Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (556 SE) teine lugemine

Lähme edasi tänase viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 556 teine lugemine. Ettekandja on majanduskomisjoni liige Mario Kadastik. Palun!

Aitäh, hea eesistuja, hea juhataja! Head kolleegid! Antud eelnõu esimene lugemine toimus 22. jaanuaril. Muudatusettepanekute tähtajaks laekus muudatusettepanekuid siinkõnelejalt, Andres Metsojalt, Rain Eplerilt ja Isamaa fraktsioonilt. Sellest eelnõust teavitas komisjon ka väga paljusid igasuguseid huvirühmasid ja turuosalisi ning menetluse jooksul esitasid eelnõu kohta arvamuse peaaegu kõik turuosalised. Eelnõu kohta on oma seisukohad ja arvamused juhtivkomisjonile esitanud ka algataja Kliimaministeerium, kelle arvamused ja kommentaarid kõikide laekunud ettepanekute kohta on leitavad eelnõu kaardilt. Ma ei hakka seda kajastama, neid oli tõesti väga palju. Need, mis said toetust, on kirja pandud muudatusettepanekutena. Antud eelnõu arutas 19. märtsil ka töörühm koos Kliimaministeeriumi esindajatega. Majanduskomisjonis arutati seda kolmel korral: 25. märtsil, 15. aprillil ja 22. aprillil käesoleval aastal. 25. märtsil toimus suur kaasamiskoosolek, kus arutati peamiselt ühte konkreetset Kliimaministeeriumi esitatud punkti, milleks oli liitumistaotluste puhul toodud tehnoloogia muutmise piirang, kas seda on endiselt vaja või ei ole. See oli väga suure kaasamisega koosolek, kus puhkes väga pikk debatt, mille lõpptulemus oli see, et üldisel kujul tehnoloogia neutraalsuse kaotamine vajab pikemat arutelu ja pikemat läbitöötamist. 15. aprillil arutati ja hääletati laekunud muudatusettepanekuid. Isamaa fraktsiooni ettepanekut tutvustas Mart Maastik. Selle sisu oli peamiselt ettepanek kehtestada tuulikute puhul keskkonna eriluba. Selle sisuga Kliimaministeerium arutelul ei nõustunud. Sellist keskkonna eriluba üldjuhul rakendatakse ainult üliohtlike rajatiste puhul, mistõttu see antud juhul ei ole asjakohane. Andres Metsoja ettepanek oli seotud sellega, et tuulikute ümbruses mingisuguses mõjuraadiuses ei kehtiks taastuvenergia tasu nendele inimestele, kes sinna mõjualasse jäävad. Sellel arutelul kõlas seisukoht, et kuna praegu juba kehtib tuulikute talumise tasu ja tuulikute läheduses on paaris kohas rakendatud seda, et tarbijad saavad tuulikuoperaatoritega sõlmida otselepinguid ja seeläbi soodsamalt elektrit, siis otseselt sellist vabastust antud juhul ette ei nähta. Rain Epleri ettepanek oli seotud [elektri ületootmise] puhul hüvitiste maksmisega ja murega selle pärast, et see võib taastuva elektri suure tootmise korral põhjustada olukorra, kus tuleb maksta suuri kompensatsioone. Selle üle toimus arutelu, kus selgitati ära, et esiteks peab see tootja saama selle toodangu eelnevalt turul maha müüa, et ta saaks seda üldse võrku anda. See on bilansi alusel ja see bilanss tuleb päev ette turul kõigepealt maha müüa. Kui ta seda müüa ei saa, peab ta selle ise alla koormama. Kui ta saab selle müüa, siis allakoormamine toimub ainult juhul, kui Elering on jätnud võrgutugevdused ehitamata. Siin on analoog Suurbritanniaga. Suurbritannias tegi nende võrguoperaator – seal on see süsteem küll natuke teistsugune – selge otsuse, et selle asemel, et ehitada võrgutugevdused, nad teatud päevadel maksavad selle vahe kinni. Ehk siis päris sama stsenaariumi Eestis ei eksisteeri. Aga ka see muudatusettepanek jäi toetuseta. Minu esitatud ettepanek puudutas seda, et eelnõus taheti tõsta otseliini pikkust 6 kilomeetrilt 15 kilomeetrini. Aga kuna teatud arvutused näitasid, et ka rohkem kui 20 kilomeetri pikkuse korral võib ta olla rentaabel, tegin ma ettepaneku see tõsta 30 kilomeetri peale: et otseliini oleks võimalik ehitada 30 kilomeetri piires. Ministeerium oli selle ideega põhimõtteliselt nõus, aga arvas, et tegelikult kõige ratsionaalsem on üldse piirang ära kaotada. Ehk siis pikk distants ei ole [takistus], tegelikult on [oluline] rahaline mõttekus. Üldiselt umbes 20–30 kilomeetrist edasi otseliini rajamine ei ole ratsionaalne, kui võrrelda võrguga liitumisega. Ehk siis see muudatusettepanek sai toetust sisuliselt ja vastav Kliimaministeeriumi ettepanek on ka eraldi olemas. Isamaa fraktsiooni ettepanekud on muudatusettepanekute loetelus numbrid 1 ja 11. Need jättis komisjon arvestamata. Rain Epleri ettepanekud on loetelus numbrid 3 ja 9. Ka need jäid arvestamata. Andres Metsoja ettepanek on muudatusettepanekute loetelus number 5, mis jäi arvestamata. Minu ettepanek on number 6, mida arvestati küll osaliselt, aga see konkreetselt sisse ei lähe. Selle asemel esitas komisjon koostöös Kliimaministeeriumiga muudatusettepaneku nr 7, mida on arvestatud täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanekud on loetelus numbrid 2, 4, 7, 8, 10 ja 12–20, mis on arvestatud täielikult. Lisaks on mõningased tehnilised täpsustused nii keeleliselt kui ka tehniliselt, need on kantud eelnõu teksti enne teist lugemist. Juhtivkomisjon tegi ka menetluslikud otsused ja ettepanekud. Oli ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 7. mail ja teine lugemine lõpetada. Kui teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 14. mail 2025 ja viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea kolleeg! Ma tulengi selle juurde, mis on see nii-öelda allakoormamise käsklus või tootmise lõpetamise käsklus. Selles argumentatsioonis, eks ole, tõid ametnikud muu hulgas välja selle, et tõepoolest justkui siis on valik kas võrk välja ehitada või maksta trahve. Toodi välja ka brittide paralleel. Esimene selline mõte on, et kas siis võib olla äriplaan, et kui saad odavalt tootmisseadmed ehitada kohta, kus võrku ei ole, siis võta trahviraha iga aasta ja ära elektri tootmisele nii palju keskendu. Ja teine on see, seda küll komisjonis ei arutatud, aga kas sa ise oma peas oled läbi mänginud selle, et on päikeseline ilm ja päikeseparke palju turul, elektritoodang tuleb sealt, aga näiteks Estonian Cellis toimub rike ja suur tarbimine läheb tagant ära. Siis tuleb teha kiiresti mingi valik, et mingid tootjad ka välja lülitada. Otsustatakse valida mõni päikesepark. Kas siis tuleb hakata sellele päikesepargile tasu maksma turuhinna või toetuse – emb-kumb on suurem – alusel selle eest, et ta ei saanud parajasti võrku? Praegu kehtiva seaduse alusel on nii, et kui Elering ütleb, et paneme seisma, siis ei tule kinni maksta.

See on tegelikult selle sagedusturu komponent. Kui sul on päev ette turul kõigepealt kokku lepitud mingisugused tarbimise ja tootmise kogused ja kui nüüd ükskõik kumb komponent ära kukub, siis esimene võimalus on bilansiturul üritada kaubelda teiste bilansi osanikega ja leida mingi kokkulepe. Kui see ei õnnestu, siis rakendub Eleringi-poolne allakoormamine kuhugi, kui tarbimine on maas. Ja see arve esitatakse bilansihaldurile, kes põhjustas ebabilansi. Ja see on kordades kõrgem, kui on see päev ette kehtinud turuhind. Sellel ei ole midagi pistmist selle dotatsiooni ega millegi muuga. Tegu on puhtalt sagedusturu toimimisega. Kui kuskil toimub suur bilansi ärakukkumine, siis bilansihaldur vastutab selle eest. Kui ta bilanssi ise korda ei saa, näiteks kui tal endal on samal ajal ka tootmisvõimsused töös, siis ta võib selle ise maha koormata sellessamas koguses, mis tarbimine ära langes, ja siis enda bilansi siseselt ära arveldada. Aga alles siis, kui Elering sekkub. Ent sellel ei ole midagi pistmist konkreetse eelnõuga. Selles eelnõus on ette nähtud see, et kui Elering annab liitumise ja annab selle tõttu ka kuupäeva, kus ta garanteerib, et saab elektrit võrku anda, aga jätab ise võrgutugevdused välja ehitamata, siis ainult sellisel juhul, kui tekib allakoormamine, tuleb seda tasu maksta või seda kompenseerida.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Loen siit seletuskirjast, et kuna taastuvelektri tarbimise kasvuga langevad elektri hinnad, siis kaasneb muudatusega elektritarbijale positiivne mõju. Minu jaoks on ebaloogiline, kuidas taastuvelektri tarbimise kasvuga elektri hind saab langeda, kui me teame, kuidas Nord Pooli börs toimib. Mida rohkem tarbitakse, seda suurem on nõudlus ja seda kõrgem on hind. Aga nüüd taastuvenergia puhul hakkab asi kuidagi vastupidi toimima. Palun seletage!

Siin on mõeldud pigem seda, et tarbimise puhul aina kasvav, suurenev osa on taastuvenergia. Ehk siis kui meil on see pakkumise kõver, mis on turul, mis hinnaga kui palju võimsust keegi pakub, siis kõige odavama otsa poole peal on tavaliselt taastuvenergia pakkujad, sest turutingimustest tulenevalt nende pakkumised on madala hinnaga. Mida rohkem neid turule tuleb, seda rohkem nad seda kallist osa graafikus kaugemale lükkavad. Kui see nõudluskõver tuleb varem alla, siis tuleb ka hind madalam. Ehk siis mida rohkem sinna odavasse otsa juurde lisada, seda kaugemale läheb see kallis ots. Ja seetõttu me enamuse tarbimisest saame kaetud taastuvenergiaga, mis on turul odavam. Ehk siis see tuleneb sellest, et mitte tarbimine ei kasva ja sellest tuleb taastuvenergia hind, vaid tarbimises taastuvenergia osakaal kasvab.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Nägite, mis Hispaanias, Portugalis ja osas Prantsusmaast juhtus? See oli nende ajaloo suurim pimendamine, elektrivõrgu katastroof. Kas see plaan mitte ei ohusta meid samasuguste asjadega, et kõik saab olema üsna kontrollimatu? Ja kas oli komisjonis sellest ka juttu, et tehakse ohtude analüüs, et kui hakkab päikest ja tuult järsult võrku tulema, mis siis juhtuma hakkab?

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, komisjoni istungid olid enne Hispaania võrgukatkestust, seetõttu komisjonis seda ilmselgelt ei arutatud. Aga lihtsalt infoks: ka täna on selle kohta Eleringi ühe aseesimehe kommentaar, et ikka veel ei ole teada, mis põhjustas Hispaanias selle blackout'i. Printsipiaalselt oli põhjus, miks kogu riik lõpuks pimedaks läks, see, et Prantsuse ja Hispaania vaheline ühendus katkes. Miks ta katkes? Suure tõenäosusega sagedus[probleemide] tõttu, aga tegelik juurpõhjus täna ei ole veel teada. Ei tea, mis on põhjus, mis tagajärg. Ma tean, et sotsiaalmeedias tõesti levib väga aktiivselt roheenergeetika süüdistamine selles, sest tõesti, tol päeval oli väga palju päikest ja väga palju tuult. Ja ka tuumajaamad töötasid edasi. Aga täna ei ole võimalik veel öelda, mis täpselt oli algne põhjus. Loomulikult, kui see põhjus selgub, tuleb seda testida ka meie võrgu seisukohalt, kas meie võrk on selle konkreetse probleemi vastu kindel või mitte. Ja kui ei ole, siis mil moel me saame ta teha kindlaks. Aga antud juhul on kõigepealt vaja ikkagi teada saada juurpõhjus, mis täpselt juhtus. Aga ma saan aru, et üks suur komponent oli riikidevahelise ühenduse katkemine ja kohaliku stabiliseerimise piisav puudumine. See oli üks komponent, miks see lõpuks täispimedusse läks. See on ka põhjus, miks Eesti oma lahtiühendamisel tegi selle saartalitlustesti, kus me 24 tundi ei olnud ühendatud teiste riikidega ja kontrollisime, kas me suudame enda stabiilsust hoida. Hispaania sellist testi ei ole teinud. Nüüd nad tegid selle osaliselt tahtmatult ja selgus, et on probleem. Neil on nüüd vaja aru saada, kus neil võrgus probleem on. Aga ma ütlen, et on hästi oluline aru saada, mis oli tegelik juurpõhjus. See ei pruugi ilmtingimata olla taastuva energia [suur] maht tol päeval.

Vladimir Arhipov.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Eelnõu kohaselt peavad elektritarbijad hakkama tasuma poole elektrivõrguga liitumise kuludest, kui võrku soovivad liituda uued tootjad, olgu nad siis tuule- või päikeseenergia tootjad. Aga miks peavad inimesed, kellele elektri hind on juba niigi koormav, kandma kulusid, mis tegelikult peaksid jääma tootja kanda?

Ka tootja kanda olevad kulud kanduvad lõpuks ju elektritarbija kuludesse. Need on osa sellest hinnapakkumisest, millega elektrit turule müüakse. Aga siin on konkreetselt ka see kaalutlus, [kui palju maksavad] need võrgutugevdused, mida selle jaoks Elering peab välja ehitama. Selle tõttu ongi hinnang, et see on enam-vähem pooleks. See võib osas kohtades olla ühtpidi, osas kohtades teistpidi. Võib olla ka nii, et võrguettevõte maksab kõvasti rohkem, kui selles punktis oleks olnud arvutuspõhine liitumine, ja võib olla ka vastupidi. Keskmiselt peaks tulema enam-vähem pooleks. Mõte on selles, et esiteks oleks ilusti prognoositav, et sa saad tõesti ehitada. Fikstasu kehtib üldjuhul ainult juhul, kui sa oled põhivõrgu läheduses, mitte siis, kui sa ehitad kuhugile täiesti suvalisse kohta. Siis see ei kehti. Kui sa aga oled ikkagi põhivõrgu läheduses ja seotud kohaga, kus põhivõrgu tugevduskava on juba olemas, siis tuleb tasu selline. Nüüd teie küsimuse juurde, miks [tuleb maksta] pool. Tugevustega koos tegelikult paranevad ka võrguühendused üldiselt, mis tähendab, et tarbijad selles piirkonnas saavad kasu. Ja see küsimus on selline, mille võiks ka pöörata vastupidi: miks Elektrilevi seisukohalt maksavad kõik tiheasustuse tarbijad kinni hajaasustuse võrku. Tegelikult koormusest 90% on hajaasustuse poole peal, aga tiheasustuses on enamus tarbimisest. See on mõnes mõttes sihuke sotsialiseeritud süsteem, et me jaotame selle kulu ühtlaselt laiali. See on samamoodi tegelikult Elektrilevi tariifi puhul, see ka ei ole tegelikult proportsioonis kaabli endaga.

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh! No vot, inimene kuulab seda arutelu praegu ja olgem ausad, tegelikult ega ta mitte millestki aru ei saa. Väga keeruliseks on kogu see elektriasi läinud: ületarbimine, alatarbimine, väljalülitused, tasu tootjatele, kes kellele maksab, pakkumise kõver. See jutt, et mida suurem on taastuvenergia tarbimise osakaal, seda odavam hind – sellest loogikast lähtudes ja seda eesmärki taga ajades me ju näeme, et lõpuks ei ole üldse elektrit ja mis tähtsust on siis lõpuks hinnal. Te ütlesite siin, et meie tegime saartalitluse testi 24 tundi ja näed, ei juhtunudki midagi. Aga sellest ei ole räägitud, mis see maksma läks. Ja selles olukorras, kui seda saartalitluse testi tuleb teha rohkem kui 24 tundi, me ei ole olnud. Hispaania test muuseas läks maksma süsteemide taastamiseks miljardeid. Kui meie võrk ei läbi testi, siis tuleb võrku suurelt investeerida, seda ütlesite ka. Aga öelge nüüd ausalt välja, et elekter koos kõigi komponentidega, kõige-kõige sellega, kui kõik see läbi läheb …

Teie aeg!

… siis see läheb tegelikult tohutult kalliks elektritarbijatele. See on sinna sisse kirjutatud ja ongi öeldud, et jällegi tuleb elektritarbijatele kulu juurde.

See on osa Eleringi baastariifist. Selles mõttes ei saa öelda, et läheb tohutult kalliks just selle tulemusena. Me ikkagi võtame seda sedapidi, et üldiselt, kui me saame võrku suurema koguse tootmist, mis meil siin kohapeal olemas on, siis summa summarum tuleb meil elektri hind alla kõvasti rohkem, kui [moodustavad] võrgutugevduse tasud või lisatasud, mis tulenevad sellest, mis me oleme kehtestanud erinevate eelnõudega, kaasa arvatud sellega. Siin on konkreetselt tõesti ainukene komponent, mis kuidagiviisi [hinda] kandub, see fiksliitumistasu. Mis puudutab alakoormamist, siis see on ainult juhul, kui Elering teeb otsuse, et annab kellelegi liitumise, aga endapoolseid kohustusi ei täida. Ehk siis ta ei ehita reaalselt võrku välja või võrgutugevdusi kaugemates alajaamades. See on ainult sellisel erandjuhul. See ei kehti olukorras, kus lihtsalt ta ütleb, et nüüd hakake alla koormama. See on seotud väga selgelt sellega, et ta on teinud selle kaalutlusotsuse. Nii et siit niisama otse ilmutatud kujul ei tule mingisuguseid selgeid tariifitõuse juurde. Ainukene on see, et kui tõesti tuleb palju taastuvenergia liitumist juurde. Siis nende liitumiste fikstasudest osa sotsialiseeritakse. Samas, kui neid tuleb tõesti palju juurde, siis läheb elektri hind rohkematel tundidel soodsamaks, nii et summa summarum peaks see olema ühiskonnale kasumlikum.

Rain Epler, palun!

Aitäh, eesistuja! No Mario, sa ajad ikka udujuttu palju siin. No mis see Saksamaa ja Taani ja California mure siis on? Seal on suur osakaal taastuvenergial, aga elektri hind on Saksas ja Taanis nende naabritega võrreldes, kogu Euroopaga võrreldes kõrge. Aga udujuttu veel. Praegune kehtiv seaduse sõnastus ütleb: kui Elering tootmist piirab, midagi maksma ei pea ja mitte mingeid tingimusi seal ei ole. Nüüd ikkagi on terve rida tingimusi, millistel tuleb tasu maksta, ehk et me potentsiaalselt tekitame endale võimaluse, et tekivad mingid lisakulud. Kui nüüd vaadata viimaste aegade, ma ütleksin, viimaste aastate Eleringi võimet midagi adekvaatselt prognoosida, siis seda, et sa tood siin välja mõne Eleringi asedirektori jutu sellest, kuidas asjad on, ei maksa tõsiselt võtta. Ma eile kuulasin raadiost seda Eleringi inimest, kes ütles, et sagedusreservi kulu läks üles sellepärast, et nende prognoosis lähtuti sellest, et kõik kogu aeg töötab ja on turul. Aga näe, võta näpust: ei olnud. Seega meie suur süsteemihaldur ei suuda mingeid riske sinna planeeringusse sisse arvestada. Aga nüüd see esimese küsimuse näide ikkagi: aga kukubki Estonian Celli suurune [tarbija] ära. Trahvi saab see bilansihaldur, kelle juures tema tarbijana oli, aga päikesepark, mis kinni pandi, kas sellele siis makstakse kompi või ei maksta?

See ongi … (Saalist hõigatakse midagi.) Ei, sellisel juhul seesama bilansihaldur, kes … See trahv ongi ... Ühesõnaga, põhimõtteliselt sellise allakoormamise korral jah makstakse see tasu, aga see tasu ei tule mitte maksumaksja taskust, vaid tuleb bilansirikkuja taskust. Ehk siis antud juhul, sinu näites Estonian Celli taskust, kui ta on selles ise süüdi. (Saalist öeldakse midagi.) Ei, ta ei pea olema ise bilansihaldur. Üldiselt on niimoodi, et kõigil suurtarbijatel erinevalt väiketarbijatest on ette nähtud tarbimisprofiil ja konkreetne kohustus. Kui sa seda rikud, siis sa maksad trahvi. See ongi põhimõtteliselt see trahv, [mille mõte] kandub edasi sellele, et sa süsteemi tasakaalu viiksid.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud esineja! See saal on näinud seda, kuidas Nõukogude perioodil ENSV Ülemnõukogu saadikud ka käisid seal puldis. Oli juba sügav perestroika aeg ja oli selge, et Nõukogude süsteem sellisel kujul püsima ei jää. Aga ikka peeti tulihingelisi kõnesid sellest, kuidas sotsialistlik süsteem ja see majandusmudel ja üldse kõik on parem kui kapitalism ja kõik muu, mis mujal maailmas on. Vaat see, mis te teete praegu siin, on täpselt sama. Täpselt sama, mida tegid need Nõukogude Eesti Ülemnõukogu saadikud, kes kiitsid paremat ja eesrindlikumat Nõukogude korda. Lõpetage ometi ära! Kümme aastat tagasi oli juba teada, et sagedusreservi on vaja ja stabiilsust on vaja hoida, aga siis jaurati Põxitist siin. Põxit! Läheme ära! Puhas energeetika! Lolli juttu aeti siis ja lolli juttu aetakse praegu. Äkki lõpetaks rumala jutu ajamise? See ei muuda tegelikult reaalsust. Tunnistage, see rumala jutu ajamine ei muuda reaalsust, ei muuda seda, et meil ei ole sageduse stabiliseerimist, meil ei ole reservi ja meil on tegelikult kokku kukkuv majandus. See ei muuda reaalsust, ükskõik, mis ilusat juttu te meile ei räägi. Tunnistage, see ei muuda reaalsust! Ma muud ei soovi.

Aitäh! Mul on väga hea meel, et te olete aru saanud, et lolli jutu rääkimine ei muuda reaalsust.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Te ajate meile ikkagi udujuttu, nagu ka Rain Epler siin ütles. Te ütlete, et jaa, poole kuludest elektrivõrguga liitumisel kannavad elektritarbijad ja teise poole võrguga liitujad. Nali ju! Kustkohast need liitujad selle raha võtavad? Nad võtavad ikkagi oma kulud tarbija taskust, tarbija maksab kogu selle võrguga liitumise kas otse või kaudselt kinni. Ja teiseks, tõesti, võtame kas või selle, mis Lääne-Virumaal toimub: iga metsa vahele jälle mingi tuulikupark. Kui pikad on need vahemaad põhivõrguni? Selle me ju kõik kilomeeter kilomeetri kaupa maksame kinni. See ei saa teha taastuvenergiat odavamaks. Seda enam, et mida rohkem on meil taastuvenergiat, seda rohkem me maksame selle tootjatele neid tasusid.

Aitäh! Jällegi mitu komponenti. Esiteks, tarbija maksab selle kinni ainult sellisel juhul, kui nemad toodavad ja meie tarbime. See tähendab seda, et nad on saanud turule, mis tähendab, et nad tegid soodsama pakkumise kui keegi teine pakkuja. See on esimene punkt. Loomulikult, sellesse kulusse, mis nad teevad turule [pääsemiseks], nad peavad [arvestama] kõik oma kulud, see tähendab ka personalikulud ja võrgutasud – sellised asjad. Need kulud neil on alguses. Kuigi ma selles osas ei ole kindel, et kuna see on investeering, siis seda ei saa panna sellesse tasusse. Aga see on osa, mis peab tulema sellest komponendist, mille nad saavad teatud moel kokku, kas siis riskides turu [tingimustes] või siis mingisuguse taastuvenergia toetuse abil. Taastuvenergia toetused, mis ei ole selle eelnõu sisu, aga on seotud vähempakkumisega, on läinud järjest alla. Eelmistel kordadel oli vist kõrgeim pakkumine 35 eurot megavatt-tund ehk 3,5 senti [kilovatt-tund]. Kui hind läheb üle selle, siis ei maksta mitte mingit toetust. Ehk siis need pakkumised on olnud väga odavate hindade peale ja kõik see peab kaetud saama. Aga järelikult on see rentaabel, sest seda kulu, mis puudutab investeeringut, ei maksa tarbija niisama oma elektri igapäevahinnas kinni. (Saalist hüütakse: "Kes siis maksab?") Investorid maksavad. Järelikult see on rentaabel äri.

Nii, aga head kolleegid, läheme küsimustega edasi. Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, vot ma ikka tulen selle juurde tagasi, et enne oli asi lihtne ja elekter oli odav. Nüüd on kõik keeruliseks ja segaseks aetud, elekter on koos võrgutasudega kallis. Miks seda kõike vaja on? Miks energeetikas peab pikalt ja kallilt ringi minema, kui otse ka saaks? Otseminek on ära keelatud ja kinni pandud. Aga ma ütlen teile, miks see nii on. Ma käisin just haridusteemalisel konverentsil, kus räägiti, kui oluline on see, et asjadega tegeleksid haritud inimesed ja spetsialistid. No täiesti nõus! Vot siin me nüüd olemegi olukorras, kus tehakse midagi asjast täiesti mööda. Kogu põhjus on selles ja asjad ei saagi hästi olla, kui Euroopa energeetikat ja selle ümberkujundamist juhib günekoloog. Vot nii!

Ma saan aru, et siin otseselt küsimust ei olnud.

Nii, aga siis on järgmine küsija Mart Helme.

Aitäh! Mul ei ole lugupeetud esinejale muud öelda kui seda, et ka minu lolliks tembeldamine ei muuda reaalsust. Ei muuda reaalsust! Mitte kohe kuidagi ei muuda reaalsust! Reaalsus on see, et Eesti on hukatuse kursil selle energeetikapoliitikaga, mida teie praegu kaitsete siin. Lihtsalt nii on!

Ma ei tembeldanud teid lolliks. Ma ütlesin, et mul on hea meel, et teil on arusaamine, et selline jutt ei muuda reaalsust.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Ma saan aru, et siin saalis juba läbirääkimised algasid, ilma selleta, et tullakse siia Riigikogu kõnetooli. Aga, head kolleegid, teeme siiski nii, et peame läbirääkimisi kõnetooli vahendusel. Praegu on läbirääkimised kõikidele. Esimesena saab Rain Epler tulla. Võimalus on muidugi ka fraktsiooni nimel kõneleda, aga ma saan aru, et kõigepealt Rain Epleri nimel. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Head kolleegid! Kõigepealt selle debati juurde, mis me siin saalis pidasime. Kolleeg Kadastik ei väsinud kordamast, et mida rohkem taastuvenergeetikat võrku tuleb, seda odavamaks elekter meie jaoks läheb. Ja me räägime siin mitte kõigest taastuvast, mis on Euroopa klassifikaatoris – biomass, tuuma[energia] ja kõik muu –, vaid praegu me räägime ikkagi juhutootmisvõimsustest ja nende edendamisest. No ei lähe odavamaks! Ma küsisin küsimuse, et mis siis seal Saksamaal ja Taanis ja Californias ja, ma ei tea, Kanadas Ontarios on valesti tehtud, et selle lisandumine võrku on elektri hinna kallimaks teinud või siis on üles viinud ühiskonna kulu. See sõltub sellest, et kui sul on sotsid valitsuses, siis sa paned selle kõik maksudesse, ja kui ei ole sotsid valitsuses, siis sa paned selle otse tarbijate kanda elektri hinna kaudu. Aga ühiskonna kulu kokku saab ikka arvutada ja see on seal üles läinud. Sellele Mario millegipärast ei vastanud, et kuidas on niimoodi, et nendes maades see seos nagu ei kehti. Teine asi, mida siin arutati, et kui nüüd paneks võrgu väljaehitamise kulu täielikult tootjatele, siis see kandub tarbijatele edasi. Loogiline! Ettevõtjad osutavad teenust või toodavad midagi, kõik sisendikulu kandubki tarbijale. Aga väga hea olekski, kui kanduks! Siis see pagana tuule- ja päikesepargi ehitaja peaks ütlema tarbijatele, et mu hind on nii ja nii palju kallim. Mario selle peale ütleb, et börs töötab nii, et sa kapitalikulu ei saa sinna panna. See tekitab minu peas küsimuse, aga kuidas see põlevkivi hind nii kallis on, et Konkurentsiametile öeldakse, et hind on, ma ei tea, 180 või 190 eurot megavatt-tund. Kui kivi ahju ees [tähendaks hinda] 20 [eurot], eks ole, kas siis on nii, et see pagana kvooditasu on 60 või 80 [eurot] ja 100 [eurot] pannakse selle eest, et see kivi sealt ahjust läbi lasta? Midagi siin ei klapi. Kas siis Eesti Energiat sunnitakse turule minema hinnaga, kus sees on ka kapitalikulu, ja teisi ei sunnita? Või on kusagil mujal see probleem, sest nii kallis ei saa olla selle ahju ees oleva 20-eurose kivi ahju lükkamine? Proovime siis aru saada, kust see probleem tuleb. Ehk on probleem sedapidine. Paneme tänase tuuliku- ja päikeseäri toetamise mõnes mõttes peegelpilti: aga ehitame põlevkivielektrit toota tahtvatele ärimeestele jaama riigi raha eest ära ja siis ütleme, et arvesta ainult selle kivi hind, pluss see automaatika, mis kivi piltlikult öeldes ahju veab, ja pane selle hinnaga turule. Ja kohe on tuule- ja päikeseenergia konkurentsivõime kadunud! Keskkonnakomisjonis käisid just Kliimaministeeriumi esindajad rääkimas ka energeetikateemadel. Rein Vaks ütles, et ei ole mõtet selle kvoodi hinna vastu võidelda, sest meie energiatootmisportfellis fossiilsel kütusel põhineb ainult neljandik. No ma ütlesin, et Reinukene, see on sul selles mõttes nagu tagurpidine argument, et praegu ta on jah neljandik, aga kui sa võtad kõik maksud ja koormised sealt ära ja põlevkivienergia tuleb turule 30–40 euroga, siis ei ole enam neljandik, siis on võib-olla 100%. Me ei saa seda öelda! Praegu me oleme soodustustega külvanud turu üle juhuelektri tootmisega, mis [näitab] vahepeal nulli, ja siis ongi seda fossiilset vähe, mida me koormame. Meil siin ikka seda hämamist on korralikult. Nüüd konkreetsest eelnõust ka mõned sõnad. Tõesti, tarbijatele tekib lisakoormus võrgutasus. Lubatakse, et tulevikus saabub õnn, aga sisuliselt on tegemist varjatud maksuga. Seda küll, see ei tule maksuna meile, vaid tuleb elektriarvele võrgutasuna või mõne muu komponendina. Ja kindlasti kõik sellised kulud, mis meie naabritega võrreldes niigi kõrget energiasisendi hinda tõstavad, vähendavad ka meie ettevõtete konkurentsivõimet. Ja praegu selle kulu sissevõtmise vastu mingi helge tuleviku lubamine, et siis on meil palju seda head ja odavat [energiat], on [alusetu]. Esiteks, kalkulatsioon ei klapi, ja teiseks: hispaanlased alustasid sellise tuleviku poole liikumist enne meid ehk minevikus märksa varem, ja nende jaoks jõudis see tulevik kätte möödunud nädalal. No ei olnud hästi! Ja väga varju jääb diskussioon teemal, kui palju toob kulu kaasa, ütleme, ühe megavatt-tunni turule andmata jätmine. Hispaanias nüüd tehakse kalkulatsioone, kui palju kogu majandus kaotas. Räägitakse miljarditest. Reuters räägib kahest ja poolest, kuni neljast ja poolest miljardist, mis sisemajanduse kogutoodangus teenimata jäi. Seega me ehitame midagi, milles on väga tugev risk.

Kas vajate lisaaega?

Paneme kolm minutit.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Me ehitame nüüd süsteemi, mis tegelikult proovib samasse kohta välja jõuda. Ja ma siin enne koridoris kolleegidele ütlesin, et meil on, ütleme, kahte tüüpi Reformierakonda siin saalis. Ühed on sellised Kadastiku ja näiteks Mait Klaasseni tüüpi. Kadastik tegelikult on, ma ei tea, füüsikadoktor ja teab väga hästi, kuidas need arvutused ja sagedused ja inerts ja kõik see asi töötab. Aga kui hääletuseks läheb, hääletab ikka vastu, kuigi teadmised [on teised]. Klaassen teab väga hästi, kuidas metsanduses asjad käivad, kas täiskasvanud metsa uputamine, et teha soo tagasi, ja kuskil mujal soo taastamine nii, et sammalt külvatakse, on mõistlik. Ta teab, et ei ole mõistlik, aga kui Aveliina Helm saadab Kliimaministeeriumist eelnõu siiapoole teele, ikka hääletab poolt. Ma ütleks, et nende süü on suurem kui teiste reformierakondlaste süü, kes on näiteks doktorid igapäevaelus ja teavad meditsiiniküsimusi. Nad hääletavad sellepärast poolt, et nad ei saa asjast aru. Ma ikkagi kutsun üles: Mario, räägi vähemalt fraktsioonis ausalt, kuidas see asi käib. Ei saa ju niimoodi, et meil on vaja kaks masinat ühe megavatt-tunni tootmiseks, ja sa räägid, et selleks, et kogu see juhutootmine vajab taustal kas fossiilset või midagi muud, ja siis see on odavam lõpuks. Tegelikult sa saad suurepäraselt aru, et ei ole odavam. Ja see sinu jutt, et kõiki neid akusid tuleb juurde, sellepärast et ettevõtjad südameheadusest ostavad neid siia Eestisse, et ise siis nulli teenida sellega. No ei osta, on ju! Nad teenivad kusagilt selle raha. Ja nad ei too siia akuparki selleks, et raha vähem teenida, vaid nad ikkagi haistavad võimalust raha rohkem teenida. Meie siin saalis peaksime tegelema sellega, et raamistik oleks selline, et kogu meie ühiskonnal läheb paremini, et meil kõigi majandussektorite konkurentsivõime on parem. See tähendab seda, et vaja on soodsat elektrisisendit. No ja teine osa sellest sinu akude ja kogu selle taustavõimsuste jutust on see, et need võtavad meil tipuhinnad maha. Aga tegelikult on nii, et nad altpoolt tõstavad. Ma seda kalkulli Excelis ei ole veel näinud, et me siis enam negatiivseid hindasid ei saa, kui see Paldiski salvesti ükskord tõesti maa sisse kaevatakse ja hakkab ennast täis laadima ehk siis vett üles pumpama. Siis Eestis enam negatiivset ja nullhinda kunagi ei tule, sest nii suur tarbimine tuleb turule juurde. Ma kutsun ikkagi üles vähem hämama ja rohkem rääkima asjast, nii nagu see on. Ja lõpetuseks ma annan üle ettepaneku eelnõu menetlus teisel lugemisel katkestada. Aitäh!

Aitäh! Aga läheme läbirääkimistega edasi. Palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Vladimir Arhipovi. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Ja hea Eesti rahvas! Nii kurb kui see ka ei ole, aga ma siit puldist ei ole teinud ühtegi ettekannet, mis oleks Eesti inimesi rõõmustanud. Kogu aeg on mingisugune kurb uudis ja aina halvemaks läheb. Aga läheme selle päevakorrapunkti juurde. Täna arutame elektrituruseaduse muutmise seadust, mis toob paraku järjekordse lisakoormuse tarbijatele. Ja seda olukorras, kus elektri hind on jätkuvalt üks suurimaid probleeme Eesti inimesele. Me ei saa mööda vaadata sellest, et eriti rängalt mõjutab see meie pensionäre, kelle sissetulek on piiratud ja kellele iga hinnatõus tähendab raskeid valikuid igapäevaelus. Elektri hind on juba praegu paljudele inimestele koormav ning valitsus ei ole suutnud pakkuda lahendusi, mis leevendaksid seda survet. Selle asemel tuleb meil täna arutada seadust, mis paneb tarbijale veelgi suurema rahalise koorma. Eelnõu kohaselt peavad elektritarbijad hakkama tasuma poole elektrivõrguga liitumise kuludest, kui võrku soovivad liituda uued tootjad, näiteks tuule- ja päikesepargid. Kas see on õiglane? Miks peavad inimesed, kellele elektri hind on juba niigi koormav, kandma kulusid, mis tegelikult peaksid jääma tootjate kanda? Valitsus soovib kiirendada taastuvenergia arendamist. Tuul tiibadesse! Aga miks tehakse seda taas tavakodaniku rahakoti arvel? See koormus tabab kõige valusamalt just eakaid ja teisi väikese sissetulekuga inimesi. Pensionärid, kelle igakuine eelarve on juba praegu pingeline, peavad hakkama maksma kinni investeeringuid, mis võiksid olla ettevõtete vastutus. Kas valitsus tõesti arvab, et pensioniga elav inimene suudab veel täiendavaid kulusid katta? Lisaks ei ole seaduses toodud kindlat mehhanismi, kuidas hinnakoormust õiglaselt jaotada. Fikseeritud hinnakirja kehtestamine võib tunduda läbipaistev, kuid see ei arvesta tarbijate erinevaid võimalusi. Eriti murettekitav on asjaolu, et seal, kus elektrivõrku üldse ei ole, jääb endiselt kehtima kulupõhine liitumistasu. See tähendab, et maapiirkondades elavad inimesed peavad maksma veelgi rohkem. Valitsus põhjendab seda muudatust sellega, et see aitab paremini prognoosida elektrivõrguga liitumise kulusid. Jah, prognoosimine võib muutuda lihtsamaks, aga kelle jaoks? Kas tootjate jaoks? Tarbijate jaoks see tähendab ainult üht: arved suurenevad prognoositavalt ja püsivalt. Kui eesmärk on 100% taastuvelektri saavutamine aastaks 2030, siis kas tõesti on ainus lahendus koormata tarbijaid? Miks ei kaaluta muid rahastusmudeleid, näiteks Euroopa Liidu toetusi või tootjate suuremat panust? Tundub, et valitsus valib kõige lihtsama, aga kõige ebaõiglasema tee: paneme inimesed maksma ja loodame, et nad lihtsalt lepivad sellega. Kui seni on olnud probleem elektri hinna kallidus ja selle prognoosimatus, siis see seadusemuudatus lisab vaid veel ühe kihi ebakindlust. Tarbija ei ole süüdi selles, et taastuvenergia eesmärgid on seatud liiga kõrgele või et võrgu arendamine on seni olnud ebapiisav. Miks me karistame inimesi selle eest, et riik ei suuda piisavalt tõhusalt planeerida ja ellu viia energiapoliitikat? Kolleegid! Ei saa toetada seda eelnõu, mis jätab jälle kõige haavatavamad oma muredega üksi. Me peame leidma lahendusi, mis arvestavad inimeste reaalseid võimalusi ja sotsiaalset õiglust. Taastuvenergia arendamine on oluline, kuid see peab olema tasakaalustatud, mitte toimuma tavakodaniku arvel. Seepärast kutsun teid üles selle seadusemuudatuse vastuvõtmist mitte toetama. Leidkem lahendusi, mis ei karista inimesi, vaid loovad tõelisi lahendusi Eesti energiasektori arenguks! Aitäh!

Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Aleksei Jevgrafovi. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Austatud inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Täna seisame olulise valiku ees, mis määrab meie riigi energiatuleviku. Meil on laual seaduseelnõu, mille tagajärjeks võib olla põlevkivist energia tootmise hävitamine, eelistades sellele tuule‑ ja päikeseenergeetikat. Me oleme veendunud, et ei tohiks seda eelnõu toetada, sest see seab ohtu meie energiajulgeoleku, majanduse konkurentsivõime ja sotsiaalse stabiilsuse. Jah, me kõik teame, et tuule‑ ja päikeseenergia on olulised tuleviku energialiigid. Me peame investeerima nende arendamisse. Kuid me peame olema realistlikud nende tehnoloogiate olemuse osas. Tuule‑ ja päikese[energia] tootmine on katkendlik ning sõltub ilmastikutingimustest. Me ei saa ehitada oma riigi energiasüsteemi üles ainult ebastabiilsetele allikatele, eriti olukorras, kus meil puuduvad piisavad ja taskukohased salvestuslahendused. Põlevkivienergeetika on aastakümneid taganud Eestile energiajulgeoleku. See on oluline meie kohalik ressurss, mis on kindlustanud meid väliste šokkide ja importenergia hinna kõikumiste vastu. Põlevkivielektrijaamad on pakkunud meile juhitavat võimsust, võimet toota elektrit siis, kui seda vajame, olenemata ilmast. Selle võime hävitamine, enne kui meil on samaväärsed ja usaldusväärsed alternatiivid, on vastutustundetu. Selle eelnõu toetamine tähendaks suuremat sõltuvust importenergiast. Me muutuksime haavatavaks teiste riikide poliitiliste otsuste ja energia hindade poolt. See kahjustaks meie majanduse konkurentsivõimet ja paneks löögi alla meie kodanike toimetuleku. Elektri hinna ebastabiilsus ja võimalikud katkestused ei ole aktsepteeritavad üheski arenenud riigis. Lisaks majanduslikule ja julgeoleku aspektile on oluline silmas pidada ka sotsiaalseid tagajärgi. Põlevkivisektor on Ida-Virumaal oluline tööandja. Selle tööstusharu kiire ja läbimõtlematu hävitamine toob kaasa massilise tööpuuduse ja sotsiaalse kriisi regioonis. Me peame tagama õiglase ülemineku, mis arvestab ka nende inimeste vajadustega ja pakub neile uusi võimalusi. Me ei saa lasta end pimestada ainult ühest, küll olulisest, aga siiski vaid ühest energialiigist. Me vajame mitmekesist energiamiksi, kus taastuvad ja stabiilsed juhitavad energiaallikad tasakaalus on. Põlevkivil on selles üleminekuperioodis endiselt oluline roll tagada meie energiajulgeolek ja energia stabiilsus. Selle asemel, et hävitada olemasolev kindel tootmisvõimsus, peaksime keskenduma innovatsioonile ja investeeringutele uutesse puhtamatesse tehnoloogiatesse, mis suudavad pakkuda juhitavat ja stabiilset energiat tulevikus. Neid tehnoloogiaid on võimalik kasutada ka põlevkivitööstuses. Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktor professor Alar Konist räägib sellest, et tänapäeval on olemas CO2 püüde tehnoloogiad. Kui need seadmed paigaldada olemasolevatele elektrijaamadele, oleks investeeringute suurusjärk 200–300 miljonit eurot. Märkimisväärne on, et antud summa on kümneid kordi väiksem kui see, mida valitsus soovis eraldada ainult meretuuleparkidele. CO2 püüde tehnoloogia paigaldamise tulemuseks oleks odav elekter ja null heitmeid atmosfääri. Ma kutsun teid üles nägema tervikut, mitte ainult ühte osa sellest. Ma kutsun teid üles kaitsma Eesti rahva huve, meie energiajulgeolekut ja majanduse stabiilsust. Me ei tohiks toetada seaduseelnõu, mis on suunatud põlevkivist energia tootmise hävitamisele, kuni meil ei ole reaalseid usaldusväärseid ja piisava võimsusega alternatiive. Ja ühtlasi annan üle eelnõu menetluse katkestamise ettepaneku Keskerakonna poolt. Aitäh!

Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu. (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku peatada selle seaduseelnõu menetlemine siin parlamendis. Ja ma annan sellekohase ettepaneku üle parlamendi spiikrile. Enesestmõistetavalt selle ideoloogilise obsessiooniga, millest on kantud tänaste riiki juhtivate meeste ja naiste käsitlus, ei peetud mõistlikke Isamaa ettepanekuid selle seaduseelnõu kohta võimalikuks toetada. Me panime ette, esiteks, taastuvenergia tootmisvõimsuste arendajatele kehtestada keskkonna kompleksloa taotlemise kohustus. Algataja ja võimuliidu vastus oli, et see eeldab mõjuanalüüsi ning arutelusid. Seda seadusandja peabki tegema ju: arutelu pinnalt langetama otsuseid. Kahjuks ei olnud majanduskomisjon võimeline [ettepanekusse] piisava sisulise kvaliteediga süvenema. Teiseks, täiendava koormuse asetamine tarbijatele. Me ei pea seda ratsionaalseks ja meie ettepanek oli konkreetne, selgelt formuleeritud. Tsiteerin: muudatus põhivõrguga liitumise tasu arvestamise metoodikas on vaja teha selleks, et tarbijad ei peaks kinni maksma uute elektritootmisvõimsuste arendajate liitumistasusid. [Nagu täna] loetud tunnid tagasi [selgus], soovitakse see härra Sutteri hinnangul 200 miljoni eurone täiendav koormus – ma näen, et härra Reformierakonnast noogutab – tegelikult asetada samamoodi tarbijate õlgadele. Kaks aastat on valitsus justkui koer heintel olnud võimetu sisulise kvaliteediga energiaotsuseid langetama. Ainus agenda, mis on pähe tulnud, on regulatiivsete koormiste asetamine ja sel moel elektrienergia hinna meie regioonis konkurentsivõimetuks muutmine. [See tähendab] meie majanduse huvide kahjustamist ja loomulikult ka hinnatõusu tekitamist sellega, et üks baasinfrastruktuuri osa ehk energeetika hind survestatakse kõrgemale tasemele. Kahtlemata, sellel eelnõul on ideoloogiline raamistik. Ideoloogiline raamistik tõukub sellest, et valitsuse energiapoliitika lähtekoht ei ole mitte konkurentsivõimeline elektrienergia hind ja varustuskindlus, vaid eesmärk on saavutada aastaks 2030 sajaprotsendiline taastuvenergia [osakaal] riigi sisetarbimise mahus. See eesmärk, tuleb tunnistada, pole ei mõistlik ega ka reaalselt saavutatav. See toob meile inimpõlveks kaasa määramatult kõrge elektrienergia hinna ning määramatud riskid varustuskindluses. Seda on öelnud meie energeetikaeksperdid ja sellele on osutanud ka ettevõtjad. Kuid valitsus jätkab selle agenda läbisurumist. Valitsus sai oma energiamajanduse arengukava eelnõule ühiskonnast hävitava tagasiside. Öelge mulle üks põlvepikkunegi arvaja, kes tegelikult toetas seda! Hävitav tagasiside! Nüüd on valitsus pannud selle kuhugi sahtlisse ja ütleb, et ta tuleb sellega aasta lõpuks. Sellel ajal aga jätkatakse nende üksikute novellseaduste läbisurumist parlamendis. Me ei saa seda sellisel kujul kogu lugupidamise juures põhimõtteliselt toetada. Sellepärast, et sellel energiapoliitilisel käekirjal, mis valitsusel on, ei ole sisulist kvaliteeti. See puudub. Ja iga paari kuu tagant valitsuse energiapoliitilised seisukohad muutuvad ning meile teatatakse: aga nüüd on meil olemas energeetika pikk plaan. Milles see plaan, andke andeks, seisneb lisaks juhuelektripõhisusele eesmärgina iseeneses ja lisaks [riskidele] elektrienergia varustuskindluses ja süstemaatilisele survele elektrienergia hinna tõusuks? Kellelgi oleks aeg siin riigis ka vastutama hakata. Kuulge, vabandust! Meie riik, pika vaatega otsused – tegelikkuses seisame ühe koha peal paigal. Või veelgi hullem, astume tegelikult ju elektrienergiaga varustatuse riskide kasvatamise suunal väga pika sammu edasi. Ilma sisulise reaalse dialoogita ühiskond! Nii et need on muret tekitavad asjaolud. Ja kui me vaatame ka laiemalt, ma palusin Kliimaministeeriumil ja teistel ministeeriumidel panna paika "Fit for 55" plaani – ideoloogiline valitsuse eesmärk tõukub ju loomulikult Euroopa Liidu kliimaeesmärkidest – maksumuse. Kui suur konkreetselt on 13 jõustatud Euroopa Liidu õigusakti tekitatav finantsmajanduslik koormus ühiskonnale – nii avalikule sektorile, valitsussektorile kui ka tarbijatele ja majandusele erinevate sektorite lõikes? Ma sain terve kilo pabereid ja sealt, kogu lugupidamise juures, ei olnud võimalik tuletada maksumust ei õigusaktide lõikes ega ka tervikuna ühiskonnale. Kliimaministeeriumi esindajad tunnistasid mulle avameelselt: "Jah, niisugust ülevaadet ei olegi meil olemas. Juhtus, näete." Aga, stopp, meil on lootust! Tuleb kliimaseaduse eelnõu uus versioon ja selles tekstis sisaldub kogu maksumus. Vabandust! Sellise heitliku käsitluse pinnalt ei ole võimalik langetada otsuseid. Meil on vaja, nagu Isamaa on kaks aastat üles kutsunud, koostada selge tegevuskava energeetikas. Seda on järjekindlalt valitsusliit maha hääletanud, sest neil on olnud oma alternatiiv: ehitada Eesti energeetika üles subsideeritud meretuuleparkidele ja maksta sellele miljardeid eurosid toetust. See asi on nüüd tegelikult kuhugi õhku jäänud. Me ei teagi, kas sellega tegeldakse või ei tegeleta. Hämavad ja sogased vastused nende meeste ja naiste suust, kes vastutavad Eesti riigi poliitilise juhtimise eest, on ainus, mida me tagasi saame. Ja selles varjus jätkatakse niisuguste poolfabrikaateelnõude läbisurumist. Ma ei tea, kui mitmes see juba on, see taastuvenergeetika [arengu] kiirendamise seadus, 10. või 20.? Härra Kadastik, oskate öelda? Pakkide kaupa neid tuleb, paralleelmenetlustes tiirlevad. Mis meil juhtub riigis? Mis meil aset leiab siin praegu? Kõneleme bürokraatia vähendamisest! Kokku võttes ma loodan, et meil jagub tervet mõistust nendel meestel ja naistel minimaalseltki. Minimaalseltki! Ma kunagi ei kaota optimismi, kunagi ei kaota lootust, kunagi ei kaota sinisilmsust, et nad selle hoogtöö kõrvalt mõtlevad maikuu lõpuni, kuidas Eesti riiki juhtida, ja panevad paika plaane. Tegelikult tuleks energeetikas aeg maha võtta ja liikuda süsteemselt: [kõigepealt] sisuliste baasvalikute langetamine ja seejärel rakenduslikud otsused, mis omavad ühiskonnas minimaalsetki legitiimsust. Senised kaks aastat tegevust on paraku näidanud võimetust sellisest tervemõistuslikust mõttekäigust [lähtudes] liikuda. Nii et ma andsin Isamaa fraktsiooni nimel üle ettepaneku katkestada selle eelnõu menetlus. Aitäh!

Aitäh! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Mario Kadastiku. Kas paneme kohe lisaaja ka juurde?

Võib igaks juhuks panna, siis mõte ei katke, isegi kui ei lähe nii palju.

Et mõte ei katkeks, siis kolm minutit lisaaega.

Üks põhjus – vastan Urmase viimasele küsimusele, miks neid [eelnõusid] päris mitmeid tuleb – on see, et direktiive võetakse erinevatel hetkedel üle. Ka see konkreetne eelnõu on ühe direktiivi ülevõtmine. See on vähemalt üks komponent selles. See on see osa, mis Rainile väga ei meeldi. Noh, ma saan aru, võiks tõesti tulla ühe suure energeetikapaketiga. Aga probleem on selles, et energeetikateema kahjuks on sihuke keerukas teema. Kui see kõik panna ühte suurde monoliiti kunagi kauges tulevikus, kui meil on kogu pilt koos, siis see ei pruugi anda väga head tulemust. Selle menetlemist annab ette kujutada. Nüüd sellest konkreetsest eelnõust ja siin toimunud arutlusest. Ei, Rain, akud ei ole turul selleks, et teenida nullhinnaga. Akud on need, mis saavad pakkuda süsteemi teenuseid, ja seda soodsama hinnaga, kui mitmed teised jaamad seda saavad pakkuda. Ehk siis nad teenivad loomulikult ka endale kasumit, aga nad teevad seda odavamalt, kui teeks näiteks Kiisa reservjaam või midagi muud sellist. Ehk siis nad teenivad kasumit, neil on äriline motivatsioon olemas. Nad ei tööta kuidagi altruistlikult ja seda polegi keegi väitnud. Sa mainisid seda Paldiski temaatikat. Jah, miinushindasid võib-olla nii palju siis enam ei ole, aga kui need hinnatipud ära kaovad, siis tegelikult keskmine hind läheb alla. See ongi nagu hinnakõvera elastsuse küsimus: kui me lõikame tippe ära, siis me saame keskmise hinna vastavalt normaalsemaks. Ja tegelikult, olgem ausad, enamiku inimeste jaoks loeb rohkem keskmine hind. Need, kellel ei ole mingid ülitargad juhtimissüsteemid, mis börsihinnast lähtuvad, need tarbivad enam-vähem ühtlaselt. Mis tähendab seda, et … (Hääl saalist: "Palju see liitmis …") Mina räägin jälle! Tss! Teist korda! Ühesõnaga, keskmise hinna allatulemine on asi, mis omab reaalset efekti. Aga ma võtsin ka selle arvestuse korraks kokku. Siin kõik kuidagi võtavad kangesti sõna, kuidas see konkreetne eelnõu toob ilge koormise peale. Vaatasin, mis see fikshind on, millega me pakume. Kui me eeldame, et umbes sama palju tuleb sotsialiseerida, siis 100-megavatise tuulepargi liitumisel on see umbes 3,8 miljonit. Kuna Elering paneb selle tariifi ja see tähendab, et ta amordib selle mingisuguse arvu aastate peale, siis isegi, kui ta selle oma komponendi amordiks ühe aastaga ja jaotaks selle kogutarbimise peale laiali, siis see oleks 0,05 senti kilovatt-tunni eest, mis potentsiaalselt [lisanduks]. Ehk see on tegelikult ülipisike komponent. Siit ei tule mingit tohutut elektri hinna tõusu, mille vastu ilgelt üles ärgitab Keskerakond. Ja teisedki [väidavad], et pensionärid kõik jäävad kohe vaesusesse. (Urmas Reinsalu saalist: "Aga meretuulepargid?") Meretuulepargid on, millegipärast tundub, Urmase kinnisidee. Ma lihtsalt tuletan meelde, et juba kuid ja kuid ei eksisteeri sihukest asja, et me teeksime meretuulepargid kuskile. Noh, pole sotse, pole meretuuleparke praegu. Kõik on hästi! (Urmas Reinsalu: "Ministeerium valmistab ette …") Jaa, see, mida valmistatakse ette, on see, et Euroopast tuleb puhta tööstuse direktiiv ja selle raames saab vaadata, millised on mingid investeerimismeetmed. Kui keegi tahab investeerida, siis me ei ole kuigi huvitatud mingisugusest dotatsioonist. See on see, mis me enne rääkisime. Räägime parem investeeringutest. (Urmas Reinsalu räägib vahele.) Kuule, praegu on ikkagi see aeg, kus mina räägin.

Head kolleegid! Mario, vabandust, ma korra katkestan. Head kolleegid, see on küll väga tore väitlusvorm, aga sellisel kujul, vahelehõikamistega kõne pidamist meie kodu- ja töökorra seadus ette ei näe. Mario Kadastik, palun jätkake!

Jah! Pluss see, et stenogrammi läheb ainult üks pool. Aga meretuulepargid on asi, mis on teoreetiliselt võimalik. Praktikas on see asi, mis on vaja siis läbi rääkida, kui eksisteerib mingisugune meede. Ja see [tähendab] seda, et me dotatsioonina seda kindlasti ei tee. (Saalist kommenteeritakse.) Seadus ei ole meretuuleparkide kohta! Unusta ära! Täpselt sellesama meetodi abil saab liituda tuumajaam. (Urmas Reinsalu: "Kas meretuulepark hakkab ka liituma sellega?") Fikstasuga? Ei, see on ikkagi ainult juhul, kui on põhivõrk sinna piirkonda välja ehitatud. See fikstasu on ainult siis, kui on põhivõrk välja ehitatud. Meretuuleparkide juurde ei ole põhivõrku välja ehitatud. Nii et selles mõttes ei ole nii, et meretuulepark saaks nüüd kohe nipsti ilgelt odavalt sisse ja me peame kõik tugevdused ehitama. See ei kehti. Nii et selles mõttes praegu oli vahelehõige vahelduseks isegi asjakohane. Aga mis ma veel tahtsin mainida? Jälle see Sutter! Me rääkisime sellest: ära kasuta teda autoriteetse allikana! Praegu lugesin vahepeal uudist. Näe, ongi kriminaalasi algatatud Eesti Energia eelmise juhtkonna suhtes, et uurida, kas tuleks neilt [teatud] kulud välja nõuda. See, millega eelmine juhtkond tegeles … Võib-olla ei ole kõige parem referents, kustkohast võtta prognoose tulevikuks, kui need eelnevad prognoosid olid nii korralikult võssa, nagu näiteks põlevkiviõli CFD-lepingud, millega Eesti Energia ennast sadadesse miljonitesse miinusesse kirjutas. (Urmas Reinsalu räägib vahele. Juhataja helistab kella.) Tss! Ühesõnaga, mida ma tahtsin öelda, on see, et antud eelnõu konkreetselt annab selle kindluse, et investoritel on lihtsam ette planeerida. See on tavaline probleem, et sa tahad teha võrguliitumist, aga sa ei tea kunagi, mis number sealt tuleb. Nüüd on teada, mis number tuleb. See annab võimaluse liita võrku erinevaid energiatootmisi. Ja see ei ole ainult tuul. Täpselt samamoodi on gaasijaamad, akujaamad, samamoodi tuleb tuumajaam. Kui need tulevad põhivõrgu lähedusse, on nende liitmisel võrku fikseeritud tasu. See annab meile väga konkreetse võidu: see ongi just see prognoosimisvõimekus. Ja see tähendab seda, et investeerimisriske on vähem. Üks asi jäi mul mainimata selle suure arutelu käigus, mis tekkis. Üks muudatus, mis veel tuli ja mille üle ka suur debatt käis, [puudutab] tehnoloogia neutraalsuse komponenti. Me ei tee täielikku tehnoloogianeutraalsust, aga reservvõimsusi [silmas pidades] me anname võimaluse nendele, kellel on liitumine olemas, lisada tehnoloogia osas ka reservvõimsuse võimekus. Ehk siis me saame juurde võimaluse lisada gaasijaamu ja salvesteid, mis annavad võrgule just stabiilsust juurde. Ehk siis, kes tahtis teha päikeseparki … (Hääl saalist: "Mis selle mõte on?") Mis selle mõte on? Selle mõte on täpselt seesama suurepärane sagedusturg, mis meil on hetkel liiga õhuke, kui sa lugesid seda artiklit. (Mart Helme räägib vahele.) Siis on võimalik … Okei. Tundub, et meil on uus formaat nimega dialoog.

Head kolleegid! Mul on ettepanek, et Mario Kadastik saaks oma kõne läbirääkimistel lõpetada ja siis ma saaks kutsuda siia järgmise läbirääkija.

Just, Mart, sa oled järgmine.

Mario Kadastik, palun lõpetage! (Urmas Reinsalu: "Ära sega vahele! Las Mario räägib.") Ma pean kahjuks teile endale seda meelde tuletama, et Mario võiks nüüd saada oma kõne ära lõpetada. Ma panen teile 30 sekundit kõnele juurde. Mario Kadastik, palun lõpetage!

Ma kahtlustan, et ma nii palju küll ei tarbigi. Ühesõnaga, mõte oli selles, et kui meil on võimalik reserve juurde saada, siis saab võrgu stabiilsemaks. Kui on rohkem pakkujaid, läheb ka sageduse [hoidmise] hind alla. Ja see suurepärane Urmase allikas Hando Sutter peab siis järjekordselt kuskil nurgas häbenema, et ta oma 200 miljonit välja pakkus. (Urmas Reinsalu: "Palju Enefit prognoosib …") Nii et aitäh!

Suur tänu! Head kolleegid! Me läheme edasi läbirääkimistega ja palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Mart Helme. Palun!

Aitäh! No ma plaanisin oma juttu alustada kaugemalt ja meenutada lapsepõlve. Suur osa siin saalis olijatest ei olnud sel ajal isegi sündinud mitte. Ja isegi kui ma juba olin teismeline ja nii edasi, ja nii edasi, siis ei olnud veel paljud teist sündinud. Aga mul on palju mälestusi lapsepõlvest. Ja üks mälestus on see, et ei olnud voolu. Pidevalt ei olnud voolu! Oli 1950. aastate algus. Miks ei olnud voolu? Tootmisvõimsusi ei olnud. Tootmisvõimsusi ei olnud! Ja väga paljusid asju ei olnud, mitte ainult voolus ei olnud küsimus. Mäletan, et ema pani mulle lambanahkse kasuka selga, paksu kampsuni selle alla. Läkiläki kõrvad sidus lõua alt ilusti-kenasti kinni ja läksime pooles öös Karusselli poe juurde Pärnus sabasse, et hommikul jahu ja suhkrut saada. Ja istusime seal. Kusjuures ma pean meenutama, et inimesed olid hämmastavalt distsiplineeritud. Keegi ei trüginud järjekorda vahele, keegi ei kraagelnud. Ja noh, istusime, saime oma mingisuguse jahukese ja suhkrukese kätte, läksime koju. Ja siis tulid Hruštšovi sula ajad ja elu läks lõbusamaks, elu läks paremaks. Sai elektrikitarriga isegi bändi hakata tegema niimoodi, et pidevat voolukatkestust ei olnud. Ja mispärast see nii oli? Sest põlevkivitööstus pandi käima. Põlevkivitööstus ja põlevkivienergeetika pandi käima! Nii, ja nüüd me oleme 21. sajandi 20. aastate keskpaigas. [Ajast,] kui olid elektrikatkestused ja me küünaldega, tattninadega ja petrooleumilampidega ja mille kõigega valgustasime oma elamist – sellest on möödas juba üle 70 aasta. Ja mida me näeme? Me näeme totaalset hullust terves Euroopas, kus kindlad, stabiilsed elektrisüsteemid, tootmissüsteemid, ülekandesüsteemid asendatakse ebakindlate, ebastabiilsete süsteemidega. Lammutatakse majandust! Saksa sepikoda, mis oli Euroopa mootor, tänu millele oli võimalik Euroopa Liidu moodustamine, on seisma jäämas. Saksamaalt viiakse tootmist ära, ja Ameerika Ühendriikidesse muide ka, mis on rohehullusest õnneks loobumas. Ja see kõik on selle tulemus, et meil lammutatakse. Neil on kivisöeenergeetika. Sakslased oma rohehulluses loobusid juba aastakümneid tagasi tuumaenergeetikast. Miks? Sest lollakad inimesed ütlesid, et planeet hävib, planeet kuumeneb üle, planeet sureb, inimesed on planeedi katk. Vot sellised hullud inimesed on meil olnud viimastel aastakümnetel võimu juures. Ja nüüd me näeme, kuidas need hullud inimesed lammutavad Eesti majanduse alustalasid, odavat energeetikat. Just praegu nägin ühte postitust, kus väiketootja sai 2,3 senti kilovatt-tunnist, mis ta võrku müüs, ja ostis võrgust 25,6 sendiga elektrit tagasi. 11-kordne vahe! Vaat, kallid sõbrad, aga kuhu selle 11-kordse vahe raha läks? See läks kellegi taskusse! Ja see ongi see hiigelräkit, mida te siin propageerite. See on see hiigelräkit, mis selle rohemajandusega on püsti pandud. Keegi maksumaksja käest, riigieelarvest pistab miljoneid, kümneid miljoneid ja lõppkokkuvõttes isegi miljardeid taskusse tuuleparkidega, päikeseparkidega, ülekandetasudega, aktsiisidega – ma ei tea, mis rahadega veel. See, sõbrad, on Eesti majanduse hävitamine. Ja nüüd me jõuame… Paluks lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun.

Ja nüüd me jõuame selleni, et paremäärmuslasi on süüdistatud ühiskonna lõhestamises ja ma ei tea milles kõiges veel. Aga vaatame nüüd, mis juhtus praegu Pürenee poolsaarel üheainsa päevase elektrikatkestusega. Inimesed läksid üksteisele kõri kallale vee pärast, ma ei tea, mille kõige pärast, toidu pärast, poejärjekordade pärast! Üheainsa päevase katkestusega! Aga kujutage ette, et meil kukubki see võrk kokku, täielikult kukub kokku kogu selle hulluse tulemusena! Ja mitte ühepäevased katkestused ei ole, vaid on nädalatepikkused katkestused. Mis siis juhtub? Praegu on öeldud, et Hispaanias ainuüksi selle ühepäevase elektrikatkestuse kahjude kompenseerimise summa oli 400 miljonit eurot. Suhteliselt väike summa muidugi sellise suhteliselt suure riigi kohta nagu Hispaania. Aga ikkagi, see ühepäevane katkestus, ja 400 miljonit korstnasse. Pluss kõik sotsiaalsed kahjud. Kallid sõbrad, see eelnõu, mida te meile müüte kui midagi seesugust, mis peab olema meile garantiiks, et meil taolisi rumalusi ei juhtu, tegelikult seda ei garanteeri. Tegelikult uhab see riigieelarvest veel rohkem raha nendele, kes on selle räkiti kasusaajad. Ja sellepärast ei ole meil siin absoluutselt mingit valikut. Meie, kes me oleme valitud siia rahvasaadikuteks, esindama oma valijaid, peame sellele vastu seisma, peame seda räkitit paljastama. Ja õigesti ütles Rain Epler oma sõnavõtus, et need, kes ei saa siin aru, mida nad teevad, no jumal nendega. Aga meil on neid, kes saavad suurepäraselt aru, mida nad teevad. Ja selle kohta ütleb ka piibel: anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad. Aga need, kes teavad, et nad patustavad, patustavad topelt. Ja teie, kallid sõbrad, kes te seda räkitit siin läbi surute, need, kes teavad, eriti need, kes on meil füüsikadoktorid, patustavad topelt ja on kaassüüdlased kõikide nende kahjude eest, mis see räkit Eesti riigile, Eesti inimestele kaasa toob. Aitäh!

Aitäh! Nii, ma pean nüüd stenogrammi huvides täpsustama, et Rain Epleril on teistkordne kõnesoov. Esimesel korral rääkisite iseenda eest ja nüüd palute võtta sõna fraktsiooni nimel. Palun, Rain Epler Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma küsin igaks juhuks kohe kolm minutit lisaaega, siis ei tule katkestust.

Kolm minutit lisaaega.

Võib-olla ei kuluta kõike ära, aga …

Võtame siis kõik ära. Kolm minutit lisaaega.

Ma panin mõned asjad kirja endale, mida adresseerida tänasest vestlusest, aga alustan võib-olla natuke filosoofilisemalt. Igale süsteemile on omane liikumine entroopia, kaose suunas. Ja selleks kulub energiat. Inimühiskond kulutab energiat selleks, et kaose asemel oleks mingigi kord. Kui nüüd vaadata energiapoliitikat Euroopas, siis tegelikult pikka aega on kogu progressiivses läänes tunda olnud, et sellist akumuleerunud energiat on nii palju, et see annab inimestele võimaluse tegeleda igasuguste fantaasiaprojektidega, näiteks juhuenergeetika arendamisega nii, et seda saab liiga palju. Aga [seda on tunda] ka muudes eluvaldkondades, küll see sugude paljusus, mis vahepeal on ilmunud, ja kõik muu. Söök ju ikkagi kuidagi ilmub lauale inimestel ja toad on soojad. Aga kuna see selline mitteusaldusväärse energeetika arendamine on võtnud hirmsad tuurid üles, siis ma arvan, et varsti võibki juhtuda Hispaanias juhtunu ka meil, nii et ei jõua söök enam pooleldi iseenesest lauale. Ja siis tuleb hakata mõtlema, kuidas ta jõuaks. Natuke see Euroopas ja Eestis toimuv diskussioon teemal, et kui juhuenergeetikal ongi puudused, siis tuleb sinna matta veel rohkem raha ja toota veel rohkem juhuenergiat, meenutab neid jutte, mida räägivad Lääne-Euroopa noored uuskommunistid. Teatavasti neid seal leidub, nad ei varja, et kommunismi ideed on neile armsad. Ja nende jutt on selline, et Stalin lihtsalt ei osanud kommunismi õigesti ehitada. Saaks nüüd meie [võimaluse], me teeks seda õigesti. See on selline jutt, mis kõlas Hispaania peaministri suust ja mida Euroopa eesotsas olevad inimesed räägivad: et kuigi tõepoolest hakkab süsteem kärisema ja me näeme, et see ei vea välja, ja kuigi sa teed arvutusi ja füüsikast [lähtudes] näed, et see on kehvem süsteem kui fossiilkütustel põhinev või tuumaenergeetika, siis tuleb lihtsalt veel rohkem raha sinna panna ja veel rohkem teha seda asja. Küll ta heaks läheb. Ei lähe! Hullemaks läheb! Nüüd kolleeg Kadastiku sõnavõtust mõned nopped. Kõlas väide, et aku teeb reservi odavamalt kui Kiisa elektrijaam. Tõepoolest, ma arvan, et vastab tõele. Aga põlevkivi teeb veel odavamalt. Ma just möödunud nädalal käisin neid numbreid läbi: 1 megavatt-tunni tootmiseks vajalik gaas Rotterdamis maksab 34 eurot, põlevkivi ahju ees, valmis energiat tootma, 20 eurot. Seal on sees juba keskkonnatasud. Kui me räägime sellest, et reservi millestki teha, miks me siis gaasijaamadest räägime? Aga nüüd see suurem küsimus, mida ma ka Mariolt küsisin. Mario ütles, et me saame teha salvesteid ja gaasijaamu ja kõike seda. Ma küsisin, mis selle mõte on. Mario vastas, et mõte on see, et sagedusturg, mis praegu on õhuke, läheb siis selliseks tummisemaks. Tegelikult mu küsimuse mõte oli laiem. Mis selle mõte nagu selles valguses on, et kui sa teeksidki, Mario, tuumajaama või teeksid põlevkivijaamad, mis piisavalt annaksid sulle elektrit, siis sul tuulikuid ja päikest ei oleks vaja teha. Aga vastupidine ei kehti. Kui sa teed tuulikuid ja päikest, siis sul on vaja ka kas akusid või neidsamu gaasi- või põlevkivijaamu või midagi muud. Sa ei saa süsteemi ehitada üles niimoodi, et meil justkui on energiatootmisvõimsus, aga miski teda ei toeta. Öösel päike ei paista, eks ole, vahepeal tuul ei puhu. See oli mu küsimuse mõte. Mis mõtet on ehitada süsteemi, mille kõrvale tuleb ehitada teine süsteem, kui selle asemel võiks ehitada ainult selle teise süsteemi ja me saaksime hakkama? Nüüd, sa enne rääkisid Hispaaniast. Seal ikka tuumajaamad töötasid ja kõik oli nii tore ja hea, ei tea midagi, kas see taastuv seal oli süüdi. No tegelikult oli nii, et tuuma[energiat] oli turul tollel päeval veidi üle 11%, kivisütt oli alla 1% ehk 0,8%, gaasijaamad andsid 3,4% ja koostootmist oli ka veel 4,5%. Kokku oli [vähe] nii-öelda pöörlevat võimsust, mis annab inertsi süsteemile, mis hoiab sagedust, mis talub sageduse kõikumist tulenevalt sellest, et suured massiivsed metallkärakad käivad ringi, talub võnkeid väga hästi, absorbeerib väga palju selliseid väiksemaid võnkeid ära versus nüüd, ütleme, päikesepargid ja ka tänapäevased tuulepargid, mis turule saavad läbi inverterite ja mis ei ole võimelised ise tekitama seda sagedust. Sealt võibki tekkida see kaskaad. Ja nüüd, ma kujutan ette, et analüüs lõpebki sellega, et olid erakorralised ilmaolud. No täna on erakorraline ilmaolu see, et suur pilvemassiiv tuli, prognoosis ei olnud ette nähtud – näitena lihtsalt – ja päikesepargi tootmisvõimsus langes kõvasti alla. Ja siis hakkas kusagil tarbimine välja lülituma, aga see läks jälle inertsiga, siis tuli kuskil jälle tootmist. See ahel läheb hästi kiiresti käest ära ja ongi riik pime. Ma ei saa aru, miks me üritame jõuda sinna, kus Hispaania täna on. Hispaanlased ju hõiskasid, et nad paar päeva või mõni nädal tagasi tegidki 100% kõik taastuvast. Kuigi aastaid on seal samamoodi kriitikud öelnud, et kui te viite pöörlevate ja stabiilsust tagavate süsteemide võimsuse osakaaluna liiga väikeseks, siis teil süsteemi risk on väga suur. Ja ma ütlen, et see risk ei ole ainult selles, et konkreetselt elektritootmisseadmed seal seisid ja mis iganes süsteemioperaator pidi kulusid tegema. Riik seisis, [ka muud riigid seisid]: tükk Prantsusmaast, Belgia. Ja sellekohaseid teadustöid on. Me võiks ka Eestis sellekohase uurimuse teha, milline on turule andmata megavatt-tunni hind kulu mõttes, ja siis selle panema selle Lusardi mudeli juurde – noh, et [teada saada], kui suure tõenäosusega [teatud] energiatootmisviisid sul [tõrkeid] tekitada võivad, ja arvestame selle riskihinna sellesse elektrikulusse sisse. Ma arvan, et meil numbrid lähevad õigeks. Kui me kõike arvesse võtaks, mis selle juhuenergeetika arendamisega kaasneb, ja laseks selle tarbijatele hinnana välja paista, siis ei oleks meil nii, et räägitakse kogu aeg, et näed, tasuta tuuleenergia. Ma lõpetuseks viskaks paar kriitikanooti ka siin partneritele opositsioonierakondadest. Ma sotsidele otseselt ei viska, sest nemad on nagunii suured juhuenergeetika arendamise toetajad, nendesuunaline kriitika on see, et see on jabur mõte, laske sellest lahti. Aga siin kolleegid Keskerakonnast ütlesid, et loomulikult on vaja arendada juhuenergeetikat, aga seda on vaja teha tasakaalustatult ja nii edasi. Ei ole tegelikult vaja arendada. Kutsuge mind fraktsiooni või tulge läbi, ma näitan arvutusi, võtan tahvli. Ma näitan, et ei ole tegelikult vaja. Me ei pea minema kaasa sellise moejutuga – me justkui siis oleme parketikõlbulikumad, kui me räägime ka. Nagu Kadastik: koridorides ta ütleb, et ta saab tegelikult aru, et ei ole vaja seda tuulevärki, aga noh, praegu on narratiiv selline, et ikkagi tuleb seda avalikult rääkida. Ja isamaalastele muidugi ma ütleksin, et Urmas ilusasti räägib, midagi pole öelda. Aga vahel tabab mind kahtlus, et ilus jutt on rohkem kantud konjunktuurist kui põhimõtetest. Ärgem unustagem ikkagi seda, et Eesti võttis eesmärgi 100% elektrist taastuvatest [allikatest] alles mõni aasta tagasi. Isamaalased tagusid vastu rindu ja ütlesid: "Hea asja tegime." Ja lõpetuseks: see kolleeg Moonika mainitud günekoloog, kes Euroopat ja selle energeetikat juhib, Ursula von der Leyen, on ikkagi selle suure Euroopa parteide pesakonna juht, kuhu kuulub ka Isamaa koos Urmas Reinsaluga. Ja nemad on lubanud, et taastuvenergeetikat arendatakse edasi. Aitäh!

Jälle stenogrammi huvides täpsustan siis, Urmas Reinsalu, üle, et enne te rääkisite iseenda nimel ja nüüd soovite tulla kõnelema fraktsiooni nimel, jah? Te võtsite küll maha, aga ma põhimõtteliselt arvestan, et … (Saalist öeldakse midagi.) Te tahate pärast Anti Allast tulla? See käis nüüd küll kähku. Te olite mul juba järjekorras ja nüüd korraga otsustasite vahepeal järjekorrast lahkuda. Hästi, ma saan aru, et teie soov on tulla pärast Anti Allast. Kui Anti Allas ei võta oma soovi tagasi, siis ma palun siia Riigikogu kõnetooli Anti Allase. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid, kes siin saalis on, ja kõik, kes meid kuskilt kaugemalt jälgivad! Veel kord: alati, kui ma siia pulti tulen, siis ma tahan ütelda, et mulle ei meeldi populism. Ja praegu käib siin väga selgelt ju lapse koos pesuveega väljaviskamine. Ka minule meeldib, kui energiasüsteemi puhul on väga selgelt ära arvutatud, et juhitavat võimsust on nii palju, kui see süsteem vajab, ja võib ka olla juhuenergiat nii palju, kui süsteem välja kannatab. Kõik see kriitika, mis selle kohta siit saalist kostab, on õige. Ja minu arvates osaliselt on juba aastaid Kliimaministeerium ja teised ministeeriumid, kes selle teema eest on vastutanud, läbi kukkunud. Tegelikult neid arvutusi ei ole. Ja nii on ka Riigikogu liikmed küllaltki kehva seisu pandud. Ainult väga vähesed siin saalis tõenäoliselt suudavad aru saada, mis toimub. Aga terviklikeks arvutusteks on ikkagi vaja õigeid andmeid, inseneriteadmisi ja seda meil kahjuks tõesti Riigikogu liikmetena ei ole. Ja selles suhtes ma jagan nii EKRE kui ka teiste erakondade saadikute muret, kuidas see süsteem meil ikkagi täpselt toimib. Aga mis puudutab seda konkreetset eelnõu, siis … (Saalis räägitakse.) Kas oleks võimalik … Mind ei kuulda absoluutselt, kui saalis räägitakse. Väga halb on nagu kõnet pidada, päriselt ka. Kas on võimalik?

Head kolleegid! Austame ettekandjat ja lubame tal oma kõne lõpetada. Palun, Anti Allas!

Aitäh! Ja mis ma selle konkreetse eelnõu puhul sooviks veel ütelda? Tõesti ei pruugi meeldida nii-ütelda roheline energia selle tootmise viisina, aga ma arvan, et konkreetne eelnõu ikkagi … Õigemini mitte ma ei arva, vaid see reaalselt räägib sellest, et me ju kõik täna tarbime – praegusel hetkel siin tarbime, oma kodudes tarbime – seda juhuelektrit. See eelnõu konkreetselt annab meile ju eelkõige majanduslikud võimalused. Miks me tahame ei ütelda Eestisse investeerivatele ettevõtetele, et kui nemad tahavad näiteks juba [valmis] ehitatud konkreetse tootmise juurest vedada endale kaabli, et saada energiat soodsamalt? Miks me tahame kätt ette panna Eesti majanduse arengule? Reaalselt! Ja see ei puuduta ju ainult tuulikuid, see ei puuduta ainult päikeseparke, see puudutab ka kõiki teisi tootmisvõimalusi. Sellepärast ma ütlesin, et ei ole mõtet ikkagi last koos pesuveega välja visata. Ja minu arvates selles konkreetses eelnõus on väga palju mõistlikke asju ja mina isiklikult küll seda eelnõu toetan. Aitäh!

Suur tänu! Ja nüüd ma palun Isamaa fraktsiooni nimel siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Reinsalu. Palun!

Palun lisada kolm minutit.

Kolm minutit lisaaega, palun.

Reformierakonna esindaja härra Kadastik seab siin kahtluse alla ka esitatud prognoosid, sõltumatud prognoosid, mis puudutavad sagedusreservi ja selle saartalitluse konsolideeritud mõju Eesti tarbijatele. Praegu on selge, kui vaadata kogu Balti sagedusturgu, kui palju aastaks oli planeeritud, siis oli selleks suurusjärgus 200 miljonit eurot. See on, eks ole, maksumus kolme Balti riigi peale. See on ilmselgelt lõhki lennanud juba esimese kolme kuu numbritega, ütleme, aja arvestuses, kui me võtame, et suurusjärgus 90 miljonit eurot on kolme Balti riigi peale seda koormustasu läinud. Sõltumatud energiaga kauplejad ütlevad, et me võime arvestada [maksumusega] kusagil 120 miljonit eurot, pluss saartalitluse tasu juurde 34 miljonit eurot. Kokku 155 miljonit. Hando Sutteri puhul härra Kadastik viitas, et on kriminaaluurimine ja nõnda edasi, kas ta on usaldusväärne. Ma arvan, et nendes küsimustes, kui suur on prognostiline [summa], tuleb tema hinnangusse suhtuda kindlasti relevantselt. Ja suurusjärgus 200 miljonit eurot konsolideeritult [peaks olema] sellesama eelnõu 555 vastuvõtmisel tekkiv täiendav kulu, mille puhul me ei tea, kuidas see jaguneb tarbijate ja tootjate vahel. Ma saan aru, et Eleringi tellitud analüüs soovitab selle põhiosas, kui mitte kogu osas asetada tarbijate [õlule]. Nüüd, see seadus toob loomulikult kaasa täiendavad kulud. Siin ei ole mõtet rääkida, et see seadus, nagu eelkõneleja osundas, kuidagi kulusid maha võtab. Ei! See seadus tegelikkuses sotsialiseerib [kulusid] ja selle seaduse üks eesmärke ongi, et liitumistasu ja tasu võrgu väljaehitamise eest, mis on investorile vajalik selle uue tootmisvõimsuse jaoks, [arvestada] tegelikult investeeringu sisse nõnda, et seda hakkab võrguteenusena kinni maksma tarbija. Selle maksab kinni tarbija! Isamaa oli selle vastu. See oli meie konkreetne muudatusettepanek, mida komisjon ja võimuliit ei toetanud. Ja põhjuseks toodi: selleks, et uute rajatavate tuule- ja päikseparkide toodang mahuks elektrivõrku ära, on vajalik võrku arendada ja tugevdada kiirendatud tempos. Kiirendatud tempos! Küsimus on, kui palju see tempo tegelikult tarbijatele täiendavat hinnakoormust tekitab. Teisele lugemisele esitatud eelnõust me ühtegi numbrit ei leia. Komisjon on esitanud muudatusettepaneku. Muudatusettepaneku puhul on siin ühelauseline selgitus, kuidas seda täpsustada, ja ma juhin tähelepanu, korrigeerin, et loomulikult ei ole juttu ainult liitumisest jaotusvõrgu kaudu. Loomulikult saavad need investorid hakata seda kasutama ka põhivõrgu arenduste jaoks. Enesestmõistetavalt! Tsiteerin: põhivõrgus võib selle investeeringu teha – jutt käib nendest investeeringutest, mis on vajalikud selleks liitumiseks – ainult liitumisel põhivõrguettevõtja olemasoleva põhivõrguga. Siin on ridamisi selgitusi selle kohta, kuidas seda ette nähakse. Palju see maksma läheb? Härra Kadastikuga ma konsulteerisin. Härra Kadastik osutas, et prognostiliselt 1 megavati kohta – seletuskirjas pidi olema see osundus – 38 000 eurot. Korrutame läbi! Ma möönan, et siin on kindlasti täpsustused selle koha pealt, mis liitumised tegelikult võivad konkreetsetel hangetel kõne alla tulla, eks ole. Aga võimuliit valmistab ette 2 teravati ulatuses maismaa tuuleparkide hanget, mis tõenäoliselt leiab aset juulis, kui need seaduseelnõud paketina vastu võetakse. Siis korrutame, tegelikkuses piisab, kui teha tehe, eks ole, 2 teravati puhul vastavalt korrutame läbi ja saame juba kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvad summad. Jaa, need jagunevad investeeringu puhul küllap aastate peale, aga 38 000 eurot megavati kohta oli härra Kadastiku toodud esialgses eelnõu seletuskirjas selgitus. Teine küsimus puudutab meretuuleparke. Jällegi 2 teravatti oli õhus. Seda me ei tea, kas see tuleb või mitte, selle kohta on küsimärgid. Ühiskonnale võetakse kohustusi ka nii-öelda nende võrguarenduste loogikas, mida tarbijad peavad hakkama kinni maksma olukorras, kus me ei ole võimelised hoomama isegi suurusjärke. Me pole võimelised hoomama isegi suurusjärke! Ja see on põhimõtteliselt häiriv. Ja selle muudatuse Isamaa tegi selle eelnõu kohta, et võtta see täiendav energeetikakoormus, see kulu tarbijatele, nii Eesti ettevõtjatele kui ka kodutarbijatele tekitatav koormus välja sellest eelnõust. Sellest oligi kantud meie muudatusettepanek. Nii et ma kutsun üles parlamenti katkestama selle eelnõu [menetlus]. See ei vasta sellele paatosele, mida deklareeris meil siin pidulikult härra Reinaas. Muide, härra Reinaas, komisjoni esimees, miks te ei tule siia parlamendi ette? Miks te ei võta sõna, ei anna selget vastust, kui [suur] on prognoositult liitumiskulu, mis tarbijatele hakkab tulema ja mida eelnõu algataja ja võimuliit on toetanud oma häältega ka majanduskomisjonis? Päikesepargid moodustavad väiksema osa ilmselgelt, eks ole, aga nii teie poolt aprillis geniaalseks suureks projektiks kuulutatud meretuuleparkide puhul kui ka maismaa tuuleparkide puhul, mis suvel seisab ees, kui suur see prognostiline summa siis on? Käib mingisugune häma! Panete tähele, ega me seda, kuidas seda metoodikat kasutatakse, ka ei leia seadusest. Meil on tekkinud väga huvitav kahe korrusega õiguskord. Koormust, mis on sisuliselt võrdne maksudega, mis asetatakse inimeste õlgadele, me hakkame kusagil teisesel, rakendusaktide tasemel [määrama]. Täpselt samamoodi öeldakse, et valitsuse määruses on see metoodika [kirjas]. Nii nagu me eelnõu 555 puhul sellesama 150 miljoni täiendava kulu puhul näeme: mitte keegi ei teagi, kes hakkab maksma ja kui palju maksma. Öeldakse, las siis Elering teeb arvutused, eks me pärast vaatame. Seaduse oleme pimesi vastu võtnud ja pärast selgub, milline on kohustus. Härra Aab siin ütles, kutsus üles [eelnõu] 555 puhul, et oleks ilus – panete tähele! – äkki ka parlamenti teavitada. Siis me saame ka teada, kas me võtsime [kohustuseks] 150 miljonit või 200 miljonit või 60 miljonit või 96 miljonit, nagu ütleb valitsus selle kohta, millise koormuse me oleme peale võtnud. Tähendab, 60 miljonit valitsus prognoosis, pluss sagedusele 34 miljonit, nagu ma sain, kui selle tehte tegin. Ei teagi! Ma arvan, et selline käsitlus on põhimõtteliselt põhiseadusevastane, kui me nii opereerime sadades miljonites eurodes kohustuste võtmisega. Aga nüüd on sõna härra Kadastikul ja ma loodan, et härra Reinaas tuleb ka siia parlamendipulti ja annab meile vastuse, kas on olemas ettekujutus, kui suur siis tegelikkuses on selle asja maksumus. Öelge see number! Eesti kodanikel on õigus seda numbrit teada. Aitäh!

Suur tänu! Nii, fraktsioonide esindajate tulevärk on käima läinud. Mario Kadastik Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun, Riigikogu kõnetoolist!

Ma lootsin, et ma saan eelmise kõnega kõikidele asjadele enam-vähem joone alla tõmmata, aga siis läks fraktsioonide aruteluks ja nüüd tuleb jälle asju ümber lükata. Alustame lõpust. Härra Reinsalu, selleks et saada kokku 2 teravatt-tundi, vajame umbes 1 gigavati tuulevõimsust – ümmarguselt arvutatud. 1,1 gigavatti – kuhugi sinna kanti. Enne siin puldis ma ütlesin ära selle numbri, kui see oleks olnud 100-megavatine liitumine. Ma vaatasin üle selle arvutuse. Kuidas Elering seda tavapäraselt teeb: ta teeb ära investeeringu, see arvestatakse tariifi sisse kui vara. Ja nüüd ma tõesti tunnistan, et gigavatt oleks umbes 38 miljonit. Aga see 38 miljonit on investeering, mis läheb varasse ja läheb tariifi vastavalt amortisatsioonile. Ma tunnistan, ma ei tea peast Eleringi amortisatsioonimäära, aga ma eeldan, et põhivõrgul on see ikkagi vähemalt 20 aastat. (Saalist hõigatakse midagi.) 20 aasta puhul on see 0,2 eurot megavatt-tund. 0,2 eurot megavatt-tund! See tähendab, et kilovatt-tunni puhul on see 0,02 senti kilovatt-tund. See on väga väike summa. (Saalist öeldakse midagi.) Jah, see on võimsus. Võimsus ja mahtuvus on kaks erinevat asja. Nüüd Rainile: põlevkivi maksab 20 eurot, kuidas saab 180 eurot? Alustame kõigepealt sellest, et see on kütus. Näiteks tuumajaama kütus maksab suurusjärgus 2 eurot megavatt-tund, turule pakkumise hind on 27. See tähendab, et kui me võtaksime sarnase proportsiooni, siis oleks ju loogiline, et korruta 10-ga, ja umbes ongi. Tõenäoliselt see päris nii ei ole. Esimene osa on CO2 pool tõesti – see on 60 või 70, mis ta parasjagu on, käis ka vist üle 100 vahepeal. See juba üksinda teeks [hinnaks] kütus pluss CO2 kokku sinna 80–100 kanti. Aga seal on ka opereerimiskulud. Need jaamad ei ole päris sellised, et on vaid automaatika ja elektroonika, mis lihtsalt iseennast hooldavad ja mitte midagi muud pole vaja teha. Seal tegelikult on hooldust ja kõike muud sihukest ka vaja. (Saalist öeldakse, et tuul ja päike hooldust ei vaja.) Ei, vajavad-vajavad! Vajavad-vajavad! Aga mahu vahe tuleb sealt mingil määral sisse. Igatahes, võiks tõesti saada hinna veidikene sellest 180 eurost odavamaks, kui need jaamad huugaksid kogu aeg. Aga ma arvan, et me jääksime koos CO2-ga ikkagi sinna 100 pluss eurot juurde. CO2 kvoodist ei ole võimalik lahti saada. See on põhimõtteline teema. Senikaua, kuni me oleme Euroopa Liidus, ei ole see üldse teema, mida arutada. Ehk siis põlevkivi hind, kui me oleksime puhtalt ainult põlevkivi peal, oleks umbes 100 eurot megavatt-tund. See tähendab 10 senti kilovatt-tund. See on kõvasti kallim, kui meie keskmine elektri hind on. Nii et see ei ole selles mõttes nagu lahendus. Ma ei ole Rainile koridoris öelnud, et ei-ei, tegelikult ma ei taha seda teha ja ma puldis ainult räägin. Me oleme rääkinud tõesti meretuulest. Meretuule kohta ma olen jah öelnud, et see ei ole minu arvates ratsionaalne, vähemalt mitte sellise finantseerimisskeemi puhul. Maismaatuulest rääkides ma olen sulle korduvalt öelnud, et mina selle 10–15 aasta jooksul, mis kulub tuumajaama ehitamiseks, ei näe muud meetodit, kuidas [elektri] hind alla tuua, sest põlevkivi ei ole optsioon. Põlevkivi puhul, ma just rääkisin, alla 100 euro hind ei tule. Oleks võinud kuulata, mitte omavahel jutustada. Pole midagi teha. Ma just rääkisin, pärast võid stenogrammist lugeda, miks. Aga põhimõtteliselt ei ole see võimalik. Nüüd, see sagedusturu prognoos, mis oli 200 miljonit. Selle koha pealt Eesti prognoos oli 60, Läti ja Leedu prognoosid olid nende omad. Ja nende prognoos kahjuks oli asi, mille kohta ka Elering [ütles], et need on tõenäoliselt pigem alla prognoositud kui korrektsed. Ja praegu probleem ongi peamiselt Läti, kes oma reserve seal sagedusturul ei kasuta. See on siiamaani arusaamatu, miks nad sagedusturul oma hüdroreserve ei kasuta. Leedu prognoosis natuke mööda, seal on Kruonise jaam, ma saan aru, hoolduses. See on põhjustanud siin märtsis ja aprillis keskmisest kõrgemat hinda. Veebruaris oli sagedusturul hind alla prognoosi. Aga nüüd on see Leedu põhiline jaam, mis seda on neile endale pakkunud, olnud reservis või mitte reservis, vaid hoolduses, ja see on põhjustanud mõningase defitsiidi. Eeldati, et turg on veidikene paksem. Tegelikult algne prognoos oli, et me lahkume 2026 Venemaa võrgust. Me tõime selle varasemaks sõja tõttu. Ja mitte kõik vastavad investeeringud ei olnud tehtud selle prognoosiga, et see avaneb 2025. Aga ma ei hakka siin aega juurde võtma. Ma arvan, et ma sain põhilised punktid, mis jäid fraktsioonide arutelust püsti, kaetud. Nii et ei ole tegemist mingite ulmenumbritega. (Urmas Reinsalu ütleb saalist midagi.)

Suur tänu! (Urmas Reinsalu räägib edasi, mainib hinda 3,6 [miljonit].)

3,8! Jaa, üks gigavatt on 38 miljonit, aga see läheb varasse, mis läheb amorti, see tähendab, et tariifi. See, mis meil reaalselt arvele jõuab, on tariif. Elektrilevi võrgutasu hinnas on sees Eleringi võrgutasu.

Te ütlesite, et te ei võta aega juurde, nii et teie aeg on läbi, Mario Kadastik. Aitäh teile!

Aga me jätkame, Urmas, kohvikus. (Urmas Reinsalu vastab midagi.)

Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Evelin Poolametsa. Palun! (Mart Helme ütleb saalist midagi ja teisedki reageerivad.) See on väga huvitav arutelu siin, kolleegid, aga nüüd kuulame kolleeg Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid!

Vabandust! Vabandust, Evelin Poolamets! (Helistab kella.) Head kolleegid, kuulame kolleeg Poolametsa seisukohad praegu ära. Palun!

Öeldakse, et valel on lühikesed jalad ja ikkagi lõpuks läheb ka meie füüsikadoktor oma arvutustega rappa. Seda enam, kui me mõtleme, mis toimub 20 aasta pärast. Terve Eesti on siis täis neid elektrivõrke, millesse me täna investeerima hakkame ja mida me ei oska enam kasutada, kui tulevad tuumajaamad. Aga kui nüüd seda eelnõu lugeda, siis see eelnõu küll ei ole [mõeldud] tarbijate kasuks, vaid on kirjutatud tootjatele. Nähtavasti ongi tootjad tulnud ja esitanud tellimuse. Üks muudatus teise järel on suunatud sellele, et kergendada tuule- ja päikeseenergia tootjate elu. Liitumistasude metoodika, võrguinvesteeringute edasiarvestused, paindlikkus tootmise alustamise tähtaegades ja liitumislepingute pikendused. Aga mida saab tarbija? Ei ühtegi leevendust, ei ühtegi garantiid, et hind langeb. Mitte midagi! Inimesed maksavad, aga kõik hüved lähevad tootjatele ja võrguettevõtjatele, kelle kasum tuleb inimeste taskust. Kui eelnevas arutelus küsiti, kes maksab selle liitumise teise poole, kui esimese poole maksab tarbija, siis tuleb välja, et see on tootja. Aga kust tootja raha saab? Justkui seina seest. Ei, tootja võtab ka oma raha tarbijalt. Võtame kas või ühe hea näite. Utilitas Windi puhul on päevakorda tulnud, et nähtavasti nad ei jõua 2027. aastaks tootmist alustada ja kaotavad 1,1 miljoni euro suuruse tagatise. Kes selle kinni peab maksma? Nähtavasti kohalik omavalitsus, sest Utilitas Wind on juba kohalikule omavalitsusele ehk Põltsamaa vallale saatnud ähvarduskirja, et nende kahjum on justkui nende vastutada. Aga kes maksab kinni selle, kui võrguvõimsust hoitakse aastaid broneerituna? Kes maksab selle eest, kui investeeringud seotakse spekulatiivsete projektidega, mida kunagi ei kasutata? Muidugi tarbija. Meile öeldakse, et võrk vajab arendust, sest taastuvenergia maht kasvab, aga keegi ei küsi, miks see kasvab. Kas Eesti rahvas tarbib rohkem elektrit? Ei tarbi ju! Iga aastaga tarbime praegu vähem elektrit. Kas meil on energiapuudus? Jah, meil on tekitatud energiapuudus. Aga kui päike ei paista ja tuul ei puhu, siis see energiapuudus jääb püsima. Ja on veel üks põhjus, miks meil energiat ei ole: rohepöörde eesmärgid. Kas Eesti rahvas on välja tulnud sooviga, et seame omale need rohepöörde eesmärgid? Ei, need eesmärgid on meile seatud Brüsselis. Aga jah, me kasvatame siin tootmisvõimsusi. Meil on siin igas vallas pea 1000 megavati ulatuses võimsust planeeritud. Samas me teame, et Eesti keskmine tarbimine on 1000 megavatti. Kes siis selle võimsuse, mida me siin kõik suuresti planeerime, kasutusele võtab? Sellele ei ole vastuseid saanud. Ka meretuuleparkide teemad on siiani vastuseta. See kõik toimub meie oma inimeste heaolu, meie majanduse arvel, ja see ei tee meie elu paremaks. Selle eelnõuga võib-olla tõesti jälle tuleme sammukese tootjatele vastu, aga see kõik toimub meie majanduse hinnaga. Lõppude lõpuks elektrit tarbime me kõik. Ei ole olemas sellist müstilist ülirikast olendit nagu tarbija, kes raha ei loe, kelle käest saab kõik need taastuvenergia tasud ja võrgutasud sisse nõuda. Seda eelnõu ei saa toetada. Aitäh!

Suur tänu! Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli kolleeg Annely Akkermanni.

Head kolleegid! Keskkond pole üldse praegu minu töömaa ja põlevkivienergeetika ka mitte. Aga istusin oma kabinetis, kuulasin istungit ja räägitakse mingisugusest juhuenergiast. Mis asi on juhuenergia? Guugeldasin, Vikipeediastki ei tulnud välja. Kui üldse midagi on igavene ja mitte juhuslik, siis vähemasti päike. (Naer ja aplaus saalis.) Rahvuskonservatiivne erakond peaks teadma, et piibli kolmas lause ütleb, et Jumal ütles: "Saagu valgus!" Ja valgus oli hea. Päike ja tuul on ühed igavesemad asjad, mis üldse on meie elu mõõtmes, kus me siin elame. Ja teine asi veel. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise kahjulikest mõjudest ei räägita ühtegi sõna, just nagu see oleks tasuta või oleks nagu taevamanna. Aga seda on põhjalikult uuritud ja võib leida väga palju materjale, alates populaarteaduslikest kirjutistest kuni põhjalike teaduslike uurimistöödeni. Kaevandamine mõjub maakasutusele. Põlevkivimaardlaid võiks nagu avada küll, aga tohutu probleem on näiteks Nursipalu harjutusväli ja tohutu probleem on Rail Baltic. Selle jaoks ei ole maad, aga vot põlevkivi jaoks on. Mäemassi rikastamise protsessis tekkiv kivimaterjal ladestatakse kaevanduste juures olevatesse aheraine välispuistangutesse. Läbi põlevkivi kasutamise ajaloo on kaevanduste juures asuvatesse puistangutesse ladestatud sadu miljoneid tonne erineva kvaliteediga aherainet. Altkaevandatud maa korral võib esineda langetatud maa järel nähtusi, mis tekivad alles jäetud tervikute nõrgast konstruktsioonist või teisalt nende puudumise tõttu. Põlevkivimaardla kaevandusväljadel esineb mitmesuguste omadustega langetatud maad – vanemate ja suletud kaevanduste väljadel rohkem, uuemate peal vähem. Läbiviidud kaevandustöödest sõltuvad ka maa kasutamise edasised võimalused, hoonete rajamine ning põllumajanduslik rakendus. Vanade kaevanduspiirkondade aladel on tulnud ette kohtvaringuid, mis võivad ohtlikud olla nii inimestele kui ka kodu- ja metsloomadele. Mõjud on piirkonna põhjaveele. Mäetööd põhjustavad muudatusi põhja- ja pinnasevee looduslikus olekus: põhjavee taseme muutumine karstilehtri ja uute voolusängide tekkel, kaevanduste sulgemisel aga tehnogeensete allikate teke ning keemiliste ühendite väljakanne kaevandusaladelt. Kaevandustööd tingivad vaba hapniku juurdepääsu kivimitele, mis põhjustab püriidi oksüdeerumist, millega omakorda kaasneb sulfaatide, kaltsiumi ja magneesiumi sisalduse ning sellega seotult ka põhjavee mineraalsuse suurenemine kaks-kolm korda. Allmaakaevandamine Eestis nõuab pidevat põhja- ja pinnasevee ärapumpamist ning eemale juhtimist. Lisaks tahked jäätmed: tuhamäed, šlakijäätmed, poolkoksimäed. Põlevkivi kõrge tuhasuse tõttu tekib selle põletamisel suur kogus tuhka. Igal aastal tekivad miljonid tonnid tuhka, millest kulutatakse ära ainult mõni protsent. Veereostus ning toksilised kõrg- ja valgveed tahkjäätmete mägedel. Õhusaaste. Mäetöödel on kohene mõju õhu kvaliteedile. Lõhkamine, laadimine, purustamine põhjustab tolmu. Põlevkivi töötlemiseks rakendatava põlemisprotsessi käigus paiskuvad õhku polüaromaatsed süsivesinikud, tahked osakesed, raskmetallid. Tegelikult põlevkivi ei ole sugugi tasuta, nii nagu on päike taevas või tuul merede ja maade kohal. Kui nüüd võrrelda tuule- ja päikeseenergiajaamu, siis energia on päike ja tuul, aga energia on ka põlevkivi ja sellest jääb auk. (Saalis räägitakse.) Ja see ei ole tasuta, see ei ole odav. See ei ole mõjudeta ja see maksab. (Saalis kommenteeritakse edasi.) Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid, ma saan aru, et see diskussioon siin kütab kirgi, aga olgem lugupidavad ettekandjate suhtes. (Saalis räägitakse.) Kui me siin vahele hõigume ja räägime kõva häälega, siis ettekandjad ei saa oma kõnet nii, nagu nad on seda kavandanud ja ette valmistanud, rahulikult lõpetada. Aga läbirääkimised jätkuvad. Palun, kolleeg Anti Poolamets, Riigikogu kõnetoolist! (Kommenteerimine saalis jätkub.)

Head saadikud! Mul on tõesti hea meel, et siin on diskussiooni kirge tekkinud, et tullakse oma tubade peidupaikadest välja ja (Saalis reageeritakse elavalt.) peetakse kirglikke kõnesid juhuelektri kaitseks. Ja ma nägin, et eelkõnelejat häiris just ka see termin "juhuelekter". Võtsin lahti eelnõu ja vaatasin, mida selle selgituses kasutatakse, millist terminoloogiat. Punkti 13 all on siin väga pikk selgitus, aga huvitav, et muu hulgas viidatakse sellele, et muudatuse eesmärk võimaldab olemasoleva võrguressursi efektiivset kasutust. Tehnoloogia muutmise piirangu algne eesmärk oli võimaldada turuosalistele ammenduva ressursi kasutuselevõtus võrdseid võimalusi eelkõige taastuvenergial põhinevate (see on ilmastikust sõltuvate) tootmisvõimsuste kasutuselevõtus. Ilmastikust sõltuv ehk juhuslik! Pilved tulevad, pilved lähevad, päike paistab, päike ei paista. "Olgu jääv meile päike" – tõepoolest, see lastelaul võiks Hispaanias väga populaarne praegu olla. Aga siiski, ärme unustame, et maakera pöörleb ja vahel päikest ei paista. Nimelt, kõigile koolifüüsika tundjatele või kogemuspõhistele inimestele ma kinnitan, et nii või naa öö tuleb. Lapimaal on seda suvel üsna harva näha, et öö tuleb, aga mujal enamikus kohtades ta siiski tuleb. Nii et juhuslikkuse moment on päikeseenergiasse, nii kurb, kui see ka on, sisse programmeeritud. Samamoodi on tuule puhul. Ja nii nagu me näeme oma kandis Väike-Maarja tuulikute juures, suure osa ajast nad lihtsalt seisavad. Täpselt ei tea, kas nad lihtsalt ei viitsi võrku minna või ei ole hind õige või ei ole tuult. Reeglina ei ole tuult, selle pärast te ju neid monstrumeid ehitate, et püüda 300 meetri kõrguselt tuuleiile. Ja kahjuks hävitab see meie maastikku halastamatult. Meil ei ole mõtet rääkida pärast seda pärandmaastikest. Ja äkki lõpetate selle soode üleujutamise ka ära, sest sellel kõigel ei ole mõtet. Ühte sood läheme päästma ja siis teeme 600 tuugenit, mis on lihtsalt absurdne. Ma toon oma näite. Minu maja taha tuleb ka kahe ja poole kilomeetri kaugusele 30 monstrumit. See on looduskaitsealade lähedal, lõhub ära kõik rohekoridorid. Ühesõnaga, pärandmaastikust ei jää mitte midagi järele. Ja kui see projekt lõpeb, siis jäävad sinna betoonist tahukad, 15–20 meetri sügavused. Tuugenite jäänused võtavad maha omavalitsused. Nii et Vinni vald võib isegi pankroti endale sisse kirjutada, sest 30 tuugeni mahavõtmine on 30 miljonit kuskil. Aga jaa, siis sellestsamast seletusest veel, terminoloogiast. Siin räägitakse tehnoloogiatest, mille puhul piirangu leevendamine on põhjendatud, ja need on juhitavad tootmisvõimsused. Juhitava tehnoloogiana, mida on võimalik Eestisse rajada, on võimalik käsitleda fossiilkütustel, vesinikul, biogaasil või biomassil opereerivaid elektrijaamu ning erinevaid elektrienergiasalvestuse tehnoloogiaid. Siin on väga selgelt kasutatud juhitava [energia] mõistet ja ilmastikust sõltuvat. Paremat terminit kui "juhuelekter" on raske välja mõelda. Nii et ma kutsuksin ikkagi proua Akkermanni korra veel arutama seda asja. Võib-olla kaasame ka Riigikogu terminoloogid. Vahel aitavad nad meid keeleliselt, kas see "juhuelekter" mitte ei ole üks viimaste aastate kõige tabavamaid keelelisi väljendeid. Ja Hispaania-Portugali juhtum tõestas ju, et juhuelekter teeb seda, mida ta teeb. Kontroll kadus käest ära, võiks öelda, et kontrollpult lülitus välja. Palun ka lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

Ja isegi praegune saartalitlus ei lähe meil siin kergelt. Me ei tea, mis meid täpselt ootab, millised kulud saavad olema. Me peame selle tagama. Ja kui me võtame neid riske, mis oma saarel olemisega [kaasnevad], siis me ei tea, mis juhtub. Keegi pole osanud praegu prognoosida selle hinda, kui palju see läheb maksma, aga me räägime nüüd juba sadadest miljonitest. Palju selle tagamine siis maksab? Vaatame nüüd tuuleparkide olukorda veel. Rootsis on tehtud uuring, mille kohaselt enamus tuuleparke ilmutab pankrotitunnuseid. Rootsi tippmajandusteadlased analüüsisid nende tegevust ja leidsid, et see on üks haruldaselt ebaefektiivne valdkond. Samamoodi Suurbritannias terendab ühe meretuulepargi pankrot. Ma ei tea, kas see mõju võib olla selles, et USA tõmbas kriipsu peale juhuelektrile merel. Võib-olla mõni suurfirma otsustas selle tõttu britid tuuleparkidest välja manööverdada. Aga ikkagi ma pöördun eelmise ettekandja poole, kes ka mind sundis püsti tõusma ja teemat kommenteerima. See oli kirglik oma nägemuse jäädvustus: põlevkivi on üks hirmus paha asi ja juhuelekter säragu meie taevas. Sellest kõigest saab ühe päris vajaliku trükise. Mina paneks nii poolt- kui ka vastuargumendid kokku ja siis me kolme-nelja aasta pärast kontrollime, kelle jutt läks rappa ja kelle oma mitte. Aga ma ütlen: loodusseadused, head inimesed, on meist kõrgemal. Tõsiselt, nad on meist kõrgemal! Ja paraku juhuelekter läheb sinna, kuhu läks seltsimees Lõssenko kõigi oma leiutistega. Nii et senikaua peame vastu. Te võite alati meie ridadest tulla nõu küsima, me ei ole sellised riiakad, tõrksad, kui on vaja koolifüüsika üle arutada. Me võiksime isegi mingisuguseid lugemisõhtuid teha, kus me loeme füüsikaõpikut ette ja teeme omad järeldused. Aitäh!

Aitäh! Riigikogu terminoloogid – väga põnev ametipositsioon, aga meil kahjuks Riigikogu Kantselei struktuuris sellist ametipositsiooni ei ole. Nii, head kolleegid, rohkem kõnesoove ei ole. Aga see ei ole veel kõik, sellepärast et meil on siin nüüd registreerunud päris mitu vastusõnavõtjat. Neid nimesid või neid seisukohti on siin kõlanud. Nad ei ole veel järjekorras kokku leppinud, aga küll nad ka selles kokku lepivad. Aga tõepoolest, Rain Epler, teie nimi kõlas ja te saate võimaluse vastusõnavõtuks.

Aitäh! Siin kõlas nii minu nimi kui ka kõlasid minu seisukohad mitmes kohas ja vastata saaks ja vastama peakski mitmele inimesele. Aga aega on vähe. Ma kasutan võimalust vastata kolleeg Allasele, kes peale minu kõnet läks pulti ja omistas mulle populisti tiitli. Et terminoloogias täpne olla – me oleme jõudnud terminoloogiasse –, ma võtsin online'is õigekeelsussõnaraamatu lahti ja see ütleb, et populist on demagoogia abil odavat populaarsust taotlev poliitik. Mina rääkisin faktidest, teiste riikide kogemustest, numbritest ja nii edasi. Eks võime, Anti, koos üle vaadata, ma demagoogiat ei tuvastanud. Küll see populism on omane nii sulle endale kui ka sotsidele laiemalt. Me kuuleme hästi palju juttu sellest, kuidas sotsid seisavad vaeste ja väetite eest, perede eest, maainimeste eest ja mida kõike veel. Aga kui me vaatame teie tegevust Riigikogus, siis automaks lööb maainimesi, lööb peresid, [pluss] kodus olevatelt emadelt haigekassa[kindlustuse] äravõtmine, laste pealt tulumaksuvabastuse äravõtmine ja nii edasi ja nii edasi. Lisaks käibemaksu- ja aktsiisitõusud, mis löövad jällegi ühiskonna vaesemat osa. Klassikaliselt sellele populismi definitsioonile vastav tegevus, Anti. Samas muidugi sinu, ma ei tea, kas kiituseks või ekstra laituseks tuleb öelda, et sa oled minu arvates selline lohakas populist. Just selle automaksu valguses ma panin tähele, kui sa aasta lõpus postitasid sotsiaalmeediasse video, kus sa ütlesid, et näed, vaesed inimesed enam ei saa autosid osta, aga ma ostsin veel džiibi ära (Üldine naer saalis.), et siis ma saan lumes ringi sõita. Nii et kui sa tahad populist olla, Anti, siis sa pead oma tegevust natuke selles osas üle vaatama. Aitäh!

Aitäh! Nii, Marek Reinaasa nimi kõlas, ja lausa üleskutsena kõlas. Palun, Marek Reinaas, võimalus vastusõnavõtuks.

Aitäh! Tõepoolest, härra Urmas Reinsalu kõnesid ma alati tulen siia saali kuulama väga suure tähelepanuga, sellepärast et mulle endalegi üllatuseks kipub mu nimi seal kõlama ja nii ka seekord. Ja ka seekord pean ma härra Reinsalule ütlema, et matemaatika ei ole halb. Tasub see selgeks teha, numbrid üldjuhul ei valeta. Tõepoolest, härra Reinsalu tegi üleskutse, et ma teeksin mõned arvutused, ja ma tegin. Ma kuulasin ülima tähelepanelikkusega ja ta ütles sellist asja, et 1 megavatt, kulu oli 38 000 eurot, ja küsis, palju maksab 2 teravatti. Väike rehkendus ütleb, et see on 7[6] miljardit, mitte kümneid miljoneid. Lihtsalt väike arvutuskäik, ja saame sellise numbri. Võib-olla on teinekord abiks. Ja teine küsimus oli, et kui palju kogu see pull maksma läheb. Minu arust hea kolleeg härra Mario Kadastik tegi väga hästi selgeks puldis oma kõnes numbrid ja loogika seal taga. Ma ei hakka seda üle kordama. Jah, tõepoolest 38 000 korda 2 miljonit on 76 miljardit. Selle peaks endale nüüd meelde jätma. Aitäh!

Aitäh! Ma teen nüüd ühe väikese testi ka. Urmas Reinsalu, te olete täna korduvalt puldis käinud, iseenda eest rääkinud, fraktsiooni eest rääkinud. Kes pärast seda, kui te käisite viimati siin Riigikogu kõnetoolis esinemas fraktsiooni nimel, mainis teid oma kõnes või teie seisukohta oma kõnes? (Urmas Reinsalu saalist: "Härra Kadastik oma kõnes number 2, mille ta pidas Reformierakonna fraktsiooni nimel.") Nii, selge! Urmas Reinsalu, teil on võimalus vastusõnavõtuks. Väga hea! Ma kontrollisin tähelepanu. Väga hea! Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Me oleme nüüd nagu hambaarst pinnimas välja võimuliidu esindajatelt, palju nende enda kokku keeratud seaduse kulud on. Küsimus on selles, et selles teisele lugemisele läinud eelnõus, kus on esitatud konkreetsed rahalise mõjuga muudatusettepanekud ka võrguinvesteeringute kohta, mida peavad tarbijad hakkama kandma, ei ole mitte ühtegi numbrit. 36 000 sellesama megavati kohta oli härra Kadastiku öeldud number. Kui teie teete tehte, et tegelikult selle 2-teravatise maismaa[tuule] hankega [tekib] teie enda eelnõu kohaselt kulu – mis summa te saitegi? – 70 miljardit, siis see on teie arusaam sellest, milliseid kohustusi te ühiskonnale peale panete. Ma kardan, et mingisuguses suurusjärgus on kas härra Kadastiku lähtenumbrid või teie interpreteering eksitavad. Ma siiski arvan, et 70 miljardit te ei kavatse asetada ühiskonna õlule. Küll aga ma arvan, et jooksva kuluna on tegu vähemasti kümnete miljonite eurodega. Ja mis on nüüd häiriv, kui võimuliidu esindajatele otsa vaadata? [Mis puudutab] relevantset finantsmajanduslikku koormust, siis selle seaduse alusel tuleb ju tekitada ka valitsuse rakendusaktid. Palju see asi prognostiliselt [maksab]? Te ise räägite, et teil on tohutu pikk nägemus energeetikas. Valitsus istus 18 korda maas, kui meretuuleparkide projekti tehti. Teil peab olema makrotasemel käsitlus, kui palju ühiskonnale selle võrgu arendamise, liitumise arenduse kohustusega [õlule pannakse]. Ja samamoodi kahtlemata on ka tootjatel omapoolne kohustus, mis tekib. Kui suur see [kohustus] nominaalsummas on? Minu küsimus oligi üks ja selge, aga me ei ole saanud vastust sellele. Ja see on probleem. Ja nüüd oleme jõudnud härra Reinaasa interpreteeringus härra Kadastiku numbritest juba [summani] 70 miljardit. Mida te seal kokku lepite? Kaks kuud teete koalitsioonilepingut. 70 miljardit! Mulle tundub, et te olete energeetikas kaotanud realiteeditunde ja see on probleem, muide. Ja see on probleem ühiskonna jaoks, mitte teie jaoks.

Teie aeg! (Hääl saalist: "Ma vastan nende eest.") Aitäh! Mario Kadastik, sama test. Viimati te käisite siin Reformierakonna fraktsiooni nimel rääkimas. Millises kõnetoolist peetud kõnes mainiti teid või teie seisukohti? (Hääl saalist: "Evelin Poolamets.") Evelin Poolamets? Vastab tõele, jah. Nii, Mario Kadastik, palun, teil on võimalus vastusõnavõtuks.

Aitäh! Test läbitud! Ma lihtsalt toon selles numbrilises segaduses [selgust]. Teeme jälle, nagu Anti Poolamets soovis, väikse füüsikatunni. On olemas võimsus ja on energia. Võimsus on see, millele on pandud see hind, et 1 megavatt või õigemini 1 megavoltamper on 38 000 eurot. See on seletuskirjas. Siis, mitte 2 teravatti ei ole vaja tuuleparke, vaid aastane maht, millele vähempakkumisi tehakse, on 2 teravatt-tundi aastas. See on see, kus koha peal tuleb see dissonants ehk viga kahjuks või õnneks Urmas Reinsalul. See on koht, kus meil tekkisid need miljardid, see tuli sealt. (Saalist hõigatakse midagi.) Teie küsisite, palju 2 teravatti on. Marek tegi arvutuse. Tegelik arvutus on see, et te peate aasta peale arvestama need tunnid ära, kui suur on umbes see efektiivsus. Seda on EKRE ka korduvalt välja toonud, see on umbes 20–25%. See tähendab, et me räägime 1,1 gigavatist tuulest, mis tagab umbes 2 teravatt-tundi aastas elektrit. Ja kui nüüd arvutada ja tõesti võtta täpselt see 1,1 gigavatti, siis see on umbes 40 miljonit. See on investeering ja kui see sotsialiseerida, siis see läheb tariifi. See tähendab, et see on investeering, mis läheb varadesse, tariifi, sinna läheb ka amort koos kasumi tootlikkusega. Ja selle ma arvutasin välja, et see on 0,02–0,05 senti kilovatt-tund. Noh, see on nüüd see koht, kus täpne tootlikkuse määr võib tulla 0,03 või 0,04 senti kilovatt-tund, aga see on tõesti kaks kohta peale koma. Ehk siis see on see koht, kus on see matemaatika. Miks ma vastasin? [Põhjus] ongi see, et Evelin Poolamets süüdistas mind selles, et mu matemaatika jooksis rappa. Ma tegingi selle pärast kogu matemaatika uuesti läbi, arvutasin täpsemalt. Ja see on endiselt samas suurusjärgus, mis ma ütlesin puldist. (Saalist hõigatakse midagi.)

Suur tänu, head kolleegid! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised, aga me asume nüüd muudatusettepanekute läbivaatamise juurde ja neid muudatusettepanekuid on 20. Esimene muudatusettepanek on esitatud … (Saalis räägitakse.) Jaa, ma saan aru, et te tahate läbirääkimisi jätkata, aga me oleme praegu juba muudatusettepanekute läbivaatamise juures. Esimene muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Nii, aga õigel hetkel õiges kohas tuleb olla, Priit Sibul. Hästi! Aitäh! Priit Sibul, palun!

Palun muudatusettepanekut hääletada.

Suur tänu! Me asume selle muudatusettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, me oleme eelnõu 556 muudatusettepanekute läbivaatamise juures. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, selle on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 15 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepanek nr 2, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitanud Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Rain Epler, palun!

Selle ettepaneku sisu on mitte panna Eleringile võimalikke tulevikukohustusi, mille suurust keegi ei Kliimaministeeriumis ega Eleringis hinnata ei suuda, jätta selline seaduse muutmine ära. Ma palun seda hääletada.

Arusaadav. Head kolleegid, kas võime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Järgnevalt muudatusettepanek nr 4, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Priit Sibul?

Palun seda ettepanekut hääletada.

Te palute seda ettepanekut hääletada? Kas me võime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, esitanud on selle majanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 44 Riigikogu liiget, vastu 16, erapooletuid 1. Ettepanek leidis toetust. Järgnevalt viies muudatusettepanek, esitanud Andres Metsoja, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Ka seda muudatust palun hääletada.

Kas me võime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, esitanud on selle Andres Metsoja, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Nii, edasi, kuues muudatusettepanek, esitanud Mario Kadastik, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada osaliselt. Seitsmes muudatusettepanek, esitanud on selle majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Kaheksas muudatusettepanek … Nii, praegu oleme seitsmenda juures. Seitsmes muudatusettepanek, majanduskomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ja Priit Sibul, palun!

Palun hääletada seda muudatusettepanekut.

Kas me tohime asuda hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 43 Riigikogu liiget, vastu 16, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Järgnevalt kaheksas muudatusettepanek, mille on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Üheksas muudatusettepanek, mille on esitanud Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Rain Epler, palun!

Jaa, palun seda hääletada.

Kas me võime asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, mille on esitanud Rain Epler, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. 10. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 11. muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Priit Sibul, palun!

Palun seda muudatust hääletada.

Panen hääletusele. Kas me võime kohe asuda hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 16 Riigikogu liiget, vastu 43, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Liigume edasi, 12. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 13. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 14. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 15. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 16. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 17. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 18. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. 19. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Ja 20. muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Head kolleegid, oleme eelnõu 556 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 556 teine lugemine lõpetada. Aga, head kolleegid, meile on laekunud kolm ettepanekut: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Isamaa fraktsioonilt. Kõik need kolm ettepanekut on identsed, tehakse ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 556 teine lugemine katkestada. Ja me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Ma küsin, kas me võime kohe asuda hääletuse juurde, sest keegi pole saalist lahkunud. Tohime? (Saalist vastatakse: "Jaa.") Head kolleegid, ma panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 556 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu 44, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Nagu öeldud, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 556 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.