Arupärimine Rohuküla raudtee rajamise katkestamise kohta (nr 731)

Tänane seitsmes päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Reili Ranna, Anti Allase, Ester Karuse, Helmen Küti, Lauri Läänemetsa, Tanel Kiige, Jaak Aabi, Züleyxa Izmailova ja Tiit Marani 24. märtsil käesoleval aastal esitatud arupärimine Rohuküla raudtee rajamise katkestamise kohta. Palun arupärimist siia Riigikogu kõnetooli tutvustama Riigikogu liikme Reili Ranna. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Paljud Läänemaa ja Hiiumaa inimesed on nördinud. Nad ootavad rongi, mille [kohale]jõudmine lükkus uue valitsuse ametisse astumisega taas teadmatusse edasi. Aastaid on tehtud tööd selle nimel, et taastada rongiühendus Haapsallu ja rajada seda edasi Rohuküla suunal. Eelmiste regionaalministrite Madis Kallase ja Piret Hartmani juhtimisel koostati põhjalik ühistranspordireformi kontseptsioon, mille kandev osa on viies ühistranspordi põhisuunas välja arendatav raudteevõrk, nende hulgas ka Haapsalu ja Rohuküla suund. Riisipere–Rohuküla raudteelõigu taastamisel on tehtud esimese etapi investeeringud. 2019. aasta detsembris avati Riisipere–Turba raudteelõik, mille statistika näitab keskmisest kõrgemat omatulude osakaalu. Tänaseks on olemas kõik olulised eeldused, et raudteed edasi arendada. Turba–Rohuküla lõigul on tehtud ka enamik ettevalmistustöödest, sealhulgas on antud välja ehitusload kuni Rohukülani. Kuni Ristini on teostatud otsesed ehituse eeltööd, sealhulgas raadamine. Tänase valitsuse otsus loobuda Turba–Risti lõigu rahastamisest teeb Lääne-Eesti inimesed nõutuks. Tegemist on nii riigi kavades kui ka poliitiliste erakondade programmides ettenähtud tegevusega, mille etapiviisiliseks elluviimiseks on olemas ka rahalised vahendid. Kaks korda on selle projektiga jätkamiseks vahendeid eraldatud, kuid valitsuse vahetumise järel on mõlemal korral need vahendid Reformierakonna juhtimisel tagasi võetud. Sellest tegevusest loobumist ei saa aktsepteerida, sest see eirab ühistranspordireformi põhimõtteid ja pärsib piirkonna arenguvõimalusi. Sellest tulenevalt soovimegi regionaal‑ ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terraselt konkreetseid vastuseid, millistele argumentidele tuginedes sündis otsus taas kord loobuda Turba–Risti raudteelõigu rahastamisest, kuigi projekt oli ette valmistatud, sellele on väljastatud ehitusluba ja ka rahastus eelarves olemas. Teiseks: "Kas uue ministrina toetate Haapsalu ja Rohuküla raudtee väljaehitamist ning kas plaanite selle rahastuse taastamist järgmise riigieelarve strateegia raames?" Kolmandaks, veidi laiem vaade: "Milliste teiste regionaalpoliitiliste meetmetega plaanite toetada Lääne-Eesti piirkondade arengut?" Jääme ootama teie vastuseid. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli tagasi regionaal‑ ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tänan teid võimaluse eest vastata arupärimisele Rohuküla raudtee tuleviku kohta. Eriline tänu kuulub arupärimise esitajatele, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmetele Reili Rannale, Anti Allasele, Ester Karusele, Helmen Kütile, Lauri Läänemetsale, Tanel Kiigele, Jaak Aabile, Tiit Maranile ja Züleyxa Izmailovale. Mõistan täielikult teema olulisust Läänemaa ja Hiiumaa inimeste jaoks ning regionaalarengu mõttes laiemas vaates. Seetõttu on mul hea meel anda ülevaade valitsuse kaalutlustest ja vastata teie küsimustele. Esimene küsimus: millistele argumentidele tuginedes otsustati loobuda Turba–Risti raudteelõigu rahastamisest? Ametist lahkunud ministri tänaseks tühistatud käskkirjaga eraldati Turba–Risti raudteelõigule 15 miljonit eurot meetme "Kliima-energiapoliitika eesmärkidel pilootprojektide toetamine" säästva liikuvuse pilootprojektide toetamise alammeetme raames. Kliimaministri 5. juuli eelmise aasta käskkirja kohaselt on Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumile eraldatud eelnimetatud meetme raames sihtotstarbeliselt 20 miljonit eurot järgmisteks tegevusteks. Tsiteerin: "Antud meetmega toetab Regionaal‑ ja Põllumajandusministeerium kohalike omavalitsuste või ühistranspordikeskuste pilootprojekte, millega soovitakse soetada koolitranspordiks, sotsiaaltranspordiks või kohaliku omavalitsuse enda poolt korraldatud liiniveoks keskkonnahoidlikke ühissõidukeid. Lisaks toetatakse eeltoodud teenuse osutamiseks hangitavate keskkonnahoidlike ühissõidukite kasutamiseks sobiva laadimistaristu või tankla rajamist. Kuna Turba-Risti raudteelõigu ehituse puhul ei ole tegemist pilootprojektiga, siis raha eraldamine nimetatud vahenditest ei vasta meetme eesmärkidele." Ettevalmistamisel on ka esimene elektribusside soetamise toetuse rahastamise voor circa 6 miljoni euro ulatuses. Teine küsimus: kas ministrina toetate Haapsalu ja Rohuküla raudtee väljaehitamist? Haapsalu ja Rohuküla raudteeliini taastamine on jätkuvalt transpordi ja liikuvuse arengukava ning ühistranspordireformi tegevuste osa. Koostöös Kliimaministeeriumiga jätkame ka edaspidi tööd ühistranspordireformi eelduseks olevate taristuinvesteeringute nimel. Konkreetselt Turba–Haapsalu–Rohuküla raudteeliini rajamise ajalisest perspektiivist rääkides tuleb arvestada riigieelarve võimalustega. Investeeringute tegemine raudteetaristusse peab toimuma vastavalt prioriteetidele. Esmane prioriteet on tagada elektrifitseeritud ühendused kiirusel 160 kilomeetrit tunnis nii Tartu kui ka Narva suunal. Kiiruste suurenemise korral tuleb ohutuse tagamiseks viia raudtee tehnokasutuseeskirjaga vastavusse kõik raudteeületuskohad. Raudteeülesõidukohad peavad olema ümber ehitatud 2028. aasta lõpuks ning raudteeülekäigukohad 2033. aasta lõpuks. Esmaste prioriteetide saavutamise järel saab hakata hindama, millises järjekorras on võimalik ellu viia ülejäänud ühistranspordireformi toetavaid investeeringuid, sealhulgas Haapsalu–Rohuküla raudtee ehitamist. Kui me räägime teistest regionaalpoliitilistest meetmetest, siis minu hinnang on selline, et piirkondade tasakaalustatud arengu edendamine on oluline teema nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Lääne-Eesti piirkonna arendamisel tuleb arvesse võtta piirkonna eripärasid, nagu madal rahvastikutihedus ja saarestiku eraldatus mandriosast. Piirkondi aitab toetada piirkonnaülene terviklik ja pikaajaline lähenemine. Lääne-Eesti puhul peaks pikaajaline vaade sisaldama infrastruktuuri arendamist, majanduse elavdamist, kogukonna tugevdamist ning keskkonnasõbralikke lahendusi, et säilitada piirkonna omapära ja tagada elanike hea elukvaliteet. Samas on tõsi ka see, et tasakaalustatud regionaalarengu saavutamiseks ei piisa ainult riigi ja kohaliku tasandi üksikpingutusest. Vaja on mitmetasandilist koostööd ja kohapõhist lähenemist. Piirkonna tasakaalustatud arengu saavutamiseks tuleb poliitikat kujundada koos kohalike kogukondadega ja ettevõtjatega, arvestades piirkondade unikaalseid ressursse ja võimalusi. Selline alt üles suunatud lähenemine tugevdab kogukondade omanikutunnet ning suurendab usaldust riigi ja kohaliku valitsemise vastu. Meie omalt poolt panustame piirkondade arengusse läbi elu‑ ja ettevõtluskeskkonna tervikliku arengu, sealjuures toetades piirkonna ja kogukondade tugevdamist alt-üles-lähenemise, maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime tõstmise ja kodu rajamise abistamisega maapiirkondades. Toon välja mõned Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi planeeritud sekkumised. Esiteks, kogukonna juhitud kohaliku arengu meede, mis toetab maa‑ ja rannapiirkonna elu‑ ja ettevõtluskeskkonna ja kohalike kogukondade arengut alt-üles-lähenemise kaudu. Lääne-Eesti piirkonnas tegutseb kaheksa kohaliku kogukonna tegevusrühma. Eelarve Lääne-Eesti maa‑ ja rannapiirkondade arenguks on 34 miljonit eurot. [Teiseks,] maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise investeeringutoetus, mille eelarve on 30 miljonit eurot. Seni on Lääne-Eesti piirkonna ettevõtjaid toetatud summas 809 840 eurot, menetluses on 12 projekti, mille raames küsitakse toetust summas 1,9 miljonit. Kolmandaks, investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas pole veel käivitunud. Kogueelarve on 15 miljonit eurot. Neljandaks, kapitali kättesaadavuse [parandamiseks] on ettevõtjatele investeerimiseks [mõeldud] Maaelu Edendamise Sihtasutuse laenude portfell ligi 165 miljonit eurot. Lääne-Eesti piirkonda on laenuvahendeid ettevõtete arenguks suunatud suurusjärgus 45 miljonit eurot. Kodu maale [rajamiseks mõeldud] eluaseme kaaslaenude jaoks, [mida pakutakse koostöös krediidiasutustega], on 2025. aastal 10 miljonit eurot. Seni on Lääne-Eesti piirkonnas kodu rajamise laenu jaoks väljastatud 2,5 miljonit eurot 35‑le maapiirkonna elanikule. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Kõigepealt küsib kolleeg Anti Allas. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Mida ütleb siis Eesti 200 pikk plaan, millal saab kiiresti rongiga Võrru sõita? Ma usun, et nii siseminister kui ka härra Riigikogu esimees on mõlemad tihti teie ukse taga selle mõtte ja küsimusega. Aga kui nüüd täpsemalt edasi minna, kui see eelmine küsimus oli liiga keeruline, siis millal saab Haapsallu sõita? Eriti [pean silmas] just seda Rohuküla lõiku, mis praegu on plaanimisel. Kas te kavatsete ikkagi selle koalitsioonileppesse sisse suruda?

Aitäh selle küsimuse eest! Võru suuna kohta ma tõesti ei oska hetkel hinnangut anda, kas Võru rahvas seda nõuab. Ma kuulen praegu läbi teie suu esimest korda, et nõuab. Kui me räägime Haapsalu ja Rohuküla lõigust, siis on oluline arvestada riigi rahalist võimekust. Hetkel on prioriteet see, et on juba käivitunud projekt nii Narva kui ka Tartu suunal, ning see, et me selle taristu lõplikult välja ehitame ja paneme rongid sõitma 160 kilomeetrit tunnis. Siis saame liikuda järgmiste projektide juurde. Kahte poolikut projekti, ma arvan, ei ole riigil mõistlik toetada.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Teiega on juhtunud sama mis sotsiaaldemokraatidega. Kui me kunagi valitsusse läksime, siis Reformierakond tõmbas sellele Haapsalu raudteele kriipsu peale. Tookord olid samasugused jutud, et riigil pole raha ja kõike muud. Seal oli juba raha ette nähtud. Nüüd ma peaks parandama. Te võite siin neid termineid ette lugeda, aga koalitsioonis oli kokkulepe, et see raha on mõeldud ühistranspordireformi jaoks, selle põhiloogika on raudteehaarade väljaehitamine, sest nii on efektiivsem, nii on odavam – te kindlasti olete neid pabereid lugenud – ja nii on ka parem kõigile Läänemaa elanikele. Raadamine on tehtud, kõik ettevalmistused on tehtud, kõige odavam oleks ehitada. Loomulikult, raha selle jaoks oli ka olemas. Kui te nüüd katkestasite selle [projekti] ja seda [ühendust] ei tule praegu, siis kunas ta tuleb, kas ta tuleb järgmine või ülejärgmine aasta, kunas ehitama hakatakse?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma pean tegema faktilise täpsustuse, et mina seda ei katkestanud, seda tegi kliimaminister regionaal‑ ja põllumajandusministri ametis olles. Ma ütlesin ja mu vastus jääb selles mõttes samaks, et kui me oleme suutnud Tartu ja Narva suunal projektid lõpuni viia, siis reformikava järgi saame hakata keskenduma Haapsalu suunale.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma arvan, et selline mees nagu von der Pahlen keeras kirstus ringi, kui see raudteeliiklus katkestati. Ilmselt keerab ta ka teist korda ringi, sest seda ei hakata ehitama. Aga kas teie kui minister saate aru ja kas praegune valitsus saab aru, kui tähtis oleks see transpordiühendus Rohukülaga Haapsalu ja kogu selle piirkonna, Läänemaa, Hiiumaa arenguks? Tavainimene ootab seda pikisilmi. See tõesti pakuks suurt inspiratsiooni selle regiooni arendamiseks. Kas on tehtud mingisugused arvutused, kui palju me aastas kaotame selle tõttu, et me sealset kanti regionaalpoliitika abil ei arenda?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma mõistan seda ootust selle raudteeühenduse suhtes nii Läänemaa kui ka Hiiumaa elanike puhul. Kui [rong] Rohukülla välja läheks, siis oleks võimalik rongi pealt otse praami peale minna. See on täiesti arusaadav. Ma ei saanud päris täpselt aru, mis arvutused meil puudu jäävad. Seda ma täpselt ei mõistnud. Kui te soovite täpsemalt mingit informatsiooni, siis ma kindlasti saan lasta selle saata. (Vladimir Arhipov selgitab saalist põhjalikult.) See on väga hea tähelepanek. Ma ei ole ise sellist arvutust näinud, ma võin selle kohta küsida ja teile saata. Kui see on olemas.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Ma lihtsalt tuletan ajalugu meelde. See, kuidas Reformierakond käitus aastal 2022, oli natuke naljakas, kui see ei oleks muidugi olnud nii kurb. Keskerakond visati valitsusest välja juunis 2022. Reformierakond, olles üksi valitsuses, tegi paari ministriga otsuse võtta korraga ära rahastus Tallinna Haiglalt, Rohuküla raudteelt ja meditsiinikopteritelt. Enne seda olid toimunud väga pikad läbirääkimised, meil oli Euroopa Liidult taotletud rahastus, see oli Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud, aga Reformierakond põhimõtteliselt selle jaoks, et nii-öelda poliitiliselt ära panna Keskerakonnale, otsustas, et no ei olegi neid projekte vaja, ja loobutigi nendest projektidest, loobuti rahastusest. Ja kus me täna oleme? Juba mitu aastat on möödas. Täna oli just uudis, et Tallinna Haiglale raha ei eraldata. Rohuküla raudteele ka raha ei eraldata. Mis on teie hinnang, just regionaalpoliitilisest vaatest, kas te näete, et too hetk oli see ikkagi viga Reformierakonna poolt?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma ei tea küll täpselt, missugused kaalutlused Reformierakonnal ja reformierakondlastel sellel ajahetkel olid. Küll aga tahan ma uskuda, et nad tegid need otsused, arvestades riigi rahalisi võimalusi ja enda poliitilist tunnetust.

Tiit Maran, palun!

Aitäh! Auväärt minister! Te olete kaks korda praegu puldis olnud ja huvitav dissonants on olnud teie kahe jutu vahel. Eelmisel korral te rääkisite, et see on fataalne paratamatus, et inimesed tulevad ära linna ja maakohast kaovad inimesed ära. Nüüd te ütlete niimoodi, et ega me maakohti ei saagi toetada, sest seal on liiga vähe inimesi. Ma pean nüüd [silmas,] et raudtee ehitamisel peame arvestama, et inimesi on vähe. Kummalisel kombel te nagu ise olete selle fatalismi tekitaja. Aga mu küsimus on taoline. Te nüüd ütlete, et tõesti, seda raudteed ei ole tarvis, selle võib kaugesse tulevikku [lükata], sest Narva ja Tartu suunda on vaja veel arendada. Te jätate kõrvale selle, et [Narva ja Tartu suunale] lähevad meeletult suured summad ja see väikene summa, mida oleks tarvis selle arendamiseks, millest me praegu räägime, mõjutaks neid kahte suunda väga vähe. Aga mida te ütlete inimestele, kes selles maapiirkonnas [elades] ei tahaks kulutada fossiilkütust ega sõita autoga? Mida te ütlete nendele inimestele, kes tahavad arendada seal turismi, aga neil ei ole seda võimalust, sest nende ainukene võimalus on liikuda fossiilkütusel töötava autoga?

Aitäh! Ma päris täpselt ei oska öelda. Me selles küsimuses ei ole kordagi maininud, et seal piirkonnas on vähe inimesi või et see otsus oleks sõltuv sellest. Seda ma ei ole öelnud, enda teada praegu mitte. Kui ma seda ütlesin, siis ma seda nii ei mõelnud. Siin tuleb arvestada riigi rahaliste võimalustega. Ma saan sellest murest väga hästi aru. Kui on inimesi, kes tahavad liikuda nii roheliselt kui võimalik, siis on see väga tänuväärt. Kui riigil tekib võimalus oma rahaliste võimaluste piires seda suunda arendada ja seda võimalust pakkuda, siis ma arvan, et seda oleks oluline teha. Praegu on olemas ka busside elektrifitseerimise meede, kuhu läheb 6 miljonit, mis kindlasti aitab üleüldiselt vähendada heitgaase ühistranspordis.

Reili Rand, palun!

Aitäh! Ma võtan kinni ministri eelnevast vastusest. Te ütlesite, et teeme kõigepealt valmis need projektid, mis on pooleli. Sellesse pilti sobib ju Haapsalu ja Rohuküla raudtee imeliselt, see on ka hetkel pooleli. Aga [vaatame] korra jälle laiemalt, enne kui ma jõuan küsimuseni. Teatavasti on taristuehitusel majandusele väga oluline positiivne mõju selle raha kaudu, mis me erinevatesse objektidesse suuname. Neid projekte, mis oleks praegu kohe ehitusvalmis, on samamoodi loetletud. Ma soovitan sellele aspektile veel kord riigieelarve plaane tehes rõhku panna. Aga minu küsimus on hoopis kitsamalt Läänemaa inimeste ootuste kohta. Teatavasti tuleb riigil valminud ehitusprojektide kohaselt raudteemaa tarbeks Ristilt Rohukülani suunduval lõigul osta maad ligi 90 kinnistult. Kinnistuomanikud ei saa nende projektide tõttu oma maaga mitte midagi teha. Sinna ei saa ehitada, seda maad ei saa sisuliselt müüa, jääb üle vaid maksta maamaksu. Sellest tulenevalt ma küsingi, kas teie arvates on õiglane, et riik põhimõtteliselt piirab eraomandi kasutamist …

Teie aeg!

… andmata mingitki kindlustunnet, millal [omanikud] saavad oma maa eest õiglast kompensatsiooni või saavad selgust.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See mure on täiesti arusaadav. Ma pean küll märkima, et raudteetaristu ehitamine on tegelikult taristuministri haldusalas. Mina saan seal vaadata regionaalpoliitilist mõõdet ja seda ka diskussiooni abil suunata, aga see on tegelikult Leisi vastutusala.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud minister! Seda arutelu kuulates võib jääda mulje, et Rohuküla raudtee on mingi sotside poliitiline leiutis, aga tegelikult see seda ei ole. Me seisame lihtsalt tõenduspõhise poliitika elluviimise eest. Näiteks näeb kehtiv üleriigiline planeering aastani 2030 ette raudteetranspordile toetuva ühistranspordi ja Rohukülani ulatuva raudtee. Praegu valmistatakse ette järgmist üleriigilist planeeringut. Ühistranspordireform tugines raudteeliiklusele viies põhisuunas. [Ette oli nähtud] taktipõhine rongiliiklus, bussidega ettevedu. CO2‑kvootidega kauplemise tulude arvelt olid ette nähtud vahendid raudtee Ellamaani ehitamiseks. Mida te plaanite teha? Kas te plaanite üleriigilist planeeringut aastani 2050 muuta, võttes sealt välja läänesuuna? Kas ühistranspordireform saab tugineda millelegi muule kui viies suunas [kulgevale] raudteele? Mida te teete CO2 vahenditega, 15 miljoniga, mis praegu on olemas ja planeeritud raudtee Ellamaani väljaehitamiseks?

Aitäh selle küsimuse eest! See suund on jätkuvalt seal programmis sees. Ma ei ole kordagi öelnud, et see peaks ära jääma. Lihtsalt, kui me seda ellu viime, siis me teeme seda vastavalt prioriteetidele, mis minu hinnangul on mõistlik. Me arendame projektid lõpuni, ja siis, kui riigil on rahalisi vahendeid, jätkame selle suuna väljaehitamisega, mis on seal kavas tulevikus ette nähtud.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Selle raudtee jaoks sinna Rohukülani, nagu siin tänagi on räägitud, on praktiliselt kõik ettevalmistustööd tehtud. Isegi ehitusload on väljastatud, trassikoridor on puhastatud. See on üks väheseid selliseid taristuobjekte, kus kõik eeltööd on tehtud, ainult raha peale ja läheb ehituseks. Te ütlesite, et see on rohkem nagu taristuministri ala. Ma tuletan meelde ühte asja. Kui Keit Pentus-Rosimannus oli rahandusminister, siis ta reklaamis väga seda Rohuküla raudteed kui regionaalpoliitilist ettevõtmist. Ma soovitan temast eeskuju võtta. Hea küll, Reformierakond pärast lihtsalt kustutas selle rea taasterahastu ridade seast ära, aga see on omaette lugu. Kui on võimalik regionaalpoliitiliselt taristut arendada, siis just see on [õige] suund. Kas te arvate, et mul on selles õigus?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg, ja selle tagasivaate eest!

Aitäh!

Üks hetk, ma mõtlen korra, kuidas vastata. Jah, teil on õigus selle väite eest seista. (Naer saalis.)

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Saan aru, et hiline õhtutund hakkab juba mõjuma, see on inimlikult mõistetav. Mul ongi selline hästi lihtne ja selles mõttes nagu toetav küsimus, tulen teile korra appi. Eesti 200‑le meeldib pikk plaan ja mulle ka meeldib, et me ikkagi mõtleksime Eestis ette pikemalt, mitte nagu Reformierakond, et pool valimistsüklit või pool aastat korraga ja siis jälle uut valitsust kokku panema. Nii nagu näiteks Tallinna Haigla on nad mitu korda ära käkkinud, on nad ka selle raudtee rahastamise, nii Euroopa rahadest kui ka mujalt, tuksi keeranud. Kuidas teile tundub, kui kõik erakonnad on lubanud, sealhulgas Reformierakond, et kohe-kohe tuleb Rohuküla raudtee – ja tulevad ka muud raudteed, aga hetkel käsitleme siin Rohuküla [suunda] –, siis kas on realistlikult võttes lootust, et olukorras, kus kõik valitsuserakonnad justkui seda toetavad, opositsioon ka pakub siin tuge, on teil nüüd, kus te olete valitsuses ainukene alternatiivne või teine erakond peale Reformierakonna, võimekust see konkreetne projekt läbi suruda? Kas päriselt ka see Rohuküla raudtee saab vajaliku rahastuse, saab valmis ehitatud, mitte me ei kuule neid lõputuid lubadusi, mida viljelevad eeskätt teie kallid koalitsioonipartnerid?

Aitäh! Tanel Kiik, palun!

Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et see viiel suunal raudtee arendamine on mõistlik ühistranspordi reformikava osa ja neid suundasid tuleb arendada vastavalt prioriteetidele. Hetkel on prioriteedid Tartu ja Narva [suund].

Aitäh! Ester Karuse, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Minule teadaolevalt soetatakse või on juba soetatud 16 uut Škoda rongi ja nende rongide tellimisel arvestati Rohuküla liini vajadustega ehk selle võrra osteti neid ronge rohkem. Elroni prognoosides ja kavades on samuti arvestatud reisijatevoo lisandumisega. Aga nüüd, kui Rohuküla suund üldse ei valmi või see lükkub edasi, siis mida tehakse juba soetatud rongidega? Kas on planeeritud mingi muu kasutus neile lisarongidele?

Aitäh selle küsimuse eest! Need rongid said soetatud arvestusega, et nendega on võimalik sõita kõikidel liinidel, kaasa arvatud Rohuküla liinil. Hetkel on need planeeritud [kasutamiseks], kui taristu valmib, Tartu ja Narva suunal.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Ma küsin selle teemaga seotud küsimuse. Senimaani on olnud võimalus sõita rongiga Turbani ja sealt on omakorda [saanud] Turbast Haapsallu ja Haapsalust Rohukülla mööda vana raudteetammi, kus on selline kergliiklustee. Ma vaatasin, et selle ametlik nimi on Läänemaa tervisetee. Mul oli kavas see läbi sõita, aga üks kohalik inimene ütles mulle, et see tervisetee on praegu, ma ei tea, üles kaevatud või kahjustatud, ta on sellises seisukorras, et seda ei saa kasutada. Mõtleme sellele, et ees on turismihooaeg ja paljud inimesed on külastanud Läänemaad ja Haapsalut, alustades just Turbast, sõites rattaga mööda seda kergliiklusteed. Kas te saate ministrina kinnitada, et turismihooaja alguseks on see tervisetee korras ja sõidetav? Kas vähemalt jalgrattaga saab seda läbida, senikaua kuni seda raudtee-ehitust planeeritakse või vahendeid otsitakse?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et on väga hea lahendus kasutada seda senikaua kergliiklusteena. Rattaga sõitmist ma igati toetan, rattaturismi eriti. Olen seda saartel korduvalt teinud, see on väga huvitav. Mis seda praeguse trassi seisukorda puudutab, siis ma ei oska sellele vastata. Kui te tahate täpsustusi, siis ma kindlasti saan selle info hankida ja teile saata. (Raimond Kaljulaid vastab, et ta soovib.) Teeme nii!

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised ja palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi arupärijate esindaja Reili Ranna! Palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Lugupeetud kolleegid ja meid hilisel tunnil jälgijad! Tänan ministrit vastuste eest, aga ütlen kohe ka otse, et kahjuks ei saanud me ei sisulist vastust ega selgitust, miks juba ettevalmistatud ja rahastatud projekt seiskub, kui valitsus vahetub, või millal rong, mida Haapsalu ja Läänemaa inimesed on oodanud aastaid, jõuab lõpuks lõppjaama. Raha on eelarves olemas, aga see võeti poliitilise otsusena lihtsalt ära. Raudtee ehitusega jätkamiseks on teatavasti ka varem rahalisi vahendeid eraldatud, kuid mõlemal korral on Reformierakonna juhitud valitsus need tagasi võtnud. Aga et mitte sellesse kurbloolisesse refrääni kinni jääda, suuname pilgud siiski lootusrikkamalt tulevikku. Haapsalu raudtee taastamine ja raudtee Rohukülani [pikendamine] ei ole lihtsalt mõni kohalik unistus. See on Eesti transpordipoliitika osa, mis on kirjas ja ette nähtud riiklikus liikuvuse programmis. Raudtee esimene etapp sai juba aastate eest valmis, on kasutuses ning edukalt. Turba–Risti lõigul on tehtud raadamistööd. Ülejäänud projektil on olemas ehitusload ja projekt on sisuliselt stardivalmis. Ehk nüüd on jäänud vaid tegutseda. Projektide kohaselt tuleb riigil Ristist Rohukülani raudteemaa tarbeks eraomanikelt välja osta maad ligi 90 kinnistult. Kinnistuomanikud ei saa oma maaga, mis peab projektide järgi minema raudtee käsutusse, mitte midagi teha. Sinna ei saa ehitada, seda maad ei saa sisuliselt müüa. Saab vaid maksta maamaksu ja oodata, kas valitsuserakondade sõnad saavad ükskord ka tegudeks. Me teame, et ükski rongiliin Eestis ei toimi turuloogika järgi kasumlikult. Seda pole ka kunagi oodatud. Aga ühendused loovad arenguvõimalusi. Raudtee pikendamine Turbani on toonud sealsele kogukonnale tuntavaid positiivseid mõjusid nii elanike arvu ja laste osakaalu kasvu kui ka kinnisvara väärtuse tõusu mõttes. Kui minna edasi Turba, Risti, Haapsalu ja lõpuks Rohuküla suunal, siis see tähendaks paremat ligipääsu töökohtadele, ettevõtlusele, turismile. See aitaks hoida elu Läänemaal ja Hiiumaal. Igapäevaselt käib Haapsalust Tallinna tööle ligi 300 inimest. Möödunud aastal oli Rohuküla–Heltermaa liinil reisijaid enam kui 680 000, sõidukeid enam kui 320 000. Haapsalu maanteed mööda pidevalt sõitjad teavad hästi seda katkematut autorongi, millest saab osa, hoolimata nädalapäevast. Aga me võime pakkuda neile rongi, kiiret, mugavat, keskkonnasõbralikku ühendust. Meil on võimalus luua siin ühendus ka parvlaevaliiklusega, et tekiks terviklik, kaasaegne ja keskkonnast hooliv liikumisvõrk. Selleks pole vaja uusi projekte või plaane, ainult poliitilist tahet, et edasi minna. Kokkuvõttes ongi vaid küsimus, kas tänasel valitsusel on julgust teha regionaalpoliitikat ka tegudes ja viia alustatud projekti edasi, seda enam, et raha järgmiseks sammuks on eelarves olemas. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemise.