Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (578 SE) esimene lugemine

Läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 578 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Kalle Grünthali. Palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Olen esitanud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu, selleks et viia nii-öelda seadusega ja põhiseadusega kooskõlla ühistranspordiseaduse taksonduse alalõik. Kõigepealt on [oluline] asjaolu see, et taksojuht on aegadest aegadesse olnud vägagi soliidne inimene: siinsamas Eestis on ta valge särgiga sõitnud, kandnud lipsu, on kõrgemate juhtimisoskustega. Ta on teenindaja, kes vastutab inimeste elude eest, muidugi tunneb ka linna. Ja kui välismaalt võrdlus tuua, siis Inglismaal näiteks on taksojuhiks saamine väga keeruline. Sa pead tervet Londonit, kõige väiksematki tänavat teadma, valdama keelt perfektselt ja nii edasi ja nii edasi. Aeg teeb aga oma töö ja Eesti taksondusse on tulnud teistsugused tuuled. Tavataksode asemele on tulnud nii-öelda – kuidas nad nimetavad seda? – sellised taksod, mis on nagu taksod, aga tegelikult ei ole ka taksod. Ja seal ei ole praktiliselt mitte mingisuguseid selliseid nõudeid, mis, ütleme, kvalifitseeruksid sellisele tasemele, mis annaks nendele taksojuhtidele ja taksoteenusele usaldusväärsuse. See ei ole nii kõigi [taksojuhtide] puhul, aga osa puhul kindlasti. Enne selle eelnõu esitamist ma suhtlesin paljude Foruse taksojuhtidega ja nad tõid välja väga tõsiseid momente. Kõigepealt, need mehed ei oska keelt: täielikult umbkeelsed, ei räägi vene, inglise, [vaid] mingisugust ugri-mugri keelt, mida võib-olla räägitakse kuskil bantu suguharus või kuskil mujal. Aga selline inimene ei saa olla taksojuht. Teiseks oli probleem nende hinnangul ka selles, et kui päris taksod peavad regulaarselt käima tehnilisel ülevaatusel, siis need masinad, mida kasutab näiteks Bolt, ei pea seda tegema, vaid nad käivad tavaautodega [võrdselt] tehnilisel ülevaatusel. Ehk siis ebavõrdne kohtlemine. Muidugi on ebavõrdne kohtlemine ka selles, et kui päris taksodelt nõutakse taksomeetreid ja printereid, siis nii-öelda infoühiskonna taksode puhul seda nõuet ei ole. Ja kuna, ütleme, siin on nagu ühes ärisektoris erinevad nõuded, siis ma leian, et need on põhiseadusega vastuolus, sest kõiki osapooli peaks [ühes] ärisektoris võtma ja käsitlema võrdsetel alustel. Kõige suurem probleem ongi just seesama keeleprobleem. Teatavasti taksojuht on teenindaja, kes peab oskama eesti keelt B1 tasemel, olles selle tõenduseks läbinud ka vastava eksami. Praegusel hetkel on see nõue täielikult ära narritud. Kuskil lennujaama juures on võimalus, kus ükskõik milline suvaline tegelane kuskilt Kasahstanist või Mongooliast tuleb siia ja teeb selle eksami nagu naksti ära. Sellepärast – see asjaolu tuli nüüd välja ka komisjoni istungil –, et on sellised inimesed, kes vahendavad eksami tegemisel küsimusi ja tõlgivad, ja tegelikult ei ole teada, kas nad [ütlevad] sellele eksamineeritavale ette õigeid vastuseid või ainult tõlgivad juttu. Nii et selline bisnis käib, raha eest muidugi. Ja mida see toob kaasa teenuse saajale ehk inimesele? Küsimus on selles, et kui ma istun taksosse, siis ma eeldan seda, et juht on spetsialist, et mul on turvatunne, kindel tunne. Aga pole absoluutselt kindlust selles –kuigi ta esitab mingisugused load, mis on kuskil välisriigis välja antud –, kas see inimene tõesti vastab sellisele kategooriale, nagu ta väidab. Teiseks, nad ei tunne linna. Olen ise olnud olukorras, kus ma palusin sõita kesklinnast TalTechi, ja enne TalTechi keeras vend ära hoopis paremale, sõitis kuskilt Õismäe kaudu ringi. Minu küsimuse peale ütles, et tema sõidab kõige otsemat teed pidi. Nii et põhimõtteliselt ma ei hakka seadust ümber jutustama siin täpselt, aga taksonduses tuleks kord majja lüüa. Sellel komisjoni istungil tõusetus minu küsimuse peale ka selline [probleem]: mis asi on see infoühiskonna teenuse vahendamise sisu? Ühistranspordiseaduses seda väljendit ei ole, küll aga mõne aja pärast selgus ikkagi, et see mõiste on olemas, ja see mõiste on "infoühiskonna [teenuse] seadus". Ja selle viite [alusel] on siis näiteks Bolt seda taksoteenust osutanud. Aga nüüd on küsimus selles, et minu hinnangul ei vasta praegu need taksod tegelikult nendele nõuetele, sellepärast et infoühiskonna teenuse [seaduse] § 2 esimene punkt sätestab ära, et see teenus [peab olema] täielikult üle kantud, edastatud ja vastu võetud elektrooniliste sidevahendite abil. Aga Bolti taksos näiteks on võimalik maksta ka sularahas, tehakse vastav tärn peale, maksin sularahas. Järelikult see ei korreleeru selle mõistega, mida infoühiskonna [teenuse] seaduse § 2 punktis 1 välja tuuakse. Siin on tõsised puudujäägid. Ja mis siis valitsus vastas selle peale? Valitsus ütles niimoodi, et eelnõu pole kooskõlas taksoturu arengu ja vajadustega ja kasutajate ootustega. Aga mitte keegi ei tea, mis on see ootus, mis on see vajadus, sest mingit dokumenti selle kohta pole. Tähendab, kuskilt laest võetud asi. Kas siis taksoturu areng ongi selline, et päris taksod välja süüa ja järgi jäävad ainult näiteks Bolti taksod? See on juba isegi toimunud: Tallinki taksod on ju praegu kadunud liiklusest. Edasi. Nende seisukoht oli ka see, et ma ei ole eelnõus loetlenud, milline dokument tõendab eesti keele oskust. Siin ei ole vaja midagi tõendada, sellepärast et keeleseaduse § 27 lõige 1 ütleb selgelt, et eesti keele tasemeeksami sooritanud isikule väljastab Haridus‑ ja Noorteamet eesti keele tasemetunnistuse. See on dokument, mis tõendab, et see taksojuht on B1 kategooria vääriline, mitte [ei ole sooritanud] kuskil punkris mingisuguse ebaselge eksamineerija [läbi viidud] eksami. Ja siis muidugi tõusetus probleem, et kuidas teha kindlaks, kas see isik on läbinud [keeleõppe]. No ütleme, dokument on kadunud selle hariduse kohta, mille ta on omandanud ükskõik siis kus, võib-olla kutseõppes. Kes Eesti kooli on [lõpetanud], selle puhul seda ei ole vaja, see ei ole üldse probleem, sest eesti keele oskuse tõendamise erisused on toodud ära jällegi keeleseaduse §-s 26. Ja siin on kõik asjaolud olemas, nii et topelt tegemist pole vaja. Ja kolmandaks oli asjaolu, et ma tahtsin tõsta selle kontrollimehhanismi ka ühis[transpordi] seadusesse sisse, sellepärast et ainult Keeleamet saab kontrollida keeleseaduse täitmist. Aga milline on tema võimekus kontrollida? Sest ei ole väga palju neid kontrollijaid ja, ütleme, praktiliselt nad ei oma mingit ülevaadet, millised on need autojuhid, sest taksojuhid ei nimeta Bolti juhte mitte taksojuhtideks, vaid just autojuhtideks. Nad ei ole võimelised kontrollima. Tõstes selle nüüd ümber ühistranspordiseadusesse, avaks see uksed nii mupole kui ka politseile ja tooks rikkumiste korral täiendavat tulu riigikassasse või siis kohaliku omavalitsuse kassasse. Nii et mul on ettepanek toetada seda eelnõu ja lüüa Eesti taksonduses kord uuesti majja. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Kalle! No me arutame siin ühistranspordiseaduse muutmise seadust, et ühistranspordiseaduse 8. peatükis "Nõuded taksoveol" tagada võrdne kohtlemine. Me teame ju tegelikult, kellest me räägime. Me räägime selle eelnõu kontekstis inimestest, kes massiliselt sõidavad, aga ei osuta taksoteenust, vaid ametlikult osutavad sõidujagamisteenust ehk siis jagavad lihtsalt ruumi oma autos, kui sõidavad ise punktist A punkti B. Ja see ongi probleem, sest nagu sa ütlesid, see on ühistranspordiseaduse mõttes kõlvatu konkurents. Täiesti kindel, et seda peab hakkama reguleerima. Ja lisaks sellele sa tõid välja keeleteema, sest selle seaduse kohaselt taksojuht, kes sõidab päris taksoga, peab oskama eesti keelt, aga sõidujagaja justkui ei pea. Vahet pole, kelle autos sa sõidad, eks ju. Ma siiski küsin, et mis tunne sul on, miks koalitsioonipoliitikud ja ametnikud selle seaduse muutmise seadusele vastu on. Mis sa arvad, kelle huvides nad tegelikult tegutsevad?

No me teame täpselt, kes on tegelikult Bolti omanikud ja mismoodi see arendus käib. See on minu hinnang, mis ei pruugi vastata tõele. Aga ma arvan, et nende poolt on tehtud väga hea lobitöö selles mõttes, et muud taksod, tavataksod linnaruumist ja ka Eestist välja süüa. Muidugi on inimestelt tulnud ka kaebusi. Näiteks Rakvere taksojuhid kirjutasid, et inimene oli hädas, oli vaja sõita haiglasse, aga ühtegi Bolti taksot ei olnud, sest keegi ei viitsinud sel ajal tööd teha. Õnneks ta sai siis päris takso, kes ta ära viis. Ja muidugi seda, et ma olen Bolti konnasilmale astunud, näitab ka see, et kui ma selle eelnõu esitasin, siis tuli mulle üks väga vihane sõimukiri väga robustsete väljenditega, mida ma siit puldist ei hakka kordama, kus öeldi niimoodi, et edaspidi sõida parem kastijalgrattaga. Jah, see on reageering sellele, kui tahetakse seadust [tegelikkusega] kooskõlla viia. Ehk lõppkokkuvõtteks, hea küsija, ma arvan seda, et siin toimub teatud määral seaduse kohaldamine ühe turuosalise [soovidega] selliselt, et ta saavutaks selles turuosas ainuvõimu.

Aitäh! Tahtsin lihtsalt natuke tähelepanu juhtida, et siin on hästi palju valeinfot edastatud. Nimelt, olles ise tegutsenud taksoturul, omanud ettevõtet, kes seda tegi, kasutades infoühiskonna teenust, võin ma kinnitada, et infoühiskonna teenuse kaudu ametlikult [taksoteenust] osutades on endiselt vaja sõitjateveo luba. Ehk juhil on vaja seda luba, ja teiseks, sõidukil peab olema sõidukikaart. Sõidukikaardi puhul, mida küll on võimalik elektrooniliselt taotleda, on automaatselt kindlustus teistsugune ja ülevaatuse kohustus kord aastas. Ehk ma soovitan teinekord mitte võtta oma primaarseks infoallikaks Foruse taksojuhte, vaid siiski võib-olla lugeda seadust ja regulatsiooni.

Mario Kadastik, palun!

Aitäh! Ma ei vaidle sellele viimasele väitele vastu, see võib olla tõesti niimoodi. Aga nüüd ma asun ümber lükkama teie seisukohta. Tähendab, te lugesite praegu üles hulga dokumente. Üks selline väga nõrk dokument on teenindajakaart, mida antakse konkreetselt autojuhile. Ütleme, minu ja sinu vahe, me saame aru, sul on habe, mul ei ole habet. Aga ütlen, et isegi kui sul habet ei oleks, me suudame oma rassi [teistest rassidest] eraldada. Kui aga [on tegemist] kuskilt lõunamaalt [tulnud] tumedat värvi inimestega, Indiast või ma ei tea, kust kohast, siis ma ütlen sulle, et sina nendel vahet ei tee, ja see teenindajakaart käib käest kätte. Ega siis muidu ei oleks siin viimase reidi ajal igavene hunnik neid libataksojuhte maha võetud. Nii et probleem on olemas. Ma möönan, et sinul on mingis osas õigus, ja mul on väga hea meel, et sa tõid välja selle erilise kitsaskoha, mis teeb selle teenindajakaardi kasutamise väga problemaatiliseks. Ja üks asi on veel see, lugupeetud Mario, et tegelikult Eestimaal räägitakse eesti keelt. Taksojuht, kes on teenindaja, peab rääkima tasemel B1. Seda ütleb ju keeleseadus ja me ei saa siin mingeid mööndusi teha.

Aitäh! Hea ettekandja! Selle lobitöö puhul on teil tõesti mingil määral õigus. Kusjuures eile oli meil korruptsioonivastases erikomisjonis ka Bolti teema arutlusel ja see lobitöö, mis küll puudutas kergliikureid. Meil võeti [nimelt] vastu selline seadus, et tõukeratastel peab olema liikluskindlustus, aga ainsad, kes sellest välja jäid, olid Bolti tõukerattad, sest nad kaaluvad vähem kui 25 kilogrammi. Ma ei tea, kas teil on meeles ka see, et hiljuti – no mitte hiljuti, aga mingi aeg tagasi – oli artikkel sellest, kuidas üldse tekkis seadusesse sõidujagamise teenuse küsimus, seal oli Uberi lobitöö ja olid Reformierakonna poliitikud mängus. Ja ma ei tea, kui paljudel on meeles ka see hiljutine Eesti 200 lobitöö Bolti kasuks, kus torpedeeriti Euroopa Liidu direktiivi, mis oleks pakkunud sotsiaalseid lisagarantiisid just nendele sõidujagamisplatvormide töötajatele.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Ma olen nõus sellega, et tegemist on ikkagi lobitööga. Aga kui me tahame olla õigusriik, demokraatlik riik, nii nagu siin valitsuse esindajad iga päev räägivad, siis neid seadusi ei saa ega tohi luua selliselt, et need ainult teatud huvigruppide huve teenivad. Nii et aitäh, hea küsija! Ma ausalt öelda hea meelega [näeksin] – te olete korruptsiooni[vastase eri]komisjoni esinaine –, et te võtaksite ka selle teema oma pädevusse. Ma tean, et teil on tööd väga palju, aga ma arvan, et see mäng väärib küünlaid.

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa. Siin oli juttu nendest nii-öelda vajalikest paberitest, mis kõik võib-olla ikkagi aitavad seda turgu, sõidujagamisturgu kuidagi kontrollida. Aga Tallinnas sõitvad sõidujagajad – Tallinn on ju neile põhiturg, eks ole – saavad selle [dokumendi] praeguse seaduse kohaselt, vähemalt mulle teadaolevalt, ükskõik kust. Nad sõidavad Tallinnas, aga saavad selle kergelt Maardust või lähevad sinna, kus see neile välja antakse. Seda keegi ei kontrolli. Ja mis puutub nendesse sõidujagamisteenuse osutajatesse, kes on meil väga eksootilistest riikidest pärit, siis mõne aasta taguse info järgi ei saagi nende juhilubasid Eestis keegi kontrollida või kahtluse alla seada, me ei tea, kuidas nad on saanud need juhiload, kas nad üldse sõita oskavad. Ja see on tegelikult väga suur turvalisuse probleem Eesti inimestele. Meie seadused peaksid ju Eesti inimesi kaitsma. On nii?

Absoluutselt õigus. Ma mainisin oma avakõnes täpselt sama asjaolu, et me ei tea nende juhilubade tegelikku staatust, et kas nad on omandatud legaalsel või mittelegaalsel teel. Ei ole mingi saladus, et autojuhiluba on võimalik järgi teha. Aga siin ongi see probleem. Ja minu meelest oli täiesti ainetu Vabariigi Valitsuse seisukoht, et seda keeleeksamit ei peaks niikuinii kõrgendatud mahus tegema. Ma loen selle vastuse ette. "Meile teadaolevalt ei toimu eesti keele kursuseid ja tasemeeksameid piisavas mahus, et kõik soovijad saaksid kiirelt tasemeeksami sooritada. Tuginedes PPA analüüsile, on [aastatel 2019–2024] iga 3. teenindajakaart antud välismaalasele." Iga kolmas teenindajakaart on välismaalasele antud! "Kusjuures "välismaalane" ei pruugi tähendada, et kõigist neist 100% ei oska eesti keelt." See on nende seisukoht, eks ju. Aga mida näitas see, ütleme, reid, mis siin tehti? Võeti maha igavene trobikond neid libaautojuhte, kes osutasid taksoteenust. Ja kõige tähtsam on ikkagi see, et igasugused piirangud mingis sektoris on ellu viidud selleks, et kaitsta tarbijat – selles mõttes, et isik, kes istub autosse, teab, et ta on turvalises autos, et juht oskab sõita, et ta saab suhelda temaga oma emakeeles, mitte ei pea kirjutama paberi peale seda, kuhu ta sõita tahab, ja siis viiakse hoopis kuskile Saku asemel Sauele. Need on küsimused, millele ei saa niisama lihtsalt läbi sõrmede vaadata. Ma arvan, et seda eelnõu tuleks toetada. Möönan, et siin võib teha mingisuguseid parandusi, asja saab alati paremaks teha. Nii et minu poolt on kõik. Ja ma palun seda eelnõu toetada kõigil.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja nüüd annab ülevaate juhtivkomisjonis toimunud arutelust majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Head parlamendiliikmetest taksohuvilised! Majanduskomisjon kogunes kõigepealt 7. aprillil 2025. aastal ja tegi otsuse määrata juhtivkomisjoni esindajaks Marek Reinaas. Kõik olid sellega nõus. Teisipäeval, 8. aprillil läks sisuliseks aruteluks. Majanduskomisjoni istungist võtsid osa ka sinna kutsutud Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas ja Kliimaministeeriumi teede‑ ja raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee. Komisjoni istungil härra Grünthal tutvustas seda eelnõu, nagu ta ka siin saalis tegi. Ja kõigepealt Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi osakonnajuhataja Andres Ruubas kommenteeris juhtivkomisjonile antud seisukohta eelnõu suhtes ja selgitas, et ei toetata eelnõu, sest taksoturg on selliseks arenenud ja taksoteenuse kasutajad on need muudatused omaks võtnud. Lihtsalt väike kommentaar, et Eestis on välja antud 23 349 teenindajakaarti ja nendest 17 664 kasutab nii-öelda platvormi oma teenuse osutamiseks ehk siis üle 80% taksodest tegelikult kasutab seda teenust. Nii et ei saa öelda, et see oleks marginaalne. Siis arutati ka taksojuhtide eesti keele oskuse küsimust ja Kliimaministeeriumi nõunik Hindrek Allvee mainis, et tõepoolest, keeleseaduses on juba need keelenõuded tegevusalade üleselt kehtestatud, mistõttu ei ole mingit põhjust neidsamu nõudeid kehtestada mingites muudes seadustes. Härra Grünthal kirjeldas samuti neid elulisi olukordi, mida ka siit puldist ja mis on täiesti arusaadavad. Tõepoolest, ka taksonduses võib ette tulla erinevaid probleeme. Aga komisjonis nenditi, et ega see ei ole pahatihti nii väga seaduse probleem, vaid see on just nimelt järelevalve probleem, mida seadusega teadupärast ei paranda, kuna teenindajakaarte ja sõidukikaarte väljastavad KOV-id ja järelevalvet peaksid teostama ka kohalikud omavalitsused. Ja arutasimegi neid probleeme. Kõik komisjonis osalejad nentisid, et tõepoolest, muresid on. Andres Ruubas sõnas siis kokkuvõtvalt, et ministeeriumis on ettevalmistamisel ühistranspordiseaduse muudatused ja need puudutavadki näiteks sedasama välismaalaste taksojuhtidena [tegutsemise] teemat, mis on [ülevaatamisel], ja ka karistusi puudutavat [osa]. Ehk siis iseenesest needsamad teemad, mida käsitleb härra Grünthali esitatud seaduseelnõu, on töös. Ja seejärel otsustati järgmist. Kõigepealt teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. aprillil ehk siis täna, mida me olemegi teinud, ja teiseks teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Esimene otsus võeti vastu konsensuslikult, teise otsuse koha pealt tehti hääletus ja tagasilükkamise poolt oli 5 ja vastu 3 majanduskomisjoni liiget. Sellised lood juhtusid majanduskomisjonis. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Vabandust! Jaak Valge, järgmine kord kiiremini. Jaak Valge, palun!

Aitäh! Mul on lühiküsimus. Ma sain sellest referaadist nii palju aru, et ikkagi ka majanduskomisjon tunnustas selle probleemi olemasolu.

Jaa.

Kui majanduskomisjon nägi, et seda eelnõu saaks parandada, siis mis mõttega [tuleks] see eelnõu välja hääletada? Kui probleem on olemas, siis seda [eelnõu] tuleks menetluse käigus ju parandada ja teha niimoodi selliseks, mis sobib. Miks see nii toimus?

Tänan küsimuse eest! Probleemid on tõepoolest taksoteenuse osutamisega, aga eelkõige neid probleeme saab lahendada järelevalvemeetodite abil, mitte seaduse abil. Kui seaduses uuesti korrata seesama asi üle, näiteks, et keele[oskus] peab olema – [keelenõue] on juba keeleseaduses olemas –, siis ega keegi eesti keelt tänu sellele paremini rääkima ei hakka seal taksoroolis. Aga tõsi ta on, et järelevalvet selle üle, kas taksojuhid vastavad keeleseaduse nõuetele, tuleb kindlasti tõhustada. Ja sama oli paljude teiste probleemidega, et nad on tegelikult järelevalveküsimused, neid ei saa üldse lahendada selle konkreetse seaduseelnõu abil, mille härra Grünthal on Riigikokku toonud.

Aitäh! Küsimusi rohkem ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 578 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletuse ettevalmistamist. Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 578 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 45 Riigikogu liiget, vastu 11, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust. Eelnõu 578 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Oleme läbinud ka tänase teise päevakorrapunkti ja istung on lõppenud.