Arupärimine NATO liikmesriikide teavitamise kohta seoses valimisõiguse kaotamisega Eesti kohalikel valimistel (nr 744)

Saame minna tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt, Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Andrei Korobeiniku, Vadim Belobrovtsevi, Aleksei Jevgrafovi, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti 7. aprillil 2025. aastal esitatud arupärimine NATO liikmesriikide teavitamise kohta seoses valimisõiguse kaotamisega Eesti kohalikel valimistel, arupärimine nr 744. Palun arupärijate nimel Riigikogu kõnetooli arupärimist tutvustama hea kolleegi, Riigikogu liikme Lauri Laatsi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Hea välisminister, kes on samuti siin Riigikogu saalis! Käesoleva aasta 7. aprillil edastasime me arupärimise NATO liikmesriikide teavitamise kohta seoses valimisõiguse kaotamisega Eesti kohalikel valimistel. Nagu me teame, siis 26. märtsil otsustas Riigikogu muuta kiirendatud korras põhiseadust, millega jäeti Eesti kohalikel valimistel hääleõigus alles vaid Eesti ja Euroopa Liidu kodanikele. Hääletamisõiguse kaotasid Eestis elavad kõigi teiste riikide kodanikud, ka teatud NATO liikmesriikide kodanikud, näiteks Islandilt, Norrast, USA-st, Kanadast ja mujaltki. Eelnõu vastava muudatusettepaneku seletuskirjas ja põhiseaduskomisjoni aruteludes tsiteeriti Välisministeeriumi seisukohta, mille kohaselt ei ole NATO liikmesriikidel ootust, et nende kodanikud peaksid saama Eesti kohalike omavalitsuste volikogu valimistel hääletada. Tsiteerin: "Nii Välisministeerium kui ka väliskomisjon on kinnitanud, et NATO liikmesriikidel, mis ei ole EL-i liikmesriigid, ei ole ootust, et nende kodanikud peaksid saama Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel hääletada, ning seetõttu ei ole Eestil keeruline sellist põhiseaduse muudatust selgitada." Eeltoodud väide ei pruugi aga tõele vastata. Riigikogu poole on pöördunud Islandi suursaatkond selgitustaotlusega, saamaks infot, mis põhjusel Eestis alaliselt elavatelt Islandi kodanikelt on võetud õigus kohalikel valimistel hääletada. Sellest tulenevalt on tekkinud kahtlus, et Välisministeeriumi hinnang ei tuginenud tegelikule diplomaatilisele tagasisidele liitlastelt. Seoses sellega esitasimegi 7. aprillil välisministrile seitse küsimust. Aitäh!

Suur tänu teile! Ja nüüd ongi auväärt välisminister Margus Tsahkna kord vastata arupärijate küsimustele.

Austatud juhataja! Head arupärijad! Tõepoolest, arupärimine on jõudnud kohale ja ma olen täna siin selleks, et nendele küsimustele vastata. Esimene küsimus: "Kuidas tegi Välisministeerium kindlaks, et NATO liikmesriikidel, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed, ei ole ootust, et nende kodanikud saaksid Eesti kohalikel valimistel hääletada?" Nüüd, vastus on selline, et ühelgi riigil, kellega Eestil ei ole asjaomast lepingut – välja arvatud Euroopa Liit, kellega meil on vastav alusleping –, ei ole õiguslikku alust, mis tagaks nende kodanikele õiguse Eesti kohalikel valimistel valida. Ja laiemalt üldse, valimistel osalemise õigus välisriigi kodanikel ei ole maailma kontekstis üldse nii tavapärane, kui meie aruteludes tundub. Pigem vastupidi. Sellise õiguse andmine on tegelikult erakordne privileeg, mida Eesti on kunagi [andnud]. Kui me vaatame Eesti kodanike õigusi, siis enamikus liitlasriikides, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid, ei saa Eesti kodanikud valida, kui neil ei ole selleks elukohariigi kodakondsust. See, mida Eesti Riigikogu otsustas oma põhiseaduse muudatusega nende liitlaste suhtes – seal pole mingit õiguspärast ootust, et nendel peaks olema õigus valida. On Riigikogu või seadusandja tahe [kindlaks määrata], kes saavad vastavalt Eesti põhiseadusele meil kohalikel valimistel valida. Välja on arvatud need riigid või organisatsioonid, kellega meil on sõlmitud vastavad erilepingud, ja selleks on Euroopa Liit. Teine küsimus: "Milliste riikide esindajatega suhtles Välisministeerium enne mainitud seisukoha kujundamist?" Meie suhtleme pidevalt oma liitlastega. See informatsioon, et Riigikogu planeerib põhiseaduse muudatust, oli avalik, kõigile kättesaadav ja [põhines] samadel alustel, mis minu vastus esimesele küsimusele. Kui keegi ka meie inimestest [selle muudatuse kohta] küsis, siis me ütlesime, et see on seadusandja tahe, ja vaadates rahvusvahelist tava ja ka väljakujunenud õiguslikke regulatsioone, siis kellelgi ei olnud ootust, et nende kodanikud meie kohalikel valimistel valida saaksid. Kolmas küsimus: "Kui suhtlus toimus, siis millised olid liitlaste vastused või seisukohad? Palume lisada olemasolevad kirjalikud vastused või nende kokkuvõtted." Tõepoolest, nii nagu ka küsija mainis, ainuke riik, riigi esindus, kes küsis, kas valimisõigus [nende kodanikele] laieneb või mitte, oli Island. Kuna tegemist on Riigikogu algatatud eelnõuga, siis sai sama päringu ka Riigikogu ja suhtlus sel teemal jätkus Riigikogus. Ma tuletaksin veel meelde, et Island küsis väga täpselt. Ta soovis täpsustust, kas seadusemuudatuse järgselt valimisõigus nende kodanikele laieneb või mitte. Ei küsitud absoluutset põhjendust, miks nende kodanikud ei saa enam valida. Samuti ei ole palutud mitte mingit erandit. Tegelikult küsiti informatsiooni ja seda ka saadi. See päring tuli tegelikult hoopis Riigikogule. Neljas küsimus: "Kas Välisministeerium on pärast seadusemuudatuse vastuvõtmist Riigikogus olnud ühenduses nende liitlasriikidega, kelle kodanikud hääleõiguse kaotasid?" Vastus on viitega eelmisele vastusele, et Island on ainukene, kes on infot küsinud. Me oleme selle edastanud. Ülejäänud liitlastega me suhtleme tavapärasel viisil igapäevaselt ja kogu see informatsioon on olnud avalik, kõigile kättesaadav. Nii et siin ei ole mingisugust erisuhtlust olnud vaja, ka selle vastu pole olnud huvi teistel osapooltel meie suunas. Viies küsimus: "Millal ja millisel kujul edastas Välisministeerium muudatuse kohta ametliku info liitlasriikide diplomaatilistele esindustele Eestis või nende välisministeeriumitele?" Diplomaatilised esindused said info avalike kanalite kaudu. Ma tuletan jätkuvalt meelde Riigikogu liikmetele, kes selle arupärimise on esitanud, et tegu on Riigikogus algatatud seaduseelnõuga. Välisministeerium ei ole osalenud selle ettevalmistamisel, meie käest ei küsitud eelnevalt kooskõlastust, nii nagu tavaliselt tehakse, vaid see on Riigikogu eelnõu. Seetõttu on Riigikogu seda menetlust juhtinud. Kuues punkt: "Kas Välisministeerium informeeris enne seaduse lõpphääletust muudatuse mõjust liitlastele ka teisi ministeeriume (sealhulgas Justiits- ja Siseministeeriumit) ning Riigikogu komisjone?" Ma ütlen veel kord, et tegemist on Riigikogu algatatud eelnõuga, mille ettevalmistamisel meil rolli ei olnud. Aga me elame ju avatud inforuumis ja kogu seda debatti jälgisime ka meie ja seega kõik meie enda liitlaste ja partnerite esindused siin Eestis. Seitsmes küsimus: "Kas Välisministeeriumis on Islandi saatkonna pöördumist arutatud?" Vastus on, et kuna Island pöördus Riigikogu põhiseaduskomisjoni poole, siis konsulteeris komisjon sel teemal Välisministeeriumi asjaomase osakonnaga, milleks on Euroopa osakond, ja selle kohta me ka eelmiste küsimuste juures juba vastused andsime.

Suur tänu teile! Teile on mõned küsimused lisaks. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea minister! Ma saan vastustest aru, et teie Välisministeeriumi rolli siin ei näe, ka suhtlemisel meie liitlastega selles küsimuses, mis puudutab põhiseaduse muutmist sellisel viisil. Tegelikult võeti hääletusõigus NATO liikmesriikide kodanikelt kohalikul tasandil ära ehk kitsendati nende õigusi siin. Tegelikult olid ju eelnevalt need õigused olemas. Ma saaks veel aru, et Välisministeerium ei suhtle meie liitlastega, kui antakse mingisuguseid õigusi või hüvesid juurde, aga siin on ju tegemist vastupidise [olukorraga], kitsendustega. Sellest lähtuvalt ma küsin: kas on olnud kogemusi, kus meie kodanike õigusi on kitsendatud meie liitlasriikides ja meie liitlased ei ole meile andnud teada, et teate, me teeme mingisuguseid seadusemuudatusi, aga …

Aitäh!

… [muudetakse] mingit osa mingisugusest teenusest või muudetakse seadusandlust sellisel viisil, et just nimelt meie kodanike õigusi kitsendatakse?

Aitäh, hea küsija! Kui me räägime NATO-liitlastest, siis me suhtleme nendega igapäevaselt. Ka täna tulen ma otse Välisministeeriumist, kuhu kõik meie liitlaste suursaadikud, saadikud ja esindajad olid kutsutud. Selles mõttes informatsiooni edastamine toimub täiesti tavapärasel viisil. Kui kellelgi on olnud küsimusi, näiteks Islandil, kes küsis täpsustavat informatsiooni [selle kohta], kas nende kodanikke see põhiseaduse muudatus puudutab, siis muidugi need vastused tulevad. Informatsioonipuudust ei ole. Ei ole see ka tava, et me peaksime kuidagi kooskõlastama Riigikogu algatatud, Riigikogus olevat menetlust. See ei ole Välisministeeriumi otsene ülesanne. Meil on informatsioon, me jagame seda, me selgitame, kui on küsimusi, edastame küsimused. Ma tuletan veel kord meelde, et selle konkreetse põhiseaduse muudatuse algatas Riigikogu ise, Riigikogu vedas seda menetlust. Mitte kellelgi meie liitlastest ei ole olnud probleemi informatsiooni saamisega.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Loomulikult Riigikogu võttis [põhiseaduse muudatuse] vastu, algatas [selle] ja nii edasi. Aga Välisministeerium peab tahes-tahtmata meie liitlastega sel teemal suhtlema. Minu küsimus on, kuidas teile kui välisministrile tundub, kas see oli adekvaatne käitumine. Seda just sellest vaatevinklist, et võeti valimisõigus [ära] inimestelt, kes on meie liitlasriikide kodanikud. Paljud neist on siin aastaid ja aastakümneid elanud. Me oleme lugenud vastavaid postitusi. Need inimesed on tegelikult parimal juhul hämmingus, kui mitte öelda, et pettunud. Kas seda [põhiseaduse muudatust] oli vaja päriselt sellisel kujul vastu võtta? Miks teie arvates ei olnud võimalik lihtsalt reserveerida nendele NATO liikmesriikide kodanikele see õigus, et nad saaksid ka edaspidi hääletada kohalikel valimistel, täpselt nagu nad on teinud siiamaani?

Aitäh, hea küsija! Olles olnud pikalt poliitikas, ma ei usu ausalt öeldes teie siirust meie NATO liitlasriikide kodanike suhtes. Teil on mingi muu mure, eelkõige nende inimeste pärast, keda eelkõige see põhiseaduse muudatus tabas. Kuid täna esindan ma siin valitsust ja ma ütlen veel korra, et see oli see otsus, mille Riigikogu saal langetas, ma ütlen peast, 94 Riigikogu liikme toel. See oli põhiseaduse muudatus, milles jõuti nii suurele konsensusele.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi … Oleks, aga üle ühe küsimuse antud juhul küsida ei saa. Avan läbirääkimised. Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Te unustasite oma töövahendi siia. (Naerab. Hääl saalist.) Aga portfelli võib ka loovutada. Nii. Nüüd, kui töövahendid on ministrile tagastatud, saab minister tööd teha, aga meie saame oma aruteluga edasi minna. Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Tegelikult see mure, mis puudutab NATO liikmesriikide teavitust, on ju siiras. Minu arust loodi sellega pretsedent, et vaatamata sellele, et me arutasime tegelikult põhiseaduse muutmist päris pikalt erinevates komisjonides, erineval viisil, kitsendasid viimased parandused, mis puudutasid muudatusettepanekuid, just nimelt meie liitlaste võimalusi Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel hääleõiguse [mõttes], see piirang tuli sisse. Seda ei olnud arutelu all kohe alguses, kui hakati muutma põhiseadust. Nüüd, kuskil lõpusirgel viidi need muudatused sisse ja lähtuti just sellest infost. Olin ise põhiseaduskomisjonis, kui seda arutati, ja sellisel viisil seda esitati, et Välisministeerium ja väliskomisjon kinnitab, et NATO-liitlastega on kõik hästi, neil ei ole mitte mingisuguseid ootusi. Järelikult said tegelikult kõik põhiseaduskomisjoni liikmed ka sellisel viisil sellest aru, et Välisministeerium on suhelnud meie liitlastega. Nüüd saime me ministrilt tegelikult teada, et seda ei toimunudki! Ja ta ei näe, et seal oleks olnud mingisugune probleem. Kahju. Ma arvan, et kui põhiseadust muudetakse sellisel viisil, et kitsendatakse õigusi ka meie liikmesriikide kodanikel, kellel oli tegelikult võimalus valida kohalikul tasandil, siis igal juhul oleks me pidanud vähemalt viisakusest teada andma, enne kui see otsus vastu võeti, et meil on seda plaanis teha. See oleks [olnud] elementaarne viisakus meie liitlaste suhtes. Seda ei tehtud ja seda siinsamas puldis kinnitati. Kas te küsite, kas see muudab meie suhteid liitlastega? Suures plaanis tõenäoliselt mitte. Aga mingisuguse kiilu ta lööb ikka sisse. Minu arust üks kiri, mis tuli ka Riigikokku, kinnitas seda, et Islandi saatkond ei teadnud sellest tegelikult mitte midagi. Küsiti, mis meil toimub, kas nende kodanikud, kes paikselt siin Eestis elavad, ei saa tõesti rohkem kohalikul tasandil hääletada. Aga miks on vaja üldse kohalikul tasandil hääletada ja miks selline eeldus kunagi loodi? Väga lihtsal põhjusel: sellepärast et see inimene, kes siin juba pikemat aega elab, võiks tegelikult ka kaasa rääkida, mis kohalikus kogukonnas toimub, ja see on oluline. Kuhu panna pink või prügikast, kus ja kuidas muru niita? Anda oma seisukoht hoone kohta, mida parasjagu ühes kohalikus omavalitsuses ehitatakse, või mingite teenuste kohta, mida tahetakse rakendada. Neid võimalusi rohkem ei ole. Meie liitlastel neid võimalusi ka rohkem ei ole. Minu arust on need väga olulised aspektid. Ja tõesti kahju, et minister … Tal oleks see võimalus ju olnud välisministrina. Oleks teinud viisaka teate, viisaka kirja, vajadusel alustanud konsultatsioone. Seda ei tehtud, seda ei tehtud lihtsalt ja nii on. See oli see vastus, mille me tegelikult ministrilt täna saime. Meie arvame, et see on vale: niimoodi ei tohi käituda meie liitlastega, eriti, mis puudutab nii olulist küsimust nagu valimisõigus. See on jällegi üks selline musternäide praegusest valitsuse tegevusest, ministrite tegevusest, kus ei arvestata mitte ainult meie elanikega, vaid ei arvestata ka meie liitlastega. See on ehe näide sellest, mis praegu Eesti riigis toimub selle valitsuse töö osas. Seetõttu meie inimesed seda valitsust ju ka ei usalda. Kui vaadata ka viimaseid reitinguid, küsitlusi, siis see on allapoole igasugust arvestust, lihtsalt ei usaldata. Ja miks ei usaldata? Sellepärast et ei osata tööd teha, ei osata isegi meie liitlastega suhelda, rääkimata meie inimestest. Aitäh!

Suur tänu teile! Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Välisministri vastuse puhul nägin ma mitut probleemi ja tahakski sellest nüüd natuke rääkida. Esiteks, see suhtumine, et inimestelt võeti ära valimisõigus ja tegelikult ei ole see üldse Välisministeeriumi asi – põhimõtteliselt Riigikogu algatas, Riigikogu menetles, Riigikogu võttis vastu ja Välisministeeriumile jääb ainult informeerimise ülesanne –, no see ei ole tegelikult väga õige ja õiglane ausalt öeldes. Ikkagi Välisministeerium [loob] suhteid meie liitlastega, Välisministeerium hoiab neid suhteid ja Välisministeeriumi ülesanne ongi see, et meil oleksid meie liitlastega head suhted. Kahjuks selline distantseerumine sellest teemast ei näi väga õige ja õiglane olevat. Teiseks, välisminister ütles konkreetselt minu küsimusele vastates, et tema vana kalana poliitikas ei näe, et minul oleks nagu selline siiras mure nende inimeste pärast, kes on NATO liikmesriikide kodanikud ja kes elavad püsivalt siin Eestis ja kes nüüd jäid järsku oma valimisõigusest kohalikel valimistel ilma, [väites], et minu mure on teiste inimeste pärast. Jah, minu mure on ka teiste inimeste pärast, sellepärast et mina muretsen kõikide Eesti elanike pärast, eelkõige nende inimeste pärast, kes elavad siin Eestis püsivalt aastaid, aastakümneid, sõltumata nende niinimetatud passi värvist. Ma arvan, et tegelikult seesama eelnõu, mis võttis nendelt inimestelt valimisõiguse ära, oligi vale, oligi ebaadekvaatne. See oli nii-öelda topelt ebaadekvaatne ka selle pärast, et võeti valimisõigus ära meie liikmesriikide kodanikelt, kes on püsielanikud Eestis, olgu siis USA, Suurbritannia, Šveitsi, Norra, Islandi jne kodanikud. Neid riike on tegelikult päris palju, kelle [kodanikud] siin ühel hetkel järsku valimisõigusest ilma jäid. Me oleme lugenud artikleid, me oleme lugenud postitusi, mis on kirjutatud erinevate inimeste poolt, kes on ühe või teise meie [liitlas]riigi kodanikud ja kes olid pettunud. Neile tundus kuidagi, et Eesti riik neid enam ei usalda millegipärast, sest võttis neilt valimisõiguse ära. Mis puudutab veel ühte asja, mida välisminister mainis, et see on privileeg, et teise kodakondsusega inimene saab Eestis või sai Eestis hääletada. Jaa, ma olen nõus, et iga riik ei pea seda kehtestama. Samas, kui ta nimetab seda erakordseks – no ei ole päris erakordne, kui me vaatame, et Euroopa Liidus põhimõtteliselt ühel või teisel kujul iga teine riik pakub seda võimalust, et püsiv elanik, kes ei ole selle riigi kodanik, aga kes on just nimelt püsiv elanik, saab kohalikel valimistel hääletada. See ei ole mingi saladus. Loomulikult üks asi on see, kas seda privileegi antakse või ei anta, aga teine asi on see, kui see privileeg on juba aastaid ja aastakümneid olnud inimestel ja see nüüd järsku neilt ära võetakse. Kusjuures selgitada seda nendele inimestele, miks seda tehakse, on üliraske, sest need inimesed absoluutselt ei saa sellest aru, mida nad on valesti teinud. Ei olegi midagi valesti teinud! Lihtsalt siin Riigikogus niimoodi otsustati. Nii et sellised märkused. Tõepoolest on natukene kahju, et meie välisminister niimoodi distantseerus sellest probleemist ja ajas kõik Riigikogu kaela, et just Riigikogu tegi selle ära ja meile jäi ainult informeerimise funktsioon. Minu meelest on Välisministeerium ikka midagi rohkemat kui mingi informatsiooniagentuur, kes informeerib. Võiks minu meelest ikkagi suuremat rolli meie Välisministeerium ka selles küsimuses mängida. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.