Arupärimine Kehtna Kutsehariduskeskuse ja Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli ümberkorraldamise kohta (nr 733)

Tänane kaheksas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Madis Kallase, Ester Karuse, Reili Ranna, Riina Sikkuti, Lauri Läänemetsa, Züleyxa Izmailova, Helmen Küti, Andre Hanimäe, Jaak Aabi, Anti Allase, Tiit Marani ja Heljo Pikhofi 26. märtsil käesoleval aastal esitatud arupärimine Kehtna Kutsehariduskeskuse ja Vana-Vigala Tehnika‑ ja Teeninduskooli ümberkorraldamise kohta. Arupärimist palun siia tutvustama Riigikogu liikme Madis Kallase. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Head kolleegid ja kuulajad! Jätkame sealt, kus pooleli jäime: regionaalväljakutsed. Tunneme jätkuvalt muret regionaalse ebavõrdsuse süvenemise pärast ja soovime, et riik astuks selle vastu üha konkreetsemaid samme. Erinevates valdkondades on muresid ja väljakutseid palju, kuid tänases arupärimises me soovime keskenduda kutseharidusele ja seal planeeritud väljakutsetele. Kutsekoolides on Eestis läbi aastate toimunud mitmeid muudatusi ja iseenesest ei ole selles midagi üllatavat. Kuid meie mure on selles, et antud juhul on ühe kutsekooli toimimine sattunud tõsisesse ohtu. Nimelt, Vana-Vigala Tehnika‑ ja Teeninduskooli [tegevuse lõpetamise] võimalik mõju konkreetsele asustusüksusele ja piirkonnale on äärmiselt negatiivne. Kogukonnaga suheldes on tulnud väga teravalt välja, et kui kool tänasel kujul seal tegevuse lõpetab, on sellel pöördumatu mõju ka piirkonna elujõulisusele. Me ei räägi siis lihtsalt enam ühe kooli osalisest sulgemisest. Palume ministril vastata viiele küsimusele selle kohta, millised on ministri võimalikud sammud piirkonna jaoks olulise asutuse tuleviku koha pealt ja kuidas regionaalse ebavõrdsuse vähenemise eest vastutav minister võimalikke lahendusi näeb. Me oleme teadlikud, et minister on olnud ametis küllaltki lühikest aega, aga arvame, et põhimõttelised suunad ja fookused saab ta siiski välja tuua. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli regionaal‑ ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tänan teid südamest võimaluse eest vastata arupärimisele, mis käsitleb Kehtna Kutsehariduskeskuse ning Vana-Vigala Tehnika‑ ja Teeninduskooli ümberkorraldamist. Hindan kõrgelt Riigikogu liikmete tööd oluliste regionaalpoliitiliste küsimuste tõstatamisel. Eriline tänu kuulub arupärimise esitajatele, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmetele Madis Kallasele, Ester Karusele, Reili Rannale, Riina Sikkutile, Lauri Läänemetsale, Züleyxa Izmailovale, Helmen Kütile, Andre Hanimäele, Jaak Aabile, Anti Allasele, Tiit Maranile ja Heljo Pikhofile. Kas keegi jäi nimekirjast puudu või oli terve koosseis? Mõistan täielikult teie ja kohaliku kogukonna muret seoses kutsehariduse tulevikuga Vana-Vigalas ja selle mõjuga piirkonna elujõule. Just seetõttu on mul hea meel anda teile põhjalikum ülevaade kujunenud olukorrast ja otsuste tagamaadest ning vastata teie küsimustele. Esimene küsimus: kas minu hinnangul tuleks enne Vana-Vigala Tehnika‑ ja Teeninduskooli ümberkorraldamist koostada planeeritavatest muudatustest tingitud mõjude analüüs piirkonna arengu kohta? Ma olen täiesti nõus, et vastutustundlik regionaalpoliitika eeldab enne oluliste otsuste tegemist põhjalikku mõjude hindamist. Seepärast on Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium välja töötanud spetsiaalse juhendi, et toetada teisi ministeeriume ja asutusi just selliste analüüside läbiviimisel. Meie eesmärk on tagada, et otsused ei sünniks üksnes Exceli tabeli põhjal, vaid arvestaksid laiemat pilti ja kohalikku konteksti ning et nad oleks eelnevalt piirkonnas läbi arutatud. Mul on hea meel tõdeda, et Haridus‑ ja Teadusministeerium on Vana-Vigala kooli ümberkorraldamise puhul just neid põhimõtteid järginud. Haridus‑ ja teadusministri 28. veebruari käskkirjale, millega ümberkorraldamine otsustati, on lisatud eraldi regionaalsete mõjude hindamise [kokkuvõte], mis koostati meie ministeeriumi juhise alusel. Seega on selline analüüs tehtud ja see oli otsuse langetamisel oluline. Kas ma olen valmis Vana-Vigala kogukonna esindajatega kohtuma? Jah, kindlasti olen. Pean väga oluliseks vahetut suhtlust ja kogukondade ärakuulamist. Olen alati valmis kohtuma Vana-Vigala kogukonna esindajatega, et arutada nende muresid ja ootusi, kui kogukond selleks soovi avaldab. Avatud dialoog on parim viis leida ühiselt parimaid lahendusi. Kolmas küsimus: kas ma olen valmis paluma, et minister Kristina Kallas seniks teeninduskooli ümberkorraldamise protsessi peataks, kuni ma olen jõudnud kogukonnaga kohtuda? Ma mõistan soovi protsessi peatada, eriti kui kogukonnas on endiselt muresid. Samas on oluline arvestada, et Haridus‑ ja Teadusministeerium on selle lahenduseni jõudnud just nimelt koostöös kogukonnaga, peetud arutelude põhjal ja otsides kompromisse. Lisaks seab kutseõppeasutuse seadus koolivõrgu ümberkorraldamisel kindlad tähtajad. Otsusest tuleb teavitada hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. Seega oli tähtaeg 28. veebruar. Siis minister ka vastava käskkirja allkirjastas ja otsus jõustus. Kuna otsustusprotsess on lõpule viidud, käskkiri sisaldab ka regionaalmõjude leevendamise tegevusi ning põhineb varasemal dialoogil, ei näe ma praegu reaalselt võimalust ega ka tungivat vajadust juba käivitunud protsessi peatada. Küll aga saame jälgida ja peame jälgima, et üleminek toimuks võimalikult sujuvalt ja kogukonna huvisid arvestades. Neljas küsimus: kas minu hinnangul on aktsepteeritav selline olukord, kus riik kärbib töökohti ennekõike väikelinnades ja maapiirkondades ning soodustab nii üha rohkem inimeste koondumist Harjumaale? Ma mõistan seda muret töökohtade pärast maapiirkondades ja väikelinnades. See on regionaalpoliitika üks kesksemaid väljakutseid. Soovime ju kõik, et elu Eestis edeneks ühtlaselt ja inimesed ei peaks kodukohast lahkuma töö [puudumise] põhjusel. Vaadates aga statistikat keskvalitsuse töökohtade paiknemise kohta, ei saa päriselt väita, et toimuks süsteemne töökohtade koondamine Harjumaale teiste piirkondade arvelt. Kuigi suur osa töökohti asub pealinna regioonis – umbes 48% –, on see osakaal viimastel aastatel veidi vähenenud, võrreldes aastaga 2019. Samuti näitavad andmed, et tänu kaugtöö levikule ei tähenda töökoht Harjumaal alati ka elukohta Harjumaal. Väljaspool Harjumaad elavate keskvalitsuse töötajate arv on suurem kui seal asuvate töökohtade arv. Sellegipoolest ma jagan seda muret. Usun põhimõttesse, et riigi teenuste ja töökohtade paiknemisel tuleb alati kaaluda regionaalset mõõdet. Kui vähegi võimalik, tuleks eelistada teenuse säilimist ja arendamist just väiksemates keskustes ja maapiirkondades, isegi kui see tähendab mõne dubleeriva funktsiooni ümberkorraldamist suuremas linnas. Peame tagama, et riik oleks kõikjal Eestis. Viies küsimus on selle kohta, et Reformierakonna ja Eesti 200 valitsusliidu aluslepingus ei ole kordagi mainitud sõna "regionaalpoliitika". Nagu te kõik väga hästi teate, siis koalitsioonilepingu lõplik vormistamine on veel käimas. Kinnitan teile, et regionaalpoliitika ja Eesti piirkondade tasakaalustatud areng on selle valitsuse jaoks kahtlemata oluline teema. Kuigi konkreetne sõna "regionaalpoliitika" ei pruukinud igas dokumendi versioonis esineda, on selle sisu, näiteks kohalike omavalitsuste tugevdamine, kvaliteetsete teenuste kättesaadavus üle Eesti, regionaalsete lõhede vähendamine, osa meie ühistest eesmärkidest ja kajastub ka valitsuse tegevuskavas. Töötame selle nimel iga päev. Tänan veel kord tähelepanu juhtimast sellele olulisele küsimusele!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Kõigepealt Reili Rand, palun!

Aitäh! Kutseharidusreform mõjutab lisaks Vana-Vigalale ka Hiiumaad, Hiiumaa kogukonda, Hiiumaa Ametikooli. Sellel on saare käekäigule nii haridus‑ kui ka regionaalpoliitiline mõju. Ühelt poolt sõidetakse teatavaid erialasid Hiiumaale õppima kaugemalt, mandrilt, olgu selle näiteks aiandus[eriala], mille tulevik on, ütleme siis viisakalt, lahtine. Teisalt on selle ümberkorralduse mõju ka Hiiumaa ühe märgilise objekti, Suuremõisa lossi tuleviku jaoks küsitav. Sellest tulenevalt ma küsingi teie käest, et kuigi kohalik omavalitsus on avaldanud valmisolekut Suuremõisa loss vajaduse korral riigilt enda valdusesse taotleda, pärsitakse siiski oluliselt Hiiumaa valla tuleviku finantsjätkusuutlikkust. Mis on teie sõnum hiidlastele, kui riik tõmbab ennast, kus aga saab, eelarvepingete tõttu kokku ja lükkab kõik kohustused omavalitsuse kaela?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See mure on täiesti arusaadav. Kool on Hiiumaa kogukonnale kindlasti väga oluline. Selle tuleviku ja nende väljakutsete asjus kohtun ma sel reedel Hiiumaa omavalitsusjuhtidega, et saada täpsemalt aru, mis on nende seisukoht ja kuidas ma saan abiks olla. Olen planeerinud terve päeva selleks, et ennast nende muredega täpsemalt kurssi viia.

Rene Kokk, palun!

Tänan, hea juhataja! Lugupeetud minister! Eesti ajaloos on välja kujunenud selline ütlus, et kui kaob kool, kaob aegamisi ka küla. Mina arvan, et Vigala puhul kipub see praegu kahjuks nii minema, kui need protsessid nii edasi lähevad. Te ütlesite, et ministeeriumi juhiste järgi on tehtud ära põhjalik analüüs. Te kindlasti olete selle analüüsiga tutvunud. Kas teie süda on rahul, kas te olete rahul sellega, mida Haridus‑ ja Teadusministeerium praegu Vana-Vigala Tehnika‑ ja Teeninduskooli töö ümberkorraldamisega plaanib? Olete te rahulikult valmis oma allkirja alla panema, et see kõik on õige, mida haridusministeerium teeb, ja las läheb nii edasi?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Mul on hea meel selle üle, et seda juhendit kasutati. Seal tuldi ka [kogukonnale] vastu, selle kooli olulisust kogukonna jaoks arvestati ja leiti ka võimalus, kuidas see protsess saaks jätkuda, nii et kool saaks [korraldada] ka küla varustamist elektriga. Minu hinnangul see kompromiss, mis leiti, et ühest küljest koondati juhtimist, aga asutus jäi füüsiliselt alles, on mõistlik.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Ma saan aru, et kool jääb küll füüsiliselt alles, aga [õppe]mahud vähenevad nii palju, et lõpuks me jõuame ikkagi sinna, millest kolleeg Rene Kokk rääkis, et selle kooli sulgemine tähendab regioonile, sellele piirkonnale väga suurt lööki. Te ei ole küll haridus‑ ja teadusminister ega ka majandusminister, aga minu mõtted liiguvad paraku selles suunas, et ma eeldan, et regionaalpoliitiliselt me oleme teiega ühte meelt, et iga kooli kinnipanek või [koolide arvu] vähenemine on igal juhul regionaalpoliitiliselt probleem. Samal ajal me räägime võõrtööjõu sissetoomisest ja sellest, et meil ei ole piisavalt erialasid ja inimesi, kes võiksid panustada Eesti majandusse. Kas te olete selle analüüsiga tutvunud? Kas tõesti ei suudetud seda kooli ümber kujundada niimoodi, et see vastaks Eesti vajadustele? Ärme paneme kinni, vaid mõtleme, kuidas meie enda, Eesti inimesi koolitada, et me ei peaks [siia] võõrtööjõudu tooma ja ütlema, et oops, meil Eestis ei ole neid inimesi, kes neid ja neid erialasid [valdavad].

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ütleksin, et kooli ei pandud kinni, see korraldati ümber ja see tuli koos kutseharidusreformi kavaga. Ma olen kindel, et seal on arvestatud kõiki eripärasid ja Eesti tööturu vajadusi. Need otsused on tehtud selles usus, et me saaksime enda rahvast paremini harida.

Tiit Maran, palun!

Aitäh! Järjekordselt tulen ma teie väljendi juurde, mis paaril esimesel korral puldist [kõlas], et külade tühjaksjooksmine on fataalne paratamatus. Ka antud kaasuse puhul on näha, et ikkagi on küsimus poliitikas, selles, millist poliitikat riik ajab. Nii mõnedki asjad võivad Tallinnast vaadates tunduda sellised lihtsad tehnilised liigutused, aga näiteks Vana-Vigala Tehnika‑ ja Teeninduskooli puhul, mida me praegu käsitleme, on küttesüsteem ja elektrisüsteem ju sellised, et nendest sõltub ka terve asustusüksuse elektrisüsteem. Kas te siit ülevalt poolt vaadates olete arvestanud neid asju, mida see muutus kaasa toob, et asustusüksusel need kaks kriitiliselt olulist [teenust] alles jääks?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Sellega on arvestanud ka Haridus‑ ja Teadusministeerium. See on see koht, kus tuldi vastu ja leiti koos kohaliku kogukonnaga kompromiss, et toimepidevus kogukonnas saaks jätkuda.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Nagu me kõik teame, on rahvas päris kiiresti ja päris tugevalt koondunud muudest Eesti piirkondadest Tallinnasse. Täpsemalt on viimase paarikümne aastaga tulnud Harjumaale elama üle 130 000 inimese teistest piirkondadest. Seetõttu on muudes piirkondades elanike arv, sealhulgas noorte arv, kiiresti kahanemas. See põhjustab mitmeid väljakutseid ka Harjumaa omavalitsustes, näiteks lasteaiakohtade loomine ja muu taoline. Aga kas valitsuses või ka nendel superkoalitsioonikõnelustel, mis kestavad poole suveni, on plaanis arutada või vähemasti kaaluda neid vastusamme just näiteks kutsekoolide võrgustiku vaates, et tõmmata õppekohti vähemaks Tallinnast või Tartust, suurematest keskustest? Seeläbi säiliks õppekohti muudes maakondades ja võib-olla, just vastupidi, see motiveeriks noori minema õppima muudesse piirkondadesse väljaspool tõmbekeskusi.

Tanel Kiik, palun!

Aitäh selle küsimuse eest! Ma saan aru, et regionaalpoliitikat vaadates on oluline, et oleks võimalik panna lapsi kooli. Kahjuks haridusvõrgu laiemate arutelude juures ma ei ole olnud. Neid otsuseid teeb peaasjalikult Kristina Kallas, kes oskab kindlasti palju detailsemalt sellele küsimusele vastata.

Suur tänu! Ester Karuse, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Te ennist mainisite, et Vana-Vigala inimestega või kogukonnaga olete te valmis kohtuma küll. See on väga tore ja positiivne, ma arvan. Aga kutsekoolide teemal on arvamust avaldanud ka Eesti Linnade ja Valdade Liit, kes on teinud ka mitmeid märkusi ja ettepanekuid. Kas teil kui valdkonna eest vastutaval ministril on täiendavalt plaanis Eesti Linnade ja Valdade Liiduga sel teemal kohtuda ja sisulisi lahendusi arutada?

Aitäh! Eesti Linnade ja Valdade Liiduga kohtumine, kui ma ei eksi, toimub mul homme või ülehomme. Kindlasti, kui nad selle teema lauale panevad, siis me seda arutame.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Minu arvates ei ole mõistlik majandus‑ ja rahanduspoliitika see, kui me korjame Eestist kõik kokku Tallinnasse ja Harjumaale ja siis hakkame kuidagi toetusi laiali jagama. Me peaksime võimalikult palju soodustama hariduse [andmist]. See tähendab, et võimalikult palju töökohti ja ettevõtlust oleks mööda Eestit laiali, et inimesed saaksid [kõikjal] väärikat palka, Eesti perede toimetulek paraneks, kõik läheks nagu paremaks. Kahtlemata mängib selles väga olulist rolli haridus. Loomulikult on probleem, kui te lasete haridusministril üksi möllata. Haridusotsuseid ei saa teha ilma regionaalse mõõtmeta. See on suur viga, kui te lasete tal ka edaspidi niimoodi üksi otsustada. Aga nüüd mu küsimus teile. Te ütlesite, et te ministeeriumi nii-öelda juhendi järgi hindasite, et kõik oli hästi. Aga öelge, mida arvavad kohalikud elanikud. Te peaksite kohalike arvamust ju ka arvesse võtma. Kas nemad peavad seda tänast plaani üldse jätkusuutlikuks? Kui te seda ei tea, siis kas te lubate, et te lähete, kohtute kohalikega ja teete selle endale selgeks?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Mina regionaal‑ ja põllumajandusministrina saan juhtida tähelepanu sellele, et teiste ministeeriumide otsustel on mõju ka regionaalpoliitikale. Selle jaoks on see juhend ka välja töötatud. Mul on hea meel, et seda antud juhul rakendati ja see kompromiss kohaliku kogukonnaga leiti. Mis selle täpne sisu on, seda ma ei tea. Kui Vana-Vigala kohalik kogukond peaks pöörduma [minu poole], sest nende kokkulepete täideviimisel on tekkinud mingi tõrge, siis ma hea meelega kohtun, kuulan ja aitan neid nii hästi, kui ma oskan.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Riigikoolide töökohad – seal töötavad õpetajad ja kutsehariduses on ka rida teisi töökohti – on kindlasti väga olulised nende maapiirkondade jaoks, kus nad olemas on. Kas teil on ka mingeid plaane, nagu oli mõningatel valitsustel varem, et riigipalgalisi töökohti võiks nendes piirkondades mitte lihtsalt hoida, vaid ka juurde tekitada, ehk viia [töökohti] välja Tallinnast ja Harjumaalt? See ei tähenda ametnike koguarvu suurendamist, vaid seda, et riigiasutuste töö[kohad] paikneksidki piirkondades. Tänapäeval annab erinevate vahendite abil teha tööd ka kaugtööna, ei pea viibima Tallinnas ja Harjumaal. Kas teil on praeguses koalitsioonis selliseid plaane või arutelusid olnud? Tuletan meelde, et mõned valitsused tagasi viidi tuhat töökohta Tallinnast ja Harjumaalt välja ning jälgiti seda, et neid sealt ei kaoks.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Eks mõtted ikka selles suunas liiguvad. Me oleme ministeeriumis arutanud, mis need variandid oleksid. Kui ikka hea võimalus tekib, siis ma arvan, et see on asi, mida peaks soodustama. Kuna siin on olnud erinevaid ajaloolisi meeldetuletusi tänase päeva jooksul, siis ma ütlen, et sattusin mõni aeg tagasi vestlema Eesti endise peaministri Mart Laariga, kes presenteeris oma kunagist mõtet, et Kultuuriministeerium tuleks viia Tartusse. Ma arvan, et sellisel skaalal seda kokkulepet saavutada on võib-olla keeruline, aga mõtted selles suunas on igal juhul teretulnud.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Mina arvan, et sellisel skaalal, nagu te oma viimases lauses nentisite, just tulekski mõelda. Aga küsin teise nurga alt, eriti [pean silmas] õppimiskohustuse ea [pikendamist] 18. eluaastani. Meil on terve hulk noori, kes peale põhikooli lõppu liiguvad eriala omandama kutsekoolidesse. See on väga soovitud suund, me tahame, et nad ei väljuks [koolist] ainult põhikooli lõputunnistusega, vaid tõepoolest saaksid ka teatud erialased oskused. Mõelge 16‑aastase noore peale, kes on võib-olla teatud ärevuses. Kas saata ta Tallinnasse? Kui turvaline on see keskkond siin ja millised on võimalused, et tekib riskikäitumine? Või lasta neil noortel haridust omandada mõnes teenindus‑ või majanduskoolis maapiirkonnas, näiteks ka Vana-Vigalas? Kui me räägime laste vaimsest tervisest ja turvalisest kasvukeskkonnast, kas siis ei ole näiteks Vana-Vigalal selgeid eeliseid Tallinna koolide ees? Lisaks muidugi fakt, et kui 1000 õpilast Tallinnast ära võtta, siis ei märka seda keegi, küll aga maapiirkonnas tekitab see väga suure erinevuse. Ühel juhul me saame öelda, et piirkond elab, teisel juhul, näiteks sulgemisotsusega, me tõmbame kogu piirkonnale kriipsu peale.

Aitäh selle küsimuse eest! See mõttelend on muidugi tervitatav. Tõepoolest, kui on võimalik õppida looduserohkemas keskkonnas, kus on vähem inimesi ja madalam elutempo, siis see vaimsele tervisele kindlasti halba ei tee.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Austatud minister, teile on hästi teada – teil on head suhted ettevõtjatega, ettevõtluskogukonnaga –, iga ettevõtja võib teile seda öelda, et kui me räägime investeeringutest, siis neid proovitakse teha ikka sinna, kus on loota kõige suuremat tulu. Vaatame, kus meil Eesti Vabariigis kõige suuremat tulu toodetakse: Tallinnas ja Harjumaal. Puhtalt majanduslikust seisukohast võiks väita, et kõige paremad regionaalsed investeeringud, mis kõige enam aitavad kaasa Eesti riigi arengule, on investeeringud, mida tehakse just nimelt Tallinna ja Harjumaa piirkonda, kus luuakse kõige suurem osa majanduslikust lisandväärtusest. Mulle kui Tallinnast valitud saadikule, kes esindab Tallinna elanikke, selline lähenemine väga sobiks. Mind aga huvitab teie arvamus, kes te olete uus minister ja alles avate oma seisukohti Riigikogu ees. Kas te usute rohkem neid majandusinimesi, kes ütlevad, et, härra minister, vaadake numbreid, vaadake seda, kuhu on ratsionaalsem riigi raha panna? Või te valutate südant selle pärast, et Eestis oleks elu igal pool elamist väärt ja elu hea ning oleksid koolid ja muud sellised asutused, mis on inimestele vajalikud, et nad saaksid elada väljaspool Tallinna ja Harjumaad? Ma vabandan, ma läksin ajast üle.

Palun, härra minister!

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Mina usun turumajandusse. Ettevõtte eesmärk on teenida kasumit. Mida riik saab teha, et soodustada ettevõtluse arengut ka väljaspool Harjumaad? Tuleb luua selliseid meetmeid, et oleks võimalik taotleda investeeringuid. Investeering läheb ju lõpuks ka Excelisse sisse, et [saaks arvutada] ettevõtte kasumlikkust. Ma arvan, et sellise meetmega on meil võimalik seda asja regionaalselt ajada.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised ja palun kõigepealt siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Madis Kallase. Palun!

Hea Riigikogu esimees! Hea minister! Kolleegid! Kõik kuulajad! Kõigepealt suur tänu ministrile vastuste eest. Mina julgen küll väita, et minusse süstisid need teatud usku, aga usust üksi on vähe, nüüd on vaja ka konkreetseid tegevusi ja konkreetseid samme. Ma loodan, et minister need sammud ette võtab ja ka oma kolleegidega valitsuses need teemad veel kord läbi arutab. Regionaalne ebavõrdsus hiilib sisse igas valdkonnas ja igas tegevuses. Oleme seda täna kuulnud vist nelja erineva arupärimise puhul. Meie kõigi kohustus on see võimalikult vara ära tunda ja sekkuda esimeses järjekorras, sest vaid siis on sellel mõju, tagajärgedega võitlemine ei ole varasemas praktikas kunagi kuigi edukas olnud. Me kõik teame, et Eestis on rahvastik järjepidevalt koondunud Harju maakonda. See on toonud kaasa mitmeid probleeme piirkonnale, kust inimesed on lahkunud, aga ka piirkonnale, kuhu on kiiresti palju kodanikke juurde tulnud, olgu seal siis pikemad lasteaiajärjekorrad, rohkem ummikus veedetud minuteid autojuhtidel või miks mitte rohkem EMO‑s ehk erakorralise meditsiini osakonnas veedetud tunde, et pääseda arsti juurde. Täna arutelul olnud ühe kutsekooli lugu tundub esmalt vaid haridusvaldkonna reformi ja ei millegi enamana. Kui aga vaadata selle reformi ning Vana-Vigala Tehnika‑ ja Teeninduskooli ees seisvate planeeritud muudatuste sisse, siis need mõjud on väga karmid. Sisuliselt me räägime ühe asustusüksuse toimimise lõppemisest ja seda sõna otseses mõttes. Selliseid muudatusi planeerides me peame alati nägema mitu sammu ette ja julgema vaadata ka suletud uste taha. Ei ole õiglane ja aus ühegi piirkonna suhtes, kui me ei vaata suuremat pilti. Me teeme ilma mõjude analüüsita ja ilma pikema planeerimiseta järjepidevalt otsuseid, mis vaid süvendavad ääremaastumist, seda tegelikult ka Kesk-Eestis. Sihistatud lahenduste abil on võimalik mitmeid protsesse pidurdada ja õigesse suunda keerata. Selleks on vaja aga välja mõelda ja tööle panna selged ja ühesed meetmed. Mul on hea meel tuua positiivse näitena kuueklassiliste maakoolide toetamise meede või juba pikalt toiminud saarvaldade koolide toetamise põhimõte. Täpsete lahendustega on võimalik teha väga mõjusaid meetmeid ka haridusvaldkonnas. Me kutsume üles töötama sarnaseid meetmeid välja ka kutsekoolidele, miks mitte ka kolledžitele, ja just lähtuvalt sellest, kuidas saavutada kõige parem tulemus. On oluline, et me ei teeks kiirustades otsuseid, mille mõju me ei oska üheselt ja selgelt hinnata. Pigem on see mõju pikas perspektiivis väga negatiivne. Ma kutsun veel kord üles rohkem kuulama inimesi, kes elavad maal, kelle lapsed käivad maakoolis ja kelle jaoks ei ole maa vaid üks tore koht nädalavahetustel või puhkuste ajal. Maapiirkonnad vajavad elu aasta ringi, vaid nii on seal võimalik hoida lahti koole, lasteaedu, poode, rahvamaju, ettevõtteid ja ka konkreetset kutsekooli. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt ootame siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Rene Kokka. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid siin saalis ja kõik, kes meid kuulavad-vaatavad! Kui kuskilt piirkonnast kaob kool, siis aegamisi kaob ka küla. See ei ole lihtsalt sõnakõlks, vaid see on läbi Eesti ajaloo sedasi olnud väga paljudel juhtudel. Väga halb on, kui kergekäeliselt võetakse ette mingisugune reform lihtsalt tulenevalt sellest, et kellegi Exceli tabel näitas, et kui mõne inimese [töötasu] kokku hoida, siis see annab suure pääsemise ühele ministeeriumile ja võimaldab mõnel teisel koolil jätkata. Mul on kahju, et minister ei avanud selle analüüsi sisu, mis andis talle kindluse, et see protsess, mis Vana-Vigala Tehnika‑ ja Teeninduskooli ümberkorraldamisega käib, on õige, ja tema on regionaal‑ ja põllumajandusministrina täiesti veendunud, et see on õige tegevus ja ollakse õigel teel. Ma pean pigem ütlema, et minule see küll mingisugust julgust ei anna. Ma vaatan seda, mis toimub. Tegelikult on kogukonnas probleemid üleval, ei ole lahendatud küsimust, mis puudutab katlamaja tegevust. Me teame, et kui kuskilt piirkonnast kaob [teatud hulk] inimesi, siis on kohe ka pood löögi all. Sellele järgneb võimalik bussiliikluse muutmine ja väiksema tihedusega graafik. Ehk see entusiasm ei kandu kuidagi edasi nendele inimestele, keda see puudutab, ja sellesse kogukonda. Samamoodi on ka omavalitsus raskete valikute ees, sest nendele kohtadele, mis tühjaks jäävad, peab omavalitsus hakkama omavalitsuse raha [kulutama]. Peale selle on riik aastaid sinna investeerinud hulga raha, erinevaid õppehooneid ja ühiselamuid on remonditud ja parendatud. Seda huvitavam on, et nüüd käib arutelu, milliseid hooneid peaks kiiremas korras lammutama hakkama. Kui ma kõike seda vaatan, siis vägisi tekib paralleel sellega, kui mõne aasta eest Transpordiamet, tolleaegne Maanteeamet sulges büroosid üle Eesti. Siis oli lähenemine selline, et raha on vaja kokku hoida ja paneme väiksemates kohtades teenus[bürood] kinni. Ühel hetkel [muudeti] teenuse kättesaadavus nii halvaks, et [kontorid], kuhu sai teenuse tarbija minna, olid lahti ainult mõnel päeval nädalas. Siis natuke hiljem toodi välja numbrid ja öeldi, et näete, sõbrad, meil enam inimesi ei käi, kõik on õnnelikud, kõik on e‑keskkonda kolinud, ei olegi enam vaja sellist teenust. Täpselt samasugune hiiliv protsess käib praegu selle kooli töö ümberkorraldamisega. Tegelikult oli ju otsus tehtud, kool taheti kinni panna, aga ministeerium ei arvestanud sellega, et kogukond, koolipere ja omavalitsus hakkavad südikalt vastu. Nad hakkasid küsima küsimusi ja kutsusid poliitikuid sinna inimestega kohtuma. See ei läinud nii libedalt. Nüüd oli vaja võtta vastu plaan B, hakati otsima võimalusi, kuidas selle kooli tegevus järk-järgult [lõpetada]. Mulle teadaolevalt on õppuril keeruline end sinna Vigala kooli registreerida. Need on küll detailid, aga kui õppur ei saa päris hästi aru, kus, millises keskkonnas peaks ta ennast saama kooli õpilaseks registreerida, kas Kehtna kooli lehel või Vigala kooli lehel, siis see on üks selline väike nüanss mitmest, mis viib selleni, et mõne aasta pärast, ma arvan, saab ministeerium öelda, et näete, me ütlesime kohe, et see ei ole jätkusuutlik protsess ja tegelikult õige ongi kooli töö nii ümber korraldada, meil seda kooli tegelikult ei ole vaja, et müüme need hooned … Palun lisaaega kaks minutit.

Kaks minutit lisaaega, palun!

… kellelegi erasektoris maha ja konsolideerime selle kooli kuskile mujale. See on väga-väga kurb lähenemine ja kuidagi ei saa nõustuda sellega, et me lihtsalt vaatame siin saalis ka pealt, et nii on, ja lepime sellega, et midagi teha ei saa. Saab küll teha. Kõiki otsuseid, mida inimene on vastu võtnud, peaaegu kõiki otsuseid, saab inimene ka uuesti üle vaadata ja teha uusi otsuseid. Siinkohal on küll ettepanek ministrile, et võtke endale aega, süvenege sisuliselt sellesse, võtke päriselt ka lahti see analüüs, lugege see läbi ja minge kohtuge palun Märjamaa valla esindajatega. Minge sinna kogukonda, suhelge kogukonna inimestega, kes seal elavad. Minge kooli, suhelge selle kooliperega, nii õpetajate kui ka õpilastega, ja tehke seda südame ja mõistusega, mitte lihtsalt sellepärast, et teil on vaja täna siin see kaelast ära saada, et ebamugav arupärimine, peab midagi vastama. Võtke endale päriselt aega. Ega see ministriamet ei olegi väga lihtne, see ei ole ainult tikuvõileibade söömine ja Mercedese tagaistmel istumine. Kui seda südamega teha, siis on see päris raske töö. Tean seda omast käest. Tulebki inimestega suhelda, tulebki rääkida, tulebki päriselt mõelda, mitte [lähtuda] poliitloogikast, sellest, mida kuskil koalitsioonipartner räägib, vaid sellest, mis tegelikult on vajalik ja mis on oluline meie oma inimestele, meie oma kogukonnale. Päriselt! Võtke see aeg, minge kohtuge nende osapooltega, analüüsige ja rääkige inimestega, kes sellega rohkem kokku puutunud on. Te enne kinnitasite, et te olete rahul selle protsessiga, mis praegu toimub ja mida see analüüs näitas. Ma julgen arvata, et te tegelikult ei ole pärast rahul, kui te selle ka päriselt ja sisuliselt läbi töötate. Ma loodan, et te teete seda ja te teete haridus‑ ja teadusministrile ettepaneku see kord veel üle vaadata. Võib-olla annab neid asju veel paremaks teha. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised ja lõpetame tänase kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemise.