasin parlamendi menetlusse kirjalikult oma küsimuse maksude kohta. Ma esitasin härra peaministrile kaks konkreetset küsimust, esimese küsimuse ja täpsustava küsimuse. Kas ei oleks mõtet tunnistada automaksueksperiment – sellele on härra Michal väga palju kliimaeesmärke ja kõike seda omistanud ja seda [tahetakse] kompenseerida rattasõitmisega valitsuse kliimaseaduse eelnõus – luhtunuks ja automaksuseadus tühistada? Peaministri vastuses mulle oli väga palju väga huvitavaid mõttekäike maksude kohta. Jäägu need tema südamele, ma ei hakka minema nende detailidesse. Aga ma ei saanud konkreetsele küsimusele vastust, jah- või ei-vormis vastust. Kuidas ma peaksin selle vastuse [saama]? Infotund on ju informatsiooni hankimiseks. Minu küsimus oli konkreetne: mida peaminister arvab automaksu tühistamisest, sest esimese kvartali numbrid näitavad, sealhulgas Autoettevõtete Liidu poolt, et see eksperiment on luhtunud? Kuidas ma seda infot saaksin hankida, kui infotund ongi parlamendiliikmete ja valitsuse dialoogi formaat, et saada [infot]?

Aitäh, hea kolleeg! Ma nüüd täpsustan. Teie küsimuse lõpp kõlas nii, et teil on ettepanek. Te tegite sellekohase ettepaneku ja antud juhul on ka mittevastamine vastamine. Mina ei saa süveneda vastuse sisusse. Kui peaminister andis teile pika ja põhjaliku vastuse, millised on valitsuse positsioonid maksude küsimuses, siis see oli vastus teie küsimusele. Te küsisite selliselt, et te ütlesite, et teil on ettepanek või mis on teie arvamus. Kui peaminister vastab, mis on valitsuse arvamus selles küsimuses, siis see on vastus teie küsimusele. Mina ei saa mitte kuidagi sekkuda peaministri vastustesse. Kui ma seda sellisel juhul teeksin, siis vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele – te kasutasite väga ilusat sõna "irrelevantne" – oleks see irrelevantne. Ma ei saa seda teha, ma ei saa vastustesse sekkuda sellisel moel, nagu teie arvate, et ma peaks seda istungi juhatajana tegema. Mina ei saa seda teha.