Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (593 SE) esimene lugemine

Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 593 esimene lugemine. Palun fraktsioonipoolseks ettekandjaks Riigikogu liikme Rain Epleri.

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Kuna seda teemat on siin juba päris pikalt käsitletud, püüan enda ettekande hoida võrdlemisi lühikese. Aga mõned teemad ma siiski markeeriksin ära. Eesti perede toimetulek on juba pikka aega halvenenud ja prognoos on, et halveneb ka lähitulevikus. Ja kurb reaalsus on see, et kui valitsus oma tegevuses korrektuure ei tee, siis on tõsine oht, et ka pikaaegses vaates see perede toimetulek jääbki halvenema. Prognooside järgi on Eesti hinnatõusu poolest Euroopas jätkuvalt juhtpositsioonil. See omakorda tähendab, et ka baasvajaduste rahuldamiseks vajalike kaupade ja teenuste hinnad jätkuvalt kasvavad ja ka toidu hind jätkuvalt kasvab. Sellised asjad löövad kindlasti kõige rohkem peresid ja inimesi, kelle sissetulekud on keskmised ja keskmisest madalamad. See omakorda mõjutab negatiivselt tarbijate kindlustunnet. See, et inimesed näevad, et elu on läinud raskemaks, ja seetõttu kasvab ebakindlus tuleviku ees, on igati loogiline. Kurb, et meie rahandusminister nimetab seda vingumiseks. Tema näeb asju tagurpidi, tema ei näe olukorda sellisena, et siin juba viimaste aastate jooksul on valitsus teinud otsuseid, mis mõjuvad halvasti Eesti majandusele ja inimeste toimetulekule, ja et inimesed lihtsalt markeerivad seda nii oma käitumise kui ka väljaütlemistega. Rahandusminister näeb seda kuidagi tagurpidi. Tema seisukoht on umbes selline, et inimesed hakkasid kõigepealt vinguma ja siis hakkas elu halvemaks minema. Nii et selles valguses tuleks vaadata ka Euroopa konteksti. Täna on juba korduvalt mainitud, et toiduainete käibemaksu ei ole madalamale tasemele seadnud ainult üksikud riigid: Eesti ja Taani. Ülejäänud [riigid] on toiduainete hinda püüdnud läbi selle taskukohasemana hoida. Tegelikult on väga häid näiteid, võtame kasvõi Suurbritannia, Iirimaa, kus see mõju on kenasti tarbijatele üle kandunud. Siin mõni aeg tagasi kõnelenud kolleeg rääkis, et peaks tegema ka Eesti-põhise uuringu. No ma selle uuringu kohta ütleksin niimoodi, et loomulikult tasub ikkagi oma riigis ka uuringuid teha, aga mõnes mõttes kehtib teinekord ikkagi ka see vanasõna, et tasub õppida ka teistelt. Kui teised on vigu teinud, siis [püüda] neid mitte järele teha, ja kui teised on midagi hästi teinud, siis püüda sellest õppida. Nii võib-olla saab selle uuringu aja ja raha kokku hoida. Ja veel, minu arust mängitakse selle uuringuga siin inimestele ka natuke sellist poliitteatrit. Ei saa minagi mööda sotsidest. Kui nad veel valitsuses olid, siis nad mängisid rahvale seda mängu, et jah, hääletasime automaksu poolt, aga tegelikult me seda ei tahtnud. Ja toiduainete käibemaksu osas nad mängisid seda mängu, et meie minister hakkas uurima. Ma kujutan ette, et tõesti on terve hulk sotside valijaid, kes vaatavad, et nii ilusti räägivad need sotsid. Siis jällegi palgapäeval või kuu keskel vaatavad, et elu läheb nigelamaks, aga ikka sotsid ilusasti räägivad. Eks see sotside trikk oli [öelda]: "Meie minister hakkas uurima. Selle jutuga nüüd me näitame rahvale, et me tegelikult äkki võib-olla toetame toiduainete käibemaksu langetamist." Aga kui valitsuses oldi, siis loomulikult hääletati selle vastu. Nii et ei maksa neid uurimise jutte väga tõsiselt võtta. Sotside taktikast on inspiratsiooni saanud ka Eesti 200 minister, kellele tundub, et kui ta jätkab sotside algatatud uuringuga, siis võib-olla mõni valija – kuigi ma ei tea, kas neil on valijaid alles jäänud, kui reitinguid vaadata, võib-olla on see mingi uuringuviga – tuleb tagasi nende juurde, sest nad uurivad ka nüüd toiduainete käibemaksu alandamist. Nii et meie olemegi seetõttu, et parandada Eesti inimeste toimetulekut ja turgutada sisetarbimist, andnud sisse seaduseelnõu, millega võiksime toiduainete käibemaksu allapoole tuua. Ma igaks juhuks markeerin mõned asjad ära, mida võib-olla pärast küsima hakatakse. Meie eelnõu ütleb, et toome selle 5% peale. Teatavasti võib Euroopa reeglistiku järgi alandatud määrasid olla kaks. Euroopas on kokku lepitud nii, et võib olla nullkäibemaks ja selline üldine käibemaksumäär ja seal vahel võib olla kaks alandatud käibemaksu määra. Eestis on need praegu 9% ja 13%. 9% kehtib ajalehtedele, raamatutele ja ravimitele ja 13% majutusasutustele. Meie ettepanek on 5%. Ja sellel on kaks põhjust. Esiteks, me arvamegi, et see üks alandatud määr võikski 5% peal olla, me võiks selles suunas liikuda. See on Eestis 5%‑line olnud, aga see on siin viimastel aastatel poliitilises turbulentsis muutunud. Nii et kui keegi peaks tahtma sellise peidetud etteheite teha ja küsib, miks 5%, [väites], et seda ei saa teha, [siis vastus on, et] saab küll teha. Kui küsida, mis võiks veel 5% peale kukkuda, siis mina ütleksin, et raamatud ja ravimid. Eestlased on ikka raamatu ja hariduse usku olnud, raamatud võiks tõesti olla alandatud määraga. Ja ka ravimid, need ei ole luksuskaup, [nende kasutamine] tuleneb vajadusest. Eesti ajalehtedes kirjutatakse nii palju sellist, mille pärast ma arvan, et ühiskonnale oleks kasulikum, kui ajalehti vähem loetaks. Nii et ajalehed ma võtaks võib-olla üldse soodusmääraga kaupade hulgast välja. Need võiks rahulikult tõsta selle tavapärase määra peale, sest siis ilmselt ostaksid inimesed ajalehti vähem ja seda ajupesu, mis sealt tuleb, jääks vähemaks. Ja majutusteenused võiksid jääda sinna 13% peale, nagu omal ajal kokku lepiti. Teine küsimus, mida tavaliselt [küsitakse], on see, et milline on selle [muudatuse] mõju eelarvele ja kuidas seda katta. Hinnanguliselt võiks see eelarvemõju olla kusagil 400 miljonit eurot. Kui meil rahanduskomisjonis oli see arutelu ja me Rahandusministeeriumi esindajatega arutasime, siis sai arvutatud niimoodi, et selle 400 miljoni euro hulka ei ole arvestatud tarbimise kasvu, mis seda nii-öelda negatiivset eelarvemõju potentsiaalselt vähendaks. Aga kui keegi küsib, kuidas seda 400 miljonit eurot katta – võtame praegu selle, hea ümmargune number. Noh, pangamaks on natukene ajalukku jääv asi. Kolleeg Sõerdiga eelmine nädal pidasime sellel teemal debatti ja tõesti, see momentum, kus oleks pangamaksust sadu miljoneid saanud, on praegu möödas. Aga kui me vaatame numbreid, [seda, kui palju raha] tahetakse raudtee ehitamise nime all sohu matta või [välja käia selliste] energiatootmisviiside toetamiseks, mis meid pikas perspektiivis veel vaesemaks teevad, siis sealt on katteallikaid võtta küll ja veel. Nii et ei ole meil seda muret, et kui me nüüd toiduainete käibemaksu langetaks, inimeste toimetulekut parandaks, mis kindlasti keerulises julgeolekuolukorras parandaks ka patriotismi, usku oma riiki, soovi, et sellel riigil hästi läheks, siis riik selle 400 miljoni euro peale kuidagipidi pikali kukuks. Kui me lõpetame raiskamise ära nendes kohtades, kuhu ei ole vaja raisata, on meil lisaks katteallikale olemas veel palju raha muude heade asjade tegemiseks. Aitäh!

Teile on ka küsimusi. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud aseesimees! Austatud ettekandja! Ma saan aru, et ka sina ei saanud üle ega ümber sotsiaaldemokraatidest. See on tore, et me nii võimsad ja vägevad oleme. Aga ma tahaksin ikkagi selle eelnõu sisust rääkida. Mis sa arvad, mis see tegelik võimalus on, et sarnased maksumuudatused Eesti riigis jõustuvad? Nii nagu ma enne viitasin, praeguses parlamendis on taas ülekaalus selgelt parempoolsed erakonnad, nende hulka võiks justkui ka EKRE liigitada, kuigi see eelnõu on oma loomult pigem vasakpoolne. Kuidas sina näed, mis jõuga on võimalik veenda praegust koalitsiooni või laiemalt parlamendi enamust sarnaseid maksumuudatusi toetama? Sa kritiseerisid seda meie algatatud analüüsi, mis annaks täiendavaid argumente juurde. See sulle ei sobinud, seda sa ei pidanud vajalikuks või piisavaks. Aga milliseid meetmeid sa välja pakud, mida Eesti Konservatiivne Rahvaerakond välja pakub peale selle, et me algatame eelnõusid, mille puhul me teame, et need hääletatakse saalis maha?

Aitäh, Tanel! Ma algatuseks ütlen, et ega tegelikult see valitsus suurt muutunud ei ole sellel parempoolsem-vasakpoolsem‑skaalal, nad on samas kohas edasi nagu siis, kui teie valitsuses olite. Ja te ka hääletasite vastu nendele eelnõudele. Toona võib-olla oleks olnud teil võimalus siiski, istudes seal valitsuse laua ümber, mõjutada kolleege rohkem mõtlema selles suunas, et võib-olla ikkagi tuleks inimestele appi raskel ajal. Aga mis puudutab võimalusi, siis ega opositsiooni eelnõude võimalused selle Riigikogu saali matemaatika puhul tõepoolest kuigi suured ei ole, kuigi ma julgeksin ühe ennustuse siin teha. Ma ei hakka detailidesse minema, aga ma julgen arvata, et lähiajal on tulemas mõni eelnõu, mille puhul leitakse Riigikogu saalis üsna suur üksmeel, ja minnakse seadusemuudatustega edasi. Sellele peale vaadates ei kaota ma kunagi lõpuni lootust. Mul on hea meel, sest nägin, et kolleeg Sõerd on saali tulnud, tihti ei ole koalitsiooni esindajaid saalis. Võib-olla Sõerd täna on tulnud selleks, et tänada mind hea eelnõu eest ja anda edasi info, et läheme sellega edasi ja aitame inimesi. Aga ma ütlen, et ma ei pea seda kuigi tõenäoliseks, kuigi ma olen optimistlik inimene ja kunagi lõplikult lootust ei kaota, et asjad arenevad positiivselt.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Aitäh selle eelnõu eest! Keskerakond seda kindlasti toetab. Võib-olla koalitsioon ei toeta kõikide toidukaupade käibemaksu alandamist, aga on olnud ka arutelu näiteks just kohalike toodete käibemaksu alandamise üle. Mida teie sellest arvate? See oleks mingil määral selline kahepoolne toetus riigi poolt: toetataks nii kohalikku ettevõtjat, tema konkurentsivõimet kui ka inimesi, tarbijaid, ja nende toimetulekut. Võib-olla on teil veel mingisuguseid ideid ja eelnõusid, mida plaanite lähiajal üle anda ja mis aitaksid inimeste toimetulekule kaasa?

Ma alustan tagantpoolt ettepoole. Eks meil on ka opositsioonis teatav poliitiline konkurents, kuigi me teeme palju koostööd, ja teinekord võib näiteks juhtuda nii, et oled rääkinud mõnest heast ideest, siis tuled esmaspäeval siia ja [näed, et keegi] – võib-olla sa ise, Anastassia –, annab üle selle hea eelnõu, mis meil plaanis on. Nii et seda tulevikuperspektiivi ma ei avaks. Aga kahtlemata, EKRE‑l on tihtilugu eelnõusid ja ettepanekuid, mis Eesti elu jõuliselt paremaks teeks. Sellele [küsimusele], mis puudutab [vastandust] kohalik toit versus välismaine toit, on mul selline kahetine vastus. Kindlasti leidub kriitikuid – mul on hea meel, kui nad kirjutavad või helistavad ja oma kriitikast teada annavad –, aga ma ütleksin, et kui me hakkaks vahet tegema, siis see muudaks administratiivselt asja väga keeruliseks. Ma ei tea, kas me peaksime võtma siis ka mingisugused revidendid, kes käivad kauplustes kontrollimas, kust tuli õun või porgand. See omakorda suurendab kulusid. Selle [ettepaneku] suur ja optimistlik toetaja ma ei oleks. Ma arvan, et tänases olukorras, nagu ma alguses rääkisin, kus perede ja väikese sissetulekuga inimeste toimetulek on tugevasti löögi all, me võiksime rääkida üldiselt toidust. Siis me administratiivset koormust ei suurendaks, see tähendab, et ei suurendaks riigi kulusid, küll aga aitaksime inimesi ja turgutada tarbimist.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Ei saanud aru sellest Taneli jutust, et see eelnõu on vasakpoolne. Millal varem on olnud maksulangetamise asjad vasakpoolsed? Teie erakond EKRE ehk Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on ikkagi parempoolne erakond ja sellepärast me kogu aeg tahamegi makse alandada. Maksude alandamine on ju lihtsast ja loogilisest põhimõttest lähtuv: raha, mida riik ei võta inimestelt ära, jääb inimestele kätte, inimesed saavad ise otsustada, mida nad selle rahaga teevad, ehk oma elu ise paremini juhtida. Nii et me ei ninnunännuta neid, ei suuna neid, ei kamanda, ei nügi, ei tee vaesemaks, ei suuna sotsiaalabi sabasse. Kui ma olin rahandusminister, siis me lausa ju tegime analüüse, missugune siis oleks toiduainete käibemaksu alandamise mõju eelarvele. Noh, seda saab teha nii- ja naapidi, aga fakt on see, et see mõju on kaugelt üledramatiseeritud. See ei tee riigieelarvesse sellist suurt auku, nagu kogu aeg ähvardatakse. Loomulikult, sellel on negatiivne mõju, aga mitte nüüd teab mis pöörane. Minu meelest selle taha küll asi seisma ei peaks jääma, kui me vaatame, kuhu kõikjale meil raha loobitakse. Või kuidas sina [seda asja] näed?

Teie aeg!

Jaa, aitäh, Martin! Kõigepealt ma ütlen seda, et sina olidki hea rahandusminister. Sa said aru, mis numbrites kirjas on, erinevalt praegusest rahandusministrist, kes mulle eravestluses on otsesõnu tunnistanud, et ega ta ei olegi numbrite inimene, ta on rohkem humanitaarinimene ja filosoof. Seda kõigepealt. Aga ma ütleks, et isegi juhul, kui see mõju on 400 miljonit eurot, nagu Rahandusministeeriumi ametnikud näitavad, siis veel kord: meil on kohti, kuhu me raiskame miljardi või paar, 400 miljonit on selle kõrval väike number. Katteallikate leidmisega tegelikult mingisugust probleemi ei ole. Veel kord: mina olen tõepoolest seda meelt, et mida rohkem raha inimestele kätte jääb, seda vabamalt nad saavad toimetada ja seda rohkem on lootust, et majandus üleüldiselt elavneb. Kui inimene ei pea pingsalt mõtlema sellele, mida ta nädala lõpus sööb, vaid saab mõelda näiteks välja mõne imeviguri, mis maailmas hästi müüb, ja siis ettevõtte luua ja seda [imevigurit] müüma hakata, siis jällegi: kogu riik ju võidab sellest. Sellest, mis puudutab seda Tanel Kiige [sõnavõttu]. Tanel Kiigel on olnud täna sellised kummalised käsitlused juba hommikust saadik. Võib-olla ta mõtles vasakpoolsuse all seda, et ta vaatab saali teiselt poolt. Tema suhtes me oleme vasakul, võib-olla sedapidi. Tont teab, mis tal sassi läks.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud ettekandja! Tõepoolest ei olnud väga ammu, kui EKRE oli ju lausa valitsuses ja lausa rahandusministri portfell oli teie käes, maksupoliitika juhthoovad olid teie käes. Ja veelgi enam, peaminister oli Keskerakonnast, Keskerakond on veel suurem toiduainete käibemaksu langetaja, kui teie oletegi. Tuletage meelde, öelge kohe protsendid välja, mitu protsendipunkti te tookord toiduainete käibemaksu langetasite. Tooge eraldi välja, kui palju te langetasite kartulite, kui palju puuviljade ja kui palju köögiviljade [käibemaksu].

Ma aiman su küsimuses teatavat irooniat, Aivar. Aga ma ütleks, et tõepoolest, me ju tol ajal, kui me valitsuses olime, maksualandustega tegelesime. Teie võitlesite [nendele vastu]. Olid need aktsiisilangetused või muu, jälle te väitsite, et tekivad suured eelarveaugud ja mida iganes. Aga ei tekkinud. Ja tõepoolest, toiduainete käibemaks jäi tol korral alandamata, sest kõike korraga ju teha ei jõua. Aga me hakkasime pihta [teistest] asjadest, näiteks kütustest. Need on oluliseks sisendiks ka toiduainete tootmises ja [kütusehindade alandamine] mõjub inflatsioonile, sealhulgas toiduainete kallinemisele, pärssivalt. Me ikkagi tegelesime jõuliselt sellega, et inimestele jääks raha rohkem kätte. Paraku juhtus nii, et valitsus lagunes enne, kui toiduainete käibemaksu alandamine ellu sai viidud.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Eestis on tõesti üks kriis teise otsa. Jätame need globaalsed [kriisid] nüüd kõrvale. Aga ikkagi, minu arvates on meil kõige suuremate kriiside allikas Reformierakonna võimulolek ja nende koalitsioonipartnerite käpardlik, arrogantne ja küüniline riigijuhtimine. Meil on kriis sotsiaalvaldkonnas, isegi puuetega lastelt võetakse toimetulekurahasid ära. Meil on kriis tervishoius. Uus minister leiab, et patsiendi rahulolu polegi oluline, üleüldse [soovitab ta] diagnoos guugeldada, mitte riigile kallist arstikulu tekitada. Eile ütles infotunnis peaminister, et muu maailma näitel pole kusagil kuldvõtmekest, mis asju muudaks. Me rääkisime sellest, et Võrus sündis eelmine kuu ainult kaks last ja meil on suur demograafiline kriis. Kui teised riigid üritavad sellest hoolimata oma inimeste olukorda parandada, muu hulgas ka käibemaksulangetuste abil, siis meie näeme, et sellel valitsusel on kuldvõtmekesed ainult pankuritele, tuulikuärimeestele ja relvaärimeestele. Kas maksude tõstmise ja mittealandamise põhjus pole mitte valitseva eliidi tahtmatus ja suutmatus riigi juhtimisega tegeleda nii, et inimeste heaolu oleks tagatud?

Vot selle kohta ma ütleksin niimoodi. Esmaspäeval oli peaminister siinsamas kõnepuldis ja ütles näiteks meretuuleparkidest rääkides – see ei ole sõnasõnaline tsitaat –, et ootame Euroopast teatist puhta tööstuse [kokkuleppe kohta], siis saame teada, kas eestlastele on meretuulepargid kasulikud. Minu arust ütles ta sellega välja mõtte, mida ka mina olen siit puldist adresseerinud. [Olen arvanud], et ega ta ei toimetagi nii, et ta [läheb] tööle ja võtab valitsuse laua ümber kokku, et arutada, kuidas Eestit edasi viia ja Eestis elu paremaks teha, vaid ta toimetab nii, ma ei tea, et toimub valitsuse kabinetiistung, mis mõnikord on lühike, sest peaminister ütleb: "Praegu pole Brüsselist midagi kirjutatud ja helistanud ka keegi ei ole." Ja siis minnakse laiali. Aga mõnikord ta ütleb: "Teate mis, Brüsselist kirjutati, et tuleb teha nii." Ütleme, suutlikkus kõike seda ellu viia, mis Eesti huvidele ei vasta, on olnud ju ikkagi selles mõttes päris võimas, siin see teerull on ikkagi hoogsalt sõitnud. Küsisite suutlikkuse kohta. Selles, mis puudutab erinevate lolluste elluviimist, on ikkagi suudetud jõudu näidata. Aga tõesti, sellealane suutlikkus, et prooviks objektiivselt otsa vaadata Eesti olukorrale ja sellele, mis on meie tugevused ja mida oleks vaja teha, et edeneda, on tõesti puudulik.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ma panin tähele, et koalitsiooni esindajad, olgu need ministrid või Riigikogu liikmed, väga armastavad rääkida ajaloost, ühesõnaga [ütlevad], et kui teie olite võimul, siis teie tegite midagi või [ei teinud]. No isegi kui oletada, et me tegime midagi valesti, kui me võimul olime, siis kas see tähendab seda, et nüüd teie peate ka midagi valesti tegema, sellepärast et keegi eelnevalt juba tegi. Miks ei saa paremini teha sel juhul? Aga tegelikult lihtsalt tuletaks meelde, et majanduslik olukord siis, kui tõepoolest EKRE ja Keskerakond olid võimul, ja majanduslik olukord praegu on kaks väga erinevat asja, olgem ausad. Aga minu küsimus on see. 25‑s Euroopa Liidu [liikmes]riigis, põhimõtteliselt terves Euroopa Liidus on ühel või teisel määral sedasama toiduainete käibemaksu määra alandatud. Meie oleme põhimõtteliselt üks kahest riigist, kus seda ei ole [tehtud]. Mis sa arvad, miks meie valitsus niimoodi tegutseb? Miks me ei taha olla nagu ülejäänud Euroopa?

No vot, see on nüüd küll küsimus, mis annab võimaluse selliseks võib-olla natuke laiema vaatega vastuseks. Ja see on tegelikult probleem, mis vaevab koalitsioonipoliitikuid, eriti, ma ütleks, Reformierakonna liikmeid. Nende maailmavaade on umbes selline, et teised on lollid, kui niimoodi lihtsalt eesti keeles öelda. Selle kurbloolisus on selles – ma võin ka näiteid tuua –, et see kandub edasi ka erasektorisse. Ma olen ise lähedalt näinud inimesi ja rääkinud nendega, kes on kuskil välisriikides näiteks majandustegevusega kõrbenud, ja nad on teinud seda riikides, kus on väga erinevate teiste välisriikide ärimehi, kes on väga edukad. Ega siis eestlaste vaade on selline, et kõrbesime sellepärast, et me seletasime neile, kuidas on õige teha, ja nad ei saanud aru, olles ise näiteks suuremas ja pikkade traditsioonidega riigis. Või tuleme diplomaatia juurde. Meil juhib Euroopa Liidu asjade komisjoni, millel minu arust on oma sisu poolest vägagi diplomaatiline roll – seal tuleb palju välissuhtlust ette –, inimene, kes on solvunud, ja ta ei häbene seda väljendada, kui kohaletulnud Prantsuse delegatsioon kavatseb rääkida prantsuse keeles. Kusjuures, kaasa on võetud tõlk ja kõik vastab igati diplomaatilistele tavadele. Ja mitte ainult Euroopa Liidu asjade komisjon, vaid ka noored kolleegid Reformierakonnast on sellise [suhtumisega], et ei, õige oleks rääkida inglise keeles. No vot! Ja nüüd me jõuame selle maksuküsimuseni. Ilmselt vaadatakse seal maailma samamoodi, [mõeldakse], et need ülejäänud 25 Euroopa riiki on rumalad, teevad valesid asju, ei saa aru, et peaksid rohkem Reformierakonda kuulama. Aga paradoks selle asja juures on see, et – ja nüüd ma tulen teie sissejuhatuse juurde – tõepoolest, Kaja Kallas sai kandikul Euroopa juhtiva majandustõusu, aga see valitsus, kus olid EKRE ja Keskerakond, tuli läbi COVID‑i kriisist ja väga turbulentsest olukorrast ja tegi seda väga edukalt. Reformierakonnal ei võtnud aastatki, et see edu ümber pöörata, sest me olime kohe, aasta või natuke vähem, peale seda, kui asuti taas juhtima seda Eesti elu, jõudnud negatiivsete edetabelite tippu: kõrgeim inflatsioon, kõige kiirem majanduslangus ja nii edasi ja nii edasi. Aga nad meenutavad kogu aeg seda meie valitsust, sest eks nad ka suhtlevad inimestega ja nad ju näevad, et inimestel ei ole meelest ära läinud see, et oli selline lühike hetk, kus oli tunda, et tuleb värsket õhku. Ettevõtjad ütlesid, et sai jälle tegutseda. Inimesed nägid helget perspektiivi, et elu võibki paremaks minna. Ja seda ju Reformierakond tajub, eks ole. Nad on olnud kaks aastakümmet võimul ja sageli valitsust ka juhtinud. Ja kõik need aastad on inimeste mälus mitte nii helgetena, kui oli see lühike helge viiv, kui EKRE ja Keskerakond olid valitsuses. Nii et eks nad sellepärast proovivad siin seda mustata ja materdada nii, kuidas nad jaksavad. Aga see, et nad seda jätkuvalt teevad, ilmselt jälle näitab, et [on olnud mingid olukorrad], ma ei tea, Aivar on läinud Viimsi Konsumisse, on seal saanud kellegagi kokku ja see keegi on jälle öelnud, et Aivar, miks te teete kõike seda jama, vaadake, meil oli korraks täitsa mõistlik valitsus. Ja siis [Aivar] tuleb jälle siia meid materdama.

Aitäh! Küsimusi on veel. Ma teen väikese täpsustuse: Viimsis Konsumit ei ole. (Naerab.) Aga, Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Jätkame mu kolleegi Vadim Belobrovtsevi teemat, et kas valitsus üldse saab aru, mida ta teeb. Parempoolne valitsus, nii nagu nad ennast nimetavad, peab ju aru saama, et toiduainete käibemaksu alandamine toetab tarbimist, ergutab majandust ja leevendab inflatsiooni. Kuidas sellest aru ei saada? Kas siin on tõesti asi ainult ideoloogias? Rahandusminister ütleb selle peale, et, noh, kui teil jääb raha vähemaks, siis võtke omale teine ja kolmas töökoht ja saage kuidagi hakkama, igaüks peab omadega hakkama saama. On see [põhjus] siis tõesti ainult ideoloogias?

Aitäh, hea küsija! Noh, raske on muidugi öelda, mis koalitsiooniliikmete peades toimub. Aga üks asi on see, et tänapäeva maailmas on nende [mõistete] – parempoolsus ja vasakpoolsus – puhul läinud pilt segaseks, [nende tähendus on] hägustunud. Võib-olla ongi need sõnad kohati muutunud selliseks, et noh, ütlen lihtsalt sõna, aga tegelikult ei mõtlegi selle sisu peale. Ja ega teisipidi, kui me vaatame, et siin Jürgen Ligi käis ju meile alles toomas seda sookvootide eelnõu – ei ole eriti parempoolne. Parempoolsed inimesed üldiselt kipuvad olema konservatiivsemad ja vaatavad pragmaatiliselt, mis oleks majanduslikult mõistlikum. Kui me vaatame praegust valitsust, kes jätkuvalt jätkab ideoloogilise energeetikapoliitika surumist – jällegi, ei ole eriti parempoolne. Nii et, minu hinnangul on see neil lihtsalt selline loosung. Või siis nad, Reformierakond, nähes, et nende praegune koalitsioonipartner enam järgmises Riigikogus ei ole nende koalitsioonipartner, võib-olla mängib uue tõusva tähe peale. Võib-olla nad proovivad sõna "parempoolsus" valijate alateadvusesse kuidagi sisse viia, et äkki saab siis jälle siia sellise 12‑liikmelise fraktsiooni, kellega koos neid enda asju teha. Sest nagu minu selja taga istuv Riigikogu juhataja enne [viimaseid] valimisi ütles, et tema koos oma erakonnaga tulebki siia Riigikokku selleks, et Reformierakond saaks teha seda, mida Reformierakond tahab teha. Võib-olla Reformierakonna lootus on, et tulevikus on jälle mõni selline partner võtta.

Aitäh! Ma ei saa kahjuks seda siin vastulausena kasutada, aga ma peaksin siiski ütlema ühe olulise märkuse. See konkreetne teema puudutas maksuküüru ja seda, et see maksuküür tuleks ära kaotada. See oli toona minu väga konkreetne seisukoht. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! See on ootamatu, ma ei teadnud, et siin formaadis on vastusõnavõtud võimalikud Riigikogu esimehe poolt, aga (Esimees Lauri Hussar üritab midagi vahele öelda.) Riigikogu esimehe kaalutlusruum on lai. Aga tulen tagasi ettekande juurde. Te tõite väga õigesti välja selle, et Keskerakonna ja EKRE valitsemise ajal olid väga hästi tehtud toetused, COVID‑i toetused, energeetikas olid erinevad olulised otsused tehtud. Tõesti, see tegelikult aitas nendest kriisidest väga edukalt välja tulla. Ja Reformierakond, Kaja Kallase valitsus sai tõesti enda kätte sellise väga hea positsiooni, ka majanduses. Ma hiljuti vaatasin – see on mul siin ka lahti –, et Riigikontroll tõi oma aruandes välja, et EKRE ja Keskerakonna valitsuse ajal olid need toetusmeetmed, just COVID‑i osas, väga sihipäraselt tehtud. Aga samas on Riigikontroll olnud väga kriitiline näiteks riigieelarve läbipaistmatuse suhtes. Käibemaks tõstetakse 24%‑ni, aga inimesed ei näe, kuhu see raha läheb. Mis probleemi te selles osas näete ja kuidas seda saaks lahendada?

Vastan riigieelarvet [puudutavale] küsimusele. Ma isegi tegin vastavasisulise muudatusettepaneku, mis ütleb, et riigieelarve lisa peaks olema kohustuslik, mitte vabatahtlik, see lisa, mis ka kulupõhiselt ministeeriumide kulud välja toob. Tõepoolest, ma olen teiega nõus. Kui riigieelarvet lugeda, ma ei tea, [vaatad] haridusministeeriumi [kulusid], siis seal on: põhihariduse edendamine ja kõrghariduse edendamine ja teaduse rahastamine ja kõik muu. Aga kui küsida, mitu inimest on [ministeeriumi] PR‑osakonnas ja kui palju see raha kulutab, siis seda vastust eelarvest välja ei loe. Nii et selles osas ma ootaks küll, et kui uus riigieelarve tuleb … Kuigi minu muudatusettepanek läbi ei läinud, siis siit kõnetoolist nii rahanduskomisjoni esimees kui ka minu arust isegi rahandusminister ütlesid, et nad toetavad seda ja see on hea ettepanek, teeme läbipaistvamaks. Mõni kuu on jäänud ja siis see riigieelarve siia ilmub, eks me näe, kas läheb läbipaistvamaks või ei lähe. Aga ärgem unustagem siiski ka seda tõdemust, mida ütles üks endine Reformierakonna rahandusminister vastuseks küsimusele, kuhu raha läheb. Tema vastas, et raha läheb igale poole. Ma loodan, et valitsuskoalitsioon püüab edaspidi kuidagi konkreetsem olla, et [oleks selge], kuhu igale poole siis raha ikkagi läheb.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Iseenesest oled sa päris palju segast juttu ajanud. Ma pean sind parandama. [Väitsid], et neis 25‑s Euroopa riigis, kus toiduainete käibemaksu on alandatud, on nüüd õnn ja rõõm majas. Päris nii ei ole. Rootsis on väga suur debatt selle üle, et toiduainete hinnad on tohutult tõusnud, aga keegi enam ei julge käibemaksu tagasi tõsta varasemale tasemele, sest see oleks veel ebapopulaarsem. Aga samas on ka vale öelda, et keegi neist ei kahetse seda, et nad seda tegid. Üks asi oli sul päris kindlasti õige. Selle koha peal kahjuks eesistuja parandas ebaõigelt, öeldes, et Viimsis ei ole ühtegi Konsumi kauplust. Vale! Viimsis on põhimõtteliselt kolm Konsumi kauplust, kaks on päris kindlalt Viimsis ja üks on 20 meetrit siinpool raudteed, Tallinna piiri peal.

Jaa. Kõigepealt, tore sind siin näha, kolleeg Randpere. See näitab, et vastupidiselt sellele, mida sa püüdsid väita, et ma ajan ainult segast juttu, said sa väga hästi aru, mida ma rääkisin, ja see tekitas sul sellise emotsiooni ja soovi siia saali tulla. Nii et rõõm näha. Tore on, kui debatis osaleb ka koalitsioonisaadikuid. Viimsi Konsumi kohta. Jaa, ma unustasin enne ka eesistujale öelda, et mina elan Võrumaal. Maainimesed satuvad sinna Viimsisse harva, nii et mina ei tea, kas teil on seal Konsum või ei ole. Aga vähemalt nüüd on siis see asi selge, et kaks on Viimsis ja üks on enne Viimsit, piiri peal.

Selge, suur tänu täpsustuse eest! Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Rain, me rääkisime siin ennist eliidist ja nende suutmatusest või siis tahtmatusest tavalise inimese ja väikeettevõtjate muresid lahendada. Aga siin ei olegi midagi imestada, kui nad isekeskis jagavad võimul olles ametikohti. Kuna majanduses on rasked ajad, siis abiks ikka. Näiteks Erkki Keldo naine Kristiina Viks on nüüd Kuldar Leisi juurde tööle saadetud nõunikuks, Keldo juurde on saadetud nõunikuks Kristen Michali naine Evelin Oras ja Evelini õde Moonika Oras on saadetud Jürgen Ligi juurde nõunikuks. Meil on siin kõva arutelu ja debatt käimas, aga mul on ikkagi tunne, [et põhjus on mujal]. Kinnita või lükka ümber: kas põhjus pole tegelikult hoopis lihtne ja banaalne, ehk nagu rahvasuu ütleb: täissöönu ei mõista näljast?

Hoo! Jah, noh, kuidas öelda. Kui saad terve pere hea palga peale, siis jõuad ka kõrge käibemaksuga toiduaineid osta.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Me räägime toiduahelast ja käibemaks on üks osa toiduahelast, see on [osa] reaalse, tegeliku inimese toiduahelast, ja inimene ostab tegelikult hinda. Kui ta käib poes, siis ta vaatab hinda. Kvaliteet, see, kas [toit] on Eestist või välismaalt, talle eriti korda ei lähe, kuna tal on vaja süüa, ja siis ta ostabki hinda. Sellesama 5%‑lise käibemaksuga oleks võimalik nähtavale tuua maapiirkonna väikeettevõtja, kes saaks oma toitu müüa avalikult, ka kaubanduskettidele. Kas selle 5%‑lise käibemaksuga oleks ikkagi [võimalik] turgutada meie maaelu, meie piirkondi ja selle kaudu ka riiklikku julgeolekut?

Jaa. Kolleegidel on sellised keerulised küsimused, raske vastata. Kui me suudame astuda samme, mis tarbijate kindlustunnet suurendavad ja nende toimetulekut parandavad, siis see kindlasti üleüldiselt elavdab majandust ja kahtlemata [aitab] toetada ka kodumaiseid toidutootjaid. Nii et selles mõttes see eelnõu kindlasti aitaks ka seda toiduahelat turgutada. Eestlased kahtlemata on – vähemalt mulle jääb selline mulje inimestega vesteldes ja arvamusuuringuid vaadates – kodumaise toidu usku, nad heal meelel tarbivad kodumaist toitu. Aga tõepoolest, praegu on tihtilugu nii, et see ei ole hinna poolest lihtsalt kättesaadav. Nii et kui me üleüldiselt suudaksime toiduainete hindu soodsamaks tuua, siis ma usun küll, et ka kodumaised toidutootjad sellest võidavad.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Riigikogu rahanduskomisjonis toimunud arutelu palun tutvustama siia Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Diana Ingeraineni. Palun!

Hea Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjon arutas oma 8. aprilli istungil esitatud ettepanekut ja otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. aprillil – see on täna – ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Diana Ingerainen – see olen mina. Mõlemad punktid võeti vastu konsensuslikult. [Istungil] esitas kõigepealt oma ettepanekud kolleeg Epler. Kuna sama [teema] oli istungi [mitmes päevakorra]punktis, siis paljud arutelud kattusid. Kolleeg Tanel Tein [küsis], kas on uuritud, milline on selle [muudatuse] mõju riigieelarvele, ja tõi välja, et miinus peaks olema 400 miljonit eurot. Vastus oli: jah, selle peale on mõeldud. Pigem oli soovitus, et mingid tegevused võiks ära jätta selles ulatuses. Komisjoni [istungile] oli kutsutud ka Rahandusministeeriumi esindaja Erle Kõomets, kes [juhtis] tähelepanu asjaolule, et käibemaksu direktiiv lubab kohaldada maksimaalselt kaht vähendatud maksumäära, näiteks Eestis on praegu 13% ja 9%. Rahanduskomisjon otsustas teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Otsuse poolt oli 5 liiget, otsuse vastu oli 2 ja erapooletuid oli 0.

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Hea ettekandja! Mu küsimus on võib-olla natukene laiem ja natuke kaudsemalt nende arutelude kohta. Sina vaatad mõnevõrra värskema pilguga siin Riigikogus ja komisjonides toimuvat tööd. Kas see, et opositsiooni algatused sajaprotsendiliselt – võib nii öelda – laualt maha lükatakse, võib olla seotud mingi sarnase arrogantsiga, nagu täna näiteks Riigikogu juhataja puldist väljendas? Ta ise ütles ka, et protokoll ei näe ette vastulauset, aga siis ta ikkagi tegi vastulause, sest tal on mikrofon ja tema juhib istungit. Kas see on selline üleüldine koalitsiooni joon, ongi selline [arusaam], et reeglid võivad olla, aga nemad neid ei täida, sest neil on jõud? Kuidas sina seda näed, sul on mõnevõrra värskem pilk nii komisjonides kui ka suures saalis?

Aitäh, hea küsija! Tuleb tunnistada, et komisjonis me seda ei arutanud, ma olen siia ikkagi komisjoni poolt suunatud.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te rääkisite sellest, mida komisjonis arutati. Kas koalitsioon otsis ka lahendusi, [mida] ikkagi saaks selle toiduainete käibemaksuga teha? Kas oli ka mingit sellist positiivset konstruktiivsust valitsuskoalitsiooni saadikute poolt või ei olnud?

Aitäh, hea küsija! Kõik tunnevad ühtemoodi muret toimetuleku pärast, aga me keskendusime pigem nendele konkreetsetele ettepanekutele. Taolist diskussiooni me läbi ei viinud.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel [kõnelema] palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Arvo Alleri. Palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! No siin me nüüd siis oleme. Eelmine otsuse‑eelnõu [nägi ette] toiduainete käibemaksu [langetamise] 9% peale. Seda ei tahetud teha. Tuleme nüüd 5% peale. Argumendid on olnud koalitsioonil alati ühesed ja alati, mulle tundub, rahvavaenulikud. [Põhjendatakse] sellega, et Euroopa käibemaksu direktiiv ei luba erisusi, sõltumata sellest, et kui me otsustame [langetada] 5% peale, siis me saame Eesti-siseselt muuta neid vähendatud käibemaksu määrasid, nagu Rain Epler rääkis. Praegu on null[käibemaks] ja ühtlane käibemaks, mis on 22%. Suvel tõuseb käibemaks 24%‑ni, see viib toiduhinnad veel kõrgemale. Sinna vahepeale jääva kahe erisuse üle saab riik ise otsustada. Kui riigil on poliitiline tahe ja ta tahab oma rahvale vastu tulla, siis toiduainete käibemaksu saab 5% peale viia, 5% peale saab viia ka ravimid, saab viia ka raamatud. Kompromissina võiks ka peavoolu ajalehtedel 5% olla, aga üldiselt sellega ei tahaks nõus olla. Nii nagu öeldi, et ajalehed võiksid olla 22%‑se või tavalise käibemaksu määraga. Nüüd, käibemaksusoodustused. Sellest, millistes riikides neid kasutatakse. Keskerakond mainis, et neid ei ole kahes riigis. Kontrollisin üle: ka Bulgaaria ja Leedu on praegu täiskäibemaksuga. Nii et neljas Euroopa riigis on käibemaksuerisus veel tegemata. Samas, suures pildis see ei mängi mitte mingit rolli. Teised riigid teevad kõik oma toidule ja müüdavale toidule käibemaksuerisusi. Isegi meie peavoolu poolt paljukirutud Ungaris, kus on kõige suurem käibemaks, 27%, on toidu käibemaks alla toodud. Ja sealt tuleks eeskuju võtta. Kas tõesti siis need 24 riiki on nii rumalad? Nad on oma uuringuid teinud. Kui oleks leitud, et see ei too hinda alla, siis nad oleksid läinud tagasi tavakäibemaksu juurde, aga ometi ei ole seda tehtud. Meie reformierakondlastest valitsejad on öelnud, et kogu maailm on rumal, nemad teavad, kuidas teha. See tähendabki seda, et ainult ühte rada minnakse, teerull läheb küll aeglase käiguga, aga sõidab kõigist opositsiooni headest algatustest üle, ja liigutakse ikka oma mantra järgi. Nüüd, mida me oleme mõelnud edasi [teha]? Kas kellegi kogemusest on õppida? 2018 tegi Läti proovi korras, või ütleme, sellise piloot[projektina] kodumaistele puu‑ ja köögiviljadele 5%‑lise käibemaksu. Tänu sellele 5%‑le suurenes kodumaiste köögiviljade ja puuviljade osakaal poelettidel märgatavalt. See oli kaheaastane pilootprojekt. Seda taheti ümber teha, kuid nähti selle efektiivsust, nähti oma tootjate väljatulekut, köögi- ja juurviljade ja puuviljade kasvupinnad suurenesid. Tootjad said kindluse, et nende kaup on poelettidele oodatud, ja sellest lähtuvalt nad said teha oma tulevikuplaane. Ja see kehtib siiamaani. Ei ole mingit sellist uuringut, et see käibemaksu alandatud hind ei ole tarbijani jõudnud. Kõik on ilusti jõudnud ja kaupmehed on saanud oma osa sealt vahelt. Muidugi me võime arutada, kas kaupmeeste osa on piisav, suur või liiga väike, aga see on hoopis teine teema. Siit lähedusest vaadates, võtame kasvõi Läti, meie naabri, kes on puu- ja köögiviljade käibemaksu viinud 5%‑le. Eesti kontekstis ikkagi teeme selle ära. Meie enda tootjad, meie enda inimesed saavad kindluse puu- ja köögiviljade ning toiduainete tootmisel. Ja tarbija on selle eest tänulik. Praegu tarbija ostab tegelikult hinda. Kolleegid on rääkinud kollastest siltidest. Tõepoolest, aga kui sul on ikkagi vaja esmavajadusi rahuldada, on vaja kõht täis süüa, et eluga edasi minna, siis see tähendab seda, et sa lähedki ostma hinda. Kui sul rahakott ei võimalda osta kallimat kaupa, siis sa ei saagi seda teha. See kõik, see, et inimestele jääb vähem raha kätte, tuleneb sellest praegusest maksupoliitikast, aktsiiside tõusust, käibemaksu tõusust, tulumaksu tõusust. Ja sellest lähtuvalt on toiduainete käibemaksu alandamine vähim, mida võiks praegune koalitsioon teha. Maksude alandamise teerajaja peaks olema praegune koalitsioon. Praegu tuli opositsioon teile appi, te ei pea hakkama välja mõtlema mingit uut maksu. Me tuleme appi, aitame teid. Opositsiooni hääled on käibemaksu langetamisel juures. Keskerakond toetab seda, EKRE toetab, Isamaa on ka kindlasti valmis seda toetama. Nii et võtame ennast kokku ja teeme Eesti inimestele head ning langetame toiduainete käibemaksu. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 593 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud ametikaaslased! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 593 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu oli 14 ja erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust, eelnõu 593 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Head kolleegid, meie tänane istung on lõppenud.