Arupärimine parvlaevaühenduse tuleviku kohta (nr 739)

Tänane üheksas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Reili Ranna, Tiit Marani, Madis Kallase, Züleyxa Izmailova, Enn Eesmaa ja Raimond Kaljulaidi 27. märtsil käesoleval aastal esitatud arupärimine parvlaevaühenduse tuleviku kohta. Palun arupärimist siia Riigikogu kõnetooli tutvustama Riigikogu liikme Reili Ranna. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Austatud minister! Saarte elanikud sõltuvad igapäevaselt parvlaevaühendusest. See on eluliin, mis viib tööle, kooli, arsti juurde, võimaldab ajada äriasju ja saada osa ühiskonnaelust. Erinevalt mandrielanikest peab saarel elav inimene siiski arvestama lisakuludega ja logistiliste takistustega, mis piiravad liikumisvabadust ja mõjutavad otseselt elukvaliteeti. Kuigi meie parvlaevaühendus on aegade parimal tasemel, on süsteemis mitmeid kitsaskohti, millele on korduvalt tähelepanu juhtinud nii kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad kui ka kogukonnaliidrid. Parvlaevaühenduse käsitlemine lihtsalt teenusena, mille hind ja kättesaadavus kõiguvad poliitiliste otsuste ja valitsuskoosseisude järgi, on loonud olukorra, kus elanikud ei saa olla kindlad ei piletihindade ega liini töökindluse suhtes. Mitmed Hiiumaa ja Saaremaa ettevõtjad on juhtinud tähelepanu vajadusele käsitleda parvlaevaühendust kui maanteepikendust. Nii nagu mandrielanikel ei ole vaja maksta lisatasu tööle või koju sõites, ei tohiks ka saarte inimestel olla siin lisakulu. Põhjamaades on regionaalpoliitilistel põhjustel tasuta parvlaevaühendus tavapärane praktika. Eesti riik on seni vaadanud ühenduste doteerimist pigem kui kulu, mitte kui investeeringut saarte elujõulisusse. Samal ajal on liinide tulud kasvanud ja on selge, et hästi toimiv ühendus toob kaasa kasu kogu riigile. Sellest lähtuvalt esitasime regionaal‑ ja põllumajandusministrile järgmised küsimused. Kuidas te suhtute Hiiumaa ja Saaremaa ettevõtjate ettepanekusse, et riik võtaks parvlaevaliikluse doteerimise täielikult enda kanda ning muudaks praamisõidu Hiiumaa ja Saaremaa elanikele ja külalistele tasuta sõiduks? Kas peate parvlaevaühendust maanteepikenduseks? Kas on olemas hinnang, kui suur oleks riigil aastane kulu, kui parvlaevaühendus oleks tasuta? Millises ajaraamis on plaanis alustada parvlaevahanget, et asendada tehniliselt ja funktsionaalselt vananenud parvlaev Regula? Millal on kavas hange välja kuulutada ja mis tähtajaks on planeeritud uue laeva liinile jõudmine? Lõpetuseks, milliseid ettepanekuid kavatsete teha järgmise riigieelarve koostamisel, et suurendada parvlaevaliikluse tihedust ja parandada ühenduse töökindlust? Jääme ootama konkreetseid vastuseid. Aitäh!

Suur tänu! Palun kõnetooli tagasi regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase, et ta vastaks arupärimise küsimustele. Palun, härra minister!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Suur tänu teile võimaluse eest arutleda parvlaevaühenduse tulevikku puudutavate küsimuste üle. Tänan teid, head Riigikogu liikmed Reili Rand, Tiit Maran, Madis Kallas, Enn Eesmaa, Raimond Kaljulaid ja Züleyxa Izmailova, et te olete selle saarte kogukondade jaoks niivõrd keskse küsimuse tõstatanud. Me mõistame kõik, et parvlaevaühendus on Eesti suursaarte jaoks tõeline eluliin. See on igapäevane ühendus mandriga, mis võimaldab inimestel käia tööl ja koolis, pääseda arsti juurde, ajada äriasju ning olla osa laiemast ühiskonnaelust. Tean ja tunnistan seda, et saartel elamine tähendab paratamatult täiendavaid logistilisi väljakutseid ja kulusid, mis mandril elavatel inimestel puuduvad. Seepärast on minu kui regionaalministri jaoks stabiilse, usaldusväärse ja mõistliku hinnaga ühenduse tagamine väga kõrge prioriteet. Ma olen teadlik, et kuigi meie parvlaevaühendus on tehniliselt heal tasemel, on seal siiski murekohti ja ka ootusi, et see [ühendus] paremaks muutuks. Nendele on kohalikud omavalitsused, ettevõtjad ja kohalikud kogukonnad korduvalt tähelepanu osutanud. Pean äärmiselt oluliseks avatud ja sisulist dialoogi kõigi osapooltega, et üheskoos leida paremad ja kestlikud lahendused nendele väljakutsetele. Ma proovin vastata teie küsimustele võimalikult täpselt. Hiiumaa ja Saaremaa ettevõtjatel on ettepanek, et riik doteeriks parvlaevaliiklust täielikult. Ma saan väga hästi aru maanteepikenduse mõttest ja soovist, et saartele pääsemine oleks võrdne mandril liikumisega. See on igati mõistetav ootus kogukonnalt, kelle jaoks on see ühendus igapäevaselt hädavajalik. Olen kursis ka Põhjamaade praktikaga, kus regionaalpoliitilistel eesmärkidel on tasuta ühendusi rakendatud. Ettepanek muuta parvlaevasõit kõigile tasuta sõiduks on aga väga suure kaaluga otsus, mis eeldaks laiemat ühiskondlikku kokkulepet ja mõjutaks oluliselt riigi rahalisi võimalusi. Kui seda kaaluda, siis kindlasti tuleks seda teha mõlema, nii Saaremaa kui ka Hiiumaa liini puhul, et tagada saarte võrdne kohtlemine. Praktilise poole pealt tähendaks tasuta sõidu võimaldamine, et riik peaks lisaks praegustele dotatsioonidele katma ka kogu saamata jääva piletitulu. Nagu kavandis märgitud, oli see summa 2024. aastal kahe liini peale kokku ligikaudu 14,8 miljonit eurot. See on väga märkimisväärne summa riigieelarve jaoks. Lisaks sellele tooks tasuta sõit kahtlemata kaasa nõudluse osalise kasvu. Praeguste laevadega, mis eriti just suveperioodil sõidavad juba praegu maksimaalse täituvuse lähedal, ei suudaks me seda suurenenud nõudlust rahuldada ilma väga suurte täiendavate investeeringuteta uutesse laevadesse ja tihedamasse sõidugraafikusse. Kui me ei suudaks suurenenud nõudlust tagada, tekiksid veelgi pikemad järjekorrad ning osa soovijaid ei pruugiks tippaegadel üldse laevale pääseda, mis vähendaks teenuse usaldusväärsust ja tekitaks mõistetavalt pahameelt. Reisijate arvu pidev kasv viimastel aastatel näitab, et ühelt poolt on teenus väga vajalik, kuid teisalt võib see viidata ka sellele, et praegune hinnatase on siiski paljudele reisijatele vastuvõetav. Samas jälgime pidevalt teenuse kättesaadavust ja taskukohasust. Kokkuvõtteks. Ma mõistan täielikult maanteepikenduse soovi, kuid praegune riiklik mudel püüab leida tasakaalu riigi toetuse ja kasutajate panuse vahel, et tagada võimalikult kvaliteetne, kättesaadav ja jätkusuutlik teenus olemasolevate vahendite raames. Teine küsimus oli, kas on olemas hinnang, kui suur oleks riigi aastane kulu, kui parvlaevaühendus Hiiumaaga oleks tasuta. See hinnang on olemas. See [summa] vastaks otseselt saamata jäävale piletitulule ja ainuüksi Hiiumaa liini puhul oli see summa eelmisel aastal ligikaudu 4,4 miljonit eurot. On oluline rõhutada, et see summa kataks vaid piletihinna kaotamise [kulud], kuid ei sisaldaks kulusid, mis kaasneksid paratamatult kasvava nõudluse rahuldamisega. Oleks vaja täiendavaid laevu ja tihedamat graafikut, mille maksumust on praegu keeruline täpselt hinnata, kuid mis oleks kindlasti märkimisväärne lisakulu. Seega on tegemist mitmetahulise rahalise väljakutsega. Kolmas küsimus oli, millises ajaraamis on plaanis alustada uut parvlaevahanget, et asendada tehniliselt ja funktsionaalselt vananenud parvlaev Regula. Kui ma ei eksi, siis Regula on 53 aastat vana. Võib-olla peab ta veel paar aastat vastu. Parvlaevastiku kaasajastamine ja Regula väljavahetamine on tõepoolest päevakorral ning sellel on oluline osa ühenduse kvaliteedi tagamisel tulevikus. Parvlaev Regula kuulub praegu operaatorile TS Laevad OÜ ja täidab kehtivas lepingus asenduslaeva rolli. Uues avaliku teenindamise lepingus, mis hakkab kehtima 1. oktoobril 2026 ja kehtib kuni 2033. aastani, on ette nähtud viies parvlaev, mis lisandub olemasolevale neljale laevale: Piretile, Tõllule, Tiiule ja Leigerile. Selle viienda, riigi ehitatava laeva hankimise ja ehitamise protsessi juhib Kliimaministeerium ning selle haldusalas tegelev Riigilaevastik. Nagu teile teada, otsustas Kliimaministeerium 2025. aasta märtsis eelmise hanke tühistada, kuna see ületas eraldatud eelarvelisi vahendeid, ning alustada uut hankemenetlust. Uue hanke puhul on seatud eesmärgiks leida parim lahendus, mis tagab teenuse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse, arvestab julgeolekuaspekte ning panustab ka Euroopa Liidu ja Eesti majandusse, andes võimaluse ka meie oma ettevõtetele. Laeva tehnilised nõuded on paigas ja need on kõrged. Tegemist saab olla kaasaegse, peamiselt kaldal laetava, rohelisel elektril sõitva alusega, mis mahutab kuni 500 reisijat ja ligi 130 sõidukit ning kus on erilist tähelepanu pööratud erivajadustega reisijate mugavusele. See laev on planeeritud eelkõige Virtsu–Kuivastu liinile, kuid on sobilik teenindama ka Rohuküla–Heltermaa liini. Esialgne siht oli saada uus laev liinile 2027. aastal. Kuna eelmine hange tühistati ja uus menetlus on alles algamas, siis peame olema realistlikud ja arvestama võimalusega, et laev ei pruugi selleks ajaks valmida. Kuna Regula lepinguline teenistusaeg lõpeb 2027. aasta aprillis, siis vastutustundliku planeerimise osana arvestatakse vajaduse korral ajutise asenduslaeva prahtimisega, et tagada ühenduse tõrgeteta jätkumine. Teeme Kliimaministeeriumi ja Riigilaevastikuga tihedat koostööd, et leida selleks üleminekuperioodiks parimad lahendused. Täpsema info uue hankeaja kohta saab Riigilaevastik anda siis, kui menetlus on edenenud. Neljas küsimus oli selle kohta, milliseid ettepanekuid kavatseme teha järgmise riigieelarve koostamisel. Parvlaevaliikluse tiheduse ja töökindluse tagamine on minu kui ministri jaoks kahtlemata üks võtmeküsimusi. Tean, kui oluline see on saarte elanike ja ettevõtjate jaoks ning et see mõjutab otseselt kogu piirkonna elujõudu ja arengut. Ettepanekud järgmise aasta riigieelarve kohta on praegu ettevalmistamisel. Jätkame head tava ning kaasame sellesse protsessi kindlasti ka kohalikud omavalitsused, kuulame tähelepanelikult nende ettepanekuid ja vajadusi ning väärtustame nende sisendit. Et neid vajadusi ja ettepanekuid veelgi paremini mõista ning arutada lahendusi vahetult, on mul peatselt, see nädal, kavas külastada Hiiumaad ja lähinädalatel ka Saaremaad ning kohtuda seal kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja kogukondade esindajatega. Meie eesmärk eelarve ettepanekute koostamisel on tagada, et veomaht mitte ainult ei säiliks, vaid võimaluse korral ka kasvaks koos prognoositava reisijate arvuga, et teenus vastaks tegelikule nõudlusele. Lisaks tuleb leida ka laiemalt vahendeid liikuvusreformi tegevuste elluviimiseks. Samal ajal peame tunnistama laiemat pilti. Ühistranspordi, sealhulgas parvlaevaühenduse eelarve on viimastel aastatel olnud märkimisväärses puudujäägis. Oleme pidanud korduvalt taotlema lisaraha valitsuse reservist isegi selleks, et säilitada teenuse olemasolev tase. Seetõttu on meie esmane ja kõige kriitilisem ülesanne tagada ühistranspordile stabiilne ja piisav baasrahastus. See on vundament, millele me saame ehitada tulevikuplaane, sealhulgas parvlaevaühenduse edasist parandamist. Töötan sihikindlalt selle nimel, et leida vajalikud vahendid kogu Eesti ühistranspordivõrgu jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi kindlustamiseks, sealhulgas ühenduste jaoks meie saartega. Tänan teid veel kord tähelepanu eest ja nende sisukate küsimuste eest. Loodan, et need täpsustavad vastused olid abiks, ja olen alati valmis seda dialoogi jätkama. See [teema] on väga oluline.

Suur tänu! Ja nüüd küsimused. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Teile ja teie erakonnale laiemalt meeldib teatavasti väga selline pikk plaan. Ma arvan, et väga paljud Saaremaa ja Hiiumaa elanikud, sealhulgas sellised poolsaarlased nagu mina, ka eelistaksid sellist selgemat pikaajalisemat lahendust just nimelt praamiliikluse korraldamisel ja rahastamisel. Kas te peate vajalikuks – teil on eelduslikult kaks aastat ametiaega, kui Reformierakond ei hakka varem taas uut valitsust kokku panema – välja töötada selline püsiv, valitsuste vahetusest võib-olla sõltumatu rahastusmudel, et tagada just nimelt nii mõlema saare elanikele – tegelikult on meil saari veel rohkemgi – kui ka erinevatele ettevõtjatele, turistidele, üldse inimestele selgus ja kindlus, millise sagedusega, millises mahus, millise hinnaga, aga võib-olla üldse tasuta, on võimalik saarte ja mandri vahel liikuda? Kas te peate sellise pikaajalise rahastusmudeli loomist vajalikuks, et oleks olemas pikk plaan saarte jaoks?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See on selle teema üks keskne väljakutse, et tagada pikaajaline jätkusuutlik baasrahastus. Selle kallal me töötame ka tulevase riigieelarve koostamise protsessi jooksul. Ma usun, et see on tehtav.

Andre Hanimägi, palun!

Lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Küsin nagu natukene jätkuks hea kolleegi Tanel Kiige küsimusele. Aastast aastasse on meil täpselt seesama teema, kas praamiühendus peaks olema tasuta või peaks olema tasuline, kas see peaks olema ettevõtetele kuidagi soodsam või peaks olema kohalikele elanikele natukene soodsam. Kas seda küsimust on ka sisuliselt analüüsitud? Võib-olla on nii, et kui praamiühendus on küll tasuta, siis see muu majanduslik kasu sealt tänu sellele, et turism elavneb, ettevõtted lähevad sinna võib-olla parema meelega, see kasutegur on äkki suurem ja siis me saame nendele poliitilistele jauramistele ühel hetkel nagu punkti panna. Vaatamegi, et numbrid näitavad seda, et tegelikult on see hästi mõistlik plaan. Kas sellist asja on tehtud ja kui ei ole, kas teil on plaan selline analüüs ükskord teha?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Idee on arusaadav: kui ühendus oleks tasuta, siis see elavdaks kohapealset majandust. Ma usun, et see kindlasti seda teeks. Aga tuleb arvesse võtta praegust praamide täituvust, mis on suvekuudel ligilähedane piirile. Juhul, kui see [sõit] on tasuta, nõudlus suureneb. See tähendab, et me peaksime panema sinna liinile lisapraame, mis on taas kord investeering. Kõiki neid summasid arvestades ma ei ole päris kindel, kuidas need numbrid kokku jooksevad. Ma ei tea, kas sellist analüüsi on võimalik üldse teha, seal on päris palju määramatuid faktoreid sees. Ma võin küsida, kas sellist analüüsi on proovitud teha, aga mul on seda keeruline ette kujutada, sest see eeldaks tõesti mitmete praamide liinile lisamist ja väljasõitude tihendamist.

Tiit Maran, palun!

Aitäh! Ma lähtun Andre küsimusest, aga lähen võib-olla lühemasse ajaskaalasse. Tõepoolest, riigieelarve tuleb lähiaegadel [koostamisele]. Kas te selles vaates proovite kuidagi mõjutada seda, et näiteks Hiiumaa ettevõtjad ja inimesed saaksid praami[sõidul] veel enam soodustust, et nad saaksid riigieelarvesse majandustegevusega tulu juurde tuua? Kas te plaanite läbirääkimistel tuua esile ka vajadust tihendada praamiliiklust Hiiumaa [ja mandri vahel], täpselt samas kontekstis, et majandustegevus elavneb ja tänu sellele hakkab ka riigieelarvesse rohkem raha tulema?

Aitäh! Suursaartega parvlaevaühenduse tagamine on oluline küsimus. Seda doteeritakse praegu mitmete kümnete miljonitega. Senimaani on näidanud ka veomahtude kasv, et inimesed on valmis teatavat hinda kvaliteetse teenuse eest maksma. Mis puudutab arvestust, et kui juhtuks üks või juhtuks teine, siis ma võin seda taas uurida, aga ma ei ole kindel, kuidas see arvutuskäik kuidagi tõele läheneks. Aga äkki keegi targem inimene oskab seda kokku panna.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Kolleeg Tanel Kiik küsis pika plaani kohta. Eesti 200 on alati rääkinud pikkadest plaanidest. Minu küsimus on veel pikema plaani kohta. Mõni aasta tagasi oli palju juttu Saaremaa ja mandri püsiühendusest, Saaremaa sillast. See nimetus ei meeldinud küll muhulastele, sest nad ütlesid, et mis Saaremaal selle sillaga [pistmist] on, see on ikka Muhumaa ja mandri vaheline sild. Kas Eesti 200 oma pikemates plaanides ei ole mõelnud ka selle püsiühenduse peale? Siis ei peaks siin iga aasta vaidlema praamitoetuste üle, vaid saaks lihtsalt üle silla sõita. Kas selliseid plaane on ka tehtud?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma saan aru, et see on olnud selle arutelu üks kandev mõte mõnda aega. Küll aga ei ole ma kindel, kas selle silla ehitamine aitaks oluliselt parandada teenuse kvaliteeti ja [alandada] hinda. Arvestades, kui kalliks see sild läheb – viimane hinnang oli mitmetes miljardites –, siis selle silla ületamise tasu, et seda investeeringut kuidagi tagasi saada, teeks ülesõidu hinna liiga kalliks.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Sageli juhtub nii, et parvlaevadega on mingi tõrge ja siis suunatakse Hiiumaa liine teenindavad laevad Saaremaa [liinile]. Kui on vaja muudatusi teha, siis reeglina tehakse neid hiidlaste arvel. Ütleme nii, et alati tehakse hiidlaste arvel. Hiiumaa elanikes – ma viibin seal sageli – põhjustab see palju pahameelt ja põhjustab tegelikult ka pingeid saartevahelistes suhetes. Mu küsimus on selles, et millest see tuleb. Kas te saate viidata, millises riiklikus dokumendis, seaduses või arengukavas on kirjas, et Saaremaa on Hiiumaast kuidagi olulisem või et saarlased on kuidagi olulisemad kui hiidlased või et Saaremaa praamiühendus on tähtsam kui Hiiumaa ja mandri vaheline praamiühendus? Ma usun, et ka kolleeg Madis Kallas tahaks teada vastust sellele küsimusele.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Mina ei ole teadlik, et eksisteeriks selline dokument, millel oleks selline sisu.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Minu küsimus puudutab seda, milliseid konkreetseid takistusi te näete riigi täieliku dotatsiooni [kehtestamisele]. Kas need on poliitilised, majanduslikud, juriidilised? Kui te ütlete, millised teie meelest need takistused on, siis [öelge ka,] kuidas te plaanite neid ületada.

Aitäh! See oli ka eraldi osa minu ettekandest. Ma arvan, et täieliku doteerimise ideele peaks küsima poliitilist mandaati. See vajab väga laia ühiskondlikku kokkulepet, sest [kõne all] on väga suur osa riigieelarvest, mitmed kümned miljonid, ja see tuleks kokku leppida laiemalt. Ma usun, et seda niimoodi üksikotsusena kindlasti teha ei saa. Minu hinnangul tuleks seda mandaati küsida valimisprogrammides. Kui see mandaat on saadud, siis saab juba vaadata, mis takistused ees on ja kuidas neid [kõrvaldada].

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Me kolm aastat võitlesime valitsuses, kõigepealt Riina Sikkut, siis mina, hiljem Piret Hartman, selle nimel, et praamipiletite hinnad ei tõuseks. Ma loodan, et te jätkate seda võitlust, et praamipiletite hinnad ei tõuseks. Aga samal ajal me tahaksime sammu edasi teha. Üks asi, millega mina hakkama ei saanud, aga millega sai hakkama eelmine minister Piret Hartman, on see, et püsielanikusoodustus kehtiks ka teistel saartel, mitte ainult saarlastel Saaremaal ja hiidlastel Hiiumaal. Oli kurb meel lugeda, et ka teie ei saanud hakkama sellega, millega ei saanud hakkama mina. Ma küsin, miks te selle otsuse tühistasite. Kas te olete valmis seda ikkagi veel kaaluma? Tegelikult on see saarte elanikele oluline. Teades ka seda, et te sageli seal viibite, ma arvan, et te mõistate seda muret, et see ringiga liikumine nii tuule kui ka rikete tõttu on sageli väga komplitseeritud.

Madis Kallas, palun!

Aitäh selle küsimuse eest! Sellele meetmele kui sellisele ei olnud rahalist katet. Kindlasti saan ma aru selle vajadusest ja sellest ootusest, ma seda mõistan. Ehk juhul – seda oli hinnanguliselt 13 korda aastas –, kui ei ole võimalik kahe saare vahel liikuda, et siis oleks võimalik vähemate kuludega mandri kaudu teisele saarele saada, ma saan sellest ootusest aru. Aga tuleb arvestada riigi rahalisi võimalusi. Kui meetmeid teha, siis peaks neil olema ka jätkusuutlik rahaline kate taga. Sellel otsusel seda ei olnud. See ei tähenda seda, et me seda edaspidi ei kaalu, me arutame seda varianti edasi. Aga minu meelest on oluline, selleks et asjad toimiksid stabiilselt, nagu me oleme siin korduvalt rääkinud, selleks et nad oleks prognoositavad ja arusaadavad, peab olema ka riigieelarveline rahaline kate olemas.

Reili Rand, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Ma lähen korra ikka tagasi kolleeg Madis Kallase küsimuse juurde. Mind väga huvitab, mis eelduslik eelarvekulu ministeeriumi hinnangul on sellel ringisõitmise soodustusel. Mulle tundub, et lähtutakse soovmõtlemisest, et hiidlased ja saarlased sõidavad niisama lõbu pärast ringi. Kuidagi ei saa muidu aru, kuidas see sadadesse tuhandetesse või miljonitesse jõuaks. Aga minu küsimus on väga konkreetne. Te olete korduvalt oma vastustes viidanud riigieelarve pingelisele olukorrale ja ühistranspordi alarahastusele. Kas siis pärast kohalikke valimisi ootab hiidlasi ja saarlasi ees graafiku kärbe või piletihinna tõus?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma ei arva, et selles küsimuses kohalikud valimised nii suurt rolli mängivad. Oluline oleks saada aru kogukondade vajadusest, saada aru, mis on nende väljakutsed, ja siis kokku leppida, kuidas tagada võimalikult kvaliteetne ja jätkusuutlik praamiühendus suursaartega.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Te väljendasite üllatust, et parvlaevaliiklus on doteeritud ja praegune dotatsioon ei kata võib-olla tulevikuvajadust. Kas te oskate Eestis nimetada mõnda transpordiühendust peale täistunnibusside, mis liiguvad Tallinna ja Tartu vahel, mis tasuks majanduslikult ära? Pidage silmas, et näiteks airBalticu kahjumit katab Läti valitsus ja isegi taksojuhid töötavad meil platvormitöö vormis või makse maksmata, et ots otsaga kokku tulla. Kas Eestis on mõni transpordiühendus hajaasustuse jaoks, mis ära tasub ja ei vaja riigi abi investeeringuteks või ülalpidamiseks?

Aitäh selle küsimuse eest! Ühistranspordi tagamine on riigi jaoks oluline. Meie riigis, kus on hajaasustus, on möödapääsmatu, et seda ka doteeritakse, ma seda mõistan. Selle tagamine ongi väga suur väljakutse. Mis liinid veel ennast turutingimustel ära tasuks? Ma arvan, et neid kindlasti on. Ma olen uurinud, mis need variandid on. Olen suhelnud erinevate ühistransporti pakkuvate ettevõtjatega. Seal nähakse seda nii, et turutingimustes on võimalik teatava summa eest pakkuda paremat ühistranspordi kvaliteeti, mis võib olla üks lahendusi, kuidas osaliselt leevendada rahalist survet meie ühistranspordile ja rahalist survet dotatsiooni tõttu.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te olete öelnud, et teie usute turumajandusse. Mind tõesti huvitab, kas praamipileti hind ja praami[graafiku] tihedus, ja see, kui palju peab riik sinna praegu juurde maksma, peaks teie arvates kujunema turumajanduslikus protsessis või peaks Eesti riik sinna ikka maksumaksja raha panema. Mul on teine küsimus veel. Lisaks sellele turumajanduse usule, mis selles parempoolses valitsuses nii tugev on, pressib igalt poolt, uksest ja aknast sisse ja teeb inimesi vaesemaks see, kui teenuseid nende rahakoti peale lükatakse. Ma saan aru, et teie lähete ja veel Eesti 200 saadikuid läheb neljapäeval või reedel saarte elanikega kohtuma. Mis sõnum teil siis kogukonnale on? Kas jääb turumajanduslik loogika või jääb selline sotsiaaldemokraatlik lähenemine, et tuleb hakata dotatsioonide suurendamise eest võitlema?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Mul on hea meel, et te olete oma istekoha üles leidnud. Enda kõrval istuda on muidugi keeruline. Turumajanduse üks osa on ka see, et kui on turutõrge, siis peab riik appi tulema. Iseenesest oleks huvitav teada, kuidas praamiliiklus turutingimustel toimiks. Mul on raske uskuda, et see väga hästi välja tuleks. Ma arvan, et seal, kus see turutõrge on, peab riik kindlasti kaasa aitama.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli tagasi arupärijate esindaja Reili Ranna. Palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Lugupeetud minister! On hea meel kuulda, et minister teadvustab parvlaevaühenduse tähtsust ning mõistab, et see ei ole lihtsalt transpordiküsimus, et see ei ole mitte ainult see, kuidas inimesed punktist A punkti B saavad, vaid see on väga otseselt seotud saarte inimeste elukvaliteedi ja majandusvõimalustega ning kogukondade kestlikkusega. Samas pean tunnistama, et nendes vastustes jäi mõneti puudu selgest valmisolekust astuda järgmisi, julgeid ja sisulisi samme. Võib-olla ei [tulenenud] see ministri isikliku tahtmise puudumisest. Mõistan hästi, et tegemist on keerulise ja valdkonnaülese teemaga, mis nõuab koostööd nii rahandusministriga kui ka valitsuskoalitsioonis tervikuna. Aga just seetõttu ongi oluline, et ükski valitsuse liige ei võtaks parvlaevaühenduse küsimust kui ainult halduskorralduslikku probleemi. Me räägime inimestest, kelle jaoks parvlaev ei ole lihtsalt liikumisvahend. See on võimalus elada saarel täisväärtuslikku elu, käia tööl, osaleda ühiskondlikus elus ja käia ka mandril eriarsti juures. Erinevalt mandrielanikest peab saareelanik arvestama nii ajaliste kui ka rahaliste lisakuludega, mis kaasnevad nii elutähtsatele teenustele ligipääsuga kui ka töiste ja vabaajategevustega. Samuti tähendab see pidevat logistilist väljakutset, [tegelemist] nii parvlaevagraafikute, eelbroneerimise ja muu seesugusega, ning see ei käi mitte vaid transpordiettevõtete, vaid iga saareelaniku kohta. Jah, aastatega on parvlaevaühendus suursaartega jõudnud läbi aegade parima tiheduse ja kvaliteedini. Seetõttu ei keskendunud me oma küsimustes mitte niivõrd üksikutele reisidele, vaid laiemale pikemaajalisele visioonile, pikale plaanile. Hiljuti rõõmustasid saareelanikud otsuse üle lahendada pikaajaline [probleem] ja laiendada püsielanikusoodustust ka mandri kaudu ringiga ühelt saarelt teisele sõitmiseks. See tulenes väga praktilisest vajadusest. Näiteks, kui Sõru-Triigi liin taas ei toiminud, jättis asenduslaev Reet aprillis ära iga viienda reisi. Miks peaks hiidlane maksma topelt, kui ta peab minema mandri kaudu Saaremaale? See pisike ja põhimõtteline muudatus tõrkus pikalt ametkondliku arusaamise või arusaamatuse taga, sealhulgas oli vaja selgitustööd, et ükski saareelanik niisama huvi või lõbu pärast parvlaevareise ei tee, mistõttu ei ulatu ka riigieelarveline kulu sadadesse tuhandetesse. Võimalus kasutada saareelanikusoodustust ka teisel liinil on lihtsalt mõistlik ja inimlik. Ometi otsustas minister selle otsuse tagasi pöörata, kuigi teadaolevalt on tehnilised eeldused tänaseks [selle muudatuse jaoks] loodud. Loodan, et kohtudes kogukonna esindajatega, [leiate] selle väikese, kuid märgilise otsuse puhul endas siiski meelekindlust varasemat suunda jätkata. Ühendustest rääkides räägime me tegelikult saarte tulevikust. Kui noored pered ei näe saarel [elamisel] perspektiivi, sest ühendus on ebakindel ja kallis, siis nad lähevad ära. Kui ettevõtjad ei suuda oma kaupa või töötajaid õigel ajal [ühest kohast teise] liigutada, kaob konkurentsivõime. Kui kultuuri‑ ja hariduselu jääb ühenduste taha toppama, siis kaob vaikselt kogukonna elujõud. See kõik ei juhtu ühe päevaga, see toimub vaikselt, märkamatult, kuni lõpuks on hilja. Loomulikult mõistame me kõik, et tasuta ühenduse loomine või uue parvlaeva soetamine ei ole asi, mis sünnib üleöö. See vajab tahet, visiooni, ja mis olulisim, poliitilist otsust. Vaja on öelda, et jah, me ei vaata saarte ühendusi enam pelgalt kui eelarverida, peamiselt kulupoolel, vaid kui regionaalpoliitilist valikut, millel on pikaajaline mõju. Ma palun kõigil hetkeks mõelda, mida tunneksite teie, kui loeksite ajalehest, kuidas laevafirma maksab miljonitesse ulatuvaid dividende, kui kohalik kogukond peab samal ajal valima, kas lasta kärpida reiside [arvu] või tõsta piletihinda. Kutsun siinkohal üles valitsust, mitte ainult teid, minister Terras, võtma see küsimus arutlusele strateegilisel tasandil. Kuidas me kujutame ette elu saartel 10 või 20 aasta pärast ja mida me peame täna otsustama, et [tulemus] oleks elujõuline, õiglane ja kestlik? Head kolleegid, saarte inimesed ei küsi erikohtlemist. Nad [soovivad], et neid koheldaks võrdselt [teistega]. Meie siin saalis peaksime tagama, et see võrdsus oleks rohkem kui ilus sõna, et see oleks päriselt tunnetatav ka Kärdlas, Kõrgessaares, Mustjalas ja Leisis. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised ja me lõpetame tänase üheksanda päevakorrapunkti käsitlemise.