Haiglate infosüsteemid, Tervisekassa lepingud

Anname siinkohal peaministrile väikese hingetõmbepausi, ta on vastanud siin Riigikogu liikmete küsimustele juba rohkem kui tund ja kümme minutit. Järgmine küsimus on sotsiaalminister Karmen Jollerile. Küsib Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov ja teema on haiglate infosüsteemid ja Tervisekassa lepingud. Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Lugupeetud proua minister! Tervishoiuteenuse osutajatel on praegu kasutusel kokku kaheksa erinevat haiglate ja perearstikeskuste infosüsteemi üle Eesti. Nende ülalpidamine on väga kulukas, süsteemid on eba[turvalised] ning mõned neist, nagu ESTER ja Watson, on juba üle 20 aasta vanad. Selline killustatus toob kaasa dubleerivaid tegevusi ning veelgi suuremaid arenduste kulutusi, sealhulgas [kulutusi] riigi enda süsteemide pidevate arendusvajaduste tõttu. Lisanduv E-ITS ehk elektroonilise integreeritud tervishoiuteenuste standardi nõue koormab alamehitatud IT-meeskondi ning ravimeeskonnad on oma põhitöö arvelt sunnitud kõikides haiglates olulise osa ajast [kulutama] rohkearvulistele testimistele. Sellist lisanduvat koormust ei suuda haiglad ega perearstid enam taluda. Kokkuvõttes on arstidele ja õdedele üleantav infosüsteem kasutajavaenulik, mistõttu võib kannatada raviasutuste töö kvaliteet ja küberjulgeolek. Tervisekassa analüüsi kohaselt oleks otstarbekas liikuda ühtse või koordineeritud lahenduse suunas, loobuda vananenud ligi 20 aasta vanustest süsteemidest ning vähendada märkimisväärselt kulutusi, mis ulatuvad kümnetesse miljonitesse eurodesse. Seetõttu küsin [järgmist]. Milline on Sotsiaalministeeriumi plaan haiglate ja perearstide infosüsteemide konsolideerimiseks? Kas ja millal on kavas vabaneda vananenud lahendustest? Kas on plaanis riiklikult koordineeritud ja rahastatud ühtne infosüsteem või keskne platvorm tervishoiuteenuste osutajatele? Ning millal lisatakse adekvaatne kulukomponent Tervisekassa hinnamudelisse?

Aitäh küsimuse eest! Ma olen täiesti nõus, et probleem on reaalne. Aastal 2018 seisin siinsamas Riigikogu ees perearstide seltsi esindajana ja tõstatasin muu hulgas ka selle tarkvaraprobleemi. Meil on hetkel koalitsioonilepingus sees – ja tegelikult on ministeerium osa tööst ka alustanud – meditsiinitarkvara kas just konsolideerimine, aga üle vaatamine, [et aru saada,] mida peaks tegema riik ja mida peaks tegema mingi muu sektor. Hetkel on tarkvarasüsteemid kõik erasektoris ja on kohati suhteliselt killustunud. Sellel Watsonil, mille te tõite näiteks, ma arvan, on kasutajaid veel üldse 15 perearsti üle Eesti. See on üks süsteeme, mis vajab esmajärjekorras asendamist adekvaatse ja normaalse IT-süsteemiga. Sellega, et IT-süsteemid põhjustavad praegu nii liigset kulu Tervisekassale tervishoiurahastuse mõttes kui ka ülekoormust meedikutele, olen samuti nõus. See on üks väga olulisi probleeme, mida me soovime lahendada. Hetkel on plaanis alustada perearstidest ja luua mingisugunegi tuumiktarkvara. Riigi tasandil on tegelikult üks osa juba olemas ja tõenäoliselt siis erasektorist ootame väikseid mooduleid või lisafunktsioone, mida me saame siis edasi anda. Jah, me oleme probleemist teadlikud ja tegeleme sellega. Raha on vähe ja peame ka vaatama, kust me need ressursid leiame ja mis on kõige prioriteetsem, mida kõigepealt teha.

Suur tänu! Aleksei Jevgrafov, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Hetkel on arstide ja õdede palgakindlus tagatud kuni 31. detsembrini 2026. aastal. Nüüd olen aga saanud teavet, et järgmisel aastal vähendatakse perearstide ja tervishoiuteenuse osutamise lepingute mahtu kuni 10% võrra. Ma arvan, et see otsus võib otseselt mõjutada esmatasandi tervishoiuteenuse kättesaadavust ning perearstikeskuste jätkusuutlikkust. Aga samuti on teada, et Tervisekassa eelarves on suur puudujääk ning et teie ametiajal tuleb katta kogu Tervisekassa defitsiit mahus 180 miljonit eurot. See tähendab, et ohus võivad olla ka haiglate lepingud Tervisekassaga. Arvestades, et ligikaudu 70% haiglate eelarvest moodustavad tööjõukulud, on põhjust muretseda, et Tervisekassa lepingute [mahu] vähenemise korral peavad haiglad paratamatult vähendama arstide ja õdede palgafondi. Meditsiinitöötajate jaoks on tegemist ebakindla ajaga, kui puudub selgus, milline on palk ja tööhõive tulevikus. Soovin küsida, mis saab edasi ajavahemikul alates 2027. aastast kuni järgmiste valimisteni, mil ametisse astub uus sotsiaalminister. Kas see tähendab, et alates 2027. aastast tuleb haiglatel vähendada arstide ja õdede palgafondi, kuna Tervisekassa lepingute mahu vähenemine toob kaasa haiglate rahastuse vähenemise?

Aitäh küsimuse eest! See on tegelikult küsimus, millele ma püüan vastuse leida oma ametiaja jooksul. See on kõige tähtsam küsimus üldse. Te tõite välja 10%-lise lepingumahtude vähenemise. Ma arvan, et see võib olla natukene möödarääkimine. Mina ise olen avalikult välja öelnud, et meil on puudu ravirahadest umbes 10%, kuna Tervisekassa selle aasta eelarve on 2,4 miljardit, natuke üle selle, ja puudujääk on erinevatel aastatel 150–250 miljonit eurot, mis on laias laastus 10%. Eesmärk on see, et me korraldame tervishoiu ümber nii, et arstidel ja õdedel oleks parem töötada, et nad saaksid teha tööd paremini ja et patsient ehk tavaline Eesti inimene jõuaks õige arsti juurde õigel ajal. Ja sealt peaks tulema juba teatud määral kokkuhoid. Ja minu eesmärk on see, et me ei peaks tegema nii-öelda pimesi kärpimisi, à la kõikidelt haiglatelt 10%. See oleks absurdne ja ma kindlasti ei ole nõus sellega. Kui rääkida töötamisest, siis OSKA raport, mis avaldati mõni aasta tagasi, näitas ka seda, miks tervishoiutöötajad lahkuvad töölt. Neil on kaks peamist põhjust ja nende kahe seas ei ole palk. Tervishoiutöötajad tegelikult on oma palgaga enam-vähem rahul, alati võib loomulikult rohkem olla ja alati on tervishoiutöötajad tänulikud, kui nende panust ja vastutust tunnustatakse kõrgema palga näol. Aga põhilised lahkumise põhjused on, number üks: toksiline töökeskkond, ja number kaks: kehv töökorraldus. Toksiline töökeskkond tähendab seda, et meil on mõned aastad, võib-olla isegi sadu aastaid, juurdunud traditsioonid, mis tekitavad või eeldavad hierarhiat tervishoiusüsteemis, näiteks et arst on kõrgemal kui õde. Üldiselt tänapäevase juhtimisega osakondades ja haiglates seda hierarhiat enam ei ole, me teame, et arstid ja õed töötavad kõik ühtse meeskonnana ja ühtsete eesmärkide nimel. Aga seal on ka muid asju, nagu konkurents osakonna sees ja nii edasi. Suured haiglad on võtnud tööle spetsiaalsed töötajad, kes tegelevad töökeskkonna turvalisemaks muutmisega. Ja me teame ka seda, et tervishoiutöötajate läbipõlemise risk on keskmisest kõrgem, kuna töö on emotsionaalne ja vastutusrikas. Otsitakse alati võimalusi paremaks vaimse tervise hoidmiseks. Ja teine, millest rääkisime, on töö korraldamatus. See on mure, mis on ka [patsientidel]. Näiteks inimene saab saatekirja ja satub vale tervishoiutöötaja juurde. Seda olukorda ma soovin lahendada e‑konsultatsioonide rakendamisega, mille puhul prioriseeritakse inimese tervisemure, et ta jõuaks õige abistaja juurde. Siis on rahul ka abistaja, sest ta tunneb, et ta saab päriselt aidata.

Aitäh! Ja lisaküsimuse esitab Vladimir Arhipov. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Väga paljude inimeste kindlustunne homse päeva suhtes on kadunud. Eakad ja toimetulekuraskustes inimesed lähevad poodi, vaatavad letti, näevad kas kollaseid või punaseid lipikuid, millele on hind peale joonistatud, ja mõtlevad, mida nad nüüd siis ostavad, kas jupi vorsti, aga tegelikult on neil vaja midagi ka apteegist osta, apteek on kõrval. Ja see ongi väga raske valik. See tühistabki selle kindlustunde. Mida saab riik teha kindlustunde taastamiseks? Sest väga paljud inimesed ja eriti eakad, pensionärid on selle riigi üles ehitanud ja on nüüd olukorras, kus elukalliduse tõus sööb ära nende pensioniraha.

Aitäh küsimuse eest! Kindlustunne on üks olulisemaid näitajaid. See tagab ka meie riigi turvalisuse ja meie elanikkonnakaitse, see on üks meie elanikkonnakaitse alus. Meie kõigi eesmärk on kindlustunnet suurendada. Me teame, et kindlustunne on inimestel vähenenud, ja täiesti objektiivsetel põhjustel. Meie idanaaber ründas ühte teist riiki, Ukrainat aastal 2014 ja eskaleeris oma rünnaku täiemahuliseks sõjaks aastal 2022. Me selle foonil oleme näinud väga suurt kindlustunde langust. Sellele eelnesid ka muud põhjused. Meil oli energiakriis, samamoodi idanaabri algatatud, ja COVID-pandeemia, mis on pigem, ma usun, looduslikel põhjustel tekkinud. Ja ma mõistan inimeste hirmu, ma mõistan ebakindlust. Me kõik oleme näinud hindade tõusu. Aga eelmisel aastal tõusid näiteks ka pensionid umbes 10%. Meil on kavas vaadata üle toimetulekutoetuse arvutamine, et viia selle määr kooskõlla inimeste vajadustega. Kui rääkida veel eakatest inimestest, siis neid inimesi, kes enam ise hakkama ei saa, on aidanud hooldereform, mida me siinsamas saalis oleme korduvalt arutanud. Umbes 1000 inimest on saanud hooldekoduteenusele tänu sellele, et see teenus muutus inimestele finantsiliselt kättesaadavaks. Kui varem oli omaosalus üle 80% teenuse kogumaksumusest, siis nüüd on ta umbes 50%. Me teeme kõike selle nimel, et kindlustunnet parandada. Ja kui tuua juurde pered, siis ka peredele loodame tuua koalitsioonilepinguga häid uudiseid, aga seda me avalikustame siis, kui koalitsioonileping on saanud allkirjad.

Suur tänu! Lõpetame tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.