Sunniraha omavalitsustele

Tänane viies küsimus on haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele. Küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on sunniraha omavalitsustele. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Eelmise nädala lõpus saime teada, et esimese omavalitsusena on Järva vald saanud Haridus- ja Teadusministeeriumilt 3000-eurose sunniraha [nõude]. Esimesena sellel põhjusel, et oli ebapiisav kvalifitseeritud õpetajate arv. Ja loomulikult on hästi palju küsimusi selle kohta, ma proovin neid kuidagi sõnastada. Vald ütles kohe, et läheb sellega kohtusse, ja oli hästi pettunud ja nördinud, sest nende arvates positiivse ja konstruktiivse koostöö asemel otsustas ministeerium neilt raha nõuda põhimõtteliselt asja pärast, mis on Eestis väga laialt levinud. Küsimus number üks on see. Nad said sunniraha ministeeriumilt selle eest, et neil ei olnud piisavat arvu kvalifitseeritud õpetajaid. Samas, piisavuse nõue ei ole kuidagi defineeritud seaduses. Näiteks ka õiguskantsler Ülle Madise ütles, et kui ministeerium tahab midagi nõuda sellel alusel ja kontrollida, kas on piisav arv kvalifitseeritud õpetajaid või ei ole, siis peab ministeerium oma seisukohta piisavalt põhjendama. Seda põhjendust ei olnud. Ja siis jällegi, Eestis on ligi 4200 kvalifikatsiooni[nõuetele] mittevastavat õpetajat ehk üle 20% kogu õpetajaskonnast. Ja koole, kus kõik õpetajad on kvalifikatsiooniga, on Eestis väidetavalt vaid 3%. Nii et küsimus on, kust need omavalitsused kvalifitseeritud õpetajaid võtavad.

Proua minister, palun!

Aitäh! Ma toon natukene tausta Järva valla järelevalvele. Järva valla järelevalvet alustati 2019. aastal. Järelevalve õiend allkirjastati 2020. aastal, kui minister oli Mailis Reps teie erakonnast. Ta tegi Järva vallale ettekirjutused seoses kvalifikatsiooni[nõuetele] mittevastavate õpetajate osakaaluga. Kvalifikatsiooninõuetele vastamise tähtajaks pandi 1. september 2021 ehk siis neile anti aasta, et rohkem õpetajaid oleks kvalifitseeritud. Seda ettekirjutust algseks tähtajaks ei täidetud ja vastavalt Järva vallavalitsuse taotlusele on ettekirjutuse täitmise tähtaega korduvalt pikendatud. Seda pikendati 2021. aastal, 2022. aastal ja 2023. aastal. Tulenevalt Järva vallavalitsuse 2023. aasta taotlusest pikendati ettekirjutuse tähtaega kuni 1. juulini 2024. Kokku on seda [tähtaega] pikendatud Järva valla palvel nelja aasta jooksul. Nelja aastaga on võimalik ära teha õpetaja kutse. Selleks ei pea minema ülikooli. Kui inimesel on kõrgharidus, siis ta läheb õpetajate liitu, esitab portfoolio ja teeb selle õpetaja kutse ära. Nelja aasta jooksul ei ole olukord muutunud selles koolis, mille üle järelevalve käib, ehk õpetaja kutse omamise protsent ei ole muutunud. Seal on ilmselgelt ka koolipidajal vastutus ja kohustus teha see pingutus, et need õpetajad tegelikult kutse ära teeksid. Nii et me ei räägi mitte sellest, et kedagi on vaja vallandada või kedagi on vaja uuesti tööle võtta, vaid koolis töötavad õpetajad peavad omandama kutse. Seda kutset on võimalik omandada lisaks ülikoolis käimisele ka kutse andja juures. Millest me räägime, kui me räägime kvalifikatsiooniga õpetajate mittepiisavusest? Järva valla selles koolis, millest konkreetses õiendis juttu on, andsid 65% tundidest õpetajad, kes vastasid kvalifikatsiooni[nõuetele], aga 35% andsid õpetajad, kes nendele ei vastanud. Haridusministeeriumi pikaaegse järelevalvekogemuse pealt on see pretsedenditult suur protsent õppetööst, mida [viivad läbi] õpetajad, kes ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. See ei ole tavapärane Eesti koolides, et nii suur hulk õpetajaid ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. Sealt tulebki see piisav määr, mille me oma järelevalvepraktika järgi oleme määratlenud. Haridusministeerium ei määranud 2024. aastal maksimumsunniraha. Sunniraha määrati 3000 eurot, sunniraha maksimumpiir on 9600 eurot. Meie näeme omalt poolt, et me oleme korduvalt ja korduvalt neile vastu tulnud, korduvalt ja korduvalt [tähtaega] pikendanud. Õpetajatel on olnud võimalus kvalifikatsioon …

Teie aeg.

… ära teha korduvalt.

Aitäh! Me saame seda arutelu jätkata, sest Vadim Belobrovtsevil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Loodetavasti antakse ka mulle lisaaega. Ma väga tänan selle ajaloolise ekskursiooni eest, mis näitab mulle ainult ühte, et tegelikult pole aastatega mitte midagi muutunud. Ja ma ei usu, et see on ainult selle omavalitsuse probleem. Tegelikult me oleme siin saalis opositsiooni esindajatena korduvalt ja korduvalt rääkinud sellest, et Eestis puudub piisav õpetajate järelkasv, ja kahjuks on see jätkuvalt niimoodi. Olukorras, kus tõepoolest on – te ei ole seda kommenteerinud, järelikult nii see on – Eestis ainult 3% koole, kus kõik õpetajad vastavad kvalifikatsiooninõuetele. See on tegelikult väga väike protsent, olgem ausad. Lisaks väidab ka Järva valla juht, et riigikoolid, kes peaksid tegelikult eeskuju näitama, on ise hädas kvalifitseeritud õpetajate hankimisega, ning ta on öelnud, et kuskil 50–60% õpetajatest, kes õpetavad riigikoolis, samamoodi ei vasta kvalifikatsiooninõuetele. Minu küsimused on järgmised. Esiteks, kas need numbrid on õiged? Teiseks, mida Haridus- ja Teadusministeerium on, ütleme, kahe viimase aasta jooksul teinud selleks, et kvalifitseeritud õpetajate arv suureneks? Miks meil nii suur õpetajate defitsiit on? Kas [põhjus] on väga väike palk, mis tegelikult ei vasta nendele nõuetele, mis õpetajatele esitatakse? Ja mida me siis selle palgaga teeme näiteks järgmisel aastal?

Aitäh küsimuse eest! Ma päris ei nõustu sellega, et me ei koolita piisavalt õpetajaid. Statistika seda ei tõenda. Te tõite numbri, et 4000 õpetajat täna koolis töötavatest õpetajatest ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, aga tööturul on kõvasti üle 3000 inimese, kellel on õpetaja kvalifikatsioon, aga kes ei tööta õpetajana. Viimase kahe aasta jooksul on igal aastal ülikoolides suurendatud vastuvõttu õpetajakoolitusse 400 koha võrra. Tänase seisuga õpib ülikoolis õpetajakoolituse erialadel üle 1000 inimese rohkem. Järgmistel aastatel hakkavad nad lõpetama neid erialasid ehk lõpetajate arv suureneb märkimisväärselt. See võtab väga pikalt aega – viis aastat võtab aega –, et ülikoolis järelkasvu [luua]. Aga õpetaja kutset ei saa ainult ülikoolist. Õpetaja kutset saab ka õpetajate liidust, kes on täna kutse andja ja kuhu koolis töötav õpetaja, kellel on piisavalt õpetamise kogemust, saab minna ja kinnitust saada sellele, et tal on tegelikult õpetaja pädevused, ning ta saab sealt kutse. Miks õpetajad seda teinud ei ole? Põhjus on see, et tänase õpetajate palgakorralduse puhul ei diferentseerita [õpetajaid] vastavalt kvalifikatsioonile, [ei eristata] kutset omavat ja kutset mitteomavat õpetajat. See on see põhjus, miks me oleme pikkade, vaevaliste haridusleppe läbirääkimiste raames välja töötanud õpetajate kvalifikatsiooni- ja palgamudeli, mida me nimetame karjäärimudeliks. See väärtustab rahaliselt seda, kui õpetaja on ära teinud kutse ja saanud kinnituse oma õpetamise pädevustele. Ja selline stiimul ja motivatsioon selleks, et inimesed, kes õpetajaametis töötavad, omaksid ka kinnitust selle kohta, et neil on õpetamise pädevus, hakkab kindlasti tööle. Nii et kui Riigikogu seda seadusemuudatust menetlema hakkab, siis ma väga loodan, et te toetate seda. Ilmselge on see, et õpetajate puuduse põhjus – need inimesed, kes täna omavad õpetaja kvalifikatsiooni, aga koolis ei tööta – on madal palk võrreldes selle tööga, mida nad teevad praegu, kui nad õpetajaametis ei tööta. See on ilmselge. Ja iga haridusministri võitlus on alati olnud see, et õpetajate palk tõuseks.

Suur tänu! Ja lisaküsimuse esitab kolleeg Vladimir Arhipov. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea haridusminister! Räägime siis palkadest edasi. Mul on väga hea meel Ida-Virumaa õpetajate pärast, kes saavad kõrgendatud palka võrreldes teiste Eesti õpetajatega. Aga kas teile ei tundu, et see meede tõmbab õpetajaid igalt poolt Eestis veel vähemaks ja teeb selle probleemi veel suuremaks, kui nad koonduvad ühte kohta tänu suurele töötasule ja teistes omavalitsustes jääb koolides õpetajaid veel vähemaks? Siin kindlasti on ebaõiglus, kuna selliseid piirkondi nagu Ida-Virumaa on Eestis teisigi: kas või Tallinn, mingisugused linnaosad, Maardu linn ja teisedki. Kas see praktika jääbki selliseks või me ikkagi võrdsustame õpetajate palgad?

Aitäh küsimuse eest! Ida-Virumaa õpetajate palgalisa on osa eestikeelsele õppele ülemineku reformist. Eesti keelt oskavate õpetajate vajadus Ida-Virumaal oli kolm korda suurem kui ükskõik millises teises Eesti piirkonnas. Kohapealt värvata neid inimesi oli keeruline, kuna eesti keelt oskavad või eesti keelt emakeelena rääkivad inimesed olid Ida-Virumaal ja on jätkuvalt siiski vähemuses, mille tõttu oli oluline luua meede, mis oleks atraktiivne Eestis elavatele inimestele, kes valdavad eesti keelt ja tahavad õpetajatööd teha, et liikuda tööle Ida-Virumaale, selleks et meil õnnestuks see reform. See on, ma arvan, selle sajandi üks suuremaid muudatusi, ja eriti tugevasti puudutab see Ida-Virumaad. Nii et ma pean väga oluliseks, et see palgatoetus Ida-Virumaal kestaks. Ja praeguse valitsuse puhul ei ole mingit kahtlust, et see palgatoetus ei kestaks. Tegevuskava järgi kestab see palgatoetus aastani 2030 ehk nii kaua, kuni toimub täielik üleminek eestikeelsele õppele kuni üheksandate klassideni. See palgatoetus on toonud Ida-Virumaale tööle üle 500 õpetaja, uue inimese. Mitte kõik ei ole tulnud teistest koolidest. Haridussüsteemi on viimase kolme aasta jooksul sisenenud oluliselt rohkem õpetajaid, kui sealt on lahkunud, ehk siis see saldo on positiivne. Meil töötab täna koolides õpetajaid rohkem, kui neid töötas eelmisel aastal, ja eelmisel aastal töötas neid rohkem, kui töötas üle-eelmisel aastal. Ehk siis üleüldine õpetajate arv Eestis on kasvanud ja nende inimeste hulk, kes koolis õpetajana töötavad, on kasvanud. Te küsisite, kas Tallinnale peaks ka tegema palgaerisuse. Võib-olla ideaalmaailmas peaks kõiki võrdselt [kohtlema], aga Tallinn on siiski suhteliselt rikas omavalitsus ja Tallinna Linnavalitsus suudab ka täna – me oleme seda näinud – hea tahte korral tõsta õpetajate palkasid. Loodetavasti jääb see õpetajate palgaküsimus ka edaspidi Tallinna linna prioriteediks.

Suur tänu! Lõpetame tänase viienda küsimuse käsitlemise ja läheme hoogsalt edasi.