Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (541 SE) teine lugemine

Saame minna kolmanda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu 541 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, majanduskomisjoni liikme Jaak Aabi.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu oli juhtivkomisjonis, majanduskomisjonis menetlemisel esimese ja teise lugemise vahel. Tuletan meelde, et esimene lugemine toimus 18. detsembril 2024. Vahepeal on tõsist tööd tehtud eelnõu sisu ja ka muudatusettepanekute kallal. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 7. jaanuariks 2025 Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Küll aga esitasid arvamusi mitmed turuosalised, elektritootmisvõimsuste arendajad ja ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Komisjon küsis eelnõu kohta arvamust ka keskkonnakomisjonilt, kes põhimõtteliselt eelnõu toetas. Oma seisukohad laekunud arvamuste ja ettepanekute kohta esitas juhtivkomisjonile eelnõu algataja esindaja Kliimaministeerium ja selgitas oma seisukohti. Majanduskomisjoni töörühm valmistas eelnõu komisjoni istungil menetlemiseks ette oma nõupidamistel 27. veebruaril, 10. aprillil ja 16. aprillil. Muudatusettepanekute loetelu kavandisse on lisatud 11 muudatusettepanekut, mis sisuliselt kõik on tulnud ministeeriumilt, aga mille esitajaks on majanduskomisjon, kes on neid arvestanud täielikult. Esimene muudatusettepanek puudutas ja puudutab ka selles loetelus eelnõu pealkirja: ühe suurema muudatusena lisandus sellesse eelnõusse elektrituruseaduse muutmine. Lühidalt võib öelda, et on antud raam järgmisele tuuleenergia vähempakkumisele, millest ka avalikkuses on palju juttu olnud, ja selleks oli vaja teha teatud muudatused elektrituruseadusesse. Sellise ettepanekuga Kliimaministeerium tuli. Kuna pikenes seaduste loetelu, mis siin eelnõu pealkirjas olid, siis vastavalt normitehnika reeglitele on pealkiri muutunud. Nüüd on eelnõu pealkiri planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus. Varem oli pealkirjas loetletud mitu seadust. Sisulised muudatused, mis esimese ja teise lugemise vahel muudatusettepanekute loetelusse kanti, on lühidalt öeldes järgmised. Esiteks elektrituruseaduse täiendused, mis [tulid] ministeeriumist ja mida käsitleti ja arutati komisjonis pikalt. Esiteks selged reeglid toetuse maksmiseks ainult võrku antud taastuvenergia eest. See tähendab, et otseliini kaudu tootmisega, elektri tootmisega liitunud tarbijale [edastatud elektrienergia kogust] vähempakkumisel toetuse saanud energiamahu sisse ei arvestata. Kauglugemisseadmete paigaldamise nõue täpseks mõõtmiseks, et eraldada otseliini kaudu ühendatud tarbimist turule toodetud tarbimisest. On täpsustatud, millised kulud võib katta taastuvenergia tasust. Vähempakkumise reeglite ja tehnoloogiliste sihtgruppide määratlemine, tootmise alustamise tähtajad ja sanktsioonid hilinemise eest. Täiendatud on vähempakkumise korraldamise aluseid ja toetusmehhanisme. Tagatisnõuete selgem regulatsioon ja garantii kasutamise tingimused. On toodud sisse ka võimalus pikendada tootmise alustamise tähtaega kuni 18 kuuni – seni oli see kuus kuud –, kui selleks on objektiivsed põhjused. Keskkonnatasude seaduses tehakse järgmised muudatused, need puudutavad tuulikutasu. Ühtlustati tasu jagamist eluruumide vahel ehk tasu jagatakse võrdselt. Kaas- ja ühisomandi korral saab iga omanik esitada tuulikutasu taotluse eraldi. Mitme tuulepargi mõjualas olevad eluruumid saavad suuremat tasu. Näiteks, kui eluruum asub kahe tuulepargi mõjualas, siis saadakse tuulikutasu mõlema tuulepargi mõju eest. Täpsustati [tuulepargi] mõjuala määratlust sõltuvalt tuulegeneraatori kõrgusest. Kuni 250 meetri kõrguste tuulikute mõjuala ulatub kuni 2 kilomeetri kaugusele ja üle 250 meetri kõrguste tuulikute oma kuni 3 kilomeetri kaugusele. Tehti ka muudatusi planeerimisseadusesse, millest olulisemad on järgmised. Täpsustati, kuidas lõpetada enne 2025. aastat alustatud planeeringumenetlused. Kohalike omavalitsuste eriplaneeringute menetlust lihtsustati. On [mitmesuguseid] väiksemaid detailseid muudatusi, aga üks suurem muudatus on, et loobuti ühest vaheotsusest, vaheetapist: kui [varem] võttis kohalik omavalitsus eriplaneeringu enne kehtestamist vastu ja siis kehtestas, siis nüüd seda vastuvõtmise etappi enam ei ole. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise tulemused tuleb kanda planeeringusse enne avalikku väljapanekut, see on selge nõudena seadusesse sisse viidud. Ja muudeti ka jõustumise tähtaegu. Osa sätetest jõustub 1. jaanuaril 2026, arvestades vajalikke üleminekuaegu. Komisjon tegi ka menetluslikud otsused. Enne menetluslike otsuste tegemist selgitas komisjoni esimees Marek Reinaas, et paljude muudatusettepanekute arvestamise tõttu, eelkõige muudatusettepaneku nr 1 tõttu, mis käsitleb, nii nagu ma [mainisin], elektrituruseaduse muutmise sätteid, mis loovad raami järgmiseks tuuleenergia pakkumiseks, on eelnõu tekst oluliselt muutunud ja täienenud regulatsioonidega, millel on põhimõtteline tähtsus. Seetõttu on vaja anda võimalus, et Riigikogu liikmed saaksid esitada eelnõu muutunud osa kohta muudatusettepanekuid. Komisjoni esimees tegi ettepaneku, et komisjon võiks teha täiskogule ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, et tekiks võimalus uuesti muudatusettepanekuid esitada. Teise lugemise katkestamine on seda olulisem, et vahetult enne istungit on komisjoni poole pöördunud mitmed turuosalised, kes on juhtinud tähelepanu, et elektrituruseaduses tehtavate muudatuste näol on tegemist märgiliste muudatustega, mille puhul on turuosaliste kaasamine ääretult oluline. Ma võin öelda, et arvamusi on laekunud mitmelt turuosaliselt ja tõenäoliselt tuleb neid veel. Komisjon peab koos ministeeriumiga otsustama, kuidas nad ära kuulata või kuidas neid kaasata. Menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 7. mail 2025 ehk täna. Teiseks, teha ettepanek eelnõu teine lugemine eelnimetatud põhjustel katkestada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks viis tööpäeva. See on küll lühendatud tähtaeg. Ministeerium põhjendas seda sellega, et enne suurt suve on plaanis maismaatuule[parkide] hange välja kuulutada, hanke tähtaeg on tõenäoliselt kas selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses. Sellised selgitused. Aga kõiki neid ettepanekuid toetas komisjon konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu teile selge ja põhjaliku ettekande eest! Aga teile on mõned küsimused. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg Jaak! Kliimaministeeriumist tulnud algatused on selle ministeeriumi sünnist saati olnud lohakad, kiirustades tehtud ja suurte puudustega. Nüüd näeme seda ka siin. Muudatusettepanekuga sooviti elektrituruseadus suures osas ümber kirjutada. Selle üle ma nii väga ei imesta, et sealt seda kraami niimoodi tuleb. Aga kui ma õigesti mäletan, olid sa ise majanduskomisjoni juht tol ajal, kui seda eelnõu esimeseks lugemiseks ette valmistati. Kas sa ka ise suhtusid sellesse kuidagi kergekäeliselt, usaldasid liigselt ametnikke või kuidas see juhtus, et selline tõsine praak sinu kui komisjoni esimehe laualt läbi lipsas?

Aitäh küsimuse eest! Sel ajal, kui esimene lugemine oli, ei olnud meile teada, et Kliimaministeerium tuleb veel ka elektrituruseaduse muudatustega. Väidetavalt on see kiireloomuline, nagu ma püüdsin selgitada. Alati võiks ju selliseid ettepanekuid teha piisava ajavaruga. Aga on juhtunud nii, et jah, mis puudutab energeetikat ja kõiki neid elektrituruseaduse muudatusi, millest me ka täna siin oleme rääkinud ja ühe eelnõu juba vastu võtnud – neid tuleb päris tõsiselt ja päris palju. Osa on tõesti objektiivsed, nii nagu see eelmine eelnõu, mis oli seotud desünkroniseerimisega, need muudatused oli vaja kindlasti ära teha. Kui me räägime [kõnealusest] ettepanekust, siis ei pääse me üle ega ümber sellest, et elektritootmisvõimsusi on Eestis vähe. Ma olen neid numbreid juba öelnud: eelmine aasta tarbiti Eestis 8 teravatt-tundi elektrienergiat, aga kohapeal toodeti ja turule pääses 5,6 teravatt-tundi elektrienergiat. Pikalt me sellises situatsioonis hakkama ei saa.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kuna esimene lugemine jääb piisavalt kaugele, siis ole hea ja tuleta kokkuvõtlikult meelde, mis muutub kohaliku omavalitsuse aspektist vaadates: avalik arutelu – kas see lüheneb? –, etteteatamise aeg, kestus. Ja teiselt poolt: kas omavalitsuse volikogule jääb ikka vetoõigus selles, mis tema territooriumil toimub, või mitte? Just see kohaliku omavalitsuse aspekt selle eelnõu valguses.

Aitäh küsimuse eest! Viimase muudatuse kohaselt, mis ministeeriumist tuli, jääb ära vastuvõtmise etapp ja see puudutab KOV-i eriplaneeringut. Ministeerium on rääkinud ka plaanist eriplaneering kui selline üldse kaotada, aga see võib-olla on enneaegne info, kõigepealt peab nägema seda ettepanekut, millega ministeerium kunagi tuleb. Aga ega väga palju niisuguseid suuri lühendamise etappe ei ole. On täpsustatud, just vastupidi, et keskkonnamõjude strateegiline hindamine peab kindlasti olema selles planeeringus sees, kui see avalikult välja pannakse, ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Väga paljusid asju on täpsustatud. Endiselt jääb see kohaliku omavalitsuse ja kogukonna otsustada, kuidas mingeid arendusi nende planeeringute raames plaanitakse, olgu need tuuleenergeetika või mõned muud arendused. Kaasarääkimise, ärakuulamise võimalused on. Väga palju sõltub kohalikust omavalitsusest. Ma olen nende protsessidega kokku puutunud. Kui omavalitsus viib seda läbi pädevalt ja kaasab [inimesi], siis tekitab see vähem vastuseisu või vähemalt saab ühine seisukoht paremini välja selgitatud.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuna selle eelnõuga muudetakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute menetlemist, siis kas sellele peaksid järgnema olulised muudatused ka teistes seadustes, näiteks põhiseaduses? Põhiseaduse § 154 ütleb, et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused. Kas selle eelnõuga tehtavatele muudatustele järgnevad ka muudatused teistes seadustes?

Tänan küsimuse eest! Ma ei oska sellele vastata, kas tuleb veel mingisuguseid muudatusi, mis reguleerivad kohaliku omavalitsuse toimimist teatud protsessides, aga kohalik omavalitsus saab toimetada ikkagi vastavalt põhiseadusele ja seadustele. See on üks seadus, mis ühte menetlusprotsessi ehk veidi lühendab, aga samas – see on minu hinnang, mida jagavad ka ministeerium ning Maa‑ ja Ruumiamet, kes tegeleb planeerimispoliitika ja nende seadustega –, see ei võta kuidagi vähemaks kohaliku omavalitsuse otsustusõigust, sest vastuvõtmine ja kehtestamine on sisult väga sarnased protsessid. Nende vahele jäi küll heakskiitmine ministeeriumis, aga see saab enne kehtestamist toimuda nii või teisiti. Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium vaatab protseduuri läbi, kas kõik on kaasatud, ja kui ta arvab, et kedagi on vaja välja kutsuda, siis, nagu te teate, ta sinna ministeeriumisse ka kutsutakse. Selleks on neile vist ette nähtud 60 päeva, aga nad saavad seda tähtaega pikendada. Nii et kõik see jääb alles. Lihtsalt kahest otsusest – [eriplaneeringu] vastuvõtmine ja kehtestamine – jääb vastuvõtmine ära.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Siin nende muudatusettepanekute seas on märgitud huvitavalt: Kliimaministeeriumi ja OÜ Utilitas Windi ühisettepanek. Mitme ettepaneku juures, mida majanduskomisjon on konsensuslikult toetanud. Niisugust asja ma ausalt öelda ei mäletagi, et on tekkinud ühe ettevõtte ja ministeeriumi ühisettepanekud. Palun selgitage, härra Aab, kuidas see ühisettepanek formuleerus. Kas saadeti ühine kiri või tegid ettevõtte esindaja ja ministeeriumi esindaja ühiselt suulise ettepaneku või saadeti eraldi kirjad? Millest selline personaalunioon nagu Austria-Ungari keisririik? Arvestades seda, et ettevõtja näol on tõenäoliselt tegemist ühe turuosalisega, siis kas ministeerium asus toetama Utilitas Windi ettepanekut või Utilitas Wind asus toetama ministeeriumi ettepanekut? Selgitage, kumb oli enne, kas muna või kana, ja kuidas see tehniliselt komisjoni lauale jõudis, kelle allkirjaga või kelle suu läbi.

Tänan küsimuse eest! Kõigi seaduseelnõude puhul saavad huvigrupid ja turuosalised teha ettepanekuid. Selle protsessi käigus on neid varasemalt tehtud ministeeriumile, aga eelnõu menetlemise ajal oli ka võimalus [teha], majanduskomisjon küsis arvamusi erinevatelt turuosalistelt. Kuna need eelnõud on tulnud, ütleme, suhteliselt kiirkorras, siis on seda tehtud. Seal tabelis on vist lihtsalt öeldud, et on samasisuline ettepanek ja Kliimaministeerium on kas arvestanud või ei ole arvestanud. (Saalist kommenteeritakse.) Siin muudatusettepanekute loetelus … (Urmas Reinsalu räägib kõval häälel.)

Räägime kordamööda, palun! Praegu on Jaak Aabi aeg. Urmas Reinsalu, teie võimalus tuleb taas. Rene Kokk, palun, teie küsimus!

Muudatusettepanekute loetelus sellist asja ei ole.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea Jaak! Sa oled selle eelnõu menetluse ajal olnud kahes positsioonis: koalitsiooni poolt [paika pandud] komisjoni esimehena ja nüüd opositsioonis [olles] majanduskomisjoni liikmena. Ma küsin sinu tunnetuse kohta. Milline on sinu arvates Kliimaministeeriumi kompetents energeetika valdkonnas ja [suutlikkus] sellel alal kaasa rääkida? Me oleme seda eelnõu väga [põhjalikult] menetlenud, kaasanud [huvigruppe] ja see on olnud väga-väga pikk protsess. Mulle on need [selgitused] küll kohati üllatavad tundunud, miks ministeeriumist nii palju muudatusi on tulnud: à la, et vahepeal on ministeerium teada saanud, et me oleme ennast Venemaa elektrisüsteemist lahti ühendanud. Või see, et ministeeriumile on alles hiljuti kohale jõudnud teadmine, et me arendame Eestis tuule- ja päikeseenergiat. Kui ma selliseid avaldusi kuulen selle arutelu käigus, siis tekivad mul päris suured küsimärgid selle kompetentsuse osas, mis seal ministeeriumis selles valdkonnas [valitseb].

Tänan küsimast! Nii nagu siin täna juba juttu on olnud, see esialgne eelnõu [hõlmas] planeerimisseadust, keskkonnatasude seadust ... Ei olnud seal elektrituruseaduse muudatusi sees. Ma põhjendasin, miks Kliimaministeerium selle ettepanekuga tuli: et neidsamu energiatootmisvõimsusi kiiremini välja arendada. Kindlasti oleks võinud tulla varem ja neid asju terviklikult lahendada. Ma olen seda ka [varem] öelnud, et kõige parem oleks, kui need muudatused leiaksid aset kinnitatud energiamajanduse arengukava põhjal, aga seda alles valmistatakse ette. Selle keskkonnamõjusid on analüüsitud, aga kahjuks ei ole see meile komisjoni veel jõudnud, ei ole ka Riigikokku jõudnud. Selle kohta me oleme ministeeriumilt pikalt [aru pärinud]. Me oleme eelnõusid näinud, aga teatud muudatusi on tulnud sisse ka selliseid, mis seda esialgset energiamajanduse arengukava eelnõu muudavad. Ideaalis võiks see käia teisiti, jah.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud kolleeg! Tegelikult on meil planeerimine ju üldse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas, ometi me siin detailides sellest räägime. Natuke keerukaks teebki selle hoomamise see, et kes siis lõpuks vastutab. Maa- ja Ruumiamet, nagu ma olen aru saanud. Aga minu küsimus on selle planeeringufaasi kaotamise kohta. Enne avalikustamist [toimub] planeeringu vastuvõtmine. Vastuvõtmine on tegelikult selline vahetärmin, kus planeering peaks saama kõik kooskõlastused. Kooskõlastuse faas lõpetataksegi vastuvõtmise otsusega ja seejärel kuulutatakse välja avalik väljapanek. Ja sealt liigub see protsess edasi vaidluste lahendamiseni, järelevalvemenetluseni ja nii edasi. Kas nüüd muutub see protsess selliseks, et planeeringu võib avalikustada ka ilma kooskõlastuseta?

Lühidalt ja mitte väga detailselt kirjeldades, seda saab seadusest [ise] lugeda: teatud muudatused on siin tehtud, aga kooskõlastamine ja heakskiitmine – kõik need nõuded on seaduses endiselt sees, seda ei ole keegi tühistanud. Lihtsalt vastuvõtmise otsust ei ole vaja eraldi teha. Kõik need toimingud, ka avalikud väljapanekud, tehakse enne kehtestamist nii või teisiti. Ja vaidlustusi saab ka esitada.

Urmas Reinsalu, palun!

Härra Aab! Meil on varasemalt oksjonite puhul olnud energianeutraalsuse põhimõte. Selle muudatusettepanekute paketiga on nüüd sellest loobutud. Miks ja kelle initsiatiivil? Teiseks, härra Aab, selgitage mulle. Minu käsutuses on majanduskomisjoni protokolli kavand, kus ettepanekute 8 [ja] 10 juurde on selgelt märgitud: "OÜ Utilitas Wind ja Kliimaministeeriumi ettepanek". Lõpptekstist, mis parlamendisaali on tulnud, on see rida tõepoolest kõrvaldatud. Selgitage palun seda etümoloogiat – te hiilisite sellest elegantselt mööda –, kuidas need ettepanekud on [tekkinud]. Te ütlesite, et on kaasatud ja nõnda edasi. Kirjeldage seda. Kui me räägime Kliimaministeeriumi ja Utilitas Windi ühisettepanekust, siis kas nad [esitasid] paralleelselt sama teksti, ja kas see tekst, mille turuosaline ja Kliimaministeerium välja pakkusid, on sellisel kujul ka komisjonis konsensuse [leidnud]. Või milline see modus operandi oli, kuidas need siia jõudsid? Ja mis nende sisu on teie meelest?

Sisu on erinev. Siin on väga palju tehnilisi detaile ja nii edasi. Aga nagu ma ütlesin, majanduskomisjon on küsinud turuosalistelt arvamust, nad on saanud oma arvamust avaldada. Ka teiste seaduste puhul, mis meil menetluses on – needsamad elektriturgu puudutavad seadused –, [on nad saanud oma arvamust avaldada]. Kui Kliimaministeerium on mõne turuosalise ettepanekut toetanud, on niisugust arvamust avaldanud, siis võib protokollis tõesti olla, et ta on seda ettepanekut arvestanud ja toetab seda ettepanekut, mis ühelt või teiselt turuosaliselt on tulnud. Ja need ettepanekud ei ole tulnud ainult Utilitas Windilt. Utilitas Wind on küll tihtipeale olnud tuule[energia] arendajate esindaja, aga neil on ka katusorganisatsioonid ja ettepanekuid [tuleb] ka sealt. Ministeerium on [neid ettepanekuid] arvestanud ja teinud ka komisjonile ettepaneku neid arvestada.

Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea Jaak! Nüüd, kus sa oled siin sotsiaaldemokraatide esindajana ja kuulud ka erakonna juhatusse – teatavasti on Utilitas Windi juht samuti sotsiaaldemokraat ja ka minister on olnud sotside poolt –, [küsin sinult järgmist]. Need küsimused, millele on siin kolleeg Reinsalu viidanud, kuidas sünnivad ministeeriumi ja ühe ettevõtte ühisettepanekud – on sul mingit infot selle kohta, kas erakondliku kuuluvuse seos ka võib olla seda kuidagi mõjutanud?

Minu teada on energeetika eest vastutav minister olnud pikalt reformierakondlane ja on praegugi. Te peate seda küsima Reformierakonna ministrite käest, kui see puudutab seda ministeeriumi. Ja ei tasu siin üle müstifitseerida ühte arendajat. Ma saan aru, millele te viitate, aga ma ei saa aru, miks see üks arendaja. Väga paljud arendajad on teinud ettepanekuid, samasuunalisi ettepanekuid. Protokollis on arvesse võetud võib-olla kõige täpsem sõnastus nende arvamuste seast, mida üks või teine arendaja on teinud ja mida ministeerium on siis toetanud. Tihtipeale on sõnastust ka korrigeeritud. Ma usun, et kõiki neid ettepanekuid, mis on esitatud, on komisjon kaalunud. Ja on arvestanud täielikult. Järelikult need on vajalikud ettepanekud, neid on toetanud nii ministeerium kui ka komisjon. Ja ärge tooge välja ühte arendajat! Meie kaasamisringis on olnud kümneid arendajaid, kes on teinud samasuunalisi ettepanekuid kui see üks arendaja, kelle te praegu välja tõite.

Mario Kadastik, palun!

See ei olegi niivõrd küsimus, ma tahtsin lihtsalt kommenteerida. Ma vahepeal uurisin seda tausta. Me enamasti oleme kaasanud ka turuosalisi ja kui mõni turuosaline teeb ettepaneku, siis turuosaline ise ei saa muudatusettepanekut teha, seetõttu on enamasti Kliimaministeerium see – tema on antud juhul juhtiv ministeerium –, kes on selle ettepaneku esitanud. Aga kuna vahetevahel on juhtunud ka niimoodi, et sobibki see sõnastus, mis on laekunud turuosaliselt, siis on lihtsalt infoks pandud juurde, kellelt see algselt on laekunud, aga esitaja on igal juhul alati ministeerium või komisjon. Turuosaline ei saa esitada eelnõu kohta muudatusettepanekut, ta saab anda soovituse, aga esitama peab selle keegi teine. See on infopunktina seal juures olnud.

Hea küll! Lihtsamalt öeldes, kui siit [kontekstist] välja rebida: meil on tõenäoliselt ka teisi seadusi, kus on umbes samad sõnastused ja hoopis teised arendajad. Ärge müstifitseerige seda ühte arendajat!

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Rain Epler, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh! Mul tegelikult oligi täitsa protseduuriline küsimus, selline kontrollküsimus. Ma vaatasin, et koalitsiooni ja teie erakonda kuuluv Kristo Enn Vaga sai varem debati käigus protseduurilise küsimuse. Mõtlesin, et ma proovin, kuidas meil täna see sõit läheb, ja tundub, et on võimalik.

Head kolleegid, ma mõnevõrra täpsustan. Tegelikult saab muudatusettepanekuid teha üksnes komisjon ja muidugi ka Riigikogu liikmed. Ministeerium ei saa neid teha. Küll aga ma pean seda igati kohaseks ja õigeks, et on ära näidatud, kes on selle algmaterjali [toonud], on see ministeerium, on see mõni konkreetne firma. Minu arust on selline läbipaistvus ja ausus palju kohasem kui see, et jätta sellele [viitamata]. Vähemasti on siis teada, kellega on seotus. Nii et ma arvan, see on igati asjakohane. Avan läbirääkimised. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu 541, mille eesmärk on kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu, paljastab ühe lihtsa tõsiasja: Eesti riik ei tee enam otsuseid oma rahva nimel, vaid ideoloogia nimel. Rahva käest ei ole keegi küsinud, kas nad tahavad tuulikukolooniaid ja kas nad soovivad päikesepaneelipõlde või kas nad usuvad teie roheideoloogiasse. Arvan, et koalitsioonisaadikud ei ole viimaste aastate jooksul maapiirkondades käinud ega rääkinud tavaliste inimestega. Nad ei tea, mis mured on inimestel, kes elavad tuuleparkide kõrval. Aga mina olen käinud. Teate, maainimesed ei räägi põnevusega tuulikutööstusest ega uuest ajast. Nad räägivad murest müra, varjude, infraheli ja kodu väärtuse langemise pärast. Rohepööre käib nende elukvaliteedi arvel. Reformierakond räägib, et rohepööre on vajalik ja möödapääsmatu. Miks? Sest Euroopa Liit käsib, sest Kliimaministeerium on nii otsustanud. Valitsus ei tee enam otsuseid Eesti rahva huvidest lähtudes, vaid suure roheideoloogia nimel. Aga maainimene ei toeta teie suurt ideoloogiat. Nad ei taha, et nende kodu kõrvale tekivad 250 meetri kõrgused tuulikud. Nad ei taha, et nende elukeskkond muutub tööstusmaastikuks. Samuti ei taha nad, et neid naeruvääristatakse, kui nad ütlevad: "Me ei taha tuuleparki oma õue alla." Eesti ei vaja tuuleparke, mille tagajärjel kaovad külad, surevad välja kogukonnad ja inimesed kolivad linnadesse, sest maal pole enam võimalik normaalselt elada. Selle eelnõu kõige ohtlikum osa on see, et see annab tuuleärikatele võimaluse rajada tuuleparke ja muid taastuvenergiaobjekte, ilma et kohalikud omavalitsused saaksid sisuliselt midagi öelda. Omavalitsus saab lihtsalt kaasa noogutada. Kui ei nooguta, siis tehakse asjad niikuinii ära. Seda nimetatakse kaasamiseks, aga tegelikkuses on see vaid formaalsus. Kui kogukond ei reageeri 30 päeva jooksul, loetakse, et nad on nõus. See on absurd! Rahva vaikus ei ole nõusolek. Rahvas vaikib, sest nad ei tea, sest neil pole infot, sest nad ei usu enam, et nende hääl midagi muudab. Kõik need jutud rohepöördest ja kliimaneutraalsusest aastaks 2050 teenib kitsa ärikliki huve. Aga tavaline inimene küsib: "Mis kasu mina sellest saan?" Elektri hind ei lange, kütte hind ei lange, mingit konkreetset kasu ei ole, aga samal ajal on koduõuel kolisev metallkoloss, mis pöörleb nii päeval kui ööl. Metsad raiutakse maha, et teha ruumi tuulikutele, viljakad põllud kaetakse päikesepaneelidega, kinnisvara hind kukub, [inimestel on] uneprobleemid, terviseprobleemid ja mitte keegi ei vastuta. Toetused, maksusoodustused, vähempakkumised on roheärikatele. Kohalik inimene saab heal juhul tuulepargi eest vaikimistasu ja kamalutäie lubadusi. See eelnõu on Eesti maapiirkondadele otsene oht. Tuuleparke ei rajata Tallinnasse ega Tartu kesklinna, neid rajatakse Põlvasse, Saardesse, Hiiumaale, Lüganusele, Vändrasse – sinna, kus elavad inimesed, kelle hääl ei kostu Toompeale. Neil inimestel pole meediakampaaniaid, neil pole PR-agentuure. Aga neil on kodud, neil on kogukonnad, neil on rahu. Nad tahavad lihtsalt elada, mitte olla katsejänesed rohepöördenimelises eksperimendis. Eelnõu võimaldab loobuda detailplaneeringust, see tähendab, et ka keskkonnamõju hindamine muutub pealiskaudseks. Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Infraheli probleemist ei räägita, ka linnurändest ei räägita, ümbruskonna looduskaitselistest väärtustest ei räägita. Kui planeeringutempo on kiire, siis kvaliteet ja põhjalikkus jäävad tagaplaanile. Just sellepärast on paljudes riikides, näiteks Saksamaal ja Rootsis, juba [tehtud] tuuleenergeetika arengus paus. Meie aga vajutame gaasi põhja otse kuristiku poole. Lõppude lõpuks tuleb tunnistada, et kogu see eelnõu ei ole kirjutatud Eesti rahva soovidest ja vajadustest lähtudes. See on kirjutatud ametnike, Euroopa Liidu rohepoliitika ja suurärimeeste huvidest lähtudes. Kutsun teid üles selle eelnõu teise lugemise katkestamise poolt hääletama. Eestit ei tohi muuta elektritootmise kolooniaks. Aitäh!

Aitäh teile! Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja palub ka lisaaega.) Kaheksa minutit.

Hea parlamendi aseesimees ütles, et meil valitseb läbipaistvus selles osas, mis puudutab neid kurikuulsaid Utilitas Windi ja Kliimaministeeriumi ühisettepanekuid. Kuid ma juhin teie tähelepanu, härra parlamendi aseesimees, sellele, et ma sain sellest teada töödokumendi kaudu. Lõppdokumenti parlamendiliikmete laudadele see informatsioon kellegi otsusel ei ole jõudnud. Härra aseesimees, olite te sellest teadlik? See, et me räägime siin läbipaistvusest – lubage naerda. Mis puudutab meretuuleparkide [ümber valitsevat] kaost – olete te tähele pannud, kui tagasihoidlikuks ja häbelikuks muutuvad valitsuse esindajad siis, kui küsida läbirääkimiste kohta[, mida on peetud] meretuuleparkide [toetusmeetme võimaliku] indekseerimise üle, et seda 2,6 miljardi euro suurust nominaalsummat veelgi tõsta? Oh, midagi oli, keegi vist kuskil midagi rääkis! Siis muutvad kõik väga delikaatseks, kellelegi ei meenu enam miski, hämmastaval kombel saabub teatud mälunõrkus. Nüüd, elektrienergia ja energeetika puhul me oleme valdkonnapoliitiliselt, ma ütleks, vabanemisjärgsest ajast arvates unikaalseimas kaoses ja tõmbluskeskkonnas, mille on suutnud korraldada needsamad mehed ja naised, kes on juhtinud Eesti riiki viimased kaks aastat. Kõik käib tagurpidi. Härra Aab ütles siin, et jah, ongi niimoodi, et vanker pannakse hobuse ette – see, kuhu me kõigi nende seaduseelnõude ja initsiatiividega välja [tahame jõuda]. Ma ei tea, mitmesajas eelnõu see juba on, mille kohta öeldakse, et see on taastuvenergia [arendamise] soodustamise seadus. Neid on tulnud [palju] ja nad liiguvad paralleelmenetluses nagu võidusõiduhobused. Energiamajanduse arengukava tuleb meil aasta lõpuks, aga varalise mõjuga otsused on väga kramplikult püütud ära teha enne selle tulekut. Mida on meil valitsus energeetika valdkonnas otsustanud? 1. maist [tõusis] elektrienergia aktsiis 45%. See omakorda maksustatakse käibemaksuga, mis tõuseb 1. juulist. Loetud tunnid tagasi – tint ei ole veel jõudnud ära kuivada – võeti parlamendi hääletusel vastu seadus, mis võimaldab kehtestada tarbijatele ja tootjatele uued tasud, mille kohta me ei tea isegi seda, kuidas need jagunema hakkavad. Hando Sutter on hinnanud, et nende maht võib olla järgmisel aastal 200 miljonit eurot. Kogu energeetikaalast käsitlust praegu – kui me vaatame seda, mida valitsus on teinud – [ilmestab] regulatiivne elektrienergia hinna tõus ja teiseks, investeerimiskindluse täielik habrastamine, süstemaatiline habrastamine. Kahtlemata asetub sellesse [valgusesse] ka Utilitas Windi ettepanekute alusel Kliimaministeeriumis välja töötatud seaduseelnõu 556. Selgelt on loobutud energianeutraalsuse põhimõttest. Ma mõistan, et sellele on keeruline vastata, härra Aab ei soovinud siin puldis vastata minu küsimusele, miks on energianeutraalsusest loobutud. Ja loomulikult toob see taastuvenergia subsideerimise näol kaasa täiendava koormise tarbijatele. Seda nii vahetult oksjonil makstava toetuse näol kui ka kaude, täiendavate võrguinvesteeringute ja sageduse hoidmise kulude näol, mille suurusjärgud on hoomamatud. Me saame siin tugineda ainult elektrituru kauplejate ja varasema energeetikaekspertiisi [koostanud] inimeste [hinnangutele]. Valitsuse prognostiline võimekus on osutunud paraku mittepaikapidavaks. Milline oli valitsuse prognostiline analüüs meil aasta algul? Mäletate? Härra Kivimägi, mäletate?

Jaa.

Proua Alender ütles, et elektrienergia hind langeb sellel aastal. See oli prognostiline visioon. Seda hinnašokki, mille me oleme kevadel läbinud, teavad kõik tarbijad omast käest. See on legoklotsidest disainprojekt teatud äriprojektidele. Seda isegi ei häbeneta – nagu ma ütlesin, töödokumendist on näha, kellelt ettepanekud on tulnud. Praegu tegeldakse sellega, et see teatud projektidele sobivaks disainida. Ja seetõttu on hilinenud või edasi lükkunud valitsuse poolt paljusõnaliselt lubatud maismaatuulepargi oksjon. Valitsus lubas ju … Mis see oli? Meile öeldi, et on olemas energeetika pikk plaan, geniaalne plaan. Valitsus istus 18 korda kuus hommikust õhtuni koos, söödi võileibu ja langetati otsuseid. Juba aprillis pidi meretuuleparkide oksjon olema. Oli nii, härra Kivimägi? Öeldi ju, et aprillis on oksjonid meretuuleparkidele?

Päris täpselt ei mäleta.

No näete! Teiseks, samamoodi öeldi meile märtsis, et aprillis tulevad maismaaparkide oksjonid. Ka need on edasi lükatud. Miks need on edasi lükatud? Meretuuleparkide puhul loomulikult ettevalmistustöö vaiba all vaikselt käib, seda me teame. Maismaatuuleparkide puhul käib praegu nende seaduseelnõudega, mis meil siin on, disainimine, et see teatud äriprojektide suhtes voolujoonelisemaks muuta. Aga ma ei arva, et parlament peab olema teatud äriprojektide voolujoonestamise sepikoda. Ei pea olema. Nii et meie ettepanek on igal juhul: toetame selle eelnõu katkestamist. Kindlasti on mõistlik, kui me kõneleme energeetikast, et valitsus korrigeeriks, esiteks, energiapoliitika baaseesmärki – sajaprotsendilist taastuvenergiale üleminekut –, mis ei ole ei mõistlik ega ka realistlik 2030. aastaks. Ja teiseks on otstarbekohane kõigi uute energiavõimsuste puhul loobuda subsideerimise poliitikast. Loobuda subsideerimispoliitikast! Las turg langetab oma valiku ja kogukonnad oma valiku, kas ja kui, siis millist rajatist nad oma territooriumil, oma kogukonna juures näha soovivad. Sellises olukorras on meil põhimõtteline probleem. Meil puudub ühiskonnana [igasugune pikaajaline käsitlus, mis ütleks] suurematele energia tootjatele, energia kauplejatele, aga mis kõige olulisem, nii meie majandusele ja ettevõtetele, kes on energia tarbijad, kui ka inimestele, millel rajaneb, ütleme, dekaadi või inimpõlve perspektiivis meie energiapoliitika portfell. See on väga tõsine probleem, baasprobleem. Kaks aastat on keerutatud ühe koha peal ja raisatud aega. Ja mis otsused on langetatud? Hakkame gaasielektrijaamu ehitama! Paar otsust on selle kohta juba langetatud. Kuulge, võtke Draghi raport ette! Härra Aab, Draghi raport! Gaasi hinnatase Euroopas, gaasi ja elektrienergia hinnatase – milline see on? See ei ole jätkusuutlik. Puudub selge tajutav poliitiline visioon ja see on probleem. Selle otsustamatuse pudru ja konkreetsete ärihuvide disainimise, mida sellist tüüpi seadustega tehakse, maksab loomulikult kinni ühiskond: ebakindlusega, majanduse väljavaadete ahenemisega ja hinnasurvega. Aitäh!

Aitäh teile! Head kolleegid, vaid repliigina lisan: kuivõrd juhtivkomisjon on teinud ettepaneku selle eelnõu teine lugemine katkestada, siis vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele toimub katkestamine ilma hääletuseta. See otsus on põhimõtteliselt juba tehtud, aga [katkestamine leiab aset] pärast seda, kui muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Rain Epler, palun! (Rain Epleril on kaasas märksõnadega paber.) Märksõnu on seal päris palju, ma näen.

Ei ole. Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Nagu selle seaduseelnõu nime taga sulgudes on öeldud, on selle eesmärk taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine. See näitab seda, et ükskõik, mis mujal maailmas meie ümber toimub, mingisuguse hulluse pähe võtnud liberaalne eliit ajab nii nagu mujalgi Euroopas oma joru ikka edasi. Järgmisel päeval pärast suurt elektrikatkestust läks Hispaania peaminister pulti ja ütles, et tuumajaamad paneme ikka kinni ja taastuvenergia ei olnud süüdi. Loomulikult ei ole meil Eestis vaja eelisarendada või kiirendatud korras arendada juhuenergia tootmisvõimsusi. Sootuks vastupidi: meil on vaja keskenduda juhitavatele võimsustele. Lähitulevikus võiksid need juhitavad võimsused põhineda meie omamaisel ressursil põlevkivil, aga tulevikku vaatavalt peaksime tegema muidugi kõik selleks, et Eestis saaks tuumaenergiat kasutada võimalikult lähitulevikus. Eelnõusid, mis taastuvenergeetikat puudutavad, on meil täna mitu, seega ma võib-olla peatun siinkohal rohkem menetlusel ja selle kvaliteedil ehk sellel, kuidas meil see seadusandliku raamistiku kujundamine käib. Nagu eelnõu ettekandja kolleeg Aab ütles, toimus eelnõu esimene lugemine juba enne jõule. Toonane kliimaminister Yoko Alender rääkis meile, et sellega on kiire, et see on hästi vajalik, arendame taastuvenergiat, hea eelnõu, toetage – kõik see jutt, mis alati selle juurde käib. Nii nagu Kliimaministeeriumile kombeks, kiirustades oli tehtud eelnõu ja sooviti sellega kiirustades edasi liikuda. Sellel kevadel – oh üllatust! – avastati ühe arendaja tähelepanekute toel, et seda eelnõu oleks vaja oluliselt täiendada ja elektrituruseadus oleks vaja suures osas ümber kirjutada. Enne siin küsimuste ja vastuste voorus kolleeg Aab tunnistas üllatava avameelsusega, et ta saab aru küll, millest ma räägin. Seda oli hea meel kuulda. Kuna need muudatused, mida teha sooviti, olid mahukad, siis sündis otsus, et Riigikogu liikmetel võiks ikkagi olla võimalus need muudatused läbi vaadata ja vajaduse korral omapoolseid ettepanekuid teha. Nii et kõik need, kes arvasid, et selle katkestamise [ettepaneku] taga, mille kohta päevakorrast [võis lugeda], ongi soov selle eelnõu menetlus katkestada ja eelnõuga mitte edasi minna, saavad kahjuks halva üllatuse osaliseks. Seda taastuvenergia arendamise teerulli ei ole koalitsioonil plaanis peatada. Elektrituruseaduse ning kogu elektrivõrku ja -turgu puudutava seadusandluse kiirustades muutmise kohta on meil ajaloost [tuua] palju näiteid, kus kiirustamine on viinud selleni, et tuleb kiiremas korras uuesti muuta seda, mida just muudeti, et turul asjad jälle enam-vähem mõistuspäraselt toimima hakkaksid. Aga ma ütlen, et selline vastutustundetu käitumine Kliimaministeeriumi poolt on muster, mis saadabki kõike seda, mida praegune peaminister Michal teeb. Tema selle Kliimaministeeriumi lõi ja seal need rattad niimoodi pöörlema pani. Aga vaatame selle eelnõu kõrvale muid aspekte, mis [ilmestavad seda, kuidas] peaministri tugeva poliitilise juhtimise korral võiksid asjad paremini sujuda. Toome siia kõrvale näiteid. Sagedusreservide hoidmise tasu puhul plaaniti, et selleks [kulub] aastas 60 miljonit eurot. Märtsis läks 14 miljonit, eksperdid arvavad, et kulub vähemalt topelt ehk 120 miljonit, võib-olla rohkemgi. Kolleeg Kadastik raputab pead, temal on ettekujutus, et äri toimub niimoodi, et ettevõtjad tulevad turule, et inimestele midagi hästi odavalt pakkuda, ja teevad seda oma kasumi arvelt. Elame-näeme, mis aasta lõpus saab! Toome veel näiteid lohakast juhtimisest. Automaksuga löödi inimestele kirves selga, eriti suurtele peredele, maal elavatele inimestele. Prognoositi, et registreerimistasust tuleb 137 miljonit eurot. Esimese nelja kuuga on tulnud 18 miljonit. [Vähemlaekumise tõttu] jääb riigi rahakotist prognoosiga võrreldes jälle tummine sadakond miljonit puudu. Michal ja Ligi võivad meile siin käia irvitava näoga rääkimas vastutustundlikust rahandusest, odavast elektri hinnast ja kõigest muust, aga nende kompetentsus paistab iga päevaga aina enam välja. Nüüd, mis puudutab [eelnõu lugemise] katkestamist, siis meie fraktsioonil on hea meel, et see katkestamine tuleb ja seaduseelnõu menetlus mõneks ajaks peatub. Ajad on turbulentsed, iga päev võib tuua üllatusi, võib tuua ka positiivseid üllatusi. Võib-olla juhtub selle viie päeva jooksul midagi põrutavat, mis koalitsioonile mõistuse pähe toob: täna katkestame, aga siis jääbki see eelnõu sahtlisse vedelema. Olgem optimistid! Aitäh!

Suur tänu teile! Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Ma pean mõned kõlanud valed ja kontekstist välja rebitud asjad ikka ära õiendama. Ma ei kavatsenud sõna võtta, ma sain eelnõu [ette kandes] juba pikalt kõneleda. Kõigepealt vähempakkumise tehnoloogianeutraalsus või tehnoloogiakindlus. Eelmine vähempakkumine taastuvenergiale oli tõesti tehnoloogianeutraalne. Enamuses olid need päiksepargid ja tuulepargid, mis seal pakuti. Nii nagu te elektri hindadest võite näha, hakkab päikseparkide pakkumine vaikselt otsa saama, sest päikesevõimsusi on palju. Kindlasti tasuvad edaspidi päiksepargid ära seal, kus on tarbimist, et [ühtaegu] nii toodetakse kui ka tarbitakse. Meil on vaja kiiresti elektritootmisvõimsusi juurde hankida ja kõige kiirem viis on siiski need tuulepargid, ükskõik kas neid kiruda või mitte. Meil ei ole [piisavalt] elektritootmisvõimsusi. Saage aru! Ma tuletan meelde, et seaduses on loodud raam, et saab teha nii tehnoloogianeutraalseid kui ka tehnoloogiakindlaid vähempakkumisi. Jah, taustal ja avalikest uudistest on läbi käinud – Kliimaministeerium on rääkinud sellest juba vähemalt aasta –, et järgmine vähempakkumine tuleb maismaatuuleparkidele. Räägiti ka meretuulest. Tahan ära õiendada kolleeg Urmas Reinsalu väite. Meretuuleparkide toetusmeetme võimaliku indekseerimise tõi avalikkuse ette ja lauale Ignitis, mitte keegi teine. Aga sellest rääkisid muidugi ka teised suured meretuuleparkide arendajad, et investeerimiskindlus oleks toonud selles vähempakkumises madalama hinna. Ma tahan rõhutada, et need muudatused, mis selle seadusega elektrituruseaduses tehakse, ja see paindlikkus, [mis luuakse], toob vähempakkumisel madalama elektri hinna, mitte kõrgema hinna. Mida jäigemad on tingimused, seda kõrgemat hinda tullakse pakkuma. Kuna paljud asjad on seotud liiga jäikade tähtaegadega või liiga rangete tingimustega, siis riski maandamiseks pakubki arendaja kõrgemat hinda või tulevad nad kõik ja pakuvad mõistlikust hinnast kõrgemat hinda. Nii et igal juhul need muudatused on vajalikud. Jah, nagu ma ütlesin, energiamajanduse arengukava võiks juba ükskord komisjonist ja Riigikogust läbi käia, et vaielda see tervikpilt selgeks. Aga teiselt poolt elu dikteerib: me oleme hädas. Kõiki asju me tõesti ei suutnud ette näha, alati võib paremini ja kiiremini tööd teha. Näiteks desünkroniseerimise ettepoole toomise tingisid ju sõda ja oht, et meil rubilnik ühel päeval üldse välja lüüakse. See oht oli reaalne. Järelikult tuli ennast kiiremini Venemaa ja Valgevene võrgust [lahti ühendada]. Nüüd tuleb meil endil tagada see sagedus, stabiilsus ja need reservid, mida me kahjuks pole jõudnud arendada. Aga nüüd tuleb seda teha kiiremas korras. Endiselt on võimalus teha muudatusettepanekuid, me oleme ka huvigruppidele ja turuosalistele uuesti kirjad saatnud. Ja Urmas Reinsalule tähelepanekuks: kui me küsisime arvamusi ja ettepanekuid, siis tuli neid rohkem kui kümnelt arendajalt. Väga paljude arendajate ettepanekuid on arvestatud kas osaliselt või sisuliselt. Ei tasu tuua välja ühte arendajat ja mingit diktaati! Kõik arendajad on huvitatud sellest, et saaks võimalikult kiiresti oma arendustega edasi minna, tootagi Eestis ja pakkuda tarbijatele odavamat elektrit. Aitäh!

Aitäh teile! Mario Kadastik, palun!

Aitäh! Ei hakka pikalt rääkima, aga tahtsin paar asja üle rõhutada. Esiteks, jah, ma olen ka maal käinud. Väga tihti kipuvad just farmerid ja talud olema need, kes on endale pannud päikesepargi ja paigaldavad akusid. Ma olen päris mitmega neist suhelnud, nad on küsinud arvamust. Nad väga rõõmustavad. Seega ei saa seda päris ühe puuga lüüa. Üldiselt on selle eelnõu eesmärk ikkagi mingil määral bürokraatiat vähendada ja protsessi kiirendada, ja see ei käi ainult tuuleparkide kohta. Eelnõu nimetus on, mis ta on, aga tegemist on üldise menetlusprotsessi muutmisega. See tähendab, et see võimaldab ka muid planeeringuid teha optimaalsemalt. Kui nüüd inimesed ikkagi 30 päeva jooksul ei vasta … Üks põhjus, miks paljud protsessid venivad, ongi tihti see, et oodatakse kuskilt mingeid vastuseid. Ja kui need tärminid on võimalikult pikad, siis selle tõttu on ka protsessid väga pikad. Nüüd [lähevad need tärminid natuke lühemaks]. Kui on mingisugune akuutne mure, nagu EKRE on [püüdnud] väljendada, ja seda akuutset muret üritatakse lämmatada, siis 30 päeva on ikkagi aega, mille jooksul oma arvamust avaldada, ja sellisel juhul see nii lihtsalt ei kooskõlastu. Ei tasu nii mustade prillidega maailma vaadata, nagu siin üritatakse teha. Ma ei saanud jätta tulemata ka selle [väite tõttu, mis kõlas] Urmas Reinsalu [kõnes.] Tal on mentaalne inflatsioon päris korralik. Kui me eelmisel korral eelnõu 555 [arutasime], [mainis ta] 140 miljonit, jutu sees tuli korraks ka 160 miljonit, tänaseks on see jõudnud 200 miljonini. Päris nii ikka asjad ei käi. Ma saan aru, et tema infoallikaks, nagu nüüd on selgunud, on Hando Sutter, kes ei ole võib-olla kõige parem infoallikas, arvestades, mis Eesti Energiaga tema juhtimise all toimus. Aga tähelepanekuks, ma pidasin pika arutelu Kalle Kilgi ja Marti Häälega, debateerisime ülekoormustasu ja sagedusturu teemal, ja nemad mõlemad – kuigi nad on muidu olnud üksteisega jagelemise positsioonil – leidsid, et see arvutus on absurdne. See, et me võtame märtsikuu numbri ja korrutame selle 12-ga, antud juhul isegi rohkem kui 12-ga, ja paneme selle [kogu] aasta numbriks, ei päde ikka kuidagi. Nii et ei tasu järjest suuremaid numbreid välja mõelda, et asi näiks hullem. Tegelikkuses see nii ikkagi ei ole. Ja väide selle kohta, et unustame igasugused dotatsioonid ära. Ma olen üldiselt sellega nõus, et riik peaks otsetoetuste asemel kaaluma pigem investeeringuoptsioone selle mõttega, et saada ka tulu pealt kasumit. Sellega ma olen üldjoontes nõus, selles suunas me võiksime vaadata. Aga väide, et las turg teeb oma otsused, viitab sellele, et on vale arusaam sellest, milline see turg on. Elektriturg ei ole vaba turg. Sellest ma olen siin mingi elektrieelnõu juures juba pikalt rääkinud, ei hakka seda kõike üle kordama. Aga elektriturul ei ole sul võimalik investeeringut tagasi teenida, kui sina oled turuhinna kujundaja. Punkt. Kui sa oled väike tegija, kodumajapidamised ja kõik muud asjad, siis sa võid rahulikult teha investeeringu vastu turgu. Kui sa oled suurtootja ja sina kujundad hinna, siis turureeglite tõttu ei saa sa oma investeeringut tagasi teenida ja seetõttu on vaja leida turuväliseid meetmeid. Ja nii on see kõikides riikides, see on üldine printsiip elektriturul. Kui see ära unustatakse, siis võibki tulla selliseid ekslikke väiteid, et las turg teeb oma korrektsioonid. Ei saa teha! See põhimõtteliselt ei ole elektriturul võimalik, sest see ei ole vaba turg. See on reguleeritud turg. Väide, et ärme mitte kuidagi toeta, las turg ise otsustab – seda saab teha ainult ülipisikeste parkide korral, mis ei hakka kunagi turul hinda määrama. (Varro Vooglaid räägib saalist.) Ma võin seda sulle, Varro, pärast lähemalt seletada. Kusjuures, ma olen veendunud, et sellest tulebki lähemalt rääkida, sest see on asi, millest inimesed kahjuks väga tihti ei saa aru. Elektriturul on reeglid, mis hinnaga saab pakkumisi teha. Ja kui sina oled see, kes määrab turuhinna, siis sina ei saa oma investeeringukomponenti mitte kunagi tagasi teenida, see on turureeglitega keelatud. Sa ei saa oma hinnapakkumisse kapitalikulu sisse panna. See ei ole tavapärane turg, see on reguleeritud turg ja seal on reeglid. Kahjuks nii see on. Seni, kuni me ei ole seda muutnud, tuleb arvestada sellega, et investeeringukindluse jaoks on vaja muid hoobasid. Aga ma olen selles mõttes nõus, et see võiks tulevikus olla investeeringumeede, mitte dotatsioonimeede. Selle üle võib arutada.

Marek Reinaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma arvan, et nii Jaak kui ka Mario on siin väga hästi ära seletanud eelnõu sisulise poole, aga väga palju kriitikat oli just nimelt eelnõu menetluse kohta. Mul tekkis tunne, et majanduskomisjoni juhina ma pean tulema ja paar sõna selle kohta rääkima. Esiteks, selle eelnõu eesmärk ei ole mitte midagi muud, kui saada elektri hind alla. Seda on ülioluline mõista. Ma arvan, et paljud otsused, mida me energeetika [valdkonnas] teeme, ongi [tehtud sel eesmärgil]. Kui me seame näiteks Eleringile kohustuse tegeleda mitte ainult varustuskindlusega, vaid arvestada ka hinnakomponenti, siis ka see on üks selliseid asju. Ka [selle eelnõu puhul] on eesmärk [sama]: viia enampakkumised läbi võimalikult hästi, et see elekter ja energia, mis selle kaudu ostetakse, oleks tarbijatele võimalikult odav, seda tänu sellele, et tootjad ei pea aastaid ja aastaid jändama mingite regulatsioonidega. See on ülioluline. Nüüd natukene sellest, kas selle eelnõu menetlemine on hiilgava õigusloome geniaalne näide. Ei ole. Majanduskomisjoni esimehena pean tunnistama, et ei ole. Selle eelnõu arutelu ajal majanduskomisjonis mainisin, et tegelikult tuleb oma leiutisi, kui neid ministeeriumis on, esitleda komisjonile varem. Ilmselt on kõigile palju mõnusam, kui menetletaks nii, nagu ühte [eelnõu] peab menetlema. Aga kahjuks mängis siin aeg oma rolli. Majanduskomisjon võttis lõppude lõpuks vastu saalomonliku otsuse: minna selle eelnõuga edasi just nimelt lugemise katkestamise teed. Ma arvan, et on ülioluline, et me anname aega nii parlamendiliikmetele kui ka turuosalistele need ettepanekud läbi mõelda, [ettepanekuid] esitada ja teha seda eelnõu paremaks. Minu jaoks on see väga oluline. On räägitud sellest, et nende paranduste tulemusena muutuvad menetlused, mis puudutavad enampakkumisi, lihtsamaks ja tulemuslikumaks. Nende päevade jooksul ja nende kaasamiste tulemusena, mida komisjon teeb, tahan ma lõplikult veenduda selles, et need muudatused, mida me siin praegu arutame, on Eesti tarbijale olulised. Aitäh!

Aitäh! Urmas Reinsalu, kas ma saan õigesti aru, et vastusõnavõtust on saanud sõnavõtt fraktsiooni nimel? (Urmas Reinsalu vastab saalist.) Palun! Sõnavõtt Isamaa fraktsiooni nimel.

Mida ütles härra Aab? Seda, et meretuuleparkide projekti peatamisel, mis oli arendajate surve, oli Ignitis üks nendest arendajatest, kes soovis meretuuleparkide projekti puhul rakendada indekseerimist. Loomulikult oli seal ka teisi arendajaid, me teame seda suurepäraselt. Neid läbirääkimisi peeti nii-öelda vaiba all. Ja tõepoolest, 24 tundi pärast seda, kui Enefit Green oli välja tulnud teatega, et ta riigi äriühinguna hakkab koos Sumitomo Corporationiga meretuuleparkide hankes osalema – ilmselt on kapitali hind Sumitomo-sugusele suurele finantsorganisatsioonile suhteliselt odavam –, valitsus selle projekti peatas. Ühe põhjusena toodi välja see, et järelikult soovitakse osa turuosaliste jaoks, kellel on, ma arvan, potentsiaali, ka otsustajate silmis potentsiaali võitjaks [tulla], neid tingimusi ümber disainida. Ja panite tähele? Eesmärgiga, et investoritel oleks parem kapitalitootlus. Härra Reinaas kõneles siin sellest, et Eestit täna juhtivate meeste ja naiste eesmärk on elektrienergia madalam hinnatase. Lubage naerda, armas Eesti rahvas! Nii ütlevad needsamad mehed ja naised, kes tõstsid elektrienergia käibemaksu, mis jõustus 2024. aastal, ja kes tõstavad elektrienergia käibemaksu veelgi 1. juulil 2025. aastal ja muudavad selle [käibemaksumäära] püsivaks ning kes 1. mail 2025. aastal kehtestasid elektriaktsiisi tõusuks 45%. Ees seisavad monopoolsete ettevõtete hinnatõusud. Elektrilevi tõstab hindu 1. juulist. Ka Eleringi uus, muudetud hinnakiri [jõustub] 1. juulil käesoleval aastal. Need on [reaalsed] sammud energiapoliitikas, mida, tuleb välja, praegune valitsus – need mehed ja naised, kes riiki juhivad – on [teinud] selle eesmärgiga, et elektrienergia hind oleks madalam. Tegelikkus on muidugi risti vastupidine. Lisaks sellele, et meil puudub energeetikas selge tegevuskava, on oluliselt habrastunud investeerimiskindlus pikaajalises vaates, sealhulgas juhitava elektrienergia võimsuse seisukohast. Eespool kõnelenud Reformierakonna [esindaja] mõttekäik oli, et elektrituru puhul meil ei olegi vaba turgu olemas. Kogu see Nord Pooli projekt, mille kohta me oleme rääkinud, et me toodame Eestis elektrienergia – me tegelikult oleme ülekoormustasu kaudu selle aasta kevadel sisuliselt kolmekordse hinnavahe tõttu muu hulgas doteerinud Soome elektritarbijaid –, tuleb välja, et see tegelikkuses ei olegi vaba turg ja hinna kujundamisel ei olegi tootjal võimalik investeeringukomponenti sisse panna. Ma absoluutselt ei saa sellest mõttekäigust aru. Ma arvan, et kriitika vaba turu elementide moonutuste kohta, mis puudutab ka seda Nord Pooli turgu ja CO2-emissiooni maksustamist, on relevantne. Kuid ma arvan, et mitte seda ei pidanud eelkõneleja silmas. Spot-turul kujuneb elektrienergia hind – tõsi küll, väga suurte moonutustega, nagu me oleme näinud elektrienergia väga volatiilse tootmise ja varustusprobleemide korral – konkreetselt viimase pakkuja järgi. Seal ei ole mingisugust pistmist ega puutumust sellega, kes kui palju on investeerinud elektrienergia tootmise võimsustesse, kas hiljuti või ajalooliselt. Nii et see on äärmiselt eksitav väide. Aga miks niisugused väited kõlavad? Tahetakse jätta alternatiivitut muljet: et meil ei olegi alternatiivi subsideeritud energeetikale, et meil ei olegi alternatiivi sellele, et [tuleb] üle minna juhuelektripõhisele energiamajandusele. Kulla sõbrad! On küll alternatiive. On! Aitäh teile!

Aitäh! Ma annan sõna Aleksandr Tšaplõginile ja siis on vastusõnavõtt.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! See on halb eelnõu ja sellel on mitu põhjust. Kõigepealt põhineb see dokument eeldusel, et Eesti peab aastaks 2030 täielikult üle minema taastuvenergiale. See aga tekitab ise juba kahtlusi. Esiteks on roheenergia kallim kui põlevkivist toodetud energia ning meie tarbija on sunnitud roheenergia tootmist subsideerima, eelmisel aastal 23 miljoni euro ulatuses. Mida rohkem saab olema roheenergiat, seda suuremaks kasvavad meie kõigi kulud. Teiseks, roheenergia ei ole piisavalt usaldusväärne. Kui tuult pole, ei tööta tuulepargid. Kui sajab vihma, ei toimi päikesepaneelid. Selleks, et mitte istuda pimedas, peame ikkagi hoidma reservis juhitavaid tootmisvõimsusi. See tähendab aga topeltkulutusi. Hiljutine elektrikatkestus Hispaanias ja Portugalis näitas samuti, et tuule- ja päikeseenergia ei ole piisavalt töökindlad. Nemad istusid lihtsalt pimedas. Meil oleks sel juhul lisaks ka külmumise oht. See oli roheenergiast. Mis puudutab konkreetset eelnõu, siis selles on vähemalt üks tõsine puudus. Jutt on investeeringutest, aga mitte kusagil ei ole öeldud, kui palju need investeeringud tarbijale maksma lähevad. Me ei saa toetada eelnõu, mis paneb meie kaaskodanikele määratlemata [suuruses] rahalisi kohustusi. Me ei saa toetada dokumenti, mis seob riigi elektrivarustuse ilmastikuoludega. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd on võimalus vastusõnavõtuks. Marek Reinaas, palun, kaks minutit.

Aitäh! Ma tahan härra Urmas Reinsalule endiselt meelde tuletada, et matemaatika ei ole halb asi. Matemaatika ei ole halb ja numbrite maagia on [midagi enamat] kui see, et kogu aeg rääkida käibemaksust. August 2022: Isamaa on valitsuses. Suur õnn ja rõõm: Eesti elektriturul on elektri hind jõudnud 4000 euroni megavatt-[tunni] kohta. Täna, ma vaatasin järgi, oli 82 [eurot] ehk erinevus on umbes 50-kordne, ja seda sõltumata sellest, kui suur on käibemaks või mingi muu asi. Elektri hind sõltub loomulikult ka käibemaksust, täpselt niivõrd, kui suur käibemaks on, aga veelgi rohkem sõltub ta tegelikult sellest, kas meil elektrit turul on või ei ole. Ja 4000 eurot on igal juhul suurem number kui 42. Nii palju matemaatikast ja rehkendusoskusest. Aitäh!

Ja nüüd ma annan veel sõna vastusõnavõtuks. Mario Kadastik, palun!

Aitäh! Ma tahtsin Urmas Reinsalule selle vaba turu temaatika kohta öelda [järgmist]. Küsimus on: reguleeritud turg versus vaba turg. Reguleeritud turg on küll turg selles mõttes, et on pakkumised ja vastavalt nõudluse ja pakkumise suhtele kujuneb hind. Ja on tõepoolest korrektne, et viimane pakkuja, kes saab turule, kujundab hinna. Aga see, mida ta pakkuda saab, on reguleeritud. Seal on öeldud, mis komponendid tohivad selle hinna sees olla. Ta ei saa võtta seda hinda [õhust], et täna teeks sellise hinnaga. See on põhimõtteliselt keelatud. On väga selgelt reglementeeritud, mis komponendid võivad selle hinna sees olla, ja selgelt välja öeldud: investeeringukomponent ehk amort või laen – mis iganes meetodil seda arvestada – ei tohi olla kajastatud. Ja see on põhjus, miks taastuvenergia puhul on need pakkumised hästi odavad, sest opereerimiskulud on [madalad]. Päikesepaneelide puhul on opereerimiskulud põhimõtteliselt nullis. Sul on seal vaja võib-olla ainult muru niita, kui tegemist on maapargiga. Tuulikutel on mingisugused hooldusvälbad, aga toodetava megavatt-tunni kohta on need väga väikesed numbrid. Ehitamise kulu neil on, aga seda komponenti nad turul pakkumise sisse panna ei saa. Seda ma mõtlesin selle all, [kui ütlesin,] et see ei ole vaba turg. Ma tahtsin tegelikult ära klaarida ka selle, mida härra Tšaplõgin ütles ja mida ka Helle-Moonika Helme saalist hüüdis. Hispaania puhul ei ole tänaseks veel teada, mis oli selle [elektrikatkestuse] põhjus. (Saalist sekkutakse häälekalt.) Jaa, on erinevat sorti spekulatsioonid. Ma saan aru, et teile väga meeldib seda taastuvenergia komponenti kasutada, ja ma ei välista seda, sest keegi ei tea veel, [mis juhtus]. Alles hiljuti küsisin Kalle Kilgi käest väga konkreetselt, kas ta on juba saanud oma Hispaania kolleegidelt infot selle kohta, mis juhtus. Ja vastus oli, et keegi ei tea veel, mis juhtus. Alles uuritakse, mis on juurpõhjus, miks see süsteem kokku kukkus. Ilmselgelt on oluline aru saada, mis see juurpõhjus on, ja kontrollida, ega Eesti ei ole sellest mõjutatud, aga praegu seda infot ei eksisteeri. Seega on vale väita, et see tulenes sellest.

Aitäh! Protseduuriline küsimus istungi juhatajale. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Ma proovin protseduurikast aru saada, et edaspidi teada, kuidas ise käituda. Ma märkasin, et kolleeg Reinaas vajutas vastusõnavõtu nuppu siis, kui härra Reinsalu ütles kõnetoolist, et tuleks naerda inimeste üle, kes räägivad meile elektri hinna odavamaks tegemisest, aga samal ajal tõstavad käibemaksu, elektriaktsiisi. Selle peale sai Reinaas õiguse vastusõnavõtuks. Kas ma saan [õigesti] aru, et kui kõlavad seisukohad, mida inimene toetab – antud juhul Reinaas toetab aktsiisitõusu, käibemaksu tõusu ja nii edasi –, siis see on piisav argument selleks, et saada luba vastusõnavõtuks?

Ei, vastusõnavõtu sai ta sellepärast, et härra Reinaasa nimetati nimeliselt. (Hääl saalist: "Nimeliselt?") Nimeliselt nimetati jah. Aga rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud 11 muudatusettepanekut, mille läbivaatamise juurde me asume. Muudatusettepaneku nr 1 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 2 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 3 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 4 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 5 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 6 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 7 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 8 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 9 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 10 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 11 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 541 teine lugemine katkestada. Teine lugemine on katkestatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 14. mai kell 17.15. Oleme tänase kolmanda päevakorrapunkti läbinud.