Arupärimine kaitsetööstuse arengu takistamise kohta (nr 783)

Aga head kolleegid, läheme siis edasi tänase päevakorra juurde. Meil on täna rida arupärimisi. Neist kõige esimene on Riigikogu liikmete Raimond Kaljulaidi, Tiit Marani, Reili Ranna, Heljo Pikhofi, Züleyxa Izmailova, Tanel Kiige, Anti Allase, Helmen Küti, Lauri Läänemetsa ja Riina Sikkuti 19. mail käesoleval aastal esitatud arupärimine kaitsetööstuse arengu takistamise kohta. Ja arupärimist palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama kolleeg Raimond Kaljulaidi. Palun!

Aga, head kolleegid, läheme tänase päevakorra juurde. Meil on täna rida arupärimisi. Neist kõige esimene on Riigikogu liikmete Raimond Kaljulaidi, Tiit Marani, Reili Ranna, Heljo Pikhofi, Züleyxa Izmailova, Tanel Kiige, Anti Allase, Helmen Küti, Lauri Läänemetsa ja Riina Sikkuti 19. mail käesoleval aastal esitatud arupärimine kaitsetööstuse arengu takistamise kohta. Arupärimist palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama kolleeg Raimond Kaljulaidi. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head ametikaaslased! See algav arutelu on kindlasti üks näide Eesti parlamentaarse järelevalve nõrkuse kohta, millele me oleme siin ka korduvalt tähelepanu osutanud. See arupärimine sai esitatud kaitseministrile 19. mail ja me oleme nüüd jõudnud selle sisu arutamise juurde 15. septembril ehk neli kuud pärast seda, kui see küsimus oli aktuaalne ja kui Riigikogu liikmed selle kohta arupärimise esitasid. Loomulikult see ei ole kuidagi etteheide ministrile, see on küsimus Riigikogule, kas sellisel formaadil lõppkokkuvõttes on sisulist mõtet – julgeolek, ma usun, on oluline, riigikaitse on oluline –, kui me olulises valdkonnas esile kerkinud teravale probleemile saame sisulised vastused mitte küll päris pool aastat, aga neli kuud hiljem. Aga see selleks. Arupärimise ajend, tuletan lühidalt meelde, oli see, et Riigikogu oli selleks ajaks vastu võtnud relvaseaduse muudatused, mille eesmärk oli kiirendada Eesti kaitsetööstuse arengut, vähendada regulatsioone, anda täiendavaid võimalusi kaitsetööstusesse investeerimiseks. Sellel on ju kahetine tähendus: ühelt poolt see on majanduslik küsimus, aga teiselt poolt see on Eesti riigikaitse küsimus, kuna Eesti kaitsetööstus on lahutamatu osa Eesti riigikaitsest ja kaitsetööstuse areng on meile erakordselt oluline. Ja selleks ajaks, kui me selle arupärimise esitasime, oli kaitseminister pikka aega viivitanud selle seaduse rakendusaktide vastuvõtmisega. Need rakendusaktid pidid olema vastu võetud 1. jaanuariks, aga võeti vastu oluliselt-oluliselt hiljem. Nüüd lisaks, eks vahepeal on aeg edasi läinud, juhin tähelepanu ka sellele, mida näiteks on kaitsetööstusliidu nõukogu esimees Taavi Veskimägi öelnud mai lõpus kaitsetööstuspargi kohta. Ta on toonud välja, et kaitsetööstusparki planeeriti tavaolukorra kohta kiirelt. Aga meil ei ole praegu tavaolukord, meie naaber peab sõda. Ta on öelnud, et praegust olukorda arvestades kaotasime me lubamatult 12 kuud, ja samuti on kaitsetööstusliidu nõukogu esimees vihjanud või viidanud sellele, et suure tõenäosusega selle viivituse tõttu Eesti on kaotanud investeeringuid kaitsevaldkonda. Muidugi vahepeal on ilmnenud ka muid asjaolusid. Riigikontrolli aruanne, mis näitab, et asjaajamisega ei ole valitsemisalas kõik korras, ettemaksude tegemisega, varude ülekontrolliga. Siis on Nursipalu kohtuotsus, mille kohta minister on öelnud, et justkui kohus ei mõistaks, kui kiireloomuline on harjutusala laiendamise vajadus. Aga tegelikult ju kohus eelkõige osundab sellele, et valitsus ei ole oma otsust tehes seda piisavalt põhjalikult põhjendanud. Ehk siis tegelikult valitsus ei ole oma otsust ette valmistades teinud seadusest tulenevalt piisavalt põhjalikku tööd. Õigusriigis kohtu ülesanne ongi kontrollida sellisel juhul, kas see töö on olnud piisavalt hea ja nii edasi. Neid näiteid on veel. Nii et ma usun ja ma loodan, et tegelikult see tänane arupärimisele vastamine – eks loomulikult me ootame ministrilt konkreetseid selgitusi nende kaasuste kohta, mis me siin välja tõime – annab võimaluse laiemaks aruteluks kogu kaitsevaldkonna üle. Sest nagu ma olen öelnud, neid kollaseid kaarte on tegelikult kogunenud väga palju, alates moona hangetest kuni sellesama rakendusaktide küsimuseni, Riigikontrolli küsimuseni. Tulemas on veel ju komisjoni kaitseraport, mida küll enne kohalikke valimisi ei taheta avalikustada, aga arusaadavalt see tuleb ka ju kriitiline, see on ette teada. Nursipalu kohtuasi. Ja selle kõige juures on selline küsimus, mis siiamaani on täiesti vastuseta: kes siis vastutab Kui viimane suurem probleem ilmnes Riigikontrolli aruande näol, siis oli Kaitseministeeriumi kantsleril selline hea, amüsantne tähelepanek, et vastutab kogu kaitsevaldkond. Mille peale ma küsisin, kas meie riigikaitsekomisjonis peaksime ka kuidagi osana sellest vastutuse võtma. Tegelikult on ju ikkagi nii, et kõigi nende vigade, viivituste ja probleemide puhul on olemas konkreetsed vastutajad, ja ma arvan, et see on see, millest me võiksime täna siin rääkida. Kuidas me Riigikogus seda näeme ja mil viisil valitsus tegelikult oma tegematajätmiste eest vastutuse peab võtma? Ma tänan teid!

Austatud Riigikogu esimees! Head ametikaaslased! See algav arutelu on kindlasti üks näide Eesti parlamentaarse järelevalve nõrkuse kohta, millele me oleme siin ka korduvalt tähelepanu osutanud. See arupärimine sai esitatud kaitseministrile 19. mail ja me oleme selle sisu arutamise juurde jõudnud 15. septembril ehk neli kuud pärast seda, kui see küsimus muutus aktuaalseks ja Riigikogu liikmed selle kohta arupärimise esitasid. Loomulikult ei ole see kuidagi etteheide ministrile, see on küsimus Riigikogule, et kas sellisel formaadil lõppkokkuvõttes on üldse sisulist mõtet, kui me olulises valdkonnas – julgeolek, ma usun, on oluline, riigikaitse on oluline – esilekerkinud teravale probleemile saame sisulised vastused mitte küll päris pool aastat, aga neli kuud hiljem. See selleks. Arupärimise ajend, tuletan lühidalt meelde, oli see, et Riigikogu oli selleks ajaks vastu võtnud relvaseaduse muudatused, mille eesmärk oli kiirendada Eesti kaitsetööstuse arengut, vähendada regulatsioone ja anda täiendavaid võimalusi kaitsetööstusesse investeerimiseks. Sellel on ju kahetine tähendus: ühelt poolt on see majanduslik küsimus, aga teiselt poolt on see Eesti riigikaitse küsimus, kuna Eesti kaitsetööstus on lahutamatu osa Eesti riigikaitsest ja kaitsetööstuse areng on meile erakordselt oluline. Selleks ajaks, kui me selle arupärimise esitasime, oli kaitseminister pikka aega viivitanud selle seaduse rakendusaktide vastuvõtmisega. Need rakendusaktid pidid olema vastu võetud 1. jaanuariks, aga võeti vastu oluliselt-oluliselt hiljem. Eks vahepeal ole aeg edasi läinud. Ma juhin tähelepanu ka sellele, mida näiteks kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees Taavi Veskimägi ütles mai lõpus kaitsetööstuspargi kohta. Ta on välja toonud, et kaitsetööstusparki planeeriti küll tavaolukorra kohta kiirelt, aga meil ei ole praegu tavaolukord, meie naaber peab sõda. Ta on öelnud, et praegust olukorda arvestades kaotasime me lubamatult 12 kuud. Samuti on kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees vihjanud või viidanud sellele, et suure tõenäosusega on Eesti selle viivituse tõttu kaotanud investeeringuid kaitsevaldkonda. Muidugi, vahepeal on ilmnenud ka muid asjaolusid. Riigikontrolli aruanne näitab, et valitsemisalas ei ole kõik korras asjaajamisega, ettemaksude tegemisega, varude ülekontrolliga. On olemas Nursipalu kohtuotsus, mille kohta minister on öelnud, justkui kohus ei mõistaks, kui kiireloomuline on harjutusala laiendamise vajadus. Aga tegelikult osutab kohus ju eelkõige sellele, et valitsus ei ole oma otsust tehes seda piisavalt põhjalikult põhjendanud. Ehk valitsus ei ole oma otsust ette valmistades teinud piisavalt põhjalikku tööd, mida ta seadusest tulenevalt oleks pidanud tegema. Õigusriigis ongi kohtu ülesanne sellisel juhul kontrollida, kas see töö on olnud piisavalt hea ja nii edasi. Neid näiteid on veel. Nii et ma usun ja loodan, et see tänane arupärimisele vastamine – loomulikult me ootame ministrilt konkreetseid selgitusi nende kaasuste kohta, mis me siin välja tõime – annab võimaluse laiemaks aruteluks kogu kaitsevaldkonna üle. Nagu ma olen öelnud, neid kollaseid kaarte on kogunenud väga palju, alates moonahangetest kuni sellesama rakendusaktide küsimuseni, Riigikontrolli küsimuseni. Tulemas on veel komisjoni kaitseraport, mida küll enne kohalikke valimisi ei taheta avalikustada, aga arusaadavalt tuleb see ju kriitiline, see on ette teada. On veel Nursipalu kohtuasi. Selle kõige juures on siiamaani täiesti vastuseta küsimus, kes vastutab. Kui viimane suurem probleem ilmnes Riigikontrolli aruande näol, siis oli Kaitseministeeriumi kantsleril selline hea, amüsantne tähelepanek, et vastutab kogu kaitsevaldkond. Selle peale ma küsisin, kas meie riigikaitsekomisjonis peaksime ka osana sellest valdkonnast kuidagi vastutuse võtma. Tegelikult on ju ikkagi nii, et kõigi nende vigade, viivituste ja probleemide puhul on olemas konkreetsed vastutajad. Ma arvan, et see on see, millest me võiksime täna siin rääkida, kuidas me Riigikogus seda näeme ja mil viisil valitsus tegelikult oma tegematajätmiste eest vastutuse peab võtma. Ma tänan teid.

Suur tänu! Ja arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli kaitseminister Hanno Pevkuri. Palun!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli kaitseminister Hanno Pevkuri. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head arupärijad! Kuulates seda arupärimise sissejuhatust, siis võiks muidugi Raimondile soovitada, et järgmine kord pane sisse arupärimine "Olukorrast riigis" ja … (Saalist öeldakse midagi.) Ma lihtsalt andsin sulle … Kas ma võin nüüd vastata?

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head arupärijad! Kuulates seda arupärimise sissejuhatust, oleks võinud muidugi Raimondile soovitada, et ta järgmine kord annaks sisse arupärimise "Olukorrast riigis" ja … (Vahelehüüe saalist.) Ma lihtsalt andsin sulle … Kas ma võin nüüd vastata?

Härra minister, palun! Teil on võimalus vastata arupärimisele.

Härra minister, palun! Teie võimalus vastata arupärimisele.

Arupärimine keskendus kaitsetööstuspargile ja me hea meelega anname nendele küsimustele ka vastused. Esimeses küsimuses küsiti, miks nii kaua aega läks. Tõepoolest, rakendusaktide väljatöötamisse kaasati ekspertteadmisi kõikidest asutustest. Eelnõu väljatöötamise töögrupis osalesid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Siseministeerium, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium, Politsei‑ ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, aga loomulikult ka Kaitsevägi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Lisaks osalesid kaitsetööstusettevõtted. Toimus kaks Eesti Kaitse‑ ja Kosmosetööstuse Liiduga korraldatud kohtumist. Mõlemal kohtumisel osales 30 inimest 20 ettevõttest. Loomulikult on meie ülesanne ja soov, et kui me regulatsiooni muudame, siis need regulatsioonid oleksid võimalikult selged ja detailsed. Tõepoolest, see valdkond ongi spetsiifiline, eeldab paljude ametkondade ja kaitsetööstuse ekspertteadmisi, nii et minu arvates oli igati loogiline, et me neid inimesi kaasasime. Teine küsimus on menetlemise vormi kohta, et miks riigi eriplaneering. Siin on selge vastus, et sel hetkel kehtinud õigusruumis oli see kõige kiirem ja kõige mõistlikum lahendus. Planeerimisseaduse § 271 lõike 1 kohaselt võib riigi eriplaneeringu korraldaja loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel. Seda ka kasutati. Eriplaneeringu menetlust alustati 15. veebruaril 2024 ja planeering kehtestati 21. augustil 2025, mis on jämedalt öeldes poolteist aastat. Igal juhul, vaadates ka varasemaid riigi eriplaneeringuid ja kõiki muid planeeringuliike, siis see toimus vähemalt kaks või kolm korda kiiremini. Kui vaadata, mis võimalused oleksid veel olnud – ma kuulsin, et Nursipalu puhul sa ütlesid, et on liiga kiiresti toimetatud, aga siin ütlevad arupärijad, et jälle liiga aeglaselt –, siis tasub meenutada, et ka näiteks sellesama Nursipalu arutelu ajal see seadusemuudatus, mis võimaldas kiirmenetlust, võttis siin parlamendis aega kuus kuud. Ehk kui vaadata kogu ajajoont, siis on näha, et riigi eriplaneeringu menetlus oli kõige kiirem viis kaitsetööstuspargi planeeringut kehtestada. Kas tulevikus midagi muudetakse, kas tehakse veel kiirem menetlus? Ma siiski juhin tähelepanu, et me peame arvestama, et Eestis on ka keskkond ja tuleb hinnata ka keskkonnamõjusid, sest päris ilma mõjudeta ju ei saa. Kui me oleme sõjaolukorras ja sõjaajas, siis on loomulikult teistsugused reeglid. Neid reegleid arutab Riigikogu praegu tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses. Siin on juttu kahjust majandusele, aga mina siin kahju majandusele ei näe. Pigem vastupidi: need otsused, nii relvaseaduse muudatused kui ka kaitsetööstuspargi [rajamine], toovad Eesti majandusse raha juurde. Ma ei näe ka seda – neljas küsimus puudutab vastutust viivituste eest –, et siin oleks olnud viivitusi. Pigem vastupidi, nagu ma ütlesin, eriplaneeringu menetlus oli tollases õigusruumis ja on ka praeguses õigusruumis kõige kiirem võimalik viis selleks, et saaks lähtuda ka muudest mõjudest, mitte ainult soovist ja vajadusest kaitsetööstust arendada, vaid ka sellest, et Eestis on loodus ja keskkond, mida me samamoodi peame hoidma ja hindama. Aitäh!

Arupärimine keskendus kaitsetööstuspargile ja hea meelega nendele küsimustele anname ka vastutused. Esimeses küsimuses küsiti, et miks nii kaua aega läks. Tõepoolest, rakendusaktide väljatöötamisse kaasati ekspertteadmisi kõikidest asutustest. Eelnõu väljatöötamise töögrupis osalesid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, aga loomulikult ka Kaitsevägi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Lisaks kaitsetööstusettevõtted. Toimus kaks Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liiduga korraldatud kohtumist. Mõlemal kohtumisel osales 30 inimest 20 erinevast ettevõttest. Ja loomulikult meie ülesanne ja soov on, et kui me regulatsiooni muudame, siis need regulatsioonid oleksid võimalikult selged ja detailsed. Tõepoolest, see valdkond ongi spetsiifiline, eeldab ekspertteadmisi paljudest ametkondadest ja kaitsetööstusest, nii et minu arvates see oli igati loogiline, et me neid inimesi ka kaasame. Teine küsimus on selle menetlemise vormi kohta, et miks on riigi eriplaneering. Ja siin on selge vastus, et sel hetkel kehtinud õigusruumis oli see kõige kiirem ja kõige mõistlikum lahendus. Planeerimisseaduse § 271 lõike 1 kohaselt võib riigi eriplaneeringu korraldaja loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel ja seda ka kasutati. Kui vaadata seda, et eriplaneeringu menetlus alustati 15. veebruar 2024 ja planeering kehtestati 21. august 2025 ehk mis on jämedalt poolteist aastat, siis igal juhul, vaadates ka varasemaid riigi eriplaneeringuid ja kõiki muid planeeringuliike, siis see on vähemalt kaks, kolm korda kiirem. Kui nüüd vaadata, mis võimalused oleksid veel olnud – siin ma kuulsin ka, ühel puhul, Nursipalu puhul ütled, on liiga kiiresti toimetatud, ja siin ütlevad arupärijad, et liiga aeglaselt –, siis tasub meenutada, et ka näiteks sellesama Nursipalu arutelu ajal see seadusemuudatus, mis Nursipalu võimaldas teha kiirmenetlusena, see võttis siin parlamendis aega kuus kuud. Ehk kui vaadata kõike seda ajajoont, siis riigi eriplaneeringu menetlus oli kõige kiirem viis kaitsetööstuspargi planeering kehtestada. Kas tulevikus midagi muudetakse, tehakse veel kiirem menetlus? Siinkohal ma siiski juhin tähelepanu, et me peame siiski arvestama ka sellega, et meil on Eestis keskkond, me peame hindama keskkonnamõjusid ja päris ilma mõjudeta ei saa. Kui me oleme sõjaolukorras ja sõjaajas, siis on loomulikult teistsugused reeglid ja neid reegleid praegu Riigikogu arutab tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses. Kui on juttu kahjust majandusele, siis mina siin kahju majandusele selles mõttes ei näe. Pigem vastupidi, need otsused, nii relvaseaduse muudatused kui kaitsetööstuspark toovad ikkagi Eesti majandusse raha juurde. Ja ma ei näe ka seda – neljas küsimus, mis puudutab viivituste eest vastutust –, ma ei näe, et siin oleks võetud viivitusi. Pigem vastupidi, nagu ma ütlesin, eriplaneeringu menetlus tollases õigusruumis ja ka praeguses õigusruumis on olnud kõige kiirem võimalik viis selleks, et lähtuda muudest mõjudest. Mitte ainult soovist ja vajadusest kaitsetööstust arendada, vaid lähtuda ka sellest, et Eestil on olemas loodus ja keskkond, mida me samamoodi peame hoidma ja hindama. Aitäh!

Suur tänu! Ja teile on ka küsimusi. Züleyxa Izmailova, palun!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Tõepoolest, nende küsimuste läkitamisest teile on nüüdseks juba mitu kuud möödas. Tuleme ajas edasi ja ma küsin hiljutiste Riigikontrolli märkustega seoses. Kas tänaseks on teada, kas selliseid ekslikke ettemakseid, mida Riigikontroll oma märkustes välja tõi, on tehtud veel? Või saate täna siin kinnitada, et selliseid ekslikke ettemakseid rohkem tehtud ei ole? Palun vastake lihtsalt kas ei või jah.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Tõepoolest, nende küsimuste läkitamisest teile on nüüd juba mitu kuud möödas. Kui nüüd tulla ajas edasi, siis ma küsiksin hoopis hiljutiste Riigikontrolli märkustega seoses. Kas tänaseks on teada, kas selliseid ekslikke ettemakseid, mida Riigikontroll märkustes välja tõi, on tehtud veel? Või saate täna siin kinnitada, et selliseid ekslikke ettemakseid rohkem tehtud ei ole? Palun vastake lihtsalt, kas ei või jah.

Aitäh! See erakorraline inventuur veel käib. See peaks saama lähiajal valmis, siis saame täpselt vastata.

Aitäh! See erakorraline inventuur veel käib. See peaks saama lähiajal valmis, siis saame vastata täpselt.

Tiit Maran, palun!

Aitäh! Mu küsimus puudutab Tallinna Halduskohtu otsust, mis tühistas valitsuse otsused Nursipalu harjutusvälja laiendamise osas. Põhiline põhjus oli selles, et ei ole järgitud planeeringuseadust õieti. Selle peale nagu minister siin proovinud selgitada, et kohus on süüdi selles, et ta ei suuda mõista, kuivõrd kiiresti on tegelikult vaja harjutusvälja laiendada. Mis ju tegelikult ei ole juhtum, sest kui vaadata, mis kohus ise on öelnud, siis see sõnastus on teistmoodi. Küsimus on selles, et kas mitte siiski valitsuse ja ministeerium ei peaks vastutama selle eest, et otsused, mis tehakse, oleks piisavalt õigesti vormistatud ja õigel viisil tehtud. Ma rõhutan, et see puudutab ka väga palju kohalikku tahtevõimet toetada kaitsetegevust.

Aitäh! Mu küsimus puudutab Tallinna Halduskohtu otsust, mis tühistas valitsuse otsused Nursipalu harjutusvälja laiendamise kohta. Põhiline põhjus oli selles, et [planeerimis]seadust ei olnud õigesti järgitud. Selle peale on minister siin proovinud selgitada, et kohus on süüdi selles, et ta ei suuda mõista, kuivõrd kiiresti on vaja harjutusvälja laiendada. See tegelikult ei ole ju see juhtum, sest kui vaadata, mida kohus ise on öelnud, siis seal on teistmoodi sõnastus. Küsimus on selles, kas mitte siiski valitsus ja ministeerium ei peaks vastutama selle eest, et otsused, mis tehakse, oleks õigesti vormistatud ja õigel viisil tehtud. Ma rõhutan, et see puudutab väga palju ka kohalike [elanike] tahet ja võimet kaitsetegevust toetada.

Aitäh! Kindlasti ma ei ole kunagi Eesti kohut süüdistanud. Kohus mõistab õigust, kohus annab oma hinnangu. Loomulikult, mis puudutab ajalist dimensiooni, siis siin ma ei ole kuidagi oma seisukohta muutnud. Nursipalu harjutusala arendus vajab kiiret lahendust. Ja mis puudutab teie viidet õigustest kinnipidamise kohta, siis Vabariigi Valitsus selgelt lähtus sellest, mis oli seadusandja tahe. Seadusandja tahe valdava enamuse seadusandjate heakskiidul oli see, et on võimalik seadusruumis kasutada julgeolekuohu korral kiirmenetlust, ja seda kasutati. Eks nüüd käime selle vaidluse lõpuni ja siis on näha. See annab kindlasti ka tulevikuks järgnevateks sellisteks olukordadeks meile sisendi, kas see seadus, mille seadusandja vastu võttis, kus on kiirmenetlus toodud, on üldse kohane või mitte. Võib-olla me jõuame siia saali tagasi, peame arutama, kas seda seadust peab muutma või mitte, kas selline kiirmenetlus on olemas või me saame lähtuda rahuajal ainult planeerimisseadusest, kus on toodud riigi eriplaneeringu menetlus. Vaadates meie senist praktikat, kus eriplaneeringud võtavad aega neli kuni viis aastat ja nüüd selle kaitsetööstuspargi puhul me suutsime saavutada poolteist aastat, siis kas see on piisav tempo või ei ole, eriti kui on olemas riigile julgeolekuoht. Nii et see kohtuvaidlus ja kohtulahend kindlasti annab väga suure sisendi sellele, kuidas riik saab muutuvas julgeolekuolukorras kiiresti ühte või teist otsust teha.

Aitäh! Kindlasti ei ole ma kunagi Eesti kohut süüdistanud. Kohus mõistab õigust, kohus annab oma hinnangu. Mis puudutab ajalist dimensiooni, siis ma ei ole kuidagi oma seisukohta muutnud. Nursipalu harjutusala arendus vajab kiiret lahendust. Mis puudutab teie viidet õigustest kinnipidamisele, siis Vabariigi Valitsus lähtus selgelt sellest, mis oli seadusandja tahe. Seadusandja tahe, mis oli saanud valdava enamuse seadusandjate heakskiidu, oli see, et seadusruumis on julgeolekuohu korral võimalik kasutada kiirmenetlust. Seda ka kasutati. Eks me käime selle vaidluse lõpuni ja siis on näha. See annab kindlasti ka tulevikuks, järgnevateks sellisteks olukordadeks meile sisendi, kas see seadus, mille seadusandja vastu võttis ja kus on kiirmenetlus ära toodud, on üldse kohane või mitte. Võib-olla me jõuame siia saali tagasi ja peame arutama, kas seda seadust peab muutma või mitte, kas selline kiirmenetlus on olemas või me saame rahuajal lähtuda ainult planeerimisseadusest, kus on ära toodud riigi eriplaneeringu menetlus. Vaatame meie senist praktikat: eriplaneeringud võtavad aega neli-viis aastat, aga kaitsetööstuspargi puhul me suutsime [tulemuse] saavutada poolteise aastaga. Kas see on piisav tempo või ei ole, eriti kui riigile on julgeolekuoht? Nii et see kohtuvaidlus ja kohtulahend kindlasti annavad väga [vajaliku] sisendi selle jaoks, kuidas riik saab muutuvas julgeolekuolukorras kiiresti ühte või teist otsust teha.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea esimees! Hea minister! No selle pargi kohta on siiski ka kriitikat olnud, eriti seoses selle viivitusega. Näiteks on kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees öelnud, et me oleme aega kaotanud. Ma mäletan, et ka peaminister on muret tundnud. Teie ütlete, et tehti nii kiiresti kui võimalik, mis võib olla tõsi. Aga objektiivselt vaadates küsin ma niimoodi. Kas on olnud investeerijaid, kes on leidnud, et ei, meile tegelikult Eesti kiirus ei ole sobiv või mingid muud seadusest tulenevad piirangud ei ole sobivad? Ehk mu küsimus on, kas me oleme kaotanud selle aja jooksul Eestis investeeringuid.

Aitäh, hea esimees! Hea minister! No selle pargi osas on siiski ka kriitikat olnud, eriti seoses selle viivitusega. Näiteks kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees on öelnud, et me oleme aega kaotanud. Tegelikult ma mäletan, et ka peaminister on muret tundnud. Teie ütlete, et tehti nii kiiresti kui võimalik, mis võib ka olla tõsi. Aga objektiivselt vaadates ma küsin siis niimoodi. Kas on meil olnud investeeringuid ja investeerijaid, kes on leidnud, et ei, meile tegelikult Eesti kiirus ei ole sobiv või mingid muud seadusest tulenevad piirangud ei ole sobivad? Ehk siis mu küsimus on, kas me oleme kaotanud selle aja jooksul Eestis investeeringuid.

Aitäh! Seda tuleks kindlasti vaadata üle Eesti. Võib-olla meenutate, et neid vaidlusi ja avalikkusest läbikäinud teemasid on olnud küll, olgu selle teemaks tselluloositehas või Pärnusse planeeritud veel üks miljardiinvesteering. Seda, et ettevõtjad teevad sellisel puhul ühe või teise otsuse, tuleb ikka ette. Eks ettevõtjad loomulikult valivad ka. Kui on rahvusvaheline konkurents, siis nad valivad, millised kohad nendele kõige paremad on. Eesti eelised kindlasti on selge õigusruum, ka näiteks reinvesteeritud kasumi mittemaksustamine ja väga paljus õiguskeskkond, õiguskindlus. Teistes riikides on mõned teised paremad pakkumised. Näiteks tööjõu koha pealt on Eestis olnud kindlasti väga palju küsimärke, kas meil on pakkuda seda tööjõudu, mida ettevõtjad soovivad. Konkreetselt kaitsetööstuse valdkonnast rääkides: minule ei ole praegu küll teada, et keegi oleks sinna tööstusparki [tulemisest loobunud]. [Sellised] alad on Eestis olnud ka varasemalt olemas. Kui keegi soovib investeerida, siis omavalitsuse planeeringu abil on seda jätkuvalt võimalik teha. Mida riik selle tööstuspargi heaks teeb? Me loome sinna taristu. Me teeme sinna ettevõtjatele valmis elektri‑ ja vee[ühendused, kanalisatsiooni,] juurdepääsuteed, aiad, valve. Sellega me loome taristu, et ettevõtetel oleks võimalik sinna tulla. Aga üldiselt ma ei välista majanduskeskkonna ja pakkumiste vaatest, et me peaksime siin parlamendi suures saalis ühel päeval arutama, kas on võimalik teha kellelegi otsepakkumisi mingite erinevate tingimustega. No tekib kohe küsimus võrdsest kohtlemisest. Aga me teame, et mõnedes riikides on antud sellised võimalused erinevatele ministeeriumidele, kas majandusministeeriumile või rahandusministeeriumile või veel kellelegi, mingisugune vabadus maksuerisuse tegemiseks või erisus mingitest reeglitest möödaminemise mõttes. Eesti õigus neid väga ei võimalda. Me oleme lähtunud sellest, et kõik ettevõtjad on seaduse ees võrdsed.

Aitäh! Seda tuleks kindlasti vaadata üle-eestiliselt. Kui te meenutate, siis neid vaidlusi ja avalikkusest läbi käinud teemasid on küll, olgu selleks siis tselluloositehas, olgu selleks Pärnusse planeeritud veel üks miljardiinvesteering. Neid, kus ettevõtjad teevad ühte või teist otsust, ikka tuleb ette. Ja eks loomulikult ettevõtjad valivad ka. Kui on rahvusvaheline konkurents, siis valivad, millised kohad nendele kõige paremad on. Eesti eelis kindlasti on selge õigusruum ja ka näiteks reinvesteeritud kasumi mittemaksustamine ja väga palju õiguskeskkond, õiguskindlus. Mõnedes teistes riikides on mõned teised paremad pakkumised. Näiteks tööjõu koha pealt kindlasti Eestis on küsimärk olnud väga palju, et kas meil on seda tööjõudu pakkuda, mida ettevõtjad soovivad. Konkreetselt kaitsetööstuse valdkonnas minule ei ole praegu küll teada seda, kas keegi selle pärast, et tööstusparki … Sest ega alad on Eestis olnud ka varasemalt olemas. Kui keegi soovib investeerida, siis läbi omavalitsuse planeeringu on jätkuvalt seda võimalik teha. See, mida riik selle tööstuspargiga teeb, on ju see, et me loome sinna taristu. Me teeme sinna ettevõtjatele valmis elektri, vee, kanali, juurdepääsuteed, aiad, valve. Sellega loome selle taristu, et ettevõtetel oleks võimalik sinna tulla. Aga üldiselt majanduskeskkonna ja pakkumiste vaatest ma ei välista, et me peaksime võib-olla siin suures saalis parlamendis ka ühel päeval arutama, et kas on võimalik teha otsepakkumisi kellelegi mingite erinevate tingimustega. Noh, tekib kohe küsimus võrdsest kohtlemisest. Ja teades, et mõnedes riikides sellised võimalused on erinevatele ministeeriumidele, kas majandusministeeriumile või rahandusministeeriumile või kellelegi antud, mingisugune vabadus maksuerisuse tegemiseks või mingitest reeglitest möödaminemise mõttes erisus. Neid Eesti õigus täna väga ei võimalda. Me oleme lähtunud sellest, et kõik ettevõtjad on seaduse ees võrdsed.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ministrihärra! Te ütlesite tähelepanuväärse lause: me peame arvestama, et Eestis on ka keskkond. Aga tahan küsida, et kui palju me peaksime sellega arvestama, pidades silmas nüüd kaitsetööstusparki ja nii edasi. Üks meie kuulsamaid loodusteadlasi Kalevi Kull on öelnud või kirjutanud, et see on üks meie kõige loodusrikkamaid kohti, kus see nüüd 200 või 300 töökohta tuleb. Kui palju me peaksime keskkonda arvestama, nagu te ütlesite?

Hea juhataja! Hea ministrihärra! Te ütlesite tähelepanuväärse lause: me peame arvestama, et Eestis on ka keskkond. Aga ma tahan küsida, kui palju me peaksime sellega arvestama, pidades silmas kaitsetööstusparki ja nii edasi. Üks meie kuulsamaid loodusteadlasi Kalevi Kull on kirjutanud, et see on üks meie kõige loodusrikkamaid kohti, kuhu nüüd need 200 või 300 töökohta tulevad. Kui palju me peaksime keskkonnaga arvestama, nagu te ütlesite?

Aitäh selle küsimuse eest! Eks seda tasakaalu ole alati kõige keerukam leida, just ühe konkreetse juhtumi puhul ja seadusandlikes raamides. Meile on looduskaitseseaduses ja erinevates keskkonnamõju hinnangutes raamid ette antud. Ma arvan, et ükskõik, kas me räägime metsaseadusest või looduskaitseseadusest, seal olevad raamid peavad ka kuidagi majandusega koos käima. Paratamatult see nii on, et kui me soovime ettevõtlust arendada, siis kusagil on kindlasti mõju ka keskkonnale, on see siis looduskeskkond või keskkond, kus inimesed elavad. Selle jaoks ju avalikustamised ja erinevad keskkonnamõju hinnangud ongi. Need raamid on nendesse seadustesse valatud. See võitlus on ju pidev. Eks ka siin saalis, ma arvan, on Riigikogu liikmetel erinevaid arusaamu, kui palju peab ühest küljest kaitsma ja hoidma loodust, ning teisest küljest, kui palju on vaja näiteks riigikaitsevajadustest tulenevalt ühte või teist mööndust teha. Nii et ega see lihtne vaidlus ei ole. Aga püüame nendes raamides kuidagi hakkama saada.

Aitäh selle küsimuse eest! Eks see tasakaal on alati kõige keerukam leida ühe konkreetse juhtumi puhul ja seadusandja raamis. Seadusandja raamis meil on looduskaitseseaduses ja erinevates keskkonnamõju hinnangutes raamid antud ja ma arvan, et ükskõik, kas me räägime metsaseadusest või looduskaitse seadusest, seal olevad raamid peavad mahtuma ka kuidagi majandusega koos käima. Paratamatult ta nii on, et kui me soovime ettevõtlust arendada, siis kusagil sellele on kindlasti mõju ka ümbritsevale keskkonnale – on ta loodus või inimkeskkond, kus inimesed elavad. Selle jaoks ju avalikustamised ja erinevad keskkonnamõju hinnangud ongi. Need raamid on nendesse seadustesse valatud. See võitlus on ju pidev. Eks ka siin saalis, ma arvan, Riigikogu liikmete vahel on erinev arusaamine, kui palju peab ühest küljest kaitsma loodust, hoidma loodust ja teisest küljest, kui palju on vaja näiteks riigikaitse vajadusest tulenevalt ühte või teist möödust teha. Nii et ega see lihtne vaidlus ei ole. Aga püüame nendes raamides kuidagi hakkama saada.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Hanno! Kas kaitsetööstusparki on üldse tulemas mõni rahvusvaheline lõhkeaine või laskemoona tootmise suurettevõtte, põhimõtteliselt?

Austatud istungi juhataja! Hea Hanno! Kas kaitsetööstusparki on üldse tulemas mõni rahvusvaheline lõhkeaine või laskemoonatootmise suurettevõtte, põhimõtteliselt?

Aitäh! Lõplikud pakkumised peavad ettevõtjad esitama täna õhtuks. Homme peaksid olema need pakkumised meil kõik laual. Ja see ettevõtetega arutelu on käinud. Nende ettevõtete hulgas, kellega neid viimaseid ringe on peetud, on ka rahvusvahelised ettevõtted ja ka suurekaliibrilise moona tootmiseks.

Aitäh! Lõplikud pakkumised peavad ettevõtjad esitama täna õhtuks. Homme peaksid need pakkumised kõik laual olema. Arutelu ettevõtetega on meil käinud. Nende ettevõtete hulgas, kellega neid viimaseid ringe on tehtud, on ka rahvusvahelised ettevõtted, ja [räägitud on] ka suurekaliibrilise moona tootmisest.

Martin Helme, palun!

Aitäh! No ei ole veel päris ära vaibunud, ehkki hämmastavalt kiiresti on maha läinud uudis sellest, kuidas Riigikontroll tegi maatasa kogu arvepidamise kaitsevaldkonnas sinu alluvuses. Ja meil on kõigil ju teada ka see, kuidas meil on see pöörduks, kus Heremid, palmid, salmid lähevad otse kõrgetest ametitest küll kaitseväeteenistuses või ka Kaitseministeeriumis nii-öelda riigikaitsetööstusesse tööle. Nüüd selle taustal igaüks, kellel on vihmaussist kõrgem IQ, saab ju ometi aru, et meil on nagu massiivne oht korruptsiooniks, raiskamiseks, huvide konfliktiks. Lihtsalt seda eitada tähendab seda, et me elame mingites paralleelmaailmades. Mida sina ette oled võtnud või kavatsed ette võtta, et need riskid ei realiseeruks? Ja mismoodi sa kavatsed reageerida, kui see ikkagi ei õnnestu ja me näeme, et lähebki raha lihtsalt kuskile musta auku?

Aitäh! No ei ole veel päris ära vaibunud, ehkki hämmastavalt kiiresti on maha läinud uudis, kuidas Riigikontroll tegi maatasa kogu sinu alluvuses oleva kaitsevaldkonna arvepidamise. Meile kõigile on ju teada ka see pöörduks, kustkaudu Heremid, Palmid ja Salmid lähevad otse oma kõrgetest ametitest küll kaitseväeteenistuses või ka Kaitseministeeriumis nii-öelda riigikaitsetööstusesse tööle. Selle taustal saab igaüks, kellel on vihmaussi omast kõrgem IQ, ju ometi aru, et meil on massiivne oht korruptsiooniks, raiskamiseks, huvide konfliktiks. Selle eitamine tähendab seda, et me elame mingites paralleelmaailmades. Mida sina oled ette võtnud või kavatsed ette võtta, et need riskid ei realiseeruks? Mismoodi sa kavatsed reageerida, kui see ikkagi ei õnnestu ja me näeme, et raha lähebki lihtsalt kuskile musta auku?

Aitäh! Ma olen sinuga sada protsenti päri, et kui rahakott läheb suuremaks, lähevad ka riskid suuremaks, see on päevselge. Ja ka konkurents läheb tihedamaks ja neid, kes soovivad moel või teisel riigikaitse rahast osa saada, see võitlus läheb järjest tihedamaks. Me oleme näinud ka seda läbi aja, Eesti meedias on korduvalt läbi käinud erinevad hanked, kus osapooled on vaielnud ja öelnud ja näidanud näpuga, et see on halb toode, ja siis on teisel pool ütleb, kes on väga hea toode. Neid vaidlusi on küll ja veel. Mida mina nüüd konkreetselt olen teinud, ka pärast seda, kui uus kantsler majja tuli, me lõime julgeoleku ja sisekontrolli osakonna, võtsime tööle vastavad inimesed, kellel on pädevus ja oskus selliste teemadega tegeleda. Lisaks tugevdasime siseauditit ehk tuli tööle ka uus siseauditi juht ja täiendavalt võtsime ühe siseaudiitori. Ja kui sa küsid konkreetselt minu käest, ma vedasin eraldi vestluse uue siseauditi juhiga, ütlesin, et tema põhiline fookus on just nimelt rahade kasutus, just nimelt see, et meil oleksid protseduurid paigas, et meil oleks selge arusaamine, kuidas ühed või teised hanked korraldatakse. Ja kui on läbipaistvus tagatud, ettevõtjatega ka vajadusel eelkonsultatsioonid, siis loomulikult turg paneb lõpuks need pakkumised paika, aga need reeglid peavad olema selles mõttes sellised, mis välistavad korruptsiooniohud. Kas seda lõpuni on võimalik välistada? Ma veel ei ole näinud ühtegi riiki või maailma, kus oleks võimalik lõpuni välistada korruptsiooniohtu. Ma olen öelnud alati seda, et kõige suurem korruptsioonioht on ikkagi seal, kus just nimelt kirjutatakse neid sentimeetreid ja täpseid pakkumise kutse tingimusi. Nii et see on adresseeritud, inimesed on täiendavalt tööle võetud ja loodame, et ka nii Kaitseväes, Kaitseinvesteeringute Keskuses kui Kaitseministeeriumi sisekontrolliga tegelevad ja auditiga tegelevad inimesed suudavad seda tagada, et maksumaksja vahendeid kasutatakse riigikaitse hüvanguks.

Aitäh! Ma olen sinuga sada protsenti päri, et kui rahakott läheb suuremaks, siis lähevad ka riskid suuremaks. See on päevselge. Ka konkurents läheb tihedamaks ja nendel, kes soovivad moel või teisel riigikaitserahast osa saada, läheb see võitlus järjest tihedamaks. Me oleme näinud seda läbi aja. Eesti meediast on korduvalt läbi käinud erinevad hanked, mille puhul osapooled on vaielnud ja näidanud näpuga, et see on halb toode, ja teine pool on öelnud, et see on väga hea toode. Neid vaidlusi on olnud küll ja veel. Mida mina konkreetselt olen teinud, ka pärast seda, kui uus kantsler majja tuli? Me lõime julgeoleku ja sisekontrolli osakonna, võtsime tööle inimesed, kellel on pädevus ja oskus selliste teemadega tegeleda. Lisaks tugevdasime siseauditit ehk tööle tuli uus siseauditi juht ja täiendavalt võtsime tööle ühe siseaudiitori. Sa küsisid konkreetselt minu käest. [Ma saan öelda], et pidasin eraldi vestluse siseauditi uue juhiga ja ütlesin, et tema põhiline fookus on just nimelt rahakasutus, just nimelt see, et meil oleksid protseduurid paigas, et oleks selge arusaam, kuidas ühtesid või teisi hankeid korraldatakse. Kui on läbipaistvus tagatud, ettevõtjatega vajaduse korral ka eelkonsultatsioonid peetud, siis loomulikult paneb turg lõpuks need pakkumised paika, aga reeglid peavad olema sellised, mis välistavad korruptsiooniohu. Kas seda ohtu on võimalik lõpuni välistada? Ma ei ole veel näinud ühtegi riiki või sellist maailma, kus oleks olnud võimalik korruptsiooniohtu lõpuni välistada. Ma olen alati öelnud, et kõige suurem korruptsioonioht on ikkagi seal, kus pannakse kirja neid sentimeetreid ja pakkumise kutse täpseid tingimusi. Nii et see [teema] on adresseeritud, inimesed on tööle võetud. Loodame, et nii Kaitseväes, Kaitseinvesteeringute Keskuses kui ka Kaitseministeeriumis sisekontrolli ja auditiga tegelevad inimesed suudavad tagada, et maksumaksja vahendeid kasutatakse vaid riigikaitse hüvanguks.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! See halduskohtu otsus Nursipalu osas tekitab täna kohalike seas taas päris suurt segadust. Ja minu küsimus ongi, kas te ei ole kaalunud, et võib-olla peaks ikkagi selle planeeringu protsessiga siis alustama, et kui ka järgmised astmed seda leiavad, siis jõuaks kiiremini tulemuseni. Ja ühtlasi ka seda, et kuidagi nagu lepitada ministeeriumi inimestega. Tegelikult see, mida nemad nõudsid omal hetkel, tollel hetkel jäi selline mulje, et tegemist on võib-olla kuidagi sellise riigivastase tegevusega. Tegelikult ei olnud riigivastane, sest isegi halduskohus on samale seisukohale jõudnud. Et sellist vabandamist või lihtsalt ütlemist, et tegelikult te ikkagi seisite enda eest.

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! See halduskohtu otsus Nursipalu kohta tekitab kohalike seas taas päris suurt segadust. Minu küsimus ongi, kas te ei ole kaalunud, et võib-olla peaks ikkagi selle planeeringuprotsessiga alustama, sest kui ka järgmised astmed leiavad, et see on nii, siis jõuaks kiiremini tulemuseni. Ühtlasi [ütlen] ka seda, et kuidagi [tuleks kohalikke] nagu lepitada ministeeriumiinimestega. Sellest, mida nemad nõudsid, jäi tollel hetkel selline mulje, et tegemist on võib-olla kuidagi riigivastase tegevusega. Tegelikult ei olnud see riigivastane, isegi halduskohus on samale seisukohale jõudnud. [Ootaks] vabandamist või lihtsalt ütlemist [inimestele], et tegelikult te ikkagi seisite enda eest.

Aitäh! Ma olen jätkuvalt seda meelt, et Nursipalu laiendust on vaja ja seda on vaja kiiresti, eelkõige meie enda võitlejatele, aga ka meie liitlastele, kes meiega koos meie vabadust siin hoiavad. Ma usun, et ringkonnakohus teeb oma otsuse üsna kiiresti Ja kui kõik kohtuastmed jõuavad arusaamisele, et Riigikogu vastav seadusesäte, mis kiirmenetlust võimaldas, ei olnud kohane selle menetluse läbiviimiseks, siis me saame juba selle menetluse käigus kasutatud andmeid kasutada ka järgmiste otsuste tegemisel. Aga praegu me lähtume ikkagi olukorrast ja me liigume edasi teadmises, et kohtulahend ei ole jõustunud ja olukord on täpselt samasugune, nagu ta oli enne esimese astme kohtu ehk halduskohtu kohtuotsuse tegemist.

Aitäh! Ma olen jätkuvalt seda meelt, et Nursipalu laiendust on vaja ja seda on vaja kiiresti, eelkõige meie enda võitlejatele, aga ka meie liitlastele, kes meiega koos meie vabadust siin hoiavad. Ma usun, et ringkonnakohus teeb oma otsuse üsna kiiresti. Kui kõik kohtuastmed jõuavad arusaamisele, et vastav seadusesäte, mis kiirmenetlust võimaldas, ei olnud kohane selle menetluse läbiviimiseks, siis me saame selle menetluse käigus kasutatud andmeid kasutada järgmiste otsuste tegemisel. Aga praegu me lähtume ikkagi sellest ja me liigume edasi teadmises, et kohtulahend ei ole jõustunud ja olukord on täpselt samasugune, nagu ta oli enne esimese astme kohtu ehk halduskohtu kohtuotsust.

Aitäh! Ma loodan, et minister ei pahanda, et ma natukene väljun selle arupärimise raamest. Eelnevale tuginedes küsin, kas minister annab endale aru, et ta valmistab ette järgmisi probleeme riigikaitsehangete valdkonnas. See on üsna värske uudis, ma saan aru, et otsitakse uut Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktorit ja on alandatud tema keelenõudeid. Enne nõuti kõigiti põhjendatult C1-taset, seda, et inimene saab aru keerulistest tekstidest, saab aru nüanssidest. Me räägime ju sellest, et tal [tuleb suhelda] rahvusvahelise tööstusega, ma ei tea, [tuleb suhelda] USA ettevõtetega, Ühendkuningriigi ettevõtetega, need on keerulised lepingud, keerulised majandustehingud. Nüüd olete te uuel konkursil alandanud selle tasemele B2. B2-tasemel keele valdaja oskab ka keelt hästi, aga selles mõttes, et ta saab aru teleuudisest, ta saab aru ajaleheuudisest, ta saab võib-olla aru keerukate tekstide tuumast, aga ta ei ole inimene, kes on võimeline inglise keeles keerulistes küsimustes detailselt kaasa rääkima, [nüanssidest] aru saama. Kas te mõistate, et sellistele nõuetele vastav inimene ei saa kuidagi sobida selle asutuse juhiks?

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Ma loodan, et minister nüüd ei pahanda, et ma natukene väljun sellest arupärimise raamest, aga eelnevale tuginedes küsin, kas minister annab endale aru, et ta valmistab ette järgmisi probleeme riigikaitse hangete valdkonnas. See on üsna värske uudis, ma saan aru, et otsitakse uut Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktorit ja on alandatud keelenõudeid. Enne kõigiti põhjendatult nõuti C1 taset, seda, et inimene saab aru keerulistest tekstidest, saab aru nendest nüanssidest. Me räägime ju sellest, et see on rahvusvaheline tööstus, ma ei tea, USA ettevõtted, Ühendkuningriigi ettevõtted, keerulised lepingud, keerulised majandustehingud. Ja nüüd olete te uuel konkursil alandanud selle tasemele B2. B2-tasemel keele valdaja oskab ka keelt hästi, aga selles mõttes, et ta saab aru teleuudisest, ta saab aru ajaleheuudisest, ta saab aru võib-olla keerukate tekstide tuumast, aga ta ei ole inimene, kes on võimeline inglise keeles detailselt keerulistes küsimustes kaasa rääkima, neist aru saama. Kas te mõistate, et selliste nõuetega inimene ei saa kuidagi sobida selle asutuse juhiks ju ometi?

Aitäh! Eks see arupärimine ja selle formaat on alati selline vaba, ma olen seda alati möönnud, eks ju, aga teisest küljest ma mõtlen seda, et kui Riigikogu liikmed ütlevad ministrile, et kui me küsisime küsimuse, miks sa vastad natuke laiemalt, siis esitatakse protseduuriline siia üles Riigikogu juhatajale. Öeldakse, et nüüd meil on arupärimine, me räägime kogu maailmast. Mitte et mul selle vastu midagi oleks, aga kolleegid sooviksid ka teistele arupärimistele vastata. Haridusminister kindlasti kibeleb ka tulema siia tooli. Aga ma usun, et Riigikantselei juures tegutsev tippjuhtide kompetentsikeskus, kes seda valikut meile teeb ja need tingimused ka välja kuulutas, suudab teha hea valiku. Ma olen saanud informatsiooni, et meile on esitatud … Äkki oli 15 kandidaati? (Saalist vastatakse.) 16! No näed, sa tead juba. Ja küllap ... No vot. Ma ei tahaks minna ühte nüanssi. Tegelikult me otsime tippjuhti. Kindlasti nende avalduste seas on ka inimesi, kellel on C2 või C1 keeletase olemas. Aga veel kord, ma usun, et tippjuhtide kompetentsikeskus suudab selle hea ja vajaliku inimese meile leida. Ma väga loodan seda. Sest et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus tõepoolest vajab head, tugevat ja kompetentset juhti, kes oleks eelkõige tippjuht, kes suudaks suure organisatsiooni tööle panna väga suure rahakotiga, et meil oleks maksuraha maksimaalselt efektiivselt kaitsevõimesse rakendatud.

Aitäh! Eks see arupärimise formaat ole selline vaba, ma olen seda alati möönnud. Aga teisest küljest ma mõtlen sellele, kui Riigikogu liikmed ütlevad ministrile, et me küsisime küsimuse, aga sa vastad natuke laiemalt, ja siis esitatakse protseduuriline siia üles, Riigikogu juhatajale, öeldakse, et meil on arupärimine, aga räägitakse kogu maailmast. Mitte et mul selle vastu midagi oleks, aga kolleegid sooviksid ka arupärimistele vastata. Haridusminister kindlasti kibeleb ka siia tooli tulema. Aga ma usun, et Riigikantselei juures tegutsev tippjuhtide kompetentsikeskus, kes seda valikut teeb ja need tingimused ka välja kuulutas, suudab teha hea valiku. Ma olen saanud informatsiooni, et meile on esitatud … Äkki oli 15 kandidaati? (Saalist täpsustatakse.) 16! No näed, sa tead juba. (Vahelehüüe saalist.) Ma ei taha minna ühte nüanssi sisse. Tegelikult me otsime tippjuhti. Kindlasti on nende seas, kes avalduse [esitasid], ka inimesi, kellel on C2‑ või C1‑keeleoskuse tase. Aga veel kord, ma usun, et tippjuhtide kompetentsikeskus suudab selle hea ja vajaliku inimese meile leida. Ma väga loodan seda. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus tõepoolest vajab head, tugevat ja kompetentset juhti, kes oleks eelkõige tippjuht, kes suudaks väga suure rahakotiga suure organisatsiooni tööle panna nii, et meie maksuraha oleks maksimaalselt efektiivselt kaitsevõimesse rakendatud.

Aitäh! Ma täpsustuseks ütlen niipalju, et istungi juhataja vastab nendele küsimustele, mis tõesti puudutavad istungi läbiviimise protseduuri. Nendele küsimustele istungi juhataja vastab. Lauri Läänemets, palun!

Aitäh! Ma täpsustuseks ütlen nii palju, et istungi juhataja vastab nendele küsimustele, mis tõesti puudutavad istungi läbiviimise protseduuri. Nendele küsimustele ka istungi juhataja vastab. Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Seoses nüüd tõesti nende raskustega, mis on ilmnenud läbi Riigikontrolli aruande, mul on teile üks tõsine küsimus. Kas te … Noh, sellest teemast natuke tõsisem. Kas te siin parlamendi ees saate kinnitada – jah või ei –, kas teile teadaolevalt keskkriminaalpolitsei või kaitsepolitsei on algatanud mõne menetluse, mis puudutab riigihankeid Kaitseministeeriumi valdkonnas? Kas teil on selline informatsioon teada või teil ei ole seda informatsiooni teada? Ja mind tegelikult huvitaks … Noh, sinna alla läheb ka see, kui on tehtud vastavaid infopäringuid või isikuid nagu Kaitseministeeriumist välja kutsutud ja nendega vesteldud.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Seoses nende raskustega, mis on ilmnenud Riigikontrolli aruandest, on mul teile üks tõsine küsimus. Noh, sellest teemast natuke tõsisem. Kas te siin parlamendi ees saate kinnitada – jah või ei –, kas teile teadaolevalt on Keskkriminaalpolitsei või kaitsepolitsei algatanud mõne menetluse, mis puudutavad riigihankeid Kaitseministeeriumi valdkonnas? Kas teile on selline informatsioon teada või teile ei ole see teada? Sinna alla läheb ka see, kas on tehtud vastavaid infopäringuid või kas on isikuid Kaitseministeeriumist välja kutsutud ja nendega vesteldud.

Aitäh! Mulle praegu küll ei meenu, et keskkriminaalpolitsei või Kaitsepolitseiamet oleks mind või nende juhid oleksid mind teavitanud, et seoses kaitsehangetega on alustatud mõnda menetlust. Kui neil on menetluses, nad ei pea ministrit muidugi teavitama. Nagu sa ise ka siseministrina mäletad ja tead, siis ei kanta ka siseministrile ette, et alustasime hommikul menetlust, härra minister, nende isikute suhtes. Ei anta teada. Nii et kui töö käib kusagil, siis eks küllap sellest ühel päeval kuuldakse. Aga mulle nagu ka sulle asutused sellest teavitust ei pea tegema.

Aitäh! Mulle praegu küll ei meenu, et Keskkriminaalpolitsei või Kaitsepolitseiamet või nende juhid oleks mind teavitanud, et seoses kaitsehangetega on mõnda menetlust alustatud. Kui neil need menetlused on, siis nad ei pea muidugi ministrit teavitama. Nagu sa ise ka [endise] siseministrina mäletad ja tead, siis ei kanta ka siseministrile ette, et alustasime hommikul menetlust, härra minister, nende isikute suhtes. Sellest ei anta teada. Nii et kui töö kusagil käib, siis eks küllap sellest ühel päeval kuuldakse. Aga mulle ega ka sulle need asutused selle kohta teavitust ei pea tegema.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma tahaksin küsida siiski veel kord selle Riigikontrolli tuvastuse kohta, mille kohaselt on Kaitseministeeriumi haldusalas, valitsemisalas hulgaliselt probleeme rahakasutusega. Ja nagu Riigikontroll alla joonis, ei ole tegemist millegi sellisega, mida saab taandada raamatupidamislikuks probleemiks. Tegemist on sisulise segadusega töökorralduses, ütles Riigikontroll, muu hulgas dokumentide kättesaadavusega. Me loeme pressiteadet. Öeldakse, et Riigikontrollile ei väljastatud kõiki kaitseotstarbelise abi vahendamist puudutavaid lepinguid, seetõttu ei ole Riigikontrollile teada ka nende lepingute arv, sõlmimise aeg ning rahaline kogumaht. Samuti ei suutnud Kaitsevägi esitada infot arvele võetud varude koguste, maksumuse, investeeringute kohta ja nii edasi. Need on tõsised probleemid, millest me räägime. Ja nüüd, kui kolleeg Martin Helme küsis teie käest, mida te olete teinud, siis te ütlesite, et me oleme juurde võtnud palgale selle, teise või kolmanda inimese. Minu baasküsimus on see: kas keegi reaalselt oma töökoha kaotab vastutusena selle tekkinud segaduse eest või ongi nii, et mitte keegi oma töökohast ilma ei jää, kõik läheb põhimõtteliselt edasi ja võetakse sinna punti lihtsalt inimesi juurde?

Suur tänu! Ma tahan siiski veel kord küsida selle Riigikontrolli tuvastuse kohta, mille kohaselt on Kaitseministeeriumi valitsemisalas hulgaliselt probleeme rahakasutusega. Nagu Riigikontroll alla joonis, tegemist ei ole millegi sellisega, mida saab taandada raamatupidamislikuks probleemiks. Tegemist on sisulise segadusega töökorralduses, nii ütles Riigikontroll, muu hulgas [on probleeme] dokumentide kättesaadavusega. Me loeme pressiteadet, kus öeldakse, et Riigikontrollile ei väljastatud kõiki kaitseotstarbelise abi vahendamist puudutavaid lepinguid, seetõttu ei ole Riigikontrollile teada ka nende lepingute arv, sõlmimise aeg ega rahaline kogumaht, samuti ei suutnud Kaitsevägi esitada infot arvelevõetud varude koguste, maksumuse, investeeringute kohta ja nii edasi. Need on tõsised probleemid, millest me räägime. Kui kolleeg Martin Helme küsis teie käest, mida te olete teinud, siis te ütlesite, et te olete võtnud palgale selle, teise või kolmanda inimese. Minu baasküsimus on see: kas keegi reaalselt oma töökoha kaotab, vastutades selle tekkinud segaduse eest, või ongi nii, et mitte keegi oma töökohast ilma ei jää, kõik läheb põhimõtteliselt [samamoodi] edasi ja võetakse sinna punti lihtsalt inimesi juurde?

Aitäh! Töölt on praeguseks lahkunud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse juhataja. Töölt on lahkunud eelmine siseaudiitor. Töölt on lahkunud asekantsleri ülesannetes olnud osakonnajuhataja, kelle alluvuses olid ka varud. Tegelikult on kolm inimest viimasel ajal lahkunud. Nende inimeste asemele me pidime loomulikult leidma uued ja võimekad inimesed. Need inimesed on leitud. Kui nende tegevuste käigus, mille me oleme käima pannud, näiteks erakorraline ettemaksete inventuur ja konkreetse tegevuskava [koostamine], mis peab tagama kõigi Riigikontrolli majandusaasta aruandes toodud märkuste täitmise, selgub midagi veel, siis ei saa loomulikult välistada, et keegi peab veel lahkuma. Aga need otsused me saame teha siis, kui inventuurid on läbi viidud.

Aitäh! Töölt on lahkunud praeguseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse juhataja. Töölt on lahkunud eelmine siseaudiitor. Töölt on lahkunud asekantsleri ülesannetes olnud üks osakonna juhataja, kelle alluvuses olid ka varud. Tegelikult kolm inimest on viimasel ajal lahkunud. Nende inimeste asemele loomulikult me pidime leidma uued ja võimekad inimesed. Need inimesed on leitud. Ja kui nüüd need tegevused, mille me oleme käima pannud, näiteks erakorraline inventuur ettemaksete osas ja konkreetne tegevuskava, mis peab tagama kõigi Riigikontrolli majandusaasta aruandes toodud märkuste täitmise – kui selle tegevuse käigus selgub midagi veel, siis loomulikult me ei saa välistada, et keegi peab veel lahkuma. Aga need otsused me saame teha siis, kui on need inventuurid läbi viidud.

Aitäh! [Kaldun] natukene kõrvale kaitsetööstuse [teemast], aga põhimõtteliselt küsin ikkagi valdkonnaga seonduvalt. Me oleme juba pikemat aega vaadanud, kuidas Ukraina ründab, ja väga edukalt ründab, Venemaa mitmesuguseid nafta‑, keemia‑ ja muid taolisi tööstusi, samuti ladusid ja sadamaid. Teatavasti asub üks nendest sadamatest, Ust-Luga, meie vahetus naabruses. Kui juhtub näiteks niisugune lugu, et Ust-Lugas tekib mingi rünnaku tagajärjel ulatuslik naftareostus või keemiareostus, siis see on ju praktiliselt meie õue peal. Minu küsimus ongi, kas Kaitseministeeriumis, võib-olla ka koostöös Siseministeeriumiga, kelle haldusalasse kuulub kõikvõimalik reostustõrje, on ka selles suhtes plaani peetud, midagi kavandatud, vahendeid muretsetud, konsulteeritud naabritega, eelkõige soomlastega. Paluksin selle kohta informatsiooni.

Natukene kõrvale kaitsetööstusest, aga põhimõtteliselt ikkagi valdkonnaga seonduvalt, küsin. Me oleme vaadanud siin juba pikemat aega, kuidas Ukraina ründab ja väga edukalt ründab Venemaa mitmesuguseid nafta ja keemia ja muid taolisi tööstusi, ladusid ja sadamaid. Teatavasti üks nendest sadamatest, Ust-Luga on meil siin vahetus naabruses. Nüüd kui juhtub näiteks niisugune lugu, et Ust-Lugas mingi rünnaku tagajärjel tekib ulatuslik naftareostus või keemiareostus, siis see on ju praktiliselt meie õue peal. Minu küsimus ongi, kas Kaitseministeeriumis, võib-olla ka koostöös Siseministeeriumiga, kelle haldusesse kuulub kõikvõimalik reostustõrje, on ka midagi selles suhtes plaani peetud, kavandatud, vahendeid muretsetud, naabritega, eelkõige soomlastega konsulteeritud. Paluksin sellekohast informatsiooni.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Küll hetkel väga põgusalt, et võib-olla Siseministeeriumis on natuke rohkem infot. Aga jah, me oleme küll rääkinud ka naabritega ja rääkinud ka rahvusvaheliselt seda. Ega Soome laht ja Läänemeri, see ei puuduta ainult Ust-Lugat, me oleme rääkinud seda juba ka varilaevastikuga seoses. Kui varilaevastikuga, mis on väga vanad tankrid, reeglina ühepõhjalised, kui nendega peaks midagi juhtuma, siis keskkonnamõju meie põhjarannikul ehk Soome lahes ja Läänemeres saab olema väga ulatuslik, kuna Läänemeri on madal. Läänemere vee koostis on selline, mis kindlasti ei ole võrreldav Atlandi või Vaikse ookeaniga, kus on teistsugused võimalused. Seda, kas Ust-Luga sadamas võib juhtuda midagi sellist, mis toob kaasa ka keskkonnareostuse, seda on väga raske ette ennustada, väga raske. Kindlasti sihtkohana on see arusaadav. Kui me vaatame viimast rünnakut Ust-Luga sadamale, kus õnnestus rünnak ikkagi läbi viia, siis rünnaku sihtmärgiks olid ikkagi sadamast eemalolevad teatud jaotuspunktid, mis on maa peal ja mis merele keskkonnareostust edasi ei viinud. Põhimõtteliselt, loomulikult arusaamine on olemas, et ega see Soome lahe ja Läänemere ökosüsteem on üks.

Aitäh! Hetkel [vastan] küll väga põgusalt, võib-olla Siseministeeriumis on natuke rohkem infot. Aga jah, me oleme rääkinud naabritega ja rääkinud ka rahvusvaheliselt Soome lahest ja Läänemerest. See ei puuduta ainult Ust-Lugat, me oleme rääkinud ka varilaevastikust. Kui varilaevastiku laevaga – need on väga vanad tankerid, mis on reeglina ka ühepõhjalised – peaks midagi juhtuma, siis keskkonnamõju meie põhjarannikul ehk Soome lahes ja Läänemeres saab olema väga ulatuslik, kuna Läänemeri on madal. Läänemere vee koostis on selline, mis kindlasti ei ole võrreldav Atlandi või Vaikse ookeaniga, kus on teistsugused võimalused. Seda, kas Ust-Luga sadamas võib juhtuda midagi sellist, mis toob kaasa keskkonnareostuse, on väga raske ennustada, väga raske. Kindlasti on ta [selliste rünnakute] sihtkohaks, arusaadav. Kui me vaatame viimast rünnakut Ust-Luga sadamale, kui õnnestus rünnak ikkagi läbi viia, siis sihtmärgiks olid sadamast eemal olevad teatud jaotuspunktid, mis on maa peal, merele keskkonnareostus ei [jõudnud]. Põhimõtteliselt on loomulikult olemas arusaamine, et Soome lahe ja Läänemere ökosüsteem on üks.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud minister! Viivitus relvaseaduse vastuvõtmisega on ilmne. Kes selle eest vastutab või vastutab taas kogu valitsemisala kollektiivselt, nagu viimasel ajal on juhtunud?

Aitäh! Kui te mainisite relvaseadust, siis relvaseaduse muudatuste eest peaks vastutama Riigikogu, aga ma arvan, et te ikkagi mõtlesite rakendusakte. Seadusi võtab Eestis ikkagi Riigikogu vastu. Rakendusaktide puhul me selgitasime ära juba rakendusaktide vastuvõtmisel, mis selle mõningase viivituse põhjustas. Küll ma võin teile kinnitada, et nende aktide vastuvõtmise ja seaduse vastuvõtmise vahel ükski tööstuse tegevus küll sellest seisma ei jäänud ega ühtegi takistust sellest ei tulnud.

Aitäh! Te mainisite relvaseadust. Relvaseaduse muudatuste eest peaks ju vastutama Riigikogu. Aga ma arvan, et te mõtlesite rakendusakte. Seadusi võtab Eestis vastu ikkagi Riigikogu. Rakendusaktidest rääkides: me selgitasime ära juba nende vastuvõtmisel, mis selle mõningase viivituse põhjustas. Küll võin ma teile kinnitada, et nende aktide vastuvõtmise ja seaduse vastuvõtmise vahel ühegi tööstuse tegevus küll seetõttu seisma ei jäänud ega ühtegi takistust sellest ei tulnud.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui ma lugesin Riigikontrolli raportit ja teie vastuseid ja kommentaare või ministeeriumi vastuseid, siis mind üllatas asjaolu, et kiideti ennast selle eest, et Kaitseministeeriumis on taas loodud sisekontroll. Väga tore, väga õige tegu! Aga mind huvitab, kuidas sellises asutuses oli sisekontroll üldse vahepeal kaduma läinud. Kuidas see üldse võimalik on? Mulle jääb mulje, et see ei ole seaduslik, kui sisekontrolöri ei ole asutuses, mis selliseid ressursse liigutab. Kuidas teie arvates üldse sellisesse staadiumisse jõuti ja kelle ajal? Kas teile on teada mingisugune ajajoon, mis toimus sisekontrolliga varem? Praegugi on probleem ilmselt selles, et asutus on suur. Ma tean, et uus kontrolör on hakkaja inimene, aga see vajaks rohkem ja tõsisemat sisekontrolli, kuigi algus on tehtud.

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui ma lugesin seda Riigikontrolli raportit ja teie vastuseid ja kommentaare või ministeeriumi vastuseid, siis mind üllatas asjaolu, et kiideti ennast sellega, et Kaitseministeeriumis on taasloodud sisekontroll. Väga tore, väga õige tegu! Aga mind huvitab see, et kuidas sellises asutuses on üldse üks sisekontroll kaduma läinud vahepeal. Kuidas see kõik üldse võimalik on? Mulle jääb mulje, et see ei üldse seaduslik, et sisekontrolöri ei ole asutuses, mis selliseid ressursse liigutab. Kuidas teie arvates üldse sellisesse staadiumisse jõuti ja kelle ajal? Kas teil on sellest mingisugune ajajoon, et mis toimus sisekontrolliga varem? Ja praegugi on ilmselt probleem selles, et asutus on suur. Ma tean, et uus kontrolör on hakkaja inimene, aga see vajaks rohkem ja tõsisemat sisekontrolli, kui see algus on tehtud.

Aitäh! Ma olen teiega päri, et sisekontrolli ja julgeoleku osakonda värvatud inimesed on head ja hakkajad. Sellega olen ma kindlasti nõus. Samamoodi [on sellised] meie uus siseauditi juht ja siseaudiitor. Kuidas kantslerid on maja juhtimisel struktuuri muutnud? Kõikides ministeeriumides, ma arvan, on see toimunud üsna sarnaselt, on ühte või teist osakonda või inimesi liigutatud ja ametinimetusi muudetud. Ja ärge ajage palun segamini sisekontrolli ja siseauditit, need on ikkagi erinevad asjad. Siseaudit on alati olemas olnud. Jah, sel hetkel, kui ma kaitseministriks sain, ei olnud siseauditi [juhi] ametikoht ajutiselt täidetud, aga seda võib ikka ette tulla. Praegu on kaitseinvesteeringute keskuse peadirektori ametikoht täitmata, konkurss käib. Selliseid asju tuleb ikka ette, aga see ei tähenda, et funktsioonid täitmata on, funktsioone ikka täidetakse. Pärast uue kantsleri tulekut me tugevdasime seda [osakonda]. Me tõime sinna inimese juurde ja tõime ka auditisse inimesi juurde. Me saame selgelt aru, et kui riigikaitseliste tegevuste jaoks mõeldud riigi rahakott kasvab, siis peab olema ka rohkem inimesi, kes selle kasutamist jälgivad. Teistmoodi ei ole võimalik. Seda me kavatseme kindlasti ka edaspidi jälgida.

Aitäh! Ma olen teiega ka päri, et sisekontrolli ja julgeoleku osakonda värvatud inimesed on head ja hakkajad. Sellega ma olen kindlasti nõus. Samamoodi ka meie uus siseauditi juht ja audiitor. See, kuidas maja juhtimisel kantslerid on vahest struktuuri muutnud – noh, seal on jagatud, kõikides ministeeriumides, ma arvan, on see üsna sarnane, et on vahest ühte või teist osakonda või inimesi liigutatud ja ametinimetusi muudetud. Ja ärge ajage palun segamini sisekontrolli ja siseauditit, need on ikkagi erinevad asjad, eks ju. Siseaudit on alati olemas olnud. Jah, oli hetk, kui ma kaitseministriks sain, siis sellel hetkel ei olnud siseauditi ametikoht täidetud ajutiselt, aga seda võib ikka ette tulla. Praegu kaitseinvesteeringute keskuse peadirektori ametikoht on täitmata, konkurss käib. Nii et seda tuleb ikka vahest ette, aga see ei tähenda seda, et funktsioonid täitmata on. Eks funktsiooni ikka täidetakse. Mis me tegime ka uue kantsleri tulekuga, oli see, et me tugevdasime seda. Me tõime sinna inimese juurde ja tõime ka auditisse inimesi juurde, sest me saame selgelt aru, et kui riigi rahakott riigikaitselisteks tegevusteks kasvab, siis peab olema seal ka rohkem inimesi, kes selle kasutamist jälgivad. Ei ole võimalik teistmoodi. Nii et seda me kavatseme kindlasti edaspidi ka jälgida.

Suur tänu! Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Täna on kõlanud päris mitu kriitilist küsimust. Kui aus olla, siis ka meedias on neid omajagu üleval olnud seoses riigikaitsevaldkonna rahastuse ja töökorraldusega. Meie kõigi huvides, ma arvan, siin parlamendis ja ühiskonnas laiemalt, on, et see usaldusväärsus oleks kõrge ja see kuvand oleks [laitmatu] nii sisuliselt kui ka faktiliselt, mitte ainult pealispinna vaates. Mu küsimus teile tulenebki siit. Milliseid täiendavaid samme olete astunud ja astumas, et tagada just nimelt riigikaitsevaldkonna vastu usalduse püsimine, säilimine, ideaalis ka tõstmine, olukorras, kus meil käib juba üle kolme aasta sõda ja me tahame, et Eesti inimesed usaldaksid Eesti riigi juhte, usaldaksid riigikaitsevaldkonda ja oleksid veendunud, et see raha, mida sinna suunatakse ja mis ajas kasvab, on parimal viisil kulutatud? Mis samme te olete astunud? Siin räägiti palju vastutusest. Ma küsingi, millisena te näete enda personaalset vastutust selles küsimuses.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister. Täna on kõlanud päris mitu kriitilist küsimust ja kui aus olla, ka meedias on üleval neid omajagu olnud seoses riigikaitse valdkonna rahastuse töökorraldusega. Meie kõigi huvides, ma arvan, siin parlamendis ja ühiskonnas laiemalt on, et see usaldusväärsus ja see kuvand oleks kõrge nii sisuliselt kui faktiliselt, mitte ainult näidis... . Mu küsimus teile ongi sellest tulenev. Milliseid täiendavaid samme olete astunud ja astumas selleks, et tagada just nimelt riigikaitse valdkonna kõrge usalduse püsimine, säilimine, ideaalis ka tõstmine olukorras, kus meil käib juba üle kolme aasta sõda ja me tegelikult tahame, et Eesti inimesed usaldaksid Eesti riigi juhte, usaldaksid riigikaitse valdkonda ja oleksid veendunud selles, et see raha, mida sinna suunatakse ja mis ajas kasvab, on parimal viisil kulutatud? Mis samme te olete astunud? Ja siin räägiti palju vastutusest. Ma küsingi, millisena te näete enda personaalset vastutust selles küsimuses.

Aitäh! Ma arvan, et mitte ainult kaitsevaldkonnas, vaid igas valdkonnas, kus on ka valitsuse liikmed – sa oled seda vastutust ka ise kandnud –, on esimene kuldne reegel see, et räägi inimestega. Tulebki seletada, mida sa teed, kui on kriitikat, tuleb seda kriitikat vastu võtta ja seletada sedagi. Ja loomulikult tuleb inimestele näidata, kuhu nende maksuvahendid lähevad. Sellest tulenevalt, kui me näiteks tutvustasime kaitseinvesteeringute lisaprogrammi ehk siis KILP-i, siis me näitasime selles detailsusastmes, kui me saame näidata, millised on need uued võimed, mida me soetame. Täpselt samamoodi ma eelmisel nädalal "Eesti 2035" strateegia raames käisin siin samamoodi üle need võimed, mida me soetame, mis me saame selle eest, mis on meie plaanid Kaitseväe tugevdamiseks. Usalduse koha pealt kindlasti see on võtmeküsimus. Tuleb selgitada, rääkida, veenda! Selgitada, rääkida, veenda! Teistmoodi ei olegi võimalik, ma olen siin teie ees samamoodi praegu. Loomulikult, mis puudutab ministri vastutust, nii nagu sinul oli arstidega läbirääkimistel või muudes küsimustes, eks sa tundsid seda ise samamoodi. Sa tunned kuklas kogu aeg seda, et tegelikult valitsemisala on sinu vastutada ja sa pead seda vastutust kandma. Nii et eks loomulikult minu asi on rahvale seletada ja asjad korda teha. Kui on kellelgi mingeid märkusi olnud, tuleb asjad paremaks teha. Ja seda me kogu aeg teeme, alates riigi kaitse-eelarve kasvatamisest kuni nende võimeteni, mida me igapäevaselt Eesti riigi ja rahva kaitsmiseks vajame.

Aitäh! Ma arvan, et mitte ainult kaitsevaldkonnas, vaid igas valdkonnas Eestis, kus on [tegevad] ka valitsuse liikmed – sa oled seda vastutust ka ise kandnud –, on esimene kuldne reegel see, et räägi inimestega. Tulebki seletada, mida sa teed, kui on kriitikat, tuleb see vastu võtta ja [asju] seletada. Loomulikult tuleb inimestele näidata, kuhu nende maksuvahendid lähevad. Sellest tulenevalt, kui me näiteks tutvustasime kaitseinvesteeringute lisaprogrammi ehk KILP‑i, siis me näitasime sellises detailsusastmes, kui me saime näidata, millised on need uued võimed, mida me soetame. Täpselt samamoodi ma eelmisel nädalal "Eesti 2035" strateegia raames käisin siin üle need võimed, mida me soetame, mis me saame selle [raha] eest, mis on meie plaanid Kaitseväe tugevdamiseks. Usalduse koha pealt on see kindlasti võtmeküsimus. Tuleb selgitada, rääkida, veenda! Selgitada, rääkida, veenda! Teistmoodi ei olegi võimalik. Ma olen praegu samamoodi siin teie ees. Loomulikult, mis puudutab ministri vastutust, siis eks sina arstidega läbi rääkides või muudes [olukordades] tundsid seda ise samamoodi. Sa tunned ju kuklas kogu aeg seda, et valitsemisala on sinu vastutada ja sa pead seda vastutust kandma. Nii et eks loomulikult ole minu asi rahvale asju seletada ja asjad korda teha. Kui kellelgi on mingeid märkusi, siis tuleb asjad paremaks teha. Seda me kogu aeg teeme, alates riigikaitse-eelarve kasvatamisest kuni nende võimete [arendamiseni], mida me iga päev Eesti riigi ja rahva kaitsmiseks vajame.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Kaitsetööstuspargi tegemisest on ju ammu meil juba räägitud ja tegelikult on piinlik vaadata, kui me võrdleme ennast Läti või Leeduga, kus on need asjad käinud kordades ja kordades kiiremini. Aga sellega on veel üks probleem, millele eile osundas ka ERR, et Eesti ei paku mitte mingisugust garantiid, et kavatseb ka neid tooteid nendelt firmadelt, kes siia tulevad, ostma hakata. Kunagi see oli üks põhjus, miks Leonardo siia ei tulnud sellega, see on üks põhjus, millega on tõrjutud Nammo siia tulekut. See on täiesti elementaarne ja loomulik, et need, kes teevad siia mitmesaja tuhandelisi või miljonilisi investeeringuid, soovivad ka seda, et riik, kuhu nad tulevad, ostaks nende toodangut. Ja laskemoon on ju ülivajalik meile kõigile. Miks me teeme selliseid takistusi neile? See võib meie laskemoonapargi ja nende investorite tulekut oluliselt pärssida.

Aitäh! Kaitsetööstuspargi tegemisest on meil juba ammu räägitud. Tegelikult on seda piinlik vaadata, kui me võrdleme ennast Läti või Leeduga, kus need asjad on käinud kordades ja kordades kiiremini. Aga sellega on veel üks probleem, millele eile osundas ka ERR: Eesti ei paku mitte mingisugust garantiid, et kavatseb neid tooteid nendelt firmadelt, kes siia tulevad, ostma hakata. Kunagi oli see üks põhjus, miks Leonardo siia ei tulnud, see on üks põhjus, millega on tõrjutud Nammo siia tulekut. See on täiesti elementaarne ja loomulik, et need, kes teevad siia mitmesaja tuhande või miljoni eest investeeringuid, soovivad ka seda, et riik, kuhu nad tulevad, ostaks nende toodangut. Laskemoon on ju ülivajalik meile kõigile. Miks me teeme neile selliseid takistusi? See võib laskemoonapargi [rajamist] ja investorite siia tulekut oluliselt pärssida.

Aitäh! Kõikidelt ettevõtetelt, kellega me oleme läbi rääkinud, oleme loomulikult küsinud ka seda, mis on nende ootused – need on erinevad –, ja vastavalt sellele oleme püüdnud vastupakkumised teha. Me oleme loonud endale väga hea õiguskeskkonna, ärikeskkonna ja maksukeskkonna. Meil on kindlasti võimalik tagasimaksena [anda] suurinvesteeringutoetust. Lõppkokkuvõttes ei ole ettevõtjal ju vahet, kuidas ta oma käibesse täiendavaid vahendeid saab. Kui me vaatame ettevõtete ostusid, siis eks tuleb arvestada, et isegi hoolimata kaitse-eelarve kasvust, ei ole võimalik, et Eesti soetaks näiteks 155-se moona tootja käest kogu selle koguse, mida see siin toota planeerib. Seda esiteks. Teiseks, kogu aeg on olnud juttu sellest, et meil peaksid saama võimalikult paljud lepingud võimalikult kiiresti sõlmitud. Neid lepinguid on praeguseks sõlmitud sadade miljonite eurode ulatuses ja me kindlasti neid lepinguid tühistama ei hakka. Kolmandaks, te tõite võrdluse Läti ja Leeduga. Üksikuid näiteid võime tuua küll ja veel. Ma võin tuua näite minitööstuspargi kohta. Me tegime otsused ülikiiresti, tootja sai maa-ala kätte ja kohe alustab seal tootmist. Võime [tuua] teisi näiteid veel. Ma ei ole kindel, et te väga palju leiate Lätist ja Leedust selliseid suuremaid näiteid. Näiteks leedukate pakutav reinvesteeritud kapitali maksuvabastus on Eestis olnud juba üle 20 aasta. Need on asjad, mida Leedus pole varem olnud, nüüd nad alles neid teevad. Eks tuleb igat konkreetset pakkumist eraldi vaadata. Aga veel kord, mis puudutab oste, siis ostu puhul on esimene reegel see, et me vaatame, millised on turutingimused. Me ei pane silmi kinni ja ei ütle, et me ostame ära kõik, mis te siin toodate. Ei! Seda on signaliseeritud algusest peale. Kui on võimalik, siis jah, ostame osa sellest, aga nagu ma ütlesin, tootmismahud sellise suurusega investeeringu tegemise korral on kindlasti sellised, et Eesti väiksust arvestades tuleb arvestada ka ekspordivõimekusega. Seda on signaliseeritud kõikidele ettevõtetele: kui te tulete ja investeerite, siis loomulikult peab teil olema ka eksporditurg, me oleme valmis ostma teatud mahus, aga mitte kõike.

Aitäh! Kõikide ettevõtetega, kellega me oleme läbi rääkinud, loomulikult me oleme küsinud ka seda, mis on nende ootused – ootused on erinevad –, ja vastavalt sellele me oleme püüdnud ka need vastupakkumised teha. Me oleme loonud endale väga hea õiguskeskkonna ja ärikeskkonna ja maksukeskkonna. Meil on kindlasti võimalik tagasimaksena teha seda suurinvesteeringutoetust. Lõppkokkuvõttes ettevõtjal ei ole ju vahet, kuidas ta oma käibesse täiendavaid vahendeid saab. Ja kui me vaatame ostusid ettevõtete poolt, siis eks tuleb arvestada, et isegi kaitse-eelarve kasvuga ei ole võimalik, et Eesti soetab näiteks 155-se moona tootja käest kogu selle koguse, mida ta siin toota planeerib. Seda esiteks. Teiseks, kogu aeg on olnud juttu sellest, et meil oleks võimalikult palju ja võimalikult kiiresti lepingud sõlmitud. Neid lepinguid on sõlmitud sadade miljonite ulatuses praeguseks ja me kindlasti neid lepinguid tühistama ei hakka. Kolmandaks, teie Läti ja Leedu võrdlused – üksikuid näiteid me võime tuua küll ja veel. Ma võin tuua minitööstuspargiga näite, kus me tegime otsused ülikiiresti ja tootja sai maa-ala kätte ja kohe alustab seal tootmist. Ja võime [tuua] teisi näiteid veel. Ma ei ole kindel, et väga palju te leiate Lätist, Leedust selliseid suuremaid näiteid. Näiteks leedukate pakutav maksuvabastus reinvesteeritud kapitalile on Eestis olnud juba üle 20 aasta. Need on asjad, mida Leedus pole varem olnud, nüüd alles nad teevad. Nii et eks siin tuleb igat konkreetset pakkumist eraldi vaadata. Aga veel kord, mis puudutab oste, siis ostu puhul on esimene reegel see, et me vaatame, millised on turutingimused. Me ei pane silmi kinni ja ei ütle, et me ostame kõik, mis te siin toodate, ostame ära. Ei! Ja seda on signaliseeritud algusest peale. Kui on võimalik, jah, ostame osa sellest, aga nagu ma ütlesin, tootmismahud sellise suurusega investeeringu tegemiseks on kindlasti sellised, kus Eesti väiksust arvestades tuleb arvestada ka ekspordivõimekusega. Ja see on signaliseeritud kõikidele ettevõtetele: kui te tulete ja investeerite, siis loomulikult peab olema ka eksporditurg. Me oleme valmis teatud mahus ostma, aga mitte kõike.

Suur tänu! Hea kolleeg Anti Poolamets, ma ei saa teile teist küsimust anda, sest arupärimiste puhul saab iga Riigikogu liige esitada ühe suulise küsimuse. Teist küsimust ma kahjuks anda teile ei saa. Aga suur tänu! Riina Sikkut, ma ei tea, kuidas me nüüd teeme, Riina Sikkut. Minister oli juba lahkunud puldist, aga ta tuli ise tagasi. Ma saan teile selle küsimuse anda, aga teine kord olge palun tähelepanelik, muidu minister on ammu juba poolel teel kohapeale ja siis te alles vajutate oma küsimuse. Palun, Riina Sikkut!

Suur tänu! Hea kolleeg Anti Poolamets, ma ei saa teile teist küsimust anda, sest arupärimise puhul saab iga Riigikogu liige esitada ühe suulise küsimuse. Teist küsimust ma kahjuks teile anda ei saa. Aga suur tänu, lugupeetud minister … Riina Sikkut, ma ei tea, kuidas me nüüd teeme. Minister oli juba puldist lahkunud. Ta tuli tagasi ja ma saan teile selle küsimuse anda, aga teinekord olge palun tähelepanelik, muidu minister on juba poolel teel kohapeale ja siis te alles vajutate sisse oma küsimise[soovi]. Palun, Riina Sikkut!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Vabandan, vabandan! Nii viimasel minutil jõudsin. Tahtsin küsida järgmist. Meediat jälgides kaitsetööstuse liidu juht on öelnud, et kaitsetööstuspargi planeerimisega viivitatakse, et viivitus on seni olnud kuni 12 kuud juba. Teie ministrina väidate, et mingit viivitust ei ole olnud. Kus see tõde siis on tavalise kodaniku jaoks? Kas see on kuskil vahepeal või on see ikkagi ühes või teises väites?

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Vabandan, vabandan! Nii viimasel minutil jõudsin. Tahtsin küsida järgmist. Meedias on kaitsetööstuse liidu juht öelnud, et kaitsetööstuspargi planeerimisega viivitatakse ja viivitus on kestnud juba kuni 12 kuud. Teie ministrina väidate, et mingit viivitust ei ole olnud. Kus see tõde siis on tavalise kodaniku jaoks? Kas see on kuskil vahepeal või on see ikkagi ühes või teises väites?

Aitäh! Teate, kui mina oleksin tööstuse poole peal ja ettevõtja, siis loomulikult ma tahaksin seda – kui ma alustan ettevõtlusega ja tahan haigla ehitada –, et ma saaks homme ehitama hakata. Milleks neid ehituslubasid on vaja? Ma ju tean, mul on projekt ja mul ei ole neid ehituslubasid. No vaata, jumala eest, et sa planeeringut ei pea tegema hakkama. Vaadake natukene, teil on see Tallinna linna vastutus praegu. Kui kaua Tallinnas planeering aega võtab – detailplaneering? Kaua võtab aega? Ma olen kuulnud, et neli-viis aastat, et maja ehitada, ettevõtlust arendada. Kuidas see küll niimoodi on, et näed, tahan ettevõtlust arendada, Tallinnasse töökohti luua ja näe, neli kuud … Vabandust! See oleks lust ja lillepidu, kui oleks neli kuud. Neli aastat! Me teeme eriplaneeringu pooleteise aastaga. Loomulikult tahaksid tööstuse poole pealt kõik, et saaks kohe kopa maasse lüüa. Aga selleks on vaja projekt teha, load võtta. Kui me loobume kõikidest lubadest, siis ma arvan, et Züleyxa ja teised ütlevad, et kuulge, nii küll ei saa. Loodust on vaja hoida. Peeter rääkis siin sellest, et kuidas see tasakaal leida, eks. Et eks ta selles mõttes ongi niimoodi, et ettevõtjate poole pealt loomulikult tahaks, et kõik asjad juhtuksid täna, nüüd ja praegu. Aga seesama saal siin on kokku leppinud reeglites, mis on erinevates valdkondades loodud: planeerimisseaduses, looduskaitseseaduses, metsaseaduses. Me peame kõike seda järgima ja vaatama ka, kas kuskil on aas-käoking või konnakotkas, teda tuleb ka elus hoida. Nii et selles mõttes kuldset keskteed, ma arvan, ongi väga raske leida ja ei ole ka tõde, et kas on üks asi kiire või teine asi kiire. Aga selles õigusraamis, mis on Eesti riigis see saal kehtestanud, ma väidan, et pooleteise aastaga riigi eriplaneeringu tegemine algusest lõpuni kõikide avalikustamistega, ka selle nii-öelda kiirmenetluse raames tehtud keskkonnamõjude hinnanguga, on väga kiire. Kui parlament on valmis arutama veel kiiremat, et jätta ära … Selle eriplaneeringu käigus me tegelikult ju tegime paralleelselt väga paljusid asju. Kui sa tahad seda veel kiiremaks saada, siis sa pead hakkama asju ära jätma. Siis sa pead ära jätma teatud keskkonnamõju hindamised, mis võtavad väga pika aja, ja pead ära jätma portsu avalikustamisi ühiskonnaga. Ja seda me ei soovi ju ka, et me ei küsi inimeste käest tagasisidet. Ka selle eriplaneeringu puhul oli vähemalt kaks korda – pigem äkki kolm, kaks oli kindlasti –, kui kohalikele inimestele käidi seda tutvustamas. Nii et siis sa pead hakkama kuskilt midagi ära jätma. Aga see debatt on juba selle saali küsimus.

Aitäh! Teate, kui mina oleksin tööstuse poole peal ja ettevõtja, siis loomulikult ma tahaksin seda – kui ma alustan ettevõtlusega või tahan näiteks haiglat ehitada –, et ma saaks kohe homme ehitama hakata. Milleks neid ehituslubasid vaja on! Ma ju tean, mul on projekt ja mul ei ole neid ehituslubasid. Jumala eest, et planeeringut ei pea tegema hakkama! Vaadake, teil on Tallinnas see vastutus praegu, linnapea on teie [erakonnast]. Kui kaua Tallinnas planeering aega võtab, detailplaneering? Kui kaua see aega võtab? Ma olen kuulnud, et neli-viis aastat, selleks et saaks maja ehitada, ettevõtlust arendada. Kuidas see küll niimoodi on, et tahan ettevõtlust arendada, Tallinnasse töökohti luua, aga näe, neli kuud … Vabandust! See oleks lust ja lillepidu, kui oleks neli kuud. Neli aastat! Meie teeme eriplaneeringu poolteise aastaga. Loomulikult tahaksid tööstuse poole peal kõik, et saaks kohe kopa maasse lüüa. Aga selleks on vaja projekt teha, load võtta. Kui me loobume kõikidest lubadest, siis ma arvan, et Züleyxa ja teised ütlevad, et kuulge, nii küll ei saa, loodust on vaja hoida. Peeter rääkis siin sellest, kuidas see tasakaal leida. Eks ta selles mõttes olegi niimoodi, et ettevõtjad loomulikult tahaks, et kõik asjad juhtuksid täna, nüüd ja praegu. Aga seesama saal siin on kokku leppinud reeglites, mis on erinevate valdkondade jaoks loodud, need on planeerimisseaduses, looduskaitseseaduses, metsaseaduses. Me peame kõiki neid järgima ja vaatama, kas kuskil on aas-käoking või konnakotkas, keda tuleb ka elus hoida. Selles mõttes ongi kuldset keskteed väga raske leida ja ei ole ka sellist tõde, kas ühe asjaga on kiire või teise asjaga on kiire. Aga selles õigusraamis, mis see saal on Eesti riigis kehtestanud, ma väidan, kui poolteise aastaga on riigi eriplaneering tehtud algusest lõpuni, koos kõikide avalikustamistega, ka selle nii-öelda kiirmenetluse raames tehtud keskkonnamõjude hinnanguga, siis see on väga kiiresti tehtud. Kas parlament on valmis arutama veel kiiremat võimalust? Selle eriplaneeringu käigus me ju tegime paralleelselt väga paljusid asju. Kui tahta seda veel kiiremaks saada, siis peab hakkama asju ära jätma. Siis peab ära jätma teatud keskkonnamõju hindamised, mis võtavad väga pika aja, ja peab ära jätma portsu avalikustamisi. Me ei soovi ju ka seda, et me ei küsi inimeste käest tagasisidet. Ka seda eriplaneeringut käidi vähemalt kaks korda – pigem äkki kolm, kaks korda oli kindlasti – kohalikele inimestele tutvustamas. Nii et siis peab hakkama kuskilt midagi ära jätma. Aga see debatt on juba selle saali küsimus.

Suur tänu, lugupeetud minister, ja suur tänu kõnetooli tagasi tulemast! Teile on veel vähemalt üks …

Suur tänu, lugupeetud minister, ja suur tänu kõnetooli tagasi tulemast! Teile on veel vähemalt üks … (Minister ütleb midagi.) Teile on vähemalt üks küsimus veel. Helle-Moonika Helme, palun!

See on teine voor, jah.

Teile on vähemalt üks küsimus veel. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh sõna andmast! Ja aitäh ministrile tagasi pulti tulemast! Räägiks sellisest firmast nagu Milrem Robotics. See on teatavasti firma, mis kunagi oli eestlaste enda oma. Tore! Me oleme öelnud, et see on meil selline – kuidas ma ütlen – jällegi üks lipulaev olnud. Eesti riik pumpas sinna omal ajal päris arvestatavat ressurssi. Siis müüdi see ära araablastele, araablaste kontsern ostis Milrem Roboticsis enamusosaluse. See on huvitav. See ei ole vist esimene kord, kui niimoodi juhtub, et mingisugusesse erafirmasse pumbatakse Eesti riigi raha sisse ja siis müüakse enamusosalus ära. Araabia riigid on väga heades suhetes Venemaaga. Väga huvitav asi võib tulevikus välja joonistuda, see on ju ka NATO-väline riik. Kas ei või minna nii, nagu kunagi läks Eesti elektrijaamadega, mida taheti müüa ameeriklastele, aga pärast selgus, et oleks müüdud riiulifirmale, mille omanikud olid venelased?

Aitäh sõna andmast! Ja aitäh ministrile tagasi pulti tulemast! Räägiks sellisest firmast nagu Milrem Robotics. See on teatavasti firma, mis kunagi oli eestlaste enda oma. Tore! Me oleme öelnud, et see on meie selline – kuidas ma ütlen – jällegi üks lipulaev olnud. Ja Eesti riik pumpas sinna tegelikult päris arvestatavat ressurssi omal ajal. Siis müüdi ta ära araablastele, araablaste kontsern ostis enamusosaluse Milrem Roboticsis. See on väga huvitav. See vist ei ole esimene kord, kui niimoodi juhtub, et mingisugune erafirma, pumbatakse Eesti riigi raha sisse, ja siis müüakse enamusosalus ära. Kui me vaatame nende araabia, araablaste kontsern … Tegelikult araabia riigid on väga heades suhetes ka Venemaaga ja see on nagu väga huvitav, selline asi võib tulevikus välja joonistuda, nagu NATO-väline riik. Kas ei või minna nii, nagu läks meil kunagi Eesti elektrijaamadega, kus taheti müüa ameeriklastele, aga pärast selgus, et oleks müüdud riiulifirmale, mille omanikud olid venelased?

Teie aeg!

Kuidas me selliseid asju tulevikus väldime ja kas need asjad ikka peaks niimoodi käima?

Kuidas me selliseid asju tulevikus väldime ja kas ikka need asjad niimoodi peaks käima?

Aitäh! Ma ei hakka minema konkreetsesse juhtumisse sisse, aga mis puudutab Araabia poolsaart, siis me näeme seda, et seal on huvid väga laialdased. Ameeriklased investeerivad sinna ja vastupidi, britid investeerivad sinna ja vastupidi. Me näeme seal lääne sõjatehnikat. Sealsed kaitsetööstusmessid on maailma ühed suuremad ja atraktiivsemad, kõik maailma kaitsetööstusettevõtted on seal kohal. Mitte absoluutselt kõik, loomulikult, aga suuremad ja olulisemad on kohal. Selles mõttes on see kindlasti arenev turg. Millise otsuse teeb mõni Eesti ettevõte puhtalt kapitali kaasamise vaatest, see tuleks kindlasti lahutada Eesti riigi erinevatest ettevõtlustoetustest. Meie huvi kindlasti on – me oleme jätkanud Euroopa Kaitsefondi rahastuse korral Eesti ettevõtete toetamist kas garantii või kaasosalusega –, et Eesti ettevõtted saaksid tuule tiibadesse ja saaksid ka väliskapitali juurde, mitte ainult Eesti maksumaksja raha ei peaks neisse idufaasis paigutama. See on igati loomulik osa. Vaatame näiteks teiste riikide praktikat. See ongi erinev, jah. Osas riikides [antakse] kordades suuremaid ettevõtlustoetusi just iduettevõtetele, et neile selliseid tõukeid anda. Näiteks on meil siin NATO DIANA kontor. Nii et ma ütlen kapitali kaasamise koha pealt, et eks see ole iga eraettevõtja vaba otsus, kust ja millist kapitali ta kaasab. Mis puudutab neid tooteid, siis seal on küll olemas üks filter, mida teil tasub kindlasti meeles pidada. Selleks on Välisministeeriumi juures olev ekspertkomisjon, kes ekspordilubasid annab. Kui Eestis toodetavat militaarkaupa soovitakse Eestist välja viia, siis selleks on vaja võtta ekspordiluba. Selle ekspordiloa annab vastavate asutuste liikmetest koosnev ekspertkomisjon, kes vaatab, kuhu see kaup viiakse, mis otstarbel ja muud sellist.

Aitäh! Minemata konkreetsesse juhtumisse, aga mis puudutab Araabia poolsaart, siis kindlasti me näeme seda, et seal on huvid väga laialdased. Ameeriklased investeerivad sinna ja vastupidi, britid investeerivad sinna ja vastupidi, me näeme seal lääne sõjaväetehnikat. Sealsed kaitsetööstusmessid on maailma ühed suurimad ja atraktiivsemad, kus kõik maailma kaitsetööstusettevõtted on kohal. Noh, mitte absoluutselt kõik loomulikult, aga suuremad ja olulisemad on kõik kohal. Nii et selles mõttes kindlasti see on arenev turg. Nüüd, puhtalt kapitali kaasamise vaatest, millise otsuse iga Eesti ettevõte teeb, need tuleks ära lahutada kindlasti sellest, mis on tehtud Eesti riigi poolsed erinevad ettevõtlustoetused. Meie huvi kindlasti on ja me oleme seda ka jätkanud, kui me vaatame Euroopa Kaitsefondi rahastusi, kust me toetame Eesti ettevõtteid kas siis garantiiga või kaasosalusega. See on meie huvides, et Eesti ettevõtted saaksid tuule tiibadesse ja saaksid endale ka väliskapitali juurde, mitte ainult see, et Eesti maksumaksja raha sinna idufaasis paigutatakse. See on igati loomulik osa. Ja kui me vaatame näiteks erinevate riikide praktikat, siis ta ongi erinev, jah. Osades riikides tehakse ikkagi kordades suuremalt ettevõtlustoetusi just iduettevõtetesse, et selliseid tõukeid anda. Näiteks meil on ka NATO DIANA kontor. Nii et, noh, ma ütlen selle kapitali kaasamise koha pealt, et eks see on iga eraettevõtja vaba otsus, kus ja millise kapitali ta kaasab. Ja mis puudutab neid tooteid, siis seal on küll üks filter olemas, mida kindlasti tasub teil ka meeles pidada. Selleks on Välisministeeriumi juures olev vastav ekspertkomisjon, kes ekspordilubasid annab. Kui Eestis toodetav kaup, mis on militaarkaup, soovitakse kusagile Eestist välja viia, siis selleks on vaja võtta ekspordiluba. Ja selle ekspordiloa annab vastavate asutuste liikmetest koosnev ekspertkomisjon, kes vaatab, kuhu see kaup viiakse, mis otstarbel ja muud sellist.

Suur tänu! Rohkem küsimusi teile, härra minister, enam tõepoolest ei ole. Avan läbirääkimised. Palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi arupärijate esindaja Raimond Kaljulaidi. Palun!

Suur tänu! Rohkem küsimusi tõepoolest teile, härra minister, enam ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Palun kõigepealt siia Riigikogu kõnetooli tagasi arupärijate esindaja Raimond Kaljulaidi. Palun!

Austatud istungi juhataja, Riigikogu esimees! Austatud minister! Ma veel kord vabandan, et me selle teema siin veidi laiemaks tõmbasime, aga ma arvan, et see oli hea ja sisuline debatt, ja me täname ministrit vastuste eest. Mõned asjad ma toon siiski välja. Kõigepealt, minister jättis rakendusaktidest rääkides vastamata küsimusele, mis põhjusel nendega siiski viivitati. See, et oli vaja suhelda ekspertidega ja oli vaja kaasata kaitsetööstuse esindajaid, on ju selge. Aga relvaseaduse muudatused ei olnud ju niimoodi tehtud, et Riigikogu võttis vastu muudatused ja siis pidi Kaitseministeerium koos partnerite ja teiste huvitatud osapooltega hakkama analüüsima, kuidas neid rakendada. Kaitseministeerium ise tuli Riigikokku seaduseelnõuga, mille juures olid tol hetkel väga puudulikud rakendusaktide kavandid. Ise oli ta seadnud endale tähtajaks selle aasta 1. jaanuari, mil need rakendusaktid oleks tulnud jõustada, aga see tähtaeg magati maha ja viivitati viis kuud. Nii et see vastus, et oli vaja neid läbi töötada või et see on kompleksne küsimus, ei päde. See on tegelikult vale, sest ministeeriumil oli väga hästi teada nende seadusemuudatuste sisu. Nad olid ise need välja töötanud koostöös nendesamade partneritega. Kindlasti oleks olnud võimalik korraldada tööd selliselt, et kõik oleks saanud tehtud õigeaegselt. Mis puudutab seda huvitavat vaidlust, mis siin oli seoses kaitsetööstuse liidu esindajate seisukohtadega ja kaitsetööstuspargiga, siis kaitsetööstuse liidu seisukoht on see, et on aasta aega venitatud, aga minister ütleb, et tegelikult ei ole üldse viivitatud. Tekib küsimus, kelle jaoks seda parki tehti. Seda tehtigi ju kaitsetööstuse jaoks. Kui kaitsetööstuse esindajad ise ütlevad, et see protsess on olnud liiga aeglane, nad ei ole sellega rahul, siis ma arvan, et sellesse tähelepanekusse tuleks suhtuda tõsiselt. Ma juhin tähelepanu, et näiteks Leedu on selliste kaitse seisukohast vajalike arenduste suhtes võtnud seisukoha, et need tehakse ära kuue kuuga. Ja need tehaksegi ära kuue kuuga. Ei teagi, mida teha, ilmselt oleks mõistlik Leetu kolida, seal on julgeolek paremini tagatud. Nendesamade rakendusaktidega seoses ütles minister ka seda, justkui mingit kahju ei oleks kellelegi sündinud. Tegelikult sai see arupärimine esitatud pärast seda, kui riigikaitsekomisjonis olid kaitsetööstuse esindajad ja ettevõtjad, kes andsid meile just nimelt selle tagasiside, et nende valdkonnas on ettevõtetel probleem sellega, et rakendusakte ei ole õigeaegselt jõustatud. Samuti on riigikaitsekomisjoni liikmetele teada, et see on mõjutanud äriplaanide koostamist. Sa pead ju teadma, millised nõuded kehtivad näiteks ehitise kohta, mida sa kavatsed rajada ja tahad arvutada selle maksumust. Täiesti imelik oli ministri seisukoht, mis puudutas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse juhi keeleoskuse nõudeid. Vastutuse veeretamine Riigikantselei juures tegutsevale tippjuhtide valimise komisjonile on väga imelik lähenemine. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et kaitseminister on seisukohal, et kui Riigikantselei juures olev komisjon veeretab talle uksest sisse ühe valdkonnakogemuseta ja veidikene soome keelt purssiva kandidaadi, siis see on ka okei, sest Riigikantselei on ta ju Kaitseministeeriumile välja valinud. Loomulikult, Kaitseministeerium ja minister peavad ütlema, millist inimest nad tahavad. Riigikantselei viib siis läbi personaliotsingu ja pakub välja nendele nõuetele vastavad kandidaadid. Keeleoskuse nõude alandamine tähendab seda, et teoreetiliselt võib Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse juhiks saada inimene, kes ei ole võimeline neid erakordselt keerulisi, sadadesse miljonitesse ulatuvaid läbirääkimisi Eesti riigi nimel pidama või hakkab ta neid pidama tõlgi vahendusel. Saate aru, see on täiesti absurdne olukord, sellist asja ei tohiks lubada! Loomulikult peavad selle inimese kohta kehtima väga kõrged inglise keele oskuse nõuded, et tal oleks võimalik oma tööd teha. Nende alandamine lõhnab ausalt öeldes selle järele, et kusagil on olemas keegi kandidaat, kellel ei olnud – nii nagu, ütleme, ei olnud ühel riigisekretärikandidaadil – nõuetele vastavat haridust, ja nüüd siis [püütakse] talle rohelist tuld [näidata]. Viimane asi. Härra Hanno Pevkur, ma soovin juhtida teie tähelepanu sellele, et te tõstatasite ise siin Tallinna planeeringute küsimuse. Vaat selle pean ma küll tagasi lükkama. Ametis olev linnavalitsus sai veel enne, kui Reformierakond sealt lahkus, selle teemaga väga tõsiselt tegelda. Te teate väga hästi – kuna te ju ka kandideerite valimistel Tallinnas ja olete endale väga hästi selgeks teinud, ma olen kindel, kõik need Tallinna küsimused –, et ehituslubade menetlus on seal 70% kiirem tänu sellele tööle, mida meie, sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond, oleme linnavalitsuses koos teinud. Te teate ka seda, et detailplaneeringute küsimuses liigutakse kiiresti edasi.

Austatud istungi juhataja, Riigikogu esimees! Austatud minister! Ma veel kord vabandan, et me veidi laiemaks selle teema tõmbasime siin, aga ma arvan, et see oli hea ja sisuline debatt, ja me täname ministrit vastuste eest. Mõned asjad ma siiski tooksin välja. Kõigepealt, minister rakendusaktide osas tegelikult jättis vastamata küsimusele, mis põhjusel nendega siiski viivitati. See, et oli vaja suhelda ekspertidega, see, et oli vaja kaasata kaitsetööstuse esindajaid, on niigi selge. Aga relvaseaduse muudatused ei olnud ju niimoodi tehtud, et Riigikogu võttis vastu muudatused ja siis pidi hakkama Kaitseministeerium koos partnerite ja teiste huvitatud osapooltega analüüsima, kuidas neid rakendada. Kaitseministeerium ise tuli Riigikokku seaduseelnõuga, mille juures olid tol hetkel väga puudulikud rakendusaktide kavandid. Ise oli ta seadnud endale tähtajaks 1. jaanuaril sel aastal need rakendusaktid jõustuda, aga see tähtaeg magati maha ja sellega viivitati viis kuud. Nii et see vastus, et oli vaja neid läbi töötada või et see on kompleksne küsimus, ei päde. See on tegelikult vale, sellepärast et ministeeriumil oli väga hästi teada nende seadusmuudatuste sisu. Nad olid ise need välja töötanud koostöös nendesamade partneritega ja kindlasti oleks olnud võimalik töö korraldada selliselt, et kõik oleks tehtud õigeaegselt. Nüüd, mis puudutab seda huvitavat vaidlust, mis siin oli kaitsetööstuse liidu esindajate seisukohtadega seoses ja kaitsetööstuspargiga seoses, siis kaitsetööstuse liidu seisukoht on see, et on aasta aega venitatud. Ja minister ütleb, et ei ole tegelikult üldse viivitatud. Tekib küsimus, kelle jaoks õieti seda parki nagu tehti. Seda tehtigi ju kaitsetööstuse jaoks ja kui nüüd kaitsetööstuse esindajad ise ütlevad, et see protsess on olnud liiga aeglane, nad ei ole sellega rahul, siis ma arvan, et sellesse tähelepanekusse tuleks suhtuda tõsiselt. Ma juhin tähelepanu, et Leedu näiteks on selliste kaitse seisukohast vajalike arenduste osas võtnud seisukoha, et need tehakse ära kuue kuuga. Ja neid tehaksegi ära kuue kuuga. Ei teagi, mida teha, kolida Leetu ilmselt on mõistlikum. Seal on julgeolek paremini tagatud. Nendesamade rakendusaktidega seoses ütles minister ka seda, et justkui mingit kahju sellest ei ole kellelegi sündinud. Tegelikult see arupärimine sai esitatud pärast seda, kui riigikaitsekomisjonis olid kaitsetööstuse esindajad ja ettevõtjad, kes just nimelt meile andsid selle tagasiside, et nende valdkonnas on ettevõtetel sellega probleem, et rakendusakte ei ole õigeaegselt jõustatud. Samuti on riigikaitsekomisjoni liikmetele teada, et see on mõjutanud äriplaanide koostamist, kus sa pead teadma, millised nõuded kehtivad näiteks ehitisele, mida sa kavatsed rajada, et arvutada selle maksumust. Nüüd, täiesti imelik oli ministri seisukoht, mis puudutab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse juhi keeleoskuse nõudeid. See nii-öelda vastutuse veeretamine Riigikantselei juures tegutsevale tippjuhtide valimiskomisjonile on väga imelik lähenemine. See põhimõtteliselt tähendab seda, et kaitseminister on seisukohal, et kui Riigikantselei juures olev komisjon veeretab talle uksest sisse ühe valdkonnakogemuseta ja veidikene soome keelt purssiva kandidaadi, siis see on okei, sellepärast et selle on ju Riigikantselei Kaitseministeeriumile välja valinud. Loomulikult, Kaitseministeerium ja minister on see, kes ütleb, millist inimest nad tahavad. Ja siis Riigikantselei viib läbi personaliotsingu ja pakub välja nendele nõuetele vastavad kandidaadid. Selle keeleoskuse nõude alandamine tähendab seda, et teoreetiliselt võib Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse juhiks saada inimene, kes ei ole tegelikult võimeline neid erakordselt keerulisi, sadadesse miljonitesse ulatuvaid läbirääkimisi Eesti riigi nimel pidama või hakkab ta neid pidama tõlgi vahendusel. Saate aru, see on täiesti absurdne olukord, sellist asja ei tohiks lubada. Loomulikult peavad sellele inimesele ja kehtima väga kõrged inglise keele oskuse nõuded, et tal oleks võimalik oma tööd teha. Nende alandamine ausalt öeldes lõhnab selle järele, et kusagil on olemas mingi kandidaat, kellel, nii nagu, ütleme, ühel riigisekretäri kandidaadil ei olnud nõuetele vastavat haridust, ja nüüd siis tehakse talle rohelist tuld. Ja viimane asi. Härra Hanno Pevkur, ma sooviksin juhtida teie tähelepanu, et te tõstatasite ise siin Tallinna planeeringute küsimuse. Vaat selle ma pean küll lükkama tagasi. Koos Reformierakonnaga on ametis olev linnavalitsus veel enne, kui Reformierakond sealt lahkus, selle teemaga väga tõsiselt tegelenud. Ja te teate väga hästi – kuna te kandideerite Tallinna valimistel, te olete endale väga hästi selgeks teinud, ma olen kindel, kõik need Tallinna küsimused –, te teate seda, et ehituslubade menetlus on 70% kiirem tänu sellele tööle, mida me koos oleme seal linnavalitsuses, sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond, teinud. Te teate ka seda, et, et detailplaneeringute küsimuses liigutakse …

Raimond Kaljulaid, kas te soovite lisaaega?

Ma palun ühte minutit.

Ma paluksin ühte minutit.

Üks minut lisaaega, palun.

Üks minut lisaaega, palun!

Ehk tegelikult, härra Hanno Pevkur, mida ma teile soovitan? Te olete kandidaat kohalikel valimistel Tallinnas. Võib-olla tõesti peaksid Kaitseministeerium ning Eesti riik ja valitsus, kuhu te kuulute ja kuhu sotsiaaldemokraadid kahjuks praegu ei kuulu, selles küsimuses hoopis Tallinnast eeskuju võtma. Te peaksite küsima, kuidas Tallinnas on saavutatud see, et need menetlused on läinud niivõrd palju kiiremaks, ja tegema kaitsevaldkonnas sedasama. Te peaksite õppima Tallinnalt, õppima Leedult, õppima Vilniuselt, õppima neilt, kes teevad paremini, kui teie praegu suudate. Aitäh teile!

Ehk siis tegelikult, härra Hanno Pevkur, mida ma teile soovitan? Kui te Tallinna kohalike valimiste kandidaat olete, võib-olla tõesti selles küsimuses Kaitseministeerium ja Eesti riik ja valitsus, kuhu te kuulute ja kuhu sotsiaaldemokraadid kahjuks praegu ei kuulu, te peaksite hoopis Tallinnast eeskuju võtma. Te peaksite hoopis küsima, kuidas te Tallinnas olete saavutanud selle, et need menetlused on läinud niivõrd palju kiiremaks, ja tegema kaitsevaldkonnas sedasama. Te peaksite õppima Tallinnalt, õppima Leedult, õppima Vilniuselt, õppima neilt, kes teevad paremini, kui teie praegu suudate. Aitäh teile!

Suur tänu! Ja järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Leo Kunnase. Palun!

Suur tänu! Palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Leo Kunnase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea Hanno! Kui meie kaitsetööstuse seis oleks halb võrreldes Iisraeli või Põhjamaadega, siis me võiksime sellega ehk kuidagi leppida, sest me pole jõudnud piisavas tempos tegutseda, aga kui meie seis on halb võrreldes meie lõunanaabrite Läti ja Leeduga, siis on asi tõesti halb, ütleksin nii. On kaks põhjust, milleks me kaitsetööstust üldse vajame. Esimene põhjus on loomulikult sõjaline ehk me vajame kaitsetööstuse toodangut ka sõja ajal. Aga praegu on see sõjaaja vajaduste aspekt tegelikult nii kaitsetööstuspargi kui ka üldse meie kaitsetööstuse arendamisel ju kõrvale jäetud. Ukraina sõja kogemus näitab seda, et selleks, et kaitsetööstus üldse ellu jääks, on juba sõja algfaasis vaja see kas hajutada või peita maa alla. Muul juhul see lihtsalt hävitatakse ja sellel ei ole sõja ajal enam mingit praktilist kasutusväärtust, sest hävitatud kaitsetööstus ei tooda midagi. Seda aspekti ei ole ei kaitsetööstuspargi ega kogu kaitsetööstuse planeerimisel arvestatud ja see on põhimõtteline viga. Nüüd küsin, mida meie kaitsetööstus peaks tootma. On ju selge, et eelkõige kõike seda, mida me sõja ajal vajame, ehk padruneid, mürske, miine, lõhkeainet, elementaarseid tooteid, mida siis, kui sõjategevus juba käib, on meil kusagilt mujalt raske kätte saada, sest neid on vaja ju transportida. Logistika on haavatav, nii mere‑ kui ka maismaaühendused on haavatavad. See [tootmine] peaks olema eesmärk. Kui me vaatame kaitsetööstuse arendamist ja seda kaitsetööstusparki, siis me seda eesmärki üldse ei näe. Me peaksime keskenduma sõjaaja kaitseväe vajadustele, sellele, mida nad vajavad. Need vajadused on meile ju väga selgelt teada. Ma ei näe, et praegune kaitsetööstuse areng ja eriti selle kaitsetööstuspargi planeerimine üldse nendele vajadustele ja nõuetele vastaks. On tehtud pikalt jõupingutusi, palju tööd, aga suures osas on see töö kahjuks kasutu, midagi pole öelda. Võrdleme Läti ja Leeduga, lihtsad näited. Rheinmetall ehitab Leedus mürsutehast, hakatakse tootma 155‑millimeetriseid mürske. Nammo pakkus meile, et nad ehitavad siia 35‑millimeetriste jalaväe lahingumasina kahurimürskude tootmise tehase, aga me ei olnud nõus, me ütlesime, et me ei osta ühtegi mürsku. See tehas tuleb Leetu. Lätis hakatakse tootma püssirohulaenguid 155‑millimeetriste mürskude jaoks ja Läti sai ka selleks 41 miljonit euroraha. Lätis juba töötab soomukite koostetehas, kus Patria toodab 6 x 6 soomukeid mitte ainult enda jaoks, vaid ka Ukrainasse saatmiseks, Euroopasse saatmiseks. Kus on kas või üks meie kaitsetööstuse ettevõte, kuhu oleks kaasatud rahvusvahelisi suurettevõtteid ja kuhu oleks tehtud mingi tehnoloogiasiire? Meil ei ole kahjuks mitte midagi ette näidata. Nii et seis on selles mõttes, puhtalt sõjaliste vajaduste mõttes, halb. Ma küsin kolm minutit juurde ka.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea Hanno! Kui meie kaitsetööstuse seis oleks halb võrreldes Iisraeli või Põhjamaadega, siis me võiksime sellega ehk kuidagi leppida, sest me pole piisavas tempos jõudnud tegutseda, aga kui meie seis on halb võrreldes meie lõunanaabrite Läti ja Leeduga, siis on asi tõesti halb, ütleksin nii. Siin on kaks põhjust, milleks me kaitsetööstust üldse vajame. Esimene põhjus on loomulikult sõjaline ehk siis me vajame kaitsetööstuse toodangut ka sõja ajal. Aga praegu see sõjaaja vajaduste aspekt on tegelikult nii kaitsetööstuspargi kui üldse meie kaitsetööstuse arendamisel ju kõrvale jäetud. Ukraina sõja kogemus näitab seda, et selleks, et kaitsetööstus üldse ellu jääks, on juba sõja algfaasis vaja see kas hajutada või peita maa alla. Muul juhul see lihtsalt hävitatakse ja sellel ei ole sõja ajal enam mingit praktilist kasutamisväärtust, sest hävitatud kaitsetööstus ei tooda midagi. Seda aspekti ei ole nii kaitsetööstuspargi kui kogu kaitsetööstuse planeerimisel arvestatud ja see on põhimõtteline viga. Nüüd küsin, et mida meie kaitsetööstus peaks tootma. On ju selge, et eelkõige kõike seda, mida me sõja ajal vajame, ehk padruneid, mürske, miine, lõhkeainet, elementaarseid tooteid, mida, kui sõjategevus juba käib, on meil kusagilt mujalt raske kätte saada, sest neid on vaja ju transportida. Logistika on haavatav, nii mere- kui maismaaühendused on haavatavad. See peaks olema eesmärk. Kui me vaatame nüüd kaitsetööstuse arendamist ja seda kaitsetööstusparki, siis me seda eesmärki üldse ei näe. Ehk me peaksime keskenduma sellele kaitseväe, sõjaaja kaitseväe vajadustele, mida nad vajavad, ja need vajadused on meil ju väga selgelt teada. Ma ei näe, et praegune kaitsetööstuse areng ja eriti selle kaitsetööstuspargi planeerimine üldse nendele vajadustele ja nõuetele vastaks. On tehtud pikki jõupingutusi, palju tööd, aga tegelikult suures osas see töö kahjuks on kasutu, midagi pole öelda. Ja kui me võrdleme siin Läti ja Leeduga, siis lihtsad näited. Rheinmetall ehitab Leedus mürsutehast, hakatakse tootma 155-millimeetriseid mürske. Nammo pakkus meile, et ehitame siia 35-millimeetriste jalaväe lahingumasina kahurimürskude tootmise tehase, aga me ei olnud sellega nõus, me ütlesime, et me ei osta ühtegi mürsku. See tehas tuleb ka Leetu. Lätis hakatakse tootma püssirohulaenguid 155-millimeetriste mürskude jaoks ja Läti sai ka selleks 41 miljonit euroraha juurde. Lätis juba töötab soomukite koostetehas, kus Patria toodab 6 x 6 soomukeid mitte ainult enda jaoks, vaid Ukrainasse saatmiseks, Euroopasse saatmiseks. Mis on meie, kus on kas või ükski meie kaitsetööstuse ettevõte, kuhu oleks kaasatud rahvusvahelised suurettevõtteid ja kuhu oleks toimunud mingi tehnoloogiasiire? Meil ei ole mitte midagi ette näidata kahjuks. Nii et seis selles mõttes, puht sõjaliste vajaduste mõttes on halb. Ma küsin kolm minutit juurde ka.

Kolm minutit lisaaaega, palun!

Aga nüüd läheme majandusliku aspekti juurde ja siin tegelikult on asi veel karmim. Me tõstame kaitsekulud 5,4%-le SKT-st ja selleks me peame laenama. Ja see võidujooks meie idanaabri ja teiste totalitaarsete riikidega ehk nende alliansiga tõenäoliselt kestab aastakümneid. Võib-olla see on permanentne vähemalt meie eluajal, mis tähendab seda, et me oleme sunnitud selle võidurelvastumisega kaasa jooksma. Nüüd ongi küsimus, et kui meil on kaitsekulud 5,4%, näiteks viis koma pluss protsenti, siis on väga suur vahe, kas me hakkame iga aasta laenama selleks 1%, 2%, 3% või 4% SKT-st, sest kui me lööme need arvud kokku, siis me ju näeme, mis see teeb 10 aastaga, 20 aastaga. Me väga pikalt seda maratoni ei jookse, meil on 4–8 aasta pärast juba toss väljas, sest me näeme, et me ei suuda neid kaitsekulutusi ülal hoida. Ja me ei saagi neid ülal hoida, kui raha voolab puhtalt riigist välja. Me arvame, et me kuskilt ostame kõige odavamat laskemoona, näiteks Brasiiliast, või ostame soomukid Türgist, aga lõpuks, mis seisus me oleme, kui me ise ei tooda midagi. Kui me siin toodame ja see nominaalhind ongi mõnevõrra kallim, see kaudne efekt tähendab seda, et meil riik saab makse selle tootmise pealt, meil on tööjõud hõivatud. Ma arvan, et need kaotused, mis me oleme praegu saanud selle tagajärjel, et me oleme lihtsalt ära öelnud suurtootjatele, mürsutootjatele, laskemoona tootjatele, relvasüsteemide koostajatele, tõenäoliselt on juba läinud maksma umbes 1% SKT-st aastas. Miks Läti ja Leedu majandusel läheb paremini kui meil? Sellepärast, et nad ei tee sedasama rumalat viga, nagu meie teeme: ostame kuskilt kõige odavamalt ja me ei küsi, kas Kaitsevägi sellega rahul on, sest …… Kaitseväe juhatajale ei allu. Kaitseväe juhataja peab lihtsalt alla neelama selle, mis talle antakse. Tal on hea meel selle üle, et ta üldse midagi saab. Aga riigi majanduse seisukohalt me olemegi jõudmas sinna, et seda maratoni meie kaua vastu ei pea. Ehk kaitsetööstus praeguses julgeolekuolukorras paratamatult on üks osa ja üks kandev osa meie majandusest ja kui me ei suuda seda arendada ja arvame, et me ostame kõike sisse, et meil tööstust pole üldse vaja, ma sõjaaja vajadustest üldse ei räägigi, sellest ma juba rääkisin, puhtalt ka majandusest, siis me selles maratonis nõrkeme järgmise Riigikogu valimisperioodi lõpuks juba või siis kõige hiljemalt ülejärgmisel valimisperioodil. See on see, mis meid ootab. Need on täiesti elementaarsed asjad. Mina ei ole majandusinimene, majandusteadlane ammugi mitte, aga need on lihtsad matemaatilised arvutused. Kui me ei saa ise … Me peame hindama seda potentsiaali, mida me suudame põhimõtteliselt ise toota ja kas me suudame toota lõhkeainet. Meil on ainukesena Balti riikidest tsiviillõhkeaine tootmise kogemus, aga me ei tooda midagi. Me suudame toota mürske, me suudame toota miine, me suudame toota padruneid, me võiksime rahulikult panna kokku käsirelvi, panna kokku soomukeid, aga me ei tee mitte ühtegi asja neist praegu ja meil ei ole ka kavatsust seda teha. Kuidas me seda majandust maakeeles üldse arendame, kui meie mõtlemine siin on niivõrd piiratud? Tänan. See on kõik

Aga nüüd läheme majandusliku aspekti juurde. Siin on asi veel karmim. Me tõstame kaitsekulud 5,4%‑le SKT‑st ja selleks me peame laenama. See võidujooks meie idanaabri ja teiste totalitaarsete riikidega ehk nende alliansiga kestab tõenäoliselt aastakümneid. Võib-olla on see permanentne, vähemalt meie eluajal, mis tähendab, et me oleme sunnitud selle võidurelvastumisega kaasa jooksma. Nüüd ongi küsimus, et kui meie kaitsekulud on 5,4%, viis koma pluss protsenti, siis on väga suur vahe, kas me hakkame iga aasta laenama selleks 1%, 2%, 3% või 4% SKT‑st. Kui me lööme need arvud kokku, siis me ju näeme, mis see teeb 10 aastaga, 20 aastaga. Me väga pikalt seda maratoni ei jookse, meil on juba 4–8 aasta pärast toss väljas, me näeme, et me ei suuda selliseid kaitsekulutusi ülal hoida. Me ei saagi neid ülal hoida, kui raha voolab puhtalt riigist välja. Me arvame, et me ostame kuskilt kõige odavamat laskemoona, näiteks Brasiiliast, või ostame soomukid Türgist. Aga mis seisus me lõpuks oleme, kui me ise ei tooda midagi? Kui me siin toodame, siis see nominaalhind ongi mõnevõrra kallim. Kaudne efekt tähendab seda, et meie riik saab selle tootmise pealt makse, meie tööjõud on hõivatud. Ma arvan, et need kaotused, mis me oleme praegu saanud selle tagajärjel, et me oleme lihtsalt ära öelnud suurtootjatele – mürsutootjatele, laskemoonatootjatele, relvasüsteemide koostajatele –, on tõenäoliselt läinud maksma juba umbes 1% SKT‑st aastas. Miks Läti ja Leedu majandusel läheb paremini kui meil? Nad ei tee seda rumalat viga, mida meie teeme, et ostame kuskilt kõige odavamalt ega küsi, kas Kaitsevägi on sellega rahul, sest RKIK ju Kaitseväe juhatajale ei allu. Kaitseväe juhataja peab selle lihtsalt alla neelama. Tal on hea meel selle üle, et ta üldse midagi saab. Aga riigi majanduse seisukohalt me oleme jõudmas sinna, et seda maratoni me kaua vastu ei pea. Kaitsetööstus on praeguses julgeolekuolukorras paratamatult üks osa ja üks kandev osa meie majandusest. Kui me ei suuda seda arendada ja arvame, et me ostame kõike sisse, et meil pole tööstust üldse vaja – ma sõjaaja vajadustest üldse ei räägigi, neist ma juba rääkisin, puhtalt ka majandusest –, siis me selles maratonis nõrkeme juba Riigikogu järgmise valimisperioodi lõpuks või kõige hiljemalt ülejärgmisel valimisperioodil. See on see, mis meid ootab. Need on täiesti elementaarsed asjad. Mina ei ole majandusinimene, majandusteadlane ammugi mitte, aga need on lihtsad matemaatilised arvutused. Me peame hindama seda potentsiaali, mida me suudame põhimõtteliselt ise toota, ja peame hindama, kas me suudame toota lõhkeainet. Meil on ainukesena Balti riikidest tsiviillõhkeaine tootmise kogemus, aga me ei tooda midagi. Me suudame toota mürske, me suudame toota miine, me suudame toota padruneid, me võiksime rahulikult panna kokku käsirelvi, panna kokku soomukeid, aga me ei tee mitte ühtegi asja neist praegu ja meil ei ole ka kavatsust seda teha. Kuidas me seda majandust üldse arendame, kui meie mõtlemine on niivõrd piiratud? Tänan! See on kõik.

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie esimese päevakorrapunkti käsitlemise.

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja lõpetan esimese päevakorrapunkti käsitlemise.