Второе чтение законопроекта об изменении Закона о страховании от безработицы и внесении в связи с этим изменений в другие законы (519 СЕ)

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 519 teine lugemine. Ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo, palun!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eelnõu 519 esimene lugemine toimus eelmise aasta 20. novembril, siis tutvustati eelnõu sisu. Tuletan lühidalt meelde, et töötutoetus asendatakse seaduse jõustumisel 2026. aasta 1. jaanuaril töötuskindlustushüvitise baasmääraga, milleks on 50% eelmise kalendriaasta töötasu alammäärast. Näiteks 2024. aastal oleks see olnud 374 eurot ja 50 senti. Ühtlasi on selle alammäära [järgi] töötuskindlustus[hüvitist] õigustatud saama inimesed, kes on viimase 36 kuu jooksul töötanud vähemalt kaheksa kuud. Hüvitist makstakse kuni 180 päeva, millele võib teatud majanduslikes oludes lisanduda natukene pikem periood. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei tulnud. Küll aga on mõned komisjoni muudatusettepanekud, mille juurde ma tulen hetke pärast. Komisjon pöördus esimese ja teise lugemise vahel täiendava arvamuse saamiseks järgmiste organisatsioonide poole: Eesti Töötukassa, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Puuetega Inimeste Koda. Lisaks saatis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium komisjonile oma seisukohad ja nende seas mõned eelnõu muutmise ettepanekud. Toimus neli komisjoni istungit: 11. veebruaril, 24. märtsil – neil ma ise ei osalenud, sest olin teisel positsioonil –, 21. aprillil ja 5 mail. Viimaseid istungeid juhtisin juba mina. Nüüd nende muudatusettepanekute juurde, mille komisjon tegi ning mille on kirjalikult esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tegemist on täpsustustega, mis eelnõu sisu olemuslikult ei muuda. Eelnõusse lisati säte, mis reguleerib piiriülest andmevahetust. Samamoodi lisatakse eelnõusse üleminekusäte, mis on seotud reservteenistusse astumisega. Tehakse ka muudatused töövõimetoetuse seaduses, lisanduvad punktid puudutavad ümardamise reegleid. See on samamoodi õigusselguse ja lihtsustamise eesmärgil. Oluline on selle eelnõu juures ka see, et juba varasemalt on teinud õiguskantsler ettepaneku viia töövõimetoetuse maksmine põhiseadusega kooskõlla, ja selle eelnõu tulemusel see täielikult juhtub. Arutelud, mis komisjonis olid, keskendusid kahetsusväärselt väga jõuliselt sellele, kas ja kui palju kedagi kaasati või ei kaasatud. Seetõttu olid sotsiaalkomisjoni 21. aprilli istungile kohale kutsutud kõik varem nimetatud osapooled, kes said öelda välja oma viimase seisukoha nii kaasamise kui ka eelnõu sisu kohta. Siit on võimalik välja tuua, et Eesti Kaubandus‑Tööstuskoda juhib oma arvamuses tähelepanu, et muudatustega kaasneb töötuskindlustusvahendite kulude kasv ja see võib kaasa tuua riski, et tuleb tõsta töötuskindlustusmaksete määra. Sellele murele on Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja vastanud, et töötukassa nõukogu ega tööandjate ja ametiühingute esindajad ei ole töötuskindlustusmakse tõusust huvitatud ja seetõttu püsitakse olemasoleva eelarve raamistikus. Selliselt on ka kulud planeeritud ja läbi mängitud. Eesti Linnade ja Valdade Liit toetab eelnõu eesmärki ja kiidab seda, et süsteem muutub eesmärgipärasemaks ja õiglasemaks, aga on mures nende inimeste pärast, kes tulevikus toimetulekutoetust saavad. Tõsi on, et toimetulekutoetuse eelarvesse on planeeritud 1,7 miljonit eurot täiendavat kulu ja hinnanguliselt 600–700 leibkonda võib [selle saajate hulka] juurde tulla. Samal ajal on eelnõu tõepoolest eesmärgipärasem, kuivõrd töötuskindlustus[hüvitise] saajate hulk kasvab circa 7000 inimese võrra. Eesti Ametiühingute Keskliit on leidnud, et eelnõus on lahendamata [küsimus], kust tuleb täiendav raha muudatuste elluviimiseks, aga sellele ma juba vastasin. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi kommentaar oli ka antud mure puhul sama. Muret tundis ka Eesti Puuetega Inimeste Koda, kes ütles, et ettevalmistamise faasis ei olnud neid menetlusse piisavalt kaasatud. Kuid 21. aprilli kohtumisel me jõudsime üksmeelele ja seal nad seda muret enam teravalt üles ei tõstnud. Küll aga selgitas Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium selle eelnõu menetluse käiku, sealhulgas väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamist. See oli läbi räägitud juba oluliselt varem, kui eelnõu valmis. 5. mai istungil kinnitasime komisjonis eelnõu teise lugemise menetlusdokumendid ja nendega on võimalik tutvuda. Ettepanek on minna edasi selle teise lugemisega ja … Üks moment. (Lehitseb pabereid.) Tõesti, vabandan korraks, pabereid on lihtsalt nii kohutavalt palju. Ja ühtlasi on ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks järgmise nädala päevakorda, kui täna peaks teine lugemine edukalt läbitama. Olen nüüd valmis vastama küsimustele.

Küsimusi teile on. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Lisaks toimetuleku[toetuse] saajate arvu kasvule juhtis linnade ja valdade liit tähelepanu ka sellele, et selle kasvuga ei kaasne riigi rahastuse kasvu. Neil küll kasvab koormus, kuna nad peavad hindama neid lisataotlusi, aga see kulu jääb puhtalt omavalitsuste kanda. Kas selles osas on midagi ette võetud kahe lugemise vahel?

Jah, nad väljendasid seda muret, aga see ei ole korrektne. Nii nagu ma ütlesin, lisandub ka vajalik ressurss, täiendavad 1,7 miljonit eurot. See raha sisaldab menetluskulude komponenti. Mõni aasta tagasi neid menetluskulusid ka suurendati, et need oleks samas suurusjärgus kui kohaliku omavalitsuse haldustoimingute [kulu], see on Siseministeeriumi haldusalas perekonnaseisutoimingutele arvestatav summa. Nii et nii halduskulude kui ka täiendavate leibkondade lisandumise [kulu katmiseks] on ressurss eelnõus planeeritud.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Räägime selle kompensatsiooni lahti. Need inimesed, kes ei kõlba selle uue seaduse [kohaselt hüvitist saama], lähevad siis omavalitsusest toimetulekutoetust küsima. Ka toimetulekutoetust maksab lõppude lõpuks omavalitsustele riik. Kas seda summat on ka siis arvestatud? Mida te sellega kokku hoiate, kui te panete [raha] ühest taskust teise?

Aitäh! Kokkuhoidu ega ülejääki selles küsimuses ei ole arvestatud. Küll aga on arvestatud, milliste tunnustega inimesed liiguvad ühest süsteemist teise. On hinnatud, et see on umbes 600–700 leibkonda. Ja eelnõu puhul on arvestatud ka vajalikud kulud, mida saab RES-is planeerida.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja, ühtlasi endine minister! Eesti Puuetega Inimeste Koda on avaldanud selle eelnõu puhul korduvalt nördimust, et neid pole selle menetlusse piisavalt kaasatud. Täpsemalt said nad oma sõnul sellest alles meediast teada, kui valitsus kinnitas majandus‑ ja tööstusministri ettepaneku luua uus töötuskindlustuse süsteem. Samuti on nad nimetanud seaduseelnõu menetlust läbipaistmatuks ja sisuliselt mittekaasavaks. Kas te olete endise ministrina ja ka praegu ettekandjana kursis – kuna neid teemasid käsitleti komisjonis –, miks ei ole Eesti Puuetega Inimeste Koda kui väga tundliku sihtrühma esindajat seadus[eelnõu] väljatöötamisse adekvaatselt kaasatud? Ma loodan, et komisjonis seda tehti, aga kindlasti käib küsimus selle kohta, miks seda enne valitsuses ei tehtud.

Suur aitäh küsimuse eest! Endise valitsusliikmena sa ilmselt hoomad täpselt, et see on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevalmistatud eelnõu. Seal viidi läbi kaasamisprotsess ja suheldi erinevate osapooltega, teiste hulgas puuetega inimeste kojaga. Viimasel kaasamisüritusel, mis toimus 21. aprillil, ütles puuetega inimeste koja esindaja järgmist: töötamise kohustuse pikenemine kuuelt kuult kaheksale on suure hoolduskoormusega inimeste jaoks kitsendav asjaolu. See on olnud nende mure ja nad ütlevad, et suure hoolduskoormuse kõrvalt on keerukas töötada. Mul on väga hea meel öelda, et koos sotsiaaldemokraatidega õnnestus meil teha hooldereform, mis oluliselt [lihtsustab] hoolduskoormust kandvate inimeste elu ja rolli, ja seeläbi on see mure palju [leevendust saanud]. Samamoodi märgiti, et EPIKoda sai plaanitavast muudatusest teada meediast ning võttis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ühendust. Seejärel korraldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Puuetega Inimeste Kojale infopäeva ning selle kõik liikmed said täpse info ja otse allikalt täpsustusi küsida. Peale seda probleeme õhku ei jäänud.

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu! Seda sotsiaaldemokraatide ümbersündi on väga põnev vaadata. See konkreetne kommentaar tuli puuetega inimeste kojast septembri lõpus, siis, kui sotsiaaldemokraadid olid valitsuses. Ühtegi liigutust sealtpoolt ei järgnenud ja see absoluutselt ei seganud neid hääletamast esimesel lugemisel selle eelnõu poolt. Aga nüüd on selline silmade avanemine. Parlamendis ikka juhtub imesid. Aga mul on küsimus. Tõepoolest, arvestatav arv inimesi liigub toimetulekutoetuse saajate hulka. Aga toimetulekutoetust ei ole tõstetud juba peaaegu viis aastat, eks ole, neli ja pool aastat, ja vahepeal on selle ostujõud tublisti langenud. Kas sa pead seda eelnõu [ettekandjana] ja eksministrina probleemiks või sa arvad, et see olukord on rahuldav?

Minu arvutuste kohaselt tõsteti seda viimati circa kolm aastat tagasi, aga ma võin peast [arvutades] eksida, nii et las ta olla. Aga jah, ma pean seda probleemiks. Toimetulekupiiri küsimus on õigustatud. Ja nii nagu ma ministrina ütlesin, saan ma ka praegu kinnitada, et järgmise aasta kevadeks valmib toimetulekupiiri või õigemini miinimumsissetuleku [arvestamise] uus metoodika. Ma väga loodan, et see oluliselt mõjutab seda väljundit, milleks on see reaalne summa, mida riik inimesele majandusliku toimetulematuse korral pakub.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Kõigepealt väike repliik Keskerakonna fraktsiooni esindajale. Sotsiaalkomisjonis ei ole ma kuulnud ühtegi ettepanekut ega olegi esitatud ühtegi muudatusettepanekut Keskerakonna fraktsiooni poolt. Vaadake endale ka peeglist otsa. Kohalike omavalitsuste esindajad nüüd siis … Vabandust! Enam ei ole minister. Hea ettekandja, sotsiaalkomisjoni esimees! Kohalike omavalitsuste esindajad on välja toonud, et seadusemuudatusega kaasneb omavalitsustele täiendav töökoormus, sest just toimetulekutoetuse saajaid on rohkem. Kas selle menetluse käigus on kaalutud ka seda, kuidas saaks omavalitsuste halduskoormust vähendada või siis vähemalt seda kompenseerida?

Aitäh küsimuse eest! Ma tegelikult sellele küsimusele juba vastasin. Toimetulekutoetuse arvestuses on see komponent, et kohalikele omavalitsustele antakse ka haldustoiminguteks rahalisi vahendeid, ja seda komponenti on aasta tagasi ka suurendatud. Aga täiendan siinkohal, et Sotsiaalministeeriumis on ettevalmistamisel järgmine eelnõu, mis toimetulekutoetuse määramist lihtsustab, et haldustoiminguid oleks kohalikel omavalitsustel vähem ja et nad saaksid mõistlikuma ressursiga otsuseid teha.

Ma võtan küsimused ettekandjale. Varro Vooglaid, palun!

Jaa, teate, mul on üks võib-olla natukene üldisemat laadi küsimus. Oma ettekandes te selgitasite, et komisjonis näidati üles rahulolematust seonduvalt sellega, kuidas toimus kaasamine, ja selle tõttu korraldati veel täiendavaid istungeid. Aga minu kogemus siin parlamendis on küll see, et kõik need kaasamiseks korraldatud istungid on sageli selles mõttes formaalsed ja võiks isegi öelda, et näilised, et kutsutakse kohale need organisatsioonid ja nende esindajad, kes on siis nii-öelda kaasatud, aga ega nende arvamusega just ülemäära palju – ja see on pehmelt öeldes – ei arvestata. Enamasti ei arvestata kohe üldse. Ja selle tõttu ma tahangi küsida, kas antud juhul nende organisatsioonide arvamusega, kes eelnõu menetlemise protsessi said kaasatud, ka päriselt, sisuliselt arvestati. Võib-olla saate tuua esile, millist olulisemat kriitikat võeti arvesse eelnõu kohendamiseks, kui seda üldse tehti?

Kuivõrd konkreetseid ettepanekuid eelnõu muutmiseks ei olnud, vaid toodi välja erinevaid riskikohti tulenevalt osapoolte rollist selles süsteemis, siis ei olnud võimalik sealt muudatusettepanekuid tuletada. Komisjon tegi muudatusettepanekud, aga need olid seotud Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi kirjaga, mille ma siin varasemalt ette lugesin, ja need olid pigem tehnilisemat laadi. Aga ettepanekute [saamiseks] saatis komisjon kirja kõikidele nendele osapooltele, kelle ma siin ette lugesin. Erinevad organisatsioonid ametiühingutest puuetega inimeste kojani, sealhulgas tööandjad, ei teinud muudatusettepanekuid. Mure, mis varasemal komisjoni istungil kerkis, oli see, et neid ei kaasatud piisavalt, ja seda ma püüdsin komisjoni uue esimehena täiendava arutelu abil lahendada. See oli see olukord, mis komisjonis oli. Ma ei saa kahjuks täpsemalt või sisukamalt vastata.

Aitäh! Mu küsimus puudutab õpilasi, üliõpilasi ja nende võimalusi, sest sellest sõltub see, kui tark ja ka konkurentsivõimeline on meie riik. Nagu ma olen aru saanud, kavandatud seadusemuudatused vähendavad teiste seas õpilaste ja üliõpilaste võimalusi töötukassa kaudu toetust saada. Kui see on nii, siis peavad tuhanded noored sõltuma kas perekonna toest või taotlema toimetulekutoetust, mida nad ei pruugi saada. Siit siis küsimus: miks ei loodud noortele eraldi toetust või mingit muud lahendust, mis ei sunniks neid minema toimetulekutoetust taotlema?

Tiit Maran, palun!

Suur aitäh! Me räägime töötukassast, mis on kutsutud ellu selleks, et toetada tööealist elanikkonda tööturule minekul – see puudutab eeskätt noori, aga mitte ainult, ka vähenenud töövõimega inimesi – või naasmisel. Ja dubleeriv süsteem, mis meil oli, ei motiveerinud tegelikult tööturule minema, eriti teie mainitud noori. Neid rahuldas olukord, et nad registreerisid ennast peale kooli lõpetamist töötuks ja kolme kuu möödumisel, kui nad ei asunud õppima – aga enamik neist asus ülikooli või kuskile mujale õppima või läks tööle –, hakkasid nad saama töötutoetust. Me kaotame töötutoetuse selle eelnõuga ära ja asendame selle töötuskindlustuse baasmääraga tingimusel, et viimase kolme aasta jooksul on vähemalt kaheksa kuud töötatud. Ühtlasi teeme seaduses muudatuse, et kuni 24-aastased võivad ka iseseisvalt, sõltumata oma sünniperest või leibkonnast, taotleda toimetulekutoetust, kui nad näiteks asuvad õppimise eesmärgil teise linna elama. Ehk sotsiaalne kaitse on neile tagatud. Aga kogu töötukassa tegevuse eesmärk meie ühiskonnas on aidata inimesi tööle. Ja nüüd, olles töötuna arvel, saavad needsamad noored kõiki teisi tööturuteenuseid – ümber- ja täiendõpet, karjäärinõustamist – ning kui nad on erivajadusega, siis ka spetsiifilisemaid teenuseid, selleks et pääseda aktiivselt tööturule.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Oleme kunagi rääkinud teiega nendest uuringutest, mis [saavad] valmis kevadel 2026. Mina soovitan teil neid uuringuid mitte teha, vaid võtta kokku omavalitsuste sotsiaalosakondade juhatajad, kes ütlevad teile viie minutiga, kui suur see toimetulekutoetuse summa peaks praegu olema. Selle jaoks ei ole mingit uuringut vaja. Ja küsimus on selline: kas ma sain õigesti aru, et te ütlesite, et te ei säästa selle seaduse[muudatusega] mitte midagi? Ma loen siit välja, et aastal 2027 ja 2028 tekib kokkuhoid circa 47 miljonit eurot. Küsimus on selles, kas see raha [saadakse] inimväärikuse [hinnaga], sest see jätab paljud inimesed tööta ja abita.

[Seda öeldes] ma vastasin teie eelmisele küsimusele, mis oli natukene teistsuguse suunitlusega, kokkuhoiu kohta toimetulekutoetuse kontekstis. See, mida te seletuskirjast loete ja mis vastab tõele, räägib tervikust. Ja see tervik on töötutoetuse asendamine töötuskindlustus[hüvitise] baasmääraga. Ma rääkisin ainult sellest osast, mis puudutab neid inimesi, kes liiguvad ühest süsteemist [teise], toimetulekutoetuse süsteemi. Ja siin võin ma teile küll öelda, et täna saavad töötuskindlustus[hüvitist] 33% inimestest, aga tulevikus 64% mittetöötavatest täisealistest inimestest. Nii et selles mõttes see seadus kindlasti parandab inimeste olukorda. Mis puudutab toimetulekutoetuse suurust ehk minimaalset toidukorvi, siis kindlasti ei ole võimalik selliseid asju küsida nii-öelda küsitlusuuringu korras kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekandeasutuste juhtidelt, vaid selleks on teadus‑ ja tõenduspõhine metoodika. Selle alusel hinnatakse pidevalt, jätkusuutlikult ja võrreldes teiste riikidega, kui palju peab olema Eesti inimese miinimumsissetulek Eesti kontekstis ning muutuvas majandus‑ ja inflatsiooniolukorras.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Eesti Ametiühingute Keskliit peab suureks probleemiks, et eelnõu vastuvõtmisel kaob tuhandetel inimestel õigus töötu[toetusele] ning see kasvatab toimetulekutoetust vajavate leibkondade arvu. Samal ajal ei ole tegelikult kindlust, kui suur osa seni töötutoetust saanutest kvalifitseerub toimetulekutoetuse saamisele. Kas te julgete kinnitada, et kõik seni töötutoetust saanud inimesed saavad edaspidi kas töötuskindlustushüvitist või toimetulekutoetust?

Aitäh! Ma saan kinnitada, et need inimesed, kelle sissetulek jääb alla toimetulekupiiri, saavad toimetulekutoetust. Need ei pruugi olla kõik inimesed, kes täna töötutoetust saavad. Need on kaks täiesti erineva eesmärgiga toetust ja seetõttu need sihtgrupid kindlasti ei kattu. Küll aga tuleb toimetulekutoetus appi inimestele, kes jäävad alla toimetulekupiiri. Ja vastupidiselt sellele kriitikale, mida ametiühingute keskliit on teinud, me teame, milline see inimeste ja leibkondade hulk on ja need kulud on arvestatud riigieelarvesse.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kas ma saan [õigesti] aru, et nüüd on töötus[kindlustus]hüvitis kõigil tõesti ühesuurune, olenemata nende palgast ja makstud töötuskindlustuse rahast?

Aitäh küsimuse eest! Natukene kummaline, et mind on täna vähemalt kahel korral ministriks nimetatud. Ma tuletan meelde, et ma olen Riigikogu liige ja siin komisjoni esindajana. Aga ei, te ei saa õigesti aru. Sellepärast et töötuskindlustus nendele inimestele, kes on püsivalt töötanud, jääb kehtima täpselt sama loogikaga, nagu ta on täna. Me räägime ainult nendest inimestest, kes on seni olnud töötutoetuse saajad ja hakkavad tulevikus saama baasmääras [töötuskindlustushüvitist]. See baasmäär oleks eelmise aasta näitel 374 eurot ja 50 senti. Aga ma võin teile öelda, et on üks sihtgrupp, kes oluliselt võidab selle seaduse vastuvõtmisel. Need on kas vähenenud või puuduva töövõimega inimesed, sest seni ei saanud nad mitte baasmääras kindlustushüvitist, vaid töötutoetust või osalise või puuduva töövõime toetust. Kahte toetust, mis on sama eesmärgiga, meie seadused samal ajal maksta ei luba, nii et nad pidid valima emma-kumma. Tulevikus nad ei pea valima. Nad saavad baasmääras kindlustushüvitist, mis on seesama 374,50 eurot, ja saavad ka kas osalise või puuduva töövõime toetust, millest [esimene] on käesoleval aastal 371 eurot ja 75 senti ning [teine] 652 eurot 20 senti. Ehk nad võidavad väga oluliselt ja tulevikus on puuduva töövõime korral inimese sissetulek iga kuu üle 1000 euro.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud sotsiaalkomisjoni esimees, austatud kolleeg! Meil on teiega tegelikult ka varem Eesti Puuetega Inimeste Koja etteheidetest juttu olnud. Nad on öelnud, et see muudatus on nende sihtgrupi vaatest ebaselge mõjuga, ja nad näevad samuti, et kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate koormus seeläbi kasvab. Nad leiavad, et eelnõuga planeeritavad muudatused pigem soodustavad pikaajalise töötuse kasvu, inimestel kaovad sotsiaalsed garantiid, suurenevad omavalitsuste kulud ravikindlustamata isikute raviarvete tasumisel ja nii edasi. Kuidas te seda kommenteerite?

Enamikku punkte ma olen tegelikult kommenteerinud. Aga jätkuvalt jääb inimestele võimalus ja õigus registreerida ennast töötuna ja sellega kaasnevad kõik need meetmed, mida töötukassa pakub selleks, et inimene saaks aktiivselt tööturule naasta. Vastupidi, tänane kord, et inimestele makstakse töötutoetust, tekitab selle olukorra, kus ei ole tarvidust pingutada, et minna aktiivselt tööturule, ja erinevate töötukassa pakutud töökohtade puhul võib öelda ei, sellepärast et jätkuvalt on olemas [toetus], mis aitab kuust kuusse kuidagi elada. See muudatus, vastupidi, loob olukorra, kus inimesed peavad pingutama. Meil oli tegelikult otse vastupidine hirm – ma ei mäleta täpselt, kes see osapool oli, kes selle välja tõi; õigus jah, töötukassa ise kusjuures –, et võib-olla see muudatus teeb inimesed laisemaks ja neid aktiivsusnõudeid tuleks edaspidi karmistada. Selle eelnõuga neid aktiivsusnõudeid ei karmistata. Inimesed saavad rahulikult käia erinevatel koolitustel, et enda konkurentsivõimet tööturul arendada. Mis puudutab kohaliku omavalitsuse tööd sotsiaalvaldkonnas, siis see kasvab niikuinii kogu aeg, see on teatavas mõttes paratamatus. Kõikide sotsiaalteenuste puhul me ootame rohkem ja paremat kvaliteeti. Ja selge on see, et kohaliku omavalitsuse roll on selles väga suur ja iga muutus ühiskonnas mõjutab ka kohaliku omavalitsuse tööd. Aga konkreetselt toimetulekutoetuse kontekstis on see rahastus tõepoolest omavalitsusele tagatud. Eraldi ma jagan teiega muret, millest meil oli ka komisjonis juttu ja mis puudutab noori, eeskätt NEET-noori, kes ei tööta, ei õpi, ei ole lapsehoolduspuhkusel või on puuduva töövõimega või kaitseväes. Nende noorte puhul on tõepoolest tarvis teha ühiselt suuremaid jõupingutusi, sest täna on see kohaliku omavalitsuse [teha]. Kuigi riigi infosüsteem STAR, mida kohalik omavalitsus kasutab, korjab infot kõikidest registritest, mis kajastavad neid staatuseid, ja annab omavalitsusele märku, et teil elab selline noor, kes ei tööta, ei õpi ja nii edasi, on kogu see tegevus ja suunamine töötukassasse kohaliku omavalitsuse õlgadel. Ja siin tuleb mõelda, kuidas saaks paremini, sest noorte töötus ja seeläbi ka noorte vaesusnäitajad on kasvav probleem. Noorte täisealiste vaesusnäitajad näitasid meil viimati halvenemise märke.

Aitäh! Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleeg! Siit me jõuamegi ühe eriti haavata sihtgrupi juurde, kellest me oleme ka rääkinud: need on erivajadusega noored ja omastehooldajad. Näiteks on juhtum – ja [sarnaseid on veel] –, kus maapiirkonnas elav omastehooldaja kasvatab puudega last, kellel on autismispektri häire. Tal ei ole võimalik tööle minna, sest ta peab kasvatama kodus noort inimest, kes kaotab tulevikus 16-aastasena töötuskindlustuse. Ta saab praegu puudetoetust ja tal on ka töötuskindlustustoetus töötukassast. Ema ise kurdab, ütleb, et niimoodi saavad nad veel toime, aga nüüd kaob töötuskindlustus ära ja olukord läheb raskemaks. Ja kui öeldakse, et maapiirkonnas on mingisugused teenused või on toimetulekutoetus või midagi taolist, siis see on hea jutt küll, aga tegelikult neid teenuseid seal ei ole.

Jah, no 16–18-[aastased], õigemini, korrektne on öelda 16–17-[aastased], ei saa täna mitte hüvitist, vaid töötutoetust. Ja tõepoolest, seal on muudatus tulemas, aga mitte selle eelnõuga. See on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse [muutmise] eelnõus, mida komisjon ka menetleb, aga mis ei ole täna arutluse all. Me saame seda teemat komisjonis veel eraldi käsitleda, sest see eelnõu on meil menetluses.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kuid on küsimus istungi juhatajale. Andrei Korobeinik, palun!

Kuna Jaak Aab mainis Keskerakonna seisukohti ja et Keskerakond ei ole teinud komisjonis ühtegi ettepanekut, siis ma juhin tähelepanu, et me tegime esimesel lugemisel katkestamisettepaneku. Sotsiaaldemokraadid olid selle vastu. Nüüd on neil võimalus ennast kokku võtta ja meie katkestamisettepanekut toetada.

Protseduuriliselt on jah võimalus teha katkestamisettepanek, seda saab teha läbirääkimiste käigus. Avan läbirääkimised. Andrei Korobeinik, palun!

Jaa, tõepoolest, see siin on katkestamisettepanek. Selle arutelu käigus on kõige šokeerivam just sotsiaaldemokraatide silmakirjalikkus. See on erakond, kes võttis koalitsioonis olles ravikindlustuse ja töötutoetuse sellelt ühiskonnaosalt, kes on kõige haavatavam: üksikemad, kes on lastega kodus, noored inimesed, erivajadustega inimesed. Just sotsiaaldemokraatide eestvedamisel on tehtud need sammud, mis on meid täna siia toonud. Ja nüüd nad avastasid, et oh, selle seaduseelnõuga on mingid mured. Väga üllatav! Seesama erakond, kes peaks seisma solidaarsuse eest ja kes väidab oma valimisprogrammis, et nad kaitsevad just kõige nõrgemaid, tuleb ja võtab need õigused inimestelt ära. Need on need sotsiaaldemokraadid, kes istuvad praegu siin saalis, need on need inimesed, kes ei toetanud meie ettepanekut katkestada selle eelnõu eelmine lugemine. Miks me oleme selle ettepaneku teinud ja miks me teeme selle ka täna? Põhjus on väga lihtne. Kõik valitsuse viimased otsused, [ka need], mis on tehtud koos sotsiaaldemokraatidega, on suunatud sellele, et suurendada ühiskonnas ebavõrdsust. Automaks, mille sotsiaaldemokraadid on teinud koos Reformierakonnaga ja Eesti 200-ga, lõi kõige valusamalt maal elavaid inimesi ja suuri peresid. Pensionide tulumaksuga võetakse raha pensionäridelt, kellel raha niigi väga palju polnud. Nüüd minnakse noorte kallale, minnakse üksikvanemate kallale. Mis meid ees ootab? Koalitsioon teeb koos sotsidega kõik selleks, et ebavõrdsus ühiskonnas kasvaks. Tõepoolest, heal kolleegil oli õigus, et viimati kasvas toimetulekutoetus umbes kolm aastat tagasi – siis, kui Keskerakond oli valitsuses ja, tõsi, ka Reformierakond oli valitsuses. Aga keda valitsuses ei olnud? Sotse ei olnud valitsuses. Ja [pärast seda], kui sotsid [valitsusse] tulid, ei ole toimetulekutoetus kolm aastat kasvanud. Kolme aastaga on see toetus kaotanud ostuvõimest kolmandiku ja see on siiamaani 200 eurot. Seda 200 eurot pakutakse noortele inimestele, pakutakse üksikvanematele. Ja selle 200 euro [kujul] võetakse ära ravikindlustus, võetakse ära võimalus osaleda koolitustel, mis võimaldaksid parandada tööjõuturul enda karjäärivõimalusi. See on poliitika, mis meile, keskfraktsioonile, loomulikult ei sobi. Jah, võimalik, et tööjõuturu puhul on vaja teatud muudatusi seadusandluses, aga mitte nii, et sa lähed kõige nõrgemate kallale. Keskfraktsioon teeb täna katkemisettepaneku. Ma väga loodan, et sotsiaaldemokraadid leiavad seekord endas julguse seda ettepanekut toetada. Ja ma väga loodan, et ka teised Riigikogu saadikud, kes said selle kaasamisvooru käigus uut infot, on seda meelt, et sellisel kujul ei tee see eelnõu Eesti ühiskonnale head. Ma võtan lisaaega ka igaks juhuks.

Kolm minutit lisaks.

Ma tuletan meelde, et need inimesed, kes jäävad töötutoetusest ilma, peavad taotlema toimetulekutoetust, läbima ametnike poolt hindamise ja suure tõenäosusega nad jäävad [sellest] ilma. Omavalitsused on juhtinud tähelepanu, et bürokraatia kasv, mis selle sammu tõttu neid ees ootab, on meeletu. Seda teeb valitsus, kes lubas bürokraatiat vähendada. Ühtegi sammu bürokraatia vähendamiseks pole valitsus teinud. Selle asemel nad teevad selliseid samme, mida me täna näeme. Bürokraatia kasvab iga päevaga. Eelmisel aastal tuli ametnikke juurde ja ka sel aastal peavad omavalitsused loomulikult inimesi juurde palkama selleks, et hinnata, kas konkreetne elanik on sobilik toimetulekutoetust saama või mitte. Sedasi me küll Eesti riiki edasi ei vii. Kõik osapooled on juhtinud tähelepanu sellele, et see eelnõu kahjustab erinevate sihtgruppide huvisid. See eelnõu ei säästa tegelikult Eesti riigi raha ei lühikeses ega pikemas perspektiivis, sellepärast et pikemas plaanis kaotavad inimesed kvalifikatsioonis, nad kaotavad motivatsiooni tulla tööjõuturule tagasi. Nii et mul on väga kahju, et me oleme nii kaugele jõudnud, aga ma väga loodan, et siit me antud eelnõuga edasi ei lähe. Soovin teile, kaasa arvatud sotsiaaldemokraatidele, julgust teha õigeid otsuseid. Aitäh!

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Täna arutame eelnõu, mille kohaselt lõpetatakse töötutoetuse maksmine ja kehtestatakse uus baasmääras töötuskindlustushüvitis. Eelnõu eesmärk on justkui kulude kokkuhoid ja süsteemi lihtsustamine. Kuid vaatame, milline mõju on sellel tegelikult inimestele, kes töötuks jäädes abi vajavad. Eelnõu kohaselt jäävad töötutoetusest ilma kõik inimesed, kes ei vasta uue baashüvitise saamise tingimustele. See tähendab, et kui inimene ei ole viimase kolme aasta jooksul vähemalt kaheksa kuud töötanud, ei ole tal õigust isegi sellele tagasihoidlikule 374‑eurosele hüvitisele, näiteks noored töötajad, üksikvanemad, sealhulgas üksikemad, pikaajalised hooldajad, terviseprobleemiga inimesed, lühiajalise töölepinguga töötajad ja nii edasi. Kas tõesti kavatseb valitsus jätta need inimesed toetuseta? Tööturul pole kõigil võrdseid võimalusi ning paljud ei saa oma eluolu ise määrata. Me ei saa lähtuda jäikadest normidest, mis tegelikkust ei arvesta. Valitsus väidab, et need, kes ei saa baashüvitist, võivad taotleda kohaliku omavalitsuse kaudu toimetulekutoetust. Aga mis see tegelikult tähendab? Esiteks, see ei vähenda riigi kulusid, vaid [liigutab] raha lihtsalt ühelt eelarve[realt] teisele. Toimetulekutoetuse summad maksab ju omavalitsusele välja ikkagi riik. Seega on kogu selle reformiga [saavutatav] kokkuhoid tegelikult näiline: raha lihtsalt liigub ringiratast, töötutoetusest toimetulekutoetusesse. Teiseks, kohalike omavalitsuste koormus kasvab märkimisväärselt. KOV-id on juba niigi suure surve all, pakkudes sotsiaalteenuseid ja ‑toetusi. Kui nüüd lisanduvad veel tööd [hindamaks, kes] ei vasta baashüvitise nõuetele, siis tuleb selleks eraldada täiendavaid ressursse ja tööjõudu. Küsimus ei ole ju ainult rahas, küsimus on inimväärikuses. Kui inimene jääb töötuks, on tal õigus tunda, et riik toetab teda ja julgustab tööturule tagasi minema. Uus süsteem aga jätab paljud kindlustundeta ja sunnib neid omavalitsustelt abi paluma. See tähendab sageli vaesusriski suurenemist ja sotsiaalset tõrjutust. Valitsus kiitleb, et aastatel 2027 ja 2028 hoitakse kokku ligi 50 miljonit eurot. Kuid millise hinnaga? Inimeste elatustaseme ja väärikuse hinnaga. Tegelikkuses on see kokkuhoiud illusoorne, sest raha liigub ühest taskust teise, samal ajal suureneb bürokraatiat ja inimeste segadus. Kolleegid, mõtleme tagajärgedele. Kui eesmärk on toetuste süsteemi tõhustamine ja õiglasemaks muutmine, siis see eelnõu seda ei saavuta. See ei lahenda töötuse probleemi, vaid lükkab vastutuse omavalitsuse õlgedele, jättes inimesed segadusse ja ebakindlasse olukorda. Me ei tohi võtta töötutelt viimastki tuge ja [jätta] vastutust kohaliku omavalitsuse kanda. Raha ringiratast liigutamine ei ole säästlik poliitika, vaid lihtsalt probleemi ümberpaigutamine. Paistab, et aktsiisidest ja maksudest, sealhulgas automaksust, valitsuserakondadele ja eelmisele koalitsioonile, kuhu kuulus ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond, veel ei piisa. Mindi juba ka töötute kallale. Seepärast kutsun teid üles selle eelnõu vastuvõtmist mitte toetama. Töötuskindlustussüsteem peab pakkuma tuge kõigile abivajajatele, mitte looma täiendavaid takistusi ja segadust. Aitäh!

Lauri Läänemets, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud saadikud! Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Ma kohe jõuan eelnõu juurde ka, aga [kõigepealt] väikene eellugu. Eellugu algab sellest, mida Andrei Korobeinik siin rääkis. Ta rääkis sotsiaaldemokraatidest, rääkis päris palju. Me oleme märganud, et üldiselt viimasel ajal Keskerakonna saadikud ei keskendu eelnõude sisule, vaid keskenduvad siin saalis sotsiaaldemokraatidele. Ma toon näiteks selle, et isegi kui eile, esmaspäeval oli siin arutluse all konkurentsiseaduse muutmine, mille vastu sotsiaaldemokraadid olid, siis ka selles olid [nende silmis] ikka süüdi sotsiaaldemokraadid. Proua Kõlvart käis rääkimas, et ka selles valitsuse ettepanekus on süüdi sotsiaaldemokraadid. Märkimisväärne pühendumine – kiidan teid! Kõrvalt vaadates saab ju aru, et Keskerakonna jaoks on sotsiaaldemokraadid Tallinnas arvatavasti Mihhail Kõlvarti tagasisaamisel [linnapeakohale] kõige suurem takistus, ja see on meile tunnustus. See ta loomulikult on. Jevgeni Ossinovski on kindlasti väga populaarne linnapea, väga head tööd teinud, hoolimata sellest, mida te väita püüate. Ja teate, minu arvates läheb see lihtsalt imelikuks ära. Ma juhin tähelepanu, meedia tähelepanu, kõigi teiste tähelepanu sellele, et [kummaline on] kogu aeg rääkida sotsidest. Noh, ma saan aru, et räägib Belobrovtsev ja räägib Laats, nemad on ju endised sotsiaaldemokraadid. Ah jaa, Anastassia on ka endine sotsiaaldemokraat. Eile oli siin ühtedel meestel aastapäev, kümme aastat tagasi lahkusid nad sotsidest – igatsus missugune, me näeme. Igatsus missugune! Tore teada, et sotside elu ja tegemised lähevad korda ja pakume [teile] konkurentsi. Teate, põhimõtteliselt näeb see kõrvalt vaadates välja [samamoodi], kui sotsiaaldemokraadid tuleksid pulti ja räägiksid iga eelnõu puhul sellest, et Keskerakond on kolm korda kriminaalkorras karistatud ja et Mihhail Kõlvart endise linnapeana peaks vastutama selle eest, mis Porto Francoga oli. Ma vaatan, et Anastassia Kõlvart räägib kogu aeg, et Tanel Kiik ja Jüri Ratas olid seal juhatuses. Aga Kõlvart oli minu arvates erakonna aseesimees. Tema nagu ei vastutaks?! Selle peaks ka ära otsustama, kuidas selle asjaga on.

Kas läheme eelnõu juurde ka?

Jaa-jaa, läheme, aga vaadake, see sissejuhatus oli selline, et te lasite sotsidest rääkida. Tegelikult te olete igas kõnes lasknud sotsidest rääkida, lugupeetud istungi juhataja. Mitte ainult teie, vaid teised istungi juhatajad ka. Me räägime siis Keskerakonnast. Ma olen seda rõhutanud ka, et inimeste toimetulek, mis on selle eelnõu puhul väga oluline, sõltub korruptsioonist. Selles mõttes, et kui keegi varastab, keegi kandib raha … Mulle see Porto Franco näide sobib ikka väga hästi – Keskerakond, Mihhail Kõlvart. Kui sa 10 miljonit mingitele oma sõpradele kandid, siis see 10 miljonit jääb inimestel saamata. Näiteks Anastassia Kõlvart ei räägi mitte kunagi sellest, kuidas tema abikaasa püüdis tegelikult rahva raha kuskile ühte või teise kohta sobitada. Ja see mõjutab inimeste toimetulekut, väga palju mõjutab. Kolm korda kriminaalkorras karistatud Keskerakonna [liikmed] räägivad, et nemad muretsevad inimeste toimetuleku pärast. Just hiljuti [tuli] Tallinnast uudis. Tuli välja jälle, et lugupeetav naisterahvas, kes juhtis Tondiraba jäähalli – minu arvates Keskerakonna liige –, tegeles rahva raha kõrvalepanekuga, kantimisega ja kõige muuga, nii nagu terve Keskerakond kogu aeg teinud on. Teate, mõelge korra selle peale. Kõiges sotsiaaldemokraadid võib-olla süüdi ei ole. Korruptsioon, mis on Keskerakonnas süsteemne, tegelikult ohustab ju ka demokraatiat, mitte ainult inimeste toimetulekut. Ma kutsun keskerakondlasi üles keskenduma oma kõnedes inimeste probleemidele, mitte sotsiaaldemokraatidele. Me oleme teie probleem valimiste ajal, loomulikult, aga me ei ole inimeste probleem. Nemad meid valivad. Nüüd selle eelnõu juurde. Kahjuks pikemalt seletamiseks aega ei ole, aga loomulikult me oleme ka selle eelnõu pärast mures. Sellel eelnõul on paar väga õiget eesmärki. Neid inimesi, kes tõesti võiks tööle minna ja kes on tööealised, [tuleks] motiveerida tööle minema. Sellised asjad on seal sees. Ma tean, et Helmen Küti eestvedamisel arvati eelnõusse tegelikult ka õiguskantsleri ettepanekud selle kohta, mida on üliõpilaste jaoks vaja parandada. Selliseid häid asju siin kindlasti sees on. Aga muresid on ka. Peamine mure, ma ütleksin, on kontekst, mis on tekkinud. Kui me seda eelnõu üksinda vaataks, siis oleks muresid oluliselt vähem. Aga näiteks juhupalga eelnõu ja ettepanek, millega valitsus välja on tulnud, röövib tegelikult väga paljudelt inimestelt, kes tahavad täistööajaga töötada, aga võib-olla enam ei saa, kindluse sissetulekute suhtes, kindluse oma elu suhtes. Ja sellest on kujunenud muster, et tööturu osapooltega enam üldse ei arvestata. Selle eelnõu puhul ei ole Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium tõesti väga hästi tööd teinud, ei ole tegelikkuses ka muude eelnõude puhul seda teinud. Ja see kontekst on selline, mille tõttu ei ole võimalik ka sotsiaaldemokraatidel seda eelnõu toetada. Kui lihtsalt järjest laduda peale või teha seadustes selliseid muudatusi, siis kumulatiivselt tekitavad need olukorra, kus inimesed tõesti hakkavad hammasrataste vahele jääma. Seda me toetada ei saa. Ja loomulikult me ei saa toetada sellist lähtekohta, mis valitsusel on, et ametiühingud ei ole olulised. Ma lihtsalt meenutan, et ametiühingutel oli hea tähelepanek, et ametiühingutel on täna Eesti rahva seas palju suurem ja laiapindsem toetus kui näiteks Reformierakonnal. Seda, ma arvan, tasub ka arvesse võtta kõigi nende teemade menetlemisel. Eesti 200 toetust ma ei mäleta, aga see 1% on ju vea piires, võib-olla neil ei olegi kedagi enam alles jäänud. Aga sellest tulenevalt on sotsiaaldemokraatidel ka ettepanek selle eelnõu teine lugemine katkestada. Veel, siin oli enne küsimus, kas vahepeal, sotsiaaldemokraatide valitsuses oleku ajal, on tehtud ka midagi head, mis tegelikult inimesi toetab. On küll. Hooldereform – tänaseks 67 miljonit eurot – puudutab neid inimesi, kes on olnud või on omastehooldajad. Kahekordistasime õppetoetused, isiklikult tegin koalitsiooniläbirääkimistel selle ettepaneku. Üliõpilaste õppetoetused kahekordistasime. Alampalga tõstmist ei maksa ära unustada. Mitte kunagi pole Eestis alampalk suhtena keskmisesse palka nii kõrge olnud kui täna. Ma julgen öelda, et see on suuresti tänu sellele, et sotsiaaldemokraadid valitsuses olid. Nii et kõigi nende inimeste heaolu ja toimetuleku [tagamiseks] oleme päris palju asju teinud. Aga praegu on tõesti nii, et [meilt tuleb] katkestamisettepanek. Aitäh!

Aitäh! Protseduuriline küsimus istungi juhatajale, Andrei Korobeinik.

Hea istungi juhataja! Ma olen praegu natuke segaduses. Esiteks, hea kolleeg Läänemets ütles, et sotsiaaldemokraadid ei saa seda eelnõu toetada. Aga nad said seda toetada, sest nad hääletasid esimesel lugemisel meie katkestamisettepaneku vastu. Kas poliitik tõepoolest tohib valetada? Põhimõtteliselt ma koolis lugesin, et see ei ole nagu väga poliitikule kohane. Mis me teeme sellega praegu? Ja teiseks, Lauri ütles, et sotsiaaldemokraadid ei ole inimestele probleem. Aga tegelikult ju on – automaks, eks ole. Te olete minuga nõus. Kes tegi automaksu? (Naer saalis.) Sotsiaaldemokraadid. Kes [otsustasid] võtta pensionäridelt tulumaksu? Sotsiaaldemokraadid. Kes ei tõstnud kolm aastat toimetulekutoetust? Sotsiaaldemokraadid. Kas teie arvates nad tõepoolest ei ole Eesti ühiskonna probleem? Loomulikult on! Kuidas me saame seda asja klaarida praegu? Mis formaadis me saame õiglust taastada selles saalis? Tegemist on Eesti parlamendiga.

Tõepoolest, tegemist on Eesti parlamendiga. Ma küll ei näinud, et protseduurilise küsimusega oleks siin midagi seotud olnud. Ettekandja rääkis kaheksa minutit sellest eelnõust ja nüüd läheme edasi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh! Ma ikkagi räägin eelnõust, kui te lubate, mitte teistest erakondadest. See eelnõu pakub taas säästu sotsiaalkulude arvelt, seekord töötute arvelt. Töötutoetusest jäävad ilma need, kes kasvatavad lapsi, ja ka need, kes õpivad. Kolmas kategooria on vanglas viibijad. See tähendab, et laste kasvatamine ja õppimine on selles [eelnõus] võrdsustatud kuriteo eest karistuse kandmisega. Ja see iseenesest on juba kummaline. Nende muudatustega soovib valitsus säästa 2 miljonit eurot aastas. See paistabki olevat eelnõu peamine eesmärk. See eesmärk nagu ka eelnõu sisu tekitab kahtlusi. Sotsiaalvaldkond ei ole see valdkond, mille arvelt peaks kokku hoidma. Eesti kulutab sotsiaalvajadustele 15% SKT‑st, see on kaks korda vähem kui Prantsusmaa, Soome või Austria. Sotsiaalkulude tasemelt oleme Euroopas viimaste seas. Inimesed, kes on sunnitud riigi abile lootma, on Eestis määratud vaesusesse ja see ei ole tänapäeva Euroopas normaalne. Sotsiaalkulud ei peaks vähenema, vaid kasvama. Riigil on selleks ka kõik võimalused. Näiteks, kui vähendame riigihalduse kulusid poole võrra, saame eelarvesse juurde pool miljardit eurot. Hullumeelsest rohepöördest loobudes säästaksime veel mitusada miljonit. Käesoleva aasta eelarves on umbes 3 miljardit eurot eraldatud mingite organisatsioonide ja ettevõtete toetamiseks, aga nende nimekirja ei ole keegi senini näinud. Ma ei hakka pikalt rääkima, et see loob korruptsiooni võimalusi, märgin vaid, et ka sealt on võimalik sotsiaalsfääri jaoks vahendeid leida. Tarbetute kulutuste vähendamine ja majanduskasvu taastamine – need on allikad sotsiaalkulude suurendamiseks. Toetuse saajad ei tohiks elada vaesuses ja riikliku ravikindlustusega inimesed ei peaks ootama arsti juurde pääsemist aastaid. Aitäh!

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head vaatajad! Ma arvan, et sotsiaaldemokraadid on tegelikult viimased inimesed, kes saavad tulla ja hakata siin moraali lugema. Miks me oleme sotsiaaldemokraatidest pikemalt rääkinud? Sest nendest tulebki rääkida, kuna nad on osa probleemist, kõikidest nendest probleemidest, mis täna ühiskonnas on. Ja probleem on ka selles, et nad on silmakirjalikud, sest nemad aitasid kaasa ebavõrdsuse kasvule. Mäletame, et esimese asjana võtsid nad ära lastetoetused, viisid sisse käibemaksu tõusu, tulumaksu tõusu, siis läksid kaasa ka uute käibemaksu ja tulumaksu tõusu otsustega. Täna on nende [otsuste] tühistamine, mitmed eelnõud. Tahaks näha, kuidas siis hääletatakse. Mis puudutab konkurentsiseadust, siis seda korra mainiti. Paljud poliitikud polnud isegi kursis, mis teemaga tegemist on. Kui keegi soovib tutvuda esimese lugemise protokolliga, stenogrammiga, nii komisjonis kui ka siin istungil [räägituga], siis [ta näeb, et] minu seisukoht on alati olnud sama. Küll aga on sotsiaaldemokraadid need, kes pidevalt oma seisukohti muudavad. Korruptsiooni kohta on väga oluline küsimus. Ma arvan, et Lauri Läänemets peaks palju tihemini minuga suhtlema ja tulema ka korruptsioonivastase erikomisjoni liikmeks, temast oleks seal väga palju abi. Ja ma arvan, et Porto Franco küsimuse kohta võiks teha avaliku istungi ning kutsuda sinna kõik endised ja praegused Keskerakonna liikmed – Jüri Ratase, Jaak Aabi, Tanel Kiige ja Mihhail Kõlvarti, miks mitte –, et rääkida, kõik erakonnad koos. Arutame. Kahjuks on nüüd nii, et meil on nagu kaasvastutus tekkinud, kõik erakonnad on ju Porto Francoga seotud.

Läheme selle eelnõu juurde. Aitäh!

Jaa, eelnõu juurde [lähen] ka kohe. Mis puudutab Mihhail Kõlvartit: kas Mihhail Kõlvart on kriminaalkorras karistatud, kas talle on esitatud süüdistus, kas talle on esitatud kahtlustus? Ei ole. Aga kui teil on mingi teadmine, et kuskilt on 10 miljonit kanditud, siis mida te peate esimese asjana tegema? Te peate minema politseisse ja sellest teatama. Te olete endine siseminister, ma arvan, et te teate, kuidas need asjad käivad. Ja mis puudutab korruptsiooni, siis minul on jätkuvalt küsimus, et kui sotsiaaldemokraadid seda absoluutselt ei talu, mida siis teevad siiamaani Tallinna äriühingutes inimesed, kes on korruptsioonikahtlusega. Järelikult see on valikuline. Need inimesed sobivad sinna täpselt nii kaua, kuni nad aitavad sotsiaaldemokraatidel võimul püsida. Täna on selle eelnõu puhul täpselt samamoodi silmakirjalikkus. Esimesel lugemisel tegi Keskerakond katkestamisettepaneku, tagasilükkamise ettepaneku. Siis sotsiaaldemokraadid seda muidugi ei toetanud. Nüüd, kui sotsiaaldemokraadid on sattunud opositsiooni, on äkitselt avastatud, et puuetega inimeste koda polnud rahul, on leitud arvamuskirjad. Enne see absoluutselt ei huvitanud, täpselt nagu puuetega inimesed ei huvitanud sotsiaaldemokraate automaksu puhul. Vähe sellest: alguses oli erisoodustus neile, kelle auto oli ümber ehitatud, aga mida tegid sotsid koos Eesti 200 ja Reformierakonnaga? Nad võtsid isegi selle erisoodustuse ära, võtsid puuetega inimestelt ära igasuguse soodustuse. Ja nüüd tuuakse puuetega inimeste koja arvamus siia ette, räägitakse sellest. Ma mäletan, et kui me tegime automaksu kohta muudatusettepanekuid ja rääkisime sellest, siis ei huvitanud need kirjad [kedagi]. Neid kirju oli väga palju, aga siis huvirühmade arvamus neid ei huvitanud. Täna rääkida, et see eelnõu ei ole ikkagi selline, nagu oleks soovitud – see on jällegi üks osa silmakirjalikkusest. Ma võtaks kaks minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Ja siit edasi [räägin] üleüldse sellisest suhtumisest, et miks Keskerakond ründab sotsiaaldemokraate. Ei! Me ründame neid erakondi, kes on teinud viimased kaks aastat rahvavaenulikke otsuseid: Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid. See, et sotsiaaldemokraadid on täna opositsioonis ja püüavad teha nägu, et nad on nendesamade otsuste vastu, mille nad ise välja töötasid ja mis on nendega koostöös tehtud, nende kooskõlastuse [saanud], ongi just see silmakirjalikkus, millele me tahame tähelepanu pöörata. Eesti 200 ja Reformierakond ei varja, et need on nende otsused. Nemad tahavad nendega edasi minna ja hääletavad nende otsuste poolt. Aga sotsiaaldemokraatide puhul ongi see probleem, et nemad valmistasid kõik need eelnõud, kõik need otsused ette, aga opositsioonis teevad [teist] nägu. "Teate, ega me tegelikult ei tahtnud neid otsuseid ja tegelikult see valitsus tegi halba tööd." See on valitsus, mille liikmed te ise olite. Just seda silmakirjalikkust peavad inimesed nägema. Muidugi, nagu juba eelkõnelejad minu erakonnast on öelnud, meie seda eelnõu ei toeta ja teeme katkestamisettepaneku. Aitäh!

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud saalis viibijad! Austatud minister ilmselt kuulab meid sidevahendite vahendusel, aga sotsiaalkomisjoni esindaja on kenasti kohal. Me oleme nüüd näinud ja kuulanud pikalt, võib-olla isegi liigselt, sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna vahelist vastasseisu. Tegelikult peaks rohkem keskenduma eelnõule, aga ma mõistan seda pahameelt. Tõepoolest, kui sotsiaaldemokraadid olid valitsuses, siis nad tegelikult puuetega inimeste probleemidest väga palju ei hoolinud, ka töötutest ning lastega peredest [mitte], ja lasid kõik maksutõusud, sealhulgas automaksu käiku. Inimeste elujärg on tunduvalt halvenenud. Ma juhin tähelepanu ka sellele, et me hiljuti sotsiaalkomisjonis menetlesime puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt puuetega inimeste erihooldust vajavate laste lapseea piir nihutataks 16 eluaastalt 18 eluaastale. Me täiesti üksmeelselt, konsensuslikult otsustasime, et see tuleb sotsiaalkomisjonil Sotsiaalministeeriumile selgeks teha, et seda eapiiri ei tohi tõsta. Ja ma loen meediast, et seda on teinud sotsiaaldemokraadid. See ei ole päris tasakaalustatud lähenemine, kui me tegelikult konsensuslikult seal otsustasime [vastupidist] või oli seal selline hääletustulemus, et ainult Reformierakonna [liikmed] olid vastu. Igal juhul, nii nagu nemad opositsiooni jõudsid, jääb mulje, et kõige taga on sotsiaaldemokraadid. Ma selles mõttes olen nende käitumise suhtes kriitiline. Kui me teeme opositsioonis koostööd, siis me koos võib-olla kommenteerime ka sotsiaalkomisjoni asju, kus me oleme ühiselt võidukad. Aga nüüd, selle eelnõu kohta on öelda seda, et ka Isamaa ei toeta antud eelnõu. Katkestusettepanekud on kolleegid juba teinud. Me toetame katkestusettepanekut, kuna tegemist on, nagu eelnõu eestvedajad nimetavad, süsteemi korrastamisega või reformiga, mille tulemusel kõigile hakkab kehtima ühine baasmäär. Aga nagu me näeme huvigruppide tagasisidest, see baasmääras hüvitis, mida kõik saama hakkavad, jätab väga paljud sihtgrupid üldse toeta. Seetõttu ma ei pea seda õiglaseks. Võib-olla üks tähelepanek veel. Teatud inimeste jaoks, kes proportsionaalselt makse maksavad, on see süsteem, just vastupidi, liialt sotsialistlik, kuna nad sealt sotsialistlikult proportsionaalselt [raha] tagasi ei saa, vaid saavad ühise baasmäära järgi. Ma pikemalt sellel ei peatu. Toetan seda, et me teeme tööd [koos] huvigruppidega. Tagasisidet on andnud eriti puuetega inimeste koda: on olnud liiga pinnapealne [kaasamine] ja ei ole kõigiga arvestatud, eriti meie nõrgemate, haavatavate [inimestega]. Kui me räägime eesmärgist, et me tahame [süsteemi] parandada, korrastada ja paremaks muuta, aga samal ajal halvendame väga paljude inimeste olukorda, siis see on jälle üks silmamoondus, mis on olnud juhterakonna käekiri juba pikemat aega. Räägitakse üht, natuke tehakse ka, aga tegelikult jäetakse väga paljud inimesed räästa alla. Aga see on kõik. Isamaa igal juhul ei soovi selle eelnõu menetlust toetada ja me ei toetagi. Aitäh!

Aitäh! Signe Riisalo, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Head kolleegid! Ma kuulasin algust ja kuulasin lõppu. Mul olid vahepeal teised tööülesanded ja ma väga vabandan, et ma teid kõiki kuulata ei saanud. Aga see, mida ma kuulsin, on kahjuks hulk pooltõdesid. Alustan lõpust, mida ma kindla peale kuulsin: töötuskindlustussüsteem muutub sotsialistlikumaks ja ei anna tagasi neile, kes on enam panustanud. Ei vasta tõele! Töötuskindlustussüsteem ei muutu. Need, kes on enam panustanud, rohkem maksu maksnud, saavad [hüvitist] jätkuvalt kehtiva süsteemi alusel. Me räägime ainult nendest inimestest, kes seni said töötutoetust. Nendele makstakse töötuskindlustus[hüvitist] baasmääras. Ja tuletan meelde, et ka hüve saajate hulk kasvab. Täna on 33% [töötutest] töötuskindlustusest kasu saajad, aga tulevikus on 64%. Öelda, et vähem inimesi saab abi, ei ole selles mõttes korrektne. Kohaliku omavalitsuse raske elu, toimetulekutoetus. Toimetulekupiir, mida ma täna juba vastates [mainisin], vajab ülevaatamist. Sellega ma olen nõus. Aga kohalikud omavalitsused saavad ressursi nii inimestele väljamaksete [tegemiseks] kui ka nende endi halduskuludeks. Te ütlete, et toimetulekutoetusega seotud tegevused koormavad tulevikus kohalikku omavalitsust oluliselt rohkem. Ma vastasin kolleegile, et jaa, sotsiaalvaldkond kui selline muutub keerulisemaks, inimeste ootused lähevad suuremaks, tööd tuleb juurde kõigil, riigil, ühiskonnal tervikuna. Aga kui me räägime toimetulekutoetusest, siis selle saajate hulk kuni 2022. aasta veebruarini kahanes, neid oli circa 10 000 leibkonda. Siis see tõusis peaaegu 30 000 leibkonnani, aga tänaseks on see langenud uuesti 15 000 leibkonnani ja on langustrendis. Kohalikul omavalitsusel on seoses toimetulekutoetusega viimase kolme aasta jooksul tööd ja halduskoormust vähemaks jäänud. Ja antud juhul see 15 000 tõuseb 600–700 leibkonna võrra. Haavatavad grupid. Tõsi, noortel, kes on lõpetanud kooli, oli ja on õigus ennast töötuna arvele võtta, ning kehtivas süsteemis [hakkavad] nad saama kolm kuud pärast seda töötutoetust. Aga enamasti lähevad nad kas õppima või tööle, väga väike hulk nendest jääb peale kooli lõppu sügiseks töötutoetuse saajateks. Ja see väga väike hulk, juhul kui nad elavad vanematest lahus, hakkab saama selle seadusemuudatuse kohaselt, mis on siin teie ees, kuni 24. eluaastani toimetulekutoetust. Kindlasti motiveerib madal toetus inimest rohkem pingutama ja tööle minema. Aga taas, nagu kolleegile juba öeldud, NEET-noored on eraldi teema, millega tuleb tegeleda ja millega komisjon tulevikus ka tegeleb. Lastega kodus olevad vanemad. Kui vanem on olnud varasemalt tööturul ja peale lapse poolteiseaastaseks saamist naaseb tööle või jääb kohe töötuks, siis sellisel juhul on tal õigus saada töötuskindlustus[hüvitist]. Me räägime kolme aasta jooksul kaheksast kuust [töötamisest]. Need juhtumid lähevad sinna alla. Kui me räägime puuetega inimestest, eriti haavatavatest, vähenenud ja puuduva töövõimega inimestest … Kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

… siis neist ma andsin teile enne ülevaate. Tänases olukorras peavad nad valima kahe toetuse vahel – üks on töötutoetus ja teine on vähenenud või puuduva töövõime toetus –, sest ühe ja sama eesmärgiga toetust riik topelt ei maksa. Aga tulevikusüsteemis saavad nad vähenenud töövõime toetust ja töötuskindlustus[hüvitist] ning nende sissetulek jõuab praeguste numbrite kohaselt – need ju kõik muutuvad tulenevalt miinimumpalgast, mille valitsuse kehtestab – puuduva töövõime korral 1026 euroni kuus ja osalise töövõime korral 746 euroni kuus. Mina arvan, et see eelnõu aitab inimesi paremini tööturule, toetab eriti haavatavaid sihtgruppe oluliselt paremini ja motiveerib tööealisi inimesi, keda me vajame aktiivsena tööturul, kiiremini tööle naasma. Ma soovitan teil seda eelnõu toetada. Aitäh teile!

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Head Eesti inimesed! Teate, mulle see seaduseelnõu meenutab aastat 2008, tekib kerge déjà-vu tunne. Mäletatavasti oli siis valitsus toonud lauale töölepingu seaduse uue versiooni ning sellele olid kategooriliselt vastu sotsiaaldemokraadid, kes tol ajal olid muide koalitsioonis koos Reformierakonnaga. Ja mida me näeme nüüd? Nüüd me näeme, et jälle toodi Riigikokku eelnõu, mis põhimõtteliselt on tööandja nägu, töötaja õigused jäävad tagaplaanile. Kahjuks seekord sotsiaaldemokraadid sellele väga vastu ka ei ole, vähemalt ei ole seda tunda. Tuletan meelde, et kui see eelnõu oli esimesel lugemisel, tegi Keskerakonna fraktsioon ettepaneku menetlus katkestada ja kahjuks sotsiaaldemokraadid olid selle vastu. Miks ma sellest räägin? Sellepärast, et idee järgi – seesama minu toodud näide ajaloost räägib sellest – peaks just see erakond kõige rohkem kaitsma töötajate ehk nõrgema poole õigusi. Töötaja on tööandja ja töötaja suhtes reeglina ikkagi nõrgem pool. Nüüd seda ei juhtunud. Ma ei oska öelda, miks, aga nii see on. Mis puudutab sisu, siis esiteks tekib küsimus, miks me üldse vajame sellist seaduse[muudatust] nüüd ja praegu, olukorras, kus inimestel on niigi keeruline normaalset elu elada, võttes arvesse seda, kuidas viimasel ajal, viimastel aastatel on tõusnud igasuguste maksude määrad, on kehtestatud uusi makse, näiteks automaks. Inimesed on jälle sunnitud kuskilt raha leidma. Aktsiisid [tõusevad], juulikuus tõusevad hinnad veelgi rohkem, sellepärast et inflatsioon on Eestis meeletu. Me oleme kahjuks selle komponendi poolest Euroopa liidrid. Tahaks nagu olla teiste komponentide poolest liider, aga kahjuks nii see [pole]. Ja selles olukorras siis hakatakse menetlema eelnõu, mis põhimõtteliselt jälle kitsendab töötajate õigusi, annab tööandjatele rohkem vabadust ja igasuguseid võimalusi, kuidas suhetes töötajatega olla tugevam pool. Tänu sellele eelnõule see tugevus aina kasvab. Lihtne näide on seesama nii-öelda lühiajaline leping kümneks tunniks nädalas, mis iseenesest tähendab seda, et kui töötaja ja tööandja hakkavad pärast leppima kokku selles, et seda aega pikendatakse – nagu ka minu esinemist, sest ma palun aega juurde …

Kolm minutit pikendatud.

… siis põhimõtteliselt olemasoleva seaduse redaktsiooni järgi saab töötaja tööandjalt nõuda koefitsienti 1,5 ehk mitte tavalist, vaid suurendatud koefitsienti. Uus eelnõu näeb ette, et juhul, kui peaks selline seadus jõustuma, ei ole see enam 1,5, vaid on täpselt 1 ja [töötajal] siin suuri võimalusi ei ole. See eelnõu annab tööandjale üldse palju suurema vabaduse, kuidas rakendada töötajat just sellisel viisil ja just siis, nagu tööandja õigeks peab. Ausalt öeldes ei ole ma siiamaani aru saanud, miks just töötaja peab nüüd järsku olema palju haavatavamas seisus. Nii et meie seda eelnõu kindlasti ei toeta. Sellest on minu kolleegid siin juba rääkinud ja on tehtud ka tagasilükkamise ettepanek. Ma arvan, et kui järsku on millegipärast suur tungiv soov muuta olemasolevat tööõigust, siis on vaja kaasata kindlasti rohkem just tööandjate esindajaid, Eesti Linnade ja Valdade Liitu, ametiühinguid. Kõik need pooled on tegelikult juba sõna sekka öelnud ja nad kõik on selle eelnõu vastu: ELVL on selle vastu, ametiühingud on selle vastu ja teised organisatsioonid, mis töötajaid esindavad, on samamoodi selle vastu. Ehk siis põhimõtteliselt on näha, et need, kellele see sobib ja kes on kindlasti selle poolt, ma arvan, on just tööandjate esindajad. Aga ma arvan, et kui me räägime sellest kolmnurgast – töötaja, tööandja ja riik –, siis peab tööõigust muutma ikkagi ainult niimoodi, et see sobiks kõigile kolmele poolele, või siis vähemalt tegema mingisuguse kompromissi. Praegu ei ole mitte mingit kompromissi, praegu on see vesi just tööandja veskile. Loomulikult Keskerakond austab tööandjaid ja me oleme väga tänulikud neile, et ka keerulistel aegadel, nagu meil praegu on, nad annavad jätkuvalt inimestele töökohti ja proovivad oma äriga ikkagi kuidagi edasi minna. Aga me arvame, et [töötaja] kui nõrgem pool peaks olema ikkagi rohkem kaitstud ja just riik peab seda tagama. Nii et meie kindlasti teeme ettepaneku see eelnõu tagasi lükata ja siis vajaduse korral alustada uut diskussiooni. Aitäh!

Aitäh! Kõnesoovid on otsas ja sulgen läbirääkimised. Helmen Kütt, küsimus istungi juhatajale, palun!

Jaa, mul on protseduuriline. See on eelkõige stenogrammi jaoks, võib-olla ka nendele inimestele, kes jälgivad ülekannet, aga tulevikus stenogrammi loevad. Head ametikaaslased Keskerakonnast on kahel korral eksinud eelnõude menetlemise terminitega. Esimesel lugemisel on võimalik [eelnõu] tagasi lükata, teisel lugemisel saab katkestada – et oleks arusaadav.

Märkus täpne. Aitäh! Läbirääkimised on peetud. Läheme muudatusettepanekute juurde, mille on esitanud juhtivkomisjon. On viis ettepanekut. Muudatusettepaneku nr 1, nagu sai öeldud, on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 2 esitaja on sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 3 esitaja on sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 5 esitaja on sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 519 teine lugemine lõpetada. Samas on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt samasisuline ettepanek: eelnõu 519 teine lugemine katkestada. Neid ettepanekuid me peame hääletama ja alustame selle ettevalmistamist. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 519 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Katkestamisettepaneku poolt oli 24 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 519 teine lugemine on lõpetatud.