Alusharidusseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) muutmise seaduse eelnõu (644 SE) esimene lugemine

Saame minna teise punkti juurde. Maaelukomisjoni algatatud alusharidusseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) muutmise seaduse eelnõu 644 esimene lugemine. Riigikogu kõnetooli ettekandjaks on juba jõudnud maaelukomisjoni esimees, hea kolleeg Urmas Kruuse. Palun!

Austatud istungi juhataja! Auväärsed Riigikogu liikmed! Head kuulajad rõdudel ja teisel pool ekraani! Tõepoolest, alusharidusseaduse ning Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) muutmise seaduse eelnõu on teie ees ühel väga konkreetsel põhjusel. See põhjus on nimelt seotud seadusemuudatusega, mis tehti jaanuarikuus 2025. aastal, ja sellest tulenevalt ka toitlustamisega lastehoidudes. Eelnõu peamine eesmärk on jätta välja toiduseadusest tulenev loakohustus lastehoidudele, kus tegeletakse toitlustamisega. Riigikogu taaskehtestas seaduse vastuvõtmisel, mis jõustub 1. septembril 2025. aastal ja millega muudeti ka toiduseadust, tegevusloakohustuse nõude ka lastehoidudele. Tegevusloakohustus nimetatud ettevõtetele kehtis kuni 2021. aasta 1. aprillini, mil see halduskoormuse vähendamiseks kaotati ja loobuti sellest nõudest. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb lapsehoiuteenuse osutajal, kes tegeleb toitlustamisega, esitada Põllumajandus- ja Toiduametile majandustegevusteade. See [loakohustuse kaotamine] on ühelt poolt üks osa bürokraatia vähendamisest, aga teiselt poolt annab see ettevõtjatele ja teenusekorraldajatele võimaluse korraldada oma [asju ja pakkuda] teenuseid väiksema bürokraatiaga. See eelnõu muudatus, mis on teie ees, on tehtud koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning maaelukomisjoniga. Selle arutelu tulemusena maaelukomisjon selle 7. mail algatas ja kahel istungil ka need otsused tegi, et see eelnõu muudatus teieni jõudis. Tõsi on see, et Haridus- ja Teadusministeerium on siia lisanud mõned normitehnilised muudatused, [sest siin oli vaja parandada teatud asju,] nimetame neid kas või näpuvigadeks, mis menetluse käigus tulid, ilmselt selle tõttu, et menetleti paralleelselt kahte seadust. Siin on, nagu te seletuskirjast kenasti saate lugeda, vaja muuta mõningaid viiteid, mis on ebatäpsed, ja ka mõisteid, mis peaksid olema seaduse eri paragrahvides ühesugused, näiteks see, mis puudutab koolijuhte või haridusasutuste juhte. Need mõisted on siin sõna otseses mõttes harmoniseeritud. Arutelu toimus meil, nagu ma korra juba mainisin, kahel istungil. Tõsi on see, et esimesel istungil, mille me korraldasime erakorraliselt 7. mail, said vastu võetud ka konsensuslikud otsused ja siis määrati ettekandjaks mind, kes ma täna siin puldis olen. Loomulikult sooviti olla ka selle eelnõu muudatuste põhimenetleja, sest põhiline muudatus, mis on siia teie ette toodud, tuleneb toiduseadusest, mis kuulub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalasse. Juhatus otsustas ka menetleja määramise oma istungil ja nii ongi maaelukomisjoni esindaja siin teie ees. Loomulikult otsustas komisjon konsensuslikult ka seda, et esimene lugemine tuleks lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtaeg vastavalt meie töö- ja kodukorrale 10 tööpäeva. Selle aja jooksul on võimalik teha täpsustusi või täiendusi. Aga rõhutan veel kord üle: selle muudatuste paketi eesmärk ei ole hakata põhjalikumalt muutma juba olemasolevat seadust, vaid konkreetselt ühte põhimõttelist sätet ja parandada teatud normitehnilised viited. Nii et palun auväärsel Riigikogul esimese lugemise lõpetamist [toetada]. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka üks küsimus. Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Esmalt, see on väga positiivne, et me järgemööda selliseid ebamõistlikke regulatsioone vähendame, mis selle vastu olla saab. Aga kuna ettekandja on ühtlasi maaelukomisjoni esimees, siis ma küsin selle kohta, kas maaelukomisjonist on oodata ka eelnõusid või algatusi seoses koolitoidutoetuse muutmisega. Meediast saame lugeda, kuidas positiivsed algatused selle nimel, et muuta koolitoitu tervislikumaks, takerduvad rahapuuduse tõttu. Teatavasti on sellel kaks kõige suuremat mõju. Esimene on perede rahakotile. Kui see puudujääk suunatakse eelkõige lapsevanemate omaosaluseks, siis selle tagajärjel võivad mõned söögikorrad vahele jääda mitte seetõttu, et noor ei sooviks koolitoitu, vaid sellepärast, et raha ei võimalda. Ja teine oluline aspekt on meie kohalikele toidutootjatele. Me teame, millised tulevad valikud, kui kaalukeeleks saab hinnasilt, mitte see, kas tooraine on võimalikult lähedalt ja mis selle kvaliteet on.

Aitäh!

Ehk küsimus lihtsalt: kas ja milliseid algatusi maaelukomisjon sellel teemal planeerib?

Aitäh! Kui ma jääksin väga konservatiivseks, siis ma ütleksin, seda me komisjoni istungil ei arutanud. Aga ma võin paari sõnaga lihtsalt [kommenteerida] seda, millele te viitate. Meil on Eestis kohalikes omavalitsustes väga erinevaid näiteid. Väga palju on neid kohti, kus lastevanematel on juba omaosalus, seda selle tõttu, et nii saab tõsta koolitoidu kvaliteeti sõna otseses mõttes. Meil on tegelikult ka algatus, mis puudutab teatud toetust kooli- ja lasteaialõunale, kui kasutatakse mahetoitu. Seal on olemas teatud kriteeriumid, näiteks peab mahetoidu osakaal olema 20% ja 50%, ja see on oma alguspäevadest alates mõne aasta jooksul kasvanud kahe-kolmekordseks. See näitab, et see on üsna positiivne. Ja kolmas algatus, mis ühel hetkel kindlasti siia saali võib ühte‑ või teistpidi jõuda, vähemalt komisjoni kindlasti, on seotud sellega, kas ja kuidas saaks eelistada ja riigihangete kaudu rohkem hankida Eesti kohalikku toitu. See on minu arvates ääretult oluline asi, mis tuleb tõsiselt läbi arutada, ja minu teada Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium sellega ka tegeleb. Oleme soovinud maaelukomisjonina kindlasti selles protsessis osaleda ja kavatseme jälgida, et praeguse Riigikogu koosseisu ajal tuleksid selged vastused ja lahendused.

Margit Sutrop, palun!

Suur aitäh eesistujale ja lugupeetud kolleegile sõna võtmast! Protokolli huvides ma küsin. Me võtsime alles üsna hiljuti selle seaduse vastu. Kas praegune muudatus on tingitud sellest, et me jätsime midagi tähelepanuta, või on tegemist just meie uue algatusega vähendada bürokraatiat? Kas sa oleksid nii kena ja selgitaksid, mis selle taga on?

Aitäh, austatud küsija! Ma julgeksin vastata teile, esmapilgul, et tegemist on mõlemaga. Ühelt poolt on tegemist sellega, mida me aeg-ajalt siin saalis kogeme – ja minu arvates seda ei peaks häbenema –, et menetluse ajal võivad sisse tulla teatud vead või otsused, mis ei pruugi olla kooskõlas asja tegeliku sisu ja eesmärkidega, mida me oleme mingil hetkel mõelnud. Ja nii nagu ma viitasin, see üks viga võiski tekkida seoses sellega, et oli paralleelselt kahe seaduse menetlus ja seda ei pandud tähele. Aga kui me mingit viga märkame, siis minu arust on õige tulla siia saali ja seda tunnistada või teha vajalikud parandused, et asjad saaksid edasi minna. Nagu ma viitasin, seadus ei ole veel kehtima hakanud ja meil on veel võimalus muudatusi teha. Ja nagu te seletuskirjast märkasite, me peame neid muudatusi tegema, sest tegelikult on meil puudu üks vaheetapp, mis puudutas Euroopa Komisjoni teavitamist teatud menetlusprotsessis, just toiduohutusest lähtuvalt. Rõhutangi üle: me püüame selle kiiresti ära parandada, ja väga loodan, et Riigikogu seda toetab. Loomulikult, me kavatseme menetluse käigus nende päevade jooksul, mis on antud muudatusettepanekute jaoks, küsida arvamust ka kultuurikomisjonilt, kes tegelikult oli selle seaduse peamenetleja nondel hetkedel, kui see seadusemuudatus vastu võeti.

Reili Rand, palun!

Aitäh! Teie vastustest tõugatuna jätkuküsimus. Esmalt väga tunnustan teie kui ministri eestvedamisel või juhtimisel kunagi loodud mahetoidutoetust. See on kindlasti üks väga positiivne algatus. Loomulikult ootame pikisilmi ka neid hankereegleid, millest on samuti juba aastaid räägitud. Aga minu küsimus tõukub sellest, mis te esimesena oma vastuses välja tõite. Me ju teame, et meil Eestis on Euroopa Liidu kõige kiiremini kasvavad toidu hinnad. See tähendab seda, et see mõjutab juba perede igapäevaseid valikuid. Aga te oma vastuses ütlesite, et koolitoidu puhul meil on praegu erinev olukord, kus vanemad [mõnel pool] juba oma osalust maksavad, just kvaliteedi suurendamiseks. Ma siis küsin: kas teie vaates on see siis okei, et meie lapsed saavad koolides erineva kvaliteediga toitu, vastavalt sellele, kui paks on pere rahakott? Kas me peaksimegi siis sellist olukorda süvendama või võiks see koolitoit olla selline ühtlustav meede, et …

Aitäh!

… iga laps saab kõhu täis, olenemata pere rahakotist?

Jah. Võib-olla ei ole päris kohane siit puldist pidada diskussiooni kvaliteedi üle, sellepärast et [toidu] kvaliteet võib vahel sõltuda ka koka tujust, kuigi toorained on kõik samad, mida me kasutame ja makstud on selle eest sama palju. Aga ma pidasin silmas seda, et kohalikud kogukonnad või kohalikud omavalitsused just otsustavadki – või koolipere otsustabki koostöös kohaliku omavalitsusega –, kui suurt valikut tahetakse pakkuda. Küsimus ei ole alati selles, et odav hind on seotud halvema tooraine või halvema kvaliteediga, see võib tähendada ka teatud valikute vabadust või rohkemate valikute vabadust. Selle tõttu minu vastus teile viitas pigem sellele, et meil on näiteid, kuidas tegelikult juba praegu lapsevanemad maksavad raha juurde. Ja see ei ole põhjustanud seda, et lapsed ei saa toidukorrast osa. Ma viitan siin sellele, et kui me vaatame kohalike omavalitsuste süsteemi ja toimimise printsiipe, siis me ju teame väga hästi, et nendel perekondadel, kellel ühel või teisel põhjusel on mingitel hetkedel sotsiaalselt keeruline näiteks toiduraha tasuda, kui see peaks osutuma vajalikuks, siis leitakse need võimalused sotsiaalhoolekandes selleks, et nad sel juhul toiduraha maksmisest vabastada. See puudutab ka lasteaedu ja lasteaedade kohatasu. Nii et need asjad on kõik omavahel seotud. Aga millele ma viitasin siin? Ma arvan, et teie viitasite küll inflatsioonile ja kõrgenenud toiduainete hindadele, nagu Eesti oleks Euroopa tipus. Aga Eesti ei ole kindlasti Euroopa tipus. Üksikute toodete võrdlemine ka meie põhjanaabritega ei aita kuidagi tuju paremaks teha, sellepärast et keskmiselt on need meie hinnad ikkagi odavamad. Aga tõsi on see, et Vene agressioonisõja algusest saati, arvestades ka COVID-it ja muid kriise, mis korraga tulid, on muutunud teatud tarneahelate ja on [vähenenud] tarnekindlus ning see omakorda on võinud põhjustada hinnatõusu.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Vaikselt, hiilivalt oleme muudkui kaugenenud sellest, et koolitoit oleks tasuta. Minu arvates see oli väga õige eesmärk, mis kunagi sai püstitatud. Aga ütleme niimoodi, et riik pole suutnud oma osa selle eesmärgi saavutamisest täita. Vaikselt on omavalitsused seda kallinemise [tõttu tekkinud puudujääki katnud]. Minu küsimus on konkreetne: kas me võiksime ükskord tagasi jõuda selle eesmärgi juurde, et koolitoit oleks tasuta?

Aitäh! Ma ei saa päris nõus olla teie faktitäpsusega selles küsimuses. Kui te meenutate, siis oli ju tegelikult nii, et me rääkisime koolitoidutoetusest, mitte tasuta koolitoidust. Jah, see oli poliitiline loosung, sinna kaasati tasuta toit. Aga sellel hetkel, kui see kehtestati, ei läinud kõik omavalitsused selle peale välja, et mängida kaasa seda poliitilist sõnumit: tasuta koolitoit. Teiseks, tõsi on see, et isegi kui riik on jätnud oma osa sama suureks, nagu see kunagi oli, ei ole kõik omavalitsused, tuleb tunnistada, sinna täpselt ühepalju juurde pannud. Ehk kui ma vaataksin seda nagu head partnerlust, siis ma ütleksin niimoodi, et ka kohalikel omavalitsustel on võimalus ja minu arvates ka vajadus mõnel hetkel riigi rahale midagi juurde panna, et parimat teenust pakkuda. Ja ma olen kindel, et parima kvaliteedi me saavutaksime siis, kui kõik kolm osapoolt – lapsevanem, kohalik omavalitsus ja riik – panevad raha juurde ja tagavad [õpilastele] kvaliteetse koolilõuna või ka hommikupudru.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuidagi kummaline on kuulata Riigikogu liikmetelt, kelle erakond on olnud kolm aastat võimul – nüüd siis ärgati ülesse –, et oleks vaja tasuta koolitoit teha. Aga see selleks. Lihtsalt kogu sellest toidutemaatikast lähtuvalt ma arvan, et teil on see info olemas, et seoses maamaksuseaduse muutmisega muutus ka põllumaa kallimaks ehk siis põllumehed maksavad maamaksu kohalikele omavalitsustele rohkem. Ma tean, et teie komisjoni poole on samuti pöördutud selle teemaga. Kas te näete, et saaks kiiremas korras mingeid muudatusi teha? Selge on see, et kui midagi läheb kallimaks, kas või maamaks, siis see mõjutab otseselt ka toidu hinda.

Aitäh teile selle küsimuse eest! Me läheme nüüd küll sellest seadusemuudatusest ja -eelnõust juba ääretult kaugele, aga mul ei ole kahju teile vastata. Tõsi on see, et maa hind on kasvanud. Võrreldes, ma ei tea, viie või kümne aasta taguse perioodiga on see kasvanud mitu korda. Aga see muuseas ei ole a priori olnud samas korrelatsioonis hinnatõusuga. Sellepärast, et hinnatõusu mõjutab sageli hoopis maailmaturu hind või [kauba] kättesaadavus, põud või hea saagikus – viimane mõjub tavaliselt vastupidi, hinnad lähevad alla. Nii et ma ei näe seal ühest seost. Aga tõesti, maa on töövahendina põllumehe jaoks ääretult oluline. Mis puudutab maa maksustamist, siis see on ju jäetud selgelt kohaliku omavalitsuse vabaduseks. Tema peab otsustama, kas ja kui palju hinda või määra tõsta. Tõsi on see, et peale hindamist põllumaa ja metsamaa hinnavahe oli viiekordne – see oli vist umbes nii, et 1000 eurot metsastamata metsamaa kohta ja põllumaa puhul 5000 eurot. Aga tõsi on see, et maaelukomisjonis on seda teemat arutatud ja selle tõttu on esitatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile palve, et nad analüüsiksid seda erinevust. Ehk küsimus on selles, et kuna metsamaa ja põllumaa liiguvad koos, kui me seda maksustame, siis me tahame saada selle aasta esimeseks pooleks analüüsi, kas on võimalik neid omavahel lahti siduda, et saaks mõistlikumalt neid tõuse kavandada. Ja see arutelu seisab meil veel ees, aga me oleme selle omavahel läbi arutanud. See palve on ministeeriumile teada ja nad on lubanud esimese poolaasta jooksul sellekohase analüüsi ära teha. See tähendab seda, et hiljemalt septembris peaks see olema meil komisjonis uuesti arutelul, kui me just ei tee suve jooksul mõnda täiendavat komisjoni [istungit]. Kui see analüüs on valmis, siis saab seda kõike edasi arutada.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Paistab, et see on selline ideoloogiline lähenemine – keegi tahab, et koolitoit oleks ainult omavalitsuse või lapsevanema kanda ja riiklik toetus väga väike. Aga samas on ju nii omavalitsused kui ka lapsevanemad väga erinevad oma jõukuse poolest. Mina arvan küll, et peaks mingisugune riigi toetus olema, vähemalt baastoetus, [et oleks teada, kui] palju koolilõuna või hommikusöök maksab. Aga teie vastused tekitasid mulle natukene muret. Öelge, kas valitsusel sellist plaani ei ole, et üldse loobuda riigi toetusest.

Aitäh! Ma küll [praegu] ei ole valitsuse liige ehk ei ole kordagi osalenud aruteludel, [aga võin öelda], et ma ei ole kunagi osalenud aruteludel, kus oleks kavatsetud sellest loobuda. Meil on õnneks näiteid ka neid, kus mitte väga rikkad omavalitsused on saavutanud just kogukonnas kokkuleppeid. See ei tähenda alati seda, et kõike pakutakse tasuta, vaid lihtsalt leitakse meetodid ja võimalused, kuidas teha paremini. Aga tõsi on see, et iga kohalik kogukond otsustab selle üle ise.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Jah, kaotatakse teatud bürokraatlik kohustus, mis varem oli ette nähtud. Aga kas teil oli arutusel ka see, kuidas, ütleme, lastehoius mõjutab toiduohutust? Kas see on endiselt tagatud? Sest minu arusaamise järgi lasteaias kui alusharidust pakkuvas asutuses ju neid nõudeid ei leevendata.

Jah, teil on selles mõttes absoluutselt õigus. See, kuidas ta siia seadusesse tuli, oli ju põhimõtteliselt läbi sotsiaalhoolekande seaduse, kus lastehoid oli eraldi käsitletud. Need riskid ja põhjused, miks see 2021. aastal aprillis ära kaotati, on läbi analüüsitud ja ära hinnatud, aga see ei tähenda seda, et nüüd võib ükskõik mismoodi toitu valmistada või serveerida või ettevõtjatelt hankida. Sellepärast, et seesama menetlusprotsess on ka nendel ettevõtjatel, kes neid võimalikke lastehoide näiteks teenindavad. See on bürokraatia mõttes ühesugune. Ja teiseks, üldiselt Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab kontrolle riskipõhiselt. See tähendab tegelikult seda, et vähemalt üks kord kahe aasta jooksul kontrollitakse neid, vaadatakse, kuidas see on korraldatud. Põhierinevus on see, et lastehoiud – ja neid on väga erinevates vormides, ka väga väikestes, sõna otseses mõttes pisi- või mikroruumides – saavad kohe oma tegevust alustada ja hakata lapsi toitlustama, nad ei pea läbima seda pikka ja bürokraatlikku loamenetlusprotsessi. Aga igal juhul ühel või teisel hetkel nad alluvad järelevalvele, mis puudutab toiduhügieeni ja kõike sellega seonduvat.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma ise osalesin seal [komisjoni istungil]. Ma ei tea, kas sa jõudsid sellest rääkida, et tegemist on kahe tugevalt bürokraatliku seadusega, need on nagu kaks laeva, mis teoreetiliselt võiksid tulevikus kohtuda ja seejuures mitte üksteist rammida. Võib-olla sa natuke avad seda atmosfääri, mida me seal komisjonis [kogesime koos] nende kenade ametnikega, kes olid teisel pool ekraani ja meile seda kõike tutvustasid. Minu meelest on need seadused just nagu kaks suurt laeva. Võib-olla siis, kui oleks AI‑d kasutatud, oleks varem [selle peale tuldud] – see on põhimõtteliselt meile siin [õpetuseks], et me peaksime väga tõsiselt vaatama, kuidas üks või teine seadus teisega haakub. Natukene võib-olla avad seda teemat kogu saalile.

Aitäh, austatud küsija! Nagu küsija ise märkis, meil oli seal väga positiivne atmosfäär. Seda väljendavad tegelikult ka meie konsensuslikud otsused. Minu arvates oli arutelu ka väga sisuline ja põhjalik. Komisjoni liikmed küsisid väga tähelepanelikult ametnike käest, miks nii võis juhtuda. Tõsi on see ja aus vastus on see, et me komisjonis ei menetlenud seda kuidagi sellisel viisil, et oleks hakatud otsima süüdlast. Nagu ma nimetasin, tegelikult tekkis viga menetluse käigus. Viide oli sellele, et see võis juhtuda selle tõttu, et kahte seadust menetleti paralleelselt ja mingis faasis jäeti see toiduseaduse muudatus ehk ühest seadusest mingite asjade ülekandmine ja uuesti produtseerimine tegemata. Sealt see viga sisse tuligi, nii juhtus. Võib-olla oli nii, et üks vastutaja ei saanud lihtsalt informatsiooni selle kohta, et tehti muudatus. Ja selliseid asju meil aeg-ajalt ikkagi on ju ka Riigikogus juhtunud. Aga nii nagu me komisjonis tõdesime, meile oli oluline see, et me saaksime selle muudatuse ära teha. Sellepärast me korraldasime erakorralise istungi. Selleks, et vältida komisjoni menetlust, mida me peaksime tegelikult seaduse järgi tegema, oli see istung vajalik, nüüd me saame selle muudatuse kevadsessiooni jooksul ära teha. Nii et kui seadus jõustub, siis see jõustub sellesama muudatuseta, et me saaksime normaalselt [selle teemaga] edasi minna. Vastasel juhul võib juhtuda, et mõned toitlustajad ei saa isegi selle aasta 1. septembril oma tegevust alustada.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Ma olen väga tänulik, et te vastasite eelmisele küsimusele, mis otseselt ei puudutanud tänast teemat. Aga lihtsalt, et see teema saaks ära lõpetatud minu peas, küsin, sest võib-olla on teistel kolleegidel on sama küsimus. Minu arvates praegu on sihuke ebaselgus koolitoidu maksumuse katmises. Olge hea, ütelge, mis on teie seisukoht. Kas te arvate, et riik peaks oma osalust tõstma ja selleks pingutusi tegema või me peame hakkama otsima mingit muud süsteemi? Mis on teie ja Reformierakonna arvamus?

Aitäh! Siin puldis ma praegu kindlasti ei pea mainima Reformierakonna arvamust, kuna seda teemat me ei ole käsitlenud. Ma võin teile lihtsalt vastata isiklikust arvamusest lähtuvalt. See, kuidas on toitlustamine tagatud, on iga kohaliku omavalitsuse enda otsustada. See on hoolekogude ja kogukondade vastutus sõna otseses mõttes. See, et riik ühel hetkel hakkas täiendavalt seda toetama, oli poliitiline otsus. Nii peab ka kohapeal olema otsus, kas toetatakse täielikult, pannakse raha juurde või leitakse mingid muud vahendid. Rahakott kohalikul omavalitsusel on üks ja minu arvates me teeme alati võib-olla sellise teatud tüüpi vea, kui me võtame sealt ainult ühe tüki välja. Mis puudutab laste haridust ja laste ettevalmistust kooliks, siis see on terviksüsteem. Kui me võtame siia juurde lasteaiakohad, kus lapsevanema osalus kõigub 10%-st kuni 15%-ni kogukuludest, siis seal peavadki kohalikud omavalitsused ise otsustama. Oluline on see, et sotsiaalhoolekande süsteem ka kohalikus omavalitsuses arvestab sellega, et leitakse üles võimalikud abivajajad, kes võib-olla ei ole võimelised ise seda [tasuma]. See näitab tegelikult kohaliku omavalitsuse võimaliku sotsiaalhoolekande või kogu toimimise kvaliteeti. Ei tohi juhtuda niimoodi, et mõned lapsed jäävad selle tõttu lõunast ilma. Aga see, kas [koolitoit] peaks olema tasuta, on puhas poliitiline otsus. Ja kui te tahate viidata koalitsioonilepingule, siis minu arvates on nii peaminister kui Rahandusministeeriumi esindajad, koalitsiooni esindajad välja öelnud, et teatud rahalise mõjuga otsused vaadatakse üle sügisel eelarvestrateegia ja eelarve menetluse käigus. Nii et siis on õige aeg seda debatti uuesti pidada. Ma olen absoluutselt kindel, et poliitilisel tasandil siin saalis seda debatti üht- või teistpidi kindlasti peetakse.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Head kolleegid! Vahepeal on laekunud juhataja lauale Eesti Reformierakonna fraktsiooni avaldus pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14-ni. Hääletame selle ettepaneku ära ja seejärel avame läbirääkimised.

Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast, 13. mai täiskogu istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 52 Riigikogu liiget, vastu 8, erapooletuid 1. Seega on ettepanek leidnud toetust. Läheme edasi, avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 644 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. mai kell 17.15. Oleme läbinud tänase teise päevakorrapunkti.