Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatada ajutiselt kõigi tuuleparkidega seoses algatatud planeeringute menetlemine, edasilükkava tähtajaga kuni ajakohastatud infraheli mõõtmiste metoodika ja selle helirõhutasemete piirväärtuste kehtestamiseni" eelnõu (569 OE) esimene lugemine

Viies päevakorrapunkt: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatada ajutiselt kõigi tuuleparkidega seoses algatatud planeeringute menetlemine, edasilükkava tähtajaga kuni ajakohastatud infraheli mõõtmiste metoodika ja selle helirõhutasemete piirväärtuste kehtestamiseni" eelnõu 569 esimene lugemine. Ütlen kohe ette ära, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Evelin Poolametsa.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kõnealuse eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek peatada ajutiselt kõigi tuuleparkidega seoses algatatud planeeringute menetlemine, edasilükkava tähtajaga, kuni on kehtestatud infraheli mõõtmiste metoodika ja selle helirõhutasemete piirväärtused. Eestis ei ole kehtivaid normatiivakte, mis suudaksid adekvaatselt reguleerida tänapäevaste suurte ja võimsate tuulikute mõju. Tervise‑ ja keskkonnamõjude hindamine põhineb osaliselt eksperthinnangutel ja osaliselt laenatud metoodikatel, kuid puudub ühtne riiklik teaduspõhine raamistik. Meie õigusruum ei suuda sammu pidada tehnoloogia arenguga. Kui näiteks 2002. aastal kehtestati määrus infraheli piirväärtuste kohta, oli suurim maismaatuulik Eestis alla 1‑megavatise võimsusega. Tänaseks on tuulikute kavandatud võimsused tõusnud üle 6,5 megavati ja rohkemgi. Need on teistsugused seadmed, nende labade läbimõõt võib olla kuni 200 meetrit, tipu kõrgus kuni 300 meetrit ja nendega kaasnevad impulsilised infrahelilained, mille levik võib ulatuda kümnete kilomeetrite kaugusele. Eestis puuduvad väliskeskkonna infraheli piirväärtused. Seega ei saa me öelda, kus lõpeb lubatud häiring ja kus algab terviserisk. Planeeringu‑ ja ehitusmenetlused siiski kahjuks jätkuvad. Tegelikult tuleks peatada kõik tuuleparkide planeeringute menetlused, kuni on [täidetud] järgmised tingimused. On olemas tänapäevane metoodika infraheli mõõtmiseks, mis on kohandatud kaasaegsete tuulikute tehniliste omadustega, on kehtestatud helirõhutasemete piirnormid madalsageduslikule mürale ja infrahelile nii siseruumis kui ka väliskeskkonnas, on olemas riiklik mõõtevõimekus, laborid ja spetsialistid, kes suudavad seda heli usaldusväärselt mõõta, samuti on sõltumatu juhend mõjuhindajatele, mille alusel saaks hinnata müra, vibratsiooni, varjutamise ja infraheli mõju keskkonnale. Praegust kaost ja tühimikku on riik ka ise tunnistanud. Selle kinnituseks on 2024. aasta juulis välja kuulutatud riigihange nr 280536 "Tuuleparkide mõju võrdlev analüüs ja juhend mõjuhindajatele". Selle hanke eesmärk oli koostada juhend, mis baseerub võrdleval analüüsil välisriikide – nende seas on vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa – mere‑ ja maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist puudutavate regulatsioonide, normide, metoodikate, juhendite ja praktika kohta, keskendudes sellistele mõjudele nagu välisõhus leviv müra ja madalsageduslik müra, sealhulgas infraheli. Analüüsi tulemustele tuginedes peab riigihanke võitja välja pakkuma konkreetsed ettepanekud Eesti tuuleparkide senise keskkonnamõju hindamise (KMH ja KSH) praktika kvaliteedi parandamiseks, välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra, vibratsiooni ja varjutamise efektiivsemaks hindamiseks. Lisaks tuleb koostada juhend, mille alusel hinnata just madalsagedusliku müra, infraheli ja vibratsiooni mõju. See juhend valmis märtsikuus, kuid võib öelda, et see on suhteliselt üldine. Aga juhendi tellimine näitab, et ka riik ise kinnitab, et praegune süsteem ei ole piisav. Meil puuduvad vajalikud teadmised ja meetodid, aga samal ajal jätkub üle-eestiline tuuletööstuse arendamine. Eestis ei ole ühtegi laborit ega ettevõtet, mis suudaks piisava täpsusega mõõta infraheliimpulsse madalsagedusalal alla 20‑hertsisel baassagedusel. Terviseameti füüsikalabor suudab mõõta üksnes ühe kolmandiku oktaavribade kaupa alates 20 hertsist, kuid see ei ole piisav selleks, et tuvastada impulsiivset infraheli, mis on tänapäevaste tuulikute tüüpiline kõrvalprodukt. Kui rääkida impulsiivsest infrahelist, siis saame rääkida ka sellest kuuldavast helist, mis tekib olukorras, kus tuuliku laba möödub tornist. See, kuidas seda müra hinnata ja mõõta, on probleemne, kuna ei ole suudetud välja töötada metoodikat, kuidas seda modelleerida. Seda ei arvestata seetõttu ka müra modelleerimisel. See tähendab, et me tegelikult ei tea, milline sellise impulsiivne müra mõju on, ja me ei saa seda reguleerida. Kuidas see kõik mõjutab inimest? Me teame, et infraheli ja madalsageduslik müra võivad põhjustada unehäireid, ärevust, vererõhu kõikumist, keskendumisvõime langust, peavalusid, pearinglust, südame rütmihäireid, kroonilist väsimust ja isegi muutusi ajus ja sisekõrvas. See ei ole teoreetiline oht. Saarde vallas Sopi-Tootsi tuulepargi ümbruses on vähemalt neli peret pidanud kodust lahkuma, kuna elukeskkond muutus pärast tuulikute käivitamist talumatuks. Kohalikud omavalitsused ja riiklikud institutsioonid ei ole saanud neid aidata, sest puudub seaduslik mehhanism, puuduvad mõõtmised, puuduvad vastutajad. Seejuures ei arvesta praegune olukord tuuleparkide kogumõju. Planeeringute menetluses hinnatakse iga tuuleparki eraldi, kuid koosmõju ehk kumulatiivne müra mitme lähestikku asuva tuulepargi korral võib olla palju suurem. See võib ületada öist sihtväärtust. Eestis ei ole seaduses määratud ka minimaalset kaugust tuuliku ja elamu vahel. Üldplaneeringutes on soovituslikud kaugused 1000 meetrit elamutest ja 2000 meetrit tiheasustusaladest. Samas võrdlusena: sellessamas juhendis on toodud, et Saksamaal ja Taanis on kasutusel kaugused 1500–3000 meetrit, sõltuvalt veel tuuliku võimsusest. Samal ajal plaanitakse Eestis tuulikuid rajada alla 1 kilomeetri kaugusele elamutest, ilma et me teaksime, milline on nende mõju tervisele. Seetõttu ei saa niimoodi jätkata. Head kolleegid! Me ei saa oodata, kuni kümned pered üle Eesti peavad kodudest lahkuma, kuni inimesed jäävad haigeks või lapsed ei saa rahulikult magada, õppida ega kasvada. Me ei tohi lubada, et Eesti inimene muutub planeerimisvigade tõttu oma kodus pagulaseks. Tuuletööstuse arendustega ei tohi enne edasi minna, kuni on olemas kehtivad infraheli ja madalsagedusmüra piirnormid, on ajakohastatud riiklikult kinnitatud mõõtemetoodika, on loodud võimekus mõõta infraheli õigesti ja erapooletult ning on olemas sõltumatu juhend mõjuhindajatele, mis tagab kvaliteetse ja ühtse hindamispraktika. Hoidkem oma inimeste tervist! Ma tänan kuulamast ja olen valmis vastama küsimustele.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile tõepoolest on. Martin Helme, palun!

Aitäh! Ühest küljest tundub täiesti uskumatu, et meil on juba aastaid ehitatud tuulikuid, ilma et meil oleks mingisuguseid päris norme. Me teame, kuidas ametnikud meile räägivad, et meil on normid ja neid on kasutatud, on mõõdetud ja nende normide järgi mõõtmisel ei ole tuvastatud mingeid probleeme. Aga kui sa hakkad neid norme lähemalt vaatama, siis tuleb välja, et need tegelikult ei ole adekvaatsed selle mure mõõtmiseks, mis meil praegu laual on: madalsagedusheli. Peaks ju olema iseenesestmõistetav, et kui kümned inimesed Eestis ja ka mujal maailmas, kus need tuulikud on kaua olnud, kurdavad, et see mõjutab nende tervist, siis seda peaks uurima, seda peaks kontrollima. Siin peaks riik olema ikkagi nii-öelda nõrgema poolel. Aga mul on küsimus, et mida siis inimene tegema peab. Tuulikuid meil muudkui planeeritakse ja ehitatakse, neid tahetakse teha. Kelle poole siis inimene pöörduma peab?

Jah, praegu on see vastutus planeeringute eest ja see kohustus pandud omavalitsuste õlgadele. Ega omavalitsus ei saa ka ju appi tulla, kui ei ole regulatsioone, ta ei saa arendajalt nõuda, et tehke nii, kuna normid näevad nii ette. Väga huvitav materjal iseenesest oli see riigihanke tulemusel valminud tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Seda juhendit uurides [märkasin] ühte huvitavat vastuolu. Ühest küljest justkui tunnistatakse, et infrahelil mõju on, teisest küljest öeldakse, et aga me ei ole tuvastanud, et see nüüd kindlasti tervisele mõjub. Samamoodi on siin juhendis öeldud, et see vilkuv vari, mis inimese silmade ette [tekib], kui tuulikulabad pöörlevad päikese ja vaatleja vahel, see välgutus, see varjutus, ei pidavat ka kuidagi füüsiliselt mõjuma. Aga kujutage ise endale ette olukorda, kui te olete ruumis, kus valgus pidevalt väriseb ja vilgub. Inimene on tegelikult jäetud antud olukorras üksinda. Vaatame, mis toimub omavalitsustes: inimesed ei oska muud teha kui koguda allkirju ja pöörduda palvekirjadega omavalitsustesse, ka kogukonnad teevad vaikselt meeleavaldusi. Aga ainus soovitus inimestele nähtavasti, niikaua kui need seadused, mis meil on, kehtivad, on osaleda KOV‑i valimistel. Need planeeringud sõltuvad volikogus hääletamisest ja kui volikogus tuuleparkide planeeringuid ei kehtestata, siis neid tuuleparke esialgu ei tule. Aga sealt, kus need tuulepargid on juba rajatud, on arstid soovitanud lihtsalt ära kolida. Muud lahendust praegu õigusruumis ei ole.

Aitäh! Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Eestis on palju tehnoloogiafriike, nii et ükskõik, mida siia tuuakse, olgu see mingi vesinikujutt või muu, kohe minnakse sellega hõiskamisega kaasa, kuigi vesinik on üks kõige ebaefektiivsemaks osutunud energiaarenduse liik. Aga sellest räägitakse palju. Sama on tuulikutega. Nimelt, tehnoloogia hüppeliselt muutub. Tegelikult need tuulikud, mida me praegu oleme näinud, mõjuvad kääbustena nende Tallinna teletornide kõrval. Kas sa võiksid kirjeldada, kuidas see hiigeltuugenite tulek on toimunud? Need on väga äkki tulnud. Taanis ei ole sugugi nii kõrged need tuugenid, mida kõrgesti kiidetakse. Praktiliselt on mingi Hiina tehnoloogia hüppeliselt tunginud Eesti pärandmaastikesse, peaaegu igasse metsatukka. Kuidas see nii on juhtunud?

Jah, tehnoloogia on kiiresti arenenud. Nähtavasti on siin kaasa aidanud rohepööre, mis peab tuuleenergiat justkui väga roheliseks, kuigi me teame, et see on ääretult ressursimahukas ja vähese efektiivsusega. Nähtavasti annab hoogu juurde ka see, et neid tuuleparke peaks ju rajama sinna, kus elektrit tarbitakse. Samas ei saa neid panna, ütleme, päris keset maismaad, kui nad on väiksemõõdulised. Ehk kasutatakse ära olukorda – need on tõesti Tallinna teletorniga võrreldavad –, kus keskmaal iga kilomeetriga, mille võrra minna rannikust eemale, tuulekaart näitab, et tuulevõimsus järjest langeb. Nähtavasti on siin mitu asjaolu kokku sattunud ja sealjuures on jäetud arvestamata kahjulik mõju. Veider või lausa kahjulik on, kui öeldakse, et kuna inimene ei kuule seda infraheli, siis see mõju on olematu. Samas ei räägi me radioaktiivsuse puhul, et näete, te seda ei tunne, järelikult ei saa see teile mõjuda. Samamoodi on vingugaasiga, mida me ei tunne ega näe, aga samas mõjub see inimesele fataalselt. Ma arvan, et infraheli puhul peaks samasugused ettevaatusabinõud kasutusel olema.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma pean tunnistama, et mind natukene häirib mõnede koalitsioonisaadikute üleolev suhtumine sellesse, et me seda eelnõu siin arutame. See ei ole tore. Kunagi oli inimeste elavhõbedaga ravimine väga populaarne ja kõik seda suure hurraaga tegid. Kunagi ei teatud kiirgusest midagi ja radoonist ei teatud midagi. Selles mõttes palun vähem üleolevust. Menetleme asju ja loodame, et asjad ei ole nii, nagu nad näivad. Ma pean ütlema, et mind teeb kurvaks ka see, et tegelikult meil puudub Eestis võimekus seda üldse analüüsida. Ühel koosolekul, kus sa ka ise viibisid, oli ametnike vastus uurimise kohta see, et seda tehakse põhimõtteliselt internetiandmete põhjal. Aga internetis ei ole andmeid nende suuremate tuulikute kohta, sest neid on väga vähe [püsti] pandud ja need [andmed] veel puuduvad. Kuidas sulle tundub, millal võiks Eesti riigil tekkida võimekus neid mõjusid adekvaatselt hinnata?

Aitäh! Väga hea küsimus. Esmalt ka see tähelepanek, et kui inimesed kaebavad ja kurdavad, siis ei ole põhjust olla üleolev, vaid tuleks nad ikkagi ära kuulata ja leida ka põhjus, miks inimesed kurdavad. Aga see on küll tõesti märkimisväärne, et meil ei ole võimekust seda mõõta. Ma loen ka sealt riigi tellitud juhendist, et kuna meil ei ole võimekust mõõta, siis ei ole ka võimalik seda modelleerida ja nii lähtutaksegi ekspertarvamusest. Liikluspolitsei on ka ekspert, et kas te ületate kiirust või ei ületa kiirust. Aga kas te kujutate ette, et mingi ekspert mõõdab seda silmaga ja selle järgi määratakse trahv või ei määrata trahvi, kui ekspert arvab teistmoodi? Ühest küljest me areneme, tõesti, tehnoloogia areneb, me tunneme rõõmu oma tehnoloogilistest saavutustest, aga teisest küljest me elame nagu keskajas. Kasutame kas selgeltnägijaid või kuidas neid eksperte nimetama peaks, kes siis hindavad, kas kellelegi see müra mõjub tervist kahjustavalt või mitte.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Energeetikas on meil minu arust väga palju viltu läinud. Energeetikas, elektritootmises, on eelkõige oluline see, et meil oleks elekter alati olemas. Minu arust me oleme praegu teinud kõik, vähemalt see valitsus, mis praegu toimetab, on teinud kõik selleks, et energeetilist julgeolekut hõrendada. On võetud alternatiivid käiku ja sinna on soovitud ka päris palju raha, just nimelt maksumaksja raha suunata, on need siis tuulikud või päikesepargid. Loomulikult veel kogu see doteerimine, kaasa arvatud meretuuleparkide doteerimine. Teisest küljest, kui me räägime energiajulgeolekust, siis peaks ju rohkem panema rõhku põlevkivi tootmisele ja kasutamisele. Praegu on selline olukord, kus meil on tegelikult tuulikud versus põlevkivi. Mis on teie arvamus, kas me peaksime ikkagi rohkem põlevkivisse panustama?

Igal juhul me peaksime panustama juhitavatesse energiatootmisviisidesse. Praegu on meile kõige käepärasem põlevkivi, sest ega tuulikutesse panustamine ei too meile energiat juurde, kui tuul ei puhu. Tuuleenergia on juhuslik ja seetõttu vajame me justkui kahte süsteemi: ühte, mis töötab siis, kui tuul puhub, ja teist, mis toimib siis, kui tuul ei puhu. See teebki elektri nii kalliks. Me oleme rasked ajad üle elanud oma põlevkivienergia abil, see on olnud meie majanduse käivitaja, selle abil on Eesti jõudnud väga heasse seisu, kui me mõtleme üheksakümnendatele. Tõesti, ma ei tea ühtegi loogilist argumenti, miks me peaksime panustama tuuleenergiasse. Samas me näeme, millised tagajärjed sellel on, võtame kas või Enefit Greeni näite. Asi ei toimi ilma toetuseta ja see on maksumaksjale tõesti väga suur kulu. Raske on leida mõistuslikke argumente, miks seda teha. Kas see on mingi rahapesuskeem või on see ka rumalus? Kui ikkagi väga pikalt juhtis valitsust ja oli ka nendes nõukogudes inimene, kes arvab, et meil peaks olema siin piirkonnas elektrimolekule, siis ei olegi paremat tahta.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! 2. detsembril möödunud aastal menetleti sotsiaalkomisjonis rahvatervise seadust, kus oli ohtlike allikatena määratletud katlamajade müra, diskosaalide müra, ventilatsiooniseadmete müra. Kui ma küsisin, mispärast ei ole seal tuulikute tekitatavat müra, siis vastas ministeeriumi esindaja Aive Telling, et Eestil puudub teadmine infraheli kohta, see teadmine tuleb alles selle aasta 1. septembriks. Veebruaris kohtusin ma Terviseameti esindajatega, kes ütlesid, et neil puuduvad seadmed, et mõõta üldse infraheli alla 10 hertsi. Minu küsimus on selline: kuidas saavad need nõndanimetatud eksperdid rääkida infraheli ohutusest, kui riiklikult puudub Eestil teadmine selle kohta?

Ma nüüd loen riigi tellitud juhendist, mida peab kohalik omavalitsus tegema olukorras, kus on vaja infraheli mõõta. Siin on öeldud väga lihtsalt, et samamoodi nagu madalsagedusliku müra kohta puuduvad Eestis seni suunised, sealhulgas juhendid, kuidas arvutuslikult hinnata tuulikute tekitatava infraheli levikut ja hinnata selle vastavust ruumides kehtivatele piirmääradele. Ehk jälle, meil ei ole teadmisi, meil ei ole võimekust mõõta ja jõuame sinna, et infraheli mõju hakatakse mõõtma eksperthinnangute abil. Ekspert siis toetub varasematele kogemustele ja kirjanduse [andmetele]. Samas me teame, et need tuulikud on ju kaasaegsed, uuema aja leiutised. Me oleme tõesti kummalises olukorras, kus ühelt poolt tehnoloogia areneb, aga teiselt poolt ei tule teadus kaasa. Üks põhjus võib olla see, et infraheli ongi väga kahjulik. Aga [selle tunnistamine] ju takistaks tuuleenergia arengut. Kui oleks vastavad mõõteseadmed ja meil oleks ka normid paigas, siis peaksid need tuulepargid ja tuuletööstus elupiirkonnast väga kaugel asuma ja nähtavasti ei saaks neid Eestisse sellisel kujul rajadagi.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No ei vasta päriselt tõele, et ei ole võimalik teha uurimusi selle infraheli suhtes ja et neid ei ole tehtud. Rahvusvaheliselt on neid tehtud palju. On olemas ka sellised väga tõsised pretsedendid, nagu näiteks oli Kuubas, kus Ameerika saatkonna töötajate vastu kasutati infraheli, neid inimesi aeti hulluks ja Ameerika riik oli sunnitud nad Kuubalt tervislikel põhjustel tagasi kutsuma. Aga minu küsimus on konkreetne: kuidas üldse on võimalik Eestis usaldada selliseid niinimetatud teadlasi nagu keegi Jüri Lavrentjev, kes aastapäevad tagasi rääkis, kuidas see on väga tõsine oht inimese tervisele, ja siis, kui ta oli ilmselt saanud hoopis teistsuguse poliitilise tellimuse, hakkas ütlema, et ei, ohtu ei ole?

Aitäh küsimuse eest! Ei saagi usaldada. Seda enam, et need uuringud, kas või nende müratasemete uuringud, on ju kõik arendajate tellitud. Toon näite oma vallast, kus arendaja maksis kinni avaliku arvamuse uuringu, mille järgi kõik Vinni valla elanikud väga soovivad tuuleparke ja unistavad nendest. Kohalikega rääkides selgub, et keegi pole [seda uuringut] näinud ega sellest kuulnud. Selle uuringu küsimusigi pole avalikkusele kättesaadavaks tehtud. Need on väga kallutatud ja manipuleeritud uuringud. Neid uuringuid, tõesti, on mujal maailmas tehtud. On üks värske uuring Hollandist, mis puudutab just ka inimeste tervisekaebusi. Need on palju väiksemate tuulikute mõjupiirkonnas elavate inimeste [esitatud kaebused]. Meile ju kogu aeg räägitakse, et näete, mujal maailmas ju [püstitatakse] neid tuulikuid ja keegi ei kurda. Samas neid [uuringuid] ei avalikustata. Paljud arstid on vabatahtlikult hakanud neid sümptomeid kirja panema. Hoopis riik võiks ju sellega tegeleda, ta võiks suhtuda inimeste tervisesse vastutustundlikult. Kui inimene jääb haigeks, siis on see ju meie kõigi vastutus. Aga nähtavasti on siin jälle see huvide konflikt. Nii kaua, kui neid uuringuid teevad arendajad, me ei saagi tõeseid tulemusi.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Siin on palju neid viiteid, aga ma küsin ühe kohta. Sa viitad siin Zhangi, Cheni ja Xie uuringule rottide hippokampuse mõjutamise kohta. Mis seal täpsemalt on? Minu teada ruumitaju kaob ära ja ei suudeta [ennast] enam pidurdada ega suudeta lühiajalisi – inimeste puhul on see nii –, viieaastaseid mälestusi enam taastada. Oskad sa öelda, mida see mõjutab ja mida see võiks nende tuulikute ümber elavatel inimestel mõjutada?

Aitäh hea küsimuse eest! Jah, eelkõige mõjutab infraheli tõesti inimeste tasakaaluelundit, kas tekitab pearinglust või tasakaaluhäireid. Sellistest kaebustest on ka praegu Saarde tuulepargi lähedal elavad inimesed rääkinud. Lisaks on ka [mõju] keskendumisvõimele. Kõik see, mis inimeste igapäevaseid tegemisi häirib, ka unetus sinna juurde – infraheli kahjuliku mõjuna on just need välja toodud. Tuuleparkide infraheli eitajad on tihti öelnud, et see mõju on psühholoogiline, et inimene ei taha seda tuulikut ja siis ta kujutab [neid mõjusid] ette ehk tekib nii-öelda notseeboefekt. Aga vaadake, kuidas loomad käituvad tuulikute mõjualal. Nemad ju ei ole tuulikutest teadlikud, aga ka nendel on häired, nad lähevad ära, nad ei taha seal läheduses elada. Ehk ei saa tuuliku infraheli puhul rääkida notseeboefektist, vaid tuleb rääkida ikkagi sellest, et see reaalselt mõjutab inimese, üldse elusolendi füüsist.

Aitäh! Hea kolleeg Martin Helme, selle menetlusliigi puhul võib iga Riigikogu liige esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse. Ma ei saa kahjuks teile küsimise võimalust anda. Küll aga saan selle võimaluse anda teie kõrval istuvale kolleegile Varro Vooglaiule. Palun!

Suur tänu! Mis puutub sellesse eelnõusse, siis minul on väga raske aru saada, miks ükski mõistlik inimene peaks sellele vastu olema. Enne, kui me hakkame andma lubasid selliste hiiglaslike infrastruktuurirajatiste jaoks, peaks ju veenduma, et neist ei lähtu inimeste tervisele tõsist ohtu. Ma tõesti ei suuda ette kujutada ühtegi mõistlikku põhjust sellele [vastu olemiseks]. Aga ma mõtlesin, et ma küsin teie käest seonduval teemal. Ma ise eile "Impulsi" saadet järele vaadates jäin mõtlema, et kogu see jutt sellest, kuidas me kaasame või seletame või informeerime või kommunikeerime kõiki neid tuuleparkide rajamisega seonduvaid küsimusi, on täiesti mõttetu, kui ei ole paigas üht väga lihtsat mehhanismi. Nimelt seda, et kui keegi tahab kuskile selliseid suuri parke püsti panna, siis ta võtab endale ka kohustuse nendelt inimestelt, kes jäävad selle mõjusfääri, nende kinnisvara välja osta selle väärtusega, mis sel oli enne nende parkide rajamist. Kuidas te sellisesse ettepanekusse suhtute?

Aitäh! Hea küsimus. Väga hea ettepanek, sest ma arvan, et kui inimestele need häiringud õiglaselt kompenseeritaks, siis [liiguks] ka tuuleparkide areng nähtavasti palju kiiremas tempos kui praegu. Aga millegipärast püütakse inimesi ära kasutada. Nendega ju manipuleeritakse, alavääristatakse nende muresid, öeldakse, et nad kujutavad kõike vaid ette, tuulik on ikkagi roheline, tuulikuenergia on meile kõigile väga vajalik. Kui juhtida tähelepanu, et kinnisvara hind tuulikute lähedal langeb, siis öeldakse, et aga tooge tõendeid. Tihtipeale on raske tõendeid tuua, sest tuuliku mõjusfääris olevaid elamuid ei olegi võimalik müüa, keegi ei taha seal lähedal elada. On olnud kohtulahendeid mobiilimasti lähedal elamise asjades, sest ka mobiilimasti lähedus võib kinnisvara hinda langetada. Aga võrrelda mobiilimasti ja 300‑meetrist tuulikut – need proportsioonid on ju näha. Seda enam, et mobiilimast on paigal, tuulik aga tekitab värelust, tekitab vibratsioone. Arvatavasti on see hea lahendus, võiks nii teha, aga praegu ei ole kordagi tulnud kõne alla see, et arendaja hakkaks neid elumaju ära ostma.

Hanah Lahe, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! See on teada, et igal energeetikaliigil on oma mõju keskkonnale ja sedakaudu ka inimeste tervisele. Mind huvitab, miks te keskendute just tuulikutele, infrahelile ja selle tervisemõjule, kui on teada, et näiteks Ida-Virumaal on oodatav eluiga võrreldes Eesti keskmisega lühem ja ka imikute sünnikaal madalam, ehk põlevkivitööstus mõjutab inimeste tervist väga rängalt. Teie räägite, et põlevkivi[energeetikaga] peaks jätkama. Miks te ei ole põlevkivi kaevandamise terviseaspektile tähelepanu pööranud? Kas see ei ole teie arvates oluline?

Aitäh! Jah, ma olen mitu korda kuulnud ühe argumendina põlevkivi kasutamise vastu seda, et imikud on seal alakaalulised ja õhk on väga mürgine. Ma olen viimasel ajal päris tihti käinud Ida-Virumaal ja ma ei ole tajunud, et seal õhus oleks midagi teistmoodi kui meil siin Tallinnas, kuigi põlevkivienergia kasutamine ei ole ju kuhugi kadunud. Eelmine aasta me saime tänu põlevkivienergiale elektrit 14% odavama hinnaga. Aga mis on tuulikute probleem? Inimene on läinud maale elama, ta on arvestanud sellega, et seal on vaikne, privaatne, rahulik. Korraga tuleb välja, et heal juhul kahe kilomeetri, aga võib-olla ühe kilomeetri kaugusele hakatakse ehitama tööstust, mis undab, vibreerib, tekitab varjutust. Seda enam, et kui võrrelda põlevkivi[energia] ja tuuleenergia kasutegurit, siis see erinevus on ju mitmekordne. Mõtleme selle efektiivsuse peale. Tuuliku efektiivsus on heal juhul 20%. Need andmed pärinevad tuuleenergia assotsiatsiooni leheküljelt. Mõtleme sellele, kui suur keskkonnahäiring sellega kaasneb. Iga tuulik vajab oma vundamendi jaoks ligikaudu ühte hektarit maad, juurdepääsuteedele veel lisaks hektari jagu maad. Need tuulikud planeeritakse ju looduskaitsealade lähedusse, rohevõrgustiku alale. Selleks, et tuulik ehitada metsa, mets raadatakse, tehakse juurdepääsuteed, lisaks on vaja tuulikute juurde alajaamasid, ühendusi, kõrgepingeliine. Tuulik on keskkonnale kindlasti kordades kahjulikum, kui oleks põlevkivi kasutamine.

Mihkel Lees, palun!

Aitüma, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ühes me saame teiega tõepoolest kenasti nõustuda: inimeste tervise hoidmisesse tuleb tõsiselt suhtuda. Te paistate üsna kindlalt eeldavat, et tuulikutel on inimeste tervisele pikaajaline mõju. Mina suhtun sellesse ka tõsiselt. Ma võtsin ette kõikvõimalikud vähegi adekvaatsed teadusuuringud ja jõudsin lõpuks välja Terviseameti kodulehele, kuhu need uuringud on koondatud. Kokkuvõttev lause Terviseameti kodulehel on säärane, et teaduslikud uuringud ei toeta otsest seost tuuleparkidega pikaajaliselt kokkupuutumise ja tervisemõjude vahel. Seal on väga mitme riigi uuringuid, väga palju uuringuid. Kas võib olla, et need Eesti inimeste kirjeldatud häiringud, vähemasti mõned neist, võivad olla tingitud sellest, et EKRE on ajanud inimesed enda alusetute väidetega lihtsalt nii närvi, et nad ei saa sellepärast öösiti magada?

Aitäh selle küsimuse eest! Ei, EKRE ei ole inimesi närvi ajanud, EKRE on tulnud inimestele appi. Paljudes omavalitsustes praegu inimesed koonduvad, korjavad allkirju. Nad on olnud täiesti apoliitilised, aga neil on ühine mure. Oletame, et infraheli ei mõju kahjulikult. Öeldakse ka, et see vilgutus ehk varjutus ei mõju kahjulikult. Aga kas teie oleksite võimeline olema ruumis, kus tuledega mängitakse, kogu aeg neid vilgutatakse? See teid füüsiliselt ju ei mõjuta, aga ma arvan, et vaimsele tervisele hakkab see kindlasti pikapeale mõjuma. Millele ma toetun? Toetun sellele, et Kliimaministeerium on väga pühendunult tundnud huvi, kas siis tõesti ei oleks võimalik neid meetodeid välja töötada, lähtudes teiste riikide kogemustest. Me teame, et 300 meetri kõrgused tuulikud on suhteliselt uudne nähtus. Meil on ju alates aastast 2002 [rajatud] tuulikud olnud ainult 1‑megavatised. Need on sellised väiksed, need, mida me ka Ida-Virumaale sõites tee ääres näeme. Aga [uued] tuulikud on tõesti ülivõimsad. Nende [labade] läbimõõt on kuni 200 meetrit. Sellele, kuidas see inimestele mõjub, ei ole ju selget vastust. Ka juhenditest võib lugeda, et ei ole võimalik välja töötada neid arvutuslikke meetodeid, ei ole võimalik modelleerida. Lisaks on öeldud, et tuleks tugineda ainult ekspertide [arvamusele]. Mina olen selline inimene, kes arvab, et kõikidel inimestel oleks vaja teada neid numbreid, neid tulemusi, mis selgitavad, et siin on normid, millest üle ei tohi minna, nii nagu me oleme kehtestanud omale normid, milline võib olla tööstusmüra, milline peab see olema öösel ja milline võib see olla päeval. See on kõik inimeste tervise huvides, selleks need normid ongi kehtestatud. Käesolev eelnõu ei taha mitte midagi muud kui seda, et me viiksime seadused kooskõlla olemasoleva olukorraga. Meil oleks vaja neid norme, oleks vaja mõõtmisi, et saada selgust, kuidas see mõjub ja ega see inimese tervist ei kahjusta. Tervis on kõige olulisem, sest nagu öeldakse, ülejäänut on ju võimalik osta.

Mario Kadastik, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Terviseameti andmetel – ka mujal kirjanduses [on seda öeldud] – on tuulikute tekitatava infraheli tugevus 500 meetri kaugusel 60–70 detsibelli. Terviseriskiks loetakse [helitugevust] 100–120 detsibellist alates. Ma mõtlesingi, et äkki saate seda ilmestada, kuna detsibelliskaala on, nagu ta on. Kui suur see vahe heliintensiivuses on? Kui me võtame isegi selle väiksema vahe, 70 ja 100 vahel, selle 30 detsibelli, mis see skaala nii tajutavas helis kui üldse sellise heliintensiivsuse puhul on, kui me räägime sellest, mis on mõõdetav, ja sellest, kust alates üldse võib olla midagi ohtlikku?

Ega ei ole ju saadud tulemusi ka Saarde tuulepargist. Need mõõtmised, mis seal on tehtud, on olnud ju ebapädevad, sest need mõõteseadmed on väga piiratud vahemikuga, nad suudavad mõõta ainult kitsast riba. Pluss siis veel seesama teema, millest me väga tihti kuuleme, nagu madalsageduslik heli leviks samamoodi kui keskmine, kõrvaga kuuldav heli. Aga tegelikult ei ole nii. Madalsageduslik heli levib palju pikema maa taha, see läbib seinu, läbib maapinda. Milline see inimese tervisele kahjulik [tugevus] on? Me siin eelnevalt rääkisime infrahelirelvadest ja ka [häiringu] kestvusest. See on samamoodi nagu kiiritusega. Mõnda aega me võime olla radioaktiivses keskkonnas, ilma et see meie tervisele mingit mõju avaldaks. Samas, kui me viibime igapäevaselt kas või infraheli mõjusfääris, võib see tervisele hoopis teisi [tagajärgi] anda. See, milline on see mõju ja millised on need tehnilised parameetrid, tulebki selle eelnõu järgi välja uurida.

Aitäh! Hea ettekandja! Ma loen üht hiljutist arvamuslugu Eesti Päevalehest, mille autor on üks Eesti 200 poliitikutest. Ta kirjutab, et metsa tuleks palju rohkem raiuda, et mis mõttes meil on nii palju kaitsealasid. Ma tsiteerin ühte konkreetset kohta: "RMK hallatavatest metsadest on juba tänaste plaanide kohaselt [---] peaaegu 50% kaitse all ehk majandusest väljas. Isegi tuulikutele on raske kohta leida, peab minema merele, mis on ühiskonnale kordades kallim." Kui ma seda loen – ma ei tea, kas te nõustute minuga –, arvestades ka seda, mida peaminister hiljuti ütles, et majanduse jaoks soovitakse aina rohkem loodusressursse kasutada, jääb mulje, et võib-olla see ongi selline uue-vana valitsuse plaan: hakkame rohkem metsa raiuma, paneme selle asemele hoopis tuulikud. No muidugi, see on ju kõik kasulik kindlatele ettevõtjatele ja ka nendele, kes on ühes kindlas valitsuserakonnas. Kas te jagate seda arvamust?

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Tõesti tundub, et kõik need tuulikuarendused, sealjuures ka meretuuleparkide arendused, justkui teenivad mingite poliitikute erahuve. On olnud ka juhtumeid, et roheenergia ja tekstiilitöötlemine on jõudnud Eesti 200 poliitikute mõjusfääri. Aga olukord on tõsine, tõesti, metsade üleraie, sealhulgas raadamise tõttu. Tuulikute alla [jäävat] metsa tuleb ju Euroopa Liidu direktiivide järgi asendada ja kuskilt peab leidma need asendusmaad. Minu teada on tulemas uus seadus, mille järgi võib vähem väärtuslikule põllumaale hakata metsa istutama. See kõik on ebamõistlik. Jälle ei ole võimalik loogiliselt neid tegevusi kuidagi argumenteerida. Tekib seesama küsimus, kas seal taga on ahnus, rumalus, erahuvid või rahapesu.

Irja Lutsar, palun!

Aitäh, juhataja! Aitäh, ettekandja! Tuulikud ei ole ju mitte midagi uut. Kui hakata siit Eestist Lääne-Euroopa poole sõitma, siis seal on teeääred tuulikuid täis. Ma tõesti möönan, et need ei pruugi olla kõik nii kõrged, nagu need, mida Eestisse planeeritakse. Aga ma ei usu, et Eesti on ainuke maa, kes nii kõrgeid tuulikuid planeerib. Te olete seda kirjandust lugenud. Kas te olete kohanud niisuguseid päriselu andmeid Lääne-Euroopast, kus inimesed on juba pikka aega tuulikute piirkonnas elanud ja nende tervist on jälgitud, sealhulgas psühholoogilist või psühhosomaatilist tervist? Kas te olete niisuguseid uuringuid [näinud] ja kas te saate mõnda uuringut ka siin refereerida?

Jah, need on olemas. Soovitan teil vaadata sellist lehekülge nagu vabadused.ee. Seal võtab ka härra Neivelt regulaarselt sõna. Seal on toodud ära, millised mõjud on olnud meretuuleparkidel ja kuidas need mõjutavad ümbritsevat loodust, mitte ainult inimesi. Needsamad väiksemad tuulikud, mida me Euroopasse minnes [võime näha], on tõesti tunduvalt väiksema võimsusega. Selliseid tuulikuid nagu Eestisse planeeritakse, on varasemalt [rajatud] merre ja ka siis väga kaugele [rannikust]. Nii lähedale inimasustusele nii võimsaid tuulikuid ei ole varem tõesti [rajatud]. Nagu me tehnoloogia kohta teame: mida võimsam on tehnika, seda suurem on selle mõju nii keskkonnale kui ka ümbruskonnale.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjonis toimunud arutelu tutvustama majanduskomisjoni liikme Mario Kadastiku. Palun!

Aitäh! Enne, kui ma alustan, ma lihtsalt [ütlen], kuna Evelin Poolametsal jäi mu küsimusele vastamata: 30 detsibelli tähendab heliintensiivsuse vahet 1000 korda, 40 detsibelli 10 000 korda. Me tegelikult räägime kümnetest kuni sadadest tuhandetest kordadest. Aga majanduskomisjon käsitles antud eelnõu kahel istungil: 17. märtsil, mil konsensuslikult otsustati määrata siinkõneleja juhtivkomisjoni esindajaks, ja 24. märtsil, mil arutati eelnõu sisuliselt. Ka komisjonis tõi algataja väga detailselt esile selle eelnõu sisu. Arutelu oli selle üle, kuidas on see seotud kehtivate normidega ja uute tuulikutega. Toimus ka arutelu just tuulikute kõrguse üle, selle üle, kas me saame olemasolevaid teadmisi rakendada väiksemate tuulikute asemel suuremate tuulikute puhul ehk [rakendada] füüsika abil modelleerimist. Kasutati analoogiat ning oli arutelu Hollandi ja Soome praktika üle, kuna Hollandis on tuulikud olnud pikaajaliselt kasutusel. Seal on seda teemat ka pikaajaliselt uuritud. Soomes on sama kõrged tuulikud, peaaegu sama kõrged, 270 meetrit, juba paar aastat töös olnud. Normid on Soome omadega võrreldavad. Selle üle oli arutelu, kas see on ülekantav või ei ole ülekantav. Kliimaministeeriumi [esindaja] rõhutas ka energiatootmise vajaduse ja üldise puudujäägi konteksti ning tõi välja, et müra ja infraheli mõju saab modelleerida, saab üle kanda analoogia põhjal ja sellega on ka tegeldud. Ka Sotsiaalministeeriumi esindaja viitas teaduskirjandusele, mille kohaselt ei ole leitud siin põhjuslikke seoseid – seda on täna juba varasemalt välja toodud –, ja ka sellele, et lisauuringud on käimas. Vahepealse info põhjal võin öelda, et märtsi alguses tuli või vahepeal on tulnud Saarde tuulepargi uuringute põhjal lõplik otsus, et seal ei ole mitte mingisuguseid kõrgemaid [näite]. Komisjonis arutati ka notseeboefekti ehk seda, kui kellelgi ei ole eelnevaid sümptomeid, kuni teemast hakatakse rääkima. Selle tulemusena tekivad inimestel sümptomid. Komisjon tegi ka konsensuslikud otsused. Üks otsus oli võtta see ettepanek päevakorda 9. aprillil ehk täna ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Hanah Lahe, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus selle müra ja infraheli kohta, mida eelmine ettekandja korduvalt välja tõi. Kas te oskate tuua mingisuguseid näiteid teistest valdkondadest, kus müratase ja infrahelitase on ühe‑ või teistsugune, ja saaksite seda võrrelda tuulikute omaga?

Aitäh! Seda komisjonis konkreetselt ei arutatud. Aga kuna ma plaanisin seda nagunii pärast kõnes adresseerida, siis toon kõige lihtsama näite. Lahtise aknaga autos tänaval olles on infrahelitase umbes 95 detsibelli. Tuulikute puhul me räägime 60–70 detsibellist. Nagu ma enne ütlesin, 30 detsibelli [tähendab] tuhandekordset heliintensiivsuse vahet. Ehk lahtise aknaga autos tänaval olles on 1000 korda kõrgem infrahelitase kui tuulikust 500 meetri kaugusel.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel siia Riigikogu kõnetooli kõnelema palun kolleeg Martin Helme. Palun!

Aitäh! Ma pean ütlema, et ma suhtun absoluutse põlgusega neisse inimestesse, kes siin kõvera muigega seletavad, kuidas nemad usuvad teadusesse ja et Terviseamet ju kinnitab, et kõik on hästi. No Terviseamet kinnitas meile, et ka vaktsiinid on ohutud ja efektiivsed. Kes seda enam usub? Ainult vist teadusesse uskujad. Selline tuntud nurgatagune vandenõuteooriate portaal nagu ERR kirjutas aasta tagasi, kuidas on tehtud uuring sellesama Havanna sündroomi kohta ja on jõutud järeldusele, et 2016. aastal tekitati just nimelt helirelvaga Ameerika diplomaatidel ninaverejooksu, migreeni, iiveldust. Seal kasutati küll üldiselt kõrgsagedust, aga kasutati ka madalsagedust. Siis loomulikult selline tuntud vandenõuteooriate levitaja ja hõbemütsi kandja nagu Harri Tiido lahkas seda alternatiivteaduste saates sealsamas ERR‑is … Mis saade see oli, kus ta käis? Ma ei tea. See õhtune saade, kus ta seletas seda, kuidas 19 teadlasest … Ahah, "Ringvaade", "Ringvaade" oli see saade. 19 teadlasest [koosnev] paneel jõudis järeldusele, tõepoolest, 19 eksperti olid teinud uuringu, mis ütles, et see mõjutab inimest ja mõjutab inimeste ajus olevat valgeollust. Seda valgeollust on ka selgroos ja seal liiguvad mingid närvisignaalid kesknärvisüsteemi jaoks ja mõju on täiesti olemas. Loomulikult, süüdi olid venelased, nagu alati ja kõiges niikuinii. Nii et kui on vaja uskuda teadust, [mis ütleb,] et niimoodi on võimalik inimesi ajada hulluks ja ühtaegu nendele rasket tervisekahju teha, siis me kõik usume teadust. Aga kui on vaja miljardid ära kantida rohešarlatanidele ja need asjad tingimata valmis ehitada, siis me hakkame selle kõige üle põlglikult irvitama, et see on ju täielik jama. "Mida teie ka teate? Meie siin teame, kuidas detsibelle arvutada." Aga tegelikult on inimestel päris mure. Enne oli siin küsimus, mis siis inimesed tegema peavad, kui see tuulik nende kodu lähedale ehitatakse. Vastus, mida antakse – tänapäeval antakse sellist nõu! –, on see, et las kolivad ära. Kuhu? Eestis on peaaegu igasse kui viimasesse omavalitsusse planeeritud vähemalt üks suur tuulikupark. Ja ikka tuleb üle korrata: need väiksed köksid, mis meil praegu on, need väiksed köksid, mis Taanis on, on tudi-mudi võrreldes sellega, mida meil plaanitakse. Meil plaanitakse ju maismaale meretuulikuid. Meretuulikud on hästi palju suuremad kui need, mis tavaliselt maismaal on, sest merel on rohkem tuult ja üldse meretuulikud ei segavat kedagi seal kusagil kaugel silmapiiril. Nende võimsus on enneolematu, nende mõõtkava on enneolematu ja seda müra, mida nad teevad, ei ole lihtsalt mõõdetud. Aga me teeskleme, et see meid ei sega, teeskleme, et inimesed kujutavad endale ette, et mingi jama on. Ullikesed, noh! Võtsid seda hobuse ussirohtu ivermektiini ka. Ullikesed! Ehitame ikkagi edasi kiiresti-kiiresti, miljardid on vaja kätte saada. Vaadake, minu meelest on poliitikute selline käitumine süüdimatu. Seal taga saab olla ainult korruptiivne mõtlemine või täielik [võimetus aru saada] sellest, mis on sinu ülesanne avalikus teenistuses või avalikkuse teenistuses oleva inimesena. Iga valitud inimene annab vastust neile, kes teda valisid, ta peab kaitsma nende huve, kes teda valisid. Aga mida teie teete? Teie kaitsete väikese pundi nii-öelda ärimeeste huve, kelle ainus äri seisneb selles, et nad võtavad inimestelt tohutut raha, saavad subsiidiumide näol miljardeid. Seda te aitate kantida neile. Samal ajal sõidate inimestest üle ja veel irvitate nende üle: lollikesed mõtlesid endale probleemi välja, lihtsalt on ekreiidid, eks ju. Ei ole! Teie olete mingid iidid, kui te sellega edasi lähete.

Aitäh! Reformierakonna fraktsiooni nimel siia Riigikogu kõnetooli kõnelema palun Mario Kadastiku. Palun!

Ega ma muud ei tahtnudki kui natukene füüsikat meelde tuletada. Esiteks, siin oli juttu helirelvast. Tuleb aru saada, et heli sagedusel ja mõjul on väga selge omavaheline seos. Selleks, et 4‑hertsist [heli], mis on infraheli piirkonnas olev sagedus, oleks võimalik tajuda, peab see olema 100 detsibelli tugevam kui 4‑kilohertsine. Ehk see vahe on [suur]. 100 detsibelli on … Kui palju see on siis? 30 detsibelli on 1000 korda, 40 on 10 000 korda, 50 on 100 000 korda. Ühesõnaga, me jõuame siin sadade miljonite kordadeni, [nii suur] peab olema see vahe, et see oleks tajutav. 100 detsibelli 4 hertsi juures on 2 paskalit rõhuerinevust. Et seda konteksti tuua: see on õhurõhu erinevus 20 sentimeetri korral, ehk sel puhul, kui me astume ühe sammu trepist üles. 100 detsibelli 4 hertsi juures on üks samm trepist üles. Üldjuhul me trepist käies kokku ei kuku. Lahtise aknaga autoga sõites on 95 detsibelli infraheli keskmine müratase. Tuulikutel on see 500 meetri kaugusel 60–70 detsibelli. Nagu öeldud, vahe on tuhandeid kordi. Kusjuures oluline on minu meelest ka selles kontekstis, mis siin on toodud ühe miinusena, et meile pannakse üles uuemaid tuulikuid, mis on kõrgemad, see, et enamus infrahelist, mida tuulikud on ajalooliselt põhjustanud, on [tekkinud] vanema disainiga tuulikute puhul, mille labade disain, see, kuidas nad pöörlevad, tekitab postist möödumisel rõhuvahet. See on seotud sellega, mis hetkel see laba ennast keerab. See disainiviga muide on mingi aeg tagasi ära parandatud, et vähendada seda tuules sisse‑ ja väljakeeramisel tekkivat võnget. Ehk uuematel tuulikutel on see probleem kordades väiksem. Lihtsalt veel selle kohta, mis puudutab seda mõju organismile. Seda on väga palju ja erinevatel meetoditel analüüsitud. Üks näide oli niinimetatud pruun rünnak ehk üritati tekitada resonantsi inimese sooltes oleva vedelikuga, mis jääb umbes 4 hertsi piirkonda. MythBusters üritas seda teha 153 detsibelli juures spetsiaalsete kõlaritega. Fenomeni ei esinenud. Tegelikult on seda kirjanduses väga palju käsitletud. Ma saan aru, et siin üritatakse inimesi üles kütta teadmatuse baasil, sest üks põhilisi viiteid on radiatsioon ja vingugaas. Kumbagi me ei näe ega tunne ja seetõttu on nad ohtlikud. See, et me infraheli ei taju, ei näe ega kuule, ei tähenda, et see on automaatselt ohtlik. Siin on ikkagi vaja natukene sisse vaadata ka sellesse, mida ta teeb. Üks oluline element ongi see, et hästi madal sagedus tähendab hästi suurt võnget, hästi aeglast võnget. Siin on tõesti rõhkude vahe üliväike, see läheb eksponentsiaalselt üles, see intensiivsus peab olema kõrgem, et seda oleks organismil üldse võimalik tajuda. Kõige tundlikum organ selle juures ongi kuulmine, see organ on spetsiaalselt helilainete jaoks disainitud. On tehtud ka võrdlusmõõtmisi. Enamus meie kodus olevast tehnikast põhjustab oma opereerimise käigus infraheli, ja see tase on kõrgem kui see, mida tuulikud produtseerivad. Ehk tuulikutel võib olla häiringuefekt pigem kuuldavas sagedusalas, pigem visuaalis. Aga kuna antud eelnõu kontekst on peatada need planeeringud infraheli tõttu, ja selles [valdkonnas] on muide normid Eestis karmimad kui paljudes teistes kohtades, siis see ei ole põhjendatud. Seetõttu on meie ettepanek kindlasti selle eelnõu vastu hääletada. Aitäh!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Lauri Laatsi. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! No mida me siin tegelikult arutame? Me arutame ju väga olulist küsimust. Seda küsimust, et meie inimestel ei ole usaldust valitsuse vastu. Kõik need kahtlused ja kõhklused, mis on tekkinud ka selle projekti puhul, selle küsimuse puhul, mille EKRE fraktsioon välja tõi, on ju ka [tekkinud usalduse] puuduse tõttu. Ehk on ükskõik, mida see valitsus praegu räägib. Ühiskonnal ei ole usaldust. Ja sellest ei võeta õppust. Ka viimased küsitlused ju näitavad, et praeguse valitsuse kahe partei vastu – Eesti 200 ja Reformierakond – on usaldust vaid 20%‑l ühiskonnast. Sellise usalduse [määraga] ei ole võimalik edasi valitseda, ei ole võimalik olulisi otsuseid vastu võtta, ükskõik mis valdkonnas. Nüüd sellest, mis puudutab tuulikuid. Kui selline kahtlus on olemas, siis tuleb aeg maha võtta ja kõik välja uurida, selgitada kõik asjaolud ja anda kindel signaal ühes või teises [suunas], kas nende tuulikutega on kõik hästi või vastupidi. Aga see töö tuleb ära teha. Selle jaoks on, ma arvan, see ettepanek, mis ka EKRE fraktsioonil on tehtud, ajakohane ja seda võiks kindlasti toetada. Enne [ei tuleks edasi] liikuda nende küsimustega, kuni on kõik asjaolud välja selgitatud. Kui me räägime üleüldiselt energeetikast ja poliitikast selles valdkonnas, siis näeme siin väga palju puudusi. Me oleme väga palju rääkinud sellest, et puudub suund, puudub pikaajaline strateegia. Kui me peaksime hakkama üleüldiselt eesmärke seadma, siis esimene eesmärk peaks olema energiajulgeolek ja hind, see, kui palju see lõpptarbijale maksma läheb. Need tegevused, mis puudutavad roheenergia arendamist, on see siis maismaal või merel, lähevad meile lihtsalt liiga kalliks. Me oleme [sellest] ju selgelt aru saanud. Enefit Green on minu arust väga hea näide. Riigiettevõte põrus roheenergia arendamisel ja neil ei jäänud mitte midagi muud üle kui tulla ära turult, aktsiaturult. Kui isegi riiklik ettevõte ei saa selle tööga hakkama, siis millised ootused on meil erasektorile? Erasektor on selgelt öelnud, et kui me roheenergiaga edasi läheme – tõesti, see on riigi tellimus, praeguse valitsuse tellimus –, siis nad tahavad toetusi. Nad tahavad toetusi [tuuleparkidele] merel, tahavad toetusi [tuuleparkidele] maismaal. Väga suur raha läheb võrkude väljaehituseks, selleks, et lihtsalt toetada kogu seda roheenergiat. Kui panna ühele poolele kõik need miljardid ja teisele poole põlevkivi, siis näeme, et põlevkivi[energeetika] arendamine oleks kindlasti soodsam. Üks hea kolleeg tõi siin välja põlevkivi kasutamise mõjud tervisele või selle, et kas siis seal ei ole keskkonnamõjusid. Loomulikult on, nii roheenergial kui ka põlevkivisektoril neid loomulikult on. Aga ma väidan kindlalt, et kui me oleks õigel ajal hakanud põlevkivisektori uuendamise ja arendamisega pihta, siis oleks olukord hoopis teine. Olukord oleks ka lõpptarbijale tunduvalt parem, ja mitte ainult tervise‑ ja keskkonnaaspektist lähtuvalt, vaid see oleks lõpptarbijale teine ka elektri hinna poolest. Eesti Energia juhtki ütles, et kui põlev[kivi]jaamad töötaks pidevalt, 24/7, siis oleks elektri hind madalam, praegusest madalam tase oleks saavutatav, kui kasutataks põlevkivi. Nii et siin on hästi palju küsimusi üleval. Selge on see, et see strateegia – kui see üldse on strateegia, mida valitsus tahab ellu viia – ei ole Eestile ega meie ühiskonnale kasulik. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 569 lõpphääletus. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Enne kui me saame hääletuse juurde asuda, on käsi püsti Kalle Grünthalil. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh! Mul on selline küsimus. Ma vaatan, et saalis on väga vähe koalitsioonisaadikuid Reformierakonnast ja Eesti 200‑st. Kas äkki on neile antud mingi informatsioon, et istung on tänaseks päevaks juba lõppenud, nad on kõik ära läinud või? Milles asi?

Aitäh, hea kolleeg! Nagu te näete, istung toimub. Ma usun, et ka saalikutsung on kuulda. Head kolleegid, juhin tähelepanu, et selle eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele peatada ajutiselt kõigi tuuleparkidega seoses algatatud planeeringute menetlemine, edasilükkava tähtajaga kuni ajakohastatud infraheli mõõtmiste metoodika ja selle helirõhutasemete piirväärtuste kehtestamiseni" eelnõu 569. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 11 Riigikogu liiget, vastu 3, erapooletuid ei ole. Eelnõu 569 on tagasi lükatud.