Draft law amending the Foreign Relations Act and, in consequence, amending other acts (385 SE), third reading

[Päevakorrapunkt] nr 1: Vabariigi Valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 385 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Henn Põlluaas, palun! Tõenäoliselt Isamaa fraktsiooni nimel ja volituse alusel.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Aastaid on räägitud, et Riigikogu on muutunud vaid valitsuse kummitempliks, kes on oma seadusandliku initsiatiivi ja otsustusõiguse loovutanud valitsusele. Sellest on korduvalt rääkinud nii õiguskantsler kui ka riigikontrolör, kes mõlemad on rõhutanud vajadust olukorra muutmiseks. Meenutagem kas või kõige olulisemat seadust, riigieelarvet, mis on muudetud sedavõrd selgusetuks, et sellest ei saa enam aru ei eelnimetatud institutsioonid, Riigikogu, avalikkus ega isegi mitte ministeeriumid. Ometi koputab Riigikogu selle tugevale kriitikale vaatamata kummitemplina alati ära. Meie ees on välissuhtlemisseaduse muutmise eelnõu 385, millega sätestatakse järjekordne Riigikogu pädevuse ja õiguste piiramine, mis süvendab Riigikogu kummitempliks olemist. Küsimus on selles, kas Riigikogul on õigus algatada välislepingute denonsseerimist, neist väljumist või mitte. Käesolevas välissuhtlemisseaduse muutmise eelnõus sätestatakse, et denonsseerimise ettepaneku tegemise ja vastava eelnõu esitamise õigus on ainult valitsusel. Riigikogu rolli piiratakse vaid kinnitamise või tagasilükkamisega. See riivab oluliselt Riigikogu seadusandlikku otsustusõigust. Valitsus võib välislepinguid sõlmida vaid siis, kui nende sõlmimine on tema pädevuses. Kuid on terve rida lepinguid, mis tuleb Riigikogu poolt ratifitseerida. See põhineb põhiseaduse §-l 65, mille järgi Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121, mis annab Riigikogule ainupädevuse teatud välislepingute suhtes. Need on lepingud, 1) mis muudavad seadusi; 2) mille täitmine toob kaasa riigieelarvelisi kulutusi; 3) mille kohaselt Eesti ühineb rahvusvaheliste organisatsioonide ja liitudega, ja nii edasi. Oma ainupädevust teostab Riigikogu lepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise teel. Selliste välislepingute andmine vaid Riigikogu pädevusse on mõistetav, sest need võivad olulisel määral mõjutada riigi suveräänsete õiguste ja huvide teostamist. Põhiseadus sätestab sellega rahvaesindajate osaluse ja ka vastutuse rahvusvaheliste suhete kujundamisel. Täiendavalt reguleerib välissuhtlemist ning rahvusvaheliste lepingute sõlmimise ja täitmise korda välissuhtlemisseadus. Selle §-d [6] ja 27 ütlevad, et Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib välislepingud vastavalt põhiseadusele ning ratifitseeritud välislepingu denonsseerimise otsustab Riigikogu. Sellest tulenevalt on loogiline ja põhiseaduslikult põhjendatud, et ka nende lõpetamise ehk denonsseerimise algatamise üle võib Riigikogu otsustada. Kuigi põhiseaduse § 87 ütleb, et Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid, ei tähenda see automaatselt [valitsuse] ainupädevust lepetest lahkumise eelnõude esitamisel. Põhiseadus ega välissuhtlemisseadus ei sea mingeid piiranguid Riigikogu õigusele algatada lepingute denonsseerimist. Vastupidi, nii seadusandlik raamistik kui ka põhimõtted toetavad Riigikogu vastavat õigust, kui see on vajalik Eesti huvide kaitsmiseks või muudel seaduslikel põhjustel. Ka Riigikogu ise saab denonsseerimist algatada, kui 1) Riigikogu liige või fraktsioon teeb valitsusele ettepaneku alustada denonsseerimisprotsessi; 2) Riigikogu teeb otsusena valitsusele ettepaneku alustada denonsseerimist; 3) Riigikogu komisjon, näiteks riigikaitse- või väliskomisjon, koostab otsuse eelnõu lepingu denonsseerimise kohta. Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Põhiseaduse § 59 sätestab, et seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Kuna rahvusvaheliste lepingute sõlmimine ja denonsseerimine puudutab riigiõiguslikke kohustusi, on see osa seadusandlikust protsessist. Rahvusvahelised lepingud loovad riigile juriidilisi kohustusi ja mõjutavad riigi seadusi, majandust, kaitsepoliitikat ja rahvusvahelisi suhteid. Rahvusvaheliste lepingute täitmise eest vastutab valitsus ehk täidesaatev võim. Parlamendil on aga otsustus- ja järelevalveõigus, [kui tegu] on valitsuse ja riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisega. Riigikogu mandaat on kõrgem valitsuse mandaadist. Seega on lepete denonsseerimise algatamise õigus mitte üksnes täidesaatval võimul, vaid vajaduse korral ka Riigikogul. See tagab demokraatliku protsessi legitiimsuse, parlamentaarse kontrolli ja võimude tasakaalu. Kui valitsus on seisukohal, et tulenevalt põhiseadusest ei ole Riigikogul õigust välislepingute denonsseerimise algatamiseks, siis puudub ju igasugune vajadus seda välissuhtlemisseaduses eraldi sätestada. Aga ometigi seda tehakse. Ilmselt saadakse aru, et Riigikogul siiski on see õigus, ning muudatuse eesmärk on jätta denonsseerimisprotsessi algatamise õigus vaid valitsusele. Tegemist on Riigikogu pädevuse piiramisega ja Riigikogu muutmisega veelgi tühisemaks kummitempliks. Muus osas ei ole Isamaal selle eelnõuga probleeme, kuid me ei nõustu Riigikogu õiguste ja mandaadi kärpimisega. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigikogul on õigus algatada rahvusvaheliste lepingute denonsseerimist. See tuleneb nii Eesti põhiseadusest kui ka riigi toimimise põhimõtetest. Riigikogu roll ja iseseisev otsustusõigus peab säilima. Eeltoodud põhjustel ei saa Isamaa eelnõu 385 toetada ja kutsun ka teid selleks üles. Aitäh!

Aitäh teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 385 lõpphääletus. Juhin tähelepanu veel kord ka sellele, et selle eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus ehk vähemalt 51 häält. Asume hääletust ette valmistama. Head kolleegid! Kordan veel kord, et eelnõu 385 vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 385. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 70 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid oli 0. Eelnõu 385 on seadusena vastu võetud.