Arupärimine meretuuleparkide kohta (nr 722)

Läheme neljanda arupärimise juurde. Riigikogu liikmed Lauri Laats, Vladimir Arhipov ja Aleksei Jevgrafov on esitanud 20. veebruaril 2025 arupärimise meretuuleparkide kohta, nr 722. Arupärijate esindaja Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Eelmine kliimaminister Yoko Alender jättis väikese kingituse. Nimelt, 20. veebruaril me esitasimegi selle arupärimise endisele kliimaministrile Yoko Alenderile. Arupärimise sisuks olid meretuulepargid, nende doteerimine ja otsused. Jaanuari lõpus teatasid koalitsioonierakondade juhid, et on kokku leppinud mere- ja maismaatuuleparkide rajamise kavas, ning muu hulgas nähakse ette riigigarantii 2,6 miljardi euro ulatuses meretuuleparkidele elektri tootmiseks. Peaminister Kristen Michal ja ka teised valitsusliikmed on sealjuures rõhutanud, et meretuulepargid toovad Eestile suurt majanduslikku kasu ning see tähendab tarbijatele madalamat elektri hinda. Ühtlasi on peaminister väitnud, et Kliimaministeeriumil on olemas arvutused nii riigi toetuse suuruse põhjenduse kui ka kõigi muude detailide kohta ning need saavad avalikuks. Ometi teatas Kliimaministeerium 19. veebruaril, et need andmed on ikka salajased. 20. veebruaril avaldas rahvusringhääling enda käsutuses olevad Kliimaministeeriumi dokumendid, mille kohaselt ei järgne tuuleelektri toetamisele mingit hinnalangust. Ühtlasi kommenteeris vastutav ametnik, et meretuuleparkide valik on seotud poliitilise tahtega. Eeltoodust lähtudes sooviksimegi saada vastuseid kuuele küsimusele. Ma loodan, et uus minister on tolleaegsete käikude ja otsustega viinud ennast kurssi ning võib meid valgustada, mis plaanid meretuuleparkidega on. Kas tõesti soovitakse ka edaspidi selle dotatsiooniplaaniga edasi minna? Kas on ikkagi olemas mingisugused arvutused? Ja kui on, siis millised konkreetselt on meretuuleparke ja nende 2,6 miljardi suurust doteeringut puudutava analüüsi tulemused? Või tõesti on tol ajal otsuseid tehtud lihtsalt poliittahtest, nii nagu ministeeriumi ametnik väitis. Aitäh!

Ja arupärimisele palun vastama energeetika- ja keskkonnaministri. Andres Sutt, palun!

Hea juhataja! Head küsijad härra Laats, härra Arhipov ja härra Jevgrafov! Ma olen täiesti veendunud, et Yoko Alender oleks need küsimused siit kõnetoolist ka ilusti ära vastanud. Aga ma võtan siis lihtsalt teatepulga üle ja vastan nendele kuuele küsimusele, mis te olete esitanud. Esimesed kaks küsimust võtan korraga. Esimene küsimus: "Miks ei ole Kliimaministeerium avalikkusega jaganud arvutusi, millel põhinedes plaanitakse riigile võtta hiiglaslikke kohustusi?" Ja teiseks: "Miks otsustas Kliimaministeerium tuuleenergiat puudutavad arvutused salastada, kuigi varem kinnitati, et need avalikustatakse?" No nii nagu tegelikult eelmise arupärimise juures juba vastatud sai, need arvutused on jagatud ja tehtud kättesaadavaks elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõu seletuskirjas ning ka elektri hinna mudeldamist puudutaval lehel Kliimaministeeriumi koduleheküljel. Arvutuste kohta on jagatud kommentaare avalikkusele, neid on selgitatud Riigikogu liikmetele, meediamajadele ja kodanikele. Nii et ma arvan, et siin on vist selgus ilusti majas, kuidas nende rehkendustega on ja mis nende rehkenduste tulemus oli. Aga võib-olla paari sõnaga lühidalt seda teemat avan. Nimelt, 2022. aastal matemaatiliselt mudeldatud stsenaariumid kajastavad börsihinna muutust peamiselt tuuleenergia võimsuste lisandumisega, kuid lisatud on ka erinevad variatsioonid salvestustest ja välisühendustest. Taani konsultatsiooniettevõtte Ea Energy Analyses prognoos baseerub just 2022. aastal tehtud turuhinna modelleerimisel. Arvutatud börsihinna põhiparameetrid olid aastane ja tunnipõhine elektri tootmine, tootmises kasutatud kütused ning muud opereerimis- ja hoolduskulud, muu hulgas kapitalikulud, kogukulud, investeerimiskulud, heitkogused, välisühenduste läbilaskevõime, pudelikaelad nendesamade välisühenduste juures ning vesiniku nõudlus ja tootmine. Mudeli geograafiline kohaldamisala hõlmas 18 Euroopa riiki: Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Poola, Saksamaa, Madalmaad, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Itaalia, Šveits, Austria, Tšehhi Vabariik ja Suurbritannia. Ehk see andis tervikvaate kogu turule ja regioonile. Selle arvutamiseks kasutati mudelit Balmorel ning hindade modelleerimisel lähtuti keskmistest tuuletingimustest, mille aluseks oli võetud kliima aastal 2012. Neid stsenaariumeid veel valideeriti, energia hinna mudeldajate andmetega, Eestis olid Civitta, Aurora ja Thema; arendajatega, nagu Enefit Green, Enefit Power, Utilitas Wind, Saare Wind Energy; MTÜ-delt ja sihtasutustelt saadud tagasisidega, Rohetiigrilt, TalTechilt ning TalTechi energeetika ja mehhatroonika instituudilt, samuti tuleviku tööstustelt, kes plaanisid turule siseneda. Nii et see töö, ma arvan, oli väga põhjalik. Kolmas küsimus: "Miks Kliimaministeeriumi eestvedamisel püütakse nii mahukat projekti viia ellu kiirkorras?" Praegu me kõik teame, et meretuuleparkide edasine arendamine ootab selgust, milline tuleb võimalike toetus- ja finantsinstrumentide pakett puhta tööstuse leppe raames. Aga kindlasti saab öelda, et heade tuuleolude korral katab Eestis maismaatuul enamiku ajast päris hästi elektritarbimise vajaduse. Nii nagu eelmise arupärimise juures jutuks oli, loomulikult, tuul ei puhu kogu aeg ja päike ei paista kogu aeg. Sellepärast on meil vaja ka juhitavaid võimsusi. Aga kui ilmad on tuulised ja juhtub, et ka päike paistab, siis on börsihinnad päris madalal ja on olnud ka hulgaliselt miinustunde. Selleks, et meil oleks soodsam elekter keskmiselt aasta ringi, on tarvis täiendavaid tuulikuid. See tähendab circa 2000 megavatt-tunni uue tuulevõimsuse rajamist maismaale ehk ligi 400 tuulikut, nagu ma enne ütlesin. Et ei jääks siin kahtepidi mõistmist, ütlen, et meretuulel on kindlasti koht Eesti energiaportfellis. Siin oli eelnevalt ka küsimusi selle kohta, kas see oleks Eesti seisukohalt kasulik või kahjulik projekt. Mitmed analüüsimajad, näiteks KPMG, kui ma õigesti mäletan, aga ka Rohetiiger, on hinnanud, et meretuuleparkide rajamisel ja opereerimisel lisandub täiendav positiivne mõju opereerimise faasis 1,5% võrra Eesti SKT-le. Nii et seal on kindlasti positiivne pool. Aga me veel jõuame meretuuleparkide teemani, täna me seda küsimust siin ei lahenda. Neljas küsimus: "Millistele suurkorporatsioonidele olete juba tuuleparkide rajamise õigused lubanud?" Tuuleparkide rajamise õigus antakse algatatud hoonestusloa menetluse alusel ning ühelegi ettevõttele ei ole praeguse seisuga tuuleparkide rajamise õigust antud. Küll on hoonestusloa saamise eelduseks olevate uuringute tegemise õigus seitsmel ühingul: Elwind, Saare Wind Offshore, Eesti Energia, Ignitis, Utilitas Wind, Tuuletraal ning Deep Wind Offshore. Viies küsimus: "Miks valitsuse liikmed räägivad tuuleenergia toetamisel elektri hinna langusest[,] kui Kliimaministeeriumi enda arvutused seda ei kinnita?" Nii nagu siin enne sai vastatud, selle eelduste komplekti juures täiendavate tuuleenergiavõimsuste rajamine mõjutab positiivselt ka elektri hinda. Ehk need hinnad lähevad allapoole. Ja selleks, et me vähendaksime oma sõltuvust imporditavatest energiaallikatest, on selge, et me peame suurendama taastuvenergia tootmist, investeerima salvestustehnoloogiasse, juhitavatesse tootmisvõimsustesse ja baasvõimsustesse ning tugevdama olemasolevaid elektrivõrke ja ka välisühendusi. Nii saame vähendada elektri hinda, parandada varustuskindlust ja soodustada investeeringuid uutesse puhastesse tööstusharudesse. Samuti on energiamajanduse korralduse seaduses seatud eesmärk, mille kohaselt peab taastuvelektri tootmine katma aastaks 2030 kogu riigi aastase elektritarbimise. Kordan siin veel üle, et ei ole nii, et iga tund ja iga päev tuleb kogu elekter taastuvatest energiaallikatest, aga aasta peale kokku peame me suutma keskmiselt nii palju toota. Ja selleks peaks hinnangu järgi meil olema kümnendi lõpuks circa 2850 megavati võimsuses maismaatuuleparke. Eelmise aasta lõpu seisuga oli meil natukene puudu 700 megavatt-tunnist. Nii et 2000 kanti tuleb kindlasti juurde rajada, sellest 433 megavatt-tundi on juba 2023. aasta vähempakkumisega kaetud ja meil on puudu veel sinna 1700 megavati kanti. Seepärast ka praegune ettevalmistatav vähempakkumine maismaatuulele. Kuigi arendajate hinnangul on eelnõu koostamise ajaks algatatud planeeringuid 29 omavalitsuses kokku 3900 megavati ulatuses, näitab tegelikkus, et planeeritavast mahust realiseerub umbes pool, ehk see suurusjärk on 1900 megavatti. Ja see on piisav, et me selle 2030. aasta taastuvenergia eesmärgi suudaksime täita. 2022. aasta matemaatilised mudeldatud stsenaariumid kajastavad börsihinna muutust peamiselt tuuleenergiavõimsuste lisandumisega, kuid sinna on lisatud erinevad variatsioonid salvestustest ja välisühendustest. Sellesama Taani konsultatsiooniettevõtte Ea Energy Analyses abil mudeldatud stsenaariumitega analüüsiti erinevate sündmuste mõju elektri hinnale. Nende analüüside üksikasjad on leitavad elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõu seletuskirjast. Kirjeldatud eeldustele tuginedes illustreerivad Kliimaministeeriumi mudeldatud andmed seost tuuleenergia lisandumise ja elektri hinna langemise vahel. On ka kuues küsimus: "Kas Te olete kaalunud ministrikohalt tagasi astumist seoses tekkinud segadusega Teie haldusalas?" Vastus on, et ei ole kaalunud. Aitäh!

Aitäh! Teil oli siin [arupärimine, mis oli] suunatud eelmisele ministrile, aga võib-olla sellest tekkisid ka küsimused. Helle‑Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Te lugesite ette nüüd suure plaani energeetikast. Paraku on see kõik kokku hirmkallis ja me näeme, et mitmekesisus tegelikult ei rikasta kedagi, välja arvatud mõned rohe- ja energeetikaärimehed. Aga räägime prognoosidest. Te ütlesite, et prognoos peab olema professionaalselt koostatud. Täitsa õige. Aga kui me nüüd vaatame meretuuleparkidega seonduvat, siis me olime just tunnistajaks, kuidas Reformierakonna juhitud valitsus tahtis kiirkorras Eesti rahvalt ära varastada 2,8 miljardit eurot tuulikuärimeeste taskusse meretuuleparkide arendamiseks ja toetuseks. Viimasel hetkel kukkus see läbi, sest selgus, et Kliimaministeeriumi arvutused ehk prognoosid panite omadega U-duurist puukuuri ja ametnikud lihtsalt ei suutnud valitsuse korruptiivset plaani õige numbrimaagiaga täita. Nüüd me teame, et nad on selle eest kättemaksuks ka lahti lastud. Kas nüüdseks on Reformierakond suutnud palgata ministeeriumi uued ametnikud, kes suudavad arvutused ja prognoosid vastavalt valitsuste utoopiatele jonksu ajada? Kas see 2,8 miljardit eurot rahva raha esialgu ja veel rohkem pärast on ikka plaanis väikesele seltskonnale laiali jagada? Me teame, et sealt ei tule elekter mitte Eestisse, vaid läheb põhiliselt Euroopasse, põhiliselt Saksamaale. Ja …

Teie aeg!

… ütlesite, et Eesti vajaduse hetkel täidaks ära maismaatuul. Kellele ja milleks me seda raiskavat projekti üldse ellu viime?

Aitäh!

Jaa, aitäh! No siin oli nüüd pikk rodu asju, millest kõike ma ei jõudnud kahjuks üles märkida. Energia on kallis, oli üks väide. No seda on siin korduvalt juba vastatud, et mitmekesine energia on kindlasti odavam kui see, et me peame sõltuma ainult impordist. Põlevkivienergia hind. Põhjus, miks põlevkivijaamad ei pääse piisavalt palju turule, on seotud ju lihtsa tõsiasjaga: nende jaoks …

Laseme ministril vastata.

… oleks vaja veel kallimat hinda. Nüüd, prognoosid peavad olema professionaalsed. Kahtlemata peavad prognoosid olema professionaalsed. Ja ma arvan, kes võtab vaevaks lugeda neidsamu prognoose, millele siin sai viidatud, leiab, et need ongi professionaalselt koostatud. Kui prognoosi tulemus ei meeldi, no siis võib alati välja mõelda teistsuguse eelduste komplekti, aga see ei muuda üldist tõdemust: selleks, et meil tuleks elektrienergia hind Eestis alla, on meil vaja rohkem kohalikke tootmisvõimsusi. Kõige kiiremini saab neid maismaatuulelt. Ja kõigest muust – meretuulest, tuumaenergiast, salvestusest – on siin juba korduvalt juttu olnud. Siin oli küsimus ka töökorraldusest ministeeriumis. Minister ei võta tööle ametnikke ega saada ühtegi ametnikku ära. Mul ei ole mitte ühtegi põhjust arvata, et energeetikaüksuses ei tööta professionaalsed inimesed. Vastupidi, seal on hulk tublisid inimesi, kes näevad päris palju vaeva. Ma usun, et me saame ilusti need energeetikateemad ka sinnamaani, et elektri hind ei ole peamine teema, mille üle inimesed õhtulauas arutavad.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea minister! Ma isegi olen osaliselt teiega päri, et mitmekesine nii-öelda võimsuste korv ehk erinevad allikad võivad elektri isegi soodsamaks teha. Kuid selle asja juures on üks aga. See aga peitub selles, et kui me suudame need erinevad allikad suunata olemasolevasse võrku, siis küll [läheb elekter soodsamaks]. Kui me praegu pidevalt laiendame võrku, suurendame seda, investeerime sinna ega ole võtnud veel arvesse, kui palju läheb tulevikus maksma hooldus, ülalhoidmine, amortisatsioonid ja nii edasi, siis see ärimudelina väga hästi ei toimi. Ehk siis kindlasti tuleks arvestada, et olemasolev võrk on meil päris tugev, kuni 3000 megavatti installeeritud võimsusi on võimalik sinna suunata, ja seda ära kasutada. Aga millegipärast see rohepöördeline maailmavaade talupojamõistust ei lase siia letti.

Aitäh! Võrguarendused ja võrgu kvaliteet on kindlasti võtmetähtsusega, muu hulgas selles mõttes, et uued tootmisvõimsused saaksid tulla energiaturule. Ma arvan, et hea küsija teab, et algselt oli ju Eesti võrk disainitud nii, et tootmine oli idas ja sealt läks see toru järjest kitsamaks. Praegu on olukord muutunud ja seetõttu vajab ka võrk kohendusi. Ma usun, et [meil on käsil] mõistlikud tegevused, mida on vaja teha. Nii nagu selles valdkonnas toimetajad teavad, ka väga väikeste võimsuste lisamine on olnud väga suure liitumistasuga. See on ka üks teema, millega eelnõud 555 ja 556 tegelevad. See kinnitab seda, et meie võrgu arendamisega on vaja toimetada, see on kindlasti nii varustuskindluse kui ka soodsama elektri hinna huvides.

Suur tänu! Mõtlesin küsida teie käest seda, mis te arvate niisugusest mõttest. Põhiseaduse esimese paragrahvi kohaselt Eesti on teatavasti demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas, aga kuna nende meretuuleparkide rajamise näol on tegemist ikkagi hiiglasliku projektiga, mis mõjutab väga paljude inimeste elu ja muudab ka Eestimaa palet väga ulatuslikult, siis kas teile ei tundu, et oleks mõistlik 20 aasta jooksul esimest korda selles küsimuses korraldada rahvahääletus, et rahvas saaks ise otsustada? Jutt käib siin miljardite eurode maksumaksjate, tarbijate raha eraldamisest subsiidiumiteks. Nii et minu meelest oleks see vägagi tõsine asi, mille üle mõelda. Kusjuures referendum tuleks korraldada minu hinnangul sellisel viisil, et saarlastel ja Liivi lahe äärsetel valdadel oleks ühtlasi vetoõigus. Kui sealsetele inimestele ei meeldi see mõte, et nende kodukeskkond rikutakse nende suurte tuugenitega niimoodi ära, siis seda parki sinna ehitada ei saa. Mis te arvate sellisest mõttest?

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, aitäh küsimuse eest! Kõigepealt ei ole praegu mitte ühtegi kokkulepitud toetusskeemi meretuuleparkide jaoks. Nii nagu ma siin vastasin ja eelmisele arupärimisele vastates ütlesin, on esmalt vaja ära oodata, mis võimalused avanevad puhta tööstuse leppest, milliseid finantsinstrumente on võimalik kasutada, ja siis me saame sellel teemal edasi vestelda. Mina olen väga seda meelt, et kogukondadega tuleb rääkida. See ei puuduta ainult meretuuleparke, see puudutab kõiki investeeringuid ja ehitisi, mida Eestis tehakse. Nii et selles mõttes on siin kindlasti võimalusi paremaks dialoogi pidamiseks. Ja kui kogukondadega on räägitud, siis on ju ka võimalik lihtsamini edasi liikuda. Praegu on ju üks põhjus, miks maismaatuulepargid mitmes kohas ei liigu, selles, et ei ole välja antud lubasid. Aga teisalt on palju positiivseid näiteid. Võtame näiteks Saarde valla, kus ühe tuulepargi rajamise tulemusel laekub valla eelarvesse 100 000 lisaeurot ja majapidamised, mis on seal lähemal, saavad aastas suurusjärgus 3000 eurot. Nii et suhtlus kogukondadega, arendajad, omavalitsused ja riik – ma arvan, et see on mõistlik tee edasi. (Varro Vooglaid räägib saalist.)

Küsimus oli jah referendumi ja meretuuleparkide kohta.

Kui härra juhataja lubab …

Tahate täpsustada? No täpsustage.

Mina arvan, et meretuuleparkide rajamise küsimuses on kehtiv õigusruum piisav, selleks ei ole vaja midagi teistsugust korraldada.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Te rääkisite suhtlusest kogukondadega. Aga nüüd, kui te ise vaatate tagasi – siis te muidugi ei olnud ise minister, te olite Riigikogu liige –, üleüldse see otsus sündis nii, et põhimõtteliselt kolm erakonna esimeest kitsas ringis ja suletud uste taga tegid sellise otsuse ja üks hetk tulid välja. Ma mäletan, et isegi Jürgen Ligi, teie erakonnakaaslane, oli väga kriitiline, sest see ei näe kuskilt otsast hea välja, kui justkui kuskil parteikoosolekutel tehakse selliseid otsuseid. Ja Riigikogus ju ka polnud arutlusele toodud uut energiamajanduse arengukava. [Mis on] teie seisukoht, kui te nüüd vaatate tagasi – te olite siis Riigikogu liige –, kui kohane see on, et valitsuse liikmed tulevad niimoodi otsustega välja?

Esiteks oli see meretuuleparkide toetusskeem saanud riigiabiloa kooskõlastuse. Potentsiaalsetel arendajatel oli selle riigiabiloa skeemi suhtes ka mitmeid küsimusi, mis tegid selle mitteatraktiivseks. Ma arvan, et selles valguses aja mahavõtmine oligi õige otsus. Ma lihtsalt kordan veel üle, et finantsmaailmas on erinevaid instrumente, mida on võimalik kasutada selleks, et tuuleenergiaarendus oleks pankadele rahastamise vaatest vastuvõetav. Ja puhta tööstuse lepe annab meile kindlasti avaramaid võimalusi. Vaatame, millised need võimalused on, ja siis me saame juba edasi minna ja otsustada, millal üks või teine asi saab tehtud või mitte. Ma arvan, et kuna tegemist on niikuinii väga pikaajaliste projektidega, siis küll meil tekib siin tee peal veel võimalusi.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Nimetasite siin firmasid, kes hakkavad suurelt meretuuleparke arendama. Utilitas käis läbi. Tõsi, see on päris suur ettevõte Eesti oludes. Aga samal ajal vaatan mina mõne firma aastaaruandeid, kes hakkavad Saare Windi puhul kasusaajateks ja kandideerima sadadele miljonitele kui mitte miljarditele toetustest. Ja vaatan, OÜ Kirsimäe, registreeritud Emajõe tänaval, muljet avaldav müügitulu viimasel aastal: 1655 eurot – no kohe näha, et suurelt võtavad ette. Tallinnas asuv OÜ Gottlieb, samuti osanik Saare Windis, 2023 teenis müügituluna lausa 7200 eurot. Küll on ikka suured firmad! Jätab mulje, nagu mingid tankistid nooliksid Eesti suurimaid dotatsioone ja varasid. Kuidas te neid usaldate ja kuidas nad igasugustele hangetele sobivad?

Jaa, aitäh! Kõigepealt, et oleks nüüd siin kõik faktitäpne, siis mitte mingisugustest miljardilistest toetustest ei ole keegi rääkinud, vähemalt mina ei ole rääkinud. Ei ole mõtet öelda, et keegi hakkab saama miljardilisi toetusi. Ei ole sihukest asja. Teeme selle kõigepealt täpselt selgeks. Nüüd, need seitse ettevõtet, kes on saanud uuringute tegemise õiguse, on saanud selle ju konkursi korras. Ma arvan, et selles mõttes on kõik puhas ja selge. Ja mitmed neist on üsna suured, võtame näiteks Eesti Energia või Ignitise. Nii et ma arvan, et vaatame, kes ja millal hea arenduseni jõuab.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te tõite siin Saarde tuulepargi näite ja rääkisite, et kohalikud saavad keskkonnatasusid. Samas, me kõik teame, et see ei ole piisavalt motiveeriv, sellepärast ei liiguta ka nende planeeringutega edasi. Vaatame õigusruumi, meil puuduvad ju seadused, mis hindaks tuuleparkide vibratsiooni, varjutust, infraheli ja müra. See kõik muidugi tekitab lisapingeid. Aga kas valitsusel või ministeeriumil on plaanis töötada välja täiendavaid meetmeid, et planeeringutega edasi minna? Kas [on kavas pakkuda] suuremaid toetusi või talumistasusid? Millised on plaanid?

Jaa, aitäh! Kõik see, mis puudutab seda, kas tuuleenergia ja tuulikud on ohutud – selle kohta on tehtud mõõtmisi, on olemas hulk uurimusi. Kui on vaja, siis saab neid alati veel teha. Tuulikuid on meil on ju rajatud Eestisse ja rajatakse ka edaspidi. Nii et selles mõttes võib-olla koht, kus mina isiklikult näen muret, on see, et kui kohalikud inimesed küsivad, kuidas tuulepark neid mõjutab või mis kasu nad sellest saavad, siis need on ausad küsimused, aga kui mööda Eestimaad käib seltskond, kes segab koosolekuid, siis see ei ole aus tegevus. Nii et laseme kohalikel inimestel küsida nende päris muredega seotud küsimusi ja anname neile ka vastused. Kohaliku kasu instrument on seesama Saarde valla näide, kust need summad olid võetud. Ja ma tean ka seda, et arendajad on täiendavalt pakkunud kohalikule kogukonnale kas pikemaid fikseeritud hinnaga soodsaid elektrilepinguid või mingeid muid asju. Ma arvan, et seal ongi päris palju koostöökohti.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Üks on kindel selle arupärimise juures: mis puudutab punkti nr 6 ehk meie küsimust, mida me tol ajal, 20. veebruaril esitasime tolleaegsele kliimaministrile Yoko Alenderile – kas te olete kaalunud ministrikohalt tagasiastumist seoses tekkinud segadusega teie haldusalas? –, siis sellele küsimusele me oleme vastuse saanud. Yoko Alender astus tagasi ja meil on praegu valitsusremondi tõttu uus minister. Mis puudutab seda olukorda veebruarikuus, tõesti, isegi Jürgen Ligi oli hämmingus: mis toimub? Aga kui juba Jürgen Ligi on hämmingus, siis see ütleb nii mõndagi. Midagi on väga valesti. On ju nii? Vähemalt on ka peaminister alati tuginenud Jürgen Ligi arvamusele. Selles mõttes tuleb peaministrit usaldada. Kogu rohepoliitika juures on palju agasid ja need agad teevad lihtsalt meie elektri kallimaks. Ma mäletan, kui sündis kolme erakonna esimehe otsus anda 2,8 miljardi ulatuses dotatsiooni, millest 2,6 miljardit läinuks meretuuleparkidele, vastavalt 200 miljonit maismaatuuleparkidele. Siis olid ka energeetikud hämmingus. Parasjagu käis ENMAK-i, Eesti energiamajanduse arengukava arutelu, selle täiendamine. Siis järsku jäeti see dokument kõrvale ja taheti lihtsalt otsus läbi suruda. Loomulikult on hea meel tõdeda, et see nendel kolmel erakonna juhil ei õnnestunud. Mida see roheenergia juurdetulek meile praeguses olukorras tähendaks? Esiteks, meil on olemas erinevad tähtajad. Üks tähtaeg on 2030, selleks ajaks on seatud eesmärgiks toota sama palju roheenergiat, kui me [tarbime]. Sellest oli siin korraks ka juttu. Praktikas seda ära kõike kasutada ei ole võimalik, järelikult me peame sellistel ilusatel päevadel nagu täna, kui päike särab, müüma elektrit kuskile mujale. Hetkel me saime seda müüa koguses 150 megavatti tunnis Lätti. Natuke saime ka Soomest juurde, et edastada see kõik Lätti. Kui vaadata Balti riike, siis nii Leedul kui ka Lätil on samasugused eesmärgid. Ma ei julge öelda, kas see oli 2030. aastaks, aga kui see on ka 2035, siis ma ilmselt väga ei eksi, kui ma arvan, et ka Läti ja Leedu tahavad samamoodi saavutada sellist olukorda, kus neil on tootmises täpselt sama palju roheenergiat, kui on nende tarbimine. Ja vaat see olukord kindlasti muudab nii mõndagi. See tähendab seda, et seda roheenergiat, mida me siin ilusa ilmaga või tuulise ilmaga toodame, ei olegi kuskile panna. Tegelikult tasapisi me näeme seda ka elektri hindades, mis on hästi kõikuvad. Siin on meil mõned päevad, isegi kolm päeva olnud [hind] hästi madal, isegi miinushind, aga siis, kui päike või tuul kaob ära, me näeme 200%‑list hinnatõusu. Ka tänases graafikus me näeme kell 8 või kell 9 juba hinda 200 eurot megavati eest. Lisaks, selleks et saavutada sellised maailmavaatelised eesmärgid roheenergias, me investeerime olemasolevasse võrku kohutavalt palju raha, et see kõikuv roheenergia sinna ära mahuks. Selle aspektiga, mis kogu selle võrgu ülalpidamine meil kokkuvõttes edaspidi maksma läheb, väga ei arvestata. Lugupeetud minister … Sooviksin kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

… käis välja ka ühe arvu, mis võiks elektri hind meil 2030. aastaks olla, see on ENMAK-is ilusti ära toodud, ligikaudu 150 eurot megavati eest. See väga palju ei erine praegusest hinnast – keskmine hind on umbes 170 eurot megavatt-tunni eest. Nüüd on see küsimus, et nendest numbritest lähtutakse: 2030. aastaks me investeerime miljardeid-miljardeid, et saavutada selline hind nagu 150 eurot megavati eest tunnis. Aga minu arust ei ole mitte keegi küsinud, kas see on üldse konkurentsivõimeline hind. Kas see on eesmärk, mida me tahame saavutada, või see on lihtsalt see, mida on analüütikud ja spetsialistid välja arvutanud – kõikidest investeeringutest lähtuvalt ja nii edasi see hind kujuneb selliseks: 150 eurot megavatt-tunni eest? Vot see on minu arust hoopis vale lähenemine selle asja juures. Esimese asjana me peaksime ikkagi endale püstitama selle hinnaeesmärgi, millega me oleme rahul, millega oleks ka meie tarbija rahul ja millega meie majanduskeskkond oleks arenemisvõimeline. Mina leian, et see 150 eurot megavatt-tunni eest, mis on ENMAK-is toodud, ei ole kindlasti konkurentsivõimeline hind, arvestades Skandinaavia turge ja edaspidi ka võimalikke transiitühendusi, mis puudutab näiteks Estlink 3, kust me saame odavamat elektrit juurde. Veel kord: me peaksime kindlasti mitmekesistama oma energeetikakorvi, nii et seal oleks nii tuult, päikest kui ka põlevkivi ja miks mitte gaasi. Aga need kõik peaksid valdavalt ära mahtuma meie võrku. Kui me räägime meie võrguvõimekusest, siis see on kuskil kuni 3000 megavatti installeeritud võimsusi. Aga teisalt, see, mida siin tahetakse teha, vaadates ENMAK-it, tõsta seda võimekust neli korda – on selge, et kogu seda võimekust me siin ära ei tarbi. Järelikult, kui me vaatame ka neid dotatsioone, mis on planeeritud – ja tõenäoliselt see küsimus veel tõstatatakse, ka meretuuleparkide ja maismaatuuleparkide puhul –, siis osaliselt läheb see siit kuskile ka transiidina edasi, aga meie maksumaksja seda kõike kindlasti kinni maksma ei peaks. Nii et talupojamõistus on ka siin väga asjakohane ja sellisel viisil tulebki toimetada. On väga suur tõenäosus, et kui me samamoodi edasi läheme, siis meie tulevased põlvkonnad maksavad selle kõik kinni. Kahjuks meie majanduskeskkond tänu nendele investeeringutele ei parane. Aitäh!

Aitäh teile! Anti Poolamets, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ajaloolasena tekivad mul jälle mõningad mõtterännakud. Seekord ma jõudsin aastasse 1980, siis oli praeguse multiministeeriumi koha peal toimetamas plaanikomitee seltskond. Utoopiad olid ka sarnased – ületame viisaastakuplaaniga nii palju, ületame veel kord ja ületame kümnekordselt. Igal juhul kõik logises igast otsast, kuigi kõlavaid hüüatusi olid kõik ajalehed täis. Ka see riiklik sekkumine kõigesse hakkab tagasi tulema. Palju meil on valdkondi, mida subsideeritakse? Põllumajandus on niikuinii üks subsiidiumitega seotud tegevus. Ja nüüd te ehitate uue valdkonna, mis on otsast lõpuni subsiidiumiäri. Plaanikomitee 1980. Olümpiarõngad võite ka lisada. Miks? Miks te lähete plaanikomitee peale tagasi? Ma ei tea, kas see on Siim Kallase vaim, kes oli Nõukogude Liidu pankur ja töötas hoiukassas, juba seal hakkasid rahad ära kaduma, siis kadus 10 miljonit ära ja siis kadus jälle ära. Raha muudkui kadus. Ja siiamaani raha kaob. Niipea, kui te tulete võimule, hakkavad rahad ära kaduma – 2,6–2,8 miljardit, ennäe, hakkab rahva taskust ära kaduma. See on nagu mingisugune mustkunstniku trikk, kuidas me rahast ilma jääme. Ma ei saa aru, mis rändtsirkusega te tegelete. Te käite inimestele kaela määrimas mööda Eestit mingisugust, nagu ma ütlesin, Nõukogude plaanikomiteed 1980. Need inimesed ei oma seal mingit võimu. Need on targad inimesed, kes küsivad küsimusi. Ma olen kohtunud nendega, kes on ise tuulepargi piirkonnas elanud, ja neil on küsimused tekkinud. Teil on palju võimu. Te võite nad turvameestega uksest välja visata, kuid neil on mure, mida nad väljendavad, ja kodanike mure, kogukondade mure. Aga teie muidugi ülbitsete nendega: rändtsirkus. Rändtsirkus?! Ise teete rändtsirkust ja pressite rahvalt välja 2,8 miljardit. Vaat see on rändtsirkus! Kostüümid on ainult puudu, aga tsirkus on kohal, see käib ja käib mööda kogukondi. Ja siis ähvardab inimesi. Teie enda minister Keldo ütles, et kui te nüüd sõna ei kuula, kui te kohe tuuleparke ehitama ei hakka, me ei anna üldse kogukondadele õigust. Ennäe, järelikult on demokraatia ühesuunaline. Nii kaua, kui seda protseduuri järgitakse ja kõik torusse lükatakse, kehtib demokraatia, aga kui korraks torust kõrvale astutakse, siis enam ei kehti. "Me lükkame teid torusse" on minister Keldo loosung. Nii et me näeme küll. Me teame, milline see moodne demokraatia on. Nojah, ja siis on teil seda rahakest väga palju. Toetustega, 500-megavatise võimsusega meretuulepark aastase tootmisega 2 teravatt-tundi, umbes 750 megavati ulatuses maismaatuuleparke, samuti aastase kogutoodanguga 2 teravatt-tundi. No on ikka ulme. Nõukogude viisaastakuplaanid tulevad tagasi. Te ei küsi ka, kas selles subsiidiumimajanduses üldse mingit loogikat on. Kogu majandus ei saa olla üks subsiidiumite keerutamine, meil on seda juba kurguni. Kust see raha tuleb? See meenutab mulle mingisugust kavalat sõrmkübaramängu. See meenutab mulle püramiidskeemi. Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Ehk siis keerutatakse maksumaksja raha ja lõpuks saadakse Euroopa kõige kallim elekter. Kogu see projekt on ilma toetusteta elujõuetu. Isegi kui te saate pool jaama valmis ja tulevane EKRE valitsus võtab subsiidiumid ära, siis need tüükad jäävad igale poole alles. Kas ma saadan arve teile? Miljoni võtab ühe tüüka mahavõtmine. Ja te teate seda väga hästi, teil on hea nina, ka tuule suuna suhtes. USA-s lõpetati rohepööre tegelikult ära. Kui maailma suurim tööstusriik väljub kliimaleppest, siis on kõik. See on ajalugu. Ja teie lähete ka ajalukku, kui te aru ei saa, et tegelikult on rohepööre juba ajalugu. Veel murtakse siin sõrmi mõned aastad, tehakse veel 20–30 kliimaalgatust, kuni see kõik visinaga kokku kukub. Ja mina saadan teile vähemalt sellise rahvaarve, et makske. Makske! See on meie kodanike arvamus: makske nende tuugenite mahavõtmise eest. Need seisavad vahel, Ida-Virumaal üks tuugen põles ära ja see vist seisab seal siiamaani. Ühe kraanatõste hind oli 80 000 eurot, et sealt mingi jupp alla võtta. Kallis lõbu! See läheb igale omavalitsusele [palju maksma]. Teie ulmemaastike likvideerimine läheb maksma miljoneid ja nii lähevad ka omavalitsused pankrotti. Jah. Subsiidiumid. Teate, ma mainisin seda ka oma küsimuses, et tegelikult sellist kurioosumit pole ammu nähtud. Vaatasin siia tulles üle Saare Windi ehk Euroopa ühe suurima tuulepargi omanike ringi. Sinna kuuluvad tõesti, nagu ma ütlesin, OÜ Gottlieb, kes teenis 2023 müügituluna 7200 eurot. Vägev äri küll. Vägev äri! Igaüks võib vaadata. Siis vaatame, Emajõe ääres üks ühemehefirma, sellel oli ka tore aadress. Kohe näha, et ühemehefirma. Ja siis tema hind oli, tema maksutulu oli tõepoolest, ma kohe vaatan … (Lehitseb pabereid.) Jah, samas kaliibris, 1500–1600 eurot aastas. See on OÜ Kirsimäe. Muljet avaldav! Need on riiulifirmakesed, kellele kavatsetakse seda kõike kantida sõna otseses mõttes. Mis usaldus saab olla riiulifirma suhtes? Ma ei tea. Milleks siis igasugused riigihanked ja asjad, kui suvaline firma Emajõe äärest, kes teenib mõni tuhat eurot aastas, võib kandideerida kümnetele ja sadadele miljonitele subsiidiumitele. Aga kokku võttes, teate, kõik see meenutab seda, mis juhtus aastal 1999. NRG Energy, Eesti elektrijaama ärastamise projekt, kus ka välismaalt pressiti ja pressiti, sest Strobe Talbott, USA asevälisminister käis ja rääkis: "Te ei saa NATO-sse, kui te elektrijaamu saiaraha eest ära ei anna." No ei olnud nii! Rahvaliidu algatusel koguti 163 000 allkirja …

Suur tänu teile!

… ja suure värisemisega loobuti sellest. Vaat see oli rahvaalgatus! Ja nüüd tõuseb ka rahvas üles ja vilistab selle ulmelise viisaastakuplaani välja.

Aitäh teile! Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole. Nüüd lõpetab läbirääkimised minister Andres Sutt. Palun!

Jaa, aitäh! Mul on kaks sisulist kommentaari ja üks üldisem. Kogu selle taastuvenergia arutelu juures, ma arvan, on ikkagi oluline mõista, et me räägime sellest koos salvestuse ühendustega ja regionaalse nõudlusega. Ja regionaalse nõudluse alla käib ka Saksamaa, eks ole. Meil on jätkuvalt siin Läänemere piirkonnas pigem energia defitsiit kui ülejääk. Nii et selle koha pealt investeerimine uutesse tootmisvõimsustesse on mõistlik asi. Ja mis puudutab ühendusi, siis nii nagu ma enne ütlesin, kõik otsused tehakse Eesti huvides. Eesti huvi on ka see, et meil ühendused töötavad mõlemat pidi. Kui meil midagi juhtub olema üle, siis meil on võimalik seda müüa, kui meil midagi on puudu, siis meil on võimalik seda importida. Teine kommentaar on elektri lõpphinna kohta. Et ei jääks siit kõlama, et see 150 eurot megavatt-tund oleks börsihind – see loomulikult ju nii ei ole. Elektri lõpphinna sees on börsihind, on võrgutasud, on sagedusreservid, erinevad tükid, mida ma siin enne tutvustasin, ka maksud. Ja kui me ei tee investeeringuid uutesse tootmisvõimsustesse, siis hakkab elektri lõpphind olema kõrgem, mitte madalam. See on kogu loogika. Minu viimane kommentaar on selle kohta, et mul on kahju, kui me loobime siin süüdistusi ja jääb kuvand, et maksumaksja või riigi raha läheb kuidagi nagu musta auku. Iga euro, mida riik kasutab, on auditeeritav. Seal on jälg ja seda kontrollitakse. Ma arvan, et ei ole vaja meil siin endale selles saalis ega ka Eesti inimestele kuidagi maalida mingit sellist kuvandit, et riigi raha läheb nagu musta auku ja mingit kontrolli meil selle üle ei ole. Mul on lihtsalt kahju, et see arutelu on läinud sinna nurka. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid! Sulgen läbirääkimised ja koos sellega oleme lõpetanud neljanda päevakorrapunkti menetluse.