Maamaksuseaduse eelnõu (582 SE) esimene lugemine

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde. See on Isamaa fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse eelnõu 582 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Aivar Koka.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Isamaa eelnõu eesmärk on tühistada kehtiv maamaksu uuendus ja põhjendus on väga lihtne. Kui minister aasta tagasi kõnepuldis käis, ei saanud ta aru, mida see eelnõu tegelikult muudab. Ja kui me tema käest küsimusi küsisime, siis ta vastas ja tegelikult valetas. Pärast seda tehti siin veel üks arutelu, [et saada selgust], kuidas sellest eelnõust peaks aru saama. Endine Sotsiaal[demokraatliku] Erakonna fraktsiooni esimees, kes praeguseks on küll meie ridadest lahkunud, ei saanud ka aru ja väitis, et ei ole mitte midagi hullu, ei juhtu nii, et järgmisest aastast maamaks, sõltumata omavalitsuse otsusest, tõuseb 10%. Selle peale ütles minister, et ei ole nii. Aga kui lugeda seadust rida-realt, siis seal on väga selgelt kirjutatud, et omavalitsusel on võimalus reguleerida [tõusu] 10%-st kuni 100%-ni, aga [vähemalt] 10% tõuseb [ikka]. Ja kui omavalitsus ühtegi otsust ei tee, siis lihtsalt tõusebki 10%. Meil peaks olema nii, et riik usaldab omavalitsusi. Praegu on küll tunne, et riik ei usalda ei ettevõtjaid ega omavalitsusi. Me ei ole aru saanud, keda ta usaldab. Vahel juhtub, et usaldab tuulepargirajajaid, aga kuu aja pärast enam ei usalda, siis usaldab tuuma[jaama] rajajaid, aga aru ei saa, kas tegelikult ikka usaldab. Aga nüüd on asi veel hullemaks läinud. Olime rahanduskomisjonis ja arutasime väga tõsiselt Isamaa ettepanekut taastada eelnev olukord. Ja mis siis oli? Võtad [seaduse] ette ja vaatad, kes on selle ette valmistanud. Rahandusministeeriumist oli [kohal] ametnik, kes on selle eelnõu [koostajate hulgas]. Ma küsisin, et vaata, mure on selles, et kui varem oli väga selge, et 0,15 hektarit kodualust maad on [maksust] vabastatud, siis nüüd on olukord selline, et järgmisel aastal enam omavalitsus sellist otsust teha ei saa, samas on [seadusesse] sisse kirjutatud, et võib teha vabastuse 5–1000 eurot. Rahandusministeeriumi ametnik, kes on selle eelnõu teinud, ütles, et see [kehtib] kõigile. Kui me võtame lahti seletuskirja, siis sealt võib tõesti välja lugeda niimoodi – enamikul juhtudel [kodu]aluse maa maks 1000 euroni ei [ulatu], mõnel üksikul juhul võib-olla [ulatub], aga enamasti mitte –, et näed, omavalitsus võib nagu niuhti teha otsuse, et keegi ei pea maamaksu maksma. On ju loomulik, et kui inimene on maja [ehitanud], siis ta hoiab oma maja ümbrust korras, ja nii uskumatu kui see ei ole, enamikul juhtudel ka maja ümber olevat omavalitsuse või riigi maad. Minul isiklikult on vaja muru niita ja talvel igal hommikul kella seitsmeks lumi ära lükata, kui lund peaks olema, ja kui tee pealt lükatakse lumi kõnnitee peale, siis pean jälle minema lund lükkama. Nii-öelda kojamehe pead võtma. Kui võtta lahti seadus – mitte lugeda seletuskirjast –, siis selles on väga selgelt kirjutatud, millistel juhtudel on omavalitsusel õigus seda kuni 1000-eurost soodustust teha: need on pensionärid, erivajadustega inimesed ja represseeritud. Ja sellega asi lõpeb. Kuidas me peaksime nüüd sellest asjast aru saama ja keda uskuma? Minister, kes kaitses eelnõu, ei saanud eelnõust aru. Sotsiaaldemokraadid, kes olid selle eelnõu nii-öelda maaletoojad, ei saanud aru, mida see inimestele tähendab. Rahandusministeeriumi ametnik, kes oli selle eelnõu ette valmistanud ja kaitses seda rahanduskomisjonis, ei olnud ka seda eelnõu läbi lugenud, tundub, et oli lugenud ainult seletuskirja. Aga nagu te, head kolleegid, teate, seletuskiri on tore asi, aga kohtus vaidlemisel kehtib ainult seadus. Seletuskiri on arusaam, kuidas seadust võiks tõlgendada, aga mitte see, mille järgi asjad peaksid käima. Ja nüüd tekibki küsimus, mida peaks siis tegema. Kas sellist seadust saab pidada tõsiselt võetavaks? Isamaa Erakond arvab, et seda ei saa pidada tõsiselt võetavaks. Ja teine pool on see, et meil on ikkagi väga selgelt [võimude] lahususe poliitika: valitsus ajab oma rida, vald oma rida. Volikogu liikmetele peaks jääma võimalus [otsustada,] kas vabastada oma inimesed kodualuse maa maksust või mitte. Mina saan siin rahulikult öelda, et [maamaksuvabastus hakkas kehtima] aastal 2011, kuigi rahanduskomisjonis üks Rahandusministeeriumi ametnik arvas, et see oli aastal 2013. Ta unustas ära, et 2013 hakkas see kehtima üle riigi, aga näiteks Jõgeva vallas hakkas see kehtima juba aastal 2011. Kodualune maa oli kõigile inimestele [maksuvaba]. Ma ütlen veel kord: me ei saa koormata majaomanikke lõpmatuseni. Ta on selle maja ehitanud, ta korrastab oma õue. Ja nagu ma alati rõhutan – millegipärast on ka õiguskantsler seda õigustanud –, omavalitsus saab nõuda majaomanikult, et majaomanik peab ka valla või linna maad korras hoidma, seal niitma, lund lükkama. Ma ei ole kunagi aru saanud, miks osa inimesi peab seda tegema, need, kellel on kinnistu kõnnitee ääres, ja need, kelle kinnistu ei ole kõnnitee ääres, ei pea seda tegema. Kus on see võrdne kohtlemine põhiseaduse järgi? Seda võrdset kohtlemist siin selgelt ikkagi ei ole. Kahjuks ei olnud sel hetkel, kui me seda [meie] eelnõu rahanduskomisjonis arutasime, kõiki opositsiooni [esindajaid] kohal, muidu oleks võinud sellise hea patiseisu tekitada ja siia saali oleks tulnud otsus, et [eelnõu] toetatakse. Aga koalitsioon, ma saan aru, pole tänaseni väga hästi aru saanud, mida kehtiv seadus kohalikele inimestele [tähendab]. Kui keegi räägib, et selle tulemusena hakkab kohalike omavalitsuste eelarve meeletult kasvama, siis ma võin teile öelda, et keskmiselt – keskmiselt! – võib eelarve kasv olla 30 000 – 50 000 eurot aastas, kui selle 10%-ga siin mängida. Tallinna linnas, Tartus ja Pärnus on see [summa] muidugi tunduvalt suurem, aga keskmise [elanike arvuga], 10 000 elanikuga kohtades ei saa see number kuidagi suureks minna, sest maamaksu osa on eelarves ikka ääretult väike. Omavalitsuse tulubaasi põhiosa tuleb ikkagi üksikisiku tulumaksust, vaid väike osa tuleb kõigist muudest toetustest ja maksudest. [Samas] pean ütlema, et kui me räägime omavalitsuste tulubaasist ja eelarvest ja [arvestame] sinna hulka ka investeeringurahad, siis tuleb tunnistada, et enamus rahast – ehk pea 80% – tuleb valla eelarvesse erinevatest toetusmeetmetest ja projektirahadena. Selle asemel, et riik võiks selle raha otse omavalitsustele anda ja omavalitsused ise [vaataksid], milline töö või teenus on kõige kriitilisem, mis oleks vaja ära teha, peavad omavalitsuse ametnikud kirjutama erinevaid projekte ja ootama, kas toetus tuleb või mitte. Ma väga siiralt loodan, et kõik saalisolijad toetavad Isamaa ettepanekut. Tuletan teile meelde, et selle aasta sügisel on kohalikud valimised. Kui koalitsioon ei taha seda ettepanekut toetada, eks me peame siis valimiskampaania ajal väga selge ja kõva häälega [kuulutama], et midagi pole teha, tänane koalitsioon koos sotsidega on väga selgelt tahtnud seda, et meil kõik maksud – sealjuures ka maamaks – väga kriitilises plaanis tõuseksid. Me [näeme, et] maksumäärasid on võimalik suurendada lausa kaks korda: elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlviku maksimaalset maksumäära on sellest aastast lubatud tõsta 0,5%-lt 1%-le, samas suurendada maa maksimaalset maksumäära 1%-lt 2%-le. No rääkimata sellest, et järgmisest aastast on kõikidel omavalitsustel võimalik maamaksu summat tõsta kuni 100%. Ja veel kord rõhutan: 10% tõuseb sõltumata kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest. Mina ei tea, kas Elva volikogus ikka tahetakse seda, et [maamaks] tõuseb igal aastal 10%. Vahel on aastaid, kus on näha, et majandus on languses ja inimestel raha ei ole, nagu meil praegu on. Võimukoridorides on [tehtud otsuseid, mille tõttu] meie majandus on juba kolmandat aastat miinuses. Inimestel on raha otsas, ei jätku enam toidu ostmisekski, käiakse [poes] ainult sooduskampaaniate ajal ja soodusasju ostmas ja palju tervislikke toiduaineid jäetakse võib-olla ostmata. Me tekitame olukorra, kus kohalik omavalitsus ei soovi oma inimesi koormata, aga riik nõuab seda. Kas on ikka õige, et riik võtab üle kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuse? See on selgelt ja üheselt ainult kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuses. Pärast mind tuleb siia komisjoni esinaine, kes on pikka aega olnud vallavanem, abilinnapea ja volikogu liige. Ma loodan, et ta mõistab seda muret. Ma näen siin saalis endiseid ja praegusi volikogu liikmeid ja omavalitsusjuhte. Vaatan seda Reformierakonna rida siin: kõik on olnud linnapead või vallavanemad. Ma ei usu, et te tahate oma inimesi koormata maksudega. Te tahate ikkagi, et teie inimesed saaksid ise hakkama, et nad ei peaks sotsiaalosakonna ukse taga järjekorras seisma ja sotsiaaltoetusi paluma. Eesti inimene tahab ise hakkama saada. Ärme koormame neid mõttetute koormistega! Las see otsus, mis on siiamaani olnud omavalitsuse käes, jääb [ka edaspidi] omavalitsuse kätte. Nagu ma oma kõnes olen juba rõhutanud: minister, kes seda seadust kaitseb, ei saa aru, mis see endaga kaasa toob; Rahandusministeeriumi ametnik, kes on selle seaduseelnõu kokku kirjutanud, vastas kolmel korral mu küsimusele, et tegelikult on ikka nii, et kõik [võivad saada maksusoodustuse]. No loe seda § 11 eest- või tagantpoolt – seal on [lõigetes] 5 ja 6 kirjutatud, millistel juhtudel on võimalik seda soodustust teha. Loed need kaks [lõiget] läbi ja saad aru, et ei ole võimalik kõigile [soodustust teha]. Ei ole suurperede puhul [ette nähtud] võimalust, et nad ei pea maamaksu maksma. Me tahame, et inimesed tuleksid maale elama, soovime, et ettevõtted ja inimesed ei oleks ainult pealinnas ja Harjumaal. Me tahame, et Eesti oleks elanikega ühtlaselt kaetud, et igal pool oleks ettevõtlust ja majandus toimiks. See on ka riigikaitse seisukohast väga oluline. Ei ole võimalik kaitsta tühja kohta, kui ei ole inimesi, kes sinna läheks ja kaitseks oma kodu. Veel kord: see probleem on väga tõsine ja seda tuleks väga süvitsi arutada. Minu arvates peaksid need [Riigikogu liikmed], kes praegu on volikogu liikmed või kes on varem töötanud kohaliku omavalitsuse volikogus või vallavalitsuses, olema praegu siin saalis ja avaldama oma arvamust, mitte peituma oma kabinettidesse. Heal juhul vaatavad nad seda arutelu teleekraani vahendusel. Praegu oleks vaja selget sõnumit: kas tõesti on nii, et kõik, kes hääletavad meie eelnõu vastu, soovivad, et järgmisel aastal hakkaksid inimesed tunduvalt rohkem maamaksu maksma? Kas tõesti on see nii, et ollakse nagu kadedad selle peale, et 2013. aastast ehk 12 aastat on olnud sellist ilusat aega, kui riik on selgelt tunnustanud oma inimesi, kes on kodu rajanud? Oleme ausad, Eesti on maailmas selles mõttes üks rikkamaid riike, et me oleme suures osas koduomanikud. Ja nüüd me oleme jõudnud järeldusele, et me peaksime oma koduomanikke karistama. Koduomanik on tubli, korralik inimene, kes hoolitseb oma kodu ja oma koduõue eest, ja nagu ma olen ennegi maininud, teeb veel tööd ka omavalitsuse heaks: niidab muru, lükkab kõnnitee pealt lund ja hoiab korras omavalitsuse territooriumit. Ma ka mõtlesin, et peaks ikka ühel hetkel omavalitsusele mingi arve [esitama]. Õnneks selles omavalitsuses, kus mina olen eluaeg elanud – Jõgeva vallas –, sellist muret ei ole. Meil ei ole seda muret, et inimene peaks valla maa pealt kohustuslikus korras muru niitma või lund lükkama. Seda teeb kohalik omavalitsus. Ma usun, et selline olukord peaks olema üle riigi, et ei koormataks ebavõrdselt oma inimesi. Ja veel on hinge peal ikkagi see, et kuidas on see võimalik, et me peame arutama eelnõusid ja vastu võetakse seadusi, millest ei saa aru ei minister, endine minister ega Rahandusministeeriumi ametnik, kes selle eelnõu on [koostanud]. Veel kord ütlen teile, head kolleegid: tühistame selle inimesi koormava seaduse ja võtame vastu selle eelnõu, mille Isamaa on siia laua peale toonud. [Taastame] enne nende muudatuste tegemist [kehtinud] olukorra, et õigus maamaksu määrata jääks kohalikele omavalitsustele. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimus. Urmas Reinsalu, palun!

Härra Kokk! 375 000 koduomanikku ja ettevõtet said 31. märtsil teate tõusnud maamaksu kohta. Valitsus prognoosib, et inimestelt ja ettevõtetelt võetakse 2025. aastal täiendava maksu näol ära suurusjärgus 30 miljonit eurot. Eelmise aasta suvel, kui see seadus läbi suruti, [esitasid] ettevõtlusorganisatsioonid ja omanike organisatsioonid konsensusliku protesti, et see on riigi poolt sõnamurdlik käitumine. Kas rahanduskomisjon pidas võimalikuks küsida Isamaa eelnõu kohta – taastada selle seaduse kiirjõustamise eelne olukord – arvamust ka nendeltsamadelt huvirühmadelt ja nendelt maaomanikelt, kelle seisukohast eelmise aasta suvel üle sõideti? Kas seda julgeti teha?

Aitäh väga hea küsimuse eest! Kahjuks peale tutvustamist tegi komisjon koalitsiooni teerulli survel kiiresti otsuse, et seda eelnõu ei ole mõtet rohkem arutada. Samas, ma pean tunnistama, et meil oli [komisjonis] Rahandusministeeriumi väga austatud ametnik, kellega me diskuteerisime mitmel teemal. Ta oli väga kindel, lugedes muidugi seletuskirja, et kõik saavad kuni 1000 euro ulatuses vabastust. Mina loen sellest seadusest välja – siin on väga selgelt kirjas –, et on ainult kolm gruppi, kellele seda soodustust on võimalik teha: pensionärid, represseeritud ja erivajadustega inimesed. Urmas mainis seda summat. Oleme ausad, kui sellel aastal oli võimalik tõsta kuni 50%, siis järgmistel aastatel on juba võimalik tõsta kuni 100%, ja mitte ainult ühel aastal. See, et on võimalik [tõsta] 100%, ei ole veel nii hull kui see, et on riigipoolne kohustus tõsta, sundkäik. Sõltumata kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest, 10% tõuseb igal juhul. Aga enne seda oli võimalik [maa hindamise käigus] tõsta kaks korda seda alust, mille pealt maamaksu arvutama hakatakse. See on väga halb, inimesi ja ettevõtjaid koormav otsus. Ja veel kord: ma loodan, et vähemalt kõik need, kellel on pistmist kohalike omavalitsustega, saavad sellest aru ja toetavad Isamaa eelnõu.

Küsimusi teile rohkem ei ole. Aitäh! Järgnevalt kuulame juhtivkomisjonis toimunud arutelu. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu esimese lugemise ettevalmistamiseks 8. aprilli istungil. Arutelu juures osales külalisena Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Lemmi Oro. Eelnõust andis põhjaliku ülevaate kolleeg Aivar Kokk. Eelnõuga soovitakse suuresti taas kehtestada 2024. aasta 1. jaanuaril kehtinud maamaksuseaduse redaktsioon koos tollal kehtinud maksumäärade ja maksusoodustustega. Ja see 2004. aasta redaktsioon soovitakse jõustada järgmise aasta 1. jaanuaril. Lemmi Oro selgitas komisjonis, et maamaks peaks põhinema maa turuväärtusel. Kuna väga pikka aega oli maa korraliselt hindamata ehk maa maksustamishind turuväärtusega kooskõlla viimata, siis mõnes omavalitsuses oli muudatus suur. Vabariigi Valitsus selgitas väga põhjalikult neid muudatusi, mis eristavad 1. jaanuaril 2024 kehtinud redaktsiooni ja sellel, 2025. aastal kehtivat redaktsiooni. Vabariigi Valitsus teatas, et olles läbi vaadanud Rahandusministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi seisukohad Riigikogu Isamaa fraktsiooni 17. veebruaril algatatud maamaksuseaduse eelnõu 582 kohta, otsustati käesoleva aasta 20. märtsi istungil ühehäälselt eelnõu mitte toetada. Kõik põhjused, mille tõttu Vabariigi Valitsus 2024. aastal maamaksuseaduse muutmise algatas ja Riigikogu neid muudatusi toetas, on jätkuvalt asjakohased. Võib välja tuua, et praeguseks ei ole ilmnenud selliseid asjaolusid, mille tõttu kehtiva maamaksuseaduse rakendamine on ebamõistlikuks muutunud. Senine seaduse rakendamise praktika ei näita, et maamaksuseaduse muudatused on toonud üle Eesti kaasa ülemäärase maksukoormuse, mis halvendaks tuntavalt elanike majanduslikku kindlustunnet ja ettevõtluskliimat. Maamaksumäära kehtestamine on volikogu pädevuses. 2024. aasta maamaksuseaduse muudatus ei toonud kõigi maaomanike jaoks automaatselt kaasa 50%-list maamaksu tõusu võrreldes eelmise maksustamisperioodi maksusummaga. Maamaksu laekumine kasvab Eestis 2025. aastal võrreldes aasta varasemaga keskmiselt 40% võrra, seejuures ühes omavalitsuses, Väike-Maarja vallas, maamaksu laekumine väheneb. Enamikul juhtudel jääb inimeste jaoks maamaksu kasv väikeseks. [Vabariigi Valitsuse seisukohtadega] on kaasa pandud ka joonis, mida kuulajad ja muud asjahuvilised saavad vaadata Riigikogu koduleheküljelt selle eelnõu juurest. See kiri on sinna kas juba üles pandud või lähiajal pannakse. Kuni 10% tõusis maamaks 5%-l maaomanikest. Tõus 10–20% tabas 4% maaomanikke, tõus 20–30% oli 11%-l maaomanikest, tõus 30–40% 29%-l maaomanikest, tõus 40–50% oli 22%-l ja tõus üle 50% oli 29%-l kohalikest … Mitte maaomanikest, vabandust, kohalikest omavalitsustest käis jutt. Tuleb arvestada, et muutusid kolm aspekti. Kõigepealt, maa maksustamishind määratakse igale katastriüksusele korralise hindamise käigus. Maa maksustamishind tugineb maa turupõhisele hinnale ja hindamine toimub andmekogude, eelkõige maakatastri tehingute andmebaasi andmete alusel. Korralist hindamist teeb Maa- ja Ruumiamet. Teine [aspekt] on maksumäär, mille kehtestab kohalik omavalitsus. Maamaksuseaduse § 5 lõike 1 kohaselt kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu hiljemalt maksustamisaastale eelneva aasta 1. oktoobriks igale järgmisele maa sihtotstarbegrupile maksumäära: elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 0,1–1%, muule maatulundusmaale 0,1–0,5% ja muu sihtotstarbega maale 0,1–2% maa maksustamishinnast [aastas]. Ja siis tuleb mängu see maamaksu tõusu piirmäär ehk maamaksu summa suurenemine võrreldes eelmise aasta maksuperioodiga. See võib tõusta, kuni maamaksu summa vastab maa maksustamishinnale ja maamaksumäärale. See on kogu selle seadusemuudatuse tuum. Kuna maa maksustamishind võis tõusta järsult, siis [piirmääraga tagatakse, et] üleminek maa maksustamishinna ja maamaksumäära korrutise [alusel arvutatud maamaksu tegeliku suuruseni] oleks sujuv. On olemas ka maaüksusi, mille maksustamishind alanes, sest korraline maade hindamine oli väga pikka aega tegemata, aga vahepeal olid majanduses, ilmselt ka maakasutuses tekkinud väga suured muudatused. Peab ütlema, et maamaks on küll riiklik maks, kuid laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse KOV-i eelarvesse. Vahepeal on ka nõudmised kohalikele omavalitsustele suurenenud, tahetakse järjest paremaid teenuseid ja seetõttu ongi mõistlik anda kohaliku omavalitsuse volikogule küllalt erinevaid hoobasid, et nad saaksid ise otsustada, kelle käest kui palju ja missugustelt kõlvikutelt nad maamaksu eelarvetuludesse koguvad, ja samamoodi, kui suuri soodustusi nad omavalitsusüksuse territooriumil rakendavad. Ei ole kindlasti mingit alust arvata, et kohaliku omavalitsuse volikogud ei soovi olla oma elanikele, oma valijatele, kes oktoobris valimiskastide juurde [lähevad], usaldusväärne ja mõistlik partner. Ma rääkisin küll väga pikalt, tutvustasin valitsuse kirja. Sellega saab veel lähemalt tutvuda. (Hääl saalist.) Komisjonis seda ei tutvustatud, aga komisjoni materjalide juures on see olemas. Komisjonis oli teada, et valitsus eelnõu ei toeta. Lühidalt võiks veel rääkida ka menetlusotsustest. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. aprillil, Riigikogu juhatus suunas eelnõu täiskogu päevakorda täna. Teine ettepanek, eelnõu tagasi lükata – poolt 5, vastu 2, erapooletuid ei olnud. Ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, proua Akermann, põhjaliku analüütilise ülevaate eest! Te kõnelesite, kui palju on omavalitsuste tulud maamaksu[laekumiste lõikes] muutunud. Aga minu küsimus on. Kui maamaksu[seaduse muudatused] 202[4]. aastal vastu võeti, siis see teadmine, palju tegelikult maamaksumääraks määratakse, oli prognostiline. Nüüd on meil see teadmine olemas, vähemalt valitsusel, ja 31. märtsil said kõik juba uued maksuarved. Valitsus eeldas, et 2025. aastal laekub maamaksu 38% rohkem. Kas see eeldus, mis oli ka riigieelarve seletuskirjas, on ka praegu pädev, et prognostiliselt laekub sel aastal, kui kõigi inimeste maksukäitumine on laitmatu, 80 miljonit eurot? Ja teiseks, palju peaks eelduste kohaselt nende kehtivate maamaksumäärade korral – eeldus on see, et need jäävad kehtima – 2026. aastal maamaksu konsolideeritult laekuma?

Ma jään nendele küsimustele vastuse võlgu, sest ma lihtsalt ei tea seda. (Urmas Reinsalu räägib saalist.) Aga see vajab ikkagi arvutamist ja andmebaasidest järele vaatamist.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja! Maa maksustamise põhimõtete muutmise mõte oli see, et anda kohalikele omavalitsustele instrument, mille abil nad saaksid oma tulubaasi suurendada. See oli selle eeldus. Ja seati ka astmelised piirangud, et [maksu] ei saaks liiga palju tõsta. Aga millegipärast lisati sinna ka selline punkt, et igal aastal tõuseb maamaks vähemalt 10%. Kas sa oskad seda selgitada? Miks lisab riik teadlikult oma kodanikele koormust igal aastal 10%, väites, et kohalikel omavalitsustel on otsustusõigus?

Minu meelest vahemik 10–100% on lisatud ainult 2025. aastaks, pärast seda võib muuta. Komisjonis ei olnud seda jutuks ja ma ei oska tegelikult vastata, ma ei pruugi täpselt mäletada.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on selline lihtne küsimus. Aivar Kokk on juba sada aastat olnud Jõgeva volikogus ja muuseas, ta oli enne sind Riigikogu rahanduskomisjoni esimees. Kas Aivar ei saa aru, kuidas need maamaksuasjad käivad, et nüüd selline karm hinnang Vabariigi Valitsuselt? Kas ta on oma kompetentsi minetanud või milles asi on? Või lihtsalt värvid ei sobi?

Vaat, sedagi komisjon ei arutanud, aga on aru saada, et Aivar Kokale selline käsitlus, nagu see uus maamaksu käsitlus on, ei meeldi.

Ja Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ja aitäh vastuse eest Peetrile! Ma küsin sinu käest, kuidas sina seda eelnõu [mõistad]. Kas 2026. aastast alates on kohustus [vähemalt] 10% tõsta? Kas on nii, et sõltumata omavalitsuse [otsusest] automaatselt tõuseb? Ja teine [küsimus]. Me eile või üleeile küsisime ministeeriumi ametniku käest, kellele on võimalik teha soodustust kuni 1000 eurot. Kas on nii, nagu mina sellest eelnõust välja loen, et seda on võimalik teha pensionäridele, erivajadustega [inimestele] ja represseeritutele, mitte kõigile? Kas meile on kahel korral valetatud: eelmise eelnõu vastuvõtmisel nii komisjonis kui ka saalis ja selle eelnõu arutelul komisjonis?

Jaa, selle üle on arutletud, kuidas mõista seda [kuni] 1000 euro suurust maamaksuvabastust, mille kohalik omavalitsus võib teha. 1000 eurot maamaksuvabastust on õigupoolest väga-väga suur [summa], ma ei tea, kas nii suuri kodusid reaalsuses üldse on. Aga selle sõnastuse uurimisel on juristid jõudnud arusaamisele, et 1000 eurot võib anda igaühele, lisaks võib kohalik omavalitsus teha soodustusi pensionäridele ja represseeritutele. (Saalist räägitakse.) Ma saan aru küll, jah.

Aivar Kokk, palun!

Vaata, nüüd ongi väga tõsine probleem. Sina arvad, et keegi jurist arvas niimoodi, aga mõni teine arvab teistpidi. Aga mina ei arva, ma loen [mullu juunis vastu võetud maamaksu muutmise] seadust. Paragrahv [1 punkt] 18, millega muudetakse eelnõu § 11 lõikeid 5 ja 6. Need sõnastatakse järgmiselt. Kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu võib [---] määrata täiendava maksusoodustuse kuni 1000 eurot järgmistele sihtrühmadele: riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saajad; isikud, kellel on töövõimetustoetuse seaduse alusel tuvastatud oluline või puuduv töövõime; ning represseeritule ja represseerituga võrdsustatud isikule okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isikute seaduse tähenduses. Ja punkt. See, et seletuskirjas on kirjas ka üks teine lause, [ei loe, sest seletuskiri] ei ole seadus. Seaduses on väga selgelt kirjutatud – [§ 11 lõiked 5 ja 6]. Ja nüüd me räägimegi seadusest. Minister ei saa aru, et 10% tõuseb. Sina räägid, et ainult 2025 saab tõsta.

Küsimus.

2025 sai ainult 50% tõsta, 2026 saab 100% ja edaspidi ka 100%.

Aitäh!

Kuidas me seda kaitseme või eelnõule vastu oleme, kui see ikkagi ei ole üheselt arusaadav?

Nii. Siis ma võib-olla teeksin ettepaneku teha eelnõu selle sätte täpsustamiseks, muud ma ei oska öelda.

Lugupeetud juhataja! Hea Annely! Sulle või Vabariigi Valitsusele meeldib üks asi ja Aivarile teine asi. Te olete mõlemad arukad inimesed. Kas te komisjonis ei ole suutnud omavahel asju selgeks rääkida? Ühele meeldib tõesti ema ja teisele tütar, aga minu meelest maamaksuga ei tohiks päris nii olla.

Peeter Ernits, palun!

Jaa, komisjonis ikka räägiti sellel teemal. Nii. Vaatan, missugust lauset teile siit Lemmi Oro seisukohast ette lugeda. Ma loen siis Lemmi Oro vastuse rida-realt ette, seda on kümmekond rida, muidu tekib uus infomüra. Lemmi Oro selgitas, et maamaks peaks põhinema maa turuväärtusel. Kodualuse maa maksuvabastus on Eestis seni olnud ruutmeetripõhine, mis on maailmas üsna haruldane. Eelmisel aastal otsustatud seadusemuudatuse kohaselt saab kohalik omavalitsus alates uuest aastast senisest suurema otsustusõiguse. Nad võivad otsustada maamaksumäära, maamaksu tõusu piirmäära tõstmise 10%‑st kuni 100%-ni, määrata kodualuse maa [maksusoodustuse] kuni 1000 euro ulatuses, lisaks teha täiendavaid soodustusi pensionäridele ja represseeritutele. Kuigi maamaks on riiklik maks, on sisuliselt tegemist kohaliku maksuga, sest peaaegu kõik maksuga seotud parameetrid, nagu määr, vabastused ja soodustused, otsustab kohalik omavalitsus. Niimoodi selgitas maamaksuseadust Rahandusministeeriumi ekspert. Mina julgen küll tema selgitusele toetuda.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Sõnamurdmisest ja sõnapidamisest. Paar aastat tagasi viidi Eesti riigis seaduse alusel läbi uus maade korraline hindamine. Valitsus andis lubaduse – ja seadusandja aktsepteeris seda –, et see näeb võimaliku efektiivse maamaksukoormuse puhul ette laugja tõusunurga: 10% aastas. Ja ei olnud veel tolm langenud sellelt seaduselt, kui Kaja Kallase valitsus tuli läinud aastal välja uue ettepanekuga, mis selle sõna pooleks murdis. "Mees annab sõna, mees võtab sõna," ütleb eesti vanasõna. "Hea mees, kes lubabki." Aga ma arvan, et Eesti rahvas ootab selle vanasõna täitmist siin saalis: "Meest sõnast, härga sarvest." Praegu on tekkinud selline olukord, et eelmise aasta suvel suruti kiirkorras läbi maamaksu tõus, mis näeb ette üleriigilise maamaksuvabastuse kaotamise 2026. aastal ja sätestab selle, et maksimaalne maamaksu efektiivne tõusunurk on 2025. aastal 50% ja 2026. aastal juba 100%. 2025. aasta riigieelarve seaduse seletuskirjas nägi valitsus selleks aastaks ette – prognostiliselt, sest siis ei olnud efektiivseid maamaksumäärasid ja -laekumisi veel teada, volikogud määrasid need sügisel, kui eelarvet koostati – 38%-lise maksutõusu. 2024 versus 2025 – 38% maksutõusu. Me võime seda ekstrapoleerida 2026. aastasse, kuid ka kõige moderaatsemate prognooside korral ületab see 100 miljonit eurot ja eeldatavasti jääb vähemasti üle 50%-lisse kasvu võrreldes 2024. aasta efektiivse maamaksulaekumisega. Loomulikult on sõnamurdmine inetu. Teiseks on enesestmõistetavalt inetu see, et samal ajal koos teiste maksukoormistega, mida valitsus on pidanud tarvilikuks jõustada – 2025. aastal miljard eurot, 2026. aastal veel sadu miljoneid eurosid täiendavat maksukoormust ettevõtetele ja inimestele –, [tahetakse] koduomanikke, kinnisvaraomanikke ja ettevõtteid, kelle tegevus on seotud ressursi, maaviljeluse ja maakasutusega, maksustada veel täiendavalt kümnete miljonite eurode ulatuses. Isamaa sõnum Eesti rahvale, [sealhulgas] kõigile neile 375 000 inimesele, kes said 31. märtsil uue, tõusnud maamaksuarve, on lihtne ja selge. Isamaa paneb ette tühistada selle seadusega olukord, kuhu praegune võimuliit, mis on demonteerunud sotside võrra, Eesti koduomanikud ja maaomanikud on asetanud. Meil ei ole illusiooni, et see seaduseelnõu leiab siin valitsusliidu toetuse, kuid meie sõnum on: palun käsitlege seda kiirkorras järsu nurgaga tõusvat maamaksumäära kui ajutist. Ja kui Eesti kodanikud usaldavad Isamaad ka tulevikus, siis pööratakse see 2025. aasta 1. jaanuaril jõustunud maamaksuseadus tagasi ja naastakse varasema, laugemat tõusunurka ja kodualuse maa üleriigilist maksuvabastust ette nägeva seaduse juurde. Nii lihtne see ongi. Need on sundvalikud maksutõusude näol, kõikide mõeldavate maksude näol, nii kaudsete maksude näol – lähikuudel ootavad meid ees aktsiiside tõusud ja käibemaksu tõus – kui ka otseste maksude näol. 1. jaanuarist on juba tõusnud üldine tulumaksuprotsent, mis järgmise aasta 1. jaanuarist kerkib veelgi. Me peame ütlema, et selline maksustamispoliitika ja nende maksude jõustamine ei vasta ei Eesti majanduse huvidele ega Eesti inimeste toimetuleku huvidele. Seesama valitsus deklareeris eelmise aasta suveprognoosis – ja selle alusel tehti ka riigieelarve –, et sellel aastal on majanduse reaalkasv 3,3%. Tegelikkus on osutunud selliseks, et nüüd prognoosib Rahandusministeerium oma värske prognoosi kohaselt 1,7%-list [kasvu]. Mida see tähendab? Kui arvestada ka kaudset tootmishindade maksustamist, mis läheb reaal-SKP-sse, siis see tähendab seda, et sellel aastal annavad reaalse statistilise majanduskasvu põhiosa maksutõusud. Maksutõusude kaudu majanduskasvu manamine ei ole jätkusuutlik. Maksutõusud, sealhulgas kõik kaudsete maksude tõusud, toovad omakorda kaasa hinnatõusu. Isamaa üleskutse kõikidele Eesti koduomanikele üle Eesti on: tuleb aeg ja see sõnamurdlik järsu tõusunurgaga maamaksuseadus vaadatakse ümber. Head parlamendi liikmed! Te ei ole saanud mandaati selleks, et võtta siin parlamendis vastu niisugune maamaksuseadus, nagu te eelmise aasta suvel tegite. See maade korralise hindamise eeldus, millest ühiskond oli teadlik ja mida aktsepteeriti kui kompromissi, toimus enne eelmisi parlamendivalimisi. Teil ei olnud selleks eelmisel suvel mandaati. Ja usalduse taastamine, Annely, algab teinekord raskest, aga ainumõeldavat sammust: esimene samm sellel teel on oma vigade tunnistamine. See maamaksu kõrge määr oli vale signaal, sest see oli sõnamurdlik samm. Nüüd on meil mõistlik ühiselt astuda see samm ja korrigeerida tehtud viga. Nii lihtne see ongi. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Enne juhtivkomisjoni ettepaneku juurde asumist on Peeter Ernitsal protseduuriline küsimus.

Jaa, hea juhataja! Ma kuulsin üllatusega, kuigi mitte päris suure üllatusega, et ettekandja ütles, et Kaja Kallas on mees. Ma saan aru, et sugu on sotsiaalne konstruktsioon, aga vastab see tõele, et Kaja Kallas on mees? (Urmas Reinsalu üritab saalist selgitada.)

Protseduuriga ei ole sellel küll midagi pistmist. Aga läheme edasi. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 582 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut peame hääletama ja alustame selle ettevalmistamist. Head Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 582 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 44 Riigikogu liiget, vastu 12, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 582 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.