Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seaduse eelnõu (559 SE) esimene lugemine

Järgnevalt tänane seitsmes päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seaduse eelnõu 559 esimene lugemine. Palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli välisminister Margus Tsahkna. Palun!

Lugupeetud esimees! Hea Riigikogu! Teie ees on seaduseelnõu 559, algab selle esimene lugemine. [Eelnõu näeb ette] Eesti ühinemise Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga. Ehk Eesti ametlikult, Riigikogu [otsusega], kuna tegu on rahvusvahelise lepinguga, ühineb, kui Riigikogu seda õigeks peab, selle organisatsiooniga. Faktiliselt liitus Eesti IDEA‑ga – IDEA on selle organisatsiooni lühend, mida ma ka edaspidi kasutan – juba 2021. aasta detsembris. Mis asi see IDEA on? IDEA on üks olulisemaid demokraatia teemadega tegelevaid valitsustevahelisi organisatsioone, mis asutati 14 riigi poolt juba 1995. aastal Stockholmis. Instituut on registreeritud kooskõlas ÜRO põhikirja artikliga 102. IDEA‑l on 2003. aastast ka ÜRO Peaassambleel vaatleja staatus. Tänaseks on instituudil, mis tegutseb aktiivselt üle maailma, peakorter Stockholmis ja liikmesriike on tal kokku 35. Lisaks sellele on kaks vaatlejariiki: USA ja Jaapan. Eesti jaoks on välispoliitiliselt oluline olla globaalselt tuntud ja edumeelne riik, toetades demokraatiat, inimõigusi ja rahvusvahelist õigust. Seda eriti praeguses maailmas, kus usaldus institutsioonide vastu on madal, ühiskonnad on polariseerunud ning autokraatlike režiimide arv on pidevalt kasvanud. Lühidalt öeldes aitab IDEA-s osalemine Eesti positiivsele kuvandile kaasa, kuna instituut on rahvusvaheliselt üks tuntumaid ja kõrgemalt hinnatuid demokraatia ja eelkõige ausate valimiste eest seisjaid. Ta keskendub eelkõige kuuele peamisele töösuunale: demokraatia hindamine, valitsemisprotsessid, põhiseaduste ülesehitamine, poliitiline osalus ja kaasamine, digilahendused ja demokraatia ning kliimamuutused ja demokraatia. Eesti liikmemaks IDEA‑s on 70 000 eurot aastas. See panus instituudi töösse on kriitilise tähtsusega nendesamade väärtuste ja institutsioonide tugevdamisel ning IDEA aktiivselt tegevuses hoidmisel. Võib-olla mõned praktilised näited, nagu laiemalt. IDEA esimene ülesanne on just nimelt võrgustada kõiki neid erinevaid organisatsioone üle maailma. IDEA‑l endal on 20 kontorit erinevates maailma riikides. Asja mõte ongi aidata kaasa just nimelt nendesamade demokraatlike põhimõtete levitamisele praktilise tegevusega, aga ka eelkõige demokraatlike valimiste abil, kaasa aidates mitte ainult nende läbiviimisele, vaid ka sellele, et demokraatlikud valimised üldse toimuksid. Üks osa on seotud ka erinevate riikide põhiseaduste ülesehitamisele kaasaaitamisega, lähtudes erinevatest kogemustest ja rahvusvahelisest õigusest. Eesmärk ongi koordineerida ja sidustada neid tegevusi üle kogu maailma. Teine suund, see on digilahenduste ja demokraatia vallas, ongi digilahenduste tutvustamine. See on see, mis ka Eestile pakub suuremat huvi, kuna meie oma peaaegu 20‑aastase e‑valimiste kogemusega oleme kindlasti üks väga hea praktiline näide ja oma kogemuste jagaja selles võtmes, et järjest rohkem võetaks digilahendusi kasutusele ka demokraatiates. Eesmärk on eelkõige ikkagi tagada korralik läbipaistvus ning ka see, et demokraatias osalemine eelkõige valimiste kaudu oleks võimalikult paljudele inimestele kättesaadav, aga teiselt poolt on vaja kaardistada kõikvõimalikke riske ja lahendada kõikvõimalikke küsimusi, mis puudutavad tehnoloogilist poolt. Siin on Eestil nähtavuse saavutamiseks kindlasti väga head võimalused. Siin saalis ja laiemalt on väga palju kõlanud Ukraina [teema]. IDEA on väga aktiivne ka Ukrainas, kus nad avasid oma kontori. Nad annavad just nimelt väga praktilist nõu ja aitavad ette valmistada järgmiste valimiste võimalikku läbiviimist olukorras, kus, me teame, käib laiaulatuslik sõda. Valimistest Ukrainas ei räägita hetkel niivõrd aktiivselt, aga on selge, et need valimised kohe peale seda, kui rahu peaks saabuma, peaksid tulema. Seal on väga palju takistusi. Mitte küll põhiseaduslikke, need takistused on eelkõige selles, kuidas oleks sõjas oleval või sõjast just välja tuleval riigil praktiliselt võimalik tagada kõigile need demokraatlikud õigused, mis valimiste käigus tagatud olema peavad, alates kandideerimisõigusest, aga eelkõige [peetakse silmas] valimiste reaalset läbiviimist ehk valimisõigust olukorras, kus siseriiklikult on miljoneid põgenikke, registrid ei ole paigas ja riigist on lahkunud peaaegu 7 miljonit aktiivse valimisõigusega inimest. Nii et see on üks väga suuri väljakutseid, millega IDEA tegeleb. Kindlasti tahab Eesti seal kaasa aidata ja on selleks valmis. Viimane selline laiem [töö]lõik, millega IDEA tegeleb, on desinformatsiooni vastu võitlemine ehk objektiivse info levitamine, mis ka paratamatult käib toimiva demokraatia juurde. Loodan, et Riigikogu seda otsuse eelnõu toetab ja Eesti ühineb rahvusvahelise lepingu raames vastava organisatsiooniga lõplikult. Suur tänu!

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimusi teile ei ole. Nii. Riigikogu väliskomisjonis toimunud arutelu palun nüüd siia Riigikogu kõnetooli tutvustama väliskomisjoni liikme Ester Karuse. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seaduse eelnõu. Ma annan ülevaate väliskomisjoni toimingutest. Vabariigi Valitsus esitas selle eelnõu 13. jaanuaril. Riigikogu juhatus määras eelnõu menetlusse võtmisel juhtivkomisjoniks väliskomisjoni. Väliskomisjoni 21. veebruaril toimunud istungil tutvustas välisminister Margus Tsahkna eelnõu sisu ja eesmärke. Seejärel tegi juhtivkomisjon oma menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda kolmapäeval, 9. aprillil ehk täna ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks Ester Karuse. Lisan ka seda, et eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu poolthäälte enamust.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kõik on ilus, aga miks Eesti ei saa läbi ilma selle järjekordse ühinemiseta?

Aitäh küsimuse eest! Ütleme niimoodi, et mina räägin siin täna komisjonis toimunust ja komisjonis me nii sisuliselt ei arutanud seda, kas Eesti saaks läbi ilma selle organisatsioonita. Teadupoolest kuulub Eesti väga paljudesse organisatsioonidesse. Sellest meil nii sisuliselt juttu ei olnud. Ilmselt oleks pidanud selle küsimuse küsima otse ministri käest.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma arvan, me kõik saame aru, et Eesti saab väga hästi hakkama ka ilma selle organisatsiooniga ühinemata. Aga teie kui komisjoni liige, kes te viibisite ka nende arutelude juures, äkki te saate omalt poolt lühidalt kokku võtta kaks-kolm peamist asja, mida Eesti võidab, mida ta reaalselt, konkreetselt, praktiliselt võidab selle organisatsiooniga liitumisest.

Aitäh! Ma võin välja tuua sellise lõigu, mis on kirjas sisukokkuvõttes, või ütleme, siin seaduse mõjude all on toodud selline kirjeldus: "Eestile on välispoliitiliselt oluline olla üleilmselt tuntud kui edumeelne riik, kes toetab demokraatiat ja inimõigusi. IDEA-s osalemine on hea vahend selle kuvandi edendamiseks, kuna IDEA on rahvusvaheliselt üks tuntumaid ja hinnatumaid demokraatia eest seisjaid. Samameelsus tugevate lääneriikidega suurendab ka Eesti julgeolekut, edendades suhteid ja kinnistades Eesti samameelse partnerina. Eesti on aktiivsest osalemisest juba kasu saanud – IDEA on tihti toonud Eestit näitena edukast demokraatiast, eriti digilahenduste kontekstis. Ekspertide osalemine IDEA üritustel on tekitanud Eesti digilahenduste vastu huvi, mis on ühtlasi majanduslikult kasulik." See on see, mille ma siit kokkuvõttest võin võib-olla välja tuua.

Varro Vooglaid, palun!

Ei, no ma oskan ise ka lugeda. Te sisuliselt lugesite ette kogu selle seaduse mõjude lõigu seletuskirjast. Aga see on selline loosunglik jutt. Mina küll ei näe selles mitte midagi sellist, millest nähtuks, et Eesti Vabariik reaalselt mingit praktilist kasu saab. Loen sellestsamast lõikest, et Eestile on välispoliitiliselt oluline olla üleilmselt tuntud kui edumeelne riik, kes toetab demokraatiat ja inimõigusi. No kas me praegu siis ei ole üleilmselt tuntud sellise edumeelse riigina, kes toetab demokraatiat ja inimõigusi? Ma ei saa küll mitte kuidagi aru, kuidas IDEA‑ga ühinemine ja selle eest 70 000 euro aastas maksmine märkimisväärselt või üldse kuidagi edendab meie kuvandit edumeelse riigina, kes toetab demokraatiat ja inimõigusi. Sellepärast ma küsingi teie käest, kuna teie olite selle komisjoni arutelu juures, kas te oskate meile anda ka mingisuguseid praktilisi selgitusi, kuidas me siis päriselt midagi olulist võidame, makstes 70 000 eurot aastas.

Aitäh! Ma arvan, et selles vastuses, mis siin ka enne kõlas ja mille ma ette lugesin siit sisukokkuvõttest, sisalduski väga praktiline asi. Ehk see on Eesti digilahenduste vastu tegelikult huvi tekitanud, mis on ühtlasi majanduslikult kasulik. Aga jah, me loomulikult arutasime selle üle väliskomisjonis. Need sisulised küsimused te oleksite võib-olla pidanud ministrile esitama, kui oleksite tahtnud veel sisulisemaid vastuseid. Aga praegu [ma räägin sellest], mis toimus komisjonis.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ikkagi selle 70 000 eest raskel ajal indulgentsi ostmine … No võib-olla on see hädavajalik. Aga mida te seal komisjonis ikkagi arutasite? Ministrihärra rääkis ilusa jutu ära, aga mida te seal reaalselt arutasite? Või lihtsalt noogutasite, et jaa, oleme toredad ja las see 70 000 läheb? Mida te reaalselt arutasite? Oli seal mingisuguseid diskussioone ka või oli kellelgi kahtlusi või oli lihtsalt nii, et kui minister nii ütles, siis nii tuleb teha?

Aitäh! Me kuulasime ära ministri ettekande. Ettepanek, mille väliskomisjoni esimees tegi, oli see, et ta palus saata detailsema dokumendi, mis selgitab lähemalt organisatsiooni tegevust. Selle me ka saime ehk me saime veelgi rohkem tutvuda, mis organisatsiooniga on tegemist, saime seda [dokumenti] lugeda ja sellega tutvuda. See oli see, mis oli komisjonis arutelul.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Palun siia Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõnelema kolleeg Varro Vooglaiu. Palun!

Palun kolm minutit lisaks, äkki läheb vaja.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Suur tänu! Teate, ma ei hakka peenutsema ja kuidagi ümber nurga rääkima, ütlen otse ära, nii nagu mina sellest asjast aru saan. Lugesin läbi eelnõu, lugesin läbi seletuskirja, lugesin läbi ka organisatsiooni põhikirja ja võin täitsa kindlalt öelda, et tegemist on täiesti mõttetu organisatsiooniga, millega liitumine ei anna Eestile reaalselt mitte midagi. Eesti on võtnud vabatahtlikult kohustuse maksta organisatsiooni eelarvesse igal aastal 70 000 eurot. Kindlasti on Välisministeeriumi ametnikel tore kolm korda aastas sõita Stockholmi sellistele väikestele lähetustele, koosviibimistele, õhtusöökidele, sinna jutuklubisse osalema, aga mitte mingit praktilist kasu Eesti Vabariigil selle organisatsiooniga ühinemisest, vähemalt seletuskirjast ja täna kuuldud selgitustest nähtuvalt, ei ole. Fakt on see, et Eesti Vabariik juba on näiteks ÜRO, Euroopa Nõukogu ja OSCE liige. Kõik need organisatsioonid seisavad demokraatliku ühiskonnakorralduse ja inimõiguste austamise eest. Kuidas nüüd olukord paraneb, kui me lisaks nendele ja mitmetele teistele organisatsioonidele, millega me oleme juba ühinenud, liitume ka selle IDEA‑ga? Täiesti tume maa, mitte mingisugust selgust ei ole. Vaatame, mida see organisatsioon endast kujutab. Seletuskirjastki võime näha kokkuvõtet artiklist 2, milles on räägitud organisatsiooni eesmärkidest. Seal on kirjutatud: "Peamine eesmärk on toetada ja edendada jätkusuutlikku demokraatiat ning parandada ja tugevdada demokraatlikke valimisprotsesse üle kogu maailma. Selleks et oma eesmärgid saavutada, võib IDEA teha eri tegevusi, näiteks arendada üleilmseid võrgustikke valimisprotsesside valdkonnas, anda nõu valimisprotsesside kohta, soodustada teadusuuringuid jms." Vabandage väljenduse pärast, aga see on ju täielik iba. Mida see kõik üldse tähendab? See ei tähenda ju mitte midagi. Kas Eestil on reaalselt vaja mingisugust nõu valimisprotsesside kohta ja nõu valimisprotsesside valdkonnas või? Kas me ei saa ise hakkama sellega, kuidas oma valimissüsteemi korraldada, kuidas riigielu demokraatlikult korraldada? Mina küll ei näe absoluutselt mitte mingisugust kasu sellest Eestile tulenemas. Vaatame, mida ütleb seletuskiri, äärmiselt lühike ja pinnapealne, loosunglik seletuskiri, seaduse mõjudest rääkides. Kolleeg Ester Karuse juba tsiteeris seda pikemalt ja minu meelest on see päris humoorikas: "Eestile on välispoliitiliselt oluline olla üleilmselt tuntud kui edumeelne riik, kes toetab demokraatiat ja inimõigusi. IDEA-s osalemine on hea vahend selle kuvandi edendamiseks, [Kuvandi edendamiseks, eks! Oluline on see, kuidas me paistame, mitte see, millised me tegelikult oleme, tänaseidki sündmuseid silmas pidades. – V. V.] kuna IDEA on rahvusvaheliselt üks tuntumaid ja hinnatumaid demokraatia eest seisjaid. [Vabandust väga, aga ma pole varem sellisest organisatsioonist kuulnudki, nii et see hinnang on küll meelevaldne. – V. V.] Samameelsus tugevate lääneriikidega suurendab ka Eesti julgeolekut, edendades suhteid ja kinnistades Eesti samameelse partnerina." Kuulake seda uuesti: "Samameelsus tugevate lääneriikidega suurendab ka Eesti julgeolekut, edendades suhteid ja kinnistades Eesti samameelse partnerina." Selle peale ei oskagi ausalt öeldes midagi kosta. Et üritame siis lääneriikidele näidata, kui väga samameelsed me oleme, sest see aitab meil meie julgeolekut parandada? Kes sellistesse muinasjuttudesse usub, öelge mulle! Ja siis see viimane lõik: "Eesti on aktiivsest osalemisest juba kasu saanud – IDEA on tihti toonud Eestit näitena edukast demokraatiast, eriti digilahenduste kontekstis. Ekspertide osalemine IDEA üritustel on tekitanud Eesti digilahenduste vastu huvi, mis on ühtlasi majanduslikult kasulik." Ma küsisin eelnevalt kolleeg Karuselt, kuidas see kasu on avaldunud. Näiteks oleks olnud hea kuulda, milliseid reaalseid tehinguid on Eesti sellesse organisatsiooni kuulumise läbi saanud, mis on päriselt, reaalselt ka olnud majanduslikult kasulik, mitte lihtsalt sellise loosungliku kasvuna hinnatav. Aga ilmselt midagi sellist ei olegi. Vaatame ka organisatsiooni rahastust, seda, kes ja kuidas seda organisatsiooni rahastab, mis ütleb ju sageli väga palju organisatsiooni enda kohta. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et riikide tuumpanused moodustavad enamiku IDEA tuludest ja Eesti on otsustanud toetada IDEA‑t iga aasta tuumpanusena 70 000 euroga. Kui ma tegin organisatsiooni kodulehe lahti ja võtsin sealt lahti rahastamise alalehe, siis seal on kirjutatud vastupidist. Ei ole nii, et tuumpanused moodustavad enamiku tuludest, vaid vastupidi, 75% rahastusest tuleb hoopis projektitoetustest ja ülejäänud, circa 25%, tuleb riikide tuumpanustest. Vaatame, kellelt see 75% projektitoetusi tuleb. Seal on esile toodud sellised huvitavad organisatsioonid nagu ennekõike Open Society Foundations ehk George Sorose organisatsioon. Samuti on seal nimetatud USAID‑i, mida Trumpi administratsioon praegu teatavasti plaanib kas kinni panna või väga tugevalt selle tiibu kärpida, sest seda on ulatuslikult kasutatud mitte ainult maksumaksjate raha raiskamise, vaid ka teiste riikide siseasjadesse sekkumise instrumendina. Ja siis on seal Euroopa Liit ning Foreign, Commonwealth & Development Office, mis on põhimõtteliselt brittide USAID, ja nii edasi. Nii et pigem on väga selgelt näha, kuidas tegemist on süvariiklike struktuuride poolt rahastatud organisatsiooniga, mitte mingi tõsiselt võetava demokraatia eest seismise struktuuriga. Lõpetuseks ma ütleksin seda, et kui te tahate päriselt seista selle eest, et Eesti oleks demokraatlik riik, ja edendada demokraatlikku riigikorraldust, siis unustage ära sellised pseudoettevõtmised, millel pole mitte mingisugust reaalset tähendust ja mis kujutavad endast lihtsalt raha raiskamist, vaid astuge päris samme, mida on võimalik astuda, et edendada demokraatlikku riigikorraldust. Esiteks taastage rahvaalgatuse õigus, mis oli ette nähtud 1920. ja 1933. aasta põhiseadusega, mis võimaldas rahval algatada muu hulgas eelnõusid Riigikogus vastuvõetud seaduste tühistamiseks või algatada ise parlamendis uusi eelnõusid. Muu hulgas oli see instrument ka sellisele valitsusele ja Riigikogule umbusalduse avaldamiseks, mis olid kaotanud rahva usalduse – praegu äärmiselt aktuaalne teema. Teiseks, kui te tahate edendada demokraatlikku riigikorraldust, siis loobuge väga ebausaldusväärse e‑hääletuse süsteemi kasutamisest. Just eile lugesin, et Vabariigi Valitsuse korraldatud seireuuringu kohaselt usaldab e‑hääletamise süsteemi Eestis üksnes 58% kodanikest. See on ülimalt madal protsent. Ma pigem arvan, et üheski teises Euroopa Liidu riigis ei ole usaldus kasutatava valimissüsteemi vastu sedavõrd madal. Kolmandaks seiske selle eest, et meie rahvas saaks valida endale ise presidenti, et presidenti ei määrataks meil parteide tagatubade kokkuleppega, nagu see on, vaid demokraatia põhimõttele kohaselt saaks rahvas ise presidenti valida. Muidugi oleks üks äärmiselt otsene demokraatlik samm see, kui valitsus astuks tagasi ja paneks ise ette korraldada erakorralised valimised, sest selline olukord, kus valitsusparteide summaarne toetus kodanike seas on circa 20%, ilmselgelt ei vasta demokraatia ideaalile. Veel kord: ärge tegelege asendustegevusega, vaid astuge päris samme demokraatliku riigikorralduse edendamiseks. Kõike eelnevat silmas pidades teen Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, seega ma sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 559 esimene lugemine lõpetada, aga just äsja jõudis minu lauale Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seaduse eelnõu 559 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Austatud kolleegid, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Demokraatia ja Valimisabi Instituudi põhikirjaga ühinemise seaduse eelnõu 559 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 4 Riigikogu liiget, vastu 38, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 559 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. aprill kell 17.15.