Arupärimine peaministrina jätkamise kohta (nr 728)

Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksandr Tšaplõgini, Andrei Korobeiniku, Vladimir Arhipovi ja Vadim Belobrovtsevi 17. märtsil käesoleval aastal esitatud arupärimine peaministrina jätkamise kohta. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Hea kolleeg Riina! Mina ei ole ammu juba hämmingus kõiki neid sõnavõtte [kuulates], mis peaministrilt tulevad, nagu ei ole üle 80% elanikest rohkem hämmingus. Tegelikult praegusel valitsusel ja peaministril polegi mandaati, seda näitavad ju uuringud ja reitingud. Ja siiamaani ei ole ka peaminister tulnud oma mandaati uuendama, ta ei ole julgenud seda teha. Selle kohta on ka meie tänane arupärimine talle, mis on üles ehitatud sellisel viisil: "10. märtsil 2025 teatasite, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) eemaldatakse valitsuskoalitsioonist maksupoliitiliste erimeelsuste tõttu. Põhjendasite seda otsust peamiselt sellega, et Sotsiaaldemokraadid takistavad kiirete otsuste langetamist ning riigi edasiliikumiseks ei ole pidev otsuste ümbervaatamine võimalik. Vaatamata koalitsiooni lagunemisele olete otsustanud mitte tagasi astuda, vaid teha valitsuses muudatusi nn "remondi" teel. Sellise käitumisviisiga ei austa te Eesti Vabariigi põhiseadust, mis nõuab, et valitsusel peab igal ajahetkel olema parlamendi usaldus. Teie otsus mitte küsida uut mandaati tekitab küsimuse, kas kardate tagasi astumist, kuna teil puudub rahva toetus ja seetõttu ei pruugi te presidendilt saada volitusi uue valitsuse moodustamiseks." Samuti on teie seisukohad mitmes küsimuses olnud vastuolulised. Lubatud maksurahu ei paista kuskilt. Siin võib tõmmata paralleele Kaja Kallase varasema ütlusega "Maksud ei tõuse", mis ei osutunud tõeks. Nüüd olete öelnud, et ajutisena kehtestatud julgeolekumaks on tulnud selleks, et jääda. Samas olete väljendanud seisukohta, et 2%‑line ettevõtte [kasumi]maks jääb ära. Olete rõhutanud majanduse elavdamise vajadust, kuid pole selgitanud, milliste maksude või vahenditega kavatsete asendada ärajääva tulumaksutõusu ehk 2%‑lise ettevõtte [kasumi]maksu. Teie sõnumid on segased ning teil ei ole nende muudatuste elluviimiseks rahva mandaati. Oleme ajendatult eelöeldust esitanud neli küsimust ja loodame konstruktiivset debatti. Aitäh!

Suur tänu! Ja arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli tagasi peaminister Kristen Michali. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head arupärijad, head Riigikogu liikmed! Nii, neli küsimust. Esimene puudutab mandaati. Vastan. Õiguskantsleri hinnangul – ta on seda kirjalikult hinnanud – on põhiseaduse säte ja mõte peaministri tagasiastumise kohustuse kohta selge. Loetelu tagasiastumise [juhtudest] on põhiseaduses lõplik. Muid aluseid peaministri või valitsuse kohustuslikuks tagasiastumiseks põhiseaduses ei ole. Riigikogul on õigus iga kell teostada valitsuse tegevuse üle poliitilist kontrolli, selleks on mehhanismid loodud. Teine küsimus puudutab uue koalitsiooni ühte eesmärki, majanduse elavdamist. Milliseid meetmeid me plaanime rakendada ja millistest allikatest on kavandatud nende meetmete rahastamine? Uus valitsuskoalitsioon on tõepoolest parempoolne liberaalne koalitsioon. Esiteks teeme maksusüsteemi lihtsaks ja ühetaoliseks. Kaotame ettevõtete kasumimaksu, seda on ka räägitud. Eestis kehtib parim maksusüsteem ja see jääb ka nii, kui reinvesteeritud kasum on maksuvaba. See annab ettevõtetele võimaluse teha investeeringuid sellesse, mis toob lisandväärtust ja jõukust Eesti inimestele. Teiseks vähendame inimeste tulumaksukoormust võrreldes juba kehtestatuga, kaotame tulumaksustamise alates esimesest eurost. See on sotsiaalselt õiglane, sellest võidavad kõige rohkem madalama sissetulekuga inimesed, pensionärid, alampalga saajad, osalise töövõimega inimesed. Samuti kaotame Keskerakonna ja Isamaa kehtestatud ebaõiglase kana-põder-tüüpi maksuküüru, mis karistab ebaõiglaselt keskmisest palgast madalama palga saajat. Rõhutan üle: tegemist on Keskerakonna ja Isamaa ühise pingutuse tulemusel sündinud maksuküüruga. Maksuküüru kaotamine tähendab seda, et iga töötaja saab 700 eurot maksuvaba tulu. See on teie poliitika olnud. Vähendame bürokraatiat, kiirendame planeeringuid, vähendame aruandlust, avaliku sektori järelevalvet, üleliigseid nõudeid ja regulatsioone. Riigikantselei kodulehel on loetelu bürokraatia vähendamisest. Valitsus on otsustanud juba 26 erinevat valdkondade lihtsustamist ja nõuete vähendamist. Tehtuga on võimalik tutvuda valitsus.ee leheküljel. Sellele lisaks on veel suur hulk erinevaid uusi otsuseid. Valitsus otsustas eelmisel neljapäeval lõpetada rida Terviseameti järelevalveid. Elroni vagunites ei pea teostama mopi, märgistatud ämbri ja kummikinnaste olemasolu kontrolli. Lõpetame iganenud järelevalve majutusteenuste üle, mis pärineb aastakümnete tagusest ajast, kui ööbimiskohas pakuti auklikke käterätte või voodilinu. Terviseamet ei kontrolli edaspidi suitsuruumi tähistust ja sildi suurust. Ja nii edasi. [Ära jääb] suur hulk tegevusi ning see annab inimestele võimaluse tegeleda olulisema ja mõistlikumaga. Kolmandaks tõstame kaitsekulud vähemalt 5%‑ni SKP‑st. Ma tean, et arupärijate erakond, Keskerakond, seda ei toeta, aga midagi teha ei ole. Meie tunneme oma vaenlast ja teame, et Eesti inimesed toetavad kaitsekulude tõusu. Ja ma arvan, et see on vajalik. Lisaks toetame Ukrainat Eesti kaitsetööstuse toodanguga, esimese eestimaise abi kinnitamine 100 miljoni ulatuses toimub lähiajal. Loome ka kaitsetööstuspargid ja oleme eraldanud 100 miljonit kaitsetööstusfondile, et arendada kodumaist tööstust. Kolmas küsimus: "Varasem koalitsioon rakendas julgeolekumaksu tähtajaliselt ning kinnitasite korduvalt, et "maksufestival" on lõppenud. Nüüd on aga plaan ajutisena kehtestatud maksust teha püsiv. Millega põhjendate seda otsust […]?" Ja nii edasi. Julgeolekumaksu kaotamisega kaob ettevõtete kasumimaks, sellest ma juba rääkisin. Ja Eestis kehtib ka tulevikus parim maksusüsteem, mille kohaselt reinvesteeritud kasum on tulumaksuvaba. Lisaks vähendame inimeste tulumaksukoormust, see tähendab, et kaob tulumaks esimesest eurost, mis on juba kehtestatud. See on sotsiaalselt õiglane, andes suurema tulu väiksema sissetulekuga inimestele. Lisaks hakkab kehtima kõigil 700 euro ulatuses tulumaksuvaba miinimum ehk kaotame juba mainitud Keskerakonna ja Isamaa loodud ebaõiglase maksuküüru. Neljas [küsimus]: "Olete lubanud oluliselt vähendada ametnike arvu. Kes ja kuidas teeb antud kärpe kohta analüüsi ning mille põhjal otsustate, millised ametikohad on vajalikud ja millised mitte? Varasemalt olete andnud ministeeriumidele käsu teha kärpeid võrdselt kõigis valdkondades, kuid see ei ole toonud häid tulemusi, vaid pigem vastupidist efekti." Riigi eelarvestrateegia ja 2026. aasta riigieelarve koostamine ootab ees. Kokkuhoiumeetmed peaksid tulema eelkõige bürokraatia vähendamise kaudu. Euroopa võrdluses on Eesti väike, aga tõhus riik. Eesti maksukoormus oli 2023. aastal 34% SKP‑st. Euroopa Liidu võrdluses püsime pingereas traditsiooniliselt tagantpoolt lugedes seitsmendal, kõige madalamal kohal. Probleem on nõuetes, mitte inimestes. Meie eesmärk on kaotada nii suurel hulgal nõudeid ja kontrolle, et oleks vaja viiendiku võrra vähem järelevalve teostajad. Ja juba mainitud valitsus.ee kodulehel või Riigikantselei koduleheküljel on ka loetelu bürokraatia vähendamisest. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Teile on ka küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma ei ole küll nõus sellega, et niinimetatud maksuküür, nagu teie seda nimetate, ehk kehtiv maksusüsteem Eestis on ebaõiglane. Pigem on ebaõiglane see, mida Reformierakond tahab kehtestada, et jõukamad saavad veel rohkem raha ja vaesemad saavad vähem raha. Aga minu küsimus on ikkagi teistlaadi. Kuidas teile tundub, kuidas üldse valitsus vahetub? Meil on valitsus moodustatud 2023, siis oli peaministriks Kaja Kallas. Nüüd on vahepeal peaministriks saanud Kristen Michal, lisaks on vahepeal muutunud valitsuse koosseis. Ehk on vahetunud peaminister ja muutunud valitsuse koosseis – ja teie arvates [sama] valitsus ikka jätkab, sellepärast et te ei taha uut mandaati Riigikogult saada.

Aitäh selle küsimuse eest! Ma tegelikult vastasin juba sellele, vastates nende aluste kohta, millal peaminister peab tagasi astuma. Selle kohta on õiguskantsler teinud juba 2022. aastal analüüsi. Ta on avaldanud selle ka sotsiaalmeedias, kust te saate selle leida, kui teil on soovi. Aga ma olen kindel, et see on ka oiguskantsler.ee leheküljelt leitav. Ministrite vahetumisel ei vahetu alati peaminister. Kui 14 ministrist neli välja vahetatakse, ei eelda see peaministri vahetumist. Ja veel kord, õiguskantsleri analüüs on ülevaatlik ja põhiseadus ammendav.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! No julgeolek on Keskerakonnale sama oluline kui Reformierakonnale. Küsimus on lihtsalt selles, et teie räägite protsentidest, aga meie räägime vajadustest ja raha hulgast. Meie sõnum on väga lihtne. Kui me tõstame majandust, siis julgeolekusse panustamiseks [jääva] raha hulk suureneb ja protsent SKP‑st tegelikult ju ei tõuse. Ehk siis me räägime majanduse tõusust. Need on kaks erinevat lähenemist. Aga kokkuvõttes on nii, et julgeoleku osas meil erimeelsusi ei ole. Teine pool puudutab maksuküüru kaotamist. Te kindlasti olete seda analüüsi teinud ja võite ka meile siinsamas saalis öelda, et kui tulumaksuvaba miinimum on 700 eurot, kui palju siis Riigikogu liige aastas tänu sellele teie muudatusele raha võidab ja kui palju ministrid võidavad. See summa on väga lihtne arvutada, aga te kindlasti teate seda peast.

Aitäh! Nüüd ma pean teile ütlema – kuigi me üldiselt saame teiega kenasti läbi –, et kogu selles teie jutus oli samamoodi kõik omavahel sassis. Et Riina Solman ei jääks ainsaks, keda ma pean parandama. Julgeolekus meil erimeelsusi ei ole. Ometi – noh, läheme ajas tagasi – põhiseaduse muutmisel meil olid päris tõsised erimeelsused, on endiselt. Eestikeelsele haridusele üleminekul meil on erimeelsused, täitsa selged erimeelsused. Ma mäletan Keskerakonda meile ütlemas, et Eestis eestikeelne haridus, see on märatsev rahvuslus. Moskva kiriku alluvuse puhul – sama, mida siin saalis hääletatakse – on erimeelsused. Kaitsesse panustamise kohta te ütlete, et protsent ja nii edasi pole oluline, vaid võimed on. Kes vaidleb [vastu sellele], et võimed on olulised? Võimed ongi olulised. Aga selleks on vaja ju raha juurde panna. Nii et meil on väga suured erimeelsused. Et oleks öeldud, et oleks hästi klaar. Ja kõik muud arvutused on nende kalkulaatoritega tehtavad. Ma arvan, et need saate ilma minutagi teha.

Suur tänu! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! No vaadake, teile esitatakse küsimus, kui palju tõuseb Riigikogu liikme palk, ja te räägite eestikeelsele haridusele üleminekust. 500 eurot saab näiteks Riigikogu liige juurde tänu teie uuele maksumuudatusele. Seesama julgeolekumaks – te räägite, et kaotate ettevõtte kasumimaksu, kaotate tulumaksu tõusu esimesest eurost. Samas tõuseb meil käibemaks 24%‑ni ja tulumaks 24%‑ni. Inimeste toimetulek halveneb, väheneb kaitsetahe. Ja nüüd te olete ju ka otse välja öelnud, et käibemaksu tõus pole mitte ajutine, vaid see jääb pikemaks ajaks. Hiljuti ütles rahandusminister Jürgen Ligi, et ka tulumaksu tõus 24%‑ni pole ajutine. Kas te kinnitate seda, mille ütles välja rahandusminister Jürgen Ligi, et tulumaksu tõus 24%‑ni pole ajutine ja tuleb ka vastav eelnõu valitsuselt siia?

Aitäh küsimuse eest! Ma ütleks, et teil kipub olema keskerakondlikult pigem selline moment, et teile tundub, justkui maks ja kõik see, mida kaitsekulutuste või riigi täiendavate kulutuste jaoks kokku korjatakse, on valitsuse isiklikuks rõõmuks ja meie maitse-eelistus. Minu poolest võiksid loomulikult maksud olla madalamad, ma olen seda korduvalt öelnud. Aga probleem on selles, et kuidagi tuleb kaitsekulutused katta. Ja ma saan aru, et Keskerakonna maailmas ei pruugi erilise tähelepanu all olla see, mida Putin siin kõrval korraldab, tema agressiivsed eesmärgid ja kogu silmavaade, aga enamus Eesti inimesi siiski mõistab, et Venemaa on oht Euroopale, NATO‑le ja tervele mõtlevale demokraatlikule maailmale. Seetõttu on vaja neid kulutusi teha ja selleks on ka tulusid vaja. Jah, tänu Euroopa reeglite muutmisele me saame osa kaitsekulutuste kiirest kasvust kinni maksta laenuga. Jah, see on hea, see annab võimaluse, aga see tuleb tagasi maksta. Kui me teeme maksuleevendusi, kaotame ettevõtete kasumimaksu sotsiaaldemokraatide lahkumisel koalitsioonist ja kaotame juba kehtestatud tulumaksu esimesest eurost – see on sotsiaalselt õiglane ja annab väiksema sissetulekuga inimestele hõlpu – ning 2026. aastal tõuseb tulumaksuvaba miinimum 700 euroni ehk me tühistame Keskerakonna ja Isamaa loodud maksuküürusüsteemi, siis see tähendab seda, et inimestele jääb rohkem raha kätte ja lihtsam on hakkama saada. Maksumäär on kõrgem, kõrgem isegi, kui mulle meeldiks, aga kuidagi tuleb sõjakulutused kinni maksta julgeoleku [tagamiseks].

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Te ütlesite, et tahate teha meile parimat maksusüsteemi. No tore on! Te kehtestasite meile 20 uut maksu. Sealjuures te ise tegite ju sellesama maksu esimesest eurost ja nüüd räägite siin, et see on suur heategu, et te seda hakkate ära kaotama. Kas Eesti rahvas peaks olema elu lõpuni tänulik parteile ja valitsusele, kes määras neile küll piltlikult öeldes sada kepihoopi, aga nüüd kaks neist ära kaotab? Kas tõesti on niimoodi või? Maksuküüru kaotamine tähendab, et riigieelarvest läheb välja 500–700 miljonit ja tagasi maksab selle ikkagi rahvas, eriti rahva vaesem osa. Eriti naljakas on see, et ajal, kui Eesti täidab meeletult Euroopa igasuguseid direktiive, ägab nende all, teie sotsiaalminister, kes peaks tegelema dementsete vanainimeste näljutamise ja vägistamise juhtumitega reformierakondlastele kuuluvates hooldekodudes, tegeleb edaspidi auguliste käterättide mittekontrollimisega majutusasutustes. Arupärimise teema oli teie peaministrina jätkamise kohta. Kas te ise ei arva, et kuna teil põhiseaduse kohaselt ei ole legitiimsust ega legitiimset mandaati, siis teil ei ole praegu ka volitusi siin peaministrina seista ja meile seda kõike rääkida?

Teie aeg!

Kas te ei arva, et te peaksite tegelikult hoopis kusagil mujal seisma kui siin meie ees?

Aitäh! Peaminister peab arupärimistele vastama, sellepärast ma siin olen. Mind hämmastab, et teile on maksuteema või kaitsekulutuste tõus naljakas. Minu meelest see ei ole naljakas, see on tõsine asi. Eesti iseseisvuse nimel tuleb pingutada ja sellesse tuleb raha panustada.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Teil on nii head teadmised Keskerakonnast, et mul tekib arusaam, et te olete salajane toetaja. Kõike te teate Keskerakonnast: mida nad arvavad, mida nad teevad. Ja Isamaast vist [teate] ka, sest täna kõlas kohe väga mitu korda Isamaa ja Keskerakond. Kahjuks EKRE jäi välja millegipärast, aga nemad on ilmselt ka milleski süüdi, selles olukorras, mis täna on. Te küll ütlesite, et põhiseaduses on öeldud, et te võite jätkata kindla käega valitsemist, aga inimeste usaldus näitab, et ega te eriti hästi ei saa nüüd triivida: 22% toetust nagu täna ei ole väga palju juhtimise jaoks. Aga ma küsin ka konkreetse küsimuse. Te ütlesite, et 100 miljonit eurot on kaitsetööstusele. Me teame, et ennegi on raha kuskile kadunud või jäetud eelarvesse suuremad summad. Kas te oskate kirjeldada – 100 miljonit eurot kaitsetööstusesse –, mida see tähendab? Kuhu see läheb ja mismoodi läheb?

Aitäh! Ma ei saanud teie küsimuse esimesest otsast aru. Te ütlesite, et (Saalis räägitakse.) ma tegin Isamaale etteheite, et nende jutt on puderkapsaatika või veidi segane, ja ka Keskerakonnale. Ma siis täpsustan. Kui keegi esitab oma pikas, minutises küsimuses või kõnes erinevaid väiteid, mis ei vasta tõele, siis loomulikult tuleb neid parandada. Lauri Laats ütles, et meil ei ole julgeolekus erimeelsusi. Minu meelest on meil julgeolekus väga suured erimeelsused. Väga suured erimeelsused! Kui see on muutunud, siis ma olen esimene, kes selle üle rõõmustab. Aga eestikeelse hariduse küsimuses – möönate? – jääme eri pooltele. Mulle vähemalt tundub nii. Võib-olla ma eksin, võib-olla Keskerakond on oma seisukohta muutnud. Põhiseaduse muutmises me jäime eri pooltele. Ma olen kindel, et ka kiriku sõltumatuses välisriikidest ja agressorriikidest me jääme eri pooltele. Nii et ma kahtlustan, et ma ei eksinud milleski siin, kui ütlesin, et me oleme eri meelt. Seda esiteks. Teiseks, mis puudutab teie soovi seda etteheidet EKRE‑le jagada, siis no palun, võime EKRE-le ka selle jagada, kui soovite (Naerab.), EKREIKE ühise ettevõtmise raames, kui soovite. Aga tulen selle 100 miljoni euro juurde. 100 miljonit eurot aastas on umbes 0,25% SKP-st. Veidi üle 100 miljoni euro aastas on see Ukraina aitamise kohustus, mille Eesti on võtnud. Seda me iga aasta teeme. See tähendab seda, et 100 miljoni euro eest aastas tellime Eesti kaitsetööstuselt erinevat toodangut, millega Ukraina saab pidada vabadusvõitlust Venemaa vastu. Esimene selline maht on tellitud, nii-öelda nimekiri on koostamisel. Kaitseministeerium on suhelnud Ukraina poolega ja ma eeldan, et lähiajal [tehakse] ka otsus ning saadakse tootma hakata ja me saame selle Ukrainasse saata. Järgnevatel aastatel siis jätkub seesama protsess.

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun esimesena siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Head kolleegid! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Ega me ju nendele neljale küsimusele, mille arupärijad esitasid, konkreetseid vastuseid ei saanud. Küsimused olid väga lihtsad: miks te ei ole uuendanud mandaati, kas te ei julge? Öeldi, et tegelikult õiguskantsler ütles, et ei pea. Aga on olemas õiglustunne ja tegelikult seda ootab ka ühiskond. See uus valitsus, mida praegu pannakse kokku, no ta toimib, aga kuna koalitsioonilepingut ei ole, siis ma julgen öelda, et seda [alles] pannakse kokku. Sellepärast ei ole väga paljudes asjades kokku lepitud: kuidas hakatakse Eestit juhtima, kuidas juhitakse. Ma ei tea, kas see on lihtsalt väide või vastab tõele. Kui koalitsioonilepingut ei ole, siis see vastab ju tõele. Mille alusel te praegu juhite, kui teil ei ole isegi koalitsioonilepingut? Te võiksite tuua koalitsioonilepingu oma vaadetega meie ette ja küsida meie, Riigikogu liikmete käest volitust, et programmi saaks ellu rakendada. Aga teie olete praegu mänginud sellist demokraatiat, et ütlesite, et teil on olemas aluskoalitsioonileping, siis te kaks kuud meisterdate kõike muud ja alles maikuus tulete meie juurde ja avalikkus saab ka teada, mida see valitsus lõpuks tegema hakkab. See ongi see probleemne koht, sellele ei osatud või ei tahetud vastata. Mis puudutab majanduse elavdamist – no ei kuulnud mitte ühtegi argumenti, ühtegi ettepanekut, mille puhul oleks arusaadav, et jah, see käik on tõesti see, mida Eesti majandus praegu vajaks. Mis puudutab julgeolekuküsimust, siis siin murti sisse lahtisest uksest, aeti sassi minu arust kaks väga olulist küsimust: üks on õigusriik, teine on julgeolekuküsimus. Üks on demokraatlik riik, [teine on] julgeolekuküsimus. Meie oleme õigusriigi, demokraatliku riigi ja ka julgeoleku küsimustes, ma arvan, oma seisukohti mitu-mitu korda väljendanud. Ja mis puudutab seda, et pikalt siin elanud inimestelt on ära võetud kohalikul tasandil valimisõigus, siis ma arvan, et see ei ole õigusriigile kohane. See on probleem ja see tekitab tegelikult ühiskonda väga suure lõhe. See on see küsimus. Kui küsitakse, kas see oli julgeoleku aspektist õige [otsus] ja miks Keskerakond ei hääletanud selle poolt, siis ma arvan, et see oligi vale [otsus]. Siinkohal, jah, meil on eri[meelsus]. Selle kohta erinevad eksperdid, ka julgeolekuasutuse nii endised kui ka praegused töötajad, väljendasid arvamust, et julgeolekuga ei ole sellel mingit pistmist, vaid põhiseaduse muutmine on puhtalt poliitiline tahe. Ja see tahe oli olemas Riigikogu saalis, selle üle keegi ju ei vaidle, ja president kuulutas selle välja. Kirikute teema – täpselt sama asi. Ma olen lugenud dokumenti, kus on täpselt samamoodi selgelt, must valgel kirjas, et selle puhul ei ole julgeolekuprobleeme. Mina olen nende dokumentidega tutvunud. Siin räägitakse jällegi vastupidist. Mis puudutab meie üleüldist julgeolekut, siis me näeme, et kui saavutatakse majanduskasv, siis seeläbi [saadakse] loomulikult ka julgeoleku tagamiseks vajalikud ressursid. Aga siin käib kogu aeg mingisugune protsentide mäng: tõstame 3% peale, 3,6% peale, 5% peale – [käib nagu] enampakkumine –, siis on keegi välja öelnud 7% SKP‑st ja nii edasi. Küsimus ei ole protsentides, küsimus on raha hulgas. Ja kui meil majandus kasvab, siis ka see SKP number suureneb ja siis tegelikult protsentides võib-olla ei peagi nii palju panustama. Aga oluline on see, millesse me panustame, kui palju me panustame ja mis mahus me panustame. See jääb nagu tagaplaanile. Nii et ma võin kindlalt öelda, et tugeva majanduse abil me saavutame ka tugevama julgeoleku. Nüüd see, mis puudutab erinevaid makse … Palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaaega, palun!

… mille ka peaminister ettekandes välja tõi. Noh, see on ju selgelt näha, et sellele maksupõrgule, mis on käivitatud, pidurit peale ei panda. Siin võib ju öelda, et olukord on muutunud ja nii edasi, aga ma mäletan väga selgelt, et kui me arutasime riigieelarvet ja erinevaid seaduseelnõusid, mis käsitlesid neid küsimusi – erinevaid maksutõuse, nende rakendamist ja ka uute [maksude] juurutamist –, siis siinsamas ka peaminister ja teised ministrid selgelt ütlesid, et jah, nüüd teeme selle asja ära ja siis paneme stopi peale. Kaks-kolm kuud möödus ja ei olnud mingit stoppi, pandi edasi. Ja seda vaatamata sellele, et globaalses majanduskeskkonnas üleüldiselt ei ole praegu hea olukord. Vaatamata sellele viiakse ikkagi neid otsuseid ellu. Teiselt poolt meil oli just riigieelarves, et ettevõtted tulumaksustatakse 2%‑ga. Jah, see loomulikult tekitas väga palju küsimärke ja pahameelt. Meie ka praegu arvame, et tegelikult praeguses situatsioonis ettevõtete tulumaksu kehtestamine ei ole kõige parem mõte. Natukese aja möödudes tehti jälle teistpidi otsus. See näitabki ebastabiilset olukorda, see näitab ka otsuste ebastabiilsust, see näitab kogu valitsuse ebastabiilsust. Kui oled midagi otsustanud, siis võiks ju kuskilt maalt neid otsuseid mitte nii kiiresti tagasi pöörata. Kuigi ma pean ütlema, et seda otsust me kindlasti toetame. Aga jääb jällegi küsimus, kust võetakse raha selleks, et katta seda 2%, mis jääb riigikassasse tulemata. Neid vastuseid ei ole. Siin räägiti, kuidas muudetakse tulumaksuseadust ehk tekitatakse 700 euro suuruses tulumaksuvaba miinimum, [summa], mille pealt tulumaksu ei maksta. Hea kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart arvutas välja, võib-olla liiga kiiresti, et selle pealt võidab 500 eurot nii Riigikogu liige kui ka peaminister. No ei, minu arvutus näitab 1400–1600 eurot aastas. Aastas! Ja teie väidate, et see on nüüd suunatud nendele inimestele, kes on väikese või keskmise sissetulekuga. Tegelikult maksuküüru kaotamine neid kindlasti sellisel viisil ei aita kui see kingitus, mis tehakse nii ministritele kui Riigikogu liikmetele. Miskipärast te seda numbrit ei tahtnud avalikult välja öelda siinsamas. Kahju! Ma kindlasti kutsun peaministrit üles tagasi astuma, ma kindlasti kutsun olema julge ja vajadusel ka küsima uut mandaati Riigikogult. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh! Head kolleegid! Hea Eesti rahvas! Me tegelikult ei saanud vastust, mis on ilmne, küsimusele, miks peaminister ei küsinud Riigikogult uut mandaati. See vastus on väga lihtne: ta kardab, et ta ei saagi seda. Sellepärast et vaatame, kui palju koalitsiooni liikmeid on siia saali jäänud pärast seda, kui sotsiaaldemokraadid valitsusest välja visati: ainult 52 inimest. Selleks, et peaminister saaks jätkata, on vaja 51 häält. Ja vaadates, kui "suur" toetus on sellel uuel valitsuse koosseisul – kuskil 20% kahe [erakonna] peale –, siis on selge, et ka siin saalis võivad meeleolud olla väga erinevad. Nii et nii palju hääli ei pruugigi kokku tulla. Milleks siis riskida? Parem on lihtsalt viidata õiguskantslerile. Mulle jumala meeldib, et kui valitsusele sobib, siis kindlasti viidatakse õiguskantslerile, tema igasugustele otsustele, sõnavõttudele ja soovitustele, aga kui see väga mugav ei ole, siis tehakse nägu, et ei oldagi neid kuulnud, või siis käitutakse niimoodi, et väga valikuliselt ollakse nendega nõus, nagu me siin eelmisel nädalal nägime ka automaksu [ettepanekute] menetlusel. Iseenesest rääkisime siin [pigem vähe] sellest, miks peaminister arvab, et ta ei pea uut mandaati saama, kuigi vahepeal, pärast seda, kui 2023 uus valitsus moodustati, on vahetunud peaminister, on vahetunud terve hulk ministreid ja on üks koalitsioonipartner valitsusest välja visatud. Minu meelest on päris palju sündmusi juba juhtunud, mistõttu võiks peaminister ikkagi Riigikogult uut mandaati küsida. Oleks nagu paslik. Aga kuulsime me seda, et Reformierakonnal ja Keskerakonnal on erinevad arusaamad julgeolekust. Loomulikult on meil erinevad arusaamad julgeolekust. Peaminister ja tema juhitud Reformierakond arvavad, et see on julgeolekule hea, kui me 150 000 või isegi 160 000 inimeselt, kes elavad Eestis juba aastakümneid, võtame nüüd kohalikel valimistel valimisõiguse ära. Aga meie, vastupidi, arvame, et see ei ole julgeolekule hea. Ja sama meelt on ka näiteks endine kaitsepolitsei juht Arnold Sinisalu, kes ütles, et selline otsus pigem suurendab julgeolekuohtu, kui vähendab seda. Nii et jah, meil on erinevad arvamused, sellepärast et need inimesed on nüüd pettunud ja riik on neile näidanud, et ei usalda neid. See on julgeolekule kindlasti suurem oht, sellepärast et meie ühiskond on veelgi rohkem lõhestatud. Kui peaminister arvab, et laps, kes õpib oma emakeeles, on julgeolekuoht, siis jällegi, mina selles nii kindel ei ole. Kui peaminister arvab, et inimene, kes tahab käia selles kirikus, mis talle sobib, ja palvetada selles kirikus oma jumala poole, on julgeolekuoht, siis jällegi, mina arvan teistmoodi. Mina arvan, et seda nimetatakse usuvabaduseks, mitte julgeolekuohuks. Ja kui me tahame sellelt inimeselt seda võimalust ära võtta, siis pigem see on julgeolekuohu nähtus või ilming. Räägime sellest, mis tähendab julgeolek peaministrile, tema juhitud Reformierakonnale: jällegi protsendid, numbrid, ma ei tea, Excel. Aga meie räägime sellest, et meie julgeolek on majanduskasv ja kõrge elatustase, mis kindlasti tõstab ka inimeste kaitsetahet. Kui majandus on heal järjel, siis on võimalik rohkem panustada ka julgeolekusse ja kaitsesse. Ei kuulnud siin kahjuks neid vastuseid, mida tahaks kuulata, aga kuulsime palju asju, mille pärast ausalt öeldes on kurb. Aitäh!

Suur tänu! Ja nüüd kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud kolleegid! Austatud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! No kas te kujutate ette ühtegi riiki, kus tullakse võimule ja esimesel aastal tõstetakse käibemaks ja tulumaks 20%‑lt 22%‑le, siis avastatakse, et Exceli tabelis olid arvutused valesti tehtud, ei osatud 2 + 2 kokku liita, ja järgmisel aastal tõstetakse käibemaksu ja tulumaksu veel kaks protsendipunkti, juba 24%‑ni? Kas te kujutate ette riiki, kus selline asi saab toimuda? Aga see kahjuks toimub meil siin, Eesti riigis, sest praeguse valitsuse jaoks inimesed ongi osa Exceli tabelist. Ja siis nad pole suutelised Exceli tabelis isegi 2 + 2 piires arvutama. Siis tuleb meil valitsusremont, tuleb peaminister, kelle partei on ise kõiki neid makse tõstnud, ja ütleb, et teate, keegi peab selle maksufestivali lõpuks ikkagi lõpetama. Peaminister ütleb, et teate, nüüd me kaotame ettevõtete kasumimaksu ja [esimesest] eurost tulumaksuga maksustamise. Aga ta jätab rääkimata väga olulise asja: lisaks sellele, et ajutine käibemaksu tõus jääb kestma, ka see niinimetatud ajutine tulumaksu tõus jääb kestma. Minu küsimusele peaminister isegi ei vastanud, kui ma küsisin, kas ta kinnitab Jürgen Ligi, meie rahandusministri sõnu, et [tõusnud] tulumaks jääb kestma, ja kas tuleb vastav eelnõu valitsuselt Riigikokku. Noh, kui sellisele küsimusele vastuseks räägitakse absoluutselt kõigest muust ja sildistatakse, aga küsimusele ei vastata, siis on [tõde] ju arusaadav, sest maksudest rääkimine pole populaarne, eriti vahetult enne valimisi, nagu on Kaja Kallas lausunud. Ja me teame, et muidugi Kristen Michal tahab olla populaarne. Praegu kahjuks seda populaarsust rahva seas kuskilt ei paista, nagu ei paista ka selle koalitsiooni populaarsust. Ma arvan, et tegelikult praeguse valitsuskoalitsiooni suhtumist inimestesse peegeldabki kõige paremini rahandusminister Jürgen Ligi, kellelt, ma mäletan, ühele küsimusele – kuidas meil saavad pered hakkama, kui meil tõuseb käibemaks, tulumaks, rakendub automaks ja kõik aktsiisid tõusevad; kuidas saab hakkama tavaline pere, kaks last, üks auto, elukoht maal – ma sain vastuseks, et see, kuidas konkreetne pere saab hakkama, on kolmandajärguline võrreldes sellega, kuidas saab hakkama riik. No sellega on ju kõik öeldud. Inimesed, pered – see on osa Exceli tabelist. Aga teate, mis on veel eriti paradoksaalne? Reformierakond ja Kristen Michal ründavad, et kui sa ei toeta julgeolekumaksu, kui sa ei toeta maksutõuse, siis sa oled üldse selle vastu, et meil oleks parem julgeolek, sa ei saa aru sõja mõjust, sa ei saa aru selle ohtudest. Ma arvan, et Kristen Michal ei ole see inimene, kes [peaks] tulema rääkima meile, kas me saame või ei saa aru sõja mõjust – meile, kellel meil on sugulased Ukrainas pommide all. Võib-olla see pole see koht, kus tulla rääkima meile sellest, millised on ohud. Ministrid pole siiamaani suutnud kinnitada, kuhu julgeolekumaksust [saadav] raha reaalselt läheb, iga kord on erinev jutt. Meil on eelarve täiesti läbipaistmatu, meil erikomisjonides arutatakse, mis on toimunud laskemoona hangetega. Ja kõige olulisem aspekt … Palun kolm minutit lisaks.

Kolm minutit lisaks.

… millele pole üldse tähelepanu pööratud: meil on vahepeal maksude tulemusel kasvanud kuritegevus. Kümme aastat oli kuritegevus Eestis langustrendis ja nüüd on see jälle kasvamas. Kasvanud on varguste ja nende inimeste hulk, kes ütlevad, et nad varastavad seetõttu, et neil ei ole muidu raha toidu ja esmatarbekaupade ostmiseks. See on tänane olukord. Nüüd meile öeldakse: teate, aga käibemaksu ja tulumaksu tõus jäävad püsivaks. Selle tulemusel sotsiaal-majanduslik olukord halveneb veelgi, varguste [hulk] kasvab, ja see on oht sisejulgeolekule. Mitte keegi ei räägi sellest. Paradoks on selles, et julgeolekumaks tegelikult tekitab sisejulgeoleku riski, rääkimata sellest, mida ma juba eelnevalt mainisin, et kahjuks kõigi nende maksutõusude tõttu inimeste kaitsetahe on vähenemas. Need on need küsimused, mis tegelikult vajavad kiiremas korras lahendamist. Kuidas me aitame meie inimesi? Kuidas me tõstame nende kaitsetahet? Kuidas me seome ühiskonda, et iga Eesti elanik, iga meie inimene tahaks panustada ühiskonda ja oleks valmis Eestit kaitsma? Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud peaminister! Ma tegelikult panin enne sõna[soovi] sisse, vajutasin puldile, kuna te märkisite mind, ja ma mõtlesin, et mul on vastusõna[võtu] õigus. Aga kui hakkasin üles tähendama, mis mõtteid ma tahaks teile öelda, siis tuli välja, et ma ei jõua seda sõnavõtu raames [öeldud], ja võtsin kõne. Ma loodan, et see teile sobib. Tõsi on see, et peaministriga võiksidki olla meil kõigil inimlikud, head suhted, see oleks tegelikult mõistlik. Ja meie vahel on tõesti olnud inimlikud, head suhted. Kui poliitikud omavahel siin suures saalis kaklevad, käituvad üksteisega lugupidamatult ja ebaviisakalt, siis ega see hea eeskuju Eesti rahvale ei ole. Ja ma tahan rõhutada, et selleks et debatt ei läheks meil siin vallatusest või harjumusest pidada naispoliitikuid vähemaks käest ära, tuleb meil kõigil [end] kokku võtta. Mina arvan, et see tähelepanek on oluline ka peaministrile, et võiks ennast selles vallas kokku võtta. Eriti julgeolekukriisi lävepakul tuleb leida endas piisav riigimehelikkus ja unustada need vanad harjumused, see tähendab soov teise erakonna poliitikat või poliitikut naeruvääristada või pisendada. Peaksime hoidma raskuste [ajal] ikka kokku, ka siin suures saalis. Kuid antud teema käsitluses tuleb välja öelda oma aus hinnang ja seda ma ka teen. Te olete alles valmistamas ette koalitsioonilepet ning jääb mulje, et meie silme all ei sünni mingisugust parempoolset lepet, nagu te olete ise väitnud, vaid tuleb üks kehvapoolne koalitsioonivalitsuse lepe, sest märgid ja tegevused seda praegu näitavad. Aga riigikaitse tugevdamise küsimuses saab valitsus Isamaa nõu ja jõuga loomulikult arvestada. Julgeolekupoliitikas on meil paljudes asjades üksmeel, aga milles ei ole, see on kindlasti energiajulgeoleku küsimus. Valitsus on eesotsas kliimaministritega meile luisanud, avalikult valetanud ja vallandanud ka ausa ametniku, sest ta rääkis tõtt elektrihindade kohta, mis ei lähe seoses taastuvenergia tootmisvõimsuste valmimisega üldsegi mitte odavamaks. Ja teie enda valitsuse energiapoliitika paistab olevat siiani utoopia, eriti mis puudutab tänases julgeolekuolukorras meretuuleparke, mis alles kuu aega tagasi oli ju täiesti ühese [arusaama kohaselt plaanis] valmis [ehitada]. Selle taristu valvamine on merel keerulisem kui maismaal. Teil puudus selge plaan, mida teha, puudus plaan koos selgete tegevustega, mis annaks tarbijatele taskukohase elektri. Ja siis pisendate sellest kõnelejaid suures saalis. Ei klapi ikka pilt kokku. Te võtate tänavu Eesti inimeste ja ettevõtete taskust jätkuvalt ära miljard eurot. Ja ei ole kuulda otsusest, et valitsus selle ümber vaatab. Automaksu kehtestasite te [opositsioonist] üle rullides, tegemata erandeid ka kümne lapsega peredele, ka puuetega inimestele. Ja alles õiguskantsleri eelmisel nädalal tehtud ettepanekute peale olid vähemalt siin saalis kõik nõus [muudatusi tegema], sealhulgas reformierakondlased. Kaamerate [ees rambi]valguses suures saalis nõusolek on üks asi, aga mis järeldused tehakse? Kas paljulapselised pered ja puuetega inimesed saavad seepeale erandi, paljulapselised [pered] siis vastavalt laste arvule perekonnas ja [vajamineva] sõiduki suurusele ning puuetega inimesed vastavalt puude raskusastmele? Sellest me mitte midagi kuulnud ei ole. Siiani oli jäik otsus kõigist üle rullida ja see puudutab eriti valusalt maapiirkondade elanikke, sest seal on vaesus nagunii palju suurem, võimalused palju ahtamad ja riigiteenused igal pool puudulikud. Tarvis oleks tegeleda Euroopa Liidu kõrgeima inflatsiooniga [Eestis], kuid teie valitsus annab sellele vaid hoogu juurde. Käibemaks tõuseb juulist ja see jääb selliselt paika. See ei ole ajutine tõus, nagu seadust vastu võttes lubati. Olete oma rahandusministri Ligi suu läbi juba öelnud, et käibemaks jääb püsivalt 24% peale, ehkki lubasite ajutist käibemaksu tõusu. Seega on inimestele taas valetatud. Maksukoormus kasvab, mitte ei kahane. Makse ei minda vähendama, vaid jäetakse ära iseenda vastu võetud, jõustumata tõusud – see pole vähendamine. Sõnagagi ei ole te veel puudutanud demograafilist kriisi, madalat sündimust ja loomulikult ka taskukohast elektri hinda, millest me täna siin saalis oleme palju rääkinud. Need on äärmiselt kriitilised küsimused. 2015. aastal seadis Ühinenud Rahvaste Organisatsioon eesmärgi kaotada kõikjal vaesus ning tagada väärikus ja hea elukvaliteet. Eesti on selle sihi jaoks koostanud tegevuskava ja [määranud] ka mõõdetavad indikaatorid.

Kas soovite lisaaega?

Kui teil on võimalik mulle pakkuda, siis ma võtan jah.

Seda peaks küsima. Kolm minutit lisaks siis.

Neid mõõdetavaid indikaatoreid hindab Riigikantselei koos Statistikaametiga. Mingisuguseid positiivseid tulemusi vaesuse kaotamisel ei ole [saavutatud], sihtideni ei ole jõutud absoluutse ega ka suhtelise vaesuse määra langetamisel. Siin on erinevad statistilised andmed, mida ma ei hakka ette tooma. Need näitavad tegelikult, et me liigume vastupidisel kursil. Soovitan teil kohtuda Toidupanga töö tegijatega ja selle korraldajatega. Toidupank annab nädalas kilode võrra rohkem toitu välja. Ja tõepoolest, toidukilodega mitte keegi elektriarveid või üüriarveid tasuda ei suuda. Aga valitsus teeb inimeste elu veelgi raskemaks. Mis võib olla veel raskem, kui taluda tühja kõhtu koolis käies, tööl olles või õhtul magama minnes ja teada, et homne päev ei too leevendust, vaid läheb maksukoorma tõttu veel raskemaks? See raskustunne ja mure inimestel ilmselt sajakordistub, kui sellises olukorras on kaaskannatajateks lapsed. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Head kolleegid! Kõik, kes te meid vaatate interneti kaudu! Mu keel ikkagi jätkuvalt ei paindu ütlema ei "hea peaminister" ega üldse "peaminister", sellepärast et selle Kristen Michalile [mõeldud] arupärimise teema oli peaministrina jätkamine ning täpselt nii, nagu on meie põhiseaduse üks loojatest Jüri Adams korduvalt ja korduvalt öelnud, sellisel valitsusel, nii nagu see on praegu pukki pandud, loodud, ei ole legitiimset mandaati ja tegelikult selle "valitsuse" juhina ei ole ka Kristen Michalil mandaati. Ma ka oma küsimuses vihjasin sellele, kas ta üldse peakski praegu olema siin meie ees ja meie küsimustele vastama. Avalikkus annab loomulikult oma hinnangu, kas me oleme vastuseid saanud ja kas avalikkus on ka nendele küsimustele vastused saanud. Ilmselgelt ei ole. Aga ikkagi, arutame veel seda teemat, kas meil üldse ongi praegu legitiimset peaministrit. See on väga-väga kahetsusväärne – seda on ka eelkõnelejad juba maininud –, et me oleme Eesti riigis sellises olukorras, kus me peame üldse selliseid küsimusi esitama või midagi siin kahtluse alla seadma. Tõesti, 10. märtsil 2025 Sotsiaaldemokraatlik Erakond eemaldati valitsuskoalitsioonist. Kui meil oleks päriselt õigusriik ja meil päriselt kehtiks põhiseadus … Sellest on siin nii palju räägitud, ma olen ise infotunnis seda teemat tõstatanud, ma olen kogu selle teekaardi ette andnud ja sellest, nagu ma ütlesin, on ka Jüri Adams rääkinud, kuidas see kõik oleks pidanud minema selleks, et see oleks olnud seaduspärane, oleks olnud õiguspärane, oleks olnud põhiseadusega vastavuses. Kahetsusväärselt see nii ei ole. See on asi, mis seda kõike raamistab, raamistab meie kõiki tänaseid arupärimisi, ka eelnevat arupärimist, mis oli energeetikateemal. Aga kõik need vastused küsimustele, mis ka selle arupärimise raames on esitatud maksunduse, meie maksusüsteemi kohta – noh, need võivad meile meeldida või mitte meeldida –, ja kõik see, mida te teete, ei ole tegelikult paraku legitiimne. Seda enam on äärmiselt kahetsusväärne ja kurb, et te seisate siin Riigikogu ees ja kui me arutame energeetikateemasid, siis te tänitate siin Eesti inimeste kallal, kes on mures oma elukeskkonna ja looduskeskkonna hävimise pärast seoses tuuleparkide püstitamisega üle Eesti. Te tänitate nende mures inimeste kallal, et miks nad käivad üle Eesti kohalike omavalitsuste üritustel kohtumas tuuleparkide arendajatega, nendega väitlemas, miks nad bussidega sinna kohale lähevad, miks nad nendel kohtumistel vastuseid saamata ikka ja jälle küsimusi küsivad. Aga inimesed ongi päriselt mures ja seda te oma elevandiluutornist ülevalt alla vaadates, täpselt nii nagu Rain Epler ütles, Euroopa Liidust tulnud korraldusi täites ei adu absoluutselt. Inimesed on mures, et nende elukeskkond muudetakse suureks elektritootmiskompleksiks, mille nad ise, võttes nii-öelda tarbija riske, kõik kinni maksavad, samal ajal kui valitsuse mahitusel arendajate äririske Eesti inimeste arvelt maandatakse. Ja kui Eesti inimesed sellega rahul ei ole, siis te nimetate neid, ma ei tea, igasuguste nimetustega, lendavaks tsirkuseks ja mida kõike me oleme siit teie suust kuulnud. Ma palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Aga ma tuletan teile meelde, et needsamad arendajad tulevad samamoodi bussiga kohale. Ja need arendajad ei ole üleüldse mingid suured arendajad, need on mingisugused ühe mehe ja olematu kapitaliga ettevõtetest tulnud inimesed. See on see seltskond, kellele teie illegitiimne valitsus tahab laiali jagada Eesti rahva raha – praegu 2,6 miljardit ja tulevikus rohkem, 15 miljardit. Isegi 20 miljardist on räägitud. Ja nüüd on Erkki Keldo veel öelnud, et riik kavatseb neist üldse üle sõita, ja ähvardanud, et kui tuuleparke juurde ei tule, siis võivad kohalikud kaotada sootuks otsustusõiguse nende lubamise või mittelubamise puhul. Mis asi see nüüd siis on? Kas see on järjekordne tüüpiline reformierakondlik liberaalterror? Et kui ei ole nõus ja ei luba Reformierakonna rahapesuveskeid oma õue taha või õue alla püsti panna, siis te tulete püstitate need sinna vägisi või? Ja just praegu lugesin uudist, et Kliimaministeeriumi ministrid Sutt ja Kuldar Leis on teinud sootuks ettepaneku hakata maaomanike õigusi riivama ehk hakata vähendama kuni 50% inimestele makstavat tasu, kui riik tahab midagi kusagile püstitada ja nende maad jäävad selle taristu alla. Mis asi see siis on, mida te siin Eesti riigis olete tegemas ja olete teinud? Tulen tagasi alguse juurde. Arupärimise sisu oli peaministrina jätkamise kohta. Kuna see kõik, mida te teete, on illegitiimne, siis sellega ei saa mitte keegi mitte kunagi leppida. Ja kõigi nende inimeste sildistamine, kes sellega ei lepi, nende kallal tänitamine on kohatu, olete te peaminister või tavakodanik kõrgel elevandiluutornis, Kristen Michal. Aitäh!

Aitäh! Soovib peaminister [sõna]? Palun, peaminister!

Aitäh, hea juhataja! Head arupärijad! Head Riigikogu liikmed! Võtame järjest. Kõigepealt alustas Lauri Laats, kes ütles, et koalitsioonilepingut pole. Koalitsioonil on raamleping, alusleping, see on avalikkusele välja jagatud, seal on kõik olulisim kirjas. Lisanduvad valdkondlikud debatid, mis tulevad mais. Ma loodan, et te töötate need läbi samasuguse põhjalikkusega nagu koalitsiooni liikmed. Olulisim puudutab julgeoleku tagamist, milles me oleme teiega eri meelt. Julgeolekusse on lisaraha vaja, et seda tagada, ja mitte üksiti meie enda rõõmuks, vaid sellepärast, et me elame vaenuliku Putini Venemaa kõrval. Teiseks majanduse elavdamisest. Te ütlesite, et polnud ühtegi mõtet. Vastupidi, reeglite muutmine, maksude muutmine on tegelikult see, mida ettevõtlus ootab. Kasumimaksu kaotamine, ma arvan, jätab ettevõtjatele väga palju võimalusi teha investeeringuid teadus‑ ja arendustegevusse, aga ka muusse, mida neil on vaja, et luua suuremat lisandväärtust, kasvatada kõigi meie jõukust. Siis rääkis Lauri Laats pikalt, kuidas julgeolekuküsimus pole julgeolekuküsimus. Ma ütleksin, et julgeolekuküsimus siiski on julgeolekuküsimus. Väikses riigis on omakeelne haridus julgeolekuküsimus. Ma saan aru, et EKREIKE-s teil on kombeks üksteisele tuge teha, et justkui see ei ole teema ja vaatame üksteisest mööda. Mina väidan, et see on julgeolekuküsimus. Samamoodi on põhiseaduse muutmine julgeolekuküsimus. Jah, see on julgeolekuküsimus. Belobrovtsev suutis teha viisakalt öeldes – teda nüüd pole, see pole sooline küsimus, ma ei heida talle mehena midagi ette – arvutuse, et 51 saadikust piisab, koalitsioonis on ainult 52 saadikut. 52 on suurem kui 51. Ja parlamendil on olemas mehhanism, võimalus kontrollida, kas valitsusel on mandaat. Proua Kõlvart rääkis vaesusest, [öeldes], et see ei vähene. Vastupidi, numbrid näitavad muud: alampalk tõuseb, pensionid on samamoodi kasvanud ja see on vähendanud vaesust. Ta küsis, kas ma pean tõenäoliseks, et maksud jäävad kõrgemaks, nagu [ütles] Jürgen Ligi. Ma arvan, et Jürgen Ligi sõnad on adekvaatsed. See on enam kui tõenäoline just sellepärast, et meil on vaja julgeolekukulutusi kinni maksta. Täpne debatt seisab koalitsioonil ees, aga üks mis selge: kasumimaks kaob täpselt samamoodi nagu tulumaks esimesest eurost. Ja Riina Solman ütles, et hoiame kokku, oleme sõbrad. Ma olen nõus, hoiame kokku. Aga siis järgnes poliittehnoloogiline solvang: kehvapoolne on see valitsus, mitte parempoolne. See valitsus on parempoolne. Isamaal, ma siiski rõhutan, oli võimalus kaasa rääkida. Ja siis oli pikk jutt energeetikast – selle me oleme juba ära käsitlenud. Ma ütlen endiselt: küsimus ei ole isiku‑, soo‑ ega millegi muu põhine. Räägitakse, et Soome portfell on teine. Me oleme seda ju aastaid selgitanud: Soomes on teistsugune energeetikaportfell, seal on hüdro, seal on tuuma ja palju muud, sellepärast et seda arendati pikalt. Isamaa armastus on olnud põlevkivienergeetika. Põlevkivienergeetika on reservis. Oleks me arendanud ka midagi muud, oleks meil täna hoopis teised võimalused. Need võimalused jäeti [kasutamata]. Isamaal oli võimalus ka praegu, riigi jaoks keerulisel ajal, panustada otsustamisse, aga juhid otsustasid eelistada populaarsust tööle. Mina arvan, et Isamaa toetajate huvides oleks see, kui te oleks parempoolses valitsuses ja teeks otsuseid, aga ise otsustasite teisiti. Ja viimasena, Moonika Helme ütles, et [valitsus] pole legitiimne. Samal ajal võitleb ta looduskeskkonna hävimise vastu, rääkides, et need inimesed, kes lähevad arukat debatti segama – täitsa viisakalt ütlen: segama –, [teevad õiget asja]. Päris inimesel on kohapeal päris küsimus, aga siis tulevad sinna inimesed, kes lagastavad selle debati ära. See ei ole kindlasti tänuväärne tegevus, selle eest ei maksa iseendale õlale patsutada. Nii et ma [ütlen] siia lõppu, et natuke aega, mõne nädala, olen Riigikogust eemal olnud, aga see määr, kui [palju] inimesed tulevad pulti ja räägivad täielikult tõele mittevastavat juttu, on kuidagi väga kiiresti kasvanud. Ilm läheb soojaks, kõik võiks veidi rohkem faktidele otsa vaadata. Aitäh!

Aitäh! Tõepoolest, Riina Solman, teie nime nimetati, nii et teil on võimalus vastusõnavõtuks.

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud peaminister! Ütleme, seda sooja juttu ja valefakte tuleb ka teie suust. Kas mitte teie valitsus ei öelnud, et käibemaksu tõus, mille te äsja [tegite], on ajutine? Lubasite tegelikult ajutist käibemaksu tõusu, aga praegu olete te juba oma rahandusministri Ligi suu läbi öelnud, et te kavatsete selle püsivalt 24% peale jätta. Ka hiilite te mööda vastusest, mis puudutab seda, et te võtate inimeste taskutest käesoleval aastal jätkuvalt ära miljard eurot. Mitte midagi te ümber ei lükka, ainult osatate ja pingpongitate nende sõnamängudega. Samal ajal kui te peaksite tegelema Euroopa Liidu kõrgeima inflatsiooniga [Eestis], annate nende maksutõusudega sellele veel hoogu juurde, nagu ma ütlesin. Teie valitsus on inimestele valetanud. Mina enne muuseas teadlikult rõhutades ei nimetanud inimesi, vaid ütlesin: kehvapoolne koalitsioonilepe. Kontrollige pärast stenogrammist üle. Ja veel kord: te ei lähe ju makse vähendama, vaid jätate ära iseenda vastu võetud, jõustumata maksutõusud. See ei ole vähendamine.

Aitäh! Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teil on ka võimalus kohapealseks sõnavõtuks.

Aitäh! Peaminister ütles, et meil läheb ikkagi kõik aina paremuse suunas ja võiks faktidele otsa vaadata. No vaatame faktidele otsa. Mul on siin ees Konjunktuuriinstituudi hiljutine prognoos. Ma tean, et Kristen Michalile pakub see muidugi väga nalja. Mina pigem ei naeraks selle üle, mida siin räägitakse. Selle pealkiri on juba sünge ennustus: neljandik Eesti inimestest vaesub, enim saavad pihta noored pered. No ma ei tea, mis siin lauses võib nalja pakkuda. Ja eraldi on kirjas, et põhimõtteliselt neljandik nendest inimestest, kes meile [tänaval] vastu tulevad, ei tule toime jooksvatest sissetulekutest enda kulude katmisega. Nad peavad kas elama võlgu või kasutama säästusid. See on väga sünge number. Ma mäletan, et meil oli kunagi peaminister Michaliga debatt säästude üle, selle üle, et säästud on inimestel suurenenud. Aga ka siin tuuakse eraldi välja, et säästud on suurenenud ainult inimestel, kellel on suurem sissetulek. Ehk siis rikastel on tõesti sääste aina rohkem, aga kahjuks vaesemad inimesed, vaesemad pered on pidanud oma säästud ära kasutama ja paljud võtavad tarbimislaenu. Ja kõige olulisem fakt, mida ma oma kõnes mainisin, aga mida peaminister eraldi ei soovinud mainida, sest ei ole võimalik ka seda ümber lükata: kahjuks kõige selle tulemusel meil on kasvamas kuritegevus.

Aitäh! Helle-Moonika Helme, teie nime ka mainiti. Vastusõnavõtt.

Minu nime ka tõesti mainiti. No mis mul on "peaministrile" öelda? Te ikka ei oska teisiti kui ainult ülbelt vastata. Te küll olete üritanud seda sordiini all hoida, aga näed, ikka väga välja ei tule. Te ütlesite siin sõna võtnud Riigikogu liikmete kohta, et inimesed räägivad tõele mittevastavat juttu. Vaadake, see teie [jutt], mida Reformierakond on viimaste aastate jooksul kogu aeg rääkinud, et inimestele jääb rohkem raha kätte – teate, see on kõige suurem vale, mida siin üldse viimaste aastate jooksul räägitud on. Kogu Eesti tunneb juba omal nahal, et see ei ole nii. Saage ükskord aru, et propagandaga ikkagi lõputult teeauke ei asfalteeri. Kui ikka auk on augus kinni ja tee peal kulgejad seda omal nahal või mõne teise kohaga kogu aeg tunnevad, siis ei ole võimalik meile lõputult rääkida, et me kulgeme ilusal siledal teel helge tuleviku poole. Ja see oli muidugi väga inetu, kuidas te järjekordselt, ma ei oska või ei taha öelda, mis poti pähe valasite nendele Eesti inimestele, kes tõesti on oma elukeskkonna hävitamise vastu üle terve Eesti nende meeletute tuuleparkide püstitamisel. Kuidas te neid inimesi kohtlete, kuidas te neid sildistate, kuidas te neid mõnitate, kuidas te neid alandate! Ja nagu ma juba ütlesin, nüüd te tahate veel ära võtta selle raha, mis riik võib-olla maksaks kellelegi, kes annab oma maa kusagil Eestimaa nurgas kasutada. See on põhimõtteliselt natsionaliseerimine, mille peale te üle lähete. See on ikka täiesti ennekuulmatu. Tõesti, mida rohkem te siin meie ees käite ja räägite ilusast siledast teest, mis viib meid helgesse tulevikku, seda naeruväärsemaks te muutute.

Aitäh! Lauri Laatsi seisukohad mainiti ka ettekandes ära. Nii et Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! No räägime siis faktidest. Kas opositsiooni [esindajad] mõtlevad siis midagi välja, kui nad pulti lähevad ja esitavad oma seisukohad, või ikkagi lähtuvad faktidest? Esimene fakt: rahvas teid ei usalda. Tegelikult kõik uuringud ju seda näitavad. Kui valitsus[erakondadel] kahe peale – Reformierakond ja Eesti 200 – ehk koalitsioonil on populaarsus kuskil 20%, siis see näitab lihtsalt olukorra tõsidust. Teistes demokraatlikes Euroopa riikides sellises olukorras tavaliselt astutakse tagasi ja kuulutatakse välja uued valimised. See on tavapraktika, see on lihtsalt tavapraktika, mida teie siin juurutada ei taha. Aga rahvas ja ühiskond seda ootab, 80% ühiskonnast seda ootab. See aasta, nii nagu analüüsid ja prognoosid näitavad, me oleme inflatsioonimääraga Euroopas jälle esirinnas: 6% on välja käidud. Vaadates, mis praegu maailmas toimub, eelkõige lähtuvalt signaalidest, mis tulevad Ühendriikidest, on ka seda prognoosi juba [peetud] tagasihoidlikuks. Ja mis puudutab erinevaid tootegruppe, siis toiduhinnad veelgi kallinevad, rohkem kui 6%. Need on faktid. Need on praegu spetsialistide esitatud seisukohad. Inimeste reaalsed sissetulekud vähenevad – see on ka fakt, see on konkreetne seisukoht. Neid fakte võib tegelikult väga palju siin näitena tuua, lihtsalt aeg saab otsa. Ja siis te ütlete, et te ei saa aru, millest opositsioon lähtub, miks me siia pulti tuleme ja millest me räägime, et tegelikult olukord on teine. Ei ole tegelikult olukord teine! Olukord on täpselt selline, nagu on kirjeldatud.

Aitäh!

Inimestel on lihtsalt halb elada.

Sõnavõtud on lõppenud ja koos sellega on lõppenud antud arupärimise arutelu. Aitäh vastajale!