Второе чтение законопроекта об изменении закона о выборах в местные органы самоуправления и закона о церквях и общинах (544 СЕ)

Neljas päevakorrapunkt: Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu 544 teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi.

Suur tänu, härra istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma annan teile ülevaate põhiseaduskomisjoni istungist 14. aprillil, kus käsitleti Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 544 teise lugemise ettevalmistamist ja tehti ka menetlusotsused. Kõigepealt kuulati ära huvigruppide arvamused, hääletati muudatusettepanekute üle ja tehti lõpuks ka menetlusotsused. Kohale olid kutsutud Siseministeeriumi nõunik Erik Salumäe, Eesti Kirikute Nõukogu täitevsekretär Vilver Oras, Vabariigi Valimiskomisjoni liige Olari Koppel, riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe, Justiits- ja Digiministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad, Tallinna linnasekretär Priit Lello ja Tallinna Linnavalitsuse õigusteenistuse jurist Aljona Kallaste ja Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna kommunikatsioonijuht Karin Kangro. Eelnõu kohta on esitatud rida muudatusettepanekuid, mida komisjon arutas. Kõigepealt oli ettepanek muuta eelnõu pealkirja ja sõnastada see järgmiselt: "Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ning kirikute ja koguduste seaduse muutmise seadus". See tulenes sellest, et seoses meil jõustunud põhiseaduse muutmisega, mille kohaselt saavad edaspidi kohalikel valimistel hääletada üksnes Eesti Vabariigi kodanikud, tuli see üleminekuperiood samuti seadusesse valada. Kuivõrd 1993. aastast pärit kirikute ja koguduste seaduses oli eraldi välja toodud, et kohalikel valimistel saavad hääletada ka vaimulikud, siis oli seegi tänaseks ebavajalikuks muutunud säte vaja ära parandada. Korraga muudeti kahte seadust. Nüüd seaduste muudatusettepanekutest ka. Kõigepealt loen ma selle muudatusettepaneku ette. "Usulise ühenduse vaimulik võib olla täisealine teovõimeline isik, kellel on Eestis viibimiseks seaduslik alus. Eestis viibimiseks seadusliku aluse olemasolu nõuet ei kohaldata usulise ühenduse vaimuliku juhi või vaimuliku suhtes, kelle tegutsemiskoht asub selle usulise ühenduse põhikirjaga seonduvalt väljaspool Eestit." Meenutan veel kord, et varasemalt kehtis veel täiendav klausel, et vaimulikul on ka õigus kohalikel valimistel hääletada. Nüüd on see säte ära kaotatud. Seda muudatusettepanekut arvestas juhtivkomisjon täielikult. Selle poolt olid Kalle Laanet, Timo Suslov, Peeter Tali, Katrin Kuusemäe, Pipi-Liis Siemann, Ando Kiviberg, Jaak Valge, vastu ei olnud keegi ja erapooletuid ei olnud ja hääletamata jätsid Lauri Laats, Ants Frosch, Evelin Poolamets ja Helir-Valdor Seeder. Nüüd, teine muudatusettepanek puudutab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmist ja see on seotud vajalike tähtaegade kehtestamisega, mis puudutavad käesoleva aasta sügisel toimuvaid kohalikke valimisi. Muudetakse § 5 lõiget 2 järgmiselt: "Hääletamisõigus on kodakondsuseta isikul, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele ja elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel." Ja sellest tulenevalt [lisanduvad] ka niinimetatud päikeseloojangu klauslid, mille kohaselt äsja nimetatud parandus kaotab kehtivuse 2026. aasta 1. aprillil. Lisaks täiendatakse seadust §-ga 704 järgmises sõnastuses: valimisringkondade moodustamine, nende vahel mandaatide jaotamine 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel; kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel moodustatakse valimisringkonnad hiljemalt 2025. aasta 11. augustil. Volikogu jaotab mandaadid valimisringkondade vahel, lähtudes valijate arvust rahvastikuregistri andmete põhjal 2025. aasta 15. juuli seisuga. Lisaksin siinkohal, et see konkreetne ettepanek oli linnade ja valdade liidu esindaja ettepanek ja sellega oli nõus ka Tallinna linna esindaja, et see sobib, ja sellega olid ka komisjoni liikmed päri. Seaduse jõustumise paragrahv ka. Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 3 jõustuvad 2025. aasta 9. juulil. Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 4 ja 5 jõustuvad 2026. aasta 1. märtsil siiski. Vabandust, enne ütlesin eksitavalt 1. aprillil. 1. märtsil. Käesoleva seaduse § 1 punkt 6 jõustub järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Põhiseaduskomisjon arvestas muudatusettepanekuid täielikult ja konsensuslikult. Ja nüüd [loen ette] menetluslikud otsused: kõigepealt teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23. aprillil, konsensuslikult; teha ettepanek teine lugemine lõpetada, samuti konsensuslikult; kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 6. mail 2025, samuti konsensuslik otsus; ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg, samuti konsensuslik otsus. Sellega on minu ettekanne läbi.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun, küsimus!

Aitäh! Austatud põhiseaduskomisjoni esimees! Ma usun, et te mäletate, et kui te olite õiguskomisjoni liige, olite ka õiguskomisjoni istungil, kui ma esitlesin Keskerakonna muudatusettepanekut, mis puudutas kirikute ja koguduste seadust, mis oli meil menetluses. Üks muudatusettepanekutest käsitles kusjuures sedasama punkti, mida teie täna esitlete. Seaduses oli kirjas, et ühenduse vaimulik võib olla isik, kellel on hääleõigus kohalike omavalitsuste valimistel. Juba tol hetkel pöörasin ma sellele tähelepanu, kuna meil olid põhiseaduse muudatused tulemas. Tegelikult viitas ka Siseministeeriumi ametnik sellele, et see on tegelikult probleemne säte ja seda tuleks muuta. Minu küsimus on, mis põhjusel ei olnud tol hetkel võimalik samasisulist Keskerakonna muudatusettepanekut toetada. Selle asemel tuldi nüüd eraldi välja teise seaduse raames sellesama muudatusega.

Suur tänu selle küsimuse eest! Ma pean muidugi kohe ära märkima, et ma ei mäleta seda arutelu õiguskomisjonis väga täpselt. Ma peaksin protokolli lugema ja meelde tuletama, kuidas see seal täpselt oli. Nüüd, mis puutub sellesse konkreetsesse sättesse, siis tõesti, kui põhiseaduskomisjon seda märkas, pöördusime me Siseministeeriumi poole. See lahendus on tegelikult Siseministeeriumi väljapakutud lahendus. Aga mis põhjusel see täpselt niimoodi läks? Ma pean kahjuks jääma vastuse võlgu, sest ma kardan, et ma ei ole kogu selle protseduuri ajaloo ja üksikasjadega kursis.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teine küsimus!

Aitäh! Mul on isegi pigem märkus. Vahel on isegi mõistlik opositsiooni muudatusettepanekuid toetada, kui on olnud suurem konsensus ja tegelikult ka sellise menetlusliku ökonoomia mõttes. Me ei pea siis eraldi teiste eelnõude raames üldse muude eelnõudega seotud muudatustega välja tulema.

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan teid! Avan läbirääkimised. Juku-Kalle Raid, palun!

Head kolleegid! Ma teen väga lühidalt. Teen lihtsalt Eesti 200 fraktsiooni poolt ettepaneku seda kõike toetada. Ja hea meel on tsiteerida ilukirjandust – võib-olla üle tüki aja siit puldist. Teet Kallase raamatus "Kes tõttab öisele rongile" oli üks följetonist, kultuuritegelane, kes ütles vanale karjäärikommunistile: "See kõik on lihtne nagu püksinööp." Kutsun toetama! Lõpetame ära selle Eesti NSV, lihtsalt protokolli, ajaloo huvides! Ma tänan!

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma räägin ka lühidalt. Kui üks saadik kutsub kõiki hääletama poolt, siis mina kutsun kindlasti hääletama vastu. Eelkõige sellepärast, et minu meelest oleme me jälle olukorras, kus meil on väga kahtlane, et mitte öelda vigane seadusandlus siin Riigikogus. Tõepoolest, kui me rääkisime sellest, mis puudutab kirikuid ja kogudusi, siis mäletatavasti esialgu seda punkti selles eelnõus üldse ei olnudki. See oli täiesti teistsugune. Kui minu kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart pakkus komisjonis meie poolt kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta muudatusettepanekuid, mis on nüüd põhimõtteliselt enam-vähem samal kujul selles tekstis leitavad, siis öeldi, et ei sobi, tuleb [koostada] eraldi eelnõu ja et ei hakata praegu neid muudatusi siia sisse viima. Eraldi eelnõu ei tulnud. Keskerakonna muudatusettepanekuid heaks ei kiidetud. Päris huvitav on see, et kui opositsioon pakub midagi, siis koalitsioon põhimõtteliselt isegi ei hakka seda menetlema. Isegi olukorras, kus ka koalitsioon on nõus sellega, et midagi tuleb muuta. Aga kuna seda pakkus opositsioon, siis seda ei tehta. Ja siis tullakse välja mingisuguse väga huvitava tekstiga, kus on kaks teemat, mis on omavahel väga kaudselt seotud, et mitte öelda, et need ei ole üldse seotud. Ja siis öeldakse, et niisugune seadusandlus peabki olema. No ei pea selline olema! Mulle tuletab see meelde üht vana lugu. Kui mu mälu mind ei peta, siis oli see aastal 2008, kui hakati muutma Tallinna valimissüsteemi, valimiskorda. Kuna Keskerakond oli siis ainuvõimul ja paljudele erakondadele see ei sobinud – samamoodi nagu on praegu selle põhiseaduse muudatusega –, siis otsustati, et on vaja muuta valimiskorda ja kehtestada selline valimiskord, mis kehtis ka Riigikogu tasandil, parlamendivalimistel, kaasa arvatud igasugused üleriigilised või Tallinna puhul ülelinnalised nimekirjad ja nii edasi. Enne seda see nii ei olnud. Kasvas ka saadikute arv Tallinna volikogus: [kui tol ajal] oli 63 [saadikut], siis uus kord nägi selle asemel ette 79 [saadikut]. Sellega lootsid ülejäänud erakonnad Keskerakonna ainuvõimu Tallinnas kukutada. See on ju tavapärane, et kui sa ausa tööga valimisi võita ei saa, siis hakkad sa reegleid muutma. Täpselt samamoodi nagu siin põhiseaduse muutmise puhul. Asi lõppes sellega, et seda seadust tõepoolest muudeti, aga seda tehti [sellisel kujul]: kuna aega oli väga vähe ja uut seaduseelnõu ei saanud enam menetlusse anda, kuna valimisteni oli vähe aega, siis pandi see [punkt] mingisugusesse eelnõusse, mis, ma praegu hästi ei mäleta, aga põhimõtteliselt rääkis võrdõiguslikkusest. Naiste õigused, võrdõiguslikkus ja nii edasi. Ja siis üheks punktiks sai järsku Tallinna valimissüsteem. Oli hästi absurdne ja koomiline olukord. Me oleme selle eelnõuga praegu natukene samas seisus. Ühest küljest räägitakse valimiskorrast ja teisest küljest räägitakse sellest, kes saab siin Eestis kirikus töötada ja kes ei saa. Mis puudutab seda eelnõu, mis oli esialgsel kujul, siis samamoodi on hästi naljakas, kui antakse sisse eelnõu, mis on seotud põhimõtteliselt põhiseaduse muutmise kavatsusega. Seda eelnõu ei olnud tol ajal üldse olemaski siin saalis, see oli alles koostamisel. Ja praegu tahetakse seda kehtestada, et see jõustuks kohe, samal ajal kui põhiseaduse muudatus ei ole veel jõustunud. Selles mõttes me seda kindlasti ei toeta, sest meie arvates on see vigane seadusandlus. Meie sellist seadusandlust siin Riigikogus näha ei taha. Aitäh!

Aitäh teile! Sulgen läbirääkimised. Nagu eelpool juba viidatud, siis on käesoleva eelnõu kohta esitatud kaks muudatusettepanekut. Asume nende läbivaatamise juurde. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud põhiseaduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud samuti põhiseaduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada täielikult. Head kolleegid, oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 544 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.