Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtute haldamise tõhustamine) eelnõu (632 SE) esimene lugemine

Saame minna tänase päevakorra juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtute haldamise tõhustamine) eelnõu 632 esimene lugemine. Ja juba on liikumas Riigikogu kõnetooli auväärt justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta.

Aitäh! Austatud Riigikogu! Ma väga loodan, et hiljem, tagantjärele vaadates on see eelnõu, mida me nüüd siin arutama hakkame, ajaloolise tähtsusega. Pärast seda, kui Eestis on põhiseaduse järgi põhiseaduslikuks institutsiooniks loetud Riigikohus, on Riigikogu mitmel korral arutanud, et põhiseaduse tekstis on ju põhiseadusliku institutsioonina ette nähtud kogu meie kohtusüsteem, kõik kolm kohtuastet. On arutatud, kuidas peaks see olema õigesti lahendatud. Korduvalt on tagasi pöördutud selle juurde, kas 1995. aastal valitud tee – põhiseaduslik institutsioon on üksnes Riigikohus ja kaks esimese astme kohut seda ei ole – on ikka õige. Näiteks Uno Lõhmus on Riigikogu poole pöördunud viitega, et seni kehtinud lahendus ei ole põhiseaduspärane. See eelnõu, mis siin teie ees on, lahendab selle küsimuse ja viib meie kohtusüsteemi ühemõtteliselt põhiseaduslikuks institutsiooniks, nii nagu põhiseaduse tekstis tegelikult ette nähtud on. Eelnõu on üks osa laiemast kohtureformist. Kui te lubate, ma korraks kirjeldan kohtureformi tervikpilti, kuna ka põhiseaduskomisjonis esitatud küsimused ei käinud valdavas osas mitte konkreetse eelnõu kohta, vaid selle kohta, mida kohtureform tervikuna tähendab. See konkreetne eelnõu on üks neljast sambast ehk kohtuhalduse muutmine selliselt, et kohtute haldamine liigub Justiits‑ ja Digiministeeriumist kohtute enda kätte. Ent nagu öeldud, see on vaid üks neljast sambast. Teine sammas on kohtumenetluse tõhustamine ja suurel määral ka õiguslike aluste loomine laiemalt digiteerimise ja tehisaru võimaluste kasutamiseks. Teie käes juba on ja liigub väga edukalt edasi kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu. Kohe on tulemas tsiviilkohtumenetluse seadustik ja halduskohtumenetluse seadustik. Kõik need seadustikud näevad samuti ette lahendusi kohtumenetluse kiiremaks ja tõhusamaks tegemiseks. Ja ees ootab veel terve hulk eelnõusid, mis puudutavad õiguslike aluste loomist tehisaru kasutamiseks, ajakohasemaks kohtuasjade jagamise süsteemiks või ka näiteks elatise kohta andmepõhise otsuse tegemiseks. Kolmas sammas on kohtute töökoormuse ühtlustamine, struktuurimuudatused, samuti kohtumenetluse kiirendamise huvides, aga ka kohtunikuameti ajakohastamiseks. Ja neljas sammas on arutelu selle üle, millised asjad ei peaks üleüldse kohtu arutada olema. Korduvalt olen toonud seda näidet, et lahutuse kui sellise üle otsustamine ei peaks kohtu käes olema. Nüüd pöördun aga tagasi konkreetse eelnõu juurde. Kõik need algatused on alguse saanud tegelikult ju kohtutest. 2023. aastal oktoobris lõi Riigikohtu esimees, kes ühtlasi vastutab kohtukorralduse tõhususe ja kiiruse eest, töögrupi kohtute ees seisvate muudatuste tegemiseks. See eelnõu, mis teie ees on, viib kohtute halduse täitevvõimu käest kohtute enda kätte ja muudab oluliselt lihtsamaks seni äärmiselt killustunud kohtute juhtimise. Ma ei hakka seda ette lugema, aga seletuskirja leheküljelt nr 5 leiate keerukad tabelid, mis näitlikustavad, kui killustunud, mitmeastmeline ja hajutatud kohtute juhtimine praegu on. Selle eelnõu tulemusena muudetakse see oluliselt lihtsamaks ja selgemaks ning kohtuhaldusülesanded antakse Justiits‑ ja Digiministeeriumilt üle kohtusüsteemile endale. Selleks luuakse strateegilise tasandi otsustuskogu, kohtute haldus- ja arendusnõukogu. Riigikogu roll kogu selles protsessis kasvab. Alles jääb senine süsteem, mille järgi kohtute haldamises osaleb nõukogu kaudu otseselt kaks Riigikogu liiget. Kõige suurem või olulisem muudatus Riigikogu jaoks, aga ka kohtute jaoks või ühiskonna jaoks tervikuna on vast see, et põhiseadusliku institutsioonina hakkavad kohtud oma eelarvet kaitsma otse Riigikogus. Me eeldame, et see muudab kohtute rahakasutuse tuntavalt läbipaistvamaks ja viib Riigikogu liikmete tähelepanu sellele, mida kogu süsteemis saaks veel paremini teha ning kuidas ühiskond ja kohtusüsteem saaksid veel paremini ühte jalga käia. Kohtute kätte liigub ka sisuliste digilahenduste [tellija roll]. Kohtuhalduse teenistusest saab kvaliteetne partner nii Justiits- ja Digiministeeriumile kui ka Registrite ja Infosüsteemide Keskusele. See on tegelikult üks osa laiemast lahendusest, mida me ju nii-öelda digipoolelt juhime. Ehk olete ka ajakirjandusest vast saanud lugeda arvukalt tähelepanekuid, et kõige efektiivsem on ikkagi selline digilahenduste juhtimine, kus tsentraliseeritud on üldjuhtimine, standardite tegemine, kvaliteedireeglite seadmine, küberturvalisuse reeglite seadmine, ent seda, milline on otseselt teenuse kasutaja jaoks kõige parem lahendus, peaks [otsustama] ikkagi võimalikult palju kohtades, kus seda teenust kasutatakse või praktikas arendatakse. Kohtusüsteemi eraldiseisev teenistus kohtute igapäevase tegevuse arendamiseks ja tugiteenuste ühetaoliselt heal tasemel pakkumiseks hõlmab tegelikult ka kommunikatsiooni ja turvalisust. Mõlemad küsimused [on aktuaalsed], me ei saa alahinnata [kummagi] tähtsust ühiskonna jaoks. Tulen veel kord tagasi selle juurde, et tuumülesanne on meil siiski tagada põhiseadusliku institutsiooni [staatus] terves kohtusüsteemis selliselt, et kohtute iseseisvus ja sõltumatus oleks täiesti ühemõtteliselt tagatud. Sellest lausest ei saa kuidagi välja lugeda seda, et see praegu nii ei oleks, kuid ka nüanssideni välja kohtute kui põhiseadusliku institutsiooni iseseisvuse tagamine on meie arvates äärmiselt oluline. Samal ajal muidugi loomulikult suureneb kohtute enda vastutus, otsustusõigus kohtute haldamisel ja arendamisel, kindlasti ka arenemisel. Loomulikult, me kõik jälgime, kuidas see täpselt läheb, kas on vaja jooksvalt veel mingeid muudatusi teha, aga praegu on kohtusüsteem selle lahenduse ise ka põhjalikult läbi vaadanud ja olnud sellega päri. Kohtute iseseisvus ja iseotsustamine oluliselt kasvab ja ma loodan, et Riigikogu seda toetab. Lõpetuseks, kulude pool. Muudatus on planeeritud kuluneutraalsena. Justiits‑ ja Digiministeeriumist antakse töökohtade ja majanduskuludena üle 350 000 eurot. Aga nüüd ma oma tutvustuse lõpetan ja hea meelega vastan küsimustele. Aitäh!

Suur tänu! Teile on terve rida küsimusi. Alustab Andre Hanimägi. Palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea minister! See natukene siiski kõlab nii, et poliitikud lükkavad teatud vastutust enda õlgadelt ära. Mida ma selle all mõtlen, on see, et kui nüüd kitsastes eelarvetingimustes otsustatakse mõni kohtumaja näiteks kinni panna – sellest on meil ju ka avalikkuses palju juttu olnud ja loomulikult mõjutab see regionaalseid piirkondi väga tugevalt –, siis saab poliitik alati öelda, et see ei olnud poliitiline otsus, see oli kohtunike endi otsus. Sellest tulenevalt ma küsingi, millised on poliitilised hoovad. Te küll mainisite, et kaks Riigikogu liiget saab [nõukogus] edasi olla, kuid see ei ole loomulikult piisav jõuõlg. Millised on need poliitilised hoovad, et me ikkagi ka regionaalpoliitikat ja kõiki muid valdkondi [arvestades] vaatame, et kohtumajad ning õigus ja õiglus ikkagi meie maakondadesse alles jääks?

Aitäh! Kõigepealt, ma pean siiski küsimuse asetuses korrigeerima seda, et ka praegu ei ole ju võimalik selline olukord, kus poliitik otsustab ise kohtumaja sulgemise üle. Juba praegu on selline süsteem, et mõne hoone sulgemiseks või seal suurte muudatuste tegemiseks peab olema ikkagi kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Ehk selles mõttes pööratakse laud teistpidi. Tõesti, kohtutele endile jääb suurem vastutus ja otsustusõigus. Kindlasti on ju ette teada, et tõenäoliselt mingeid muudatusi seal veel tuleb. Meil on ju olemas kohtute arengukava aastani 2030, mille kiitsid üksmeelselt heaks nii kohtute kui ka Riigikogu [esindajad] – osales ka teie erakonnakaaslane –, ja seal on kirjas, et tõesti, arvestades kõiki neid muutusi, mis ühiskonnas toimuvad, mingisugused kohtumajade paiknemise ja efektiivsemaks muutmise asjad tuleb läbi vaadata. Ent kohtute arengukavas on ette nähtud, et vähemalt kohtuga suhtlemise punkt peaks igas maakonnas alles jääma. [Iseasi,] kas seal on vaja terviklikku kohtumaja, aga kohtuga suhtlemise punkt peaks alles jääma. Kuna kohtud on ise selle otsustanud ja oma arengukavasse niimoodi kirja pannud, siis ma usun, et see regionaalpoliitiline mõõde, et inimesel on ka füüsiliselt võimalik kohtuga suhelda igas maakonnas, jääb kindlasti alles.

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Mind ärgitas küsima see üks sammas, mis puudutab tehisaru laiemat rakendamist kohtusüsteemis. Teatavasti praegu on üks selline näide olemas, et kohtuotsus tehakse tehisaru abil ehk robotlikult, nimelt liiklustrahvid kiirusmõõtjate andmete põhjal. Kas teil on juba võimalik öelda, millised kohtuotsused lähimal ajal võiksid veel minna tehisaru otsustamisele?

Aitäh selle küsimuse eest! See otseselt ei ole selle eelnõuga seotud. Aga kuna ma oma tutvustuses tõesti kogu seda tervikpaketti nimetasin, siis ma rõhutan kõigepealt alustuseks üle, et nii praegu kui ka sellel ajal, kui meie head kuulajad rõdul on ise kohtunikeks saanud, jääb kohtutes otsustamine ikkagi inimese kätte. See on nii ja see jääb nii, ja ma usun, et see jääb nii igavesti. Ehk otsuse teeb kohtus ikkagi inimene. Tehisarus nähakse laialdaselt maailmas ja ka Eestis võimalusi mitmete tehniliste ettevalmistavate tööde kiirendamisel. Ent ka selleks on sageli vaja seadusemuudatusi, mis kohtumenetlust sätivad niimoodi, et tehisaru kasutamine on täiesti õigusselgelt võimalik kohtuotsuste paremal ettevalmistamisel. Aga on usk ja tegelikult ka senise maailmapraktika põhjal kindlus, et see kohtumenetlusi oluliselt kiirendab, kuid võimaldab näiteks ka kiiremini tabada kurjategijaid või siis ka paremini tõendada kuritegusid. Kõigeks selleks need võimalused kindlasti tuleb Eestis ka paremini luua.

Margit Sutrop, palun!

Suur aitäh! Lugupeetud minister! Hea eesistuja! Mul oli samamoodi küsimus selle kohta: on selge, et osa sellest kohtureformist on ikkagi kulude kokkuhoid ja optimeerimine. Hiljuti Rakvere kohtus käies küsisime samamoodi, kuidas võiks näiteks tehisaru abil vähendada koormust ja ka kulusid, kui kas või transkriptsiooni tehtaks tehisaru abil, nii nagu Riigikogu seda teeb. Saime vastuseks, et seda ei peeta õigeks ja see ei ole ikkagi usaldusväärne. Samamoodi on räägitud kohtujuristide puudusest ja nende töö asendamisest. Kuidas praegu teie tunnetus on kohtute inimeste endiga rääkides, kas nad on valmis tehisaru niisugust kasutust lubama või mitte?

Aitäh! Meil on Eestis ümmarguselt 250 kohtunikku ja kõik nad on ju eluaegsed kohtunikud ja väga targad inimesed, läbinud põhjaliku eelkontrolli, kõrgelt haritud. Nad on väga erinevate elukogemustega ja väga erinevad isiksused. Ja loomulikult, kui me räägime kogu kohtureformist ja nendest muudatustest, siis on eri isiksuste hulgas väga erinevaid lähenemisi sellele, kuidas oleks õige või parem teha. Kohtunikud on ju Eesti, ma loodan, kõige paremad argumenteerijad ka oma seisukohtade selgitamiseks. Ma väga tervitan igasugust arutelu. Ja loomulikult, kohus on üldse üks Eesti riigi püsimise alusfunktsioone. Nii et ka need arutelud on väga vajalikud mis tahes muudatuse puhul. Küll aga on kohtunike hulgas tõesti erinevaid arvamusi, milliseid tehnoloogilisi muudatusi ollakse valmis tegema. Ka siis, kui Riigikogu läks üle transkriptsioonile, mida me nüüd tehisaru abil teeme, oli kõhklejaid ja kahtlejaid. Täna me ometi näeme, et see kvaliteet on väga hea. Näeme ka teiste riikide kohtutest, kus seda kasutatakse, et kvaliteet on hea. See, kas inimene usub või ei usu tehnoloogia kasutamisse ja selle headesse või halbadesse külgedesse, on täiesti omaette teema. Nagu öeldakse, mitte keegi ega mitte miski ei ole perfektne. Liikudes kogu aeg paremuse ja suurema efektiivsuse poole, tuleb tehisaru puhul loomulikult tegeleda ikkagi ka kõikide negatiivsete pooltega. Toon lihtsa näite: auto teeb liikumise kiiremaks, aga sellega võib ka õnnetus juhtuda.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Selles eelnõus torkab silma selline kummaline viide, et nüüd me oleme otsustanud hakata käsitama esimest ja teist kohtuastet põhiseadusliku institutsioonina. Minu teadmist mööda Eesti Vabariigi põhiseadus võeti vastu 1992. aasta rahvahääletuse teel. Kuidas me siis nüüd, 23 aastat hiljem – või mitte 23, vaid 33 aastat hiljem – oleme jõudnud järeldusele, et me oleme seni kogu aeg justkui põhiseaduse mõtet eiranud või lausa seda rikkunud. Äkki aitate korra seda avada, kuidas see mõistmine niivõrd kaua võttis? Ja äkki me saame hoopis praegu valesti aru ja oleme varasemad 33 aastat õigesti aru saanud? Seda esiteks. Teiseks, inimesi enamasti ei huvita mitte see, kuidas on teenus korraldatud, vaid huvitab pigem, kuidas see toimib. Ma arvan, et kohtu puhul [on tähtis], et see oleks kiire ja ka õiglane. Ma saan aru, et kohtureformi laiem eesmärk on kahtlemata ka [menetluse] kiiruse ja efektiivsuse tõstmine. Kas ka konkreetsed muudatused praeguses eelnõus aitavad teie hinnangul muuta kohtumenetlust inimeste jaoks kiiremaks, tagades sellega õigluse?

Aitäh! Jaa, väga olulised küsimused. Tõepoolest, see küsimus, esimese ja teise astme kohus kui mittepõhiseaduslikud institutsioonid ja nende erinev staatus võrreldes Riigikohtuga, on olnud tegelikult arutuse all alates esimestest eelnõudest kohe pärast põhiseaduse vastuvõtmist. Mitu korda on Riigikogus sellega tegeldud. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis vist 2009. aastal – vabandust, ma võin aastaarvuga eksida, mul ei ole seda hetkel käepärast –, on Riigikogus olnud arutusel sarnane eelnõu: [muuta] kõik kohtuastmed põhiseaduslikuks institutsiooniks. Justiitsministeerium selle toona ette valmistas, aga Riigikogu koosseisu lõppemisega selle eelnõu menetlus lõppes. Nii et ei saa öelda, et selle teemaga ei oleks varem tegeldud või et see oleks kuidagi nüüd alles avastatud. Vastupidi, sellega on tegelikult kogu aeg tegeletud ja leitud üha paremaid lahendusi. Ka see eelnõu, mis on praegu teie ees, on minu arvates parem kui varasem eelnõu. Varasemast eelnõust tekkinud mõningatest eriarvamustest on õpitud ja nüüd on [leitud] selline lahendus, mis on ka kohtuastmetele endile sobiv ja meelepärane. Nii et kaua tehtud kaunikene ta siin on, aga ei saa kuidagi öelda, et see oleks alles nüüd avastatud. Vastupidi, nüüd me tahame selle [muudatuse] ära teha. Ja ma loodan, et me tahame seda kõik koos ära teha. Loomulikult, inimesi huvitab kindlasti kohtumenetluse kiirus, eelkõige selle tõttu, et viimastel aastatel on kohtumenetlus läinud oluliselt aeglasemaks. Kõikides kohtuastmetes ja kõikides kohtuliikides me näeme seda, et kohtumenetlus on aeglustunud, ja see on kahjuks aeglustunud väga kiires tempos. See eelnõu, mis on praegu teie ees ühe osana kohtureformist, mõjutab kohtumenetluse kiirust suhteliselt vähe, ent siiski. Kohtumenetluse kiirust muudavad rohkem ülejäänud kolm sammast. See kohtuhalduse sammas, üks neljast kohtureformi sambast, mõjutab kõige rohkem seda, et otsused kohtute enda haldamise kohta lähevad kiiremaks. See eelnõu puudutab inimest, kes kohtusse pöördub, neist neljast sambast kõige vähem.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kahtlemata, kohtu tegevuse puhul on väga oluline õigus ja õiglus ning see, kuidas ühiskond ja inimesed seda tajuvad. Ma pean muidugi ütlema, et seda seaduseelnõu selle reklaamtekstiga mulle maha ei müü, et halduskorraldus läheb selgemaks ja tõhusamaks. Siin võib vabalt juhtuda nii, et konsolideerimisega muutub kohtumõistmine lõpuks, kuidas ma ütlen, ühekülgsemaks ja võib-olla on seal vähem eri osapoolte vaadet. Aga ma küsin nii. Kuidas toetab ühiskonna õigus- ja õiglustunnet üks teie reformi osa, mis puudutab seda palju räägitud vangide kiiremat vabastamist, kui seejuures võetakse väiksemaks kohtu rolli? Ühiskonna või inimeste tagasiside on küll selline, et see riivab väga tugevalt õiglustunnet. Kui oma aega istuma minev inimene teab juba ette, et ta saab kindlalt lahti lühema ajaga ja nii edasi, siis kuidas see aitab teie arvates ühiskonnas sidusust ja õiglustunnet kasvatada?

Aitäh! Kõigepealt ma rõhutan üle, et konkreetne eelnõu ei tegele konsolideerimisega, vaid vastupidi, see viib otsustamise täitevvõimu alt kohtutele kohapeal lähemale ehk kasutab seda, mis ei ole seotud mitte konsolideerimisega, vaid on seotud sellega, et me rakendame lähimuse põhimõtet kui ühte väga olulist põhiseaduslikku väärtust. Selle konkreetse eelnõuga, mis on praegu teie ees, muutub kohtute haldus selliselt, et oluliselt väheneb Justiits- ja Digiministeeriumi ehk täitevvõimu roll ja kasvab kohtute enda otsustusõigus, aga ka otsustusvastutus. Te küsisite vangide vabastamise kohta. See ei ole seotud kohtureformiga. Tõsi, sellel on tõenäoliselt pikas perspektiivis väike mõju kohtute töökoormusele. Aga äärmiselt olulisena tuleb siin rõhutada kõikidele inimestele, kes selle üle muretsevad, et kohtu otsus on ikkagi ainukene otsus, mille alusel inimene kinni mõistetakse ja mille alusel inimene kohtust vabaneb. Seda otsustab nüüd ja jääb edaspidi otsustama üksnes kohus. See väljatöötamiskavatsus, mis praegu ühiskonnas arutusel on – vangide vabastamise kohta, astmelise vabastamise kohta –, lähtub mitmetest Eestis tehtud uuringutest, mis näitavad seda, et kui inimene vabaneb vanglast niimoodi, et ta paneb ukse oma selja taga kinni, astub vanglast välja, vabadusse ja keegi ei tea, mis temast edasi saab, siis on tõenäosus, et see inimene sooritab uue kuriteo, ligi 50%. Ehk siis retsidiivsuse määr – see, kui suure tõenäosusega inimene sooritab uue kuriteo kahe aasta jooksul pärast vanglast vabanemist – on vanglast vabanemise korral ilma kriminaalhoolduseta väga kõrge. Mida me soovime? Me soovime Eesti ühiskonnas vähendada kuritegusid. Ja selleks, et vähendada Eestis kuritegusid, on uuringute järgi palju parem kasutada astmelist vanglast vabanemise teekonda, nii et inimene, kes on vanglas ennast korralikult üleval pidanud ja kelle kohta kohus on teinud otsuse, vabaneb vanglast astmeliselt. Kõigepealt saab ta osalise vabaduse vastavalt konkreetsetele tingimustele, aga igal juhul hakkab ta kriminaalhoolduse järelevalve all samm-sammult ühiskonda tagasi sulanduma, tööd otsima, elukohta otsima ja kõike seda tegema riigi range kontrolli all. Sellise astmelise vabanemise puhul on retsidiivsuse määr üle poole võrra väiksem kui lihtsalt vanglaukse selja taga kinni panemise korral. Kui ma nüüd õigesti mäletan, üksnes 16%, mitte pool vanglast vabanenutest, astmeliselt vabanenutest sooritab uue kuriteo kahe aasta jooksul. Nii et vanglast vabanemise astmeliseks muutmise peamine eesmärk on ikkagi kuritegude arvu vähendamine ja Eesti inimeste suurem turvalisus. Ja veel kord rõhutan: kõik otsused teeb – ja neid jääb tegema – kohus.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Küsimusi, mida tahaks esitada, on tegelikult terve rida. Aga võimalus nende esitamiseks on piiratud, mistõttu küsin teilt kõigepealt selle kohta, mis puudutab Riigikogu liikmeid kohtute haldamise ja arengu nõukojas või nõukogus, kumb ta oligi. Ma loen seletuskirja, seal on väga selgelt esile toodud, et parlamendiliikmete nimetamist selle nõukogu liikmeteks on soovitatud võimaluse korral küll vältida, kuid arvestades võimudevahelise koostöö vajadust, on põhjendatud kahe Riigikogu liikme nimetamine KHAN‑i ehk sellesse nõukogusse. Seejuures selgeid põhjendusi, miks see on vajalik, ei ole esitatud, see on selline üsna loosunglik, et no koostöövajadus ja nii edasi. Mina ei saa sellest aru. Kui me rõhutame selle eelnõu puhul võimude lahususe olulisust, siis miks kohtute eneseregulatsiooniorganisse peaksid kuuluma Riigikogu liikmed? Sellega seonduvalt küsiksin ka, millisel alusel nad sinna määratakse. Seadusest ega eelnõust ma ei leia selgitust selle kohta, kuidas valitakse need Riigikogu liikmed. Ja lisaks: kas seal on siis üks opositsiooni esindaja ja üks koalitsiooni oma või on mõlemad koalitsiooni esindajad?

Aitäh! Jaa, see küsimus on täiesti õigustatud. Tõepoolest on erinevaid õigusfilosoofilisi vaateid sellele, et kui me räägime kohtute iseseisvumisest, iseseisvusest, siis kuidas me seda täpselt näeme. Kui me mõtleme terve Euroopa arengule, siis tegelikult meenutame, et meil oli Eesti Vabariigi tekkimise järel lausa kohtuministeerium, täitevvõimu roll kohtute juhtimisel oli väga suur. Ja kui me vaatame tervet Euroopat, kohtute iseseisvumise ajajoont, siis me näeme, et mitte ainult Eestis, vaid terves Euroopas on liigutud selles suunas, et täitevvõimu rolli on kogu aeg vähendatud ja kohtute iseseisvust on kogu aeg suurendatud. See on selline üldine õiguslik arusaam kohtute iseseisvusest, mida meie eurooplastena ka siin vastavalt meie enda põhiseadusele täna soovime veel paremaks teha. Ja tõepoolest on niimoodi, et on esitatud ka arvamusi selle kohta, et kuna kohus on põhiseaduslik institutsioon, nii nagu õiguskantsleril on nõuandev nõukogu ja erineval moel on siin neid asju korraldatud, siis sellisel juhul ei peaks Riigikogu liikmed rohkem osalema kohtute haldamises kui eelarve läbivaatamisel. Samal ajal on siiski aruteludes peetud tõesti otstarbekaks – ilma, et sellel oleks taga 20-leheküljeline analüüs või ka lühem analüüs – parema sidususe hoidmiseks Riigikoguga, et need kaks Riigikogu liiget seal jätkuvalt oleks. Seda on peetud väärtuslikuks, et senimaani on see side Riigikoguga siiski olnud. Praegu on teie ees selline lahendusvariant. Loomulikult võib Riigikogu oma menetluse käigus seda muuta. Pidades läbirääkimisi selle eelnõu puhul ja korraldades kaasamisringe, jäi ministeeriumis praegu peale selline lähenemine, et kaks Riigikogu liiget võiksid seal olla. Veel kord: ma ütleksin, et see on selline õigusfilosoofiline lähenemine, kus on palju õigeid vastuseid ja mitte ühtegi otseselt valet vastust. See on tunnetuse küsimus, kuidas seda lahendada soovitakse. Selle üle, kuidas Riigikogu oma liikmed määrab, valitsus ei otsusta, see on Riigikogu enesekorralduslik küsimus. (Hääl saalist.) Ka see on Riigikogu enesekorralduslik küsimus – küsimus oli selle kohta, kas seda seadusesse panna või mitte panna.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma olen alati lugenud huviga ettepanekuid nende institutsioonide kohta, kelle kohta seadust tehakse. See on oluline seadus, ma arvan. Ja ma vaatan, et selle on teinud kolm kena naisterahvast: Mari‑Liis Mikli, Marilin [Reintamm] ja Mari Kirs. Aga kui vaadata, kelle arvamusi kui palju on arvestatud ja lugeda kõik läbi, siis tuleb välja selline kummaline asi: kõige vähem on arvestatud Pärnu Maakohtu arvamisi, nii-öelda null, ja tagasihoidlikult [on esindatud] ka Riigikohtu [arvamus] – 20% ainult –, kuigi tema peaks ju lõplikku tõde teadma. Harju Maakohus on suur kohtumaja. Aga kõige paremini on esindatud millegipärast Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus, nende [arvamused] on ülekaalus. Millest see vahe tuleb? Kolm kena naisterahvast on seaduse kokku kirjutanud, aga institutsioonid, kelle tegevust see puudutab, nende arvamuse arvestamine on väga-väga erinev.

Aitäh!

Aitäh! Suur tänu teile selle statistika tegemise eest! Päris huvitav, ma ise sellise pilguga ei olegi seda kooskõlastustabelit vaadanud. Näiteks Riigikohus on kindlasti kõige olulisem tagasiside andja, vaatan kooskõlastustabelit ja näen, et Riigikohus on tähelepanu juhtinud sellele, et kohtud üldiselt vajavad [suuremat] eelarvet. Sellele on vastatud, et tõesti eelarveläbirääkimised liiguvad otse Riigikokku, lihtsalt vajalikke kokkuleppeid saab edaspidi teha veidi teistmoodi kui siiamaani. Aga eelnõu tõesti ei tegele rohkemal määral kui selle 350 000 euro ulatuses kohtute eelarve tõstmisega. Teine Riigikohtu tähelepanek on see, et näiteks kohtud vajavad olulisi arendusi IT-süsteemides, aga ka selleks ei ole eelnõus eelarvet ette nähtud. Saan täiesti nõustuda Riigikohtuga. Nagu ma ütlesin, kogu digiteerimine on täiesti eraldiseisvalt töös. Meil on IT-projektide rahastamine siiamaani olnud Eestis korraldatud väga suuresti Euroopa Liidu rahastuse toel, projektide taotlemisena. Ka praegu vaatame, et ikkagi oleks piisavalt selliseid võimalusi, kust rahastust taotleda saaks. Aga ka see küsimus ei ole otseselt, ütleme, konkreetse eelnõuga seotud. Lisaks on Riigikohus soovinud, et kohtureformi eri osad oleksid käsitletud terviklikult. Ma loodan, et ma sellele natuke aitasin kaasa, kui ma siin alguses tutvustasin tervikpilti. Aga tõsi on see, et kohtute haldamise muutmise eelnõu kohta on mitmed Riigikogu liikmed juba väga õigesti küsinud, et kuidas see aitab kaasa kohtumenetluste kiirenemisele. Oleks vast olnud hea, kui ta oleks koos esitatud kompleksse eelnõuna nende eelnõudega, mis tegelikult kohtumenetlust kiirendavad. Sellisel juhul oleks tervikpilt kohe ees ja tegemist oleks siis ka väga suure eelnõuga. Kui te olete avalikku debatti tähele pannud, siis teate, et selle konkreetse küsimuse üle, mis selles eelnõus on, on debatt sama hästi kui puudunud, kuigi tegemist on väga põhimõttelise muutusega. Avalik debatt on olnud selle küsimuse üle, kas liita ühe kohtuastme sees samaliigilisi kohtuid, mille mõju inimestele ja menetluste kiirusele on suurem, aga mille põhimõtteline tähendus on oluliselt väiksem kui selles eelnõus, mis siin on. Tõsi, see mõjutab otsesemalt osa kohtunike töökohti. Nii et üldiselt saab väga paljude nende märkuste ja tähelepanekutega, mis on kooskõlastustabelis esitatud, igati nõustuda. Lihtsalt eelnõusid on rohkem. Ja rahastuse küsimusi lahendab tõesti see eelnõu üksnes osaliselt. Loomulikult, kohtud ei oleks saanud jätta ütlemata, et raha on rohkem vaja.

Madis Timpson, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Jaa, teil on õige osundus, et see on ajaloolise tähtsusega eelnõu siin. Tuletan meelde. Aastaarv 2009 on õigesti teil meeles. Mina mäletan aastat 2008, kui tollane minister Rein Lang tegi töögrupi, ja 2009, kui mu mälu mind ei peta, siis oli see detsembrikuus, kui see eelnõu siia Riigikokku jõudis. Kahjuks see langes välja 2011, kuna Riigikogul said volitused läbi. Aga see on nii pika habemega lugu. Veel, kui mu mälu mind alt ei vea, siis juba 1994. aastal kirjutas Rait Maruste, tolleaegne Riigikohtu esimees, Juridicas artikli selle kohta. Aga see selleks. Ma arvan, et see on õige asi teha. Aga ma küsin võib-olla ühe tehnilise küsimuse. Te rääkisite eelarve kaitsmisest Riigikogus. See hirm seisnes kunagi selles, et siis tulevad kõik kohtumaja esimehed koos siia seda kaitsma. Kuidas see tehniliselt käib, kas tulevad kõik kohtumaja esimehed või Riigikohtu esimees?

Aitäh! Ja suur tänu selle ajaloolise tagasivaate eest! Ma tõesti soovin veel rõhutada, et tegelikult selle küsimusega on ilmselt tegelenud peaaegu kõik varasemad justiitsministrid. Võrreldes 2009. aasta eelnõuga, mille järgi oleks kõik kolm kohtuastet liidetud terviklikuks kohtuks, on see eelnõu lähtunud sellest, et Riigikohus on eraldiseisev põhiseaduslik institutsioon ning esimese ja teise astme kohus on eraldiseisev, ent põhiseaduslik institutsioon. Kohtute enda juhtimiseks loodav kohtu juures asuv haldusorgan on see, kes eelarveläbirääkimisi esimese ja teise astme kohtu jaoks korraldab, ning Riigikohus peab oma eelarve läbirääkimisi Riigikogu rahanduskomisjoniga eraldiseisvalt. See oli ka üks nendest küsimustest, mis üle 15 aasta tagasi suuri arutelusid tekitas. Ja tõesti, nüüd, kui tuhk on langenud ja uuesti on väga põhjalikult ettevalmistustöid tehtud, tundub, et selline lahendus võiks olla otstarbekohasem, kui lähtuda sellest, et Riigikohtu üks funktsioone on ka järelevalve esimese ja teise astme kohtu üle. Selles mõttes on ka riigikorralduslikult loogilisem, et sellel kohtuastmel, kes valvab esimese ja teise astme kohtunike töö üle, on eelarveläbirääkimised eraldi, ning esimesel ja teisel kohtuastmel on eelarveläbirääkimised eraldi.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh! Hea minister! Hea aseesimees! Vastupidi kolleegile ma arvan, et poliitiline roll ja vastutus peaks ikkagi säilima ja olema, seda enam, et me räägime haldamisest, mitte õigusemõistmisest. Aga minu küsimus läheb ka sedasama teed ehk siis eelarve teed. Nüüd jääb vastutus eelarvet küsida kohtutele. Varem oli seal ikkagi poliitiline vahemees, nüüdse nimetusega justiits- ja digiminister. Kuidas teie hindate, kas te saate selle hirmu maha võtta, et kui nüüd see poliitiline roll sealt vahelt ära kaob – ja me teame, et eelarve puhul on ju paljuski ka poliitilised kokkulepped –, et eelarve saamine ja [raha] küsimine ei muutu keerulisemaks, vaid läheb, vastupidi, võib-olla isegi kergemaks?

Aitäh! Ma alustaksin oma vastust sellest, et Euroopas siiski mõistetakse kohtute haldamise mudelit ja kohtute rahastamist kui ühte hooba, millega on võimalik kohtute iseseisvust mõjutada. Ütleme, kohtutele majanduslike tingimuste loomine selleks, et kohtud saaksid õigusemõistmisega tegeleda, on ikkagi üks osa kohtute iseseisvusest ja sõltumatusest. See on kindlasti oluline küsimus, mida te eelarve kohta ka ju tõenäoliselt sellessamas valguses esitate. Riigikogu on ikkagi Eesti rahva poliitiline esindatus. Kõik 101 Riigikogu liiget on rahvaesindajatena need poliitikud, kes oma igapäevase tööna peavadki vaatama, et Eesti rahva huvid oleksid kõige paremini esindatud. Täitevvõim, minister on ikkagi Riigikogu ja ministeeriumi vaheline sidemees, kes võtab Riigikogust kaasa soovid ja ülesanded. Ma usun küll, et kohtute eelarve arutelu Riigikogu rahanduskomisjonis, kus kogu protokoll, kogu see arutelu käik on Eesti rahvale näha, jälgitav ja igavesest ajast igavesti kirjas, muudab kohtute eelarveläbirääkimised palju läbipaistvamaks ja selgemaks. See võimaldab Riigikogu liikmetel kui poliitikutel rahva tahet ja rahva ootusi palju paremini väljendada. Senised põhiseaduslike institutsioonide eelarveläbirääkimised Riigikogus on olnud põhiseaduslikele institutsioonidele rahalises mõttes soodsamad kui eelarvete ajamine läbi täitevvõimu. Ehk ka senise praktika põhjal saab öelda, et kohtute olukord peaks pigem paranema.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Senise kohtute haldamise nõukoja asemel luuakse uus struktuur, kohtute haldus- ja arendusnõukogu. Lisaks moodustatakse kohtuhaldusteenistus. Minu küsimus: kust tuli selleks reformiks sisend? Kas me võtsime eeskuju naaberriikidest, Põhjamaadest, tuli see kohtutelt või soovitas seda teie palju kiidetud tehisaru? Ja teine küsimus: kas me vähendame nende reformidega ka bürokraatiat?

Suur aitäh! Nii nagu ma eelnõu tutvustades ütlesin, need eelnõud on ette valmistanud ikkagi Riigikohtu esimehe moodustatud kohtute töögrupp. Selline töögrupp loodi 2023. aasta oktoobris. Ka praeguses üldises kohtukorralduses on just Riigikohtu esimees see, kes vastutab kohtute kaasaegse ja efektiivse toimimise eest. Õige on teie küsimuses igati ka see, et terve Euroopa, sealhulgas Põhjamaad, on liikunud selles suunas, et üha suurendada kohtute iseseisvust ja sõltumatust täitevvõimust. Ja tõepoolest, näiteks Soome kogemust on ametnikud eraldi käinud vaatamas. Soome tegi samasuunalisi muudatusi üsna hiljuti. Oleme õppinud nende reformi õnnestumistest, aga ka nendest asjadest, mille kohta soomlased on öelnud, et nad nüüd teeksid paremini või teistmoodi. Tunnistan üles, et tehisaruga ma ei ole selle eelnõuga seoses kuidagi suhelnud ega pidanud seda vajalikuks. Ma rõhutan üle, et Eesti kohtunikkonna üle on meil põhjust ikkagi uhke olla. Meie kohtute rahvusvahelised näitajad on tegelikult päris head. Kohtunikud on meil kõrgelt haritud, väga head argumenteerijad, põhjalikud oma analüüsides ja kaalumistes. Ma usun, et kohtunikke, kellelt see ettepanek on tulnud muude ettepanekute hulgas, ei ületa tehisaru niipea. Siin ei ole ju tegemist sellise materjaliga, mis vajaks tehnilist ettevalmistust, milleks tehisaru on väga hea.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Jätkates sealt, kus enne pooleli jäime, mina ütlen küll, et ma ei näe mitte mingisugust sisulist põhjust, miks Riigikogu liikmed peaksid kuuluma kohtute haldamise ja arengu nõukotta, lähtudes võimude lahususe printsiibist. Te oma ettekandes ütlesite ka, et see on ajalooline eelnõu, me siin ikkagi jõustame seda võimude lahususe printsiipi, käsitleme kohtuid põhiseadusliku institutsioonina, eraldiseisva võimuharuna, aga siis jätkame samamoodi, et parlamendi esindajad kuuluvad sellesse organisse, millest jutt käib. Selleks pole mitte mingit sisulist põhjust. Kui tahetakse koostööd teha, vastastikku informeeritud olla, saab suhelda, käia rääkimas, kohtute esimehed saavad tulla põhiseaduskomisjoni või õiguskomisjoni. Ei pea parlamendi esindajad sinna kuuluma. Ja muidugi te oma vastuse lõpus läksite väga uduseks, jätsite nimetamata, et tegelikult on ju praegu selline süsteem – ja te soovite, et see süsteem jätkuks –, et koalitsioon nimetab lihtsalt kaks oma esindajat sinna, ilma igasuguse valimisprotseduurita. Praegu on seal õiguskomisjoni esimees Timpson ja põhiseaduskomisjoni esimees Kiviberg, teie parteikaaslane. Minu meelest see pole õige. Miks seal peaksid olema koalitsiooni esindajad? Võiks olla üks opositsioonist ja teine koalitsioonist, siis ei tekiks sellist muljet, et valitsus tahab ikkagi oma kontrollifunktsiooni säilitada.

Kõik, mis te oma küsimuses või seisukohas esitasite, on kahtlemata õige. Nii nagu ma enne ütlesin, see on üks selliseid küsimusi, kus on palju õigeid vastuseid või võimalusi. Kindlasti Riigikogu peabki seda eelnõu arutades tegema otsuse, mis Riigikogu jaoks tundub kõige õigem. Täitevvõimu ehk valitsuse nimel seda eelnõu siin esitledes [saan öelda, et] need kaks Riigikogu liiget on kohtusüsteemi strateegilisse arendusnõukotta siiski jäetud ja just parema sideme hoidmiseks. Aga veel kord: kuna tegemist on ikkagi väga suures osas, ütleme, peamiselt Riigikogu enda enesekorraldusliku küsimusega, siis ma usun, et on kõige parem, kui Riigikogu ise täpsemalt arutab ja kaalub.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Jätkates Varro küsimust, tõepoolest, kaks Riigikogu liiget, kes on praegu nimetatud, on kohtute [haldamise] nõukojas. See haldus- ja arendusnõukogu võiks olla laiapindsem, nii nagu te ütlesite, ja seal võiksid olla kõikide parlamendis esindatud erakondade esindajad. Aga selleks tahet ei ole. Mina näen küll siin sellist kavalat trikki, et nüüd viiakse kõik sinna kohtute haldus- ja arendusnõukokku ja siis on lihtsam kinni panna regionaalseid kohtumaju, sest eelarves raha ei ole, töötajaid ei ole. Siis on lihtsam ajada kõik selle haldus- ja arendusnõukogu kaela. Nemad siis otsustavad, minister ei otsusta midagi, ehkki minister on ka nõukogus esindatud. Kust siis tuleb ikkagi eesmärk viia haldamine hoopis ministri [ülesannete seast] välja ja teha täiesti eraldi struktuuriüksus?

Aitäh! Siin enne oli küsimus selle kohta, milliseid kohtute muresid on täpsemalt arvestatud ja milliseid mitte. Kui te seda kooskõlastustabelit vaatate, siis näete, et tegelikult on kohtud olnud mures sellepärast, et ka 11-liikmeline strateegiline nõukoda on liiga suur. Selles mõttes on olnud kaalumisel tõesti eelnõu ette valmistades ka see, et näiteks Riigikogu liikmeid oleks seal üks, kuna see välistaks ühemõtteliselt koalitsiooni ja opositsiooni teoreetilise esindatuse. Kohtute haldamise nõukojas oleme suurendanud seda [arvu] kaheni, seega teoreetiliselt võimaldaks see nii koalitsiooni kui ka opositsiooni esindatuse kohtute haldamise nõukojas pariteetsel alusel. Te küsisite, kas tegemist on kavala trikiga. Sellele vastus on selgelt ei. Veel kord: pikki aastaid on ette valmistatud kohtute uut arengukava. Selliste arenduste ettevalmistamist on toetanud eri ministrid, ka teie erakonnakaaslasest minister. Nii et pikka aega ette valmistatud eelnõudena on need kohtureformi asjad teie ees. Ja kui seal on mingisuguseid detaile või nüansse, mida Riigikogu otsustab, et saaks paremini lahendada, siis kindlasti Riigikogul see võimalus on. Konkreetselt see eelnõu ühegi üksikkohtumajaga ei tegele. Tõsi on see, mis te oma küsimust esitades ütlesite, et kuna lihtsustub senine väga killustunud kohtute juhtimise süsteem, siis on kindlasti õige väita, et lihtsustuvad ka muud halduslikud eluks vajalikud ümberkorraldused. Samal ajal on kohtutel endal vastutus oma töö eest, et tagada õigusemõistmise kättesaadavus üle Eesti. Ka praegu on hoolimata killustunud juhtimismudelist, selline korraldus, et minister ei saa ilma kohtute haldamise nõukojata ühtegi kohtumaja puudutavat otsust teha. Nii et Riigikogu liikmed peaksid kindlasti olema ühe osana kaasatud sellesse arutellu, kuidas oleks kõige otstarbekam kohtute kättesaadavust üle Eesti korraldada. Ja kindlasti on selliseks kohaks ka eelarve läbirääkimine Riigikogu rahanduskomisjonis. Tõsi on see, et inimesed on Eestis väga palju [ühest piirtkonnast teise] kolinud, väga [sageli] on kohtumenetlus toimunud ka kirjalikku menetlusena, üha rohkem kasutatakse videosilla kaudu osalemist. Kui te vaatate uudiseid, siis näete, seal on järjest fotod, kust on näha, et üks menetlusosaline osaleb videosilla kaudu. Mingisugused kohtuhooneid puudutavad muudatused on kõige sellega kaasaskäimiseks ilmselt vajalikud. Ja kordan üle: kohtute arengukavas on ette nähtud see, et igas maakonnas jääb inimesele alles võimalus kohtuga füüsiliselt suhelda.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Eelmine kord te rääkisite, kui palju Riigikohtu arvamust on arvestatud, aga te ei rääkinud sellest, kui palju ei ole arvestatud. Enamikku pole arvestatud. Aga mu küsimus: kas on arvestatud või kasutatud ka AI-d selle puhul? Tegemist on tegelikult modelleerimise ülesandega, mitte eriti keerulisega: kokku 240 kohtunikku, 1000 ametnikku ja regionaalne aspekt ka veel, kes kusagil on. Kui lugeda neid parandusettepanekuid, siis inimajul on väga keeruline neid kõiki arvestada ja teha seda süsteemselt. On seda tehtud või kavatsetakse teha? See ei ole eriti keeruline ülesanne. Ma rõhutan, et seadus on oluline. Aga kas on kasutatud kõiki võimalusi, et ei peaks ametnikud, need kolm Marit, vaatama, kuidas nad hakkama saavad.

Aitäh! Minule teadaolevalt ei ole kasutatud. Leidmisfunktsiooniga saab seletuskirjast selle kiiresti üle kontrollida, mul hetkel ei ole arvutit käepärast. Me peame eetiliseks ja vajalikuks seda, et juhul kui mõnes riigi dokumendis, analüüsis või eelnõus on kasutatud tehisaru, siis sellele ka viidatakse. Mulle ei meenu praegu seletuskirja lugemisest, et sellele viidatud oleks, järelikult saab öelda, et siin ei ole kasutatud tehisaru. Tõsi on see, et ma päriselt näen eri riikide kogemustest ja ka analüüsidest, mis teadlased on teinud, et tehisaru saab just nimelt õigussüsteemis meid aidata. Õigussüsteemis selle tõttu, et õigus on puhtalt inimeste loodud – teie kõikide, kes te siin Riigikogus olete. Inimesed loovad seaduste paragrahve ja seaduste sätteid. Mitte miski loodusseadustest neid sätteid ei mõjuta. Ehk õigus on inimese enda loodud tehislik süsteem, mida ei mõjuta välised asjaolud. Ja see võimaldab paragrahvides orienteerumist või õigusvaldkonnas tehisaru väga edukalt kasutada, kuna tegemist on piltlikult öeldes kahe tehisliku süsteemi koostööga. Selle juures siiski, kui me teeme selliseid riiklikke põhimõttelisi otsuseid, mida see eelnõu siiski on, ja suurendame oluliselt kohtute põhiseaduspärasust, siis ma päriselt usun – vaatamata sellele, et ka tehisaru saab olla meile suureks abiks –, et selliste suurte põhimõtteliste poliitiliste otsuste puhul on kindel: inimene on parem kui tehisaru. Ja see kohtunike endi töögrupp, kes on kõiki neid asju ette valmistanud, ja kõik need kohtunikud, kes on kaasa mõelnud – ma olen täiesti kindel, et nende panus on olnud väga palju väärtuslikum. Seda ei saa kuidagi alahinnata. Modelleerimiseks siin tehisaru minu hinnangul vaja ei ole läinud. Kui kohtute statistika pealt andmepõhiste otsuste tegemiseks on edaspidi tehisarust abi, siis seda saab juba kohtusüsteem ise korraldada. Meil on kohtute statistikat päris palju.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Tulles oma eelmise küsimuse juurde tagasi, ma siiski jään seisukohale, et tegelete praegu kohtute halduskorraldusega konsolideerimisega, sellepärast et ministeeriumi rolli tahate ju vähendada. Nii et tegelikult muutustega tegelete. Aga nüüd, tulles kolleeg Varro Vooglaiu küsimuse juurde tagasi, küsin, kas siis oli ikkagi ministeeriumis arutelu ka selle üle, et kui Riigikogu liikmed on esindatud haldus- ja arendusnõukogus, siis seal peaks olema nii opositsiooni kui ka koalitsiooni pool. Teil on alati hästi mugav öelda, siis kui te vastata ei taha või ei oska, et Riigikogu ise otsustab ja tehku me ettepanekuid. Aga kas see selle arutelu käigus ministeeriumis ka kõne all oli? Ma olen täiesti kindel, et te oleksite ise tagajalgadel, kui te oleksite siin saalis ja näiteks EKRE ja Keskerakonna saadikud oleksid seal. Siis oleks see teile, ma arvan, päris suur probleem. Miks siis mitte kohe tulla välja eelnõuga, mis oleks selles mõttes selgelt ära jaganud, et Riigikogust on selles nõukogus nii opositsiooni kui ka koalitsiooni esindaja?

Aitäh! No ma siiski alustan sellest, et ka praegu on kohtute haldamise nõukojas kaks Riigikogu liiget. Kui EKRE oli valitsuses, siis te kuidagi seda ei vastustanud, ei seadnud küsimuse alla ega soovinud ühelgi moel muuta. Selles mõttes saab öelda, et kaks Riigikogu liiget on senimaani olnud erakondadeülene lähenemine. Ja see on ka üks põhjusi, miks on see eelnõu täna sellisel kujul siin teie ees. Jah, nii nagu ma ka teie kolleegile vastasin, ministeeriumis oli selle üle arutelu. Ja laias laastus tuli valida erinevate arvamuste vahel. Arvamus nr 1: Riigikogu liikmeid üldse kohtute haldamise nõukojas ei ole. Arvamus nr 2: nõukojas on üks Riigikogu liige. Ja arvamus nr 3: seal on kaks Riigikogu liiget. Nende kolme variandi vahel valides pakkusime me Riigikogule selle variandi, et on kaks Riigikogu liige. Nagu ma enne selgitasin, selle üks argumente on see, et nii on vähemalt teoreetiliselt võimalik, et kohtute haldamise nõukojas on esindatud nii koalitsioon kui ka opositsioon. See oli peamine argument ühe Riigikogu liikme asemel kahe Riigikogu liikme väljapakkumiseks. Kui te vaatate seda kooskõlastustabelit, siis [märkate] mureyselle üle, et see haldamise nõukoda on liiga suur, see võiks olla näiteks kahe Riigikogu liikme võrra väiksem. Selles mõttes on Riigikogul seda eelnõu menetledes tõepoolest võimalik oma otsust teistmoodi kujundada. Ja see ei ole kuidagi vastusest kõrvalehiilimine. Vastupidi, ma vastan sedasama juba mitmendat korda. Jään siiski endiselt eriarvamusele selles, et ühte ministeeriumi [koondamine] on tavaliselt see, mida me mõistame millegi konsolideerimise all. Nüüd liigub juhtimine ikkagi selgelt Eestit katva kohtusüsteemi enda kätte. Konsolideerimisest selle konkreetse eelnõu puhul rääkida ei saa.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma jään ikkagi oma arvamuse juurde, et see annab tööriista kohtute kinnipanekuks regioonides. Minister saab ennast viisakalt taandada, et tema seda ei ole teinud. Nii nagu toimub praegu väikeste maakoolide kinnipanek – minister ütleb, et seda teeb kohalik omavalitsus. Praegu käsitletakse seda siin samamoodi ja otsustustasand liigub kuskile mujale. Aga nüüd ma tahtsin seaduse jõustumise juurde tulla. Osa paragrahve jõustub 1. juunil 2025 ehk circa kahe nädala pärast. Just see kohtute haldamise nõukoda hakkab siis toimetama ning teeb 1. oktoobriks ettepaneku eelarveliste vahendite vähendamiseks ja ka kohtumajade kinnipanekuks. Ma olen selles kindel praegu, see tuleb sealtkaudu. Miks siis ikkagi on nii kiiresti, kolme nädalaga vaja see läbi lasta? Järgmine nädal on [istungi]nädal, ülejärgmine nädal on istungivaba nädal. Kuidas siis nüüd ikkagi minister mõtleb selle kiirendatud korras jõustada?

Aitäh! Ma olen selles mõttes teie küsimuseasetusega jällegi nõus, et väljend "minister saab ennast viisakalt taandada" on tõepoolest ju üks osa sellest eelnõust. Nüüd on küsimus selles, kuidas me seda fakti kui sellist hindame. Me oleme üldiselt ikkagi ette näinud, et põhiseaduslik institutsioon on – Eesti rahvas hääletas meie põhiseaduse poolt – täitevvõimust sõltumatu. Ja see on tõepoolest viisakalt taandumise eelnõu. Veel kord: Eesti rahvas on hääletanud põhiseaduse poolt, [selle alusel] on kõik kolm kohtuastet põhiseaduslikud, sõltumatud ja iseseisvad institutsioonid. Seaduse jõustumine. Selle üle otsustab ikkagi Riigikogu, mis need täpsed kuupäevad seal on. Aga tõesti, kui me mõtleme inimestena, et tegemist on ju kaunis olulise ja põhimõttelise muudatusega, mis peaks järgmise aasta eelarvet juba teistmoodi ette valmistama, siis kindlasti on meil kõigil, ma loodan, see huvi, et kohtud saavad võimalikult kiiresti selguse, mismoodi täpselt see eelarve ettevalmistamise protsess [edaspidi välja näeb]. Ma väga loodan, et kohtud selle selguse võimalikult kiiresti saavad.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Tõesti, see eelnõu on oluline ja põhimõtteline. Ma vaatan siin selle eelnõu seletuskirja lehekülgi 40 ja 41, kus räägitakse mõjudest nii ministeeriumile kui ka kohtutele. Siin on välja toodud, et kohtule on mõju ulatus suur, kuna kohtusüsteemi senine haldus- ja arendustegevus muutub oluliselt ning see eeldab kohtusüsteemilt sihiteadlikku kohanemist. Sellest lähtuvalt siin ka kolleegid on kirjutanud, ma saan aru, et poliitilist mõõdet soovitakse vähendada ja see hakkab edaspidi puudutama ka üleüldiselt regionaalpoliitikat. Toome näiteks Jõhvi kohtumaja sulgemise. Tegelikult tahes-tahtmata, kui on poliitiline soov, siis poliitikud ütlevad regionaalpoliitikast lähtuvalt, et ei, me ikkagi kohtud jätame, anname kohtule rohkem raha ja nii edasi. Nüüd see pool võetakse ära ja kohus jääbki nagu selliseks iseseisvaks institutsiooniks …

Lauri Laats, palun!

Aitäh!

… kes ise otsustab, kuidas ta oma eelarvet juhib.

Aitäh! Kõigepealt, Jõhvi kohtumaja puhul on arutluse all, kas vähendada senist kohtupinda, kuna seal on praegu üheksa kohtusaali, aga neid kohtusaale kasutati eelmisel aastal väiksem arv tunde kui Harju kohtumaja kahte istungisaali. Kordan veel üle: Jõhvi kohtumaja üheksa kohtusaali kasutati vähem tunde kui Harju kohtumaja kahte kohtusaali. Ilmselgelt päris hea võimalus on seal muuta rahakasutust optimaalsemaks, hoides alles kohtumõistmisega tegelevad inimesed ja kasutades kohtusaale üksnes nii palju, kui neid õigusemõistmiseks vaja on. Riigikogu rahanduskomisjon, kus eelarvearutelu hakkab avalikult toimuma ja kus on esindatud kõik parlamendierakonnad, kindlasti saab hoida seda regionaalset mõõdet silme ees. Samal ajal ma veel kord rõhutan, et kohtute arengukava aastani 2030 toob välja kõik need muutused, mis ühiskonnas on toimunud. Siiski päris samasuguseks, nii nagu kohtusüsteem on pikka aega olnud, ei ole seda lihtsalt mõistlik jätta. Kohus ju töötab maksumaksja raha eest ja see raha peab olema õigusemõistmiseks võimalikult otstarbekalt kasutatud. Kohtute arengukava näeb ette, et igas maakonnakeskuses igal juhul säilib inimesel füüsiline võimalus kohtuga suhelda.

Suur tänu teile, justiits… Aa, Lauri Laats, palun, hilinenud teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Vabandust natukene hilinenud nupuvajutuse pärast! Ma ikkagi küsin, vaadates kogu seda menetlust: äkki te kirjeldaksite, kui pikalt te olete läbirääkimisi pidanud? Ma saan aru, et kohtud suhtuvad pigem positiivselt sellesse eelnõusse. Aga kus te nende läbirääkimiste käigus kohtusüsteemiga tegite mööndusi või kompromisse mõlemalt poolt? Äkki saaksite need kohad välja tuua, kus olid sellised põhimõttelised küsimused, mis olid laual, ja käisid ka sellised arutelud, kuidas saaks ühele või teisele poole liikuda?

Aitäh! Need arutelud on tõesti olnud pikad ja käinud erinevate tööetappidena. Ma olen siin mitu korda nimetanud kohtute arengukava kui ülddokumenti ja olen mitu korda juhtinud tähelepanu ka sellele, et see kohtureform koosneb eri osadest. Ma ei ole kindel, et ma suudan peast kõigi arutelude sisu nii kiiresti välja tuua, aga nimetan vast mõned olulised kohad. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu koosseis on olnud kindlasti üks küsimusi, mille üle on arutelud käinud. Seal tõesti on Riigikogu liikmete osalus olnud, nii nagu ma olen juba vastanud, üks arutelukohti. Nii nagu te ka kooskõlastustabelist näete, on see olnud üks neid valdkondi või neid küsimusi, kus kohtud on kaasa mõelnud. Teine äärmiselt oluline arutelukoht on olnud eelarve. Kui te loete seda eelnõu, siis näete, et tõesti, riigieelarvest täiendavat suurt rahavoogu kohtutele ei ole ette näha. Justiits- ja Digiministeerium paneb kinni need ametikohad, mis praegu kohtute haldamisega ministeeriumis tegelevad, ja annab nende töökohtade ressursi üle kohtutele ning lisaks sellele veel 350 000 eurot, mille me tegelikult ikkagi Justiits- ja Digiministeeriumis ümber tõstame, see ei ole täiendav riigieelarveline eraldis. Ehk kuluneutraalsus on selle eelnõu puhul tagatud. Kolmas, vast kõige suurem arutelukoht, on olnud see, kas kohtute haldamise eelnõu üldse tuleks menetleda eraldiseisvalt kohtute efektiivsemaks muutmise eelnõust või kohtumenetluse kiirendamise eelnõust. Väga palju on olnud sellist soovi, et kohtuhalduse muutmine, kohtute iseseisvuse muutmine ja kohtuastmete liitmine oleks käsitletud koos. Tõepoolest, loogilise terviku see ju moodustab. Need olid vast kõige põhimõttelisemad arutelud.

Suur tänu! Teile rohkem küsimusi ei ole. Arutelu põhipunkte ja langetatud otsuseid juhtivkomisjonis tutvustab hea kolleeg, põhiseaduskomisjoni liige Pipi-Liis Siemann.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan teile ülevaate teisipäeval, 6. mail Riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil selle eelnõu üle toimunud arutelust. Ka meil oli külaliseks kutsutud justiits‑ ja digiminister, kes nii nagu siin andis ka meil komisjonis väga põhjaliku ülevaate. Ja lisaks, temaga oli kaasas ministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Mari-Liis Mikli, kes samuti aitas selgitusi jagada. Ja kuna siinne arutelu on olnud pikk ja põhjalik, selgitusi on antud, küsimusi on küsitud, siis ma midagi kordama ei hakka, samad teemad olid meil ka komisjonis arutusel. Nii põhiseaduslikkusega kooskõla kui ka killustumist ja võimude lahususe põhimõtteid me seal käsitlesime. Esitati ka küsimusi, millest võib-olla mõne ma siin välja tooksin, sest need ei olnud päris sarnased täna kõlanutega. Küsimus oli loomulikult ka selle kohta, kuidas toimub edasikaebamine kohtuotsustega rahulolematuse korral. Selles ministri sõnul muutusi ei ole.

Auväärt ettekandja, ma vabandan. Kui on võimalik, natukene kõvemini. Saalist antakse märku, et ei ole hästi kuulda.

Jaa, vabandust! Lisaks oli meil küsimus järelevalve kohta. Ehk kes nimetab kohtunikke ametisse, kes neid ametist vabastab, kes teostab kohtunike üle järelevalvet. See on üsna põhimõtteline küsimus. Minister selgitas, et selline olukord nagu praegu, kus poliitikud on kaudselt seotud kohtute järelevalve ja juhtimisega, ongi juba konflikti koht. Euroopalik arusaam ongi selline, et täitevvõimu osa, mida juhib poliitik, tuleks maksimaalselt vähendada. Siin on juba viidatud Soome näidetele ja Euroopa praktikale. Mari-Liis Mikli lisas, et järelevalve on ja jääb kohtusüsteemis jätkuvalt oluliseks, ka praegu on järelevalve kohtuniku ja tema tegevuse üle piiratud. Kohtunik on oma tegevuses sõltumatu ja nii jääb see ka edaspidi. Kohtunike otsuste üle teeb järelevalvet järgmise astme kohus. Konkreetse kohtuniku üle, kui on vajadus, teeb järelevalvet kohtuesimees. Kohtu esimehe üle teeb järelevalvet justiits‑ ja digiminister, aga kuna eesmärk on poliitilist sidet sellisel kujul vähendada, siis edaspidi teeks seda haldus‑ ja arendusnõukogu. See on võib-olla üks suurem muudatus. Oli ka küsimusi eelnõu ajendite kohta, kas selleks on pigem juhtimisküsimused või on eesmärk ka kulude kokkuhoid. Minister selgitas meile, et tegelikkuses ikkagi ei ole tegu otseselt kulude kokkuhoiu, küll aga optimeerimisega. Kohtute juhtimine peaks muutuma kaasaegsemaks ja paindlikumaks ning vastutus jääb kohtusüsteemile endale. Sama teemat puudutas Jaak Valge, kes ütles ka, et põhiliselt ongi meil kaks muret: kohtus oma õiguste kaitsmine on kallis ja kohtumenetlus on väga pikk. Aga nii nagu siin kõlanud, kõnealune eelnõu ühe sambana praegu otseselt neid probleeme ei lahenda. Lisaks oli küsimusi kohtute eelarve ja selle protsessi kohta, mida on siin juba pikalt kirjeldatud. Ka komisjonis me selle üle päris põhjalikult arutasime. Veel kõlas küsimus, kas muudatustele on ka kohtute tugev poolehoid. Nii nagu siin pikalt arutatud, tõepoolest, arvamusi ja soovitusi on küsitud, neid on esitatud ja nendega on vajalikul määral arvestatud. Loodetavasti saab enamik probleemkohti lahenduse uutes seaduslikes lahendustes ehk järgmises kolmes sambas. Komisjon oma arutelu lõpetas, tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu tänasesse päevakorda, konsensuslikult, tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, ka siin oli meil konsensus, ning juhtivkomisjon määras oma esindajaks siinkõneleja. Aitäh!

Suur tänu teile! Teile on ka küsimus. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Minister jättis enne vastamata, kuivõrd see eelnõu toob kaasa bürokraatia vähendamise. Praegune koalitsioon on seadnud eesmärgiks igal sammul, igal võimalusel vähendada bürokraatiat ja pannud selle kirja isegi koalitsioonilepingusse. Kuidas teile tundub, kas selle eelnõuga kaasneb bürokraatia vähenemine? Ja kui palju sellest komisjonis juttu oli?

Jah. Me otseselt seda ei arutanud, küll aga tõi minister oma ettekandes meile välja praeguse killustatuse. Ja ma usun, et siin on ka seesama bürokraatlikkuse vähendamise moment olemas, sest praegu on minister, ministeerium, siis on kohtute haldamise nõukoda, on kohtudirektor ja kohtujuht. Väga sageli on vaja kõigepealt järge ajada, kes üleüldse on volitatud üht või teist otsust tegema. Näiteks on terve rida asju, mida minister reguleerib määruste ja käskkirjadega, aga ei saa seda teha ilma kohtute haldamise nõukoja loata. On palju erinevaid osapooli, nii et otsustamine on selle võrra võib-olla bürokraatlikum, pikem ja ebaselgem. Ehk siis selge vastutus peaks liikuma tõepoolest kohtutele endile.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel, Varro Vooglaid, palun!

Jaa, tänan! Ütlen kohe algatuseks ära, et kuulasin täna huviga justiitsministri ettekannet, et saada parem ülevaade selle eelnõu sisust. Olles ise õiguskomisjoni liige, ei ole mul olnud võimalust seda tutvustust kuulata komisjonis. Selle tõttu see kõne siin ei ole selline süstemaatiline kommentaar, vaid pigem erilist tähelepanu pälvinud aspektide markeerimine. Esiteks mainin ära selle, millele ma küsimust esitadeski osutasin. Minu hinnangul ei ole põhjendatud, et kohtute haldamise ja arengu nõukogusse peaksid kuuluma ka parlamendi esindajad. Tõepoolest, mina arvan, et kui me tahaksime sellist kontseptuaalselt selget ja puhast lähenemist siin praktiseerida, öeldes, et selle eelnõuga me edendame võimude lahususe põhimõtet Eesti Vabariigis, siis võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt oleks ju elementaarne, et parlamendiliikmed ei tüki kohtute haldamise ja arengu nõukogusse. Mis see parlamendi asi on, kui me räägime kohtute enesekorralduse õiguse teostamisest selle eelnõu kaudu? Täpselt samamoodi oleks ju imelik, kui kohtutel oleksid oma esindajaid parlamendis, valitsuses või kusagil mujal. Ei! Riigikogu on seadusandlikku võimu teostav kogu, mitte õigust mõistev kogu, siin ei ole tarvis mingeid kohtute esindajaid. Seda esiteks. Nüüd, veel seondub selle aspektiga see: me ju näeme, et need ei ole lihtsalt kaks Riigikogu liiget, kes on silmapaistvad õigusvaldkonna asjatundjad, vaid nad on lihtsalt koalitsiooni esindajad. Sedapidi võib tegelikult öelda isegi, et nad ei ole niivõrd Riigikogu esindajad, kuivõrd nad on valitsuse esindajad. Praegu kuuluvad kohtute haldamise nõukotta põhiseaduskomisjoni esimees ja õiguskomisjoni esimees, üks on reformierakondlane ja teine on kahesajalane. Mina ütleksin küll, et pigem on meil tegemist koalitsiooni esindusega, mitte Riigikogu esindusega rangelt võttes. Vastasel juhul peaks see esindatus olema ikkagi laiem. Nüüd, mis eelnõusse üldiselt puutub – meile öeldakse, et see juhindub kohtusüsteemi enda huvidest –, siis minu meelest on siit on üks väga oluline asi puudu, nimelt kohtusüsteemi esindajate endi üldine hinnang eelnõule. Ma mõtlesin, et võib-olla oli Riigikohtu esimees põhiseaduskomisjoni istungil, kus eelnõu tutvustati. Aga nagu ma kuulsin kolleeg Siemanni esitlusest, ei olnud seal põhiseaduskomisjoni istungil üldse kohtu esindajaid. Kui ma vaatan kirjalikke dokumente, siis siin ka ei ole. Ma mõtlen, et kui mina oleksin selle eelnõu eestvedaja ja eestkõneleja, siis ma Riigikogu liikmete ette tulles varustaksin Riigikogu liikmeid ka vähemalt minimaalselt Riigikohtu esimehe arvamusega. See võiks olla kas või paaril leheküljel kirjutatud selline üldine hinnang, mida tema kohtusüsteemi kõige kõrgema eestkõnelejana sellest kohtureformi aspektist arvab. Aga veelgi parem: tegelikult võiks ju küsida – ja siit tuleb ka minu konkreetne ettepanek teile, proua minister –, kas äkki saaks eelnõu menetlemise käigus küsida mitte ainult Riigikohtult, vaid ka teistelt kohtutelt Riigikogu liikmete jaoks hinnangut sellele eelnõule. Kui Riigikogu liikmed peavad kujundama seisukoha eelnõu suhtes, mis väidetavalt lähtub kohtusüsteemi enda huvidest, tema huvist enesereformi vastu, siis meil oleks ka kinnitus selle kohta, et meile mitte ei öelda, et kohtutele õudselt see eelnõu meeldib, vaid kohtunikud ise kinnitavad: "Jah, ongi hea eelnõu. Meie arvamusi on arvesse võetud ja tehtud nii, nagu me oleme palunud teha. Ja probleemid reaalselt saavadki lahendatud. Nüüd paar üldisemat märkust siia lõppu. Mulle ei meeldi see kohtureformi elluviimine niimoodi jupiti: natuke siit, natuke sealt, siis natukene jälle juurde. Tegelikult võiks sellise pideva menetlemise asemel korraks aja maha võtta, kas või paariks aastaks aja maha võtta, kui vaja, ja töötada välja tervikliku kohtureformi, kus kõik aspektid oleks ära käsitletud, kus kõiki aspekte on võimalik süsteemselt vaadelda ja nendele terviklikult ka hinnang anda. See oleks minu meelest palju parem lähenemine. Seda enam, et tegelikult ühe aspekti lahendamine sõltub ju teise aspekti lahendamisest, ja neid aspekte, mida peaks läbi mõtlema, on ju tunduvalt rohkem kui need neli sammast, millele teie, proua minister, osutasite. Mina ise võiksin ühe näitena tuua esile selle, et minu arvates oleks vägagi põhjendatud arutleda ka selle üle, kas Eestis ei tuleks samamoodi nagu paljudes teistes riikides lüüa lahku Riigikohus ja konstitutsioonikohus. Need on sisuliselt kaks erinevat kohut: üks on kassatsioonikohus, teine on konstitutsioonikohus. Ja konstitutsioonikohus paljuski tegutseb ka ju parlamendi ülemkojana, sest temast sõltub see, kas parlamendis vastu võetud seadused jäävad kehtima või ei jää. Ja tegelikult on täiesti põhjendatud küsida ka seda, kas konstitutsioonikohtu kohtunikud ei peaks üleüldse olema demokraatlikult valitud. Nii et ehk selline terviklikum lähenemine oleks põhjendatud. Aitäh!

Suur tänu teile! Riigikogu fraktsioonide esindajad on rääkinud. Läbirääkimiste käigus on palunud sõna ka minister Liisa-Ly Pakosta. Palun!

Aitäh! Ma tänan eelkõnelejat selle ettekande eest. Aga rõhutan üle, et kohtute arengukava aastateks 2024–2030, millele ma oma ettekandes ka korduvalt viitasin, on just see dokument, mille kohtud on ise teinud ja peaaegu üksmeelselt heaks [kiitnud]. Kohtute arengukava tasuks läbi vaadata, sest see algab sellega: kõige esimene eesmärk seal ongi see, et kohtute juhtimise ja haldamise eest vastutab kohtuvõim ise ning ühtlaselt kõrge kvaliteediga kohtuhaldusteenus on tagatud kõikide kohtute jaoks. Nii et kui küsimus on selles, justkui oleks puudu kohtute enda seisukoht, siis see kohtute seisukoht, millest see eelnõu lähtub, on ikkagi kohtute enda koostatud kohtute arengukavas aastateks 2024–2030 väga selgelt olemas. Ministeeriumina me oleme lähtunud kohtute enda soovist ja arengukavast ning peaaegu et täitnud täitevvõimule antud ülesande, kuna kohtu arengukava tõesti selle konkreetse ülesande niivõrd selgesti ette näeb. Ja teine asi. Tõepoolest, ideaalmaailmas oleks väga ideaalne, kui meil oleks üks tervikeelnõu, mis lahendab kõik küsimused. Aga meie õhukeses riigis, kus ametnikke on vähe, ei ole sellise mammuteelnõu koostamine paraku meile jõukohane. Palun mõistmist, et me läheme vähese ametnike arvu tõttu edasi ikkagi eelnõudega tükiti. Samal ajal hindame vast kõik koos kõrgelt seda, et need õiguslikud arutelud, mis kohtusüsteemi üle käivad ja mida oleks erakordselt palju, kui me kõike vaataksime ühe tervikuna, ongi väga huvitavad, väga väärtuslikud, ja me saame neid nüüd pidada iga eelnõu juures. Aitäh!

Aitäh teile! Koos sellega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 632 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. mai kell 17.15. Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.