Arupärimine toimetulekupoliitika kohta (nr 736)

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde. Selleks on Riigikogu liikmete Vladimir Arhipovi, Aleksei Jevgrafovi, Andrei Korobeiniku, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi ja Aleksandr Tšaplõgini 26. märtsil 2025 esitatud arupärimine toimetulekupoliitika kohta, nr 736. Ettekandjaks Riigikogu liige Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud sotsiaalminister! Värskelt sõlmitud Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsiooni aluslepingus on sotsiaalvaldkond jäänud sootuks tähelepanuta. Ainsana on mainitud inimeste heaolu ja [seda, et] see tugineb tugevale riigile. Kahjuks ei ole aga ära toodud, kuidas ja kellele seda heaolu luuakse. Iga aastaga muutub inimeste toimetulek järjest enam nende enda mureks, sest elukallidus on järsult tõusnud ja toetusmeetmed ei ole sellele järele tulnud. Toimetulekutoetuse määrad ei ole viimastel aastatel kasvanud, et elukallidusega ühte sammu astuda. Statistika näitab, et toimetulekutoetuse saajate arv on jätkuvalt suur ning paljud pered sõltuvad riiklikest toetustest, et katta oma igapäevaseid kulutusi. Inflatsioon ja kasvavad elamiskulud on suurendanud survet madalama sissetulekuga leibkondadele, mistõttu on üha olulisem, et riik astuks samme nende inimeste toetamiseks. Eeltoodust tulenevalt palun teil vastata järgmistele küsimustele. Kuna koalitsiooni aluslepingusse ei ole sotsiaalvaldkonna teemad mahtunud, jääb mulje, nagu tänase koalitsiooni arvates on kõik korras ja see valdkond ei vajagi suuremat tähelepanu. Millal on uuel valitsuskoalitsioonil plaanis lisaks koalitsiooni aluslepingule välja tulla ka sotsiaalvaldkonna prioriteetide tegevusplaaniga? Ja millised on esimesed tähtsamad sammud, et toetada täna raskustesse sattunud perede toimetulekut? Ilmselt see kolmas punkt on vist kõige tähtsam selles kirjelduses: kas valitsus kaalub toimetulekutoetuse automaatset sidumist elukalliduse indekseerimisega, et vältida abivajajate elujärje pidevat halvenemist? Kas on plaan lihtsustada toimetulekutoetuse taotlemist? Meil on digiriik, võiks digitaalselt ka neid taotlusi esitada. Millised on riigi võimalused võtta toimetulekutoetuse taotlemisel senisest rohkem arvesse inimese tegelikke vajadusi ja kulutusi? Milliseid meetmeid plaanitakse rakendada pikaajaliste toimetuleku[raskuste] vähendamiseks, et inimesed ei jääks püsivalt toetustest sõltuvusse? Aitäh!

Aitäh! Palun arupärimisele vastama sotsiaalkaitseminister Karmen Jolleri. (Saalist kostab suminat.) Vabandust, sotsiaalminister.

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed! Püüan vastata kõigile küsimustele nii hästi, kui ma oskan. Huvitav, et see arupärimine on antud sisse üks päev pärast seda, kui mina ametisse astusin. Aga juba küsitakse koalitsioonilepingu kohta. See on muidugi hea. Ma loen küsimused ette. "Kuna koalitsiooni aluslepingusse ei ole sotsiaalvaldkonna teemad mahtunud, siis jääb mulje, nagu tänase koalitsiooni arvates on kõik korras ja see valdkond ei vajagi suuremat tähelepanu. Kas tõesti ei ole ühtegi piisavalt prioriteetset teemat, mis oleks väärinud välja toomist ja esmatähtsana lahendamiseks välja tuua? Millal on uuel valitsuskoalitsioonil plaanis lisaks koalitsiooni aluslepingule välja tulla ka sotsiaalvaldkonna prioriteetide tegevusplaaniga? Ja millised on esimesed tähtsamad sammud, et toetada täna raskustesse sattunud perede toimetulekut?" Aitäh küsimuste eest! Lõplik koalitsioonilepe kujuneb valdkonnapõhiste töögruppide arutelude tulemusel ja neid sisukaid arutelusid oleme Eesti 200‑ga pidanud tänaseks juba peaaegu seitse nädalat. Meie eesmärk on muuta sotsiaal- ja tervishoiuteenused kättesaadavamaks, kvaliteetsemaks ja inimkesksemaks. Koalitsioonilepe saab peagi valmis, ja kui see on valmis, siis on igaühel võimalus sellega tutvuda. Kolmas küsimus. Esimesed kaks lugesin koos, kuna need olid sarnased. "Kas valitsus kaalub toimetulekutoetuse automaatset sidumist elukalliduse indekseerimisega, et vältida abivajajate elujärje pidevat halvenemist?" Jah, see on meil arutlusel ja me oleme seisukohal, et mitte ükski inimene ei tohiks elada teadmatuses, kas järgmisel aastal abi jätkub. Seetõttu me arutame võimalust, kuidas siduda tulevikus toimetulekupiir elukalliduse muutustega, näiteks elatusmiinimumiga. Elatusmiinimum on väikseim summa, millega saab leibkond hakkama 30 päeva, kui tasuda toidu- ja eluasemekulud. Selline seos aitaks tagada, et abivajajad ei jää iga hinnatõusu järel hätta ja et abi liigub ajaga kaasas. See annaks inimestele kindlustunde ning aitaks vältida olukordi, kus riigi toetus jääb mitmeks aastaks ajale jalgu. Aga kõik täpsemad otsused selguvad siis, kui meil on sõlmitud koalitsioonileping. Loodan, et see on juba varsti. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Nagu te ise ka möönsite, toimetulekupiir on jäänud ajale jalgu. Tõesti, vahepeal on tarbijahinnad väga kõvasti tõusnud, ka toiduainete ja esmatarbekaupade puhul, mis on just toimetulekutoetuse saajatele elus kõige olulisemad. Kas te kavatsete teha konkreetse ettepaneku toimetulekupiiri kohta, kui arutusele tuleb järgmise aasta riigieelarve, või te ootate koalitsiooni kokkulepet ja selle põhjal teete selle ettepaneku?

Jaa, koalitsiooni kokkulepe tuleb enne riigieelarvet, aga see piiri tõstmine tõenäoliselt tuleb ... Jaa, tähendab, ma kindlasti tahan seda tõsta, see on meil hetkel üks prioriteete, mitte ainult minu, vaid kogu koalitsiooni jaoks. Me praegu arutame, kuidas seda oleks võimalik [teha].

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma tulen tagasi selle eelmise päevakorra[punkti] arutelu teema juurde, mis meil pooleli jäi. See 60 miljonit eurot, millest te rääkisite, eraldatakse kohalikele omavalitsustele hooldekodude ülalpidamiseks, see pidi olema omavalitsuste osa. Ma palun teil täpsustada, kas see 60 miljonit [tuleb] lihtsalt sellest, et üksikisiku tulumaksu protsent tõuseb ja omavalitsustele laekub rohkem [raha] eelmise aastaga võrreldes, või see on ikkagi eraldi summa. Kui te nii kena oleksite, võib-olla järgmine kord te teavitate meid sellest, kuidas see täpselt on.

Vladimir Arhipov, palun!

Ma arvan, et jääme ikkagi teemasse.

Aitäh! Lugupeetud minister! Toimetulekupoliitika. Selge on see, et kõik need maksutõusud, aktsiisitõusud, teenuste [hindade] tõusud, riigilõivude tõusud on kindlasti mõjutanud meie inimesi, eelkõige neid inimesi, kellel on väike või keskmine sissetulek, ja neid inimesi, kes elavad absoluutses või suhtelises vaesuses. Sellest lähtuvalt ma küsingi kahte asja. Punkt üks. Ma arvan, et need inimesed vajavad soodsamaid toiduaineid, ja meie arvame, et me võiksime alandada käibemaksu. Küsimus: mis te arvate, kas me võiksime käibemaksu alandada selleks, et toit oleks inimestele kättesaadav? Ja teine pool [küsimusest] on automaksu kohta. Erisused nendele inimestele, kes autosid tegelikult vajavad. Me räägime eelkõige suurtest peredest, me räägime inimestest, kes elavad maal, ja nii edasi ja nii edasi. Kas me peaksime nendele inimestele kehtestama automaksu puhul erisusi või peaksime nad vabastama automaksust?

Lauri Laats, palun!

See koalitsioon on kokku leppinud, et ei tee rohkem maksumuudatusi kui need, mis on juba välja kuulutatud. Tuletan meelde, et näiteks tulumaksuvaba miinimum on nüüd jälle. Ja teiseks, uuest aastast kaob ära Isamaa eestvedamisel kehtestatud maksuküür. See tähendab seda, et umbes keskmise sissetulekuga inimesed saavad [125] eurot kuus rohkem kätte. Maksukoormus on kahtlemata inimeste jaoks probleem, aga see koalitsioon on juba astunud samme, et inimestel oleks kergem. Rohkem maksumuudatusi hetkel riigieelarve ei võimalda.

Riina Solman, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Ma eelmine kord teile, lugupeetud minister, ütlesin, et ärge muutuge ausast inimesest demagoogitsejaks ja jutupunktide esitajaks. Aga nüüd te juba lasite käiku selle [väite], et see on kellegi teise maksuküür. See on Reformierakonna maksuküür! Jätke see ära ja te saate eelarvesse 500 miljonit ja saate kohe parandada inimeste toimetulekut. Sest vaadake, Eesti majanduse väljavaated ja inimeste toimetulek on suure löögi all. Michal lubas maksurahu, kui ta ametisse asus. See on osutunud valeks. Te olete oma valitsusega tõstnud sel aastal inimeste makse ja ettevõtete maksukoormust üle miljardi euro: mais [tõusis] elektri-, gaasi-, diislikütuseaktsiis, aasta alul tõusid tulumaks ja maamaks ning hakkas kehtima automaks, juulis rakenduvad bensiiniaktsiisi tõus ning käibemaksu tõus. Ka järgmistel aastatel on maksude osas tegelikult segadus. Minu küsimus on: mida teeb sotsiaalminister selleks, et inimeste toimetulek oleks selle maksutõusu, maksuralli ajal tagatud? Või kas valitsuses on olnud mingit plaani, juttu, kuidas tõkestada hinnatõusu, mis seab toimetuleku löögi alla?

Maksupoliitika ei olnud tegelikult meie tänase vestluse teema. Aga kui me räägime toimetulekust, siis toimetuleku jaoks on olulised nii inimese rahaline sissetulek kui ka teenused, mida inimene saab. Ja meil oli just siin eelmises punktis pikalt juttu näiteks hooldereformiga seotud erinevatest teenustest, mida me pakume. Sotsiaalvaldkond ongi loodud selleks, et inimeste toimetulekut tagada, alates sellest, et makstakse pensione – muide, need tõusid eelmine aasta ja ka see aasta –, ja lõpetades sellega, et on toimetulekutoetus, mida me tahame kindlasti kaasajastada, ja igasugused muud toetused. Ma olen nõus sellega, et ärme tõesti jää demagoogiasse kinni.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Siin enne oli korra selline [tähelepanek], naljaga pooleks, et meil ei ole enam sotsiaalkaitseminister, vaid on sotsiaalminister. Mingil määral see on tähenduslik, justkui enam ei tegelda sellega, kuidas meie inimesi sotsiaalselt kaitsta. Praegu võib-olla see toimetulekuküsimus ongi just selles kontekstis väga oluline. Mulle jäi kõrvu teie öeldud fraas, et olete teinud valitsusega otsuseid, kuidas parandada inimeste toimetulekut. Kui nüüd vaadata uudiseid, mis just eelmisel nädalal välja tulid – see oli ju teine vaatus sellest, et maksud ei tõuse, nagu rääkis Kaja Kallas. Samamoodi rääkis Kristen Michali valitsus, et käibemaksu tõus, tulumaksu tõus 24%‑ni on vaid ajutine. Aga nüüd on jälle sõnu söödud ja öeldud, et ei ole enam ajutine, vaid jääv. Kas see on teie arusaam sellest, kuidas on inimeste toimetulekut parandatud?

Aitäh küsimuse eest! Meie tänane teema on toimetulekutoetus ja me ei räägi täna automaksust ja muudest maksudest. Ma endiselt tuletan meelde, et inimesed hakkavad uuest aastast maksma tulumaksu vähem kui praegu, kui nad saavad teatud vahemikus palka, umbes keskmist palka, natuke alla, natuke peale. Ma arvan, et see on päris suur abi inimestele.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Ma küsin natuke laiemalt toimetuleku kohta, kuna see küsimus on ka toimetulekupoliitika kohta. Kui vaatame konjunktuuriinstituudi andmeid, siis näeme, et Eestis on inimeste usaldus ja kindlustunne, just majanduslikus vaates, märkimisväärselt väiksem kui näiteks teistes Euroopa Liidu riikides, sealhulgas ka meie naabritel, teistes Balti riikides, Põhjamaadest rääkimata. Teine probleem, mis sealt välja tuleb, on see, et me näeme, et see kindlustunde jaotus eri sissetulekugruppides on väga kihistunud ja hakanud omavahel lahknema. Ehk väiksema sissetulekuga inimesed tunnevad ennast ebakindlamalt, suurema sissetulekuga inimesed paremini või rohkem kindlalt, kuigi ka nende puhul on see alla pikaajalise keskmise. Kas te olete arutanud ja mis on teie isiklik seisukoht, kas ikkagi tuleks teha konkreetseid maksupoliitilisi otsuseid, näiteks langetada toiduainete käibemaksu, et parandada just nimelt madalapalgaliste inimeste, madalapalgaliste tarbijate kindlustunnet olukorras, kus numbrid näitavad, et see on probleem?

Tanel Kiik, palun!

Aitäh küsimuse eest! Ma ei saa sellele vastata, see on maksupoliitika.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Proua minister! Just selle maksutemaatika kohta ma ütleksin, et te ise selle maksudebati siin avasite. Kui te tulete ministrina siia kõnetooli ning avate ja laiendate debati teemat, siis võiks olla ka julgust sellel teemal arutelu edasi pidada. Nii et selles osas teie pareeringud, et te räägite täna toimetulekutoetustest, mitte maksudest, ei ole kuidagi adekvaatsed. Nii päris ei tohiks teha, et te avate mõne teema ja siis te sellest edasi ei räägi. Seetõttu ma ikkagi küsin selle maksuteema kohta. Kui te nüüd ministrina peaksite inimeste toimetuleku eest võitlema, kas te olete sellele küsimusele vaadanud otsa ka selle nurga alt, et just nimelt see automaks ja just nimelt see kodus olevate emade haigekassa [ravikindlustuse] äravõtmine ja just nimelt muud maksumuudatused, käibemaks, mõjutavad väga negatiivselt inimesi, kes on madalama sissetulekutasemega, ja inimesi, kes elavad Tallinnast väljaspool, ja nii edasi. Kas te kannate valitsuses ka neid mõtteid, et võib-olla peakski just maksupoliitikas muudatusi tegema, sest siis ei peaks toimetulekutoetusi suurendama?

Toimetulekutoetust me suurendame. Ma arvan, et siin ei ole need asjad võrreldavad. Ja mis puutub maksupoliitika debati avamisse, siis ei, ma vastasin küsimusele. Kui mult küsiti, kas inimeste sissetulekuid mõjutavad tõusnud maksud, siis ma tõin välja, et on ka maksusid, mis langevad, ja inimeste sissetulekud kompensatoorselt suurenevad. Me näeme seda kõike uuest aastast. Väga ootame seda.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd avan läbirääkimised. Kõigepealt, Lauri Laats.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Hea minister! No nii kui läks toimetulekupoliitika arutamiseks, hakkas minister vastuste eest põiklema ja rohkem ei vastanud. Loomulikult me räägime toimetuleku [halvenemise] juurpõhjustest: maksud ja maksutõusud, teenuste [hindade] tõusud, riigilõivud ja nii edasi. See on see, mis otseselt mõjutab inimeste toimetulekut. Miskipärast läks [minister] sellest [teemast] kohe mööda ja ütles, et nendele küsimustele ta ei vasta. 2025. aasta maikuu, Riigikogu, sotsiaalminister. Siinsamas Riigikogus rahva ees me arutame inimeste toimetulekut. Ja kui on maksuküsimused, siis [öeldakse]: "Ei, seda me ei aruta." Aga mida me siis arutame? Mida me siin arutame, kui inimestel varsti ei ole jõudlust poes käia ega automaksu maksta, selleks et pidada autot, selleks et autoga vedada lapsi kooli, lasteaeda, trennidesse? Mida me siis üldse siin arutame? Pole ju mõtet, kui minister ütleb, et neid küsimusi me ei aruta. Jällegi tuletaks meelde, mis on vahepeal juhtunud ja kus asub Eesti oma ostujõudluse poolest võrreldes Euroopaga. Tegelikult on niimoodi, et kui 2020. ja 2021. aastal oli meil ostujõu tõus, mis moodustas Euroopa keskmisest umbes 85%, siis praegu on see number 78%. 78% keskmisest. Tuletan meelde, et aastatel 2020 ja 2021 oli see number 85%. See on ju selge tagasiminek aastasse 2014. 2014 see oligi 78%. Ehk siis tegelikult [sama seis, mis] kümme aastat tagasi. Kui vahepeal läks paremaks, ostujõudlus kasvas, siis tänu praegusele maksupoliitikale on see jälle samal tasemel, kus see oli 2014. Kui see ei ole mure, kui see ei ole see teema, mida arutada siitsamast puldist – kahju, et minister nii arvab. Ma arvan, et praegune valitsus on tõesti teinud kõik selleks, et inimeste toimetulek halveneks, eriti nende inimeste toimetulek, kes ei saa suurt tulu, vaid keskmist või väikest. Ja kui me siin pakume välja lahendusi … Me kõik saame aru, et [praegu] on olukord natuke keerulisem kui aastatel 2020 ja 2021. Peale 2022. aasta 24. veebruari on väga palju muutunud ja olukord ongi keerulisemaks läinud. Aga teiselt poolt me näeme ka poliitilist tahet, kuidas seda asja vedada ja teha, ja pakume välja lahendusi, kuidas võiks seda teha nii, et inimeste toimetulek ei langeks. Meil võeti vastu otsus [kehtestada] automaks, sellest aastast rakendati automaks, aga me näeme, kuidas seda maksu tegelikult sellises mahus ei laeku, nagu oli planeeritud. Ja lisaks me näeme, et see on põhiseadusega vastuolus. Sellest tegelikult Keskerakond ka kohe rääkis ja juhtis tähelepanu nendele probleemidele. Õiguskantsler on seda kinnitanud. Ja me räägime ka sellest, et tegelikult on hästi suur hulk inimesi … Sooviks kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

… kes ei saagi selle automaksuga hakkama, lihtsalt ei saa. Ja siis siinsamas minister, rahandusminister, ütles, et kui inimene ei saa hakkama, siis ta lähebki kohalikku omavalitsusse – see ongi see koht, mis puudutas ka arupärimist –, läheb kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda ja palub toimetulekutoetust. Ehk siis see valitsus saadab sunniviisiliselt inimesi sotsiaalosakonda toimetulekut, almust paluma, selle asemel, et teha erandeid nendele ühiskonnagruppidele, kes praegu juba saavad toimetulekutoetust. On näha, et rakendunud automaksu, registreerimismaksu, aastamaksu [tasumisega] nad ei saa hakkama. Selle asemel räägitakse: "Aga meie kaotame selle maksuküüru ära." Mida see tähendab, kui te maksuküüru ära kaotate? See tähendab seda, et riigieelarvest läheb veel välja oma pool miljardit eurot ja kuskilt hakatakse seda kompenseerima tagasi. Teiselt poolt öeldakse: "Aga mõned inimesed saavad tänu sellele liigutusele umbes 100 eurot juurde, pluss-miinus, natuke rohkem, natuke vähem." Aga miskipärast unustatakse mainida, et ka lugupeetud Riigikogu liikmed saavad kuskil 1400 eurot aastas juurde, lugupeetud valitsuse liikmed täpselt samamoodi saavad 1400 eurot aastas juurde. Ja siit tekib küsimus: kas see ongi see õiglane ühiskond, mille poole me tahame liikuda, või me ikkagi peaksime vaatama sellest vaatevinklist, et raha läheks tõesti sinna, kus seda on vaja, selleks et parandada inimeste toimetulekut ja ostujõudlust? Aga nii-öelda helikopterilt selle kõige külvamine, nii nagu soovitakse teha maksuküüru ärakaotamisega, ei ole kindlasti see poliitika, mida Keskerakond toetab. Seda me kindlasti ei saa toetada. Toiduainete käibemaksu langetamine. See oleks kindlasti veel üks lahendus, mis [parandaks] inimeste toimetulekut ja mis vabastaks raha, mida saaks kulutada muudeks otstarveteks, teiste teenuste ostmiseks. Praegu jätab väga suur hulk inimesi oma teenitud raha valdavalt toidupoodi ja seetõttu teiste teenuste ostmiseks vahendeid ei piisa. Ehk siis selline elamiseks vajalik põhitegevus, toidupoes käimine, muutub ka veel kallimaks 1. juulist. Ja siin lugupeetud sotsiaalminister probleeme ei näe, seda teemat ta ei tahtnud käsitleda. Aitäh!

Vladimir Arhipov, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud sotsiaalminister! Head kolleegid! Täna peame rääkima millestki, mis puudutab otseselt tuhandeid Eesti inimesi: meie rahva toimetulekust. Hiljuti sõlmitud Reformierakonna ja Eesti 200 koalitsioonilepingus on sotsiaalvaldkond jäetud tähelepanuta. Mainitakse küll inimeste heaolu, kuid see justkui peaks ise kuidagi tekkima, kui riik on tugev. Küsimus: kuidas ja kellele seda heaolu luuakse? Viimastel aastatel on elukallidus hüppeliselt kasvanud. Energiahinnad, toidukorv ja eluasemekulud on teinud tohutu tõusu. Kahjuks ei ole toimetulekutoetused sellele tõusule järele jõudnud. Paljudel peredel ja eakatel on iga sent arvel. Riik peab pakkuma kindlustunnet, mitte jätma inimesi oma muredega üksi. Suur probleem on toimetulekutoetuse ebapiisavus. Toimetulekutoetuse määrad ei ole viimastel aastatel üldse kasvanud, kuid kiiresti kasvab elukallidus. Samal ajal on toimetulekutoetuse saajate arv endiselt kõrge ning paljud pered sõltuvad riiklikest toetustest, et katta oma igapäevaseid kulutusi. Inflatsioon ja kasvavad elamiskulud on muutnud olukorra keeruliseks just madalama sissetulekuga leibkondadele. Küsimus oleks, kas valitsus kaalub toimetulekutoetuste sidumist elukalliduse indekseerimisega. Täna me kuulsime, et selline plaan on. See oleks ainus mõistlik lahendus, kuidas vältida abivajajate elujärje pidevat halvenemist. Lisaks sellele on toetuse taotlemine paljudele inimestele keeruline ja tihti on [toetuse mittetaotlemise] põhjus valehäbi või lihtsalt teadmatus. Me oleme digiriik, taotluse esitamiseks võiks ikkagi olla ka digivorm. Mida kurdavad omavalitsuste sotsiaaltöötajad? Et neil ei ole siiani võimalust teha väljavõtteid kõikidest pankadest. See oleks väga oluline, [sest siis saaks] muredele kiiremalt reageerida. Eriti haavatavad on üksi [elavad] pensionärid, kelle elu on juba niigi keeruline. Ja nüüd veel eelmine koalitsioon otsustas üksi [elava] pensionäri toetuse ära võtta. See ei ole õiglane. Miks me jätame just kõige haavatavamad ilma abist, mida nad hädasti vajavad? Me räägime inimestest, kes on kogu elu töötanud, maksnud makse ja panustanud riigi arengusse. Nüüd, kui nad vajavad tuge, pöörab riik neile selja. Kas te teate, kuidas tunneb ennast üksi [elav] pensionär, kellel on juba kuu lõpus valida, kas maksta ravimite eest või osta süüa? Kuidas saab õigustada sellise toetuse äravõtmist? Kas tõesti keegi arvab, et selline kokkuhoid on õigustatud, kui samal ajal räägime tugevast ja hoolivast riigist? Head kolleegid! Pensionäride olukord on keeruline ka üldisemalt. Pensionitõusud ei ole olnud piisavad, et katta kiiret elukalliduse tõusu. Eriti murelikuks teeb see, et paljudel pensionäridel puudub lähedane tugivõrgustik. Kui üksi [elava] pensionäri toetus ära võetakse, jääb veel rohkem inimesi vaesusriski. Me ei tohi lubada, et meie eakad elavad vaesuses ja üksinduses. Lugupeetud minister! Ma palun veel kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Kus on koalitsiooni tegevusplaan sotsiaalvaldkonna osas? Kas valitsus üldse kavatseb võtta sotsiaalvaldkonda tõsiselt? Mida teete, et aidata meie pensionäre ja peresid, kes on raskustes? Me ei tohi unustada, et riik on olemas oma inimeste jaoks. Toetuse kärpimine ja abivajajatest möödavaatamine ei ole lahendus. Me vajame süsteemi, mis tagab, et abi jõuab õigel ajal ja piisavas mahus iga abivajajani. Riik peab hoolitsema nende eest, kes on oma elutööga panustanud ja kes nüüd vajavad tuge. Ma kutsun valitsust üles astuma konkreetseid samme. Esiteks taastage üksi [elava] pensionäri toetus. Teiseks siduge toimetulekutoetus elukalliduse indekseerimisega, et vältida toetuse väärtuse pidevat vähenemist. Kallid kolleegid! Meie kohus on seista oma rahva eest. Kui me täna jätame abivajajad kõrvale, siis milline on üldse meie moraalne õigus siin saalis olla? Me peame olema need, kes räägivad nende inimeste eest, kelle hääl tihti ei kosta kaugele. Ärme unustame, et meie kohustus on hoolitseda mitte ainult tugevate, edukate eest, vaid ka nende eest, kellel on elus raske. Me seisame Eesti inimeste, perede ja pensionäride eest. Soovitame seda ka valitsuskoalitsioonile. Aitäh!

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister ja saadikud saalis ning oma ekraani taga! Täna me kuulsime sotsiaalministrilt, et toimetulekuga seoses ministeeriumil mingi plaan on, et inimesi aidata. Aga see oli hägune. Sotsiaalkomisjoni liikmena ma pigem näen, et riigil on eriti viimased aastad küüned enda poole kogu sotsiaalpoliitikat puudutavas seadusloomes. Mulje jääb, et ministeeriumi ametnikele on antud käsk kokku hoida igalt poolt, kust saab. Ja siiani me oleme näinud, kuidas kärped on puudutanud kõige haavatavamaid sihtgruppe, kus kärbitakse vähesestki. Jääb mulje, et [seda tehakse] arvestusega: nemad vastu ei hakka. Ja veel. Eelmisel nädalal vastas meie küsimustele siin saalis justkui teise käekirjaga minister. Ministrit, paistab, on nädala jooksul nõustatud mitte vastama arupärijate küsimustele. Minister vastas kolmele saadikule kombel, justkui toimetulek ja maksud polekski omavahel seotud. Kui saadik ütleb, et toimunud maksutõusude tulemusel saab haavata inimeste toimetulek, siis minister vastab, et tema maksutõusude kohta vastuseid ei anna. Ometi on just maksud, täpsemalt praeguse koalitsiooni maksutõusud pannud inimeste toimetuleku löögi alla. See ministeeriumi[hoone], kus sotsiaalminister töötab, ehitati omal ajal selleks, et Eestis oleks vähem silotorne ja et erinevad ministeeriumid saaksid aru, et kõik teemad on omavahel seotud, eriti maksutõusud, toimetulek ja vaesus. Kui ministeeriumiametnikud töötavad ühes majas, siis tehakse omavahel koostööd ja vahetatakse infot. Ministeeriume kutsuti varem silotornideks, kes ainult enda valdkonna eest võitlesid. Ja nüüd me oleme jõudnud Reformierakonna juhtimisel sinnamaani, et minister tegeleb Sotsiaalministeeriumis kitsalt toimetulekuga, aga samal ajal teine silotorn tõstab röögatult makse ja paneb inimeste toimetuleku löögi alla. Sotsiaalvaldkonnas ongi olnud viimased aastad nii, et käib tihe reformimine, mis peaks sellest valdkonnast veel miljoneid välja pigistama. Ja üks nendest jutupunktidest, mida nii minister kui ametnikud kasutavad, on see, et inimesed kipuvad süsteemi kuritarvitama. Järelikult tuleb kõik avaused kinni toppida. Ja tegelikult me ka kuulsime – [seda tõi välja ka] Rain Epler –, et minister ise alustas tulumaksureformist ehk maksudest rääkimist. Seega, mina soovitan ministril jääda ehedaks ja vastata arupärijatele seda, mida nad on küsinud. Ma veel kord küsin üle: kas teil on valitsuses olnud juttu, plaani või tegevuskava hinnatõusu tõkestamiseks? Mida täpselt teeb sotsiaalminister selleks, et inimeste toimetulek ei halveneks veelgi? See halveneb tema enda vastutusvaldkonnas. Tema enda erakonna juhtimisel öeldi pärast 2023. aasta Riigikogu valimisi, et maksud ei tõuse. Ometi tõsteti neid kohe pärast valimisi. Toonane peaminister Kaja Kallas lausa ütles, et kui nad oleks rääkinud tõtt, siis ei oleks nende poolt hääletatud ja nad ei olekski valitsusse saanud. Ja mida te tegite toonase valitsusega? Esimene asi oli ära võtta suur osa lasterikaste perede toetusest. Pisarsilmil paluti seda ometi mitte teha, seda palusid ka rahvastikuteadlased. Reformierakond on tihedalt kasutanud kõneisikuna rahvastikupoliitika grand old lady'it Ene-Margit Tiitu. Ka tema pani teile südamele, et kõige kahjulikum laste saamise seisukohalt on juba lubatud õiguste ja toetuste äravõtmine. Ja miks? Sest see annab signaali, et riik ei hooli. Riigi poliitika on signaalide kunst. Aga seda te tegite, andsite vastakaid signaale. Ent sellest oli veel vähe. Mõne kuu pärast, sügisel võtsite te ära ka lasterikaste perede huviringitoetuse, mis aitas eriti maapiirkondade lastel huviringidesse pääseda. Te kärpisite treenerite hüvesid. Te võtsite ära kõikidele peredele mõeldud abikaasade ühise tuludeklaratsiooni ja tulumaksuvabastuse alates teisest lapsest. Ja nüüd rääkida, et Eesti majanduse väljavaated ja inimeste toimetulek ei ole justkui jätkuva löögi all ja paraneb – see on lihtsalt küüniline. Ma palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Kordan veel kord: peaminister Kristen Michal lubas ametisse astudes lõpetada maksuralli ja lubas maksurahu. Kaja Kallas ütles üht ja tegi teist. Kristen Michal ütles üht ja tegi teist. Need lubadused osutusid valeks. Palun ärge petke inimesi! Reformierakonna juhitav valitsus on tõstnud inimeste ja ettevõtete maksukoormust ja sel aastal võetakse inimeste taskutest üle miljardi euro. See haavab otseselt inimeste toimetulekut. Maksutõusud haavavad inimeste toimetulekut! Aasta algul tõusid tulumaks ja maamaks ning hakkas kehtima automaks, mais [tõusis] elektri-, gaasi- ja diislikütuseaktsiis. Juulis rakenduvad bensiiniaktsiisi ja käibemaksu tõus. Järgmisel aastal jõustuvate uute maksude osas valitseb täielik segadus. Makse kehtestades lubati nende ajutisust: konkreetselt lubas Reformierakond, et käibemaksu tõus on ajutine. Kuid nüüd deklareerivad kõik valitsuse esindajad, kuhu ka teie kuulute, et käibemaksu ja tulumaksu tõus plaanitakse jätta kehtima püsivalt. Käibemaksu tõus seab inimeste toimetuleku otseselt kahtluse alla. Inimesed, kes hakkavad peamiselt esmatarbekaupade pealt rohkem maksma, kuuluvadki vaesemasse ühiskonnakihti. Te teete inimeste toimetuleku maksutõusudega raskemaks, proua Joller. See ei ole nii, et teie ei pea nendele küsimustele vastama, nendele vastaku teine silotorn. Eesti kaudsete maksude koormus tõuseb Euroopa Liidu arvestuses üheks kõrgemaks. Maksutõusud toovad omakorda kaasa hinnatõusu. Nii veebruaris kui märtsis oli Eesti hinnatõus Euroopa Liidu suurim. Aasta kokkuvõttes prognoosib Eesti Pank inflatsiooniks 6%, toidukaupadel 7%. See kõik mõjutab neid sihtgruppe, kellele teevad poliitikat sotsiaalminister ja Sotsiaalministeerium. Samal ajal prognoositakse Läti ja Leedu hinnatõusu 2025. aastal üle kahe korra väiksemaks. Ma saan aru, et minister läks ära, aga võib-olla ta pärast loeb stenogrammi, mistõttu ma räägin veidi vaesusest. Kui inimene ei saa asju osta, siis ta on sunnitud olema leidlik. Ta peab mingisugused lahendused välja mõtlema. Leidlikuks sunnib näiteks see, kui külmkapis olemasolevast kesisest toiduvaru valikust tuleb uusi retsepte leiutada. Samuti sunnib nappus leidma innovaatilisi viise kodu remondiks ja odavaid alternatiive lastele meelelahutuse pakkumiseks. Tasuta lõunasööke ju ei ole. Selgub, et toimetulekuraskustes inimesed on tegelenud oma tarbimise vähendamisega, taaskasutamisega ja asjade parandamisega ammu enne, kui meie hakkame neile rääkima, et taaskasutus ja roheline eluviis ongi trendikas. Toimetulekuraskustes inimesed tunnevad sageli häbi ja piinlikkust oma olukorra pärast, kuna ühiskond suhtub vaestesse kui vähem väärtuslikesse või ebaõnnestunud inimestesse. Varjatud vaesuse uuringus osalejad on kogenud teiste inimeste poolt eelarvamuslikke ja negatiivseid hinnanguid, häbimärgistamist, süüdistamist ja hukkamõistu. Ilmselt tuleb küll selline suhtumine inimeste teadmatusest, aga nendel, kes ei ole vaesust omal nahal kogenud, on keeruline mõista, kuidas toimetulekuraskustesse satutakse …

Teie aeg!

… milliseid kannatusi see endaga kaasa toob ja miks vaesuse ringist on väga raske välja saada. Aitäh!

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma vist olin natuke ennatlik siin oma kommentaaridega, kus ma tänasin sotsiaalministrit, et ta kuulab arupärimiste raames ka seda, mida parlamendisaadikud soovivad läbirääkimistel öelda. Ju siis täna on selline päev, kus ministrid lahkuvad varem. Ma kunagi kirjutasin loo, mille pealkiri oli "Kaja Kallase valede päevik". Nüüd saaks kirjutada veel ühe sarnase pealkirjaga loo, aga lihtsalt teine nimi [tuleks] sinna panna: "Kristen Michali valede päevik". Jääb mulje, et Reformierakonna jaoks ongi rahvale valetamine tava. Tuletame meelde, mis meil on toimunud. Vahetult enne Riigikogu valimisi jagati raha paremale ja vasakule, jagati toetusi, tõsteti palka. Kaja Kallas ütles kuulsa fraasi: "Lugege mu huultelt: maksud ei tõuse!" Ja mis siis juhtus kohe pärast valimisi? Kohe vähendati lastetoetusi, tõsteti käibemaksu 22%-ni, tulumaksu 22%-ni. Siis avastati, et Exceli tabelis olid valesti arvutused tehtud, kaks pluss kahte ei suudetud kokku liita, ja öeldi: "Aga teate, me nüüd tõstame veel käibemaksu ja tulumaksu, 24%-ni." Siis väideti meile kõigile: "Aga teate, see on vaid ajutine. See on vaid ajutine! See on julgeolekuks." Tänaseks on see kõik osutunud valeks. Kristen Michal valetas meile! Jürgen Ligi valetas meile siit Riigikogu puldist, valitsuse liikmed valetasid. Kas te mäletate seda, kuidas Kristen Michal rääkis infotunnis, rääkis meedias, rääkis siit Riigikogu puldist, et maksufestival tuleb lõpetada ja et nemad panevad pausile selle maksufestivali, makse hakatakse langetama? Aga nagu näha, maksufestival on alles algamas. Ma arvan, et õige on selle kohta [öelda] "maksupõrgu". Ja varsti meile siia tuuaksegi eelnõu, kus tulumaksu ja käibemaksu [määr] pole enam ajutiselt 24%, vaid ongi muutunud püsivaks. Mina arvan, et pärast selliseid valesid peaks valitsus tagasi astuma. Rääkimata sellest, et sellel valitsusel oma 18% toetusega pole isegi mandaati selliseid otsuseid vastu võtta. Keskerakond teeb omalt poolt kõik, et nende jäädavate maksutõusude vastu võidelda ja selle valitsuse valede vastu võidelda. Tuletan uuesti meelde, et alles oli uudis, et me oleme jällegi suurima hinnatõusuga riik Euroopas, seda kolmandat aastat järjest. Kuhu edasi? Isegi Rahandusministeerium tunnistab oma prognoosis, et see aasta ei saa olema Eesti tarbijale lihtne. Seda Jürgen Ligi muidugi ei tsiteeri. Kaupmeeste liidult täpselt samad sõnumid. Valitsus on pannud iga kord oma prognoosidega mööda. Meile on pidevalt lubatud majanduslikku tõusu, aga seda pole tulnud. Mida toob kaupmeeste liit eraldi välja? Kuu teises pooles on ostukorvid väiksemad. See viitab sellele, et inimestel hakkab kuu lõpus raha otsa saama. Meil on pered, meil on pensionärid, kellel polegi kuu lõpus midagi lauale panna. Ja nüüd, kui meil tõuseb käibemaks 24%-ni, hakkab meie ja Soome vahel olema juba 10%-ne [erinevus] toiduainete käibemaksus, sest Soomes on erisoodustus toiduainetele, neil on 14%. Kujutage ette, me oleme varsti jõudmas olukorda, kus isegi Soomes on kaubad odavamad. Aga Soome turistid juba sõidavadki tihti Eestist mööda, sõidavadki otse Lätti, sest seal ongi kõik odavam. Iga kord, kui me oleme toiduainete käibemaksu langetamiseks eelnõusid sisse andnud – me oleme seda teinud mitu korda, et inimeste toimetulekut parandada –, on need maha hääletatud valitsuse liikmete poolt, sotsiaaldemokraatide poolt samamoodi. Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt on kõlanud väga kurb sõnum: neljandik neist inimestest, kes meile tänaval vastu tulevad, ei tule toime jooksvatest sissetulekutest enda kulude katmisega. Nad peavad kas elama võlgu või kasutama säästusid. Ja tagajärg on see, et üks osa inimestest lihtsalt vaesub. Pihta saavad noored pered, ebavõrdsus kasvab. Lisaks on meil kasvamas varguste [arv]. Ma ei tea, miks sellest räägitakse nii vähe. Meil on 15 aastat järjest olnud varguste [arv] langustrendis ja nüüd on varguste [arv] kasvamas. Kasvanud on nende inimeste hulk, kes ütlevad, et nemad varastavad, sest neil lihtsalt ei ole raha, et süüa ja esmatarbekaupasid osta. Noortel peredel ei ole kindlustunnet. Noortel on aina keerulisem jalule saada, panna raha kõrvale, osta endale elamine, luua pere. Noored ei julge lapsi saada. Isegi auto ostmine on juba saamas paljude noorte jaoks luksuseks. Ja siis imestatakse, miks meil on demograafiline kriis ja jällegi on meil negatiivne rekord. Kui küsida ministri käest, mida peaksid tegema need inimesed, kellel on keeruline hakkama saada, siis öeldakse: "Aga mingu küsigu toimetulekutoetust kohalike omavalitsuste käest." Valitsust isegi ei huvita, vastutus veeretatakse mujale, justkui valitsuse kohustus ei ole oma inimeste kaitsmine, neile toimetuleku tagamine. See ongi selline suhtumine. Aga inimeste toimetulek on ka julgeolek. Inimeste kaitsetahe langeb, kui neil on igapäevaeluga raske toime tulla, kui iga päev on niigi võitlus ellujäämise nimel. Kui meil on pered, kes võitlevad, et kuidagi hakkama saada, et lastele oleks midagi lauale panna, siis kuidas need inimesed, kes on täna sellises olukorras, saavad olla motiveeritud riiki kaitsma? Kui riik ei kaitse neid, kui riik on nad üksi jätnud. Kui rahandusminister ütleb puldist, et see, kuidas saab konkreetne pere hakkama, on kolmandajärguline võrreldes sellega, kuidas saab hakkama riik. Ei, see on esmajärguline, sest ilma inimesteta, ilma nende peredeta meil ei olegi riiki. Inimeste toimetulek on riigi toimetulek ja riigi julgeolek. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole ja ministrit ka saalis ei ole, seega sulgen läbirääkimised. Oleme läbinud tänase kolmanda päevakorrapunkti.