Maarahva röövimine kaitsealadel

Neist esimene on peaminister Kristen Michalile, küsib Riigikogu liige Anti Allas ja teema on maarahva röövimine kaitsealadel. Anti Allas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea peaminister! Kõigepealt, küsimuse pealkiri vist sunnib soojendusdressi seljast võtma. Aga kui nüüd veidi tõsisemalt [rääkida], siis kujutage ette olukorda, et te tulete töölt koju ja te võite küll oma köögist läbi kõndida, aga seal köögis enam midagi teha ei või. Riik on võtnud teie köögi kaitse alla. Täpselt niimoodi on juhtunud Eesti maaomanike, metsaomanikega, kelle varasemalt lihtsalt piiranguvööndis olnud mets – näiteks raieküps mets, mille kohta on ka Keskkonnaamet juba väljastanud metsakorralduskava, nad on selle kinnitanud – on võetud inimese selja taga, ilma läbi rääkimata ja teavitamata kaitse alla. Sisuliselt on sellel osal metsast majanduslik väärtus kadunud. Ja lisaks sellele saadab riik peale seda toimingut väga segase kirja, kus ta ütleb, et kuule, ole hea, vaata ühest portaalist, kus see täpselt sul asub, ja teisest portaalist, mis kaitse-eesmärgi sisu on. Täpselt niimoodi on juhtunud. Ja minu arvates on sisuliselt toime pandud rööv ühe riigi kõige nõrgemas seisus oleva ühiskonnagrupi – maainimeste – peal. Ja siit on minu küsimus: kas te kiidate jätkuvalt heaks teie kliimaministriks olemise ajal Keskkonnaametis alguse saanud ja rakendatud praktika? Ja kui ei, siis millise suunise peaministrina annate õigluse jalule seadmiseks ja kuidas kavandate maainimeste vara röövimise heastada, hüvitada?

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Kõigepealt mind muidugi üllatab see küsimuse laad, kuigi infotunnis see ometi ei peaks üllatama. Sotsiaaldemokraadid – ma [loodan], et ma ei eksi – endiselt teevad endale reklaami sellega, et nemad toetavad kõige rangemaid piiranguid mis tahes maa-aladel ja võitlevad metsade raiumise vastu. Kui ma eksin, siis saame ehk koos internetist pärast järele vaadata. Aga sellega teie partei ennast reklaamib. Neid kahte seisukohta on justkui väga veider ühildada. Te võitlete piirangute vastu, mida te ise kangesti tahtsite parteina kehtestada. Jah, te kuulute sotsiaaldemokraatlikusse parteisse. Kas ma eksin? Ilmselt ei eksi. Nii et seetõttu küsimuse püstitus on kaunis äraspidine minu hinnangul. See on minu isiklik hinnang. Seda esiteks. Teiseks, loomulikult, mis tahes piirangute seadmine peab olema täpselt samamoodi läbi mõeldud, läbi [räägitud] ja teadvustatud nagu kõik muud riigi ja avaliku võimu otsused. Selles pole mingit kahtlust. Ma olen ka varem öelnud, et väga oluline oleks saada paika majandatava ja kaitstava metsa vahekord. Me oleme suhelnud päris palju selle valdkonna ettevõtjate, huvirühmade, huvigruppidega. Ja võin juba veidi sündmustest ette rutata [ja öelda, et] sellel neljapäeval – kuna valitsusse on tulnud hulk erinevaid ettevõtjate ettepanekuid – tuleb energeetika- ja keskkonnaministri vedamisel valitsuses arutelule see punkt, et saada paika [vahekord], et Eestis on kaitse all 30% metsa ja 70% metsast on majandatav. See printsiip peab tähendama ka seda, et kui tulevikus midagi kaitse alla võetakse, siis [seda tehakse] riigimaadel, ja kui kaitse määr on täis, siis uute alade või uute piirkondade kaitse alla võtmisel tuleb midagi kaitse alt välja arvata. Sellest printsiibist me oleme metsandusvaldkonnaga rääkinud. Ja ma isegi ei varja, et pärast seda, kui sotsiaaldemokraadid on valitsusest välja arvatud, erinevate piirangute hulk kindlasti väheneb. See saab selgemaks. Lisaks saab selgemaks see, kuidas metsas toimetada tuleb. Nii et te peate pigem oma partei sees seda debatti pidama, mulle tundub.

Suur tänu! Anti Allas, teil on täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Ma siiski sooviksin konkreetset vastust. Metsaomanike vara väärtus on viimase pooleteise aasta jooksul reaalselt läinud nulli. Kas teil on plaan see protsess tagasi pöörata? Kui ei ole, siis kuidas on plaanis hüvitada kahju, mis inimesed on sisuliselt saanud? Kui nad on näiteks kavandanud metsa müügist saadud vahendeid kasutada oma lapse koolitamiseks, siis kust nad peaks need vahendid võtma? Mis on konkreetselt plaanis?

Aitäh! Vastan. Riigil on selleks erinevad mehhanismid. Kui te vaatate erametsatoetuste eelarvet, siis viimastel aastatel, näiteks võtame aasta 2020 – mul on siin hea graafik ees, ma kahjuks ei saa seda teile näidata, hiljem võin –, on erametsatoetuste eelarve [maht suurenenud] päris kiiresti. Prognoosida võib, et küllap see suureneb ka tulevikus. See tähendab seda, et toetusi nende piirangute eest makstakse, seda esiteks. Teiseks on võimalik piirangutega alad ka ära müüa, riik omandab need alad. See on teiseks. Ja kolmandaks, nüüd selle valitsusega, kus sotsiaaldemokraate ei ole, me tõenäoliselt astume samme, mis teevad inimestele oma metsa kasutamise lihtsamaks. Aga veel kord, seda peate te oma partei sees arutama, sest teie positsioon on olnud varasemalt pigem – võin oma [kogemusest] valitsuses kinnitada, kliimaministrina, ka peaministrina – täiendavate piirangute eest seismine ja nende piirangute kehtestamine, mitte vastupidi.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Jaak Aab. Palun!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus on veidi laiemalt seotud selle teemaga, et omanikel on looduskaitseliste piirangutega maade eest maamaksusoodustus. Aga pikalt on probleem olnud selles, et kuna maamaks ju laekub 100% omavalitsustele, aga soodustusi annab maaomanikele riik, siis selle võrra jääb omavalitsustele seda maksuraha laekumata. Ja neid soodustusi tehakse juurde, kui looduskaitselisi alasid tuleb juurde. Jah, koos me suutsime eelmise valitsuskoalitsiooni ajal ära teha pool ülesannet, nagu Toots tavaliselt õpetajaga kokku leppis. Varem said tasandusfondi valemi järgi kompensatsiooni need omavalitsused, kes tasandusfondist raha said, aga see valem ei töötanud ja ei kohelnud kõiki võrdselt. Ja oli neid, kes ei saanud üldse kompensatsiooni, näiteks Harjumaal Kuusalu ja mõned veel. Nüüd koheldakse neid võrdselt 50% ulatuses. Nii et siis omavalitsustele kompenseeritakse maamaksusoodustusi, mis lähtuvad looduskaitselistest maa-aladest, mille puhul omanik saab soodustust poole võrra. Kas on plaanis omavalitsustele kompenseerimisega edasi minna? Sest tookord, kui me sellise kokkuleppe tegime – raha on vähe nagu alati –, siis me otsustasime, et teeme pool ära ja ülejäänud poole juurde tuleme järgmistel aastatel tagasi. Kas see on ka praegu arutelul olnud, et kohalikud omavalitsused saaksid maamaksusoodustuste eest riigilt kompensatsiooni?

Aitäh! Ma ütleks viisakalt, et kolleeg Anti Allase küsimus "Maarahva röövimine kaitsealadel" on veidi teisest valdkonnast ja ma arvan, et ta sai vastuse [küsimusele] piirangute kohta. Eeskätt peab ta sotsiaaldemokraatide seas üle vaatama selle hoiaku piirangute suhtes, sest meenutan, et varasematel aastatel, ka siis, kui ma olin kliimaminister, oli hoiak ikkagi selles suunas, et kaitse alla võetakse riigimaid, mitte eramaid. Ja uue valitsusega saavad nüüd selgeks reeglid, mis on majandatava ja kaitstava metsa vahekord. See on väga oluline, ma arvan, nii puidutööstusele, mis on suur tööandja, kui ka inimestele. Selged reeglid, nagu hea aed, teeb head naabrid. Teiseks, mis puudutab omavalitsuste tulubaasi, siis seda me kindlasti arutame sügisel, kui meil tulevad eelarveprognoos ja eelarvearutelud. Siis saab arutada, mis on sammud omavalitsuste tuludega seoses. Ma eeldan, et ilmselt ka kohalike valimiste käigus saavad kõik esitada oma parimaid nägemusi. Ma tean, et ka sotsiaaldemokraatidel – ma ei taha liiga palju mainida parteilist vaadet, aga siiski – on oma ettekujutus, millised täiendavad maksud võiks tulla. Ilmselt teate ka, et mina neid väga ei poolda. Seda debatti me saame kohalike valimiste käigus pidada.

Suur tänu! Lõpetame tänase esimese küsimuse käsitlemise.