Eesti maasikas

Neist esimene on peaminister Kristen Michalile. Küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teemaks on Eesti maasikas. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Head kolleegid! Esimese asjana tahaksin ma tegelikult tänada meie veterane. Täna tähistame me veteranide päeva ja igati kohane on selle päeva tähtsust ära märkida ka siin Riigikogus. Nii et anname neile koos au ja täname! Nüüd, mis puudutab tõesti maasikateemat, siis see on huvitav teema. Ma vaatasin, et peaminister pakkus nii-öelda tavapäraste teemade juures rohkem sellist huumoriküsimuse vaadet, aga tegelikult on asi huumorist väga kaugel. Kui vaadata eelmise nädala uudiseid, kus meie marjakasvatajad kurtsid antud olukorra üle, siis on selge, et meie marjakasvatajad ei ole meie lähinaabritega, Läti-Leedu-Poolaga võrdses konkurentsiolukorras. Nimelt on meil probleeme putukatõrjevahendite kasutamisel. Tegelikult Eestis on lubatud ainult üks tõrjevahend, kui samal ajal Poolas, Lätis, Leedus on neid lausa kaheksa. Ja samal ajal toovad meie marjakasvatajad näite, et vaatamata sellele, et meil ei ole [tõrjevahendeid rohkem] lubatud, aga teistes riikides on, on seesama Poola, Läti, Leedu maasikas ju ka meil turul. Loomulikult on meie maasika [kasvatamine selle piirangu tõttu] kallim ja konkurentsivõime on sellega tegelikult löödud. Mis on praeguse valitsuse mõtted ja vaated, kuidas me sellist olukorda saaksime parandada? Ja mille taga see tegelikult seisab? Kas see on jällegi mingisuguse ameti, ministeeriumi bürokraatia? On selge, et see ei ole nii-öelda Euroopa tasandi bürokraatia küsimus.

Aitäh, hea küsija! Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Tõepoolest, kena veteranipäeva! Ja soetage endalegi selline ilus sinilill, pange rinda. Kindlasti väga kena sümbol! Nüüd taimekaitsevahenditest. See pealkiri oli "Eesti maasikas", aga küsimused on vist tõepoolest taimekaitsevahendite kohta. Ma tean, et uue regionaal- ja põllumajandusministri, ja ehk on see ka eelmise arvamus olnud, et võiks kaaluda ka taimekaitsevahendite kasutamist regioonipõhiselt. Ka minu jaoks oleks üsna loogiline asjade käik, et kui sarnasel turul või sarnases regioonis on lubatud teatud taimekaitsevahendite kasutamine, näiteks Soomes, Lätis, Leedus, Poolas. Miks peaks see olema riigiti kuidagi erinev? Konkurentsikeskkond on siiski ju veidi suurem. Ja kindlasti tuleb meie Eesti põllumajandustootjate konkurentsivõimet sellistes debattides arutada. Probleem minu arusaamist mööda või vähemalt minu info kohaselt – ja rõhutan, et võib-olla põllumajandusvaldkonna inimestel või regionaal- ja põllumajandusministril on täpsem info selle kohta – tulenebki eeskätt just nendestsamadest Euroopa reeglitest, mis nõuavad, et igas riigis kontrollitakse nende taimekaitsevahendeid piisava põhjalikkusega. Iseenesest aga, kui sul on terviklik Euroopa turg või vähemalt regionaalne konkurentsiturg, jääb mulle ka veidi arusaamatuks, miks seda sellisel kujul peaks tegema. Me ju arutame ja riigis on ju üldteada, et uus valitsus on võtnud koos ettevõtjatega ette – ja ma väga tänan ettevõtjad selle toetuse eest ja tegevuse eest! – igasuguste normide, kontrollide, reeglite lihtsamaks muutmise. Isegi kui see on Euroopa reegel, siis peaksime me ikkagi ka Euroopasse märku andma, et see vajaks muutmist. Sest kui me ei taha oma ametnikke täiendavalt koormata ja ei taha aeglustada oma ettevõtjate jaoks erinevate protsesside tegemist, siis miks me peaksime selle olukorraga rahul olema. Lühidalt öeldes: jah, see tuleb Euroopa reeglitest ja kahjuks need reeglid ei ole soodsad. Neid reegleid tuleks muuta või vähemalt teha oma ettepanekud nende reeglite muutmiseks. Sest kui konkurentsikeskkond on ühes regioonis ja sisuliselt turg on selles regioonis sama, siis olukord, kus Eesti peab eraldi valideerima samu asju, mida valideerivad meie partnerid Soomes või Poolas, ei ole minu meelest üdini tervemõistuslik. Aga võib-olla selles punktis on veel mingit informatsiooni, mida te tahate jagada. Üldiselt minu seisukoht on, et kui need reeglid piiravad meie ettevõtjate konkurentsivõimet või halvendavad olukorda, siis tasuks nende muutmisega tegeleda seal, kus võimalik on. Ja vähemalt tänase info põhjal ei ole see mitte Eesti-sisene probleem, vaid Euroopa reeglite muutmise probleem. Ma loodan, et regionaal- ja põllumajandusminister võtab selle koos põllumajandusettevõtjatega käsile.

Suur tänu! Lauri Laats, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Ma arvan, et see on väga hea näide, mis tegelikult välja toodi. Ma saan aru, et ka Eesti Aiandusliidu tegevjuhi [sõnul], vähemalt tema info alusel, see ei ole uudne info, ehk siis see tõrge on pikaaegne probleem. Seda tegelikult võibki nimetada tõrkeks. Ja see tõrge tegelikult pärsibki konkurentsivõimet, meie marjakasvatajate arengut ja nii edasi ja nii edasi. Küsimus on nüüd selles, miks siiamaani ei ole selliste küsimustega tegeldud, ja ma arvan, et see ei ole ainult ju teie valitsuse küsimus, [see on küsimus] ka eelmistele valitsustele. Ja teine pool: mul on lihtsalt ettepanek – tõenäoliselt selliseid tõrkeid on veel põllumajandusvaldkonnas, mis tegelikult pärsibki kogu meie põllumajanduse arengut ja konkurentsivõimet –, et kas oleks võimalik anda meie uuele ministrile reaalne ülesanne kaardistada kogu see olukord ja tuua välja kõik need tõrkekohad. Vaadates lihtsalt seda näidet, mis puudutab marjakasvatajaid, on võimalik, et neid tõrkeid on ikkagi veel ja veel ja veel. Tuleb hakatagi neid tõrkeid likvideerima.

Aitäh! Jah, ma arvan, et te ju sisuliselt pakute sedasama, mida me juba teeme. Valitsuse juurde, peaministri juurde ongi kokku tulnud see ettevõtjate nõukoda, mida Viljar Arakas juhib ja kuhu kuuluvad eri eluvaldkondade esindajad, muu hulgas ka põllumajandusega seotud ettevõtjad, nagu metsandus ja paljud muud valdkonnad. See on just selleks, et teha ettepanekuid, mida me saame muuta Eesti reeglites, kuidas elu lihtsamaks muuta. Kindlasti ulatub see selleni välja, et me teeme ettepanekuid ka Euroopa reeglite muutmiseks. Kui te olete tähele pannud, siis juba esimeste ettepanekute hulgas on sellesama ETS2 edasilükkamine ja sellest loobumine, samamoodi kestlikkusaruandluse vabatahtlikuks muutmine, mida ma eile nägin [ja mille kohta] ka kaubandus-tööstuskoda tegi ettepaneku – sama, mille valitsus on juba teinud. Nii et see on väga hea, me oleme ühel leheküljel. Ja samamoodi, kui see läbi ei lähe, siis kestlikkusaruanne võiks olla perioodiline. Ühesõnaga, kõik need debatid käivad ja sama on ka taimekaitsevahendite ja kõikide muude asjadega. Kui on mingid reeglid, mis meie konkurentsivõimet piiravad, mida võiks teha arukamaks, siis meil ei ole ilmselt vaja üksteist siin liigselt innustada. Ja ma ei taha kuidagi Piret Hartmanile ülekohut teha – võib-olla on ta teinud selleks ettepaneku, kui oma ametis oli. Seda saate tema käest, oma kolleegilt otse küsida.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Lisaks sellele, et Eesti maasika hind tõuseb, on Eesti üleüldse toiduainete hinna tõusuga Euroopas esirinnas. Täna me näeme, et eestlaste ostud on viimase aasta jooksul toidupoes vähenenud, ja Statistikaameti aprillis avaldatud andmetel oli toiduainete hinna tõus lausa 5,9%. Kusjuures, ka Rahandusministeerium korrigeeris hiljuti oma prognoosi inflatsiooni osas: kui varem prognoositi 4,2%, siis uus Rahandusministeeriumi prognoos on 5,2%. Ja täna on see kahjuks saanud reaalsuseks, kus paljudel peredel polegi kuu lõpus raha, et poodi minna. Ja täna me ju kõik saame aru, et valitsuse otsus juulis käibemaksu uuesti tõsta ei aita kuidagi olukorra paranemisele kaasa. Põhimõtteliselt, peale suvist maksutõusu on toidu käibemaksu vahe näiteks Soomega juba 10%. Eestis tõuseb üldine käibemaks 24%-ni. Soomes on toidule käibemaksuerand, mis on 14%, ehk siis 10%-line vahe. Keskerakond esitas hiljuti eelnõu käibemaksu langetamise kohta 9%-le. Ootuspäraselt Reformierakond seda ei toetanud. Aga kas te olete valmis oma seisukohta muutma, arvestades olukorda? Või näiteks – kuna on tõesti näha, et pensionäridel on oht langeda vaesusesse, [samuti] mitmetel peredel – toetaksite võib-olla sellist versiooni, kus käibemaks langetatakse kohalikule tootjale? See aitaks kaasa kohalike ettevõtjate konkurentsivõimele, samuti langetataks teatud toodete hinda, mis omakorda aitaks meie inimesi. Ma tuletan meelde, et jah, alandatud käibemaksumäär on täna meil 25-s Euroopa riigis. Võib-olla on midagi, millest me võiksime õppida teiste riikide näitel?

Aitäh! Härra peaminister, palun!

Aitäh! Pealkirja "Eesti maasikas" alla saab tõenäoliselt panna kõik küsimused. Miks ei?! Esiteks, nagu ma olen ka varem kirjeldanud – ma siin viitan Eesti Panga kirjeldusele, majandusanalüütikute kirjeldusele –, Eestis on inflatsioon seotud eeskätt kiire palgatõusuga, palgakasvuga. Palgakasv ja hinnatõus, või palgatõus ja hinnatõus on tegelikult ühe mündi kaks külge. Eestis on palgad tõesti kiiresti tõusnud. Eelmisel aastal oli keskmine hinnatõus 3,5% – polnud Euroopa Liidu kõige kõrgem, aga siiski kõrge. Sellel aastal on see tõesti prognoositud kõrgemaks. Maksutõusude või maksude osakaal selles on umbes üks kolmandik – Eesti Pank on seda võtnud ka kirjeldada. Hinnatõusust väiksem osa ehk üks kolmandik on seotud maksudega ja sellestki kõige suurem osa on seotud auto registreerimise tasuga. Nii et selline on tegelikult see konjunktuur. Eelmisel aastal tõusid palgad kiiremini kui hinnad. Me aeg-ajalt siin soovitame kolleeg Lauri Laatsiga üksteisele saateid. Eile oli Margus Rink "Esimeses stuudios" – jälle soovitan vaadata –, kus ta kirjeldas majanduse kasvu perspektiivi, kuidas need asjad liiguvad. Ja samamoodi on erinevad analüütikud, Tõnu Mertsinast Kaspar Ojani, kirjeldanud seda, kuidas Eesti inimeste palgasoov, palgakasv tegelikult tõstab neid hindu, mis läheb edasi teenustesse ja toodetesse. Kui me vaatame eelmise aasta hinnatõusu, siis kaup, mis varem maksis lihtsustatult öeldes – see pole minu näide, aga kuskilt ajakirjandusest laenatud näide – 100 eurot, maksis aasta lõpuks 103 eurot 50 senti. Nii et see on olnud see hinnatõusu tase. Samal ajal isegi töötasu alammäär tõusis, pension kasvas, samamoodi kasvasid palgad, ja nii edasi. Te küsite, kas kõrge inflatsioon on mure. On kindlasti, aga väga palju sellest on seotud sellega, et palgad kasvavad. Ja palgakasvu vastu ei näe ma Keskerakonda küll kuidagi võitlemas, ei näe siin saalis kedagi võitlemas. Seda esiteks. Teiseks, mida saab teha inflatsiooni piiramiseks, on ikkagi riigi, avaliku sektori kulutuste kärpimine, mida me oleme nüüd läbi juba pooleteise valitsuse või kahe valitsuse teinud: kolme-nelja aasta peale 1,4 miljardit tõmmatakse koomale. 10% kolme aasta peale oli see kokkulepe, välja arvatud politsei, Kaitsevägi, õpetajad ja pensionid. Need on sammud. Ja maksude langetused tulevad samamoodi. Ma loodan, et veel enne suve jõuame me siia selle eelnõuga – kui ei jõua, siis sügisel –, kus me kaotame ära ettevõtte kasumimaksu, esimesest eurost tulumaksu, mis oleks tabanud just väiksema sissetulekuga inimesi, ja ei sea enam kahtluse alla maksuküüru – mis on teie loodud, muuseas, Keskerakonna-Isamaa ühislooming – kaotamise edasilükkamist, ehk tulumaksuvaba miinimum tõuseb 700 euroni. Inimestele jääb rohkem raha kätte.

Aitäh! Lõpetan tänase esimese küsimuse käsitlemise.