Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (594 SE) esimene lugemine

Saame minna seitsmenda päevakorrapunkti juurde: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 594 esimene lugemine. Riigikogu kõnetooli on juba jõudmas hea kolleeg, Riigikogu liige Rene Kokk. Palun!

Tänan, austatud juhataja! Head kolleegid ja kõik, kes meid jälgivad ja kuulavad! Olen siin Riigikogu puldis seaduseelnõuga 594, alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Selles eelnõus on kolm paragrahvi. Hakkame järjest minema, [vaatame,] millega tegemist on. Paragrahv 1 "Alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmine" teeb ettepaneku erinevate aktsiisimäärade vähendamiseks. Käime selguse huvides üle, millistest määradest ja millistest kütustest me räägime. Punktis 1 on ettepanek pliivaba bensiini kehtiv aktsiisimäär 563 eurot 1000 liitri kohta tuua alla 359 euro peale. Punktis 2 on ettepanek pliibensiini aktsiisimäär 563 eurot tuua alla 359 euro peale. Kolmanda punkti sisu on lennukikütuse aktsiisi vähendamine. (Saalis on sumin.) Head kolleegid, siin on päris raske rääkida, kui müra saalis läheb suureks. Aitäh! Lennukikütuse aktsiis on hetkel 563 eurot 1000 liitri kohta, ettepanek eelnõus on tuua see 359 euro peale. Neljas punkt on vedelgaasi aktsiisimäär. Kui eelnõu sai sisse antud, siis oli 1000 kilogrammi aktsiisimäär 65,01 eurot ja ettepanek oli see 0 peale tuua. Aga vahepeal on juhtunud see, et 1. maist on riik ja praegune valitsus veel määrasid tõstnud, ning vedelgaasi tänane aktsiisimäär, mille kohta me teeme ettepaneku see allapoole tuua, on 79,91 eurot 1000 kilogrammi kohta. Punkt 5 §‑s 1 on mootorivedelgaasi aktsiisi muutmine. See on hetkel 193 eurot 1000 kilogrammi kohta ja ettepanek on tuua see 125 euro peale. Punkt 6 räägib diislikütuse aktsiisist, mis eelnõu sisseandmise ajal oli 399 eurot 1000 liitri kohta, aga vahepeal, 1. maist on aktsiisid tõusnud ja täna on tegemist 428‑eurose aktsiisiga 1000 liitri kohta. Ettepanek on tuua see 330 euro peale. Punktis [7] on kerge kütteõli aktsiisimäära vähendamise ettepanek. Eelnõu sisseandmise hetkel oli see määr 399 eurot, vahepeal, tingituna valitsuse [otsusest] tõsta aktsiisimäära 1. maist, tõusis see 428 eurole ja meie eelnõu näeb ette tuua see 330 euro peale 1000 liitri kohta. Punkt 8 näeb ette raske kütteõli aktsiisi langetamise. Eelnõu sisseandmise ajal oli see 456 eurot. Tänaseks, pärast 1. maid, on see aktsiisimäär 490 eurot. Ettepanek on tuua see alla 330 euro peale. Üheksandas punktis on põlevkivikütteõli aktsiisimäära alandamise ettepanek. Eelnõu sisseandmise hetkel oli see määr 447 eurot. Ettepanek on tuua see alla 330 euro peale. Aga nagu ka [teistel juhtudel,] valitsus vahepeal otsustas seda veelgi tõsta ja tegelikult põlevkivikütteõlil juba kehtib 481‑eurone aktsiisimäär 1000 kilogrammi kohta. Kümnendas punktis on maagaasi aktsiisimäära vähendamise ettepanek. See määr 1000 kuupmeetri kohta oli eelnõu sisseandmise hetkel 47,81 eurot, aga pärast 1. mail toimunud aktsiiside tõstmist on see juba 56,42 eurot. Ettepanek on tuua see alla 6 euro peale 1000 kuupmeetri maagaasi kohta. 11. punktis on ettepanek vähendada suurte gaasitarbijate soodusmäära, mis on täna 11,30 eurot 1000 kuupmeetri gaasi kohta. Ettepanek on tuua ka see 6 euro peale. Need on selle eelnõu esimeses paragrahvis olevad ettepanekud. Nüüd § 2 "Käibemaksuseaduse muutmine". Ettepanek on tuua käibemaksumäära erisus 9%‑lt alla 5%‑le ja lisada § 15 lõike 2 alla punkt 6, mis lisaks sinna ka need minu eelnevalt etteloetud kütused, mille käibemaksu vähendataks 5%‑le. Seadus jõustuks 3. punkti kohaselt selle aasta 1. augustil. Aga ma käin üle mõned punktid, [et selgitada,] miks [need muudatused] on vajalikud ja miks on oluline nii käibemaksu kui ka aktsiise vähendada. Me kõik näeme, mis meie ümber toimub, milline on elukallidus, kui raske on ettevõtjatel ja inimestel seetõttu hakkama saada. Nii aktsiiside kui ka käibemaksu vähendamine on väga oluline elukalliduse vähendamise aspektist. See on üks konkreetne vahend, mida riik saab [kasutada], ja suhteliselt kiiresti tulla appi tarbijatele, et väheneksid nende igapäevakulutused. Loomulikult on see üks meede, mis aitab ka ettevõtete konkurentsivõimet parandada, sest madalamad energiahinnad vähendavad ettevõtete tootmiskulusid. Eriti oluline on see suuremates, energiamahukates sektorites. Mitte vähem oluline on piirikaubanduse moment. Me oleme ka varem näinud, et kui aktsiisidega keeratakse vint üle, siis kipub piirikaubandus kohe vohama. Kindlasti aitab nii käibemaksu kui ka aktsiiside vähendamine vältida piirikaubandust, peamiselt siis Läti ja Leeduga. See tõstab loomulikult ka Eestis kütuste müüki Eesti ettevõtetes ja aitab seega meie ettevõtlust säilitada. Siinkohal annan vastuse, et need maksutulud, mis Eestis müüdava kütuse pealt jäävad Eestisse, on ka üks tulupool. Nimelt püütakse ju hakata näitama, et see [tekitab] ainult kulu, kui hakata aktsiise vähendama. Tegelikult nii majanduse elavdamine kui ka selle müüdud kütuse pealt [saadud maksutulu], mis Eestisse jääb, kindlasti osaliselt kompenseerib riigieelarvesse [aktsiiside laekumise vähenemist]. Väga oluline on energiavaesuse leevendamine. Paljud leibkonnad kannatavad väga elukalliduse all, elektri‑ ja kütteaktsiisi hinnast tuleneva raske olukorra all. See kindlasti parandab oluliselt just madalamapalgaliste ja vähem kindlustatud leibkondade hakkamasaamist, [kui väheneb] reaalne kulutus, mida inimesed teevad selleks, et kütust tarbida. Küttekulud on väga oluline osa inimeste igapäevakuludest. Pikaajalisest vaatest rääkides: võib ju tunduda, et kui aktsiise langetada, siis riigieelarve tulu väheneb. Aga suures pildis, kui tarbimine jääb meie oma riiki, piirikaubandust ei ole ja meie ettevõtted saavad tegutseda ega pane uksi kinni, meie inimestele jääb seetõttu töö alles, siis seda ettepanekut aktsiise ja käibemaksu langetada ei ole kindlasti õige võtta ainult selles vaates, et see on suur üksühene kulu Exceli tabelis. Tegelikult see päris nii ei ole. Majanduse vaates on väga oluline anda meie [ettevõtetele] võimalus toimetada. Sotsiaalne õiglus on ka üks väga oluline aspekt, just regionaalse tasakaalu vaates. Kütusekulud on suuremad just maa‑ ja väikeasulate elanikel, kes sõltuvad rohkem isiklikust transpordist. Kütuse hinna langetamine, ka aktsiiside langetamine, kindlasti kompenseerib seda ja võrdsustab nende olukorda suuremate asulate [elanike olukorraga]. Need on sellised kohad, mida tahtsin kindlasti ära märkida. Olen valmis vastama teie küsimustele.

Suur tänu teile! Teile on mõned küsimused. Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Jah, on küsimus. Teil on preambulis kohe esimene postulaat, et eelnõu eesmärk on vähendada elanikele ja ettevõtetele energiahindade järsu kasvu tõttu tekitatud hinnašokki. Ma juhin tähelepanu sellele, et naftahinnad on olnud languses, järsus languses. Mai alguseks kukkusid Brenti [toor]nafta hind ja nafta hind USA‑s 2021. aasta alguse tasemele. Samamoodi on gaasi hind olnud järsus languses. Ehk teie eelnõu lähtealus ja kontseptsioon põhinevad valeväitel. Ma küsingi, kuidas saab niimoodi olla, et teil on terve eelnõu üles ehitatud ja püsti pandud valeväitele.

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et sa saad väga hästi aru, et maailmaturul liiguvad erinevate energiakandjate hinnad üles või alla teinekord üleöö. Printsiibis on see, et tuua alla energiakandjate aktsiise, nagu me välja tõime, ju selgelt meie ettevõtlust ja meie inimesi toetav meede. See, et see ei meeldi teie erakonnale või teile, on üks aspekt. Aga meie oleme konkreetselt selle välja toonud just sellepärast, et ettevõtjaid on vaja toetada. Mida me teeme siis, kui me homme näiteks näeme maailmaturul uusi rekordeid? Kas te siis võtate tagasi oma sõnad, et printsiibis on vale eeldus sellel, mida me siin menetleme? Äkki me homme hommikul näeme hoopis teisi maailmaturuhindasid nii gaasil kui ka diislil, mis on väga võimalik.

Martin Helme, palun!

No jah, täiesti lahtisest uksest murdis eelmine küsija sisse. Me räägime riigi poolt erinevatele energiakandjatele lisatavast kulust ehk aktsiisist. Ükskama, kas nafta maksab 27 dollarit või 67 dollarit, meie paneme sinna maksu otsa, kõigepealt aktsiisi ja siis käibemaksu. See on lisakulu. See on see, mille riik sinna lisaks paneb. Kui me seda vähendame, selle summa väiksemaks teeme, siis me oleme tegelikult tulnud tarbijatele appi ja teinud enda majandust konkurentsivõimelisemaks. Me ju kõik teame, et Aivar Sõerd ei ole nii rumal, et ta sellest aru ei saa. Aga midagi peab ju ütlema! Ma tahaks meenutada, et kui meie omal ajal langetasime diisliaktsiisi, siis räägiti, et riigieelarvesse tuleb tohutu auk. Tagantjärele saime teada, nagu me ka ette ütlesime, et sellist auku ei tulnud, aga mis tuli, oli Eesti ettevõtete konkurentsivõime kasv ja selle kaudu Eesti ettevõtete tulu kasv. Eesti majanduse konkurentsivõime läks paremaks, palgad kasvasid, kõik läks paremaks. Seda poolt jäi sul minu meelest praegu siin sissejuhatuses võib-olla väheks. Aga meie majanduse konkurentsivõime on ju praegu surnud.

Aitäh!

Ma oma arust ikka päris põhjalikult lugesin ette ka need punktid, mida kõike see ettepanek aitab meil teha. Aga sellele, kes enne sind küsimuse esitas, ma ju seletasin lahti, miks me seda vähendame. See, et Aivar ei tahtnud sellest aru saada, on teine asi. Ega ma ei küsinud nalja pärast seda, aga mis saab siis, kui homme või ülehomme on maailmaturul hoopis teised hinnad. Eelnõu eesmärk, meie eesmärk ongi ju tulla appi meie inimestele ja ettevõtetele. See [olukord] võib minna veel halvemaks mõne päeva pärast, kui maailmaturul olukord muutub. Siis võib meie inimeste ja ettevõtluse olukord olla veel räigem. Aga nagu ma enne ütlesin, üks väga oluline aspekt on piirikaubandus, see, millele sa ka viitasid. Kui me vähendasime kütuseaktsiise ja alkoholiaktsiisi, siis meile [räägiti] kogu aeg, kuidas see ei ole võimalik, kuidas me ajame riigi kummuli, eks. Aga pärast tuli välja, et tarbimine tuli Eestisse tagasi ja tegelikult oli see hoopis edulugu, nii nagu me ka algusest peale rääkisime. Ehk tegelikult, kui aktsiisid on vastuvõetavad ja makstavad, siis ettevõtjad, üldse inimesed suudavad neid maksta ja ka maksavad. Väga hea näide või tegelikult halb näide on meie automaks. Me just mõned päevad tagasi lugesime, kuidas registreerimistasu on kordades vähem laekunud, kui eeldati. Exceli-inimesed kuskil ministeeriumis lõid lihtsalt kokku 1 + 1 ja arvasid, et ongi 2, hoolimata sellest, et opositsioon kogu aeg rääkis: "Sõbrad, see ei käi niimoodi, nagu te arvutate." Aastakümnete vältel on needsamad arvutused, mida siin on toonud peamiselt Reformierakonna rahandusministrid, ju kõik vastu taevast lennanud. Nüüd juhtus automaksuga täpselt sama, mida ju ka ennustati. Ma ennetan küsimust, mis siin kindlasti tuleb, et kust see raha võetakse ja nii edasi. Me kanname iga aasta põhimõtteliselt üle miljardi, miljardi kanti, no okei, natuke vähem, aga suurusjärgus peaaegu miljardi kanname raha ühe aasta eelarvest teise aasta eelarvesse. Riik ei ole kasutanud seda raha ära või on unustanud, et kuskile sai 100,4 miljonit topelt kirja, või ei tea, kas gaasijaama jaoks 100 miljonit oli või ei olnud. Kui hakata rääkima, et raha pole ja ei ole midagi võimalik teha, siis see on jälle demagoogia, see ei vasta tõele. Meil lihtsalt puudub ülevaade riigieelarvest. Me võisime uudistest lugeda, et nüüd saavad ka asjaosalised aru, et riigieelarve on vaja teha arusaadavaks, et nii eelarve kokkupanijad kui ka poliitikud ja need, kes ministeeriumides peavad selle eelarve järgi elama, saaks ka aru, mis asi see eelarve on.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud eelnõu esitaja! Esiteks, aitäh selle eelnõu eest! Kindlasti Keskerakond seda toetab. Aga mulle on näiteks kirjutanud väga mitmed logistikafirmad ja ‑ettevõtjad, kes on öelnud, et kütuseaktsiisi pärast on päris mitmed logistikafirmad läinud pankrotti ja oma uksed sulgenud. Eelmisel aastal sai päris palju selliseid uudiseid lugeda näiteks Äripäevast. Meil on nüüd ju ka automaks rakendunud ja 1. maist tõusid kütuseaktsiisid. Kui suureks te peate tõenäosust, et selle tõttu võivad veel erinevad logistikafirmad pankrotti minna, just Eesti omad? See tähendab, et meid hakkavad teenindama välismaised logistikafirmad. See omakorda võib omada mõju kaupade hindadele ja üleüldse hinnatõusule. Kas teie näete sellist ohtu, kui me täna seda eelnõu ei peaks vastu võtma?

Aitäh! Väga asjakohane küsimus. Tõsi, viimaste aastate jooksul me oleme kahjuks lugenud väga suurte, tugevate ja väga pika ajalooga Eesti transpordiettevõtete pankrotti minemisest. Üks oluline pool ongi olnud see, et lihtsalt ei tulda enam [omadega] välja, kuna enam ei käida Venemaa poolel, kus varasemalt kompenseeriti seda Eesti kallist kütust, seal [tangiti] ja siis sai siia tulla ja teha mingeid sõite. Enam ei ole see võimalik. Meile Eestisse tulevad Lõuna-Euroopa poolt odavamad vedajad sisse ja Eesti konkurentsivõime, Eesti ettevõtete konkurentsivõime on väga tugeva löögi all. Kahjuks on neid veel, kes [tegevust] lõpetamas on. Rääkimata sellest, et sellesama veoteema juures on meil siiamaani lahendamata see, et me suudame küll väga hästi pitsitada Eesti autovedajaid ja neilt kõikvõimalikke makse kätte saada, aga nendelt, kes tulevad siia väljastpoolt, teevad siin vedusid, me ju tegelikult teekasutustasusid kätte ei saa. Meil on siiamaani piiri peale välja ehitamata süsteem, mis suudaks ära [registreerida] need [vedajad] ja saada nende käest kätte teekasutusraha. Me peaksime selliste asjadega tegelema, et kõigilt, kes kasutavad meie maad transiidina või toovad siia asju väljastpoolt, me võtaksime kõigepealt [tasu]. See on meil täiesti lahendamata. Oma ettevõtjat on lihtne pigistada, selle [raha] me saame siin kätte, aga välismaalasega hakka äkki veel võõrkeeles rääkima ja nii edasi. See ei ole okei. Tegelikult see ei ole selle eelnõu teema, aga meil on vaja ära lahendada ka see, kuidas me saame Eestit transiidi jaoks [kasutavad] ja siin [sõitvad] välismaa ettevõtete [veokid] ka tegelikult panna meie teede kasutamise eest maksma.

Aivar Sõerd, palun!

Teie eelnõu koosneb nagu kahest osast, seal on kaks maksulangetust: aktsiisilangetus ja käibemaksulangetus. Räägime käibemaksust. EKRE oli mõned aastad tagasi valitsuses, lausa rahandusministri portfell oli teil, ja valitsust juhtis Keskerakond. Keskerakond on veel suurem käibemaksulangetaja kui teie kogu oma seltskonnaga. Tookord jäi teil see käibemaks langetamata, kuigi teil oli 2019. aasta valimistel lausa see lubadus. Kuidas siis niimoodi juhtus, et teilt ei tulnud seda otsust?

Aitäh, Aivar! Rõõm kuulda. Ma sellest küsimusest eeldan, et sinu taha see hääletus täna ei jää. Sellele ettepanekule tuleb sinu poolthääl ilmselt ära, ma saan nii aru. Nüüd on see võimalus, proovime täna uuesti seda, mis ühel hetkel läbi ei läinud. Tugevaid poliitikuid iseloomustabki see, et nad saavad aru, et kui mingi asi ei saanud mingil hetkel tehtud – ja palju on koalitsioonides neid asju, mis tegemata jäävad, kuigi neid taheti teha –, siis proovime uuesti. Me loodame täna sinu toetava hääle peale ka. Parandame selle vea.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Eestis on praegu bensiini aktsiisimäär 24 senti kõrgem kui Euroopa Liidu miinimummäär ja diislikütusel on see 12 senti kõrgem kui Euroopa Liidu miinimummäär. Kui reformierakondlane siin kõrval rääkis enne, et siin on midagi nagu valesti, siis minu meelest on esiteks vale see, et kunagi lubati meile, et kogu kütuseaktsiis läheb teede remondiks. Nüüd on Reformierakond öelnud kuldsed sõnad: raha läheb igale poole. Ammugi enam ei lähe see raha teede remondiks. Kas Eesti võiks taotleda Euroopa Liidult üldse erandit, et tõmbame kütuseaktsiisi, bensiini‑ ja diisliaktsiisi nulli? Meil oleks siis kütusehinnad alla euro, see soosiks meie ettevõtlust. Kas või aastaseks perioodiks. Mis te arvate sellest mõttest, et küsida Euroopa Liidult erandit ja tõmmatagi aktsiisid täiesti nulli diisli ja bensiini puhul?

No ma toetan seda, ma toetan seda mõtet. Aga ma olen ka realist. Meil on selline valitsus, et ametkondade juhid ütlevad päris otse välja, et näiteks energia vaates ei peagi kuidagi arvestama Eesti inimestega, Eesti ettevõtjatega ja nii edasi. Meil on kahjuks selline valitsus, kes avalikult ütleb, et Eesti inimese ja Eesti ettevõtja hakkamasaamine ei olegi nende prioriteet. Prioriteet on see, et Euroopas kiidetaks ja öeldaks, et tublid olete. Kui sealt öeldakse, et hüpake, siis siin ei küsita, vaid kohe hüpatakse, kuhu iganes. Neid asju on palju, mille puhul Eesti peaks erisusi küsima, neid asju on peale selle veel mitmeid. Tõsi, et täna on meie ettepanek siin eelnõus [langetada] kõik need aktsiisid Euroopa Liidus lubatud miinimummääradeni. Aga arvestades seda, kui tugevalt Eesti on pihta saanud – siin võib ka julgeolekuaspekti esile tuua, meie piir on Euroopa Liidu välispiir –, ma ei näe mingit põhjust, miks ei peaks Eesti valitsus küsima erisust selleks, et Eesti majandus ja ettevõtlus uuesti jalgadele saada ja jätta meie inimestele töökohad alles. Aga jutt sellest, et raha pole või kust need vahendid võetakse – no ma pean jälle meelde tuletama, et 2023. aastal oli 100,4 miljonit MKM‑i eelarves topeltkirjena, millel ei olnud üldse mingit tegevust taga. Sama asi. Me rääkisime, et meil raha pole, ja siis me hakkasime automaksu tegema, eks. See aasta ehk 2025 oli jälle [eelarves] 100 miljonit, kuid ministrid isegi ei teadnud, et gaasijaama jaoks on 100 miljonit eelarvesse pandud. Vaidlesid omavahel leheveergudel, kas on või ei ole. Meil on geniaalne plaan panna miljardid tuuleenergiasse, mis on ju selgelt poliitiline otsus. Aivar, see on ju poliitiline otsus. Te olete otsustanud, et te tahate panna miljardi tuuleenergiasse. Mõni teine koalitsioon ei teeks seda, see teine koalitsioon võib-olla mõtleks, et liigume kiiresti edasi sellega, et tuumaenergia saaks tulla, hakkame seadusandlusega tegelema, hakkame inimesi koolitama, mõtleme lahendusi, kuidas sinnamaani põlevkiviga edasi minna, kuni tuumaenergia Eestisse jõuab. Jätame ära selle vaheetapi, selle tohutu kalli, röövelliku hinnaga energiatootmise ehk tuulikud. Aga need on poliitilised valikud, te ise teete neid valikuid. Rääkimata Rail Balticu ehitusest. Isegi meie naabrid räägivad, et miks nad üldse Eesti poole ehitama peaks, nad saavad aru, et Euroopa poole on neil vaja minna, aga Eesti vaadaku ise, kuidas ühendatud saab. Selliseid asju on [kuulda olnud]. Ja teie surute selle Rail Balticu ehituseks iga aasta sadu miljoneid eelarvekulu, rääkimata sellest, mis see maksma hakkab siis, kui see valmis saab. Jutt sellest, et meil ei ole üldse raha, et meil on väga keeruline – raha on alati vähe, alati on seda vähe. Raha võiks alati rohkem olla, ükskõik mis eluvaldkonnas, kas riigieelarves, kodus või ettevõttes, alati võiks raha rohkem olla. Aga meil on olukord, kus me kanname aastast aastasse 750 miljonit kuni miljard eurot [järgmise aasta eelarvesse] üle. Ma möönan, et seal on sellist raha, mis on mõeldud sellise projekti jaoks, mis on pooleli, aga mida ei ole jõutud ära teha, ja nii edasi. Kõik see ei ole selline raha, mis jäi kulutamata sellel põhjusel, et lihtsalt ei leitud rakendust. Aga need on väga suured summad. Selles me oleme Aivariga tõenäoliselt ühel meelel, et Eesti rahandus vajab ülevaatamist ja ka korrastamist. Neid probleeme meil tõesti on.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma siis vastan Aivari küsimuse peale, miks me ei alandanud. Kulla sõbrad! 10. märtsil, see on kaks kuud tagasi, lammutati eelmine koalitsioon ära ja hakati parempoolset valitsust tegema jutuga, et nüüd hakatakse makse alandama. Nüüd on kaks kuud mööda läinud, ei ole mingist maksualandusest kippu ega kõppu. Ma tuletan meelde, et 26. aprillil 2019 astus ametisse tollane valitsus ja kaks kuud hiljem, 1. juulist olid esimesed maksulangetused jõustunud. Nii et tegime küll maksulangetusi, natuke hiljem tegime diisliaktsiisi langetuse, ja muide valmistasime ette ja oli juba kooskõlastusringil toiduainete käibemaksu alandamise plaan. Lihtsalt siis oli vaja liberaalsel režiimil pikali joosta hea valitsus, kõigi aegade parim valitsus. Käibemaksu langetuse kohta ma ütleks niimoodi, et kõik arvutused, mida meile nii-öelda spetsialistid on [esitanud], on ju ka vastu taevast lennanud, nii selles osas, mida nad on öelnud tõstmise kohta, mis tuleb – ei ole ju tulnud, nii nagu me hoiatasime –, kui ka selles osas, mida nad on öelnud selle kohta, et kui me midagi langetame, siis kui suur auk tekib riigieelarvesse. Kuidas me üldse saame võtta tõsiselt ühtegi reformierakondlast või nende prognoosi?

Aitäh! No ei saagi tõsiselt võtta. Ma esmaspäeval kuulsin siin kummastusega, kuidas sotsiaaldemokraatide juht, kes on nüüd opositsiooni kukkunud, võitles ja rebis siin särki, et on vaja hakata toiduainete käibemaksu vähendama. Kui mitu korda EKRE ja tõenäoliselt ka Keskerakond tegid seda ettepanekut selle valitsuse ajal, siis, kui sotsidel oleks olnud võimalus see [ettepanek ellu viia], aga need eelnõud hääletati siin tuima näoga maha: ei, pole katet, ei ole toimet. Kõik vastused olid sellised, et see ei muuda mitte midagi, ettevõtted on ahned, võtavad selle vahe kohe endale ja nii edasi. Nüüd rebitakse siin särki ja räägitakse, kuidas on vaja hakata hirmsasti võitlema toiduainete käibemaksu alandamise eest. See ongi õige, aga see silmakirjalikkus on nii tülgastav, et seda on lihtsalt raske kannatada.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Ma nõustun kõigi teie sõnadega. Aga võib-olla ütlen Reformierakonnale veel meeldetuletuseks, et kui Keskerakond ja EKRE olid valitsuses, siis me polnud Euroopas kõige suurema majanduslangusega riik ja ka mitte kõige suurema hinnatõusuga riik. Eesti ettevõtted ei pannud järjest oma uksi kinni. Ka COVID‑i kriisist me suutsime väga hästi välja tulla ja Kaja Kallase valitsus sai hea käekäiguga Eesti majanduse too hetk enda kätte nagu kandikul. Ja et paari aastaga viia Eesti niivõrd keerulisse [olukorda], no see peab ikkagi olema eriline oskus. Rail Balticu kohta oli teil väga õige kommentaar, et põhimõtteliselt me ehitame mitme miljardi eest kiiret rongiliini Tallinnast Läti piirini. Tellime ka ronge. Seejuures pole teada, kas me ka ise suudame selle [raudtee] lõpuni ehitada. Varsti istume me kõik nendes 70 miljonit maksvates rongides Ülemiste terminalis ja me võime neis võib-olla mingisuguse kodukohviku avada.

Aitäh!

Aga mis on teie hinnang: kas praegu on viimane hetk see muudatus ära teha, et igasugused aktsiisid peaksid minema ikkagi teedeehitusse?

Aitäh, hea küsija! Vaatame ühiskonda tervikuna. Vähemalt minule on inimestelt tulnud tagasiside, et kui räägitakse ühest või teisest maksutõusust, siis inimene ütleb, et ta on võimeline sellest aru saama veel siis, kui riik talle päriselt näitab, kuhu see maksuraha läheb. Kõik mäletavad, et kui omal ajal kütuseaktsiis kehtestati, siis oli jutt, et nüüd me hakkame ehitama teid, teeme teed korda ja nii edasi. Aga mis on tegelikkus? Omavalitsuste rahastamine on veelgi vähenenud, teede olukord on veelgi halvemaks läinud. Meil on teeinfra ehituse rahastus üks aegade madalamaid, mis meil olnud on. See on päris hull. Tegelikult on selge, et ka aktsiiside puhul, mida konkreetselt ühe või teise asja jaoks [kehtestatakse], oleks mõistlik ära näidata, kuhu see raha läheb, mida sellega tehakse. Siis saab ka maksumaksja aru, milleks ta ühte või teist maksu maksab. Praegune olukord on täpselt selline, et inimesed tegelikult ei mõista, millega mida tehakse. Kui vastus on selline, et raha kulub igale poole, nagu neid legendaarseid vastuseid siin saalis on ministrite poolt antud, siis tekibki küsimus, et mis toimub. Ma olen selles mõttes üsna skeptiline, et kas varimajandus ei või hakata ka Eestis tõusma. Inimesed on viidud sinnamaani, nende meeleolu on selline, et nad ütlevad, et nad optimeerivad oma makse nii, kuidas vähegi suudavad, sest sellisele riigile, kes käitub nendega sedasi, ei taha nad makse maksta. Kahjuks on see päris valdav trend ja see on ka riigi toimimise ja riigi julgeoleku aspektist väga ohtlik. Aga tulen veel Rail Balticu juurde tagasi. Tõsi, see on üks selline projekt, mille saatusest me tegelikult ei tea veel midagi. Ainult riigil on võimalik teha seda, et ta ehitab taristuobjekti, mille jaoks on suur osa maadest veel omandamata. Mina ei ole üldse optimistlik, et Rail Balticu maad lähiaastatel selle ehitamise jaoks suudetakse ära omandada ja [need vaidlused] kohtuastmetes ära vaielda. Suur hulk sellest maast on veel omandamata, rääkimata sellest, nagu te just ütlesite, et on väga suur oht, et me ehitamegi kiire raudtee Eesti-Läti piiri peale välja ja sellega asi lõpeb. Pärast seda me veel jagame Euroopa Liidus neid kulusid koos Läti ja Leeduga, mis tuleneb sellest, et kõik riigid äkki ei ole olnud nii usinad nagu Eesti.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eestis on elektri hind olnud viimastel aegadel sageli Euroopa keskmisest kõrgem. Kõrged hinnad löövad eriti valusalt väiksema sissetulekuga peresid ja puudutavad just maapiirkondade elanikke, kellel elektrist sõltuvad nii küte kui ka veevärk. Kõrged hinnad löövad väga valusalt ka Eesti ettevõtteid. Eesti ongi viimastel aegadel konkurentsivõimelt tugevalt langenud. Aga elektriaktsiis on üks hinnakomponent, mida riik saaks ise reguleerida. Kuidas te arvate, kas riik saaks siin ettevõtjatele appi tulla ja mis see endaga kaasa tooks?

Aitäh, hea küsija! Väga asjakohane küsimus jällegi. Loomulikult saab riik vaadata üle ka elektriaktsiisi. Selle vähendamine annaks samasuguse efekti, see leevendaks nii inimeste otseseid kulusid kui ka ettevõtjate kulusid. Energiamahukaid ettevõtteid aitaks see kõige rohkem. Aga meie fundamentaalne probleem on see, ja see on juba pikaajaline probleem, et minu arust meie ametkonnad ei mõtle alati läbi neid samme, miks me midagi teeme. Ma tulen jälle tagasi 2018. aasta juurde, kui sai tehtud Eesti ja Läti kolmas ühendus. Enne seda oli ju Eesti ja Soome elektri hinna vahe oluliselt väiksem, kui see täna on. Ma ei kujuta ette, et ettevõtja ei mõtle oma äriplaanis läbi, kuidas ta saab hakkama järgmine või ülejärgmine aasta. Kui me pere-eelarvet teeme, siis me mõtleme ka läbi, missuguseid kulutusi ja miks me teeme. Minu jaoks on siiamaani arusaamatu, kuigi seda proovitakse kaitsta erinevate argumentidega, miks oli vaja teha see Eesti ja Läti kolmas ühendus enne ära kui Estlink 3. Pärast seda, kui tehti ära kolmas ühendus, me liigutasime põhimõtteliselt Eesti ka sinna kallima hinnaga tsooni. Soomest ei tule enam energiat nii palju peale, kui me saame vabalt ära anda. Ma oleksin saanud sellest loogikast aru, kui me oleksime teinud enne ära Estlink 3 ja siis oleksime teinud ka kolmanda Läti ühenduse. Aga ma ei ole ausalt öeldes päris lõplikke vastuseid saanud, kuigi ma olen seda küsinud. Pigem on see selline investeeringu kaitsmise jutt, miks seda vaja oli ja nii edasi. Meil on selliseid otsuseid kahjuks tehtud mitmeid, rääkimata mingi vagunipargi mahamüümisest ilma rahata sisuliselt ja nii edasi ja nii edasi. Meie fundamentaalne probleem on see, et meie ametnikel puudub vastutus tehtud otsuste eest. Kui vastutust ei ole, siis sa võid sisuliselt võtta vastu milliseid otsuseid tahad, sinuga midagi teha ei saa. Ma arvan, et selliseid otsuseid, nagu riik on teinud, erasektoris tihti tehtud ei oleks.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ilmselt on see samasugune küsimus, nagu oli minu kolleegil, aga ma püüan ikkagi vastust saada. See küsimus võiks olla küll rohkem suunatud valitsusliikmetele, kellele ma olen seda ka esitanud, aga kunagi pole vastust saanud. Eestis on alati uhkusega räägitud, kui soodne ettevõtluskliima meil on. Aga kõik need maksud, mis on sisse viidud, põhimõtteliselt [seavad] selle kahtluse alla. Käibemaksu tõstmine oli valitsuse katse eelarveauke täita, kuid sellega karistati kõigepealt tarbijaid, sõltumata nende sissetulekust. Kõrgem käibemaks tähendab kallimat toidukorvi, kõrgemaid arveid ja väiksemat ostujõudu ning tervikuna kahjustab see majandust. Võib-olla oskate öelda, milles see saladus on, miks niimoodi tagurpidi tehakse, nii et seda majandust just alla lastakse?

Aitäh! Ma arvan, et ma ei avalda siin mingit väga suurt saladust, kui ma ütlen, et suur hulk otsustajaid tegelikult ei tea, mille üle nad otsustavad. Ma toon näite. Kui EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsus arutas alkoholiaktsiisi allatoomist, kui olid need arutelud, siis ametnikud ikkagi päris jõuliselt selgitasid, et see ettepanek, mis tehtud sai ja millega valitsus tegeles, ei tööta mitte kuidagi, sest tegelikult ei olegi nagu enam piirikaubandust ja mingit busside liikumist. Mina võtsin selle aja ja kuigi ma elan ise Raplas, tulin ma selleks Tallinnasse ja sõitsin ühel hommikul Tallinnast Iklasse ja üle Ikla Läti alkomarketi parklasse vaatama, mis seal toimub. Ma võtsin selle aja, et ma teaks, millest ma räägin, valitsuse laua taga ka, et ma mitte lihtsalt ei arvaks. Tegelik olukord oli see, et see trass oli busse täis, nii minnes kui ka tulles, siis, kui ma läksin Läti poole, ja siis, kui ma tagasi tulin. Parklad olid rahvast täis. Aga see kuvand, mida hakati ametnike poolt looma, oli see, et te olete välja mõelnud mingi probleemi, mingit piirikaubandust ei ole või no midagi on, aga see ei ole märkimisväärne. Kuhu ma tahan jõuda? Ma arvan, et tihti valitsejad teevadki selle arvutuse lihtsalt Exceli baasil. Hea lihtne, liidame mingid arvud kokku, korrutame läbi, ma ei tea, rahvaarvuga, ettevõtjate arvuga, ja siis ongi hästi. Ei ole. Ainuüksi juba see näide, et sa pead ikka päris eluvõõras olema, kui sa ei saa majandusministeeriumis aru, et inimesed veavad ju siia massiliselt ehitusmaterjali Leedust ja Poolast. See ei ole mingi saladus. Kes täna Eestis midagigi ehitama hakkab, see ei osta ju materjali Eestist. Need maksud jäävad Eestisse tulemata, käibemaks jääb tulemata. Transport võetakse ka Poolast ja Leedust. Massiliselt veetakse ehitusmaterjali sealtpoolt, sest hinnavahe on nii oluline. Kui mina seda tean ja minu tuttavad ja ka ettevõtjad räägivad, et nad seda teevad, siis ei peaks see olema mingi saladus ka ministeeriumile. See on see koht, kus nende arvutuste juures neid komponente tegelikult arvesse ei võeta või kui võetakse, siis minu hinnangul ikka väga tagasihoidlikult. Me ei saa lihtsalt teha väga lihtsa kirjemeetodil arvutuse. Seesama automaksu või auto registreerimise tasu alalaekumine on näide selle kohta, et tuldi ühtede numbritega, tehti arvutused ära ja nüüd me tegelikult näeme, et alalaekumine on väga suur, võrreldes selle prognoosiga, mis oli. Ehk minu soovitus ametkondadele on see, et palun võtke aluseks konkreetsed lähteandmed, tehke selgeks, mille kohta te memosid koostate ja mida te poliitikutele ette annate. Selge, et ega poliitikud ei jõua ka kõiki asju endale selgeks teha, aga kui lähteandmed memodes, mis valitsuse liikmetele antakse, on ebatäpsed ja ei sisalda kõiki õigeid andmeid, siis see võib ka olla üks põhjus, miks mõni asi kukub välja nii, nagu ta kukub.

Anti Poolamets, palun!

Hea ettekandja! Mul oli möödunud laupäeval väga huvitav kohtumine ühes Rakvere restoranis. Üks daam tuli ligi ja ütles, et tal on nii hea meel, ta on minu poolt hääletaja, ja siis hakkas seletama, miks. Ta ütles, et niipea kui teie tulite võimule, te viisite kolme kuuga mitu olulist lubadust ellu, ja üks nendest oli aktsiiside alandamine, neile tulid siis restorani inimesed, sest see kohe mõjus, piirikaubandus kadus, neil hakkas liikumine toimuma. Ta ütles, et ta on kindlalt edaspidi ka [minu valija], sest ta näeb, kuidas me lubadustest kinni peame. Siis ta võrdles seda praeguse olukorraga. Ma ütlesin, et ta on ju niigi õnnelik, tal on veel töökoht olemas, aga paljudel majanduskitsikuse tõttu enam ei ole. Ta ütles, et tõesti, laupäev on nüüd nagu esmaspäev, kauaks temalgi seda töökohta, inimestel pole raha ja ei saa lõpmatult hinda tõsta. Kas sinu kogemus tollest ajast ja sinu vaatlus kinnitab sedasama, et see mõjus teenindussektorile?

Absoluutselt, loomulikult. Mitte ammu ei olnud ka see aeg, kui tõsteti jälle ju majutussektori makse. Need kõik mõjuvad, need kõik mõjuvad. Tulen jälle EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsuse aja juurde tagasi. Need aktsiisilangetused tegelikult töötasid. Ma mäletan, siis oponendid ka rääkisid, et see ahne kapitalistist ettevõtja võtab selle vahe kõik endale ja mitte midagi ei saavutata. Sama laul, mida meile rääkis Kaja Kallas siin kogu aeg, kui olid ettepanekud erinevaid makse alandada. See ei vasta tõele, ettevõtjad tulid sellega kaasa, sest nad said aru, et keda nad petavad, kas oma rahvast või. Ega ettevõtja ei ela ühe päeva plaaniga, ettevõtja vaatab pikemalt ette, kuidas ettevõtlusega hakkama saada. Ta ei saa lubada endale sellist asja, et räägin ühte ja teen teist. Ettevõtjad tulid sellega kaasa. Mul ei ole küll põhjust arvata, et ettevõtjad ei tuleks ka praegu kaasa, kui käibemaksu ja aktsiise langetataks. Alati on neid, kes petavad, või ütleme, kelmitavad, neid on alati. Aga valdavas osas on Eesti ettevõtjad väga tublid ja kindlasti tulevad sellega kaasa. Ma tahan veel öelda otsustajatele, ka ametnikele, et ettevõtjate [muret] alahinnatakse seetõttu, et nad ei tee suurt kisa. Ettevõtjad on üldiselt selline seltskond, kes ei kisagi kogu aeg. Nad ongi ettevõtjad selle pärast, et kui nad näevad, et neil tehakse riigis olemine ja ettevõtjaks olemine nii keeruliseks, et siin ei ole võimalik [tegutseda] või see ei ole enam kasumlik, siis nad lähevad ära. Nad ütlevad korra, ütlevad kaks, aga nad ei kisa. Nad hakkavad sättima asju, et minna kuskile mujale või teha äri kuskil mujal, kus see on mõistlik ja kus neile ka midagi jääb. Mulle tundub, et see on ka üks selline aspekt, mida meie otsustajad tegelikult tihti ei taju või millest aru ei saa.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kui me neid aktsiise siin langetame, siis see langetus kajastub lõpuks ka toiduainete hinnas, kõik see [kajastub] toiduainete lõpphinnas. Ka käibemaksu vähendamine oleks mõistlik, sest see ju toob toiduhinnad alla. Aga ma tahtsin öelda, et vastutus peaks olema ka poliitikutel. See tuleks ka selgeks teha. Mitte ainult ametnikud, vaid ka poliitikud peavad vastutama, kui nad teevad selliseid valeotsuseid. Me oleme näinud praeguse koalitsiooni ja ka Reformierakonna eelnevate koalitsioonide puhul, et nad pole suutnud meid rikkaks maksustada. Me oleme kogu aeg makse tõstnud, aga ei ole rikkaks saanud. Siit nendele ka teavitus, et rikkaks ei ole võimalik maksustada. Kas see on nagu abikäsi koalitsioonile, et proovime teha Eesti rikkamaks, et ettevõtlus toimiks ja inimestele oleks toiduained hea hinnaga [kättesaadavad]?

Aitäh! Väga õige küsimus. Jah, seda võib küll nimetada abikäe ulatamiseks koalitsioonile, aga ma ütleks pigem, et see on juba üsna meeleheitlik appikarje, millega me ütleme koalitsioonile, et tehke silmad lahti ja vaadake, mis toimub. Ma olen üsna kindel, et komisjoni esindaja tuleb ja hakkab rääkima sellest, et raha ei ole, ja toob siin lagedale arvutused, mis talle ministeeriumist on kaasa antud. Aga ta ei arvesta sellega, kui palju aktsiiside ja käibemaksu langetamise tõttu ettevõtteid alles võiks jääda, maksumaksjatena alles, tööandjatena alles, tööandjatena nendele inimestele, kes saavad palka edasi. See raha tuleb kõik ühiskonda tagasi. Esiteks ei lähe need [inimesed] riigi sotsiaalhoolekande peale, et hakkama saada, ja teiseks, nad maksavad riigieelarvesse maksu. Ehk ei ole jälle nii, et 1 + 1 ja ongi 2. Ei ole. Tegelikult on siin palju rohkem halle toone ja maksude tagasilaekumist, kui lihtsast arvutusest võib-olla esialgu välja paistab.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Just eile jõudis ka minuni see teema, millest on palju räägitud, kuidas Eesti inimesed lihtsalt lähevad Eestist ära. Üks mu väga hea sõber, tuttav teenindussektorist, ütles, et septembrist nemad abikaasaga, noored inimesed, kolivad Hispaaniasse. Ettevalmistused käivad. Kui vaadata, miks nad kolivad Hispaaniasse, siis nad ütlesid, et see [põhjus] on igapäevaeluga hakkama saamine siin. Ettevõtlusega ei ole mõtet enam tegeleda, eks ole. Hispaanias on toidu käibemaks 4%. Hispaanias on hea toit, eks ole, päike paistab, kliima on hea, inimesed sõbralikud. Me jääme jälle kahest noorest inimesest, Eesti maksumaksjast ilma. See on massiline, see on epideemiline, mis praegu toimub, see väljaränne. [See toimub] just nimelt sellepärast, et Eestis elamine on tehtud muu hulgas nende maksude tõttu väga raskeks ja kohati ka võimatuks.

Aitäh!

Nii meie inimesed ära lähevadki. Kuidas sa nagu perspektiivis vaatad, kuhu me niimoodi välja jõuame?

Väga hea küsimus! Ma pean ennast jälle kordama, aga kogu see käitumine selle maksuralliga on väga sarnane selle üleüldise käitumisega. Me kõik mäletame siin saalis, et kui see Riigikogu koosseis esimest korda kokku tuli, siis kõige esimene seadus[eelnõu], mis siin üle anti, oli perehüvitiste vähendamise teemal. Perehüvitiste vähendamine! Võtsime perede rahastust ja toetust väiksemaks, kuigi [pered] on meie põhiseaduse kaitse all. Ei läinud palju aega mööda, kui me menetlesime siin väga olulise punktina seda, et samasoolised saaksid abielluda. Ja siis me kuuleme, et on probleem, inimeste arv väheneb Eestis. Peame tooma kuskilt Kasahstanist, või ma ei tea, Usbekistanist inimesi siia Eestit üles ehitama. Huvitav, milline sõnum võiks noorele perele olla see, et me teie toetusi vähendame, peretoetusi vähendame, aga samasoolistele anname õiguse abielluda, sest see on väga oluline. See koosseis ja tolleaegne koalitsioon alustas sellise sõnumiga Eesti rahvale ja riigile, mis läheb täpselt samasse mustrisse muude asjadega. Kui me vaatame muid tegevusi, siis näeme, et need on tehtud täpselt samas mustris. Siinkohal on perspektiiv tume, ma ütleks. Hädasti on vaja valitsuse vahetust. Hädasti on tegelikult vaja erakorralisi valimisi. Sellepärast, et perspektiiv on ikka väga tume. Me peame siin veel poolteist-kaks aastat jätkama samasuguse valitsemise all. Selle ajaga läheb veel suur hulk inimesi [Eestist] ära ja me ei tee sisuliselt mitte midagi selleks, et tuua oma Eesti inimesi tagasi. Sellega me ei tegele, et oma Eesti inimesi tagasi tuua. Me katsume tuua siia võõraid sisse. Ma küsin, et kui ühel päeval need inimesed, kes meil siin ümberringi on, näiteks ukrainlased või keegi Usbekistanist, ei ole enam nõus tegema [mingit] tööd, kas me siis hakkame filipiinlasi sisse tooma. Aga kui filipiinlased ei ole ka enam nõus [seda tööd] tegema, mis me siis teeme? See ei ole ju mingisugune väljavaade. Aga see tume pilv meie kohal on ja sinnapoole me praegu liigume. Tegelikult on meil hädasti vaja erakorralisi valimisi. Rahvas peab uuendama Riigikogu liikmete mandaati.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Järgnevalt teeb lühikokkuvõtte rahanduskomisjoni arutelust ja seal langetatud otsustest hea kolleeg, rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd.

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon tõepoolest arutas eelnõu 594, seda esimeseks lugemiseks ette valmistades, käesoleva aasta 8. aprillil. Eelnõu tutvustas algataja esindajana Rain Epler. Eelnõu sisu eelnev kõneleja juba selgitas, ma ei hakka seda üle kordama. Järgnevalt teen ülevaate komisjonis toimunud arutelust. Ma ei tee lühiülevaadet, ma teen täispika ülevaate. (Juhataja naerab.) Kõigepealt tutvustas Rain Epler eelnõu eesmärke ja sisu. Käibemaksumäära langetamise eesmärk on vähendada Eesti tarbijate ja ettevõtete energiahindade tõusust tingitud ostujõu langust ja ettevõtete konkurentsivõime vähenemist. Samuti on maksualanduse eesmärk stabiliseerida tööturgu. Komisjoni liikmel oli ka küsimus. Tanel Tein, hea kolleeg, küsis, kas on koostatud arvutused, kui palju pakutud eelnõu jõustumise korral laekub riigikassasse täiendavaid vahendeid. Rain Epler vastas, et kui eelnõu esitati, olid olud ja arvutused erinevad võrreldes tänasega. Ehk siis tuleb teha uued arvutused. Siis võttis sõna Rahandusministeeriumi esindaja Lauri Lelumees. Tema selgitas, et käibemaksudirektiiv ei lubagi kütuste suhtes, välja arvatud maagaas, sellist soodusmäära rakendada. Ta lisas, et kui EKRE fraktsiooni algatatud eelnõu peaks hakkama kehtima tänavu 1. augustist, siis võttes aluseks kõige suurema mõjuga kütused, nagu diislikütuse ja bensiini, näitavad aktsiisimõju arvutused, et ainuüksi käesoleval aastal põhjustaks aktsiisi alandamine 85 miljoni euro suuruse eelarve tulude kaotuse ja aastaks 2027 oleks see üle 200 miljoni euro aastas. Ehk pakutud muudatus ei ole rahaliselt kaetud ja Rahandusministeerium seda ei toeta. Kolleeg Tanel Tein tegi veel algataja esindajale ettepaneku eelnõu üldse tagasi võtta eesmärgiga seda täpsustada ja täiendada. Aga Rain Epler ütles, et tagasivõtmise plaani ei ole. Sellega meie arutelu lõppes ja komisjon tegi otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6. mail, aga see nihkus tänasesse. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Kolmandaks, teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu oli 2, erapooletuid ei olnud. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Ettekanne oli nii põhjalik, et teile on ainult üks küsimus. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis arutati ikkagi seda Reformierakonna valelikku käitumist, et pikalt-pikalt oli Eestis teeseaduses sätestatud, et kütuseaktsiis läheb teede remondiks, aga 2015 või 2014. aasta lõpul, Taavi Rõivase valitsuse ajal, see seos lõpetati? Kas arutati ka seda, kes oli siis rahandusminister ja miks selline otsus tehti? Või seda komisjonis ei arutatud?

Tõepoolest, seda komisjonis ei arutatud. Ma ei oska ka neid teie viidatud valeväiteid kommenteerida. Küll aga on teie enda eelnõus valeväide. Teie eelnõu seletuskirja kohe kõige esimene punkt ütleb, et eelnõu eesmärk on vähendada elanikele ja ettevõtetele energiahindade järsust kasvust tekitatud hinnašokki. Ütleme niimoodi, et nafta hind on langenud viimase kolme aasta kõige madalamale tasemele. Ehk siis maailmaturul on naftahinnad langenud 2021. aasta tasemele. Nii et mis järsk nafta hinna tõus? Meie hinnad sõltuvad ju sellest. Millest me räägime? Maailmas suurendab naftakartell tootmist, Saudi Araabia suurendab tootmist, USA‑s tarbimine väheneb. See kõik on põhjustanud nafta hinna [languse]. Nii et teie väide, millele teie eelnõu üles ehitatud on, et eelnõu eesmärk on vähendada energiahindade järsust kasvust tekitatud hinnašokki, on valeväide.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! No ma ei saa teid päris täpselt tsiteerida, sest mul ei ole meeles, kuidas te oma väited sõnastasite, aga mul riivas kangesti kõrva see, kui te rääkisite siin sellest, et kui suured kaotused riigieelarves tekivad, kui nüüd aktsiise langetada. Ma mõtlen selle peale, et mina ei ole rahandusinimene, erinevalt teist, aga minagi saan ju aru, et pole mitte midagi peale hakata selliste analüüsidega, mis on iseloomult lineaarsed, sellised aritmeetilised. Lihtsalt vähendame aktsiise, muud näitajad jäävad samaks, ja vaatame, kui palju vähem siis riigieelarvesse raha koguneb. Igasugune analüüs, millel üldse mingit mõtet on, peaks ju arvesse võtma ka kõnealusest muudatusest tulenevat tarbimiskäitumise muutumist. Nii nagu mina sain aru teie kirjeldustest, need analüüsid, millele te viitasite, seda ei tee. Minu küsimus ongi: milleks selliste lausprimitiivsete niinimetatud analüüsidega üldse opereerida, kui nad ei räägi meile mitte midagi reaalsuse kohta?

Küsimus on arusaadav, aga see küsimus on tegelikult eelnõu algatajatele. See on teie tegemata töö. Seda küsis komisjonis ka kolleeg. See oli ainuke küsimus, mis komisjonis küsiti. Tanel Tein küsis, kas eelnõu koostajatel on tehtud arvutused, kui palju laekub eelnõu jõustumise korral riigieelarvesse täiendavaid vahendeid. Ilmselt mõtles ta seda, et teil on see lineaarne vähenemine, aga kui maksud vähenevad, siis midagi tuleb majanduskasvust tagasi, et kas selle kohta on arvutused tehtud. Selle peale ütles eelnõu algatajate esindaja Rain Epler, et kui eelnõu esitati, siis olid ühed arvutused, aga need on tänastest erinevad ja tuleks teha uued arvutused. Aga tehke need arvutused ja esitage!

Helle-Moonika Helme, palun!

Ma ikka imestan [seda juttu], et maailmas nafta hind langeb. No seda me loeme ise ka, et langeb, aga kas te bensiinijaamade postide otsas toimuvat olete vaadanud? Ma saan aru, et teil on Riigikogu kuluhüvitised ja te ei pea raha lugema, eks ole. See ei ole muuseas vastu‑ või valeväide, et selle eelnõuga [tahetakse] tuua mingit osa nendest maksudest – Reformierakond on kõiki makse, aktsiise ja lõive tõstnud, inimeste taluvuspiir on käes – natukenegi allapoole. See ju kergendab inimeste olukorda, ka leevendab see hindade tõusu, sest bensiinijaamade postide otsas toimuvast tulenevalt on hinnad tõusnud absoluutselt igas sektoris, eks ole. Äkki lõpetaks selle maailmaturuhindadest rääkimise ära, see ei ole ju tegelikult see, millest me räägime, kui me räägime kõrgetest energiahindadest. Me räägime ikka sellest, mis on siin kohapeal. Minge vaadake, mis toimub väljas, nende bensiinijaamade hinnapostide otsas. Kas olete vaadanud?

Aitäh!

Aitäh selle küsimuse eest! Vaadake, minu roll on siin väga tagasihoidlik. Olen komisjoni esindaja ja annan edasi komisjonis toimunud arutelu. (Rahulolematu hääl saalist.) Me võime teha komisjoni väljasõiduistungi. Lähme käime bensiinijaamas, vaatame neid postihindu. Aga noh, ma ei saa oma rollist päris välja minna. Peale minu ettekannet tuleb läbirääkimiste voor, kus fraktsioonide esindajad saavad edastada oma muljeid ja poliitilisi seisukohti.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et te räägite siin rangelt komisjoni seisukohtadest. Ma ei mäleta, et ma oleks protokollist lugenud arutelust selle üle, et maailmaturuhinnad on nii palju langenud, mistõttu see seadus[eelnõu] oleks nagu kuidagi kohatu. Kas ma sain õigesti aru teie jutust, et tegelikult on Eesti 200 ja Reformierakonna seisukoht, et aktsiisid on väiksed ja neid peaks kordades tõstma, kuna maailmaturul on teie väitel hinnad kolme aastaga nii palju langenud? Kas te arutasite ka seda, et äkki peaks korrutama kolmega need, mis juba kehtivad? On see Eesti 200 ja Reformierakonna ettepanek? Kas oli selline arutelu teil komisjonis?

Ei, sellist järeldust ei saa teha ja sellist arutelu ka ei ole olnud. Aga ega teie ka faktide vastu ei saa. Naftahinnad on maailmaturul languses, need on langenud lausa 2021. aasta tasemele. See on oluline aspekt teie eelnõu kontekstis, mis räägib sellest, et selle eelnõu eesmärk on leevendada järsust kütusehindade tõusust tekitatud hinnašoki mõjusid.

Varro Vooglaid, palun!

Alustame sellest, et iga kell võivad need naftahinnad uuesti tõusma hakata. Selles mõttes ei ole teie enda argumentatsioon ka ajale vastupidavam kui see, millest lähtub eelnõu. Aga ma tahtsin öelda selle kohta, mis te enne ütlesite, et see on meie endi, kes me selle eelnõu esitasime, tegemata töö. Ei ole, sest meie ei tulnud nende numbritega vehkima, millega teie puldist vehkisite, et nii ja nii palju, nii ja nii mitusada miljonit jääb riigieelarves raha vähemaks, kui aktsiise langetada. Teie praegu vehkisite nende numbritega ja teie kasutasite selliseid analüüse, mis pole sisuliselt mitte mingisugused analüüsid. Nii et ei ole mõtet oma vigu kellelegi teisele inkrimineerida. Aga küsimus seisneb selles, et kas teile ei tundu, äkki meil on riigis puudu selline institutsioon, mis suudaks erinevate poliitiliste jõudude palvel teha teaduspõhiseid analüüse ja modelleerida näiteks seda, et kui muuta aktsiisimäärasid nii ja nii palju, millised protsessid siis stsenaariumi A, B, C, D või E korral võiksid realiseeruda. Ma arvan, et üksikutele Riigikogu liikmetele selliste mudelite ehitamine tõesti ei olegi jõukohane.

Ega see pole ka meie ülesanne. Meil ei ole neid instrumente ja meil ei ole oskust, et selliseid analüüse teha. Me tugineme siin analüütikute ja Rahandusministeeriumi arvutustele. Eesti Pank teeb arvutusi, kommertspankades on analüütikud, kes teevad arvutusi. Me võime paluda Arenguseire Keskust, võib-olla nemad aitavad neid teha. Aga vähemalt rahanduskomisjon oma töös tugineb ekspertide ja kvalifitseeritud analüütikute arvutustele.

Suur tänu teile! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Martin Helme, palun!

Ega ei ole mõtet minna siin Reformierakonna trollimise lõksu. Kõik, mida nad riigirahandusest ja maksundusest on rääkinud, on ju täielik iba. Nad ei ole millelegi kunagi pihta saanud, nad süüdistavad kõiki teisi selles, mida nad ise kogu aeg teevad. Nad lubavad asju, mille teised on ära teinud. Ma ikkagi tulen selle juurde, et 10. märtsil sellel aastal oli meil nii-öelda valitsuskriis ja kuulutati välja uus, parempoolne valitsus. Selle uue, parempoolse valitsuse peamine uus lubadus oli see, et nad hakkavad nüüd makse langetama. Loomulikult, kui me küsime konkreetselt, et mis makse, no siis väga ei tule [vastuseks] midagi. Mööda on läinud kaks kuud. Võrdleme siis selle ajaga, kui EKRE valitsuses oli. 2019. aasta aprilli lõpus me astusime ametisse, kaks kuud hiljem ehk juuni lõpus või 1. juulist hakkasid kehtima uued, alandatud maksumäärad. Selleks ajaks oli eelnõu ette valmistatud, Riigikogust läbi läinud, [seadus] välja kuulutatud, [uued määrad] hakkasid kehtima. Ei olnud niimoodi, et kaks kuud hiljem me oleks alles arutanud, et meil on maru head maksulangetusplaanid. See kõik oli väga loogiliselt läbi mõeldud. Antud eelnõu räägib aktsiisilangetusest, eelkõige aktsiisilangetusest. Ta räägib sellest, et aktsiisid tuleb langetada miinimumtasemele, mis Euroopa Liidus on. Jah, see on väga hea mõte, mis siit ka läbi käis, et me võiksime Euroopa Liidult küsida erandit ja langetada [aktsiisid] veelgi madalamale, kui need Euroopa Liidu miinimumid on. Osal vanematest liikmesriikidest need erandid on. Aga kui me alustaksime miinimumtasemest, siis kohe saaks diisli hinna alla, kohe saaks bensiini hinna alla, kohe saaks elektri hinda vähendada. Meie enda kogemus, Eesti enda reaalne kogemus lähiminevikust ütleb, et sellistel maksulangetusel on, punkt 1, majandusele positiivne mõju. Teeme kokkuvõtte sellest, mida diislilangetus kaasa tõi: see lõpetaski ära piirikaubanduse, tõigi tarbimise Eestisse tagasi, mis tasakaalustas seda, et vähenenud maksumäära tõttu laekus eelarvesse [vähem] raha. Needsamad spetsialistid, kellest reformierakondlased kogu aeg meile räägivad, et kuidas spetsialistid ennustavad, need Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi spetsialistid ennustasid ulmelisi summasid, mis kõik pidid jääma riigieelarvesse laekumata, kui me makse langetame, sest nemad olid teinud lineaarse Exceli tabeli arvutuse: kui me langetame nii palju ja praegu on tarbimine selline, siis täpselt selle proportsiooni võrra hakkab maksu vähem laekuma. Ei ole ju nii! Päris majandus nii ei käitu, ettevõtjad nii ei käitu, inimesed nii ei käitu. Tarbimine tuligi Eestisse [tagasi], laekumine suurenes suurenenud tarbimise võrra. Samal ajal ettevõtete kulud vähenesid, nad said hindasid alandada, [nende toodang] muutus nii siseturul kui ka välisturul konkurentsivõimeliseks. Tulemuseks oli see, et nende käive suurenes ja ainuüksi käibemaksu laekumise suurenemise võrra tasandati ära aktsiisimaksu laekumise vähenemine. (Juhataja helistab kella.) Plussis olime! Plussis olime! Loomulikult mitte üleöö, aga plussis olime põhimõtteliselt vähem kui aastaga.

Head kolleegid härra Sõerd ja …

Alkoholiaktsiis on veel parem näide. Kõik rääkisid meile, et ei ole võimalik langetada, et see toob riigieelarvesse ainult suure augu ja eestlased hakkavad jooma. See kõik oli vale, mida rääkisid meile need nii-öelda spetsialistid, nii-öelda rahandusspetsialistidest alates ja nii-öelda tervisespetsialistidega lõpetades. Kõik oli vale! Unustage ära nende nii-öelda spetsialistide jutt. Te olete kõigega pange pand, refikad! Tuletame meelde, mida te tegite, kui te tõite meile siia käibemaksu tõstmise eelnõud. "Oi, riigil on raha vaja, kuskilt peab ju raha tulema!" Nii, panite eelarvesse kirja, või ütleme, kõigepealt eelnõusse ja siis eelarvesse panite kirja mingisugused sajad miljonid, mida maksulaekumine pidi [juurde] tooma. Ei toonud – sellepärast et majandus ei käitu lineaarselt, ettevõtjad ei käitu lineaarselt. Ei tulnud seda raha, mida te oma eelnõudesse kirja panite. Sellepärast, et te olete lollid, ühe ja sama reha otsas tammute ja tammute. Lollid olete! Eelarvest ei tea midagi, maksudest ei tea mitte midagi. Tulite valitsusse tagasi suure hurraaga: "Meie hakkame eelarvet korda tegema!" Selle aja jooksul, mis te olete olnud valitsuses, on Eesti riigivõlg kahekordistunud. Sellepärast, et te olete lollid, te ei saa majandusest aru, te ei saa maksudest aru. Ja tulete meid veel õpetama! No vabandust, ei ole midagi õpetada, meil on teile õpetada.

Aitäh! See oli päris karm. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Praegu arutame eelnõu, millega vähendatakse bensiini‑, diisli‑ ja gaasiaktsiisi ning käibemaksu uueks soodus[määraks] oleks 5%, mis kindlasti [avaldaks] positiivset mõju Eesti majandusele. Aga valitsus on juba teinud ja on tegemas veel otsuseid, mille mõju ulatub sügavale meie igapäevaellu, puudutades nii tarbijaid kui ka ettevõtjaid. Algusest peale on rõhutatud, et need maksutõusud, mis on tehtud, on vajalikud eelarve tasakaalu taastamiseks ja julgeoleku kindlustamiseks. Kuid tegelikkus on see, et need muudatused pärsivad majanduskasvu ning asetavad suurima koorma just kõige haavatavamatele ühiskonnagruppidele. Valitsuse ülesanne peaks olema majanduse elavdamine, eriti praegusel ajal, kui paljud ettevõtted püüavad kriisist taastuda. Kuid selle asemel koormame tarbijaid ja ettevõtjaid täiendavate maksudega. Kütuseaktsiisi tõstmine tähendaks kallimat transporti, kõrgemaid tootmiskulusid, ka tarbekaupade hinna vältimatut tõusu. Elektriaktsiisi tõus mõjutaks iga Eesti kodu, kuna elektri hind mõjutab kõiki eluvaldkondi, alates kodukuludest kuni tootmisprotsessini. Kui kütuse hind tõuseb, ei kannata mitte ainult autojuhid, see mõjutab kogu tarneahelat. Siin peaks ütlema, et eks see kütuse hind ole praegu natuke alla läinud, aga see ju, teate väga hästi, võib iga hetk jälle üles karata. See on selline tsükliline asi. Tootjad maksavad tooraine ja kaupade transpordi eest rohkem. Väikeettevõtted on sunnitud tõstma teenuste hinda, sest logistika muutub kallimaks. Tarbijad maksavad kõrgemat hinda igapäevaste kaupade eest, sest kasvavad kulud kanduvad edasi lõpphinda. Ometi ei räägi valitsus sellest, kuidas need maksutõusud mõjutavad väiksema sissetulekuga peresid ja ettevõtete konkurentsivõimet. Elektri kallinemine on valus löök just madala sissetulekuga inimestele ja pensionäridele, kes ei suuda kasvavate kommunaalkuludega toime tulla. Paljud pensionärid seisavad dilemma ees, kas säästa elektrit või loobuda muudest hädavajalikest kulutustest. Eakad inimesed, kes oma tööga on aastate jooksul riigi üles ehitanud, on nüüd olukorras, kus elukalliduse tõus sööb ära nende pensionitõusu. Valitsus räägib solidaarsusest ja hoolimisest, aga tegelikult jäetakse pensionärid keerulisse olukorda. Elektriarved kasvavad, toiduhinnad tõusevad, nii et ravimid muutuvad kättesaamatuks. Kas nii näebki välja riigi hooliv suhtumine eakatesse? Käibemaksu tõstmine oli valitsuse katse täita eelarveauke, kuid sellega karistatakse kõiki tarbijaid, sõltumata nende sissetulekust. Kõrgem käibemaks tähendab kallimat toidukorvi, kõrgemaid arveid ja väiksemat ostujõudu. Eriti raske on olnud peredel, kelle kulutused on juba niigi pingelised. Eestis on alati uhkusega räägitud soodsast ettevõtluskliimast, aga need maksutõusud seavad selle põhimõtte kahtluse alla. Kui tootmine muutub kallimaks ja tarbimine väheneb, siis kuidas saame rääkida majanduse elavdamisest? Väikeettevõtjad, kes alles püüavad jalgu alla saada, satuvad paratamatult löögi alla. Kas selline ongi valitsuse nägemus majanduslikust stabiilsusest? Opositsioon on juba mitu korda küsinud, miks ei analüüsita teiste riikide kogemusi, kus raskustes ettevõtlust toetatakse, mitte ei koormata. Miks ei kaaluta kulude kokkuhoidu riigiaparaadis, selle asemel et käia lihtsamat teed ja tõsta makse? Miks ei viida sisse pangamaksu näiteks automaksu asemel? Kuidas selgitab valitsus oma plaani neile, kes juba praegu elavad vaesuspiiril? Me ei saa aktsepteerida maksutõuse, mis koormavad tarbijat rohkem kui kunagi varem ning vähendavad ettevõtluse konkurentsivõimet nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Palun minut aega juurde.

Kolm minutit juurde.

Need ohustavad vähekindlustatud [inimeste] ja pensionäride toimetulekut, tuues kaasa vaesuse süvenemise. Alternatiivsete lahenduste kaalumist, sealhulgas kulude ümbervaatamist riigi tasandil, [ei ole, ei ole ka] kompensatsioonimeetmeid madalama sissetulekuga inimestele, et hinnatõus ei tooks kaasa sotsiaalset kriisi. Head Riigikogu liikmed! Maksupoliitika peab olema õiglane ja läbipaistev. Meie ülesanne ei ole [täita] riigikassat ükskõik mis hinnaga, vaid tagada, et Eesti inimesed ja ettevõtjad saaksid hakkama ka rasketel aegadel. On vastuvõtmatu, et elukalliduse tõus surub meie inimesed vaesusesse ja ettevõtted raskustesse. Leian, et aktsiiside ja käibemaksu langetamine on hädavajalik ja õigustatud, see on nii majanduse kui ka Eesti tarbija [huvides]. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Vaatamata tulisele arutelule on juhtivkomisjoni otsus ja ettepanek jätkuvalt muutumatu: eelnõu 594 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama. Asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 594 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 45 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 594 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.