Arupärimine pensionäride toimetuleku kohta (nr 726)

Lähme edasi tänase viienda päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Riina Solmani, Tõnis Lukase, Urmas Reinsalu, Aivar Koka ja Andres Metsoja 12. märtsil 2025 esitatud arupärimine numbriga 726 pensionäride toimetuleku kohta. Palun ettekandeks [kõnetooli] Riigikogu liikme Riina Solmani.

Aitäh teile, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Head saalis viibijad! Täna esinen juba teise arupärimisega ja see läheb jälle sotsiaalminister Karmen Jollerile, kuigi see oli kunagi kirjutatud arupärimisena sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole. Teema on Eesti pensionärid ja vaesus. Nimelt, Eesti pensionärid on Euroopa Liidu ja ÜRO vastavates tabelites aktiivsena vananemise indeksi järgi kümnendal kohal. Ja kuna nad osalevad aktiivselt tööturul ja sooviksid ühiskonnas kaasa rääkida, siis nad on väga häiritud erinevatest arvamustest, milles süüdistatakse neid kehva rahandusliku olukorra ühe põhjustajana, kuna pensionide väljamaksmisest kõneldakse kui riigile üle jõu käivast kohustusest, mis kasvab seoses vanemaealiste arvu suurenemisega ühiskonnas. Ma olen ise käinud mitmel pensionäride ühenduste liidu kohtumisel inimestega rääkimas ja just selliseid signaale meile antakse. Ja loomulikult on ka murekoht see, et Eesti pensionärid on jätkuvalt Euroopa Liidus pensionide poolest ühed vaesemad. Euroopa Liidu 2024. aasta raport pensionide adekvaatsuse kohta näitab, et pensionäridele mõjub inflatsioon 6% kõrgemana kui meie muudele ühiskonnarühmadele. Eesti kulutab sotsiaalkaitsele 18,7% SKP-st, Euroopa Liit kulutab keskmiselt 27% aastas. Eesti pikaajaline majanduslangus, maksutõusud ja inflatsioon jätavad pensionäridele üha vähem elatusvahendeid kätte. Ka sündimus on meil vabalanguses, sest uusi töötegijaid ja maksumaksjaid sünnib järjest vähem. Kuid pensionit tuleb siiski oma elu väärikalt juba teise elukaare poolde elanud inimestele endiselt maksta. Ja kuna nii eakate, perepoliitika kui ka pensionäride küsimused kuuluvad sotsiaalministri vastutusvaldkonda, siis olen esitanud talle vähemalt viis küsimust. Enne anti mulle siin juhend, et küsimusi ei ole mõtet ette lugeda, kuna minister tuleb ja loeb need nagunii ise ette. Kutsungi siis hea ministri siia, et ta nendele vastaks. Aitäh!

Aitäh! Ja nüüd palun arupärimisele vastama [sotsiaalminister] Karmen Jolleri.

Tere, hea istungi juhataja! Riigikogu liikmed! Aitäh sissejuhatuse eest! Ma loen küsimused ette ja vastan. Esimene küsimus: "Eesti pensionärid on EL ja ÜRO vastavates tabelites aktiivsena vananemise indeksi järgi 10. kohal. Just aktiivselt tööturul ja ühiskonnas osalemise tõttu on meie pensionärid sügavalt häiritud meedias levivate arvamuste pärast, kus neid süüdistatakse riigi kehvas rahanduslikus olukorras, sh selles, et pensionide väljamaksmisest kõneletakse kui riigile ülejõukäivast kohustusest, mis kasvab seoses vanemaealiste arvu suurenemisega ühiskonnas. Pensionide indekseerimine on seadusega paika pandud kohustus meie vanemaealiste ees. Kas jutud selle kohta, et Reformierakonnal on [kavas] keskmise pensioni indekseerimine lõpetada, vastavad tõele? Kas ja millisel tasemel on selleks ministeeriumis ettevalmistusi tehtud?" Küsimusele, kas vastavad tõele, on lühike vastus: ei. Ja ministeeriumis ei ole selleks tehtud mitte mingeid ettevalmistusi, sest selle valitsuse ajal ei ole meil plaanis pensionide indekseerimist lõpetada. Teine küsimus: "Eesti pensionärid on jätkuvalt EL-is pensionide osas ühed vaesemad. ELi 2024. a raport pensionide adekvaatsuse osas näitab, et pensionäride jaoks mõjub inflatsioon 6% kõrgemana kui muudele ühiskonnarühmadele. Arvestades Eesti jätkuvalt kõrget inflatsiooni, kas olete analüüsinud, kuidas mõjutab see pensionäride vaesusriski sattumist? Kas ja kuidas olete plaaninud aidata kõrge inflatsiooni tõttu raskustesse sattunud pensionäre?" Ja nüüd minu vastus. Me oleme teadlikud, et inflatsioon mõjutab ebaproportsionaalselt vanemaealisi, kuna nende kulutuste struktuur erineb teiste elanikkonnagruppide [kulutustest]. Sotsiaalministeerium jälgib pidevalt pensionäride toimetulekut. Eestis kehtib pensionide indekseerimise süsteem, mis arvestab sotsiaalmaksu ja hinnatõusu mõju, tagades, et pensionid kasvavad majandusolukorrale vastavalt. Indekseerimisest rääkisin lähemalt eelmises punktis, ütlesin, et see ei muutu. Lisaks on viimastel aastatel ellu viidud täiendavaid meetmeid, nagu täiendav tulumaksu[soodustus] pensionäridele. Vanaduspensionäride tulumaksu[soodustus] on endiselt kõrgem kui tööl käivatel inimestel. 2024. ja 2025. aastal on üldine maksuvaba tulu, mida tööl käivad inimesed saavad, kuni 654 eurot igas kuus ja see väheneb, kui inimese sissetulek suureneb. Vanaduspensionäride maksuvaba tulu on aga fikseeritud 776 eurot kuus ja ei sõltu inimese sissetulekust. Kolmas küsimus: "Olete sotsiaalkaitseministrina läbi viinud hooldereformi, mis oli Reformierakonna valimislubadus, ning hõiganud välja loosungi "igale abivajavale eakale hooldekodukoht keskmise pensioni eest". Ka Sotsiaalministeeriumi kodulehel on leitav 2022. a pressiteade, mille pealkiri lubab tasuta hooldekodukoha keskmise pensioni eest. Samas avaldas Riigikontrolli audit hiljuti tõsiasja, et hooldekodude kasumid tõusid aastatel 2022-2023 viis korda, kuid hooldekodu koht pensioni eest on järjest ebarealistlikum. Olete seepeale selgitanud, et üheski normatiivdokumendis pole märgitud põhjuslikku seost keskmise pensioni ja hooldekodu koha maksumuse vahel. Kas sellest tuleb järeldada, et hooldereformi ellu viies oligi Teil plaan jääda loosungite tasemele ning mitte ühegi normatiivdokumendiga tagada, et hooldekodu koht oleks ka tegelikult keskmise pensioni eest kättesaadav? Kas käitusite hooldereformi ellu viies samal põhimõttel nagu Kaja Kallas, kes rääkis, et ei saanud enne valimisi tõde välja öelda ja pidi valetama, sest muidu poleks valimistel häält antud?" Ma pean ütlema, et ma ei saa sellele küsimusele vastata, sest see on suunatud eelmisele ministrile. Neljas küsimus: "Eesti kulutab sotsiaalkaitsele 18,7% SKP-st, ELi kulutab keskmiselt 27% aastas. Eesti pikaajaline majanduslangus, maksutõusud ja inflatsioon jätavad pensionäridele üha vähem elatusvahendeid kätte. Sündimus on vabalanguses, uusi töötegijaid ja maksumaksjaid sünnib järjest vähem. Kuna nii eakate kui ka perepoliitika kuuluvad Teie vastutusvaldkonda, siis kuidas hindate Eestis vastavate näitajate stagnatsiooni ning süvenevate probleemide taustal enda töö tulemuslikkust?" Jällegi, keeruline on hinnata minu töö tulemuslikkust, sest ma olen olnud ametis viis nädalat ja kuus päeva. On vara hinnata. Aga minu meelest on eelmine minister teinud väga head tööd ja mul oli seda valdkonda üle võtta üsna lihtne, kuigi ma ei ole päris selle valdkonna inimene. Ma olen küll sellega kokku puutunud ja enam-vähem selle probleeme tean. Aga mul oli lihtne see valdkond üle võtta selles mõttes, et väga paljud protsessid, mida meie sotsiaalsüsteem vajab ja mida meie inimesed vajavad, olid juba algatatud. Kui nüüd rääkida Eesti sotsiaalkaitsekulutuste osakaalust, siis see on tõepoolest väiksem kui Euroopa Liidu keskmine, aga see osakaal on pidevalt kasvanud. See on tegelikult päris positiivne arengutrend. Näiteks viimaste aastate jooksul on kulutused tõusnud päris mitmes valdkonnas, see tähendab siis, et see osakaal sisemajanduse kogutoodangust on suurenenud. Pensionid on suurenenud nii nominaalselt kui ka reaalselt. 2020. aasta 1. aprillil oli näiteks 44-aastase staažiga inimese nominaalne brutopension 528 eurot, aga selle aasta aprillis on see 812 eurot. Lisaks on kasvanud hoolduskulud ja peretoetused, muu hulgas hooldereformi tõttu. Kui 2013. aastal olid riigi kulutused lastele ja peredele 1,8% SKT-st, siis 2023. aastaks oli need kasvanud 2,7%-le. Esimese ja teise lapse toetus oli 2013. aastal 19,2 eurot ja nüüd on 80 eurot. Kolmanda lapse toetus oli 57,6 eurot ja nüüd 100 eurot. Riiklikud toetused ja kohalike omavalitsuste tulubaas on samuti suurenenud, mis tagab parema ligipääsu sotsiaalteenustele. Ja viies küsimus: "Vanemaealised on pöördunud minu poole murega, kas elulõpu tahteavaldus võib olla hiiliv ettevalmistus eutanaasia seadustamiseks, millega riik plaanib vabaneda vastutusest eakate eest hoolitsemisel. Millises seisus on täna Sotsiaalministeeriumi ettevalmistused elust lahkumise tahteavalduse ja eutanaasia seadustamise osas? Kas vastab tõele, et töödokumentides on elulõpu tahteavalduse regulatsiooni ühe argumendina nimetatud ka riigi raha kokkuhoidmist?" Meil oli see arutelu siin alles ja te kõik olite valmis selle eelnõuga edasi minema, mistõttu mul on südamest hea meel, et me oleme vähemalt selles osas jõudnud kokkuleppele. See küsimus oli meil ka tookord arutlusel, aga ma vastan ikkagi. Loomulikult on igasugune mure mõistetav, inimestele ei pruugi alati kõik olla selge. Aga tuleb jätta meelde, et eelkõige on siin sihiks inimväärikus, hoolimine riigi poolt. See loodetavasti suurendab usaldust riigi vastu. Elulõpu tahteavaldus ei ole kindlasti eutanaasia ja see ei ole ka samm selles suunas. Meil on teada mitmeid riike, kus elulõpu tahteavaldus on seadustatud, aga eutanaasia poole ei suunduta. Tegemist on vabatahtliku dokumendiga, mille eesmärk on tagada inimese soovide järgimine juhul, kui ta ise ei ole enam otsustusvõimeline. Eestis ei ole eutanaasia lubatud ning Sotsiaalministeerium ei ole kavandanud selle seadustamist ega sellesisulisi algatusi. Elulõpu tahteavaldus võimaldab inimesel väljendada tahet vältida elu pikendavat ravi olukorras, kus terviseseisund on pöördumatu ja elukvaliteet tema enda hinnangul vastuvõetamatu. Seda ei saa rakendada vastu inimese eeldatavat tahet ega ajutise terviseseisundi korral. Iga seaduseelnõuga kaasneb ka seletuskiri, kus tuleb analüüsida regulatsiooni võimalikku mõju, sealhulgas mõju tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile. Mõjuanalüüsis on käsitletud elulõpu tahteavalduse kaudset mõju, näiteks ressursside ümberjaotust neile patsientidele, kes ravi vajavad ja soovivad. Rõhutan, et see ei tähenda, et elulõpu tahteavalduse eesmärk oleks kulu vähendamine. Mõju hindamine on seadusloome tavaline osa ja see ei mõjuta inimese õigust vabalt otsustada. Seetõttu ma soovin rõhutada, et elulõpu tahteavalduse [tegemine] on vabatahtlik ja isiklik otsus, mitte kedagi ei sunnita. See peab olema aktiivne tahe. Võimalik mõju süsteemile ei tohi kunagi olla põhjus, miks inimene peaks sellise otsuse tegema. Seletuskirjas on ka selgelt öeldud, et elulõpu tahteavalduse koostamine on ja jääb iga inimese autonoomseks ja vabatahtlikuks otsuseks. See ei ole vahend vanemaealiste hülgamiseks või nendest vabanemiseks, vastupidi, see on võimalus austada inimese väärikust ja enesemääramisõigust ka elu viimastel hetkedel. Ma arvan, et me oleme selles osas nõus üksteisega siin saalis. Aitäh! Minu poolt on praegu kõik.

Teile on ka küsimusi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Meil on tõesti vaesuses elavad pensionärid, kes on tihti sellises olukorras, kus põhimõtteliselt nädal enne pensioni saamist neil ei olegi võimalust poodi minna, neil ei ole võimalust süüa osta. Ja meil nüüd sellest aastast on tehtud otsus, et kui viies kuupäev langeb nädalavahetusele, siis makstakse pensionid välja esmaspäeval või teisipäeval, mitte aga eelneval reedel, nagu see on varem olnud. See on tegelikult tekitanud pensionäridele ebakindlust juurde. Aga see on see üks aspekt, mille puhul riik räägib, valitsus räägib, et ta hoiab sellega raha kokku. Nüüd veel üks aspekt on see, et üleüldse kogu see pensionide väljamaksmise süsteem ei tööta korrektselt. Viimasel aastal 11 kuul 12-st need väljamaksed lihtsalt ei toimunudki õigel ajal. Kas on valitsusel lähiajal plaanis investeerida täiendavalt sinna infosüsteemi, et pensionärid saaksid ikkagi õigel ajal oma pensioni kätte? See on väga oluline.

Aitäh hästi hea küsimuse eest! See on tõesti ülimalt oluline teema. Esiteks, kui me räägime pensionäridest, kellel nädal enne pensioni tulekut ei ole enam võimalik osta süüa ja neil kodus ka süüa ei ole, siis minu soovitus on küll pöörduda kohaliku sotsiaaltöötaja poole ja rääkida sellest murest. See sageli puudutab üksi elavaid pensionäre ja ka neid, kes elavad linnakorteris, kuna seal on tihti kulutused kõrgemad, aga mitte alati. Ühesõnaga, kui kellelgi on söögipuudus, siis sotsiaaltöötajad ja kohalik omavalitsus aitavad selles osas. Pensioni väljamaksete edasilükkamine ei ole tingitud raha kokkuhoiu huvidest, vaid sellel on just nimelt seesama põhjus, mille te tõite välja, et infosüsteem on väga vana. See on tehtud selleks, et infosüsteemi jõudlust paremini reguleerida, et pensionid saaksid ilusti välja makstud. Meil on koalitsioonikõneluste ajal olnud see teema jutuks. Ma arvan, et see on üks esimesi kohti, kuhu mina soovin panustada. Me püüame leida vahendeid, et see infosüsteem saaks uuendatud. See on, ma olen väga nõus, väga oluline teema.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma ei hakka rääkima inflatsioonist, maksudest ja aktsiisidest. Asi on niigi selge. Aga ma toon lühidalt jälle ühe [näite]. Palju aastaid ma olen käinud ühes eakate seltskonnas. Siis nad olid 70+ ja ma olin linnapea. Käisin neid külastamas ühes kohvikus, kus nad kogunesid iga päev. Nende laual oli kas tee või kohv, pirukas või sai või mis iganes. Mida aastaid edasi, seda harvemini nad koos käivad. Ja nüüd viimane kord, kui ma ka sinna trehvasin, kui mul aega oli, siis ma [sain aru], et nad praktiliselt enam ei käigi koos. Ja piruka asemel neil on ainult tee, mis maksab kuskil 2 eurot. Ma küsisin, mis siis nüüd on. Nad ütlesid: "Proovi sa ära elada! Kui me käime siin iga päev, siis see on kuskil 40–50 eurot kuus." Ja nüüd küsimus teile kui ministrile. Mida me saaks teha koos teiega ja mida teeb valitsus, et pensionärid saaksid jälle käia pirukat söömas seal kohvikus?

Aitäh küsimuse eest! Kui mina oleksin teie, siis ma ostaksin neile pirukat, ausalt öeldes. Riigikogu liikme palk võimaldab seda. (Vladimir Arhipov ütleb midagi saalist.) Jaa. Seda ma ütlen, kui te küsite, mida meie teiega teeme. See oleks see, mida mina isiklikult teeksin. Ja ma usun, et te tegelikult olete neid aidanud. Ma üldse ei kahtle selles. Mida valitsus teeb? Näiteks sedasama, mida ma just ennist tõin välja. Pensionieas inimeste tulumaksu[soodustus] on kõrgem kui on tööl käivate inimeste oma. See on üks näidetest. Ja ma tõin enne välja selle, et kui tõesti on raskusi toidu hankimisega, siis tuleks rääkida sellest sotsiaaltöötajaga. Tõepoolest! Eks me kõik püüame teha oma parima. Ja need mured jõuavad ka minu majja, me arutame neid ja kui meil tuleb veel häid mõtteid, siis me kindlasti rakendame neid.

Helmen Kütt, palun!

Tänan, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! 23. aprillil toimunud infotunnis ütles peaminister järgmist mu küsimuse peale pensioni maksmise päevade kohta, et me siin räägime, et viiendal [kuupäeval] ei laeku, tuleb kuuendal, seitsmendal või kaheksandal [kuupäeval]. Ja nüüd tsiteerin: " […] me peame suutma need IT-arendused ära teha, mida iganes on sotsiaalvaldkonnas vaja selleks teha. Kui on vaja teha investeeringuid, siis tuleb neid teha. Mida varem see korda saab, seda parem. Sest, oleme siiski ausad, digitaalses ja moodsas Eestis ei tohiks olla vananenud infosüsteemid või digitaalsed lahendused takistuseks, asjad peaksid saama õigel päeval tehtud." Jutt oli siis viiendal päeval pensioni maksmisest. Nüüd me teame, et aprillis jäi ligi 80 inimese pensioni [laekumine] mitte isegi kuuendale-seitsmendale kuupäevale, vaid [pension] saadi kätte alles 11. aprillil. Kas 25 miljonit on see summa, millega te lähete läbirääkimistele, et 2026. aastal need asjad saaksid tehtud?

See, et peaminister seda ütles, näitab ka seda, kui oluliseks me peame lahenduse leidmist. Esialgu püüame lahenduse või need vahendid leida oma majast. Kui see ei õnnestu, siis me küsime valitsuselt. Mis ajaks see täpselt tehtud saab? Digilahendustega on see, et need tavaliselt võtavad aega. Ma ei oska kohe seda ajakava öelda, aga nii ruttu kui võimalik. See on number üks asi, millega me tegelikult oleme juba Rahandusministeeriumis käinud. Aga kuna meil on kõik need protsessid hetkel pooleli, siis kindlalt saan öelda mõne aja pärast, ehk mõne nädala pärast, ma loodan. See on ka minu prioriteet.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Mul jäi kõrva üks küsimus. Te ütlesite, et küsimus oli suunatud eelmisele sotsiaalministrile. Teadaolevalt olete teie täna sotsiaalminister ja nii Reformierakonna liikmena kui ka [sotsiaal]ministrina peaks olema teil väga selge seisukoht Reformierakonna suurelt välja käidud mõtte "pensioni eest hooldekodukoht" kohta. Ja ma küsin teie käest, kas te siis ei olegi sellel seisukohal, et [inimesed] peavad töölt ära tulema, kui on selline vajadus ja kui enam ei saa hakkama eaka hooldamisega kodus. Palun selgitage seda.

Üks hetk, kohe ma vaatan, mis täpselt see küsimus oli. Küsimus ei olnud ju selle kohta, kas mina olen või ei ole. Tähendab, selles mõttes, et see oli väga isiklik küsimus selle kohta, mida eelmine minister arvab ja mõtleb. Aga ma vastan sellele küsimusele. Küsimus oli selles, kas keskmise pensioni eest peaks [saama] hooldekodukoha. Ma olen täna sellele kaks korda viidanud, et osas hooldekodudes on juba hooldekodukoht kättesaadav keskmise pensioni eest. Aga vaatame üldisi numbreid. Kui varem oli inimese omaosalus 81%, siis praegu on inimese omaosalus 51%. See on oluliselt väiksem omaosalus. Ja kui oleks selline hinnatõus, mis meid on praegu tabanud, selle eelmise omaosaluse foonil, siis ma arvan, et meil oleks hooldekodudes oluliselt vähem inimesi. See reform on läinud hästi selles mõttes, et umbes 1000 inimest rohkem on leidnud võimaluse minna hooldekodusse. Nende lähedased on saanud hakata käima tööl või tegeleda muu nende jaoks olulisega. Nii nagu ka siin kolleegid Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast rõhutasid, ükski reform ei saa saavutada oma efekti päevapealt, see võtab aega. Järgmise aasta lõpuks me hindame selle reformi üle ja kui on võimalik midagi veel paremaks teha, siis loomulikult me teeme seda, anname oma parima praeguste võimaluste juures.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Aitäh sisuliste vastuste eest! Jätkake seda stiili, ärge õppige ära reformierakondlikku loosunglikkust! Mina tahtsin küsida selle kohta, et kui teil ei ole seal majas arutatud eutanaasia küsimust, kas on olnud arutelusid abistatud enesetapu kohta. Alles hiljuti näitas "Impulsi" saade meile kaadreid kurbadest juhtumitest, et osa inimesi seda vajavad ja nõuavad. Samal ajal teine osa elanikkonnast tunneb vastupidi, et neid nügitakse meie ühiskonnast välja, kui nad on vanaks jäänud ja ei saa ka enam tööd. Seega ma küsiks veel ühe küsimuse otsa tööturu kohta. Teatavasti on vanemaealistel väga raske töökohta saada. Juba 55+ inimesed ütlevad, et nende saadetud CV-d lähevad otsejoones prügikasti. Kas te olete kuidagi kaalunud või kaalub riik praegu …

Teie aeg!

… mingisugust hoiakulist muutust siinkohal kampaaniate või teavituse korras?

Aitäh!

Aitäh! Mis puutub eutanaasiasse ja abistatud enesetappu, siis minu ministriks oleku ajal ei ole seda arutatud. Ma arvan, et me seda ka ei tee, sest see on väga uus teema. Seda arutelu peaks alustama ühiskonnas, nii nagu oli ka selle elulõpu tahteavaldusega, mille puhul tegelikult algatasid teema arstid ja patsiendid, mitte ministeerium. Aga küll me oleme arutanud palliatiivravi, meil on pooleli erinevad palliatiivravi projektid. Me tahame kindlasti seda tõhustada Eestis, et inimesed ei satuks olukorda, kus nad sooviksid abistatud enesetappu. Me ei saa öelda, et nad kunagi ei satu [sellisesse olukorda], aga vähemalt [saame teha seda,] et neid inimesi oleks vähem või et see mõte ei tuleks neil nii kergesti. Aga tööturgu reguleerib nüüd üks teine ministeerium. Ja mis puutub vanemaealiste kaasamisse tööturul – see on mu isiklik tähelepanek –, siis minu meelest on sellest räägitud üle kümne aasta. Ja see olukord on minu meelest – see on mu tunnetus – paranenud, sest tegelikult vanemaealise tööle võtmisel on väga suured eelised. Ta ei vaheta nii ruttu töökohta, tal on kogemused, tarkus, isegi kui ta võib-olla ei tule toime digivahenditega nii hästi kui noored. Kusjuures see ei ole reegel. Ma tean vanemaealisi, kes on oluliselt digipädevamad kui noored. Mina arvan, et tark tööandja võtab kindlasti kogenud ja hea töötaja tööle ka siis, kui tal on vanus juba kõrge. Perearstidest näiteks kõige vanem perearst, kes hetkel töötab, on üle 80. Me ei saa inimesi lihtsalt nii-öelda ära visata.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! See on tõesti hea, et pensionid tõusevad. Ma mäletan, et neid taheti kärpida eelmises valitsuses, aga sotsiaaldemokraadid ei olnud sellega nõus. Pensionid tõusid 5,7% ja elukallidus, öeldakse, läheb sellel aastal 6,5% kallimaks, näiteks toiduhinnad. Ja see tähendab seda, et tegelikult eakamate inimeste, sealhulgas pensionäride jaoks läheb elu kallimaks ja kõik läheb raskemaks. Pensionide tõstmiseks raha ei ole, seda on selgelt praegune koalitsioon välja öelnud. Aga üks võimalus on, ja väga mõistlik võimalus. Majanduslikult on väga mõistlik inimeste toimetulekut toetada põhitoidukaupade hindade käibemaksu langetamisega. See on üks kulu, mis on igal eakal inimesel, igal noorel inimesel, ja sellest loobuda ei saa. Ja minu küsimus on teile, kas teie ministrina olukorras, kus me pensione tõsta ei saa, toetate toiduainete [hinna] käibemaksu langetamist.

Aitäh küsimuse eest! Esiteks, ma tahaksin parandada seda, et tegelikult meie pensionid tõusid eelmisel aastal 10% ja inflatsioonimäär oli 3,5%. Kahtlemata mõjutab inflatsioon pensionäre, jah. Aga meil on viimasel ajal pensionid tõusnud ja see on tänu indekseerimisele olnud. Ja indekseerimist me ei plaani mitte mingil juhul hakata lõpetama, seda ma ka ütlesin. Aga mis puudutab toiduainete käibemaksu, siis see on maksupoliitiline küsimus. See ei ole minu pädevuses vastata. Ma olen hariduselt meedik ja maksupoliitika jääb teise valdkonda. Isegi kui ma tahaksin [vastata], siis ma arvan, et minu suust ei tule õiget vastust.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Arupärijate esindajana palun [kõnetooli] Riina Solmani!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud saadikud siin saalis! Austatud minister ja inimesed, kes te jälgite meid! Küsimus on väga tõsine. Ja ma tänan ka Heljo Pikhofi isiklikult selle tähelepaneku eest, et kui eelmine minister lahkub ametist, temale on suunatud küsimused, ja siis tuleb uus minister, kes nendele küsimustele ei vasta, siis on küsimus, kes ikkagi nendele küsimustele vastama peab. Kuhu kaob tolm ja kust tulevad vastused, eks ole? Tahaksin, et keegi ikkagi vastaks sealt ministeeriumist, kui küsimused on sinna saadikult läinud. Aga nüüd eakamate toimetuleku teemast. Võib-olla ka ministrile tagasisideks, et tegelikult teie portfelli põhjas on rahvastikupoliitika ja elukaare teema ning vanemaealiste töökohtade teema kuulub ka sinna ehk see on natuke ka teie vastutusalas. Kuigi möönan, et Signe Riisalo, teie eelkäija, pakkis selle sügavale portfelli põhja ja välja ta seda sealt ei võtnudki. Rahvastikupoliitikat nimelt. Praegu on Eestis veel elus ja pensionieas viimane põlvkond inimesi, kes olid sunnitud üle elama teise maailmasõja ja okupatsiooniajaga kaasnenud õudused. Elus palju näinud ja kogenud inimesed on karastunud ja nende kannatus ei katke kergesti. Aga ma ütleksin, et tänane ebakindlusvalitsus on nende kannatust väga tõsiselt proovile panemas. Riik ise ei tea, kui palju ta raha kulutab, aga enne kontrollimist minnakse seda nüüd maksude ja igasuguste maksutõusude näol – aktsiisitõusud on kohe ees – pensionäride ja lapse[vanemate] taskust juurde küsima. Me kõik oskame oma perekonna kohta rääkida neid südantlõhestavaid lugusid, mis teise maailmasõja ajal tuli üle elada: röövimist, vaesust, inimlikkuse puudumist. Igas peres on [need lood] olemas. Ja kuigi see põlvkond, meie vanemad, on elanud üle kogu okupatsiooniaja, on nad näinud ka Eesti vabaduse taastamist ja heaolu kasvu. Ja nüüd vanas eas ei tahaks ju enam muud, kui et oleks tervist ja saaks rahus vanaduspõlve veeta. Seda segadust, vaesust ja puudust on elu jooksul nähtud rohkem kui küll. Kuid nad ei saa oma elukaare teises otsas siiski rahulikult vanaduspõlve veeta. Praegune valitsus [ütles], et keskmine pension peab jääma maksuvabaks, kuid see unustati kohe, kui võimule saadi. Lisaks hakkab 2%-line suurem tulumaks kehtima alates esimesest eurost ka pensionide puhul. Üksi elava pensionäri toetus on ära kaotatud neil, kes elavad hooldekodus. Mõnikümmend aastat tagasi lubati teise pensionisambasse astumise eest lahedat vanaduspuhkust palmi all. Parata pole midagi, majandus arenes teisiti ja riigi teise sambasse tõstetud sotsiaalmaksu osa sõi inflatsioon sisuliselt ära. See sammas tööle ei hakanud, nagu loodeti. Täna saavad nad selle eest pahandada, et võtsid teisest sambast oma raha välja. Võiks ju arvata, et pensione puudutavate lubaduste murdmisega ollakse juba harjunud, aga tegelikult paneb see meie palju kogenud ja kannatanud inimeste kannatuse siiski proovile. Toon veel ühe näite. Hiljuti saadeti Eesti Pensionäride Ühenduste Liidule kooskõlastamiseks seaduseelnõu, mis nägi ette vanaduspensionäride puudetoetuse suurendamist. Nimelt 18% vanaduspensionäridest saavad puudetoetust. Keskmise puude korral on see praegu 12,79 eurot kuus. Uus puudetoetuse määr pidi olema 13 eurot kuus. See on tõsiselt suur tõus, mõnikümmend senti. Samas suurusjärgus on olnud ka toetuse pakkumine raske ja sügava puude korral. Kui 2021. aastal olid Euroopa Liidus vaeseimad pensionärid Lätis, siis 2022. ja 2023. aastal olid vaeseimad pensionärid just Eestis. Vastavalt Euroopa Komisjoni aruandele moodustab Eesti vanemaealiste sissetulek 53% tööealiste sissetulekust. See on Euroopa Liidu madalaim näitaja. Ja ometi avaldas ka Postimees alles hiljuti kirjatükke, mis süüdistasid pensionide tõusu riigi rahanduse kriisi viimises. Leidus selliseid arvamusi. Aga samas keegi ei öelnud seda, et just pensionäride puhul tuleb suur osa pensionidest maksudena otse riigile tagasi. Raha jäetakse toidupoodi, apteeki, kommunaalkuludeks ja tanklate kassasse.

Soovite lisaaega või?

Jaa, aitäh!

Kolm minutit lisaks!

Aitäh! Pensionäridel ei ole võimalik endale lubada luksuslikke välisreise või suuremate summade arveldusarvel hoidmist. Ning tegelikult rahvas ei jaga meie valitsuskoalitsiooni optimismi. Me oleme rääkinud erinevate pensionäride ühenduste esindajatega ja nende jaoks on madalamate sissetulekutega pensionäridele plaanitavad maksukoormised väga suur murekoht. Samasugust muret pensionäridega jagavad ka ülejäänud madalama netosissetulekuga inimesed, kelle suhtes ei ole kavandatavad maksutõusud ja juba vastu võetud maksutõusud proportsionaalselt sugugi õiglased. Koalitsioonileppe järgi on ju tõstetud kütuseaktsiisi täiendavalt 5% aastas, maamaksu [on tõstetud], ühistransporti on kokku tõmmatud, automaks on kehtestatud. Kütuseaktsiisi ma juba märkisin. Ja tulemusena ongi hajaasustusega piirkonnas elavad väiksema tulu saajad sunnismaisteks kuulutatud. Nad oma kodukohtadest väga välja käia enam ei saa. Nende hulka kuuluvad ka pensionärid. Koalitsioon on öelnud, et meditsiinisüsteemi digilahendused viiakse ühisele platvormile, et parandada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste kättesaadavust. Aga koalitsioon ei ole öelnud, mil moel see peaks lühendama vanemale inimesele niigi raskesti kättesaadava [arsti]vastuvõtu järjekordi. Kas plaanitakse rohkem veebikonsultatsioone, paremaid kõneroboteid või tehisaru kaasamist? Perearstipuudus on üle-eestiline ja abi kättesaadavusega on probleemid juba kõikjal. Elulõpu tahteavaldusest ja eutanaasia teemast minister rääkis päris ammendavalt. Aga ma ei saa meenutamata jätta, et Sotsiaalministeeriumi töörühma esindajad on sotsiaalkomisjonis seda eelnõu tutvustades rõhutanud oma arvamust, et elulõpu tahteavalduse seadustamine võimaldab kulusid kokku hoida. Vanemale põlvkonnale kõlas see õõvastavalt. See kõlab justkui loosung "Pole inimest, pole probleemi". Jah, Tervisekassast on tõepoolest puudu miljoneid, kuid eetika ja inimväärikus ei saa olla kokkuhoiukrokodilli järel teisejärgulise tähtsusega väärtused. Kõik peaks algama meil riigieelarve selgusest. Riigi rahakott [peaks] ometi olema läbipaistev ja [peaks saama] kontrollida, kuhu maksuraha läheb ja kas see läheb igale poole, nagu ütles kunagine rahandusminister Mart Võrklaev, või läheb see ka meie vanemaealistele? Tegelikult peaks riik enne perede, laste, ettevõtjate ja pensionäride rahakoti kallale minekut kriitiliselt üle vaatama, kui palju miljardeid endiselt kavatsetakse panna näiteks maa-alade soostamisse ja rohepöördesse ning kas seda tehakse üleüldse mõistuspäraselt. Aitäh!

Teie aeg! Aitäh! Järgmisena Helmen Kütt, palun!

Ma palun kohe alguses igaks juhuks kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Võimalik, et seda vaja ei lähe. Proovime! Austatud eesistuja! Sotsiaalminister! Head ametikaaslased! Üle-eelmisel nädalal võis Maalehest lugeda artiklit pealkirjaga "Tehniline tõrge tõi kaasa pensionipäeva hilinemise". Nimelt, peaaegu 100 pensionäri ei saanud pensionit kätte 7. aprillil, mis oli esmaspäev, vaid alles 10. või 11. aprillil. Põhjuseks oli tehniline probleem sotsiaalkaitse infosüsteemis, mille tõttu esines pensioniandmete arvestuses ebatäpsusi. Sotsiaalkindlustusameti esindaja hinnangul mõjutas see tehniline tõrge ligi 80 inimest. Pärast andmete õigsuse kinnitamist suudeti 68 eakale pension välja maksta 9. aprilli õhtuks. Ülejäänud pensionärid said oma pensioni kätte 10. aprillil. Sisuliselt peaaegu 100 pensionäri pidid ootama riigi suutmatuse tõttu oma väljateenitud pensioni nädal aeg. Sotsiaalkindlustusameti hinnangul on olukord pensionide väljamaksmisel tehniliselt keeruline, kuna puudub automaatne pensioni väljamaksete süsteem. Eelmisel nädalal võis meediast täiendavalt lugeda, et Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem, mille abil makstakse iga kuu ligi 800 000 inimesele erinevaid pensione, toetusi ja hüvitisi, on kokkuvarisemise äärel. Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Maret Maripuu kinnitas, et eelmisel aastal õnnestus tõrgeteta maksta pensioni välja vaid ühel kuul, ülejäänud kuudel esines süsteemis tõrkeid. Head ametikaaslased! Kui tööandja hilineb ega maksa õigel ajal palka, on töötajal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse §-des 94 ja 113 sätestatud tingimustel. Samuti nõutakse ju inimestelt viivist, kui nad jätavad tähtajaks arved [maksmata]. Need pensionärid, kes said hiljem kätte oma pensioni, olid juba tõenäoliselt ühe korra oma otsekorralduslepinguid muutnud, vähemalt osa neist, kui muutus süsteem ja pensioni ei makstud enam kätte varem, kui pensionipäev langes nädalavahetusele, vaid hiljem ehk siis esmaspäeval, teisipäeval. Nüüd laekus pension pea nädal hiljem. Ja kui kellelgi jäi arve maksmata, sest raha ei olnud arvel nii palju, siis suure tõenäosusega kirjutatakse järgmise kuu arvele peale viivis. Sotsiaalkindlustusameti ja ka ministri suust oleme kuulnud, et selleks, et infosüsteemis kapitaalremonti teha, oleks vajalik 25 miljonit eurot ja töö võtaks aega viis aastat. Viis aastat! Ja see info, et aastas esines 11 korda tõrkeid, on väga muret tekitav ja tegelikult ei tekita eakates mingisugust kindlustunnet, et nende oma pensioniga on tagatud nende toimetulek, sest süsteem võib alt vedada. See mure on ilmselt lisaks minule siin paljudel saalis viibijatel ja ma väga loodan, et sotsiaalminister, kes täna ka arupärimisele vastas, võtab selle mure väga selgelt kaasa. Ja kui öelda, et 25 miljonit on võimalik leida ministeeriumi reservidest, siis see on üllatav. Pigem tuleksime hea meelega ministrile siis ka appi. Meile annab selleks lootust 23. aprillil toimunud infotunnis peaministri öeldu: "[…] peame suutma need IT-arendused ära teha, mis iganes on sotsiaalvaldkonnas vaja selleks teha. Kui on vaja teha investeeringuid, siis tuleb need teha. Mida varem see korda saab, seda parem, sest oleme siiski ausad, digitaalses Eestis, moodsas Eestis ei tohiks olla takistuseks vananenud infosüsteemid või digitaalsed lahendused, et asjad saaksid õigel päeval tehtud." Selle tsitaadiga ma tahaksin ka lõpetada oma väikese kõne. Loodan, et aastal 2026 on asjad paremini ja eakad inimesed – aga mitte ainult eakad, sest nii nagu sai öeldud, 800 000 inimest saavad erinevaid toetusi, pensione ja hüvitisi – ei oleks hirmul, et isegi õigusega määratud raha õigel päeval nende arvele ei laeku. Aitäh!

Aitäh! Lauri Läänemets, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud parlamendiliikmed! Lugupeetud minister! Mind ajendas siia kõnet pidama tulema ministri vastus mulle, kui ma küsisin, kas sotsiaalvaldkonna eest vastutava ministri arvates tuleks eakate inimeste tänast majanduslikku olukorda leevendada toiduainete käibemaksu allaviimisega. Ja vastus oli see, et kuna see teema ei kuulu ministri haldusalasse, siis temal siin pädevust ja seisukohta ei ole. Aga ma arvan, et siin peaks olema seisukoht. Ma arvan, et inimesel, kes valitsuses vastutab selle eest, kuidas teistel inimestel läheb, mismoodi meie pensionäridel läheb, peab olema alati seisukoht, kuidas üht või teist või kolmandat moodi me saaksime nende elu leevendada. Tõesti, fakt on see, et sellel aastal on pensionitõus 5,7%, sellel aastal, aastal 2025, ja elukallidus on sinnasamma kanti. Aga kui me vaatame toiduhindasid, just konjunktuuriinstituudi andmeid, millega mina täna tutvuda sain, [siis me näeme, et] toiduhinnad on [tõusnud] 6,5% ja jätkavad sellel aastal tõusmist. Toit on teatavasti midagi sellist, millest ei ole võimalik ühelgi inimesel loobuda. Ja kui me mõtleme sellele, mismoodi Eestis elav eakas inimene on siiamaani pidanud hakkama saama, siis on väga paljudel küsimus, kas ikka jätkub raha selleks, et enne pensionipäeva normaalselt ära elada ja toitu osta, kas üldse saab osta neid asju, mida tahaks, ja kui tuleb veel lapselaps külla, siis kas on võimalik talle üldse midagi pakkuda. Need on päris küsimused, päris Eesti inimeste küsimused, ja nende lahendus peab olema ka sotsiaalvaldkonna eest vastutaval ministril. Selge on see, et toidu hind mõjutab inimeste toimetulekut tänases Eestis ja toidu hinna kasv on olnud ebamõistlikult suur. Ja toidu hinnal ei ole mitte mõju ainult inimeste toimetulekule, vaid tegelikkuses on ka mõju Eesti ettevõtjatele, Eesti põllumajandusettevõtjatele. Kui me vaatame seda, kui palju ja mismoodi on võimalik Eesti põllumehel oma tooteid Eestis müüa, siis peab tunnistama, et see võimalus läheb järjest ahtamaks. Igal aastal kukub müügilt ära teatud protsent Eestis toodetud toiduaineid, ja seda sellepärast, et hind läheb kallimaks. Kui hind läheb kallimaks, siis Eesti tarbija ostab kohapealset toitu vähem ja ostetakse seda, mis on kuskil mujal riigis toodetud. Kui toidu hinna käibemaksu langetada, siis see toetab kindlasti põllumeest ka selles mõttes, kui me mõtleme, et toit ei jõua lauale niimoodi, et kombain käib põllu peal ära või kartul võetakse põllu pealt ära [ja siis see on kohe poes] – ei, tihti läbib see veel mitu protsessi. Toiduainetööstuses on ju igas etapis käibemaksuga maksustamine. Nii et kui me tahame oma põllumeest toetada, siis toiduhinna käibemaksu tuleb kindlasti langetada. Ühtlasi tähendab põllumehe toetamine Eestis pensionäride, eakamate inimeste toetamist. Nende jaoks läheb siis ka toiduaine hind selle võrra odavamaks. Aga kui me vaatame suuremat pilti, siis Eesti ekspordi puudujääk on aastas 3 miljardit eurot. Kolm miljardit eurot viime rohkem riigist välja Eesti inimeste, Eesti raha. Ehk siis me oleme nii rikkad, et me suudame 3 miljardiga teisi maailma riike toetada. See on sisuliselt niimoodi. Ma arvan, et kui me vaatame kohti, kus me saaksime sisemaist tootmist kasvatada lisaks tööstusele, siis see kindlasti on põllumajandus. Ja see on see koht, kus tuleks valitsuse tasandil toidu hinnaga tegeleda. Üks võimalus on käibemaks alla viia. Ja lõppkokkuvõttes, tavaline paremerakondade kõige lihtsustatum meede on see, et kui sa tahad majandust elavdada, mida me praegu peaksime tegema, siis mida paremini läheb sisetarbimisel – ligi 50% Eesti SKP-st on sisetarbimine – ja mida paremini läheb inimestel, seda rohkem Eesti majandus kasvab. Sealt me saame hoo üles. Me ei ole saanud seda hoogu üles, kuigi ma tean, et peaminister kogu aeg, iga päev vaatab, kas nüüd on majandus kasvama hakanud. Ei ole. Ma mäletan, et valitsuses ta ka kogu aeg saatis meile SMS-e või kirjutas chat'is, et nüüd vist hakkab, aga jälle ei hakanud. Ma kujutan ette, et praegu käib see tal ka niimoodi. Kui lugupeetud peaminister soovib, et majandus kasvama hakkaks, siis väga oluline on see, et sisetarbimine suureneks. Ja suurem sisetarbimine on võimalik saavutada niimoodi, et me suuname sajad miljonid eurod näiteks teedeehitusse raha. Aga veel mõistlikum [lahendus on see] ja veel rohkem jõuab sisetarbimisse raha siis, kui me alandame toiduainete käibemaksu. See [raha] jääb inimestele kätte. Me räägime siin põhitoiduainete puhul rohkem kui 200 miljonist eurost, kui tuua käibemaks 9% peale. Kõik see raha jõuab peaaegu kohe sisetarbimisse ja see toetab Eesti majandust. See ühtlasi toetab neidsamu inimesi, kellel on kõige raskem ja kes tihti on kõige haavatavamas seisus, ehk eakaid, neid inimesi, kes saavad pensionit ja kelle pension tõuseb. Nende pensionitõusu eest sotsiaaldemokraadid viimases valitsuses seisid, et seda ära ei kärbitaks. Ma mäletan, kuidas Eesti 200 nõudis avalikult, ma mäletan, televisioonis ja igal pool mujal. Ka Reformierakonna plaanid olid sellised. Aga kolm nädalat rääkisime, lõpuks ei jäänud sellest ideest midagi järgi. Nüüd saab tänu sotsiaaldemokraatide võitlusele Reformierakond rääkida, et pensionid on neile olulised ja neid tuleb hoida. Aga jätkuvalt, sellest ei piisa. Sellest ei piisa selle pärast, et toidu hind kerkib üles, see võtab eakalt inimeselt päris palju rahakotist ära. Me peame ka sotsiaalvaldkonna mõttes, inimeste toimetuleku mõttes, inimeste toimetuleku eesmärgil toiduainete käibemaksu alandama. Nii et minu [sõnum] kõigile valitsuse ministritele on see, et see ei ole rahandusministri küsimus. Sotsiaalpoliitika ei ole rahandusministri küsimus, aga sotsiaalpoliitika on väga palju seotud maksudega. Sotsiaalpoliitika on väga palju seotud lõivudega ja muude teenustega. See on sotsiaalvaldkonna eest vastutava ministri küsimus. Ma täpselt samamoodi järgmine kord kasutan võimalust, lugupeetud, austatud minister, teie käest uuesti küsida – ma loodan, et te olete kujundanud selleks hetkeks seisukoha –, kas te toetate pensionäride ja eakate inimeste toimetuleku parandamist toiduainete käibemaksu langetamise kaudu. Aitäh!

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Head kolleegid! Hiljuti tuli välja uudis, et oleme Euroopas jälle esimesed. Nimelt oleme suurima hinnatõusuga Euroopa riik, seda juba kolmandat aastat järjest. Ja majandusanalüütikud toovad välja, et hindade tõus on jätkuvalt Eestis üks olulisimatest probleemidest. Konjunktuuriinstituut andis jällegi väga hävitava hinnangu. Neljandik neist inimestest, kes meile tänaval vastu tulevad, ei tule toime jooksvatest sissetulekutest enda kulude katmisega. Nad peavad elama kas võlgu või kasutama säästusid. Tagajärg on see, et üks osa inimestest lihtsalt vaesub. Ebavõrdsus kasvab. Mida on siis valitsus teinud? Tõsteti käibemaksu, millega hinnad tõusid väga järsult, siis tõsteti tulumaksu, mille tulemusel inimeste sissetulekud, pensionid vähenesid. Ja nüüd juulist tõstetakse käibemaksu veelgi, mis suurendab hinnatõusu veel rohkem, ostukorvid lähevad veelgi kallimaks. Ja pärast seda tõstetakse tulumaksu uuesti. Ehk siis uuesti vähendatakse inimeste sissetulekuid ja pensione. Rääkimata automaksust, mis täpselt samamoodi mõjutab peresid, mõjutab pensionäre. Ja meie pensionäridel pole tihti nädal aega või isegi rohkem enne pensioni kättesaamist võimalust käia poes, et toitu lauale osta. Meil on pensionärid, kes nälgivad. Ma tuletan meelde, et otsuse tõsta mitmekordselt käibemaksu ja tulumaksu, tõsta see 24%-ni, tegid Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid. Sotsiaaldemokraadid, kes täna, sattunud opositsiooni, teevad nägu, et muretsevad pensionäride ja teiste inimeste toimetuleku pärast, peavad kõnesid, kuidas nad soovivad makse langetada. Aga teie võtsite need maksutõusud vastu! Teie vastutate selle eest, mis olukorras inimesed täna on. Ja ma tuletan meelde, et sotsiaaldemokraadid olid valmis maksustama pensione alates esimesest eurost. Sellest ideest on täna isegi Reformierakond loobunud. Ja kus olid sotsiaaldemokraadid siis, kui Keskerakond ja teised opositsioonijõud mitu korda andsid sisse ja kaitsesid eelnõu, ka hääletasid eelnõu poolt, mis puudutas toiduainete käibemaksu langetamisest? Kus siis sotsiaaldemokraadid olid? Sotsiaaldemokraadid olid kas kadunud või hääletasid sellele eelnõule vastu. Ma tuletan meelde, et sotsiaaldemokraatide algatus oli ka nii retseptiravimite hindade kui ka haigla voodipäeva tasu tõus. Kõik need asjad on väga rängalt mõjutanud meie pensionäre. Aga see suhtumine muideks on kandunud ka Tallinna linna valitsemisse. Esimene asi, mida uus linnavõim tegi esimese eelarvega, oli see, et kaotas ära pensionäride toiduabipakid. Abipakid olid mõeldud vaesuses elavatele, tihtipeale üksi elavatele pensionäridele. Noh sotsist linnapea Ossinovski ütles: "No mis neil ikka seda vaja on? Mis see paar eurot maksev toidupakk ikka annab sellele pensionärile juurde?" Mul on küsimus, kas linnapeal – esitasin selle [küsimuse] talle ka otse – oli ka julgust minna ja öelda seda otse pensionäridele. Seda julgust muidugi ei olnud. Jah, Tallinna jaoks oligi see odavam, kuna telliti hankega suures koguses, saadi need toidukaubad palju odavamalt, aga ühele pensionärile, kellel muidu polnudki lauale midagi panna, oli sellest toidupakist väga suur abi. Aga see jällegi näitab seda suhtumist. Inimvaenulik poliitika nii Toompeal kui ka pealinnas. Kui me räägime inimvaenulikkusest, siis minu hinnangul täiesti vastuvõetamatu asi, mis Toompeal ära tehti, oli see, et üksi elavatelt pensionäridelt, kes peaksid sattuma hooldekodusse, võeti ära üksi elava pensionäri toetus. Seda ka sotsiaaldemokraatide häältega. Ma näen juba, et Läänemets kindlasti tahab midagi vastata sellele. Jah, ka see tehti ära sotsiaaldemokraatide häältega. Me räägime pensionäridest, kes on üksikud, kellel pole kõrval kedagi, kes saaks olla toeks. Ja see on tihti ka põhjus, miks nad on sunnitud minema ja olema hooldekodus, sest neil ei olegi kõrval kedagi, kes oleks abiks. Ja siis valitsus otsustas, et just neid üksikuid pensionäre tuleb veel eraldi karistada. Riigi jaoks on see ju tegelikult väike kokkuhoid, aga nende pensionäride jaoks on see väga suur kaotus. Nüüd veel valitsuse kokkuhoiupoliitikast. Seda sai juba eraldi mainitud, et sellest aastast otsustati, et siis, kui pensioni väljamakse [päev], viies kuupäev langeb nädalavahetusele, kantakse pensionid üle hoopis hiljem, mitte varem, nagu see enne oli. Ministeerium põhjendab, et sellega hoitakse veidi kokku ületundide pealt ja süsteem töötab paremini. Aga vähe sellest, et see on tekitanud paraja segaduse pensionäridele, teine suur aspekt on see, et kuidas on võimalik, et üleüldse see süsteem täna peaaegu et ei tööta. Möödunud aastal oli 11 kuul 12-st tõrked, inimesed lihtsalt ei saanud pensioni kätte. Ja põhjus on see, et valitsus pole soovinud investeerida IT-arendusse. Meil igalt poolt pensionäre kooritakse, aga et investeerida IT-arendusse, et nad saaksid vähemalt õigel ajal oma pensioni kätte, et ei oleks olukorda, kus pensionär nälgib, selle jaoks raha siiani pole leitud. Ma loodan, et seda leitakse sel väga kiirel ajal. Ma arvan, et tegelikult see ongi peamine, et tänastel võimupoliitikutel puudub inimlikkus. Kõik me oleme vaid osa Exceli tabelist: pensionärid, sealhulgas üksi elavad pensionärid, vaesuses elavad pensionärid, on osa Exceli tabelist. Ja tegelikult see minu kõne ei ole mõeldud ainult pensionäridele, vaid ka noorematele. Ma loodan, et te näete, kui ebaõiglaselt koheldakse teie vanemaid, vanavanemaid, kes on panustanud kogu oma elu Eesti arengusse, on aidanud Eestit üles ehitada ja teinud seda läbi erinevate aegade ja kriiside. Ja kahjuks selline on praeguste võimupoliitikute tänuavaldus nendele inimestele. Muidugi on suur õnn, kui pensionäril on lapsed, on lähedased, kes saavad olla abiks. Aga kahjuks kõigil pole neid võimalusi. Paljud pered on täna raskustes. On palju pensionäre, kes on üksikud. Nii et mul on palve võimupoliitikutele, palve koalitsioonile: palun leidke üles oma inimlikkus! Ja no muidugi on palve kuulajatele-vaatajatele: ärge laske lihtsalt sellel mööda minna …

Teie aeg!

… ärge laske endast üle sõita, jätke see kõik meelde järgmiste valimisteni, tehke õige valik! Aitäh!

Aitäh! Nii, Lauri Läänemets tahab vastusõnavõttu, kuna nimetati erakonda. Palun, Lauri Läänemets!

Suur tänu teile! Tõesti, sotsiaaldemokraate siin nimetati. Anastassia Kovalenko hakkab vahepeal lausa nutma, kui ta sotsiaaldemokraatidest räägib. Ta räägib meist väga tihti viimasel ajal. Keskerakonna esindajate jaoks tundub, et kõigis Eesti hädades on sotsiaaldemokraadid süüdi. Ma arvan, et oleks vaja natukene lahti harutada see pusa, kust asi alguse sai. Kui me kõik õigesti mäletame, siis Keskerakond oli ühes sellises valitsuses, kus Keskerakonna eestvedamisel kaotati ära senine kohustuslik pensioni teine sammas. Tuleviku pensionärid, tänased keskmised Eesti tööinimesed, need inimesed, kes rabavad tööd, said võtta välja oma säästud ja kulutasid need ära. Ja sellel on kaks tagajärge. Need inimesed on tulevikus vaesed ja neil on tulevikus väike pension. Keskerakond on nende tuleviku ära võtnud. Keskerakond röövis valitsuses olles nende tulevaste pensionäride tuleviku ja mul tilgub süda verd [nende pärast] täpselt samamoodi. Teine tagajärg on see, et majandusse tuli tohutult raha, majandus kuumenes üle, tuli hinnakasv – ja selle tulemust me täna näeme, hinnad on kallid. Seda on väga paljud majandusanalüütikud öelnud. Keskerakond tõstis tänase Eesti pensionäri jaoks hindasid, tegi elu kallimaks. Ja tõesti, mul on sellest kahju, et sotsiaaldemokraadid pidid valitsuses sellega tegelema. Aga ma tahan öelda üht asja veel, mis on väga ohtlik, mis teeb inimestel elu kallimaks ja millega tegelikult Anastassia Kõlvart-Kovalenko peab tegelema – see on korruptsioon. Korruptsioon Tallinna linnas, millega täna sotsid peavad tegelema – Elena Glebova, Tondiraba Jäähalli juhataja. Ma ei ole näinud, et Mihhail Kõlvart ühtegi korda oleks kommenteerinud seda. Mulle meenub Porto Franco, kuidas Keskerakond suunas sinna kõige raskemal ajal 10 miljonit või – kui palju see oli? – rohkem. Nad on selle eest süüdi mõistetud. Selles mõttes on korruptsioon oht ja see oht ohustab inimeste …

Teie aeg!

… toimetulekut väga palju. Ja selle ohu eesotsas, selle vedur on Keskerakond. Ja selle probleemiga me peaks minu arvates korruptsioonivastases erikomisjonis tegelema hakkama ühel hetkel, mitte silma kinni pigistama.

Kaks minutit kohapealt vastusõnavõtuks sai täis. Vastusõnavõtule vastusõnavõttu anda kahjuks ei saa ja mina ei kuulnud, et eelnevates kõnedes oleks mainitud Keskerakonda. Ka Isamaad ei nimetatud läbirääkimiste ajal ja vastusõnavõtule vastusõnavõttu ei saa. Kuid on üks protseduuriline küsimus, Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Mina mäletan – seoses sellega ma mainin just Isamaa sõnavõttu –, et ikkagi on võimalik ka teistel fraktsioonidel vastusõnavõttu teha, kui on mainitud mingit probleemi, mida ka nemad on tõstatanud. Tavaliselt igaüks on saanud [vastusõnavõtu]. Aga minu küsimus on see. Keskerakonda süüdistatakse erinevates pattudes, ent sotsiaaldemokraadid võiks pigem meelde tuletada, et kõik need inimesed, kes need otsused tegid, kes korruptsioonis osalesid, on süüdi mõistetud, on nüüd sotsiaaldemokraatide enda seas. Nüüd võivad sotsiaaldemokraadid vaadata endale otsa, sest tõesti, need inimesed on nende erakonnas.

Aitäh! Täpsustan: kui läbirääkimiste käigus mainitakse seisukohti, siis saab vastusõnavõtu, aga kui seisukohti mainitakse vastusõnavõtu käigus, siis paraku seda võimalust ei ole. Riina Solman, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh, härra istungi juhataja! Lauri Läänemets seal kohapeal just täpsustas, et Jüri Ratas tuli Isamaasse, mitte ei läinud sotsiaaldemokraatidesse. Ma võtaks ikkagi sõna, sest ta puudutas mitte Keskerakonna eelnõu, vaid algatus lasta teine sammas vabaks oli Isamaa algatus. Lauri Läänemets on väga asjakohatut, asjatundmatut ja lahmivat kriitikat selle osas praegu siia meie saali paisanud. Ma tahaks selle ümber lükata või vähemalt vastusõnavõttu sellele saada.

Aitäh! Paraku ei olnud need küsimused ja vastused protseduuridega seotud. Kas minister soovib [sõna] läbirääkimiste käigus? Jah, palun, minister! Ikka kõnetoolist, palun! Läbirääkimiste käigus te vastusõnavõttu ei saa, aga läbirääkimised puldist. Läbirääkimised puldist!

Aitäh! Ma tahtsin kommenteerida mõnda sõnavõttu, mis siin kõlas. Esiteks, kolleeg Helmen Kütile saan öelda, et kindlasti on võimalik viie aasta jooksul teha hea infosüsteem, aga see kõige olulisem osa, mis tuleks muuta selleks, et pensionid saaks õigeks ajaks makstud, peaks saama valmis hiljemalt ülejärgmise aasta lõpuks, mingi osa saab juba varem. Pluss kogu seda raha ei ole vaja kohe, vaid seda tuleb meil leida jao kaupa. Ma ise olen optimistlik, et me saame SKAIS-i parandatud, ja ma loodan, et see optimism ei rauge. Härra Läänemets kuidagi ütles, et Reformierakonnal on pensionäridest ükskõik või meid ei ole kunagi pension huvitanud. Minu meelest on see väga ülekohtune väide. Vaatasin üle Reformierakonna kõik valimislubadused vähemalt viie viimase aasta jooksul ja enne sedagi on need sisaldanud pensionitõusu punkte. Alates 2021. aastast oli sotsiaalkaitseminister Reformierakonnast Signe Riisalo, kes on võidelnud pensionite tõusu eest, maksu[soodustuse] eest ja ka selle eest, et indekseerimist ei kaotata. Ma arvan, et te kõik olete seda siin näinud. Proua Kõlvartile, vabandust, Kovalenko-Kõlvartile tahaks meelde tuletada, et mina olen küll inimlik. Ja ma olen kohanud siin majas väga palju inimlikke poliitikuid kõikidest erakondadest. Ma arvan, et keegi meist ei lähtu Exceli tabelitest. Ma isegi ei tea, kas meie ministeeriumis on pensionäridega seotud Exceli tabeleid. Ma arvan, et ei ole. Pension tõusis 2020. aastal 528 eurolt 817 euro peale. See on 54,5%-line, vabandust, 54,7%-line tõus. See on päris märkimisväärne. Ja me kõik oleme selle tõusu taga, nii mina kui ka teie. Aitäh!

Ja kuna mainiti Anastassia Kovalenko-Kõlvarti nime, siis on võimalus vastusõnavõtuks. Kaks minutit.

Aitäh! Tegelikult jäi see mul eelmisest korrast alles, aga jaa, tõesti, ma kasutan seda hea meelega. Sotsiaaldemokraadid tuletasid meelde Tallinna Linnavalitsuse korruptsiooni. Ma olengi mõelnud, et Tallinna Linnavalitsus peaks kutsuma sotsiaaldemokraatide esindaja rääkima sellest, mis toimub. Jevgeni Ossinovski tegi otsuse osta linna raha eest munitsipaalkoolile lisahoone, sest selles koolis käivad tema lapsed, nagu käivad ka abilinnapea Madle Lippuse lapsed. Kuidas on võimalik linna raha kasutada selle jaoks, et teha otsuseid oma pere huvides? Siis järgmiseks tuleb see, mis toimub meil nõukogudes. Kuidas on võimalik, et nõukogudesse pannakse inimesi, kes on kas korruptsioonikahtlusega või korruptsiooniga olnud seotud? Üks parim näide on see, kuidas Taavi Aas pandi Tallinna Linnatranspordi nõukogusse. Ta pidi kunagi sealt tagasi astuma, sest tema ajal pandi seal toime suured vargused. Või siis teise nõukogusse pandi Tõnis Mölder, kellele on esitatud korruptsioonikahtlus. No ja samal ajal sotsiaaldemokraadid räägivad, kuidas nemad siin võitlevad korruptsiooni vastu. Aga kui need inimesed on seotud sellega, et nende linnavõim püsiks, siis tundub, et korruptsiooni, korruptsioonikahtluste ja varguste puhul võib silma kinni pigistada. Tõesti, ma tegelikult täiesti toetan Lauri Läänemetsa seisukohta, et selliseid asju võiks korruptsioonivastases erikomisjonis arutada. Ja ma mäletan, et ka Jürgen Ligi ütles üks kord, kui oli korruptsioonivastases erikomisjonis, et tegelikult peaks Lauri Läänemets tulema ja aru andma selle kohta, mis on toimunud Siseministeeriumi eelarvega tema siseministriks oleku ajal. Aitäh!

Aitäh! Heljo Pikhof, teil on protseduuriline küsimus, jah?

Võib-olla protseduuriline küsimus. Pensionide indekseerimine oli 2007. aasta valitsuse otsus. Ma mäletan seda hästi, olin siis sotsiaalkomisjoni esimees. See oli esimene eelnõu, mis aastal 2007 Riigikogu ette toodi. Signe Riisalo ei saanud mitte kuidagi seista pensionide suurendamise eest, see on indekseerimine, mis on seda teinud.

Aitäh! Riina Solman, minu arust minister ei maininud teid. Võtke maha! Aitäh! Sulgen läbirääkimised ning lõpetame viienda päevakorrapunkti [käsitlemise]. Arupärimisele on vastatud.